Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus

EDASIKAEBAMISE KORD

3-20-913 Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.11.2020 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(12)

3-20-913 järelevalvemenetluse lõpetamist või alternatiivselt tõkkepuu ehitusprojekti kooskõlastamist ja ehitusteatise teavitatuks lugemist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-20-913 kooskõlastamisest keeldunud, ei ole ametil õigust jätta kaebajate poolt esitatud ehitusteatis ja ehitusprojekt üksnes seetõttu läbi vaatamata. Ehitusteatise läbi vaatamata jätmise alus saab tuleneda üksnes EhS §-st 41, mille kohaselt kontrollib pädev asutus ehitusloa taotluse saamisel selle nõuetele vastavust. Kui ehitusloa andmine on ilmselgelt võimatu, jätab pädev asutus taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle koos põhjendusega. 2) TLPA ehitusprojekti heakskiitmise keeldumise otsuses toodud põhjendused on faktiliselt ebaõiged, kuivõrd tõkkepuu ei takista ülemääraselt piirkonna elanike liikumisvõimalusi. Tõkkepuu takistab üksnes mootorsõidukiga nende isikute liikumisvõimalusi, kellel puudub XXXXXX tn T5 kinnistu kasutamise õigus ning kellel ei ole võimalik tõkkepuud avada. Kõigil isikutel, kellel on liikumiseks vajalik kasutada tõkkepuud, on võimalik tõkkepuud ka avada. Tõkkepuu ei piira ülemääraselt ka neljanda kaasomaniku Zi liikumisvõimalust, kuivõrd tõkkepuu on paigaldatud viisil, mis ei takista kuidagi Zi võimalusi endale kuuluvale kinnistule juurdepääsuks. 3) XXXXXX tn T5 kinnistu on eraomandis olev kinnistu ning kinnistul asuv tee on eratee. Eratee omanikul on kohustus EhS § 19 lg 1 p 4 järgi tagada ehitise korrashoid ja kasutamise ohutus. Tõkkepuu paigaldamise ajendiks olid pidevalt tekkinud olukorrad, kus teemaad kasutasid isikud, kellel ei ole antud piirkonnaga kokkupuudet ning kes on eraomandis olevatele kinnistutele, sh eraomandis olevale XXXXXX tn T5 kinnistule tulnud eesmärkidega, mis ei ole olnud kooskõlas kaebajate ning teiste piirkonna elanike huvidega ning on seeläbi tekitanud palju liiklusohtlikke olukordi piirkonna elanikele, sh kaebajatele, ja nende lastele. Pärast korduvaid intsidente otsustasid kaasomanikud paigaldada eraomandis olevale teele liikluskorraldusvahendina tõkkepuu. Tõkkepuud on võimalik avada kõigil piirkonna elanikel, kelle jaoks on tõkkepuu kasutamine vajalik, et pääseda ligi neile kuuluvatele kinnistutele. Tõkkepuud on võimalik avada ka Zil. XXXXXX tn T5 kinnistu on koormatud ka servituudiga, tagamaks ligipääs kõigile piirkonna elanikele, kes ligipääsu vajavad. 4) Ühe kaasomaniku keeldumine ei saa olla TLPA-le aluseks ehitusteatise menetluse läbiviimisest keeldumiseks. Ei ehitusteatise menetluse esemeks ega ka üldse avalik-õigusliku ehitusjärelevalve esemeks ei saa olla isikute vaheliste õigussuhete reguleerimine. Kui TLPA-l oleks õigus keelata isiku subjektiivsest vastuseisust lähtudes ehitusteatise teavitatuks lugemine olukorras, kus ehitusteatise teavitatuks lugemine (ja ehitusprojekti kooskõlastamine) on objektiivselt õiguspärane (ehk olukorras, kus mõni muu isik samas olukorras ei pruugiks tegevust pidada oma huve kahjustavaks) ja kõik avalik-õiguslikud nõuded ehitusteatise teavitatuks lugemiseks ning ehitusprojekti kooskõlastamiseks on täidetud, siis asuks TLPA lubamatult kohtuvõimu asemele. Oma subjektiivseid õigusi, mis ei puuduta ehitise ja ehitamise objektiivset õiguspärasust, on kaasomanikul Zil võimalik soovi korral kaitsta tsiviilõiguslike õiguskaitsevahenditega. TLPA-le ei tulene õiguslikku alust asuda lahendama kaasomanike vahelisi erimeelsusi ning seetõttu ei saa TLPA tugineda ehitusprojekti kooskõlastamisest keeldumisel asjaõigusseaduse (AÕS) §-le 72, nagu TLPA on ekslikult oma 27.09.2019 keeldumise otsuses teinud. TLPA ei ole ehitusteatise tagastamisel selgitanud, kuidas rikuks tõkkepuu paigaldamine antud asukohas avalik-õiguslikke norme. 5) Kui asuda seisukohale, et TLPA vaatas siiski ehitusteatise sisuliselt läbi, on õigusvastane ja kaebajate õigusi rikkuv TLPA otsus keelduda tõkkepuu püstitamise projekti kooskõlastamisest. TLPA on kaebajate poolt esitatud tõkkepuu püstitamise ehitusprojekti kooskõlastamisest ja seega ehitusteatise teavitatuks lugemisest keeldunud enda seisukoha järgi seetõttu, et esineb EhS-st tulenev keeldumise alus. Samas ei ole TLPA viidanud, milline see õiguslik alus on, millele ta tugineb. 6) TLPA on tõkkepuu likvideerimise (lammutamise) nõuet esitades tuginenud EhS § 132 lg 3 ple 2, mille kohaselt otsustab korrakaitseorgan ehitise lammutamise eelkõige juhul, kui ehitise ebaseadusliku ehitamisega on kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade 4(12)

3-20-913 omanikele kaasnenud püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Kaebajate hinnangul on tõkkepuu näol tegemist liikluskorraldusvahendiga liiklusseaduse (LS) § 2 p 29 mõttes. Jääb ebaselgeks, millisele õiguslikule alusele tuginedes saab amet riiklikku järelevalvet eraomandis olevale kinnistule paigaldatud liikluskorraldusvahendi ehk tõkkepuu üle üldse teostada ja millisele õiguslikule alusele tuginedes saab amet nõuda tõkkepuu lammutamist. Liikluskorraldusvahendi näol ei ole tegemist ei hoone ega rajatisega, mille eemaldamist võib riikliku järelevalve käigus nõuda. Isikutel ei ole keelatud endale kuuluvale kinnistule paigaldada läbisõitu takistavaid vahendeid. Antud juhul ei takista tõkkepuu ühegi piirkonna elaniku ligipääsu talle kuuluvale kinnistule. Tee kasutamist jalgsi, jalgrattaga ning muul sarnasel viisil (vt keskkonnaseaduse üldosa seaduse, KEÜS § 33 lg 3) ei ole kaebajad keelanud ega takistanud. 7) Isegi kui möönda, et tõkkepuu näol on tegemist värava ja/või piirdega (nagu on TLPA selgitanud oma 02.06.2020 ettekirjutuses), siis vajab TLPA-le ehitusprojekti ja ehitusteatise esitamist EhS lisa 1 kohaselt üksnes selline piirdeaed või värav, mille püstitamiseks on vajalik teostada kaevetöid. Tallinna linna kaevetööde eeskirja § 1 kohaselt kohaldub Tallinna linna kaevetööde eeskiri üksnes Tallinna linna avalikult kasutataval teel, väljakul või haljasalal teostatavate tööde osas. Seega on kaevetöödeks Tallinna linna kaevetööde eeskirja mõttes üksnes sellised kaevetööd, mida teostatakse avalikult kasutataval teel, väljakul või haljasalal. XXXXXX tn T5 kinnistu on eraomandis olev kinnistu ning tõkkepuu näol on tegemist liikluskorraldusvahendiga, mistõttu ei ole kaebajate hinnangul tõkkepuu püstitamiseks ka vajalik ehitusprojekti ja ehitusteatise TLPA-le esitamine. Tallinna linna kaevetööde eeskirja § 2 lg 1 p 1 kohaselt on kaevetöö maapinnast arvestatuna enam kui 30 cm sügavuste süvendite kaevamine ehitiste ehitamiseks. Seega tuleb Tallinna linna kaevetööde eeskirja kohaselt lugeda kaevetöödeks üksnes sellised tööd, mille teostamisel toimub süvendite kaevamine sügavamale kui 30 cm. Vaidlusaluse tõkkepuu rajamiseks ei ole teostatud kaevetöid sügavamal kui 30 cm. Tõkkepuu rajamiseks on maapinda süvendeid kaevatud ca 10-12 cm ulatuses ning koos maapealse osaga on tõkkepuu aluse kõrgusmõõt 22-23 cm. 8) Tiskre piirkonnas on erateede sulgemine tõkkepuu või väravaga tavapärane praktika, mis on vajalik elanike turvalisuse ja privaatsuse tagamiseks. Kaebajatele teadaolevalt ei ole vastustaja ühegi teise tõkkepuu osas teinud ettekirjutusi ega viinud läbi järelevalvemenetlust, samas kui tegemist on täpselt analoogsete tõkkepuudega nagu vaidlusaluse tõkkepuu puhul. 9) Ei ole vaidlust, et tõkkepuu on paigaldatud nii, et kolmanda isiku ainukasutuses ja ainuvalduses olevale alale juurdepääsuks ei ole vaja tõkkepuud avada. On usutavam, et nn võõrad autod pööravad ümber nii, et kasutavad selleks XXXXXX tänavat ehk kaebajate ja kolmanda isiku ning reaalservituutide omanike kasutuses olevat maa-ala, tagurdades ümberkeeramiseks ka merepoolsele haljasaalale. Sellisel juhul ei kasuta nn võõrad sõidukid ümberkeeramiseks kolmanda isiku ainukasutuses olevat ala. Juhul, kui reaalservituutide omanikud on soovinud tõkkepuu paigaldamist, siis järelikult puudub kaebajatel ja ka kolmandal isikul õigus vaidlustada sellise tõkkepuu paigaldamise soovi, kui servituutide omajad on leidnud, et tee kasutamise üheks osaks on tõkkepuu olemasolu. Vastustaja pidi nägema kinnistusraamatus kajastatud kasutuskorra märget ja samuti servituutide olemasolu ja seega pidi nõudma välja kolmandalt isikult või tutvuma ise kasutuskorraga ja servituudinõuetega ning seejärel selgitama muuhulgas ka välja selle, kas kolmas isik ei ole ise ennast jätnud ilma nn võõraste sõidukite juurdepääsuvõimaluse puudumisest ning mida arvavad tõkkepuust servituutide omajad.

3-20-913 menetlusse kaasatud. Zi kinnitusel on ebaseaduslik tõkkepuu ehitatud Xa initsiatiivil ja tõkkepuu saab toimimiseks elektrit just Xa krundilt. Ka ei saa olla vaidlust selles, et varasema ehitusteatise menetluses tegutses Q muuhulgas ehitusteatise esitajana just Xa huvides ja nimel. Seega ei ole eluliselt usutav, et Q ei informeerinud Xa varasema ehitusteatise osas keeldumise otsuse eelnõust, vaide esitamisest ega otsusest endast. Ehitisregister on avalik register ning kõik isikud saavad neid huvitavaid menetlusi ehitisregistrist igal ajal kontrollida. X on olnud kaasatud järelevalvemenetlusse ja varasema ehitusteatise menetlusse. Kindlasti aga sai X varasema ehitusteatise menetluskäigust teada hiljemalt 07.02.2020, mil vastustaja talle märgukirja saatis, kus on varasemat ehitusteatise menetlust käsitletud. Teised kaasomanikud on asjade käigust ja vastustaja nõuetest olnud teadlikud hiljemalt 14.04.2020, mil kaebajate esindaja kaebajate nimel vastustajale kirja saatis. 2) Tulenevalt EhS § 36 lg-st 6 laienevad teatud juhtudel ehitusteatise menetlusele ehitusloa menetluse kohta käivad sätted – nii ka antud juhul. Kuivõrd varasemas ehitusteatise menetluses oli välja selgitatud, et ehitusteatise teavitatuks lugemine XXXXXX tn T5 kinnistule on ilmselgelt võimatu ehk et ehitusteatisega kavandatu ei vasta nõuetele, siis oli uue ehitusteatise läbivaatamatult tagastamine õiguspärane ja põhjendatud. Haldusmenetluse eesmärgiks ei saa olla ühe ja sama eseme suhtes samadel asjaoludel mitmeid kordi järjestikku esitatud sama taotluse üha uus läbi vaatamine, kui juba taotluse esimese menetluse järel on selge, et taotlust ei ole võimalik rahuldada. 3) Vastustaja on selgitanud varasema ehitusteatise keeldumise otsuses, et ehitusprojekti kooskõlastamisest keeldutakse EhS § 44 p 4 alusel, mille kohaselt pädev asutus keeldub ehitusloa andmisest, kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Kolmas isik Z on nii järelevalvemenetluses kui varasema ehitusteatise menetluses läbivalt selgitanud, et tema kaasomandis olevale XXXXXX tn T5 kinnistule paigutatud tõkkepuu takistab tema (samuti teiste elanike) liikumist, segab väljapääsu temapoolsest majaboksist ning põhjustab tema krundil parkimist ja ummikuid. Need on püsivad negatiivsed mõjud, mida tõkkepuu jätkuva olemasolu ja ekspluatatsiooni korral ei ole võimalik vähendada ega leevendada. Z ei ole andnud kaasomanikuna nõusolekut XXXXXX tn T5 kinnistule tõkkepuu paigaldamiseks. Seega ei ole kaebusega taotletav eesmärk saavutatav – XXXXXX tn T5 kinnistule tõkkepuu püstitamiseks esitatavate aina uute ehitusteatiste menetlused viiksid täpselt samasuguse keelduva tulemuseni, kuni asjaolud ei ole muutunud. 4) Kui ebaseaduslikult püstitatud ehitist ei ole võimalik seadustada, siis tuleb see lammutada. Seega on 02.06.2020 ettekirjutus nr 2012899/00072 õiguspärane ja ei kuulu tühistamisele. Ettekirjutus on põhjalik ning see sisaldab asjakohaseid kaalutlusi, sh selgitatakse ettekirjutuses, et võrreldes nt hoone ehitamisega ja lammutamisega, ei saa tõkkepuu püstitamise ja likvideerimise kulud olla märkimisväärsed. Tõkkepuuga tee sulgemine piirab ülemääraselt piirkonna ja ka teiste piirkondade elanike liikumisvõimalusi. Tõkkepuu püstitamise ega ka selle likvideerimise kulud ei kaalu üles elanike liikumisvõimalusi. Lisaks selgitatakse ettekirjutuses, et liiklusalaseid õigusrikkumisi saab ära hoida vähem koormavate meetmetega kui tee sulgemine, nt kiirustõkete (liikluskünniste) paigaldamisega. Muude avaliku korra rikkumiste, nt varguste ja narkootikumide tarvitamise ärahoidmiseks ei ole aga tee sulgemine kohane abinõu. 5) TLPA 07.02.2020 märgukirja näol ei ole tegemist haldusakti, vaid teabetoiminguga. Märgukiri ise õiguslikke tagajärgi kaasa ei too, seega puudub märgukirjal haldusakti oluline omadus. Ka märgukirjas endas on viidatud, et kui märgukirjas kirjeldatud rikkumist ei kõrvaldata kirjas näidatud tähtajaks, antakse haldusakt, milleks on ettekirjutus ja mis toob

6(12)

3-20-913 õiguslikke tagajärgi kaasa, sh sunniraha näol. Kuivõrd märgukiri ei ole haldusakt, siis on kaebajate nõue märgukirja tühistamiseks ainetu. 6) Kõneksolev tõkkepuu võib küll kvalifitseeruda liikluskorraldusvahendiks, kuid EhS lisa 1 mõistes kvalifitseerub tõkkepuu ühtlasi väravaks, mille ehitamisega kaasnesid kaevetööd, mis tähendab, et enne selle ehitamist oleks pidanud esitama ehitusteatise ja ehitusprojekti.

7(12)

3-20-913 4) Kolmandale isikule on kaasnenud tõkkepuuga seoses püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt leevendada ega vähendada. Olukord tundub võimatuna ja see ei või edasi jätkuda. Kolmanda isiku perekond peab kannatama iga päev tekkinud autojärjekordi tõkkepuu taga, autode ummikuid ja loata parkimist, kusjuures kolmanda isiku koduhoovi kasutatakse tagasipöördeks ja manööverdamiseks. Raskusi on ka sisse- ja väljasõitmisel. Kolmas isik on tihti langenud räige sõimu ohvriks, kui loata parkijatele on tehtud märkus. Parkijad on tihti XXXXXX tänava 33/2–41 külastajad, kes lihtsalt ei pääse sisse. 5) Kaebajate väited, et kolmas isik ja kõik ülejäänud soovijad saavad igal ajal tõkkepuud telefoni kasutades avada, on paljasõnalised ja kohut eksitavad. Kolmandal isikul puuduvad võimalused tõkkepuu avamiseks. Kohut eksitavad on väited, et igal isikul on võimalik tõkkepuud helistades avada. Kaebajad ei ole neid väiteid tõendanud. 6) Alusetu ja tõendamata on kaebajate väide, et XXXXXX tänav on tupiktänav. XXXXXX tänav ei ole tupiktee, vaid see jätkub XXXXXX tänav T5–T13-ga ja jätkub XXXXXX tänav T14 alaga. XXXXXX tänava T13 ja T14 on linna omandis, nagu ka Vahepere tänav. Läbipääsu sulgemiseks XXXXXX T13 ja T14 vahel on paigaldatud kivid. Need kivid on paigaldatud tänavale ebaseaduslikult ja omavoliliselt. Sõidukid, mille manööverdamist on kaebajad pildistanud, pööravad ümber seetõttu, et nende edasine liikumine on takistatud omavoliliselt T13 ja T14 vahele paigaldatud kividega.

KOHTU PÕHJENDUSED

3-20-913

3-20-913 menetluses on välja toodud kaks peamist motiivi. Esiteks on TLPA rõhutanud kaasomaniku õiguste rikkumist. Kuna kolmas isik XXXXXX tn T5 kinnistu kaasomanikuna tõkkepuu paigaldamise ja tänava sulgemisega nõus ei olnud, siis on tee TLPA hinnangul suletud õigusliku aluseta. Kuna tee sulgemine võtab kaasomanikult sisuliselt võimaluse ka temale kuuluvat teed kasutada, siis kaasneb tõkkepuuga talle TLPA hinnangul üleliia koormav püsiv negatiivne mõju. Teise argumendina toob TLPA välja, et kuna XXXXXX tänav T5 kinnistu asub avalikult kasutatavate Vahepere tänava ja XXXXXX tänav T13 kinnistu vahel, siis piirab tee sulgemine ülemääraselt piirkonna elanike, ka XXXXXX tänav T5 kaasomaniku, liikumisvõimalusi.

3-20-913 pädev asutus ehitusloa andmisest, kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. AÕS § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. AÕS § 74 lg 1 kohaselt võib kaasomandis olevat asja võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel.

3-20-913 asja tavapärase valdamise ja kasutamise küsimusega või selle piiridest väljuva teemaga, on tsiviilõiguslik küsimus, milles tõenduskoormus peaks jagunema kaasomanike vahel, mitte lasuma vastustajal avaliku võimu esindajana. Kohtu arvates võiks vastustaja tugineda keeldumisel AÕS sätete rikkumisele, kui rikkumine oleks ilmne. Käesoleval juhul see nii ei ole. Kohus siiski viitab, et näiteks kinnistule piirdeaia ehitamist on kohtupraktikas peetud korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapäraseks valitsemiseks (Tallinna Ringkonnakohtu 15.05.2020 otsus asjas 3-19-1017), mida võib teha kaasomanike enamusotsuse alusel. Küsimus, kas või millistel tingimustel saavad teised liiklejad tänavat kasutada läbisõiduks, on avaliku huvi küsimus ja läbisõidu mittevõimaldamine ei puuduta kolmanda isiku õigusi. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et ehitusteatise mitteaktsepteerimine viitega kolmandast isikust kaasomaniku õiguste rikkumisele sisaldab kaalutlusvigu ja ei ole piisavalt põhjendatud.

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Janek Laidvee MUUDETUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 30.04.2021 KOHTUOTSUSEGA

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.