X kaebus Tallinna Vangla 09.03.2021 otsuse nr. 5-15/21/1312 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja - X Vastustaja - Tallinna Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X kaebus.
2.Jätta läbivaatamata X menetlusabi taotlus. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.08.02.2021 registreeriti Tallinna Vanglas X venekeelne pöördumine (reg nr 5-8/21/3050-1; esitas 28.01.2021)1, milles ta nõuab 13 enda esitatud võõrkeelse pöördumise tõlkimist ja palub selleks raha võtta tema vanglasiseselt arveldusarvelt. X palub tõlkida eesti keelde tema enda esitatud pöördumised, mis on registreeritud numbritega 5-15/21/29-1, 5-15/21/30-1, 5-15/21/31-1, 5-15/21/32-1, 5-15/21/341, 5-15/21/35-1, 5-15/21/31-1, 5-15/21/36-1, 5-15/21/37-1, 5-15/21/38-1, 5-15/21/39-1, 5-15/21/40-1, 5-15/21/41-1.
2.Tallinna Vangla jättis 15.02.2021. a otsusega nr 5-8/21/3050-2 X taotluse rahuldamata, kuna X puuduvad rahalised vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks2.
3.17.02.2021 esitas X Tallinna Vangla 15.02.2021. a otsusele nr 5-8/21/3050-2 vaide (reg 03.03.2021 nr 5-15/21/131-1)3 ja taotles oma taotluse rahuldamist. X märkis, et ta ei oska piisaval määral eesti keelt ja vangla ei võimalda eesti keele õpet.
4.Tallinna Vangla jättis 09.03.2021. a vaideotsusega nr 5-15/21/131-24 X vaide rahuldamata.
Tallinna Vangla 07.04.2021 menetlusdokumendi lisa 1 Tallinna Vangla 07.04.2021 menetlusdokumendi lisa 2
Tallinna Vangla 07.04.2021 menetlusdokumendi lisa 3
Tallinna Vangla 07.04.2021 menetlusdokumendi lisa 4
5.Tallinna Halduskohtusse saabus 17.03.2021 X ́i venekeelne kaebus Tallinna Vangla 09.03.2021 otsuse nr. 5-15/21/131-2 tühistamiseks. Kaebaja heidab ka ette vangla poolset vägivallatsemist ja kirjapaberi väljastamisest keeldumist. Samuti nõuab kaebaja vanglalt vaidlustatud otsusega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitist, märkides kompensatsiooni nõude alustena ka kaebuse läbivaatamisega viivitamise ja inimväärikust alandavate tegevuste kordumise.
6.07.04.2021 esitas Tallinna Vangla 23.03.2021 kohtunõudele vastuse, milles selgitas täiendavalt, et 15.02.2021. a otsusega nr 5-8/21/3050-2 seonduva kahjunõude esitas X vanglale 15.03.2021, mis registreeriti 30.03.2021 numbriga 5-37/21/66-1 ning vastav kahjunõue on menetlemisel. Viidatud dokumentides vangla poolset vägivallatsemist ja kirjapaberi mitteandmist X ei maini. Kirjapaberi ja blankettide mitteandmisega seonduvalt on X pöördumisi siiski esitanud: 1) 16.02.2021 ja 17.02.2021 esitatud kahjunõuded (reg 22.02.2021 nr 5-37/21/26-1, 5-37/21/26-2 ja 5-37/21/26-3), mis on menetlemisel; 2) 22.02.2021 reg pöördumine nr 5-8/21/5017-3. Vangla vastas 12.03.2021 kirjaga nr 58/21/5017-5. X esitas vastusele vaide ja kahjunõude, mis on registreeritud 04.04.2021 numbriga 515/21/177-1 ja numbriga 5-37/21/89-1. Vaie ja kahjunõue on menetlemisel; 3) 23.02.2021 esitatud kahjunõue (reg 11.03.2021 nr 5-37/21/37-1), mis on menetlemisel; 4) 09.03.2021 esitatud kahjunõue (reg 19.03.2021 nr 5-37/21/45-4), mis on menetlemisel; 5) 18.03.2021 esitatud kahjunõue (reg 31.03.2021 nr 5-37/21/73-1), mis on menetlemisel.
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 2 lõike 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.
7.1.Kaebusest järeldub, et kaebaja soovib vaidlustada vangla otsust, millega jäeti rahuldamata kaebaja vaie, milles kaebaja vaidlustas tema venekeelsete pöördumiste tõlkimata jätmise. Kaebaja eesmärk on seega saavutada tema enda poolt vanglale esitatud taotluste tõlkimine ning selleks on kohane 15.02.2021. a otsuse nr 5-8/21/3050-2 tühistamise nõue, 09.03.2021. a vaideotsuse nr 5-15/21/131-2 tühistamise nõue ning Tallinna Vangla tõlkimiseks kohustamise nõue. Selliselt tõlgendan kaebaja kohtule esitatud nõuet. Lisaks on kaebaja eesmärgis saavutada temale vaideotsusega nr 5-15/21/131-2 kaasnenud väidetava kahju kompenseerimine ning täiendavalt ka kaebuses mainitud kirjapaberi ja blankettide saamine.
8.Vastavalt HKMS § 120 lg 1 punktile 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 punkti 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Leian, et kaebus kahju nõudes ning kirjapaberi ja blankettide mitteandmisega seoses tuleb tagastada, kuna kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata (HKMS § 121 lg 1 p 4). Leian, et kaebus 15.02.2021. a otsuse nr 5-8/21/3050-2 tühistamise nõudes, 09.03.2021. a vaideotsuse nr 5-15/21/1312 tühistamise nõudes ning Tallinna Vangla tõlkimiseks kohustamise nõudes tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebus kahju nõudes ning seoses kirjapaberi ja blankettide mittesaamisega
9.Kinnipeetava poolt vangla haldusakti või toimingu vaidlustamiseks näeb vangistusseadus (VangS) ette kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse (VangS§ 11 lg 5). Seega võib kinnipeetav pöörduda kaebusega halduskohtusse alles peale vaidemenetluse läbimist, s.o üksnes juhul kui vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või lahendamata jätnud. Kuivõrd kaebaja vaideotsusega nr 5-15/21/131-2 seonduv kahju nõue on veel Tallinna Vangla menetluses ja lahendamise tähtaeg pole saabunud, ei ole kohtueelne menetlus vastavas osas läbitud. Samuti nähtub, et ka kirjapaberi ja blankettide mitteandmisega seoses on kaebaja nõuded veel Tallinna Vangla menetluses (vt käesoleva määruse p 6). Seega on kaebaja esitanud kaebuse nendes küsimustes ennatlikult ning kaebus vastavas osas tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Kaebus seoses pöördumiste tõlgete taotlemisega
10.Minu hinnangul ei ole kaebaja tõlkimisega seonduva kaebuse rahuldamine tõenäoline ning tõlgete väljastamisest keeldumine ei saa rikkuda kaebaja õigusi intensiivselt.
10.1.Tallinna Vangla on kohtunõudele esitatud vastuses selgitanud, et ehkki X rahalised vahendid puuduvad, ei tõlgita tema pöördumisi riigi kulul, kuna X oskab piisaval määral eesti keelt. Tallinna Vangla viitab, et kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmetel on X suhtluskeelteks nii eesti kui ka vene keel, aastatel 2003-2007 kandis X vanglakaristust Ämari Vanglas ning omandas aastatel 2005-2006 keskhariduse Keila Ühisgümnaasiumis, kus õppetöö toimus eesti keeles. Samuti viitab vangla, et X lõpetas 11. ja 12. klassi kiituskirjaga, kuid kaebaja ei saanuks eesti keelt piisavalt oskamata õppetöös osaleda. Veel on vangla välja toonud, et X suhtleb vanglaametnikega suuliselt ka eesti keeles ning ta on esitanud varasemalt, kuid ka nüüd, mil vangla tema võõrkeelseid pöördumisi ei lahenda, kirjalikke pöördumisi eesti keeles.
10.2.Juhin tähelepanu, et kinnipeetava võõrkeelse vaide ja kahju hüvitamise taotluse tõlkimise ja menetlusse võtmise kord on sätestatud vangla sisekorraeeskirja (VSkE) §-s 491. Nimetatud kord laieneb ka vahistatutele. Vastavalt VSkE § 491 lg-le 5 jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide vaidemenetlusse või kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi. Neil asjaoludel on ilmne, et vangla keeldus põhjendatult kaebaja võõrkeelsete pöördumiste tõlkimisest, kuna kaebaja eesti keele oskus on piisav pöördumiste eesti keeles esitamiseks. Kaebaja suutlikkust end eesti keeles kirjalikult väljendada kinnitab asjaolu, et kaebaja on Tallinna Vanglale eesti keelselt vaideid esitanud ning pöördumise teinud, sh esitas antud juhul ka eestikeelse taotluse pöördumiste tõlkimiseks. Samuti ei ole alust kahelda Tallinna Vangla väidetes, mille kohaselt kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmetel on X suhtluskeelteks nii eesti kui ka vene keel, ta omandas Ämari Vanglas viibides keskhariduse Keila Ühisgümnaasiumis, kus õppetöö toimus eesti keeles, ning et isik suhtleb ka vanglaametnikega suuliselt eesti keeles. Lisaks on kohus ka varasemas praktikas lugenud kaebaja keeleoskuse piisavaks (vt asjas nr 3-21-359). Seega on Tallinna Vangla põhjendatult asunud seisukohale, et kaebaja on võimeline esitama pöördumised eesti keeles.
10.3.VSkE §-st 491 ei tulene, et vene keelt kõneleval inimesel peaks olema võimalus esitada taotlusi ja vaideid vene keeles ning et vangla ei võiks nõuda piisava keeleoskuse korral pöördumiste esitamist eesti keeles. Vaidlust ei saa olla selles, et võõrkeelne asjaajamine toob riigile kulutusi, mistõttu peavad selleks esinema mõjuvad põhjused. Riigil tuleb tagada tõlkimise võimalus isikule, kelle olulised õigused võiksid riigikeele puuduliku oskuse tõttu saada kahjustada. Praegusel juhul sellist olukorda kaebaja piisava keeleoskuse tõttu ei esine.
10.4.Lisaks nähtub Tallinna Vangla vaideotsusest 5-15/21/131-2, et kaebaja soovib tõlkeid tema enda esitatud võõrkeelsetest vaietest, mille osas määras Tallinna Vangla 20.01.2021 kirjadega 5-15/21/292; 5-15/21/30-2; 5-15/21/31-2; 5-15/21/32-2; 5-15/21/34-2; 5-15/21/35-2; 5-15/21/36-2; 5-15/21/372; 5-15/21/38-2; 5-15/21/39-2; 5-15/21/40-2 ning 5-15/21/41-2 tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning vastav 10-päevaline tähtaeg sai läbi 05.02.2021 ilma, et X oleks reageerinud. Seejuures märgib Tallinna Vangla, et vaideotsusega tagastati kõik isiku esitatud vaided ning kuna isiku vaided on juba vaidemenetluse raames lahendatud siis puudub Tallinna Vanglal vajadus dokumentide tõlkimiseks. Sel põhjusel leian, et tõlgete saamine ei saa olla vajalik ka kaebaja õiguste kaitseks.
11..Eeltoodust tulenevalt olen seisukohal, et kaebaja õigusi ei saa olla riivatud intensiivselt, kui tema taotlused väljastada temale eestikeelsed tõlked tema enda esitatud vaietest, on jäetud rahuldamata, ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. X kaebus vastavas osas tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
12.Riigilõivu asjas tasutud ei ole. Selle asemel on kaebaja esitanud kohtule taotluse kaebuse esitamiselt nõutava riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks (menetlusabi taotlus). Selle taotluse jätan kaebuse tagastamise tõttu läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.