Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Oliver Kask ja Janar Jäätma
Määruse tegemise aeg ja koht
11.06.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-467
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Vangla 01.03.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/117-3 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 05.04.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
RESOLUTSIOON
Võtta asja juurde haldusasjas nr 3-21-556 esitatud Tallinna Vangla 17.05.2021 vastus nr 1-11/21/7951-5.
Lugeda XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 05.04.2021 määruse peale haldusasjas nr 3-21-467 esitatuks seaduses sätestatud tähtaega rikkudes.
Jätta rahuldamata XX taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
Tagastada XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 05.04.2021 määruse peale haldusasjas nr 3-21-467.
Jätta rahuldamata XX taotlus ringkonnakohtu määruse tõlkimiseks vene keelde.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lg 6, § 119 lg 1, § 206 lg 2, § 235 lg-d 1 ja 3).
Vahistatu XX esitas 18.02.2021 Tallinna Vanglale vaide blanketil kaheksa võõrkeelset pöördumist, mis kõik registreeriti numbriga 5-15/21/117-1. Tallinna Vangla andis 18.02.2021 kirjaga nr 5-15/21/117-2 XX-le tähtaja võõrkeelsete pöördumiste tõlkimiseks või nõusoleku andmiseks tõlketeenuse eest tasumiseks ning selgitas, et kui XX puudust ei kõrvalda, jäetakse pöördumised läbi vaatamata. XX ei esitanud tähtajaks pöördumiste tõlkeid. Tallinna Vangla tagastas XX vaide 01.03.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/117-3 läbivaatamatult. Vangla ei
3-21-467 pidanud põhjendatuks pöördumiste tõlkimist riigi kulul, kuna XX eesti keele tase on piisavalt hea, et kaitsta oma õigusi riigikeeles.
2.XX esitas Tallinna Halduskohtule 05.03.2021 kaebuse, milles palus tühistada Tallinna Vangla 01.03.2021 otsus ja kohustada vanglat tõlkima kaebaja 18.02.2021 pöördumised vene keelde ning tema pöördumisi sisuliselt menetlema. Kaebaja nõudis ka kompensatsiooni tekitatud ebamugavuste, genotsiidi ja viivituste eest. Kaebaja palus vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest.
3.Tallinna Halduskohus tagastas 05.04.2021 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel ja jättis menetlusabi taotluse läbi vaatamata. Kaebaja ei ole läbinud vangistusseaduses sätestatud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Tõendid kinnitavad, et kaebaja oskab piisavalt eesti keelt, mistõttu võis vangla nõuda temalt eestikeelsete pöördumiste koostamist. Selle nõude täitmata jätmise korral võis vangla jätta kaebaja pöördumised sisuliselt läbi vaatamata. Kaebaja kahjunõudeid ei ole vangla veel lahendanud, vaid need on alles menetluses. Kuna kaebus tagastatakse, jääb taotlus riigilõivust tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
4.XX esitas Tallinna Ringkonnakohtule 06.05.2021 (avaldusel 04.06.2021) määruskaebuse halduskohtu 05.04.2021 määruse peale. Määruskaebuses taotletakse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist. XX selgitab, et määruskaebuse hilinemisega esitamise põhjustas asjaolu, et vangla annab kirjade kohtusse või teistesse riigiasutustesse saatmiseks vaid ühe paberilehe päevas. Kaebajal on suur hulk edasikaebusi ja paberipuuduse tõttu ei jõua ta õigeaegselt vastata. Kaebajal endal puudub raha paberi ostmiseks. Kaebaja palub tõlkida ringkonnakohtu määrus vene keelde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.HKMS § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Kohtute infosüsteemi andmetel on halduskohtu 05.04.2021 määrus kaebajale isiklikult kätte toimetatud 07.04.2021. Järelikult pidi kaebaja esitama määruskaebuse hiljemalt 22.04.2021. Määruskaebus on Tallinna Ringkonnakohtule esitatud 06.05.2021 (avaldusele märgitu järgi 04.05.2021), seega HKMS § 204 lg-s 1 sätestatud tähtaega ületades.
6.Kaebaja taotleb määruskaebuses selle esitamise tähtaja ennistamist.
7.Tähtaja ennistamise taotluse õigemaks lahendamiseks võtab ringkonnakohus asja juurde Tallinna Vangla 17.05.2021 vastuse, mis on esitatud haldusasjas nr 3-21-566 (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg-d 2 ja 3, § 203 lg 2). Viidatud haldusasjas taotles kaebaja määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist samadel põhjustel kui praeguses asjas ning vangla selgitas 17.05.2021 vastuses määruskaebusele kaebajale paberi jagamisega seotud asjaolusid. Kuna 17.05.2021 vastuse haldusasjas nr 3-21-566 on koostanud vastustaja ja kaebajale on see kätte toimetatud 21.05.2021, on mõistlik eeldada, et menetlusosalised on sellega tutvunud. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida menetlusosalistelt Tallinna Vangla 17.05.2021 vastuse kohta eraldi seisukohta.
8.Tähtaeg ennistatakse, kui menetlusosaline ei saanud seda järgida mõjuval põhjusel (HKMS § 181 lg 3 ja § 71). Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest sisaldub HKMS § 150 lgs 1. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist ei saa 2(4)
3-21-467 isik ise vahetult mõjutada ning mis takistasid määruskaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui määruskaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Subjektiivse asjaoluna on Riigikohus pidanud mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutanud, et ka sel juhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu 01.10.2002 määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19; 16.01.2009 määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p 17). Kohus ei pea tähtaja ennistamist otsustades analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud (vt Riigikohtu 19.01.2001 määrus nr 3-3-1-59-00). Tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid (nt Riigikohtu 19.04.2006 määrus nr 3-3-1-26-06, p 12).
9.Kaebaja põhjendab tähtaja möödalaskmist sellega, et vangla väljastab kohtusse ja teistesse ametiasutustesse kaebuste ja avalduste esitamiseks paberit vaid ühe lehe päevas ning kuna kaebajal on edasikaebuseid suur hulk, siis ei jõua ta tähtaegselt vastata.
10.Tallinna Vangla selgitas haldusasjas nr 3-21-566 ringkonnakohtule 17.05.2021 esitatud vastuses kokkuvõtvalt, et XX-l puuduvad rahalised vahendid ja vangla kindlustab talle vajalikud kirjatarbed. Kuna isik on vahistatu staatuses ja vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 93 lg-le 7 ei ole ta kohustatud töötama, ei olene paberi saamine töötamisest. Vangla ei väljasta kaebajale nii palju paberit, kui ta sooviks, kuid talle väljastatakse paberit piisavalt, et enda õiguste kaitseks pöördumisi esitada. XX raiskab paberit ja tõstab tarbetult enda esitatud pöördumiste arvu sellega, et esitab igal päeval tehtud toimingu kohta eraldi kaebuse. XX on ajavahemikul 10.04.2021–28.04.2021 vanglale esitanud 109 pöördumist, millest paljud on samal teemal. Isik ei oota ära vangla vastust, vaid esitab mitmeid korduvkaebusi.
11.Viidatud haldusasjas tehtud 19.05.2021 määruse p-s 10 selgitas ringkonnakohus järgmist: ,,Kaebaja on vahistatu staatuses ning Tallinna Vangla on selgitanud, et vangla väljastab kaebajale paberit piisavalt, et esitada enda õiguste kaitseks pöördumisi. Ringkonnakohus leiab, et tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks ei ole asjaolu, et kaebajal võib erinevate menetluste rohkuse ja paberi nappuse tõttu olla raskusi menetlustähtaegadest kinnipidamisega. Kui kaebaja soovib esitada keskmisest suuremal hulgal kaebusi ja vaidlustada iga vangla toimingut, siis tuleb tal sellest hoolimata olla hoolas ka menetlustähtaegade järgimisel. Kaebajal tuleb jälgida, et menetlustähtaja lähenemisel oleks konkreetse edasikaebuse esitamiseks olemas vajalik hulk paberit. Vajadusel on kaebajal paberi varumiseks võimalik paluda abi oma lähedastelt (vt VangS § 98 lg 1 ja justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 741 p 3). Põhjendatud on ka vangla seisukoht, et mõistlik ei ole mitmete korduvkaebuste esitamine samal teemal mitmel päeval järjest. Samasisuliste etteheidete koondamine ühele lehele või ühte kaebusesse aitab vähendada paberikulu.“
12.Need seisukohad on asjakohased ka praeguse haldusasja lahendamisel. XX ei ole määruskaebuses ega tähtaja ennistamise taotluses esitanud väiteid, mis annaks aluse asuda eelnevast erinevale seisukohale. Tähtaegselt määruskaebuse esitamata jätmist ei vabanda asjaolu, et kaebajal on pooleli arvukalt vaidlusi. Nii kaebuste kui ka taotluste esitamisel peab kaebaja valmis olema selleks, et vajadusel tuleb kohtule ja vanglale tähtaegselt vastata, sõltumata menetluste arvust. Vangla on selgitanud, et varustab kaebajat vajaliku hulga
3(4)
3-21-467 paberiga. Ka kaebajal endal on võimalik astuda samme selleks, et kasutada talle antud paberihulka ökonoomselt.
13.Ringkonnakohtule ei nähtu muid objektiivseid või subjektiivseid asjaolusid, mis annaksid aluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
14.Kuna määruskaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja selle esitamise tähtaeg ei kuulu ennistamisele, tuleb määruskaebus tagastada HKMS § 204 lg 1, § 207 lg 1, § 187 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel.
15.Määruskaebuses esitatud taotlus ringkonnakohtu määruse tõlkimiseks vene keelde ei ole põhjendatud.
16.HKMS § 80 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. HKMS § 82 lg 1 järgi kaasab kohus menetlusse tõlgi, kui menetlusosaline ei valda eesti keelt. Menetlusnormidest ei tulene isikule õigust saada kohtulahendist tõlget oma emakeelde, kui isik valdab kohtumenetluse keelt piisavalt. Tõlkimine riigi kulul peab tagama, et isiku HKMS § 2 lg-st 6 ja §-st 27 tulenevad õigused ning edasikaebeõigused ei saaks kahjustatud seetõttu, et ta ei mõista menetluses toimuvat. Seega tuleb eestikeelse lahendi võõrkeelde tõlkimise otsustamisel lähtuda menetluslikust olukorrast konkreetses asjas.
17.Ringkonnakohus on mitmetes haldusasjades (nt 3-21-355, 3-21-306, 3-21-223, 3-21-238, 3-21-662, 3-21-359, 3-21-638 ja 3-21-466) tuvastanud, et kaebaja on korduvalt pöördunud vangla poole eesti keeles, suhelnud vanglaametnikega suuliselt eesti keeles ning ka vangiregistri andmetel on kaebaja suhtluskeelteks nii eesti kui ka vene keel. Seega on usutav, et kaebaja oskab lihtsamaks igapäevaseks suhtlemiseks vajalikul määral eesti keelt. Sellest ei pruugi alati piisata kohtumenetluses osalemiseks. Praeguses asjas on aga tegemist küllalt lihtsa küsimusega sellest, kas kaebaja määruskaebuses välja toodud põhjused on mõjuvad selleks, et ennistada määruskaebuse esitamise tähtaeg. Kuna tähtaeg jäi ennistamata ja ringkonnakohus ei tee kaebaja määrusekaebuse kohta sisulist lahendit, loeb ringkonnakohus kaebaja eesti keele oskuse piisavaks praeguses kohtumenetluses osalemiseks ja keeldub talle ringkonnakohtu määruse tõlkimiseks menetlusabi andmisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.