Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Maili Lokk 08.04.2021, Tartu 3-19-1227 G.S. kaebus Narva Linnavalitsuse Arenduse ja Ökonoomika Ameti 30.05.2019. a käskkirja nr 66/6017 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja kolme kuu keskmise palga ulatuses hüvitise maksmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 23.04.2020. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Narva linna apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – G.S., esindaja advokaat Aleksei Ratnikov Vastustaja/apellant – Narva linn, esindaja advokaat Andrei Matvejev
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata G.S. taotlus täiendavate tõendite vastuvõtmiseks ja tagastada need kaebajale.
2.Rahuldada Narva linna apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tartu Halduskohtu 23.04.2020. a otsus Narva linnalt kaebaja kasuks menetluskuludena 4000 euro väljamõistmise osas ja teha selles osas uus otsus, millega jätta G.S. menetluskulud halduskohtumenetluses tervikuna tema enda kanda.
3.Mõista Narva linnalt G.S. kasuks välja apellatsioonimenetluse kulude katteks 1366 eurot ja 20 senti. Ülejäänud osas jätta apellatsioonimenetluse kulud kaebaja enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 08.04.2021, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
G.S. nimetati 23.10.2003 Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti (NLAÖA) peaspetsialisti ametikohale. Narva Linnavolikogu 25.04.2019. a otsusega nr 20 muudeti alates 01.06.2019 Narva Linnavalitsuse ametiasutuste, s.h NLAÖA, struktuuri. Narva Linnavolikogu viidatud otsuse alusel 30.05.2019 antud käskkirjaga nr 6-6/6017 koondati G.S. ametikoht ja lõpetati temaga teenistussuhted. Teenistussuhte viimaseks päevaks oli 31.05.2019. G.S. sai käskkirja kätte 31.05.2019.
2.Narva Linnavolikogu 25.04.2019. a otsusega nr 20 kinnitatud NLAÖA ettevõtluse- ja tarbijakaitse teenistuse osakonna uue struktuuri järgi kaotati alates 01.06.2019 NLAÖA juhiabi-analüütiku töökoht ja loodi osakonnas alates 01.06.2019 juhiabi-analüütiku ametikoht. NLAÖA 03.06.2019. a käskkirjaga nr 6-6/6157 nimetati juhiabi-analüütiku ametikohale samas asutuses töölepingu alusel juhiabi-analüütiku töökohal töötanud A. Võlitok.
3.G.S. esitas 26.06.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada 30.05.2019. a käskkirja nr 6-6/6017 õigusvastasus ja mõista vastustajalt välja hüvitis kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kaebuse kohaselt puuduvad vaidlusaluses käskkirjas põhjendused selle kohta, miks kaebaja koondati, kui varasemast spetsialistide arvust (7 spetsialisti) jäi koosseisu 6,9 spetsialisti. Vastustaja jättis välja selgitamata, milline spetsialist on ametikohale kõige vähem sobiv ja kõige vähem kvalifitseeritud. Teiste töötajatega võrdluse puudumine teeb vaidlusaluse käskkirja kontrollimise võimatuks. Käskkirjas esitatud võrdlus kaebaja ja A. Võlitoki hariduse, töökogemuse, teadmiste ja oskuste osas on ebaselge ja ei tõenda töötaja eelisseisundit. Seega on vastustaja rikkunud avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 90 lg 5 nõudeid. Käskkirjast ei selgu, kellele ja kuidas kaebaja tööülesanded üle antakse. Juhul, kui kaebaja tööülesanded anti üle samas ametiasutuses olevale teisele struktuuriüksustele, ei tohtinud teda tulenevalt ATS § 90 lg-st 3 koondada. Põhjendused, et kaebaja tööülesanded antakse teisele ametnikule, on asjakohatud ja tõendamata. 01.06.2019 loodud juhiabi-analüütiku ametikohta kaebajale ei pakutud. Vastustaja ei saanud tugineda koondamise alusena Keeleinspektsiooni ettekirjutusele, kuna inspektsioon määras kaebajale keeleeksami sooritamiseks täiendava tähtaja 01.06.2020, mis ei olnud koondamise hetkeks saabunud. Kaebaja töötas samal ametikohal alates 2003. a ja siiani ei ole tuvastatud, et riigikeele oskus ei võimaldanud tal tööülesandeid korrektselt täita. Kui kaebaja tegelikuks koondamise põhjuseks oli ebapiisav keeleoskus, oleks vastustaja pidanud kohaldama teenistussuhte lõpetamiseks muud ATS-st tulenevat alust. Väär on vastustaja väide, et kaebajal puuduvad oskused ja kogemus selleks, et täita juhiabi-analüütiku ametikoha kohustusi.
4.Tartu Halduskohus rahuldas 23.04.2020. a otsusega kaebuse. Halduskohus tegi kindlaks NLAÖA 30.05.2019. a käskkirja nr 6-6/6017 õigusvastasuse (resolutsiooni p 2), mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitise tema kolme kuu keskmise palga ulatuses, kohustades vastustajat väljamõistetava summa suurust ise välja arvutama (resolutsiooni p 3) ning mõistis vastustajalt kaebaja kasukus välja menetluskulud summas 4000 eurot, jättes ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p 4). Halduskohus põhjendas oma otsust järgmiselt.
4.1.See, kas NLAÖA ettevõtluse- ja tarbijakaitse teenistuse teiste spetsialistide arv vähenes, jäi samaks või tõusis, ei ole oluline. Narva Linnavolikogu 25.04.2019. a otsusega kinnitatud uue struktuuri järgi puudus 01.06.2019. a seisuga ettevõtluse- ja tarbijakaitse teenistuse koosseisus ametikoht, mille ametiülesanded oleks täpselt samad sellega, mida täitis varem kaebaja. Järelikult oli kaebaja koondamisolukorras ATS § 90 lg 1 p-s 2 sätestatud tähenduses.
4.2.Volikogu 25.04.2019. a otsuse p 3.4 kohaselt kaotati NLAÖA ettevõtluse- ja tarbijakaitse teenistuses muuhulgas peaspetsialisti ametikoht ehk kaebaja ametikoht. Kaebaja esitatud võrdlus NLAÖA ettevõtluse- ja tarbijakaitse teenistuse erineva tasemega spetsialistide arvu osas, mis olid enne 25.04.2019 ja pärast seda, ei ole asjakohane. Peaspetsialisti (kaebaja) koondamist ei puuduta koosseisu muudatus madalama tasemega spetsialistide arvu osas. Narva Linnavolikogu 17.05.2018. a otsusest nr 34 ja 25.04.2019. a otsusest nr 20 tulenevalt kuulusid NLAÖA ettevõtluse- ja tarbijakaitse teenistuse koosseisus koondamisele 1 peaspetsialist ja 1 spetsialist ning kaotati ka 0,5 kohaga töötaja koht. Narva Linnavolikogu 25.04.2019. a otsuse alusel tekkis seega põhjendatud koondamisolukord, mille tulemusena kuulus kaebaja peaspetsialisti ametikoht koondamisele.
4.3.Koondamine ei ole lubatud, kui ametikoha ülesanded antakse üle teisele struktuuriüksusele samas ametiasutuses või teisele ametiasutusele (ATS § 90 lg 3). Kaebaja ametikoha ülesanded anti osaliselt üle teisele ametikohale, mille nägi ette volikogu 25.04.2019. a otsusega kinnitatud NLAÖA ettevõtluse- ja tarbijakaitse teenistuse uus struktuur. Tegemist on juhiabi-analüütiku ametikohaga. Sellest tulenevalt ei ole ATS § 90 lg 3 nõudeid rikutud.
4.4.Kaebaja ja teiste madalama tasemega (spetsialist ja vanemspetsialist) spetsialistide tööülesanded olid erinevad, mistõttu ei ole antud juhul kohaldatav ATS § 90 lg 5. Selles sättes nimetatud eelisõigust tuleb arvesse võtta ametniku ümberpaigutamisel (ATS § 90 lg 6). Õiguskirjanduse kohaselt saab ümberpaigutamist kohaldada ametnike suhtes: 1) kes töötavad ametiasutuse eri struktuuriüksustes või 2) kes töötavad samas struktuuriüksuses, kuid kelle teenistusülesanded olulises ulatuses ei kattu. Kui on tegemist ametnikega, kellel on sarnased teenistusülesanded, tuleb koondamisel lähtuda ATS § 90 lg-st 5.
4.5.Käskkirjas ei ole tõesti põhjendusi selle kohta, miks vastustaja otsustas koondada just kaebaja kui peaspetsialisti, kuid jättis ametisse madalama tasemega spetsialistid. See ei ole siiski vastustajale etteheidetav. Riigikohus on leidnud, et ametikohtade arvu vähenemisel on ametiasutuse juhil õigus teha ametnike ümberpaigutusi, vabastades koondamise tõttu teenistusest isiku, kelle ametikoht säilib ning nimetada sellele ametikohale teise ametniku, kelle ametikoht koondatakse. Niisugune ümberpaigutamine on lubatud üksnes juhul, kui ümberpaigutatava ametniku kvalifikatsioon ja teenistusalased näitajad on koondatava ametniku vastavate näitajatega võrreldes paremad. Koondatava ametniku õigust nõuda selles sättes nimetatud ümberpaigutamist enda suhtes seadus ei sätesta. Siit tulenevalt ei ole ametisse nimetamise õigust omaval isikul vaja põhjendada, miks ta ümberkorraldamise kasuks ei otsustanud.
4.6.Vaidlusaluse käskkirja kohaselt võrdles vastustaja kaebaja ja varem juhiabi-analüütiku töökohal töötanud A. Võlitoki vastavust uuele juhiabi-analüütiku ametikohale ning jõudis järeldusele, et hariduse, teadmiste ja oskuste poolest sobib A. Võlitok uuele juhiabi-analüütiku ametikohale paremini kui kaebaja. A. Võlitok ei olnud aga 2019. a maikuu seisuga ametnik ja tema töö sisuks ei olnud avaliku võimu teostamine, seega ei pidanud vastustaja pakkuma talle uue juhiabi-analüütiku ametikoha ATS § 90 lg 7 alusel, kuna nii ATS § 90 lg 7 kui ka ATS § 90 lg 5 kohaldamise eelduseks on ametniku, mitte töötaja staatus. Vaidlus puudub selle üle, et endise juhiabi-analüütiku töökoht ei näinud ette selliste tööülesannete täitmist, mis vastavalt ATS § 7 lg-le 3 oleks võinud kvalifitseeruda kui avaliku võimu teostamine. Samas volikogu 25.04.2019. a otsuse alusel 01.06.2019 loodud uus juhiabi-analüütiku ametikoht nägi ette avaliku võimu teostamist vähemalt reklaamimaksu alase tegevusega seoses. Sellest tulenevalt ei ole õige vastustaja poolt ATS § 90 lg 5 kohaldamine ning kaebaja ja A. Võlitoki oskuste, teadmiste ja kogemuste võrdlemine seoses kaebaja koondamisega. Sel põhjusel puudub vajadus analüüsida kaebaja väiteid ja vastustaja vastuväiteid selle kohta, et A. Võlitok, kellega vastustaja võrdles kaebajat vaidlusaluses käskkirjas, ei kasvata alla 7-aastast last jne.
4.7.Narva Linnavolikogu 25.04.2019. a otsusega loodud uus juhiabi-analüütiku ametikoht oli kaebaja koondamise seisuga vakantne. A. Võlitok võeti avalikku teenistusse ja nimetati
juhiabi-analüütiku ametikohale alles 03.06.2019. a käskkirjaga. Juhiabi-analüütiku ametikoha tööülesanded koosnesid ametijuhendi järgi umbes 50% osas endise juhiabi-analüütiku töökoha tööülesannetest ja 50% kaebaja ametikoha (peaspetsialist) ülesannetest. Järelikult on võimalik asuda seisukohale, et kaebaja koondamise aja seisuga oli vastustajal vaba ametikoht, mille ametiülesanded olid vähemalt 50% ulatuses kaebaja endiste ametiülesannetega samad. Praegusel juhul täiendati endise peaspetsialisti ametikoha ametiülesandeid juhiabi-analüütiku tööülesannetega ning selle tulemusena loodi uus ametikoht, mitte töökoht nimetusega juhiabi-analüütik. Sellisel juhul ei saanud vastustaja kaaluda, kas ametnik (kaebaja) või töötaja (endine juhiabi-analüütik) sobib rohkem juhiabi-analüütiku ametikohale, vaid tuli teha ettepanek kaebajale üle minna juhiabi-analüütiku ametikohale või kaebaja sellele ametikohale mittesobivuse korral põhjendada vaidlusaluses käskkirjas, miks kaebaja sellele uuele ametikohale ei sobi ja miks vastaja ei pea mõistlikuks anda kaebajale vajadusel täiendavat tähtaega vajalike teadmiste ja oskuste saamiseks. Neid põhjendusi vaidlusaluses käskkirjas ei ole.
4.8.Kohtupraktikas aktsepteeritakse ka vastustaja poolt halduskohtumenetluses esitatud põhjendusi seoses vaba ametikoha pakkumata jätmisega. Põhjenduste esitamine on vajalik selleks, et kontrollida, kas asutus on püüdnud vältida ametniku koondamist talle sobiva teise vaba ametikoha pakkumise teel. Vastutaja on kohtumenetluses leidnud, et 30.05.2019 seisuga ei olnud võimalik pakkuda kaebajale teist vaba ametikohta peale direktori ja ehitusspetsialisti ametikohta (20.04.2020 esitatud arvamuse p 7). Kohtule jääb see väide arusaamatuks, kuna volikogu 25.04.2019. a otsusega loodud uus juhiabi-analüütiku ametikoht oli vakantne vähemalt kuni 03.06.2019. Halduskohtul puudub võimalus hinnata, kas kaebajale täiendava tähtaja andmata jätmise taga juhiabi-analüütiku ametiülesannete täitmiseks vajalike oskuste ja teadmise juurde saamiseks oli objektiivne põhjus või mitte, sest selliseid selgitusi ei ole vastustaja haldusaktis ega ka kohtumenetluses esitanud. Isegi kui asuda seisukohale, et uus juhiabi-analüütiku ametikoht ei tekkinud peaspetsialisti ametiülesannete täiendamise tagajärjel ja ka kaebaja jaoks oli tegemist absoluutselt uue sisuga ametikohaga, eksis vastustaja siiski ATS § 90 lg-s 7 sätestatud reegli vastu ja ei suutnud seda eksimust millegagi põhjendada ka halduskohtumenetluses.
4.9.ATS § 105 lg 1 kohaselt on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Halduskohus peab kaebaja hüvitamisnõuet põhjendatuks. HKMS § 167 lg-st 1 tulenevalt tegi halduskohus vastustajale kohustuseks arvutada välja kaebajale väljamaksmisele kuuluv täpne rahasumma.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Vastustaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada tervikuna ning teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Alternatiivselt palub vastustaja tühistada halduskohtu otsuse õigusabikulude väljamõistmise osas. Vastustaja põhjendab apellatsioonkaebust järgmiselt.
5.1.Vastustaja ei nõustu halduskohtu järeldusega, et kaebajale oleks tulnud pakkuda või teha ettepanek üle minna juhiabi-analüütiku ametikohale ja tema sellele ametikohale mittesobivuse korral käskkirjas põhjendada, miks ta uuele ametikohale ei sobi ja miks NLAÖA ei pea mõistlikuks anda kaebajale täiendavat tähtaega vajalike teadmiste ja oskuste saamiseks. Juhiabi-analüütiku ametijuhend nägi ette, et sellel ametikohal olevalt isikult nõutakse eesti keele valdamist kõrgtasemel ja inglise keele valdamist suhtlustasemel. Vaidlustatud käskkirja kohaselt ei saanud juhiabi-analüütiku ametikohta kaebajale pakkuda, kuna tal puudub eesti keele oskus vähemalt C1 tasemel ja inglise keele oskus tavatasemel. Seejuures ei oma tähtsust asjaolu, et käskkirjas võrreldi kaebaja ja A. Võlitoki sobivust juhiabi-analüütiku ametikohale.
5.2.Halduskohtu arvamus, et seisuga 2019. a maikuu seisuga oli NLAÖA-l võimalus pakkuda kaebajale juhiabi-analüütiku ametikohta, ei ole õige. Samuti ei ole õige kohtu järeldus, et
kaebaja koondamisel jättis NLAÖA täitmata ATS § 90 lg 7 nõuded. Juhiabi-analüütiku ametikoht loodi alates 01.06.2019, mis oli laupäev. Kaebaja koondati alates 31.05.2019. Käskkirja tegemise päeval (30.05.2019) ja koondamispäeval (31.05.2019, reedel) ei olnud NLAÖA struktuuris vaba juhiabi-analüütiku ametikoha.
5.3.Õige ei ole halduskohtu järeldus, et NLAÖA ei suutnud ka kohtumenetluses tõendada kaebaja juhiabi-analüütiku ametikohale mittesobivust ja talle oma oskuste parandamiseks täiendava aja andmata jätmist. Vastustaja selgitas, et olukorras, kus vaatamata Keeleinspektsiooni ettekirjutustele kaebaja ei suutnud parandada oma eesti keele oskust, puudub mõistlik põhjus anda talle täiendav tähtaeg eesti keele oskuse parandamiseks. Kaebaja ei valda ka inglise keelt, samas kui suhtlemistasemel inglise keele oskuse olemasolu on vältimatult vajalik juhiabi-analüütiku ülesannete täitmiseks.
5.4.Vastustaja selgitas, et reklaamiala peaspetsialisti kohustused olid kitsamad ja lihtsamad kui juhiabi-analüütiku kohustused. Reklaamimaksu kogumisega ja reklaamialal järelevalve teostamisega seotud kohustused on ameti tegevusest ebaoluline osa.
5.5.Halduskohus rikkus otsuse tegemisel HKMS § 157 lg 1 nõudeid. Kohus peab analüüsima kõiki vaidlusesemega seotud menetlusosalise seisukohti ja argumente. Ei piisa sellest, kui kohus paljasõnaliselt märgib, et menetlusosaline ei suutnud selgitada asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid.
5.6.Kaebaja viitas kaebuses sellele, et vastavalt ATS § 90 lg-tele 5 ja 6 oli tal koondamissituatsioonis õigus üle minna tavalise spetsialisti ametikohale. Kaebaja ei väitnud, et juhiabi-analüütiku ametikoht on loodud peaspetsialisti reklaamialal kohustuste täiendamisega juhiabi-analüütiku kohustustega. Vastustaja lähtus seisukohtade ja tõendite esitamisel kaebuse argumenditest ja vastas nendele. Otsuse tegemisel hakkas kohus hindama kaebaja koondamist täiesti teisest vaatenurgast, esitades vastustajale etteheiteid selles, et juhiabi-analüütiku ametikoht oli loodud peaspetsialisti kohustuste täiendamisega juhiabi-analüütiku kohustustega. Samuti lähtus halduskohus koondamissituatsiooni analüüsides eeldusest, et juhiabi-analüütiku ametikoht oli vaba kaebaja koondamisel. Kohus viis seega haldusorgani eksimusse asjas tähtsust omavate asjaolude suhtes.
5.7.Menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule enne kohtuvaidlusi esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kaebaja ei esitanud halduskohtule ühtegi kuludokumenti, mis tõendaks õigusabi eest tasumist või sellise kohustuse tekkimist. Kohtumenetluses on kuludokumendiks advokaadibüroo poolt väljastatud arve. Arve puudumine välistab võimaluse ka selle tasumiseks. Kuna kaebaja ei esitanud kohtule kuludokumente, ei ole seadusest tulenevat võimalust nende kulude linnalt välja mõistmiseks.
6.Kaebaja vaidleb vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta halduskohtu otsus muutmata.
6.1.Apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kaebaja ei valda inglise keelt, on ebaõige, laimava iseloomuga ega vasta tõele. Kaebaja õppis inglise keelt ülikoolis 5 aastat ja hiljem veel iseseisvalt. Kaebaja ametiülesannete täitmise eelduseks oli ka varem inglise keele oskus. Varasemas töös ei olnud kaebajal erilist vajadust inglise keelt praktiseerida, kuid see ei tähenda, et ta ei oleks seda osanud. Vastustaja ei põhjendanud kaebaja koondamist käskkirjas sellega, et A. Võlitoki inglise keele oskus on parem.
6.2.Kaebajal ei ole olnud eesti keelega probleeme. Seejuures oleks kaebajal olnud võimalik mõistliku aja jooksul teha ka C1 taseme eesti keele eksam – tegemist ei oleks olnud kaebaja jaoks üleliia kuluka või koormava asjaoluga, mis oleks pidanud välistama vaba ametikoha kaebajale pakkumise. Keeleinspektsioon andis kaebajale tähtaja kuni 01.06.2020 ettekirjutuse täitmiseks.
6.3.Vastustaja on kohtumenetluses esitanud hulgaliselt väiteid, mis on tekkinud jooksvalt kohtumenetluse käigus. Ka ATS-i tõlgendamise ja Riigikohtu praktika valguses ei saa
haldusorganile anda täielikku vabadust enda otsuste sisustamiseks alles kohtumenetluses – koondamisotsusest peab olema näha, et haldusorgan on enda seadusest tulenevad kohustused täitnud ja põhjenduste täiendamine saab olla üksnes osaline/minimaalne. Vastustaja täiendavad selgitused on asjakohatud ja suurel määral ei seostu need vaidlustatud haldusaktiga (vt nt vastustaja 02.04.2020. a menetlusdokumendi p 2.2.). Praegusel juhul on koondamise põhjuste täiendamine kohtumenetluses väljunud mõistlikkuse piiridest ja selle aktsepteerimine looks praktika, lubades haldusorganil ametnikke ametikohalt koondada ilma koondamisotsuses põhjendusi välja toomata.
6.4.Vastustaja ei saa tugineda volikogu 25.04.2019. a otsuse lõpus toodud rakendamiskuupäevale, milleks oli 01.06.2019. Otsus ise oli vastu võetud 25.04.2019, mis tähendab, et alates 25.04.2019 pidi olema vastustajale teada, et luuakse juhiabi-analüütiku ametikoht.
6.5.Vastustaja ei ole vaidlustatud haldusaktis esitanud sisulisi põhjendusi seoses vaba ametikoha kaebajale pakkumata jätmisega. Tegemist on sellise menetlusveaga, mis toob kaasa haldusakti õigusvastasuse.
6.6.Väär on vastustaja väide, et kaebaja viitas üksnes sellele, et vastavalt ATS § 90 lg-tele 5 ja 6 oli tal koondamissituatsioonis õigus üle minna tavalise spetsialisti ametikohale ja et kaebaja ei esitanud väidet selle kohta, et juhiabi-analüütiku ametikoht on loodud peaspetsialisti reklaamialal kohustuste täiendamisega juhiabi-analüütiku kohustustega ning talle seda kohta õigusvastaselt ei pakutud. See on kohtumenetluses varasemalt välja toodud ja vastustajal oli võimalik selle kohta seisukoht esitada. Apellatsioonkaebuses on vääralt leitud, nagu oleks halduskohus käsitlenud kaebust läbivalt üksnes ATS § 90 lg-te 5 ja 6 mõttes. Halduskohus viitas menetluse käigus veel mitmele teisele ATS sättele. Vastustajal oli piisavalt aega oma seisukohtade esitamiseks. Halduskohus ei rikkunud selgitamiskohustust ja käesolevat vaidlust on menetluse käigus selgelt käsitletud ka halduskohtu otsuses kirjeldatud (põhjendatud) ulatuses.
6.7.Vastustaja ATS § 90 lg 7 tõlgendus on väär. ATS § 90 lg-s 7 on toodud vaid üks välistus selle sätte kohaldamisel - ametiasutuse likvideerimine. Sellist olukorda ei esinenud.
6.8.Vale on apellatsioonkaebuse väide, et kaebaja ei esitanud ühtegi kuludokumenti, mis tõendaks õigusabi eest tasumist. Vastustaja käsitlus kehtivast seadusest on aegunud. Alates 01.01.2018 kehtib HKMS § 109 lg 11 sõnastuses, mille kohaselt on menetluskulud väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus.
6.9.Kaebaja taotleb täiendavate tõendite vastuvõtmist ja põhjendab tõendite esitamist sellega, et vastustaja esitas apellatsioonkaebuses meelevaldseid ja tegelikkusele mittevastavad andmeid, mida on võimalik ümber lükata avalikult kättesaadavate andmetega. Lisa 1 on väljavõte ametiasutuse kontaktidest, millest nähtub, kes tegeleb projektide ja turismiga. Lisa 2 on avalikult kättesaadav juhiabi-analüütiku ametijuhend, millest tuleneb, et osa juhiabi-analüütiku ametiülesandeid on jätkuvalt seotud reklaamiga.
7.Vastustaja esitas ringkonnakohtule kaebaja vastuse kohta täiendava seisukoha. Vastustaja märgib järgmist.
7.1.Kaebaja ei esitanud varasemas menetluses argumenti inglise keele oskuse kohta ning see tuleb seetõttu jätta tähelepanuta. Kaebaja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta on tõepoolest õppinud inglise keelt ülikoolis ja tegeles inglise keele oskuste arendamisega peale ülikooli lõpetamist.
7.2.Väär on kaebaja seisukoht, et koondamissituatsiooni ilmnemisel oli kaebajal piisav keeleoskus selleks, et pretendeerida juhiabi-analüütiku ametkohale. Juba Keeleinspektsiooni järelkontrolli akti nimetusest tuleneb, et seisuga 11.03.2019 puudusid kaebajal eesti keele oskused, mis on seaduse järgi vajalikud ametniku kohustuste täitmiseks.
7.3.Juhiabi-analüütiku ametiülesanded nõuavad pädevust, mis võimaldab ameti tegevuse korraldamist tervikuna. Ühtlasi on reklaamiala spetsialisti pädevus kitsam ja suunatud üksnes sellele, et korraldada reklaami paigutamise lubade väljaandmist ja reklaamimaksu korjamist. On selge see, et vastustaja hierarhias on juhiabi-analüütiku koht kõrgem kui reklaamiala peaspetsialisti koht. Hierarhias eeldab kõrgem koht ka kõrgema kompetentsuse ja oskuste olemasolu.
7.4.Sõltumata sellest, kuidas on võimalik tõlgendada avaliku teenistuse seaduse sätteid, on antud seadus suunatud sellele, et saada paremate avalike teenuste osutamist kõigi selleks sobivate isikute poolt. Kuigi A. Võlitok ei tegelenud varem avaliku võimu teostamisega, on tema kompetents kõrgem kui kaebaja oma. Asjaolu, et ATS ja töölepingu seadus kehtestavad erinevad reeglid ametniku ja töötaja koondamisel, ei anna ametiasutuse töö ümberkorraldamisel alust eelistada madalama kompetentsusega isikut kõrgema kompetentsusega isikule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus jätab esmalt rahuldamata kaebaja taotluse täiendavate tõendite asja juurde võtmiseks ja tagastab vastuse lisad 1 ja 2 selle esitajale, kuna juhiabi-analüütiku ametijuhend on juba asja materjalide hulgas olemas (nt tl 44-45) ning väljavõte NLAÖA ja selle teenistuste kontaktidest ei ole tõend, millel oleks käesoleva asja lahendamisel tähtsust.
9.Ringkonnakohus leiab, et Narva linna apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ja Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsus tühistada vastustajalt kaebaja kasuks menetluskuludena 4000 euro väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega jätab G.S. menetluskulud halduskohtumenetluses tervikuna tema enda kanda. Mis puudutab halduskohtu 23.04.2020. a otsust ülejäänud osas ja põhjendusi selle kohta, miks kaebaja kaebus rahuldati, siis nimetatud osas ei eksinud halduskohus ringkonnakohtu arvates otsuse tegemisel materiaalõiguse normide kohaldamisel ega rikkunud ka kohtumenetluse norme, s.h HKMS § 157 lg 1 nõudeid. Halduskohtu vaidlustatud otsus on eelnimetatud osas seaduslik ja põhjendatud ning halduskohus on igakülgselt ja vastastikuses seoses hinnanud kõiki asjas esitatud asjaolusid ning ühtki kaebaja või vastustaja asjakohast väidet või tõendit pole jäetud tähelepanuta. Vastustaja mittenõustumine kohtuotsuse põhjenduste ja järeldustega ning halduskohtu poolt tema väidetele antud hinnanguga ei tähenda, et halduskohus oleks asjaolusid ebaõigesti või ebapiisavalt analüüsinud ja hinnanud.
10.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega, et: kaebaja koondamisolukord ATS § 90 lg 1 p 2 järgi tekkis, kuna Narva Linnavolikogu 25.04.2019 otsusega nr 20 kinnitatud uue struktuuri järgi puudus alates 01.06.2019 NLAÖA ettevõtluse- ja tarbijakaitse teenistuse osakonna koosseisus ametikoht (peaspetsialist), mille ametiülesanded oleksid olnud täpselt samad, mida senini täitis kaebaja; vastustaja ei pidanud vabastama kaebaja asemel ametist mõnda madalama astmega (spetsialist või vanemspetsialist) spetsialisti ja määrama (ümber paigutama) kaebajat vabanenud ametikohale ning kaebajal puudub õigus nõuda enda ümberpaigutamist ATS § 90 lg 6 mõistes; ei esinenud ATS § 90 lg-s 3 märgitud olukorda, kuna kaebaja senise ametikoha ametiülesandeid ei antud üle teisele struktuurüksusele samas ametiasutuses ega ka teisele linna ametiasutusele; vastustaja jättis põhjendatult kaebajale pakkumata vabade ametikohtadena direktori ja vanemspetsialisti koha. Kuna eelnimetatud põhjenduste osas ei ole apellatsioonimenetluses halduskohtu vaidlusalusele otsusele vastuväiteid esitatud, siis ringkonnakohus sellel ka pikemalt ei peatu.
11.Apellatsioonimenetluses käib vaidlus pigem selle üle, kas kaebajale tuli vaba ametikohana pakkuda alates 01.06.2019 NLAÖA struktuuris loodud uut juhiabi-analüütiku ametikohta ja
tema sellele ametikohale mittesobivuse korral koondamiskäskkirjas põhjendada, miks ta sellele ametikohale ei sobi, kuigi juhiabi-analüütiku ametikohta ametiülesanded kattuvad ametijuhendi järgi osaliselt kaebaja endise ametikoha ehk peaspetsialisti ametiülesannetega ja ka juhiabianalüütikult nõutavad teadmised ja oskused on ametijuhendi järgi samad, mis olid peaspetsialistil, s.o kas vastustaja rikkus kaebaja koondamisel ATS § 90 lg 7 nõudeid. Samuti on vaidlus selles, kas vastustaja sai koondamiskäskkirjas ATS § 90 lg 5 mõistes hakata hindama kaebajat ja A. Võlitoki, kes ei olnud sel ajal ATS § 7 lg 1 mõistes ametnik, vaid töötas enne 01.06.2019 NLAÖA-s juhiabi-analüütikuna töölepingu alusel (tl 40). Halduskohtu sellekohased põhjendused tulenevad vaidlusaluse otsuse p-st 21.
12.Vastustaja ei nõustunud halduskohtu vaidlustatud otsuse p-s 21 toodud põhjenduste ja järeldusega ning leidis, et linn ei saanud pakkuda kaebajale 01.06.2019 loodud juhiabianalüütiku ametikohta, kuna sellel kohal asus ametisse varem töölepingu alusel juhiabianalüütiku tööd teinud A. Võlitok ja seega ei jätnud vastustaja täitmata ATS § 90 lg 7 nõudeid. Vastustaja leidis veel, et vaidlustatud 30.05.2019. a käskkirja kohaselt ei saanud juhiabianalüütiku ametikohta kaebajale pakkuda ka seetõttu, et tal puudub eesti keele oskus vähemalt C1 tasemel ja inglise keele oskus tavatasemel, mistõttu ta ei oleks sellesse ametisse ka sobinud. Ringkonnakohus linna sellekohaste vastuväidetega ei nõustu.
12.1.Juhiabi-analüütiku ametikoht loodi asja materjalidest nähtuvalt Narva Linnavolikogu 25.04.2019 otsusega nr 20 alates 01.06.2019 ning samaaegselt kaotati NLAÖA struktuurist ja teenistuskohtade koosseisust juhiabi-analüütiku töökoht. Vaidlust ei ole selle üle, et juhiabianalüütiku ametikohustused koosnesid 03.06.2019. a käskkirjaga kinnitatud ametijuhendi kohaselt endise juhiabi-analüütiku töökoha tööülesannetest ja kaebaja senise ametikoha (peaspetsialist) ülesannetest. Ametijuhendite ja A. Võlitoki töölepingust tulenenud tööülesannete võrdlemisel on näha, et juhiabi-analüütiku ametikohustustest kattuvad peaspetsialisti varasemate ametikohustuste loetelus toodud 19-st ametikohustusest tervikuna 9 ja osaliselt 2 ning juhiabi-analüütiku töökoha 12-st tööülesandest kattuvad juhiabi-analüütiku ametikohustustega 8 ülesannet. Kokku on juhiabi-analüütiku ametijuhendis märgitud 16 ametikohustust. Kuna juhiabi-analüütiku ametikoht loodi 25.04.2019. a otsusega, siis oli sellise ametikoha olemasolu, mis vähemalt osaliselt kattus ametikohustuste mõttes kaebaja senise peaspetsialisti koha ametiülesannetega, vastustajale teada nii kaebajale koondamisteate esitamise ajal 13.05.2019 kui ka koondamiskäskkirja tegemise seisuga, kuid kummaski neist seda ametikohta kaebajale ei pakutud. Nõustuda ei saa vastustajaga, et seda kohta ei saanud kaebajale pakkuda, kuna juhiabi-analüütiku ametikoht loodi alates 01.06.2019, mis oli laupäev, kuid kaebaja koondati alates 31.05.2019 (teenistussuhte viimane päev) ja seega ei olnud koondamiskäskkirja tegemise päeval (30.05.2019) ja koondamispäeval (31.05.2019) veel NLAÖA struktuuris vaba juhiabi-analüütiku ametikoha. Esmalt märgib ringkonnakohus seda, et 30.05.2019. a käskkirja kohaselt koondati kaebaja siiski alates 01.06.2019 seoses sellega, et nimetatud päevast kaotati NLAÖA struktuurist peaspetsialisti ametikoht. 01.06.2019 oli ameti struktuuris juba olemas uus juhiabi-analüütiku ametikoht ning ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et sellist 2019. a aprilli-mai seisuga loodavat ning 01.06.2019. a seisuga loodud ametikohta oleks tulnud kaebajale ATS § 90 lg 7 alusel pakkuda, kuna tegemist oli vähemalt kaebaja eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohaga. Halduskohus leidis õigesti, et tegemist oli kaebaja koondamise läbiviimise perioodi mõistes ja ka 01.06.2019. a seisuga vakantse ametikohaga, kuna A. Võlitok nimetati juhiabi-analüütiku ametikohale alles NLAÖA 03.06.2019. a käskkirjaga nr 6-6/6157 (tl 81). Kuna 30.05.2019. a käskkirjas kaebajale juhiabianalüütiku ametikohta ei pakutud, ei ole selles ka vastupidiselt vastustaja arusaamale kuidagi põhjendatud seda, miks ei saanud juhiabi-analüütiku ametikohta kaebajale pakkuda, s.h näiteks seetõttu, et kaebajal puudub eesti keele oskus vähemalt C1 tasemel. Kaebajal väidetavalt
puuduvat tavatasemel inglise keele oskust ei mainita vaidlusaluses käskkirjas samuti sõnagagi. Mis puudutab veel kaebaja eesti keele oskusega seonduvat, siis asja materjalidest nähtuvalt oli eesti keele oskuse nõue vähemalt C1 tasemel sees ka kaebaja peaspetsialisti ametijuhendis ja kaebaja töötas sellel ametikohal alates 23.10.2003. Kaebaja on halduskohtule esitatud kaebuses välja toonud, et senini ei ole vastustaja tuvastanud, et tema eesti keele oskus ei võimaldanud tal peaspetsialistina ametikohustusi korrektselt täita. Samuti tuleb nõustuda kaebaja poolt halduskohtumenetluses esitatud seisukohaga, et võimalik probleem eesti keele oskusega ei saa iseenesest olla kaebaja koondamise põhjus, sest sellisel juhul tulnuks ametnik ATS § 95 lg 1 alusel teenistusest vabastada.
12.2.Vaidlusaluse käskkirja põhjenduste kohaselt võrdles vastustaja ATS § 90 lg 5 alusel kaebaja ja endise juhiabi-analüütiku töökohal töölepingu alusel töötanud A. Võlitoki vastavust uuele juhiabi-analüütiku ametikohale ning leidis, et A. Võlitok sobib uuele juhiabi-analüütiku ametikohale paremini kui kaebaja. ATS § 90 lg 7 kohaselt peab enne ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastamist pakkuma talle võimaluse korral samas ametiasutuses tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta, välja arvatud ametiasutuse likvideerimise korral. ATS § 90 lg 5 järgi juhul, kui koondamisel tuleb valida vähemalt kahe sarnaseid teenistusülesandeid täitva ametniku vahel, siis on koondamise korral teenistusse jäämise eelisõigus isikul, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele enim /..../. Mõlemad viidatud sätted räägivad ametniku koondamisest ja talle võimaluse korral samas ametiasutuses eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta pakkumisest ning juhul, kui koondamisele kuulub mitu sarnaseid teenistusülesandeid täitvat ametnikku, tuleb neid hinnata ja selgitada välja, kellel on eelisõigus teenistusse jääda. Selline võrdlemine on võimalik üksnes juhul, kui koondamissituatsioonis on vähemalt kaks sarnaste teenistusülesannetega ametnikku, kellest vähemalt üks jääb pärast koondamist teenistusse samal ametikohal. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vastustaja ei saanud kaebaja koondamisega seoses sellist võrdlemist läbi viia, sest endise juhiabi-analüütiku tööülesendeid töölepingu alusel täitnud A. Võlitok ei olnud ametnik ja ta ei olnud seega koos kaebajaga koondamissituatsioonis ning ta ei täitnud töötamisel töölepingu järgi ka kaebajaga sarnaseid teenistusülesandeid, kuna tema töö sisuks ei olnud avaliku võimu teostamine ATS § 5 lg 1 mõttes. Seega ei pidanud vastustaja tema töökoha NLAÖA struktuurist kaotamise tõttu pakkuma talle uue juhiabi-analüütiku ametikoha ATS § 90 lg 7 alusel ega saanud ka A. Võlitokki ja kaebajat ATS § 90 lg 5 järgi võrrelda ning põhjendada kaebaja koondamist sellega, et vastustaja arvates vastab A. Võlitok enam 01.06.2019 loodud uue juhiabi-analüütiku ametikohale. Kuigi see ei ole otseselt käesoleva vaidluse küsimus, ei ole 30.05.2019. a käskkirjas toodud selgitustest võimalik aru saada, millisel õiguslikul alusel pidas vastustaja võimalikuks anda kaebaja senised peaspetsialisti ülesanded alates 01.06.2019 üle A. Võlitokile üksnes põhjendusega, et luuakse uus juhiabi-analüütiku ametikoht ja seda ametikohta asub samuti täitma A. Võlitok.
12.3.Ringkonnakohus nõustub kaebaja ja halduskohtuga, et koondamise õiguspärasuse kindlakstegemisel ei saa lähtuda ainuüksi sellest, kas koondamine oli lubatav, vaid koondamist tuleb hinnata tervikuna ning asutus peab ametniku koondamisel järgima kõiki ATS §‐s 90 sätestatud nõudeid (RKHKo 25.01.2017 asjas nr 3-3-1-49-16, p 19). Kuna vastustaja rikkus kaebaja koondamisel ATS § 90 lg 7 nõudeid ning kohaldas kaebaja koondamise ühe põhjendusena ebaõigesti ATS § 90 lg-t 5, siis tuvastas halduskohus õigesti 30.05.2019. a käskkirja õigusvastasuse ja mõistis kaebajale välja vastava hüvitise.
13.Põhjendatud ei ole vastustaja väide, et halduskohtu otsuse põhjendused ja lõppjäreldus olid vastustaja jaoks üllatuslikud, kuna otsuse tegemisel hindas kohus kaebaja koondamist täiesti teisest vaatenurgast, tehes vastustajale etteheiteid selle pinnalt, et juhiabi-analüütiku ametikoht
loodi peaspetsialisti kohustuste liitmisega senise juhiabi-analüütiku tööülesannetele. Samuti lähtus halduskohus otsuses üllatuslikult koondamissituatsiooni analüüsides eeldusest, et juhiabi-analüütiku ametikoht oli kaebaja koondamisel vaba, viies seega haldusorgani eksimusse asjas tähtsust omavate asjaolude suhtes. Halduskohtu otsuse põhjendustest nähtuvalt hindas kohus vaidlusaluse käskkirja õiguspärasust tulenevalt põhjendustest, mis käskkirjas olid välja toodud ja lähtudes ka menetlusosaliste poolt kohtumenetluse käigus esitatud väidetest ja selgitustest ning dokumentidest (ametijuhendid). Kaebaja esitas kaebuses ja menetluse käigus väiteid selle kohta, et juhiabi-analüütiku ametikoha kohustuste hulka arvati ka tema endise ametikoha - peaspetsialisti – ametikohustused, mistõttu oli tegu sarnaste teenistusülesannetega ja uut ametikohta oleks pidanud talle enne koondamist pakkuma. Samuti oli juba halduskohtu menetluse käigus menetlusosaliste vahel vaidlus selle üle, kas juhiabi-analüütiku ametikoht oli kaebaja koondamisel vaba ametikoht (tl 4, 25, 30p, 96,99, 168-170). Seega ei saanud vastustajale tulla kuidagi üllatusena, et halduskohus neid küsimusi oma otsuses käsitles ja ATS § 90 nõuete rikkumise tõttu tuvastas kaebaja koondamise käskkirja õigusvastasuse. Vastustajal oli halduskohtumenetluses võimalik avaldada eeltoodud küsimuste osas oma seisukohta ja ta on seda võimalust ka kasutanud. Seega oli vastustajale tagatud võimalus avaldada arvamust kõigi oluliste asjaolude kohta, mistõttu ei ole rikutud HKMS § 27 lg 1p-te 5 ja 6 ega § 157 lg-t 2.
14.Vastustaja väitel on ebaõige halduskohtu järeldus, et NLAÖA ei suutnud ka kohtumenetluses tõendada kaebaja juhiabi-analüütiku ametikohale mittesobivust ja talle oma oskuste parandamiseks täiendava aja andmata jätmist. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu, sest nagu juba käesoleva otsuse p-s 12.1. märgitud, ei pakutud 30.05.2019. a käskkirjas kaebajale juhiabi-analüütiku ametikohta, mistõttu ei ole selles ka kuidagi põhjendatud seda, mis põhjustel ei saanud juhiabi-analüütiku ametikohta kaebajale pakkuda. Halduskohus on samuti vaidlustatud otsuses viidanud sellele, et haldusasja materjalidest nähtuvalt oli vastutaja läbivalt seisukohal, et kaebajale ei olnud võimalik pakkuda ühtegi teist vaba ametikohta peale direktori ja ehitusspetsialisti ametikoha, kuna ei olnud kaebaja varasemate ametikohustustega sarnaste ülesannetega ametikohta. Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda apellatsioonkaebuse väitega, et 30.05.2019. a käskkirjas toodud põhjendusi seoses kaebajal eesti keele oskuse puudumisega C1 tasemel tuleb käsitleda ka kui vastustaja kaalutlust selleks, et mitte pakkuda talle enne koondamist juhiabi-analüütiku ametikohta, kuigi käskkirja põhjendusest nähtuvalt esitati kaebaja eesti keele oskusega seotud väide võrdluses, mida aga kaebaja ja A. Võlitoki erinevast positsioonist lähtuvalt ATS § 90 lg 5 alusel teha ei saanud. Haldusasja materjalidest nähtuvalt (tl 31, 170-173) on vastustaja tõesti halduskohtumenetluses asunud väitma, et kaebajale ei saanud juhiabi-analüütiku ametikohta pakkuda näiteks seetõttu, et kaebaja ei oska ka inglise keelt, kuid selline nõue – osata inglise keelt suhtlustasemel- tuleneb juhiabi-analüütiku ametijuhendist; juba kaebaja ametikohustuste täitmisel peaspetsialistina esines hulgaliselt puudusi ning kaebaja haridus, töökogemused ja teadmised ei võimaldagi tal juhiabi-analüütiku ametikohustusi täita. Halduskohus on põhjendatult vaidlustatud otsuses viidanud sellele, et kohtupraktikas on aktsepteeritud ka vastustaja poolt halduskohtumenetluses esitatud põhjendusi seoses vaba ametikoha pakkumata jätmisega juhul, kui kohtumenetluses seatakse kahtluse alla koondamise õiguspärasus. Samas tuleb veelkord märkida, et vaidlusalusest käskkirjast ja vastustaja poolt halduskohtule esitatud selgitustest ning olemasolevatest tõenditest nähtuvalt juhiabi-analüütiku ametikohta kaebajale ei pakutud ning koondamiskäskkirjas selle mittepakkumist kaebajale ka kuidagi ei põhjendatud. Seega ei kõrvalda ega heasta alles kohtumenetluses esitatud põhjendused haldusakti põhjendamata jätmist ning jätkuvalt esineb põhjendatud kahtlus, et asjakohaste põhjenduste haldusaktis esitamata jätmine viitab haldusmenetluses tehtud kaalutlusveale. Kuna kaalutlusvigadele viitavaid asjaolusid ilmnes vaidlusalusest käskkirjast ka muudes varasemalt mainitud
aspektides, siis on käesoleval juhul ringkonnakohtu arvates kohaldatavad RKHK 29.11.2012. a otsuses asjas nr 3-3-1-29-12 väljaöeldud seisukohad, mille järgi võib kohus haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluse käigus esitatud põhjendusi juhul, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus neist põhjendusest haldusakti andmisel ja kui ka mõistliku isiku jaoks pidi olema arusaadav, et haldusorgan tõesti juhindus vastavatest põhjendusest. Seejuures märkis Riigikohus, et tõendamiskoormus küsimuses, kas põhjendus haldusakti andmisel tegelikult eksisteeris ja kas sellega arvestati, on haldusorganil. Käesoleval juhul ei ole vastustaja millegagi tõendanud, et ta alles kohtumenetluses esitatud põhjendustest tulenevalt kaebaja koondas. Seega ei anna ringkonnakohtu hinnangul vastustaja poolt kohtumenetluses välja toodud ja eelpoolviidatud väited alust neid arvesse võtta, sest ka ringkonnakohus pole kõiki asjaolusid kogumis arvestades veendunud, et selline kaalumine tegelikult haldusmenetluses läbi viidi ja kaebaja koondamisel ka alles kohtumenetluses esitatud põhjendustest tegelikult lähtuti. Eeltoodu kinnitab ringkonnakohtu hinnangul veelgi halduskohtu järelduse õigsust osas, et G.S. kaebus tuli rahuldada ja tuvastada 30.05.2019. a käskkirja õigusvastasus ning mõista linnalt kaebaja kasuks välja hüvitis.
15.Halduskohtu vaidlusaluse otsuse tervikuna tühistamiseks ei anna alust ka vastustaja väited, et kaebaja kui endise reklaamiala peaspetsialisti kohustused olid kitsamad ja lihtsamad kui juhiabi-analüütiku ametikohustused ning et reklaamimaksu kogumisega ja sellel alal järelevalve teostamisega seotud kohustused on NLAÖA tegevusest vaid ebaoluline osa. Ringkonnakohus märgib esmalt, et selle hindamisel, kas vaba ametikoha puhul on tegemist koondamise tõttu teenistusest vabastatava ametniku eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohaga või mitte, ei ole võimalik hinnata asjaolusid, mis puudutavad NLAÖA kui ametiasutuse tegevust üldiselt. Nagu juba varem märgitud, ei ole vaidlust selle üle, et juhiabi-analüütiku ametikohustused koosnevad 03.06.2019. a käskkirjaga kinnitatud ametijuhendi kohaselt endise juhiabi-analüütiku töökoha tööülesannetest ja kaebaja senise ametikoha (peaspetsialist) ülesannetest. Ametijuhendite ja A. Võlitoki töölepingust tulenenud tööülesannete võrdlemisel on näha, et juhiabi-analüütiku ametikohustustest kattuvad peaspetsialisti varasemate ametikohustuste loetelus toodud 19-st ametikohustusest tervikuna 9 ja osaliselt 2 ning juhiabi-analüütiku töökoha 12-st tööülesandest kattuvad juhiabi-analüütiku ametikohustustega 8 ülesannet. Kokku on juhiabi-analüütiku ametijuhendis märgitud 16 ametikohustust. Seega ei ole alust vastustaja arvamusel, et kaebajale ei tulnud juhiabianalüütiku ametikohta pakkuda juba põhjusel, et tegemist ei ole kaebaja eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohaga. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust ka vastustaja väidetel, et peaspetsialisti kohustused olid kitsamad ja lihtsamad kui juhiabi-analüütiku ametikohustused.
16.Nõustuda tuleb aga vastustaja seisukohaga, et kuna kaebaja ei esitanud halduskohtule kuludokumente (arveid), ei olnud halduskohtul seadusest tulenevat võimalust kaebaja õigusabikulude linnalt välja mõistmiseks. Asja materjalidest nähtuvalt (tl 99-100 ja 178) esitas kaebaja halduskohtule oma 02.04.2019. a seisukoha osana menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja õigusabikulude hüvitamiseks summas 4639,80 eurot ja 22.04.2020 seisukoha osana täiendava menetluskulude nimekirja õigusabikulude hüvitamiseks summas 792 eurot. Ühtegi muud õigusabikuludega seonduvat dokumenti, s.h kuludokumenti (advokaadibüroo arvet) kaebaja halduskohtule ei esitanud olenemata sellest, et vastustaja juhtis oma 20.04.2020. a seisukohas kaebaja tähelepanu sellele, et ta ei ole esitanud kuludokumente, mistõttu ei ole alust õigusabikulude väljamõistmiseks (tl 173). 22.04.2020 seisukohas viitas kaebaja vastuseks Narva linna seisukohale kuludokumentide esitamise vajaduse osas HKMS § 109 lg-le 11 ja § 103 lg 1 p-le 1 ning leidis, et nende järgi on lepingulise esindaja kulud väljamõistetavad ka
siis, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus, aga ta ei ole neid osaliselt või tervikuna veel õigusabi osutajale tasunud. Samas märkis kaebaja, et sellest lähtuvalt on piisav esitada kuludokumendina lepingulise esindaja kulu arved, mis tõendavad, et menetlusosalisele on tekkinud või tekib lähiajal lepingulise esindaja tasu maksmise kohustus. Sellest hoolimata ei esitanud kaebaja halduskohtule lepingulise esindaja kulu arveid, mis tõendaksid menetlusosalisele tekkinud lepingulise esindaja tasu maksmise kohustust. Halduskohus viitas vaidlusaluses otsuses menetluskuludega seonduvalt üksnes HKMS § 108 lg 1 ls-le 1 ja § 109 lg-le 6 ning pidas kaebaja põhjendatud menetluskulu suuruseks 4000 eurot ja mõistis selle summa vastustajalt kaebaja kasuks välja. Halduskohus ei hinnanud kuidagi vastustaja väidet, et kaebaja pole esitanud nõutavaid kuludokumente ega selgitanud, millisel alusel mõistis ta õigusabikulud osaliselt vastustajalt välja olukorras, kus toimikus oli üksnes kaebaja erinevate seisukohtade osana esitatud menetluskulude nimekiri. 01.01.2018 kehtib HKMS § 109 lg 11 tõesti sõnastuses, mille kohaselt on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus, kuid see ei tähenda, et menetlusosaline ei pea enam kohtule esitama kuludokumente, millest selline kulude kandmise kohustus nähtub. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule jätkuvalt esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Sellele, et menetluskulu ei pea HKMS § 109 lg 11 kohaselt enam halduskohtumenetluses olema kohtulahendi tegemise ajaks reaalselt tasutud, vaid piisab kohtule kulude tasumise kohustust tõendavate dokumentide esitamisest, viidati ka halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu nr 496 SE seletuskirjas (kättesaadav Riigikogu kodulehe kaudu). See, et menetlusosalise lepingulise esindaja ehk õigusabikulu puhul on selliseks kuludokumendiks advokaadibüroo poolt kliendile tasumiseks esitatud arve, mitte üksnes kohtule esitatud menetluskulude nimekiri, tuleneb ka varasemast kohtupraktikast (vt nt Tallinna RKHKo 23.01.2020 asjas nr 3-18-2156 p 18). Kuna õigusabikuludega seoses esitati halduskohtule ainult menetluskulude nimekiri, on menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eeldus täitmata ja nende väljamõistmine kaebaja kasuks polnud võimalik, mistõttu tuleb halduskohtu vaidlustatud otsus tühistada vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulude väljamõistmise osas ja jätta nimetatud kulud tervikuna kaebaja enda kanda.
17.HKMS § 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kuna Narva linn ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist apellatsioonimenetluses, ei ole selles osas ringkonnakohtul vajalik seisukohta kujundada. Kaebaja esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumendina 08.07.2020. a arve nr GaSm 1 ning palus vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista apellatsioonimenetluse õigusabikulud summas 1518 eurot (koos käibemaksuga). Kohtumenetluses rahuldas ringkonnakohus Narva linna ehk vastustaja apellatsioonkaebuse osaliselt, s.o üksnes halduskohtumenetluse kulusid puudutavas osas ehk umbes 10% ulatuses. Lähtudes HKMS § 108 lg-st 2 ning arvestades vastustaja apellatsioonkaebuse rahuldamise/rahuldamata jätmise proportsiooni, tuleb Narva linnalt kaebaja kasuks seega välja mõista 90% kaebaja apellatsioonimenetluse kuludest ehk 1366 eurot ja 20 senti (koos käibemaksuga). Ülejäänud osas jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.