MTÜ Loodusvõlu kaebus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 27.03.2020 korralduse nr 157 tühistamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – MTÜ Loodusvõlu, lepingulised esindajad Kärt Vaarmari ja Triin Jäädmaa Vastustaja – Narva Jõesuu linn, lepinguline esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas Kolmas isik – Enefit Power AS, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Martin Triipan ja Kaisa Laidvee Kaasatud haldusorgan – Keskkonnaministeerium, volitatud esindaja Mari-Liis Kupri
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebaja taotlus kolmanda isiku poolt 21.05.2021 esitatud tõenditega (eksperdihinnangud) arvestamata jätmiseks rahuldamata.
5.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 7.05.2021 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse resolutsiooni punktide 2-5 peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 5. juuli (k.a) 2021.
3-20-771 Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Narva-Jõesuu Linnavalitsus väljastas 27.03.2020 korraldusega nr 157 ehitusloa Auvere külas Keskterritooriumi kinnistul (katastritunnus 85101:001:0640) ENEFIT282 Õlitehase püstitamiseks vastavalt OÜ EstKonsult poolt veebruaris 2020. a koostatud „ENEFIT282 Õlitehas“ eelprojektile (korralduse resolutsiooni punkt 1). Lisaks otsustas Narva-Jõesuu Linnavalitsus määrata ehitusloa kõrvaltingimuseks esitada enne ehitamise alustamist NarvaJõesuu Linnavalitsusele ehitusprojekti ekspertiis.
2.MTÜ Loodusvõlu esitas 27.04.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 27.03.2020 korralduse nr 157 tühistamiseks koos EÕK taotlusega vaidlusaluse korralduse kehtivuse peatamiseks halduskohtumenetluse ajaks.
3.Tartu Halduskohus jättis 25.05.2020 määrusega rahuldamata esialgse õiguskaitse taotluse; võttis kaebuse menetlusse; tunnistas vastustajaks Narva-Jõuesuu linna; kohustas vastustajat vastama kaebusele 21 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest; kaasas menetlusse kolmanda isikuna AS Energiatootmine ja AS Enefit Kaevandused ning kohustas neid esitama seisukoht kaebuse osas 21 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest, kaasas menetlusse haldusorganina Keskkonnaministeeriumi ja kohustas Keskkonnaministeeriumi esitama seisukoht kaebuse osas 21 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest.
4.Kaebaja esitas 28.04.2020 määruse peale (esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise osas) määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Tartu Ringkonnakohus jättis 17.06.2020 määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata.
5.Tartu Halduskohus jättis 25.01.2021 määrusega rahuldamata Keskkonnaministeeriumi taotluse Rahandusministeeriumi ja Majandus– ja Kommunikatsiooniministeeriumi halduskohtumenetlusse kaasamiseks; kõrvaldas Enefit Energiatootmine AS ja Enefit Kaevandused AS halduskohtumenetlusest ning kaasas halduskohtumenetlusse kolmanda isikuna Enefit Power AS; kohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse asja arutamiseks kohtuistungil ja määras haldusasja läbivaatamise kirjalikus menetluses; jättis Sabat Film OÜ taotluse kohtuistungi filmimiseks rahuldamata; määras menetlusosalistele tähtajad täiendavate seisukohtade, tõendite ja vastuväidete esitamiseks ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja.
6.Kaebaja esitas kohtule 17.02.2021 kaebuse täienduse. Kaebuse täienduses taotles kaebaja kohtult lisaks varasemalt esitatud nõuetele: 1) tuvastada Keskkonnaministeeriumi 8.08.2019
3-20-771 otsuse „Kehtivat üldplaneeringut muutuva Auvere külas asuva Õlitehase maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande heakskiitmine“ õigusvastasus; 2) tuvastada Narva-Jõesuu linnavolikogu 28.08.2019 otsuse nr 105 „Kehtivat üldplaneeringut muutva Auvere külas asuva Õlitehase maa-ala detailplaneeringu kehtestamine“ õigusvastasus. Kaebaja esitas 17.02.2021 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale uue esialgse õiguskaitse taotluse.
7.Tartu Halduskohus jättis 2.03.2021 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
8.Kaebaja esitas 2.03.2021 määrusele määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 7.05.2021 määrusega kaebaja määruskaebuse; tühistas Tartu Halduskohtu 2.03.2021 määruse; peatas Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 27. märtsi 2020 korraldusega nr 157 väljastatud ehitusloa kehtivuse menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni käesolevas asjas.
9.Kohtusse laekus 6.05.2021 kaebuse täiendus ja kaebaja poolt kantud menetluskulude nimekiri.
10.Vastustaja esitas kohtule 7.05.2021 seisukoha kaebuse täienduste osas ja menetluskulude nimekirja.
11.Kolmas isik esitas kohtule 7.05.2021 menetluskulude nimekirja.
12.Kaasatud haldusorgan esitas kohtule 21.05.2021 seisukoha.
13.Kolmas isik esitas kohtule 21.05.2021 vastuse kaebaja täiendavatele seisukohtadele.
14.Kaebaja esitas kohtule 21.05.2021 taotluse menetlustähtaja pikendamiseks, lükata edasi 4.06.2021 määratud kohtuotsuse kuulutamise aeg ja seisukoha menetluskulude jagamise osas. Kohus rahuldas 24.05.2021 määrusega taotluse osaliselt ja lubas kaebajal esitada vastuväiteid teiste menetlusosaliste seisukohtadele hiljemalt 27.05.2021, taotlus lükata edasi 4.06.2021 määratud kohtuotsuse kuulutamise aeg jäi rahuldamata.
15.Kaebaja esitas kohtule 27.05.2021 täiendavad vastuväited vastustaja, kolmanda isiku ja Keskkonnaministeeriumi viimastele seisukohtadele kohtuasjas 3-20-771.Kaebaja palub jätta kolmanda isiku poolt 21.05.2021 kohtule esitatud ekspertarvamusega arvestamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
16.Kaebaja leiab, et vaidlusalune ehitusluba on vastuolus rahvusvaheliste kokkulepetega. Arvesse ei ole võetud kõiki rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevaid kohustusi, mille täitmine ehitusloa realiseerimisel ja ENEFIT282 õlitehase rajamisel ja käitamisel võimatuks muutub. Kaebaja arvates ei võimalda ehitusluba neid täita. Eestil puudub kõnealuse ehitusloa alusel planeeritava tegevuse valguses võimekus teha kasvuhoonegaaside väga suuremahulisi vähendusi, mis on vajalikud selleks, et globaalne soojenemine ei põhjustaks katastroofilisi pöördumatuid tagajärgi keskkonnale ja tulevastele põlvkondadele. Vastustaja oleks pidanud kaaluma vaidlusalusest ehitusloast tulenevat mõju Pariisi kliimaleppe täitmise võimalikkusele, kuid seda ei tehtud. Seega ei ole ehitusluba kooskõlas Pariisi kliimaleppega ja sellega võetud kohustustega. Kaebaja hinnangul on ehitusluba vastuolus ka EL strateegilise kliimaneutraalsuse
3-20-771 saavutamise eesmärgiga. Ehitusloa alusel planeeritava tegevuse tulemusel valmib õlitehas, mis toodab õli turule väljapoole Eestit, panustades seega aktiivselt fossiilkütuste tootmisse ja tarnimisse järgneva ca 15 aasta jooksul. Kliimaneutraalsuse saavutamine on solidaarne kohustus ja kõik tehtavad otsused peavad sellega kooskõlas olema. Neid asjaolusid ei ole arvesse võetud ja läbi kaalutletud. Kaebaja leiab, et ehitusluba on vastuolus ülemaailmse säästva arengu eesmärgiga ja ehitusloa menetluses jäid keskkonnamõjud nõuetekohaselt hindamata. Kaebaja on aga seisukohal, et läbi viidud KSH hinnangus on jäänud mitmed aspektid kõnealuse ehitise juures hindamata, mistõttu ei ole planeeritav õlitehas vastavuses keskkonnamõju hindamise ja keskkonnasüsteemi seaduse (KeHJS) § 40 KSH sisunõuete sätetega. Kaebaja arvates on mõju piirkonna hõive edendamisele olematu ning tervisemõjude hindamisel ei ole lähtutud ettevaatuspõhimõttest. Kaebaja väitel on olemas tõendid selle kohta, et piirkonna suremus ja rahvatervise näitajad on oluliselt kehvemad ülejäänud Eestist ning seda just joogivee kvaliteedi ja õhusaaste (mida enim reostab piirkonnas just põlevkivi kaevandamine, põletamine) kehva seisundi tõttu. Mõju kliimale ei ole nõuetekohaselt hinnatud. Läbiviidud mõjuhinnang on KeHJS §-le 40 nõuetele mittevastav. Sellest tulenevalt leidis kaebaja, et vaidlusalune ehitusluba on õigusvastane ja taotles kohtult selle tühistamist. Ehitusloa andmisel on rikutud kaalutlemise ja põhjendamise kohustust. Lisaks on KSH aruande heakskiidu õigusvastasuse korral õigusvastane ka ehitusloa aluseks olev detailplaneering. Detailplaneering on õigusvastane ka sellel põhjusel, et detailplaneeringu menetlemisel ei ole võimaldatud avalikkusel tõhusalt osaleda. Planeeringut on menetletud õigusvastaselt kuni 1.07.2015 kehtinud planeerimisseaduse alusel. Detailplaneeringu kehtestamise otsuses puuduvad kaalutlused, miks on üldse vaja rajada potentsiaalselt olulise keskkonnamõjuga ning kliimaeesmärgiga vastuolus olevat õlitehast. Sellest tulenevalt taotles kaebaja lõppkokkuvõttes kohtult Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 27.03.2020 korralduse nr 157 tühistamist ja kaebuse täiendamist KeM 8.08.2019 otsuse „Kehtivat üldplaneeringut muutva Auvere külas asuva Õlitehase maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande heakskiitmine“ õigusvastasuse tuvastamise nõudega ja Narva-Jõesuu Linnavolikogu 28.08.2019 otsuse nr 105 „Kehtivat üldplaneeringut muutva Auvere külas asuva Õlitehase maaala detailplaneeringu kehtestamine“ õigusvastasuse tuvastamise nõudega preventiivsel eesmärgil.
17.Vastustaja ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu. Vastustaja nõustus kolmanda isiku arvamusega, kuna vastustaja ei ole 12.12.2015 sõlmitud Pariisi kokkuleppe pool, ei tulene vastustajale nimetatud kokkuleppest kohustusi. Seega ei olnud vastustajal ka kohustust tulenevalt ehitusseadustiku (EhS) § 42 lg-st 1 arvestada ehitusloa menetlemisel Pariisi kliimaleppega. Vastustaja märkis täiendavalt, et halduskohtumenetlusse kaasatud haldusorgan on veenvalt selgitanud ja tõendanud, et ehitusloa väljastamisega ei ole mingil viisil muudetud võimatuks Eesti Vabariigi poolsete kohustuste täitmine 2030. aastaks. Vastustaja selgitas, et nõustub Pariisi kokkulepet ja säästva arengu eesmärkide täitmist puudutavas osas kaasatud haldusorgani ja kolmanda isiku arvamustega. Vastustaja selgitas, et KSH aruande punktis 7.2 on hinnatud planeeritava õlitehase mõju sotsiaalmajanduslikule ja kultuursele keskkonnale. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne sisaldab osist, milline on ette nähtud KeHJS § 40 lg 4 p-s 6. KSH aruanne on heaks kiidetud KeM (kaasatud haldusorgan) 8.08.2019 otsusega. Seega on KeM andnud hinnangu selle kohta, et KSH aruanne vastab KeHJS § 40 lg-s 4 kehtestatud nõuetele. Vastustaja toonitas, et kaebaja ei ole arusaadavalt selgitanud, milline konkreetne puudus KSH aruandes muudab selle KeHJS-s toodud nõuetega vastuolus olevaks. Kaebaja objektiivne nägemus sellest, mil viisil oleks tulnud hinnata planeeritava tegevuse mõju sotsiaalmajanduslikule ja kultuurilisele keskkonnale ei oma tähtsust. Vastustaja hinnangul on KSH aruandes ammendavalt hinnatud kõiki aspekte, mis võivad avaldada mõju elanikkonna tervisele. Analüüsitud on õlitootmise mõju õhukvaliteedile ja on leitud, et kavandatav tegevus
3-20-771 koosmõjus teiste õhusaasteallikatega ei põhjusta välisõhu kvaliteedinormide saastetaseme piirväärtuste ületamist. Vastustaja jäi arvamusele, et mõju kliimale on nõuetekohaselt hinnatud. Analüüsitud on nelja alternatiivset stsenaariumi ning toodud välja võimalikud kasvuhoonegaaside heitkogused. Kaebaja etteheide põhineb subjektiivsel arvamusel. Sellest tulenevalt palus vastustaja jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda.
18.KeM kaasatud haldusorganina ei pidanud kaebust põhjendatuks. Aprillis 2017 kiitis Riigikogu heaks Eesti pikaajalise kliimapoliitika arengudokumendi „Kliimapoliitika põhialused aastani 20050“ (edaspidi KKP 2050), mille kohaselt on Eesti pikaajaline siht vähendada kasvuhoonegaaside koguheidet 2050. aastaks 80% tasemeni (ca 8 miljonit tonni CO2-ekv) võrreldes 1990. aasta tasemega. KPP 2050 üks suunisest on, et põlevkivi kasutamisel liigutakse järjest suurema energeetilise väärindamise ning kõrgema lisandväärtustega toodete tootmise suunas, et nimetada põlevkivi käitlemisprotsessis tekitavat kasvuhoonegaaside heidet viisil ning kõrgema lisandväärtustega toodete tootmise suunas, et minimeerida põlevkivi käitlemisprotsessis tekkitavat kasvuhoonegaaside heidet viisil, millega ei kaasne muud negatiivset keskkonnamõju suurenemist. KeM selgitas, et kaebaja poolt tehtud viide SEI Tallinna 2018. a analüüsile, mille kohaselt Eestis seni kavandatud meetmed ei võimalda täita 2030. a seatud eesmärke, ei ole õige. KeM väitis, et lisaks viidatud analüüsi seisuga kavandatud meetmele plaanib Eesti püstitatud eesmärkide saavutamiseks rakendada erinevaid täiendavaid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks meetmeid kõikides sektorites, mitte ainult EL HKSis.
11.juulil 2019 loodi Vabariigi Valitsuse kliima- ja energiakomisjon, mille ülesandeks on kujundada Vabariigi Valitsuse pädevuses olevates küsimustes kliima- ja energiapoliitilisi seisukohti, leida valdkondade ülesed lahendused Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks, koordineerida täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust kliima- ja energiapoliitika elluviimisel jj. Seega oli KeM arvamusel, et ei vasta tõele kaebaja väide, nagu oleks Eesti hetkel suunal, kus ta ei suuda täita Pariisi kokkulepetega aastaks 2030 võetud kohustusi. KSH-s on kirjeldatud, kuidas säästava arengu eesmärke ja muid strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel arvesse võetud. KSH aruandes on käsitletud kavandatava tegevuse seoseid strateegiliste planeerimisdokumentidega, sh riiklike dokumentidega (nt strateegia “Säästev Eesti 21“) aga ka EL jm rahvusvaheliste energeetika- ja keskkonnaeesmärkidega. Kuivõrd KeM kui KSH järelevalvaja hinnangul olid keskkonnamõjud aruandes nõuetekohaselt hinnatud ja KSH menetlus läbi viidud samuti nõuetekohaselt, on KSH aruande heakskiitmise otsus tehtud õiguspäraselt. Hinnangu andmisel tööhõivele on KSH peatükis 4.2. tuginetud erinevatele maakonna ja linna arengudokumentidele, nt Ida-Viru maakonnaplaneeringule ja arengukavale ning Narva-Jõesuu linna arengukavale. KeM selgitas, et põhjalikum käsitlus mõjust tööhõivele ei ole otseselt KSH ülesanne, tööhõive küsimused lahendatakse õlitehase arenduse kavandamise käigus (nt kui palju töökohti kavandatavasse tehasesse plaanitakse). KSH aruande peatükis 7.11 on selgitatud mõju inimeste tervisele ja heaolule. Seejuures on viidatud, et peamiselt avaldub see läbi õhukvaliteedi muutumiste ning viidatakse peatüki 7.6 andmetele. Peatükis 7.6. on hinnatud õlitootmise laiendamise mõju välisõhu kvaliteedile. Tehtud on saasteainete hajumisarvutused, kus oli arvestatud ka koosmõju teiste piirkonna saasteallikatega (Auvere elektrijaam, Balti elektrijaam, Eesti elektrijaam). Modelleeriti halvimat olukorda, st eeldati, et kõik saasteallikad töötavad korraga maksimaalse koormusega ja maksimaalse heitega. Tulemusena on aruandes järeldatud, et Auvere energiakompleksist välisõhku suunavate saasteainete kontsentratsioonid koosmõjus Balti elektrijaama heitega jäävad hajumisarvutuste tulemuste põhjal oluliselt allapoole Eestis ja Euroopa Liidus kehtivatest piirnormidest nii praeguses olukorras kui ka tulevikustsenaariumites. Lõhnasaaste puhul on tegemist häiringutega, mitte otsese tervisemõjuga. Kuivõrd KSH aruande kohaselt ei põhjusta kavandatav põlevkiviõli tootmise tehnoloogia keskkonna saastatuse suurenemist, on järeldatud, et ei kaasne ka olulist mõju
3-20-771 inimese tervisele. Seetõttu ei ole vaja rakendada meetmeid õhusaaste vähendamiseks. Samas on KSH aruandes toodud mitmeid meetmeid negatiivse keskkonnamõju ja keskkonnahäire vähendamiseks ning tootmise laiendamisel tuleb arvestada ehitusprojektis toodud keskkonnatingimusi. KeM arvas, et KSH aruandes on mõju kliimale hinnatud piisavalt ja nõuetekohaselt, seejuures on kasvuhoonegaaside heidet hinnatud eraldi kõigi alternatiivsete stsenaariumide korral. KeM selgitusel on kaebuse punktis 2 viidatud Euroopa Komisjoni mõjude hindamise juhend soovitusliku iseloomuga.
19.Kolmas isik ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu. Kolmas isik oli arvamusel, et vaidlusalune ehitusluba ei ole vastuolus Pariisi kokkuleppega (PK), kuna kokkuleppest ei tulene nõudeid ehitusloale. Kaebaja ei ole välja toonud mitte ühtegi kindlat PK-st sätet, millega ehitusloa andmine oleks vastuolus. PK-s puudutavad ka sätted, mis oleks suunatud siseriiklike suhete reguleerimisele ning mis ei vajaks konkretiseerimist Eesti õigusega. PK ei näe ette kindlaid ja kohustuslikke riigisiseseid meetmeid, mida riik peab selle kohustuse takistamiseks võtma. PK ei sätesta nõudeid ehitusloa andmise otsustele või muude haldusaktidele. Sellest tulenevalt puudub kolmanda isiku hinnangul vastuolu vaidlustatud korralduse ja PK vahel. Ehitusloa andmist reguleerivad õigusaktid ei näe ette kohustust arvestada PK ehitusloa andmisel. Kui avalik-õiguslikeks eeskirjades ei sisaldu sätteid, mis oleksid konkreetse ehitusprojekti vastu, on omanikul põhiseaduse (PS) § 32 järgi tagatud ehitusvabaduse alusel õigus saada ehituluba. Ehitusloaga ei ole võimalik esitada ehitamiseks täiendavaid tingimusi, mis ei tulene otseselt ehitusloa aluseks olevast aktist. Seega asus kolmas isik arvamusele, et puudub õiguslik alus, mis oleks kohustanud vastustajat arvestama PK-ga ehitusloa andmisel. Kolmas isik leidis, et ehitusloa ei ole vastuolus strateegilise kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgiga. EL õigusaktid on nimetatud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklis 288, mille koheselt võtavad institutsioonid Liidu pädevuse teostamisel vastu määrused, direktiive, otsused. Komisjoni teatised on tulenevalt ELTL protokollist nr 1 konsulteerimisdokumendid, mis ei ole nimetatud ELTL artiklis 288 ega ole seega õiguslikult siduvad. Samuti Vabariigi valitsuse seisukohad Euroopa rohelise leppe suhtes ei ole antud õigusaktidega ega seega õiguslikult siduvad. Kuna kaebaja poolt viidatud Euroopa Komisjoni teatis pole õigusakt, ei tulene sellest nõudeid ehitusloale ega selle andmise otsusele. Seega tuleb kaebaja väited vaidlustatud korralduse vastuolu kohta ÜRO deklaratsiooniga jätta tähelepanuta. Ehitusloa aluseks olev KSH on teostatud õiguspäraselt. Kaebaja väide selle kohta, et KSH aruandest ei ole võimalik tuvastada märkimisväärset mõju piirkonna tööhõivele, ei ole kolmanda isiku arvamusel asjasse puutuv ega ei saa olla ehitamisloa tühistamise aluseks, kuna tööhõivele mõju uurimine ei kuulu KSH aruande kohustusliku sisu hulka. KSH aruandes on nimetatud mitmed Ida-Virumaa elanikkonna tervist käsitlevad analüüsid ja dokumendid. Tuvastatud on, et nelja uue õlitehase rajamisel, jääksid saasteained oluliselt allapoole inimese tervise kaitseks kehtestatud heitmete piirväärtusi. Kaebaja poolt viidatud KSH juhend kliimamõjude arvestamisel KSH-s ei ole õiguslikult siduv. Sellegipoolest ei esine vastuolu juhendis toodud põhimõtete ja KSH aruande vahel. Juhend suunab hindama eri tegurite kumulatiivset mõju, mida on ka tehtud KSH punktis 7.12. Kaebaja viidatud lähtetrendide koostamine ei ole eesmärk omaette, vaid selle mõtteks on aru saada kavandatava tegevuse mõjust kliimale. KeM on aruande heaks kiitnud 8.08.2019 ja kinnitas 15.06.2020 kohtule esitatud seisukohas, et mõju kliimale on hinnatud piisavalt ja nõuetekohaselt. Kolmas isik nõustus KeM seisukohtadega. Kolmas isik leidis, et ehitusluba on õiguspärane ja kaalutlusvigadega haldusakt. Praeguseks on detailplaneeringu kehtestamisega langetatud otsus, et õlitehast on võimalik rajada ja määratud õlitehase rajamise tingimused, sh lähtuvalt kliimaeesmärkidest ja muudest asjakohastest kaalutlustest. Neid kaalutlusi ja õlitehase rajamise võimalikkust ei ole vaidlustatud. Praegusel hetkel on kehtiva detailplaneeringu alusel väljastatud detailplaneeringuga kooskõlas olev ja tingimustele vastav ehitusluba. Ehitusloa tühistamist kaebuse raames ei saa enam vaidlustada
3-20-771 detailplaneeringu põhimõttelist otsust ja lahendust. Kolmanda isiku arvamusel ehitusloaga lubatud tegevusel puudub negatiivne keskkonnamõju. Vaidlustatud ehitusloa alusel rajatav õlitehas paikneb Mustajõe loodusalast ligikaudu 700 meetri kaugusel, mis on piisav maa, et tagada igasuguste negatiivsete mõjude puudumine. Kolmas isik on küsinud keskkonnaekspert Juhan Ruutilt seisukohta, kus ekspert toob oma täiendavas selgituses välja, et Mustajõe loodusala piirneb osaliselt planeeringuala põhiosaga, kuhu on kavandatud järeltööstuskompleks ja uus juurdepääsute, mitte aga ehitusloa alusel kavandatav õlitehas. Arvamusele lisatud asendusplaanil on selgelt näha, et õlitehast ei ole planeeritud piirkonda, mis jääb loodusala lähedusse ja mida võiks üldse lugeda loodusalaga külgnevaks, nagu kaebaja on teinud. Ekspert kinnitas, et kauguse tõttu ei mõjuta õlitehase rajamine Natura-alaga piirneva ala niiskusrežiimi ega Natura ala ennast. Samasugust seisukohta väljendas ka Lemma OÜ keskkonnaekspert Piret Toonpere oma eksperdihinnangus. Võimalikke mõjusid kliimale on hinnanud detailplaneeringu menetluses ning neid mõjusid ei pea hindama ehitusloa menetluses. Eesti kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kohustuste täitmisel määravaks põlevkivi otsepõletamise vähendamine elektri tootmisel. Sellele aitab kaasa ehitusloa alusel kavandatava õlitehase rajamine. Seega, kavandataval õlitehasel on oluline roll just kasvuhoonegaaside vähendamisel. KeM on asjakohaselt selgitanud, et õlitehase rajamine ka sisuliselt ei takista Eestile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmist, arvestades muu hulgas ka juba aset leidnud kasvuhoonegaaside heidete ulatulikku vähendamist. Kolmas isik arvas, et kaebuse muutmine (täiendamine tuvastamisnõuetega) ei ole lubatav, kuna ei ole täidetud halduskohtumenetluse seadustiku HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud tingimusi.
KOHTU SEISUKOHT
20.Kohus selgitab, et esmalt vaatab läbi kaebaja taotluse kolmanda isiku poolt esitatud eksperdiarvamustega arvestamata jätmiseks (I), seejärel võtab seisukoha kaebuse muutmise taotluse osas (II), järgmisena hindab kaebuse põhjendatavust (III) ja jagab menetluskulud (IV) ning viimasena otsustab halduskohtumenetluse käigus kohaldatud esialgse õiguskaitse kehtivuse üle (V). I
21.Kaebaja taotles kohtult 27.05.2021 esitatud dokumendis kolmanda isiku poolt 21.05.2021 esitatud eksperdiarvamustega arvestamata jätmist. Kaebaja selgitusel ei olnud tal piisavalt aega nimetatud dokumentidega tutvumiseks. Kohus rahuldas kaebaja taotluse. Tartu Halduskohus selgitas 25.01.2021 määruses menetlusosalistele, et menetlusosalistel on õigus esitada täiendavaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid, aga samuti menetluskulude nimekirju ja kulude kandmist tõendavaid dokumente hiljemalt 7.05.2021. Kolmanda isiku poolt 21.05.2021 esitatud eksperdiarvamused on täiendavad tõendid, mis olid esitatud kohtule mittetähtaegselt. Seega võttes arvesse, et viimaseks vastuväidete esitamise tähtpäevaks oli kaebajal 27.05.2021, on põhjendatud kaebaja väide, et tal ei olnud piisavalt aega nimetatud tõenditega tutvumiseks ja seisukoha kujundamiseks. II
22.Kohus võttis 25.05.2020 määrusega kaebuse menetlusse Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 27.03.2020 korralduse nr 157 tühistamise nõude osas. Kaebaja esitas 17.02.2021 taotluse kaebuse täiendamiseks järgmiste nõuetega: 1) tuvastada KeM-i 8.08.2019 otsuse „Kehtivat üldplaneeringut muutva detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande heakskiitmine“ õigusvastasus; 2) tuvastada Narva-Jõesuu linnavolikogu 28.08.2019 otsuse nr
3-20-771 105 „Kehtivat üldplaneeringut muutva Auvere külas asuva õlitehase maa-ala detailplaneeringu kehtestamine“ õigusvastasus (tl.159-158).
22.1.HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. Kohus leiab, et kaebaja poolt 17.02.2021 kohtule esitatud taotlus kaebuse muutmiseks on tähtaegne ja põhistatud. Seega tegemist on formaalselt lubatud taotlusega.
22.2.KeM-i 8.08.2019 otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõue Haldusasja materjalide kohaselt kiitis KeM 8.08.2019 otsusega heaks detailplaneeringu käigus koostatud KSH aruande (tl.217). KeM-i kooskõlastus või selle andmata jätmine on menetlustoiming planeerimismenetluses. Riigikohus on leidnud, et kehtiv õigus ei võimalda planeerimismenetluse toiminguid iseseisvalt vaidlustada nn populaarkaebuse vormis.1 Kohus märgib, et kaebuse esitamise ajal kehtinud PlanS § 141 ei näe ette erisusi võrreldes varasemalt kehtinud PlanS § 26 lg 1 sisuga. PlanS § 141 on erisäte HKMS § 45 lg 3 suhtes. Seega, peab kohus kaebuse lubatavuse kontrollimisel juhinduma PlanS §st 141. Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse keskkonnakaitselistel eesmärkidel. Keskkonnakaitse on kõikide inimeste huvides ja on hõlmatud avaliku huviga. Ilmselgelt kaebaja poolt esitatud kaebuse sisu viitab ühemõtteliselt sellele, et tegemist ei ole puutumatuse kaebusega (subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebus) vaid populaarkaebusega (avalike huvide kaitseks esitatud kaebus). Kuna PlanS § 141 ei sätesta kaebajale õigust vaidlustada populaarkaebusena detailplaneeringu menetluse käigus sooritatud või sooritamata jäetud menetlustoimingut, ei saa kohus jaatada tal kaebeõigust KeMi 8.08.2019 otsuse kui menetlustoimingu vaidlustamiseks. Eelnevast järeldub, et tuvastamisnõude esitamine seonduvalt KeM-i poolt 8.08.2019 antud heakskiiduga KSH aruandele, ei ole tulenevalt HKMS § 41 lg-st 1 lubatud kaebeõiguse puudumise tõttu.
22.3.Narva-Jõesuu Linnavolikogu 28.08.2019 otsuse nr 105 õigusvastasuse tuvastamise nõue Haldusasja materjalide kohaselt kehtestas Narva-Jõesuu Linnavolikogu 28.08.2019 otsusega nr 105 kehtivat üldplaneeringut muutva Auvere külas asuva õlitehase maa-ala detailplaneeringu (tl 219). Kohus on seisukohal, et ka selles osas ei ole varasemalt esitatud kaebuse täiendamine eelpoolnimetatud nõudega lubatud. PlanS § 141 sätestab, et igal isikul on õigus detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. HKMS § 46 lg 1 sätestab, et tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. HKMS § 46 lg 5 sätestab, et kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu tegemisest arvates. Kohus on seisukohal, et kuna PlanS § 141 erisätetena näeb ette konkreetse halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja, mis on HKMS § 46 lg 1 järgi võrdväärne tühistamiskaebuse esitamise tähtajaga, ei ole tuvastamisekaebuse esitamine detailplaneeringu otsuse peale lubatav. Pidades silmas, et HKMS § 45 lg 2 järgi ei oleks 30 päeva jooksul esitatud tuvastamiskaebus ka lubatav tõhusa õiguskaitsevahendi esinemise tõttu, oli seadusandja tegelikuks sooviks suunata puudutatud või huvitatud isikud
RKHKm 3-3-1-101-09, p 10.
3-20-771 esitama kohtule planeerimisotsuse peale tõhusa õiguskaitsevahendina tühistamiskaebust ja seeläbi välistada planeerimisotsuste peale tuvastamiskaebuse esitamise võimalused. Juhul, kui isegi asuda seisukohale, et tuvastamiskaebuse esitamine planeerimisotsuste peale on siiski lubatav PlanS §-s 141 kindlaksmääratud tähtajal, ei ole kaebaja poolt tuvastamisnõude esitamine 28.08.2019 langetatud otsuse peale tähtaegne ja rikutud kaebetähtaeg eeldatavasti ei kuulu ennistamisele. Vastasel juhul oleks kaebaja õigusteadmistega esindajad juba esitanud kohtule tühistamisnõude koos möödalastud kaebetähtaja ennistamise taotlusega. Seda ei ole aga tehtud. Eelnevast lähtudes on halduskohus seisukohal, et kaebuse täiendamine kaebaja poolt nimetatud tuvastamisnõuetega ei ole lubatav ega otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks.
22.4.Lähtudes eeltoodust, jätab kohus rahuldamata kaebaja kaebuse muutmise taotluse. Sellest tulenevalt jätab kohus kaebaja poolt halduskohtumenetluse käigus detailplaneeringu osas esitatud vastuväited tähelepanuta. III
23.Kaebaja taotles kohtult Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 27.03.2020 korralduse nr 157 tühistamist. Vaidlusaluse korraldusega väljastati ehitusluba Narva-Jõesuu linnas Auvere külas asuval Keskterritooriumi kinnistul Enefit 282 õlitehase püstitamiseks.
24.Pariisi kliimalepe (PK).
24.1.Kaebaja väitis, et vaidlusalune ehitusluba on vastuolus PK-ga, kuna õlitehase rajamine ei võimalda täita PK-ga võetud kohustusi. Kaebaja arvates oleks vastustaja ehitusloa väljastamisel pidanud kaaluma selle mõju leppest tulenevate kohustuste täitmise võimalikkusele.
24.2.Pooltel puudub vaidlus selle üle, et PK on rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks on hoida kliimamuutusi kontrolli all.2 Eesti ratifitseeris PK 26.10.2016 vastu võetud seadusega, mis jõustus 2.11.2016. PK artikli 2 punkt 1 sätestab, et tõhustades konventsiooni rakendamist ning selle eesmärgi saavutamist, on kokkulepe suunatud kliimamuutuste ohu suhtes võetavate ülemaailmsete meetmete tugevdamisele jätkusuutliku arengu ja vaesuse likvideerimise püüdluste kontekstis, muu hulgas: a) hoides ülemaailmse keskmise temperatuuri tõusu tuntavalt allpool 2 °C, võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega ning püüdes piirata temperatuuri tõusu 1,5 kraadini, võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega, tunnistades, et see vähendaks märkimisväärselt kliimamuutustega seotud riske ja mõjusid; b) suurendades võimet kohaneda kliimamuutuste ebasoodsa mõjuga ja parandades vastupanuvõimet kliima muutumisele ning edendades vähese kasvuhoonegaaside heitega arengut viisil, mis ei ohusta toidutootmist; ning c) viies rahastamisvood kooskõlla arenguteega, mis on suunatud vähese kasvuhoonegaaside heite ja kliima muutumisele vastupidava arengu saavutamisele.
24.3.Põhiseaduse (PS) § 123 lg 2 võimaldab kohaldada riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingut riigisiseselt, seda eeldusel, et välislepingu normid oma sisu ja eesmärgi poolest võivad reguleerida riigisiseseid suhteid ja on selleks piisava konkreetsusastmega (on iserealiseeruvad ehk otsekohaldatavad).3 Kohus tutvus PK sisuga ja on seisukohal, et leping on liiga abstraktse sõnastusega dokument, et sealt võiks otseselt välja lugeda avalikes-õiguslikes suhetes vastustajale pandud juriidilist kohustust analüüsida ehituslubade väljastamise menetluses lepingust tulenevate kohustuse täitmist. Vaatamata sellele leiab halduskohus, et vastustaja on siiski arvestanud nii detailplaneeringu menetluses kui ka ehitusloa menetluses sh
3-20-771 ka kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohustusega, mis tulenevad PK-st. Nimelt analüüsis vastustaja põhjalikult detailplaneeringu käigus läbi viidud KSH menetluses EL ja rahvusvaheliste energeetika- ja keskkonnaeesmärkidega nelja õlitehase vastavust, aga samuti vastavust heite piirkogustele nelja saasteaine osas – SO2, NO2, LOÜ ja järeldas, et Eesti täidab rahvusvahelisel ja EL tasandil võetud kohustusi elektritootmise keskkonnamõjude vähendamiseks. Riik (KeM-i näol) kiitis PK-kohustatud poolena KSH aruande heaks. Ehitusloamenetluses on vastustaja KSH aruandele sõnaselgelt viidanud.
24.4.KeM kaasatud haldusorganina teatas kohtule muu hulgas, et aprillis 2017 kiitis Riigikogu heaks Eesti pikaajalise kliimapoliitika arengudokumendi „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ (KPP 2050), mille kohaselt on Eesti pikaajaline siht vähendada Eesti kasvuhoonegaaside koguheidet 2050. aastaks 80% (tasemini ca 8 miljonit tonni CO2-ekv) võrreldes 1990. aasta tasemega. Selle sihi suunas liikumisel vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks orienteeruvalt 70% tasemeni (ca 12 miljonit tonni CO2-ekv) võrreldes 1990. aastaga. Vabariigi Valitsus kinnitas detsembris 2019 Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas aastani 2030 (REKK 2030) ja esitas Euroopa Komisjonile. REKK 2030 eelduste ja prognoosiarvestuste kohaselt täidab Eesti 2030. aastaks püstitatud eesmärgid, viies ellu lisaks olemasolevatele meetmetele ka täiendavaid kasvuhoonegaaside heidet vähendavaid meetmeid, energeetikatööstuse, hoonete transpordi, põllumajanduse jt sektorites. Eesti käitiste heide on 2019. a seisuga vähenenud ligi 47%, võrreldes 2013. a tasemega. Detsembris 2019. a kinnitatud ja Euroopa Komisjonile esitatud REKK2030s kasutatud eelduste ja prognoosiarvestuste kohaselt vähendab 2030. aastaks Eesti käitiste kasvuhoonegaaside heide ligikaudse tasemeni 6,6 miljonilt tonni CO2-ekv, mis on piisav täitmaks nii KPP 2050s seatud 70% vähendamise eesmärki kui ka EL-i ülest eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heidet 43%, võrreldes 2005. a tasemega. REKK 2030 eeldustes ja prognoosiarvestustes arvestatud täiendavate õlitehaste rajamisega. Lisaks kavandatud meetmetele plaanib Eesti püstitatud eesmärkide saavutamiseks rakendada erinevaid täiendavaid kasvuhoonegaaside heite vähendamise meetmeid kõikides sektorites.
24.5.Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt 15.03.2021 Eesti kasvuhoonegaaside vähendamise avaldatud prognoosi järgi saavutab Eesti aastaks 2030 kasvuhoonegaaside vähendamise 69%, võrreldes 1990. aastaga. Prognoosis on arvestatud ka uue õlitehase rajamisega.4 Lisaks märgib kohus, et Eesti Energia teatas 2.06.2021 avalikult, et lõpetab Euroopa kliimapoliitikast ja turuolukorrast tulenevalt põlevkivi otsepõletamise elektrijaamade kütusena juba 2025. aastal, õli tootmist on kavas jätkata veel ligemale kakskümmend aastat.5 Samas plaanib Eesti Energia 2030. aastaks lõpetada elektrienergia tootmise põlevkivist ja sulgeda Ida-Virumaal tegutsevad elektrijaamad ning üle minna taastuvenergiaallikatele, 2040. aastaks lõpetakse põlevkiviõli tootmine ja uuemad tehased toodavad keemiatoodangu toorainet ning 2045. aastaks on kogu energiahiiu tootmine süsinikuvaba,6 mis võimaldaks riigile täita lepingutest tulenevaid rahvusvahelisi kohustusi kasvuhoonegaaside vähendamise osas.
24.6.Eelnevast nähtub, et hilisemate prognooside kohaselt on rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevad kohustused ja eesmärgid siiski täidetavad ka juhul, kui Eestis hakkab tegutsema alates 2024. aastast uus õlitehas. Kohtu hinnangul lükkavad hiljutised prognoosid ümber SEI poolt 2018. a ja 2019. a aruannetes avaldatud arvamused. Eelnevat arvestades kaebaja poolt esitatud väited seoses sellega, et uue õlitehase käivitamisel ei täida PK kliimaleppest tulenevaid kohustusi, ei leidnud halduskohtumenetluse käigus kinnitamist. Kohus märgib, et üheselt ei ole
3-20-771 selge, millega täiendavalt oleks vastustaja pidanud ehitusloa väljastamise menetluses arvestama ja mida kaaluma, kui KeM riigi esindajana, kelle otseseks ülesandeks on järgida kliimapoliitika valdkonnas rahvusvaheliste lepingute täitmist, on KSH aruande heaks kiitmisega andnud mõista, et uute õlitehaste rajamisega ei teki nimetatud valdkonnas probleeme.
25.1.Kaebaja väitis, et vaidlusaluse ehitusloa andmine on vastuolus Euroopa Komisjoni 11.12.2019 antud rohelise leppega. Euroopa Komisjon avalikustas 11.12.2019. a oma tegevuskava „Euroopa roheline kokkuleppe“, mille üldine eesmärk on saavutada EL-s kestlik majandus ja saada 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks. Eesti nõustus selle ühise eesmärgi poole püüdlemisega, kui Vabariigi Valitsus kiitis 3.10.2019 heaks Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise kohta, milles Eesti toetas põhimõtteliselt kiimaneutraalsuse eesmärgi seadmist Euroopa Liidu üleselt aastaks 2050.
25.2.Kohus on seisukohal, et kaebaja etteheide EL strateegilise kliimaneutraalsuse saavutamise osas on alusetu. Kohus nõustub kolmanda isiku arvamusega, et Euroopa Liidu õigusaktid on nimetatud Euroopa Liidu toimimise Lepingu (ELTL) artiklis 288. Artikli 288 kohaselt võtavad institutsioonid Liidu pädevuse teostamisel vastu määruseid, direktiive, otsuseid, soovitusi ja arvamusi. Sama artikli kohaselt on õiguslikult siduvad määrused, direktiivid ja otsused. Komisjoni teatised on tulenevalt ELTL protokollist number 1 konsulteerimisdokumendid, mis ei ole ELTL artiklis 288. Seega ei ole Komisjoni teatised õiguslikult siduvad. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et Euroopa Parlamendi poolt 2020. aastal avalikustatud andmetel kliimaeesmärkide saavutamise edusammude kohta läheb Eesti graafiku järgi 11% varuga. Seevastu arenenud (sh sotsiaalses valdkonnas) EL liikmesriigid, kellel on kasvuhoonegaaside heite osas kahtlemata suurem osakaal, hilinevad kliimaeesmärkide täitmisega.7 Lõppkokkuvõttes, kliimaeesmärkide ületäitmine tähendab seda, et kogutud kvoodid lähevad üle teiste EL riikide ettevõtjatele. Sellisel juhul püüdlused vähendada kasvuhoonegaaside heidet nii EL-s kui ka maailmas tervikuna on tarbetud ja riigile kahjulikud.8
26.ÜRO deklaratsioon „Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“
26.1.Kaebaja oli arvamusel, et vastustaja poolt väljastatud ehitusluba on vastuolus ülemaailmse säästva arengu eesmärgiga, mis on kinnitatud ÜRO deklaratsioonis.
26.2.Kohus kaebajaga ei nõustu. Deklaratsiooni „Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“ peamine eesmärk on kaotada kõikjal vaesus ning tagada väärikus ja hea elukvaliteet kõigile, arvestades samas looduskeskkonnaga.9 Kohus rõhutab, et vaesuse lõpetamine on deklaratsiooni üks peamistest eesmärkidest, mis on pandud muude peaeesmärkide ette. Deklaratsioon toetab ka jätkusuutlikku, kaasavat ja säästvat majandusarengut ning kõikide inimeste inimväärse töö tagamist. Vaesuse kõrvaldamine, kui eesmärk jätkusuutliku arengu kontekstis on sätestatud ka PK artiklis 4.
26.3.Kohus märgib, et Statistikaameti poolt avalikustatud andmete kohaselt oli Ida-Virumaal 2018-2019. aastal suhtelise vaesuse määr 29,3%. Ida-Virumaal on kõige rohkem lapsi, kes
3-20-771 elavad suhtelises vaesuses.10 Eesti Töötukassa andmetel oli 2.06.2021 seisuga registreeritud kõige kõrgem tööpuudus Ida-Virumaal ja moodustas 13,1%.11 Sagedased on juhtumid, kus kolme-neljaliikmelises perekonnas on tööga hõivatud vaid üks täiskasvanud inimene, kes tagab terve perekonna sissetuleku ja heaolu. Avalikustatud andmetel annab uus õlitehas maakonnale umbes 500 uut püsivat töökohta ja kui arvestada sellega, et nendest töökohtades vähemalt 500 kohta saab täita, palgates kohalikke inimesi, ning uuest õlitehasest oleneb veel 300-400 kaevuri saatus, tähendab see suurusjärgus seda, et õlitehas tagaks 2500-3000 inimese (sh ka laste) heaolu ja inimväärika elu Ida-Viru maakonnas. Riigile toob tehase rajamine ja käivitamine maksutulu 16 miljonit eurot aastas. Samas, kui uut tehast ei tule, kaoks Eesti Energia prognooside järgi Ida-Virumaal veel poolt tuhat töökohta. Alternatiive, mida pakkuda tööd kaotanud inimestele, Ida-Virumaal ei ole.12 Sotsiaaltoetuste määrad regioonis on kõige madalamad Euroopa Liidus. Kaebaja on nendest asjaoludest mööda vaadanud. Selles valguses kaebaja väited selle kohta, et uue õlitehase rajamisest tulenev sotsiaalne ja majanduslik kasu on ülepaisutatud, ei vasta tegelikule reaalsele olukorrale. Kohus on eelnevalt selgitanud, et viimaste uuringute andmetel täidetakse rahvusvahelised kohustused ka uue õlitehase rajamise tingimustes, seega jätab kohus kaebaja kategoorilised väited seoses üleujutustega, põudadega jne tähelepanuta. Kohtu hinnangul vastab uue õlitehase rajamine säästva arengu põhimõtetele.
27.Keskkonnamõju hindamata jätmine
27.1.Kaebaja arvas, et vaidlusaluse ehitusloa andmise aluseks olev KSH aruanne on puudulik. Kohus selgitab, et detailplaneeringu käigus on koostatud KSH aruanne, mis on muutunud kehtestatud detailplaneeringu osaks ning ei ole enam vaidlustatav, mistõttu kaebaja väited seonduvalt KSH aruande puudulikkusega on kohtu hinnangul asjakohatud. Kuna detailplaneeringus koostatud dokumendid, sh ka KSH aruanne, on muutunud vastavalt PlanS § 3 lg-le 4 28.08.2019 otsusega nr 105 kehtestatud detailplaneeringu osaks, oleks selle vaidlustamine läbi väljastatud ehitusloa vastuolus PlanS §-s 141 kehtestatud põhimõttega, mis lubab vaidlustada detailplaneeringut vaid 30 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest teadasaamisest. Vastasel juhul oleks kohus andnud kaebajale võimaluse sisuliselt vaidlustada kehtivat detailplaneeringut, mis oleks omakorda vastuolus õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtetega. Lisaks märgib kohus, et planeerimismenetluses on toimunud 25.03.-25.04.2019 KSH aruande eelnõu avalik väljapanek, mille käigus laekusid vastustajale vastuväited aruande kohta ning on toimunud avalik arutelu. Ettepanekute alusel on tehtud KSH aruandes parandused ja täiendused. Kaebaja on teatanud kohtule, kuigi kaebaja keskkonnakaitselise MTÜ-na esmane registreerimine toimus 8.05.2019, on esimesed tegevused leidnud aset juba 2019. a märtsikuus (15.03.2019 kliimastreik Tartus, 21.03.2019 kliimastreigi korraldajate pöördumine, 12.04.2019 kliimastreik Tallinnas). Eelnevast nähtub, et kaebaja liikmed oleksid saanud esitada KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku käigus omapoolsed vastuväited ja osaleda avalikus arutelus. Antud juhul saab kaebaja vaidlustada vaid loamenetluses KMH algatamata jätmist. Sellest tulenevalt jätab kohus kaebaja poolt halduskohtumenetluse käigus KSH aruande osas esitatud vastuväited tähelepanuta.
27.2.Kaebaja arvas, et ehitusloa alusel rajanevast õlitehasest tulenev negatiivne mõju Natura 2000 alale ei ole välistatud. Kaebaja viitas ka KSH aruandes avaldatud seisukohtadele mõju võimalikkuse osas ning leidis, et vastustaja jättis KMH õigusvastaselt alustamata.
27.3.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et ehitusluba hõlmab ala, mis külgneb Natura 2000 võrgustiku alaga (Mustajõe loodusalaga), millel asub KSH aruande kohaselt prioriteetse tähtsusega Natura elupaik. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg-le 1 tuleb kavandatava tegevuse keskkonnamõju hinnata, kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju või kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitseeesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Poolte vahel puudub vaidlus ka selle üle, et Mustajõe ala puhul on oluline säilitada alal niiskeid ja liigniiskeid tingimusi.
27.4.Praegusel juhul ei ole vastustaja enne ehitusloa andmist keskkonnamõjude hindamist läbi viinud, vaid piirdus KeHJS § 6 lg 21, § 61 ja § 11 lg 6 alusel eelhinnangu andmisega. Eelhinnangus (dtl 807-817) leidis vastustaja, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, viidates sellele, et KSH aruanne on tehtud keskkonnamõju hindamise detailsusega esimese täiendava Enefit280 seadme osas. KeM-i poolt 8.08.2019 kirjaga kinnitatud KSH aruande kohaselt ei tohi kavandatava tegevuse elluviimine Natura 2000 ala loodusväärtusi kahjustada. Võimaliku negatiivse mõju ilmnemise tõenäosust on võimalik ära hoida ning vähendada läbi järgmiste projektide keskkonna aspektide arvestamise asjakohase ettevalmistamise ning ette nähtud leevendusmeetmete rakendamisega. Lisaks on nenditud, et kõikide ehitiste projektid, mis jäävad loodusala piirile lähemale kui 150 m (kahekordne hoonete ja tehnorajatiste vaba ala) tuleb võimaliku keskkonnamõju ennetamiseks kooskõlastada Keskkonnaametiga. Kooskõlastatavate projekti(de) koosseisus tuleb anda Natura alale avalduda võiva võimaliku olulise keskkonnamõju ennetamist tagavad meetmed ja tõestada niiskusrežiimi muutuste puudumist loodusalal. Samuti tuleb kaaluda tegevuse võimalikku negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku alal ja vajadusel algatada vastav keskkonnamõju hindamise menetlus. (dtl 190)“
27.5.KSH aruandest nähtub selgelt seegi, miks aruande koostajad ei pidanud võimalikuks loodusala piirist kaugemale jäävate ehitiste ehitamise mõju loodusala niiskusrežiimile. Täpsemalt märgitakse aruandes: „Mustajõe loodusala lõunapiiril, vahetult planeeringuala põhjaküljel, levivad valdavalt leostunud gleimullad (Go), küllastunud turvastunud mullad (Go1) ja õhukesed- (MII) ja väga õhukesed madalsoomullad (MI). Loodusala piirkonna muldade genees ja loodusalal kasvav taimkate on iseloomulikud ajutiselt liigniisketele aladele. Savikas mulla lähtekivim loob sademevee infiltreerumiseks halvad tingimused ja ülavesi püsib mullas kaua. Sellises savikas pinnases on ka vee horisontaaltasandi liikumine suhteliselt aeglane ja kuivenduskraavi kuivendav mõju ei ole tõenäoliselt üle 20 m kaitseala suunas. Maaparandusobjektidel on Eesti tingimustes sarnastes oludes kuivenduskraavide võrgustiku tiheduseks ca 20-30 m, kuna suurema intervalliga kraavitus ei taga vajalikku pinnase veerežiimi muutust. Seega võib eeldada, et planeeritava tootmisala laiendusega ja 50 m puhvertsooni jätmisega juurdepääsutee kuivenduskraavi ja Mustajõe loodusala vahele, ei mõjutata planeeritava tegevusega Mustajõe loodusala veerežiimi ega loodusala iseloomulikku taimestikku. (dtl 170)“ 13. Kraavide kuivendav mõju on seega lokaalne ega ulatu kaugemale kui paarkümmend meetrit kraavi asukohast. KSH aruandes määratletud 150 meetri laiune tsoon, milles ehitamiseks tuleb tõestada mõju puudumine loodusala niiskusrežiimile on kehtestatud juba varuga, mis tõepoolest ilmselt välistab tsoonist välja jääva tegevuse mõju loodusalale.
3-20-771
27.6.KSH aruanne koostati õlitehase maa-ala detailplaneeringu menetluses. Selles hinnati kokku kuni nelja Enefit280 õlitehase põlevkiviõli järeltöötluskompleksi rajamise võimalusi ja mõjusid. Planeeringuala suuruseks oli 424,33 ha ja selle põhjaosa piirnes osaliselt Mustajõe loodusalaga. Planeeringuala põhjaossa kavandati järeltöötluskompleks ja selle tarvis uue juurdepääsutee rajamine. Vaidlustatud ehitusloaga nende ehitamist ei lubatud. Ehitusloa esemeks on ühe Enefit280 õlitehase ja selle toimimiseks vajalike hoonete ja rajatiste ehitusõigus. Õlitehas rajatakse planeeringuala keskossa, mitte põhjaossa. Ehitusloal märgitud ehitiste ehitisregistri koodide järgi ehitisregistrisse tehtud päringutest ilmneb, et kavandatavad ehitised ei asu Mustajõe loodusala vahetus läheduses, vaid Keskterritooriumi katastriüksusel (85101:001:0640), loodusalalt vaadates teisel pool olemasolevat raudteed (raudteejaama), olemasoleva soojuselektrijaama ja õlitehase kõrval, enam kui 700 meetri kaugusel loodusala lähimast punktist. Seejuures ei ole ehitusloaga antud luba ühegi kraavi rajamiseks ega muu pinnase kuivendamise meetme rakendamiseks. Vastupidi, ehitusloa menetluses koostatud eelhinnangust ilmneb, et ehitusala on juba kasutuses, s.t eeldatavalt puudub vajadus selle kuivendamiseks (dtl 810).
27.7.Seega on üheselt selge, et ehitusloas nimetatud ehitiste ehitamine ei hõlma kumbagi KSH aruandes nimetatud tegurit, millel võiks olla mõju Mustajõe loodusalale. Ehitusloa alusel ei rajata juurdepääsuteed järeltöötluskompleksile ega selle juurde kuuluvat kraavi või piirdeaeda, samuti ei rajata ühtegi muud kraavi ning ehitusala jääb loodusala piirist suurusjärgu võrra kaugemale, kui ala, millelt võiks lähtuda mõju loodusala niiskusrežiimile. KSH aruandest nähtuvad need objektiivsed kriteeriumid, mille rakendamisel saab hinnata, kas ehitamisel võib olla mõju loodusala niiskusrežiimile.
27.8.Kohtu hinnangul on KSH aruandes detailselt analüüsitud kõikvõimalikke mõjusid, mis võivad ette tulla nelja õlitehase, järeltöötluskompleksi ja juurdepääsuteede rajamise ja käivitamise tulemusena. Oluline on aga see, et ehitusloaga lubatakse vaid ühe õlitehase rajamine, mistõttu ei saa keskkonnamõjud olla suuremad, kui seda juba analüüsiti KSH aruandes. Lisaks märgib kohus, et õlitehas rajatakse enam kui 700 meetri kaugusele loodusala lähimast punktist. See asjaolu, et kaebaja KSH aruandes antud hinnangutega ei nõustu, ei tähenda viimaste ebapiisavust jne. Kohus märgib, et aruandes on toonitatud, et tegemist on planeeritava alaga, kus on juba olemas tööstuslik ala. Kohtu hinnangul oli kõiki võimalikke negatiivseid mõjusid piisavalt analüüsitud ja kaalutletud KSH aruandes ja eelhinnangus. Seega oli vastustajal eelhinnangu koostamise seisuga piisavalt teavet. Seadus lubab jätta KHM algatamata, viidates eelpoolnimetatud dokumentidele. KSH aruandes on ka märgitud, et otsustaja jätab keskkonnamõju hindamise algatamata, kui eelhinnangust selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet (KeHJS § 11 lg 6).
27.9.Kohtu hinnangul ehitusloa andmisel ei ole täidetud mitte ühtegi KSH aruandes sätestatud eeldust (dtl 190), mis kohustaks vastustajat läbi viima KMH või selle algatamist kaaluma. Seega, sisuliselt veel kord läbi viia KHM ja jõuda samale järeldusele, mis on fikseeritud KSH aruandes, ei olnud kohtu arvates mõistlik. Seda ei kohusta ka seadus. Vastustaja on asjakohaselt viidanud KeHJS § 11 lg-le 6 ja selgitanud eelhinnangus ja KMH algamata jätmise otsuses, miks ta ei pea KHM läbiviimist vajalikuks. Antud juhul puudus vastustajal tulenevalt KeHJS § 11 lgle 6 kaalutlemiskohustus, kuna võrreldes KSH aruandes analüüsituga, taotleti ehitusloa väljastamist ainult ühe õlitehase rajanemiseseks, mis asub kordades kaugemal KSH aruandes kindlaksmääratud puhvertsoonist. Põhjendamiskohustuse on vastustaja täitnud.
3-20-771
27.10.KSH aruandes on selgitatud, et nelja õlitehaste Enefit280 rajamine ei tohi Natura 2000 ala loodusväärtusi kahjustada. Kohtu hinnangul on KSH aruandes piisavalt määratletud tegevus ja selle määratlemisel on tuginenud konkreetsele tehnoloogiale, mida kavatsetakse õlitehase rajamisel ja käivitamisel kasutada. Sellisel juhul toetab ka siseriiklik praktika aruandele viitamist ja KHM algatamata jätmist.14 KSH aruandes on leitud: „Selleks, et kavandatava tegevusega detailplaneeringu lahenduse võimalik negatiivne mõju Natura 2000 võrgustikule kui ka muule ümbritsevale looduskeskkonnale välistada, tuleb arendajal täita KSH aruandes toodud nõudeid ja leevendusmeetmete ettepanekuid“. Eelnevast on võimalik ühemõtteliselt aru saada, et KSH aruandes nimetatud ennetusmeetmete kohaldamisel on mõju Natura 2000 võrgustikule kui ka muule ümbritsevale looduskeskkonnale otseses mõttes välistatud, mitte võimalikult välistatud või võib-olla välistatud, nagu väidab kaebaja. Kaebaja ei ole esitatud kohtule mitte ühtegi tõendit selle kohta, mis seaks kahtluse alla eelpoolmainitut, aga samuti väitnud, et KHS aruandes toodud nõuded ja leevendamise ettepanekud jäävad õlitehase rajamisel ja käivitamisel täitmata.
27.11.Kohtu hinnangul oli KeHJS § 31 lg-s 1 sätestatud eesmärk juba täidetud KSH läbiviimise käigus, kuna kõik keskkonnakaitselised küsimused on ammenduvalt analüüsitud ja leidnud vastused, uusi asjaolusid ei ole ehitusloamenetluse käigus tekkinud. Vastupidi, võrreldes KSH aruandes analüüsituga, näeb ehitisluba ette keskkonnale soodsama lahenduse. KSH aruandes ja eelhinnangus esitatud hinnangud ja järeldused annavad piisavalt infot, et jõuda kindlalt järeldusele, et kavandatav tegevus (ainult ühe õlitehase rajamine ilma täiendavate rajatisteta enam kui 700 meetri kaugusel looduskaitsealast) ei mõjuta ebasoodsalt Mustajõe loodusala. Kohus märgib, et kaebaja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millele tuginedes oleks kohtul tekkinud põhjendatud kahtlus selles, et ka 700-meetriline vahemaa ei ole piisav, et Mustajõe ala kaitse-eesmärgid ei oleksid täidetud õlitehase rajamisel ja käivitamisel.
27.12.Vastustaja koostas veebruaris 2020 eelhinnangu, mis vormistati lisana 1 korraldusele nr 151 (keskkonnamõju hindamise mittealgatamine Enefit282 õlitehase ehitusloa menetlemisel). Hinnangus arvestati tulevase tehase täpsemate andmetega (tehnoloogia, võimsus jne, tl 102-107). Vastustaja 24.03.2020 korraldusele ja selle lisale 1 on tehtud viide vaidlusaluses haldusaktis. Eelhinnangus on esitatud põhjendused ja tehtud järeldused, et kavandataval tegevusel (õlitehase rajamine) puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu KHM algatamine ei ole vajalik. Enefit282 õlitehase koormus loodusresurssidele jääb detailplaneeringu KSH aruandes käsitletud mahtudesse. Enefit282 rajamisega ei kaasne looduslike alade hõivamist ega maakasutuse muutmist. Enefit282 käitamisega ei kaasne põlevkivi, jahutusvee, tarbevee ja olmevee koguse suurenemist võrreldes seni väljastatud keskkonnalubadega ja ka reaalse kasutamisega viimastel aastatel, sest reaalne kasutus on vanade energiaplokkide sulgemisega kogu ulatuses vähenemas, sh ka siis, kui ehitatakse juurde Enefit282 seade, kuna ühe Enefit 280 tehnoloogial põhinev keskkonnakasutus ja mõju on väiksem või võrdne kui elektrijama ploki mõju. Jõuti järeldusele, et: 1) otsustajal on olemas kogu teave, mis on vajalik tegevusega kaasneva mõju hindamiseks – selle annab heakskiidetud detailplaneeringu KSH aruanne ja esitatud tegevuslubade taotlused; 2) ettevõte kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ja välisõhule, müra ja õhusaastatuse osas piirmäärasid ei ületaks; 3) tegevusega ei kaasne teiste tegevustega sellist koosmõju, mis põhjustab olulise keskkonnamõju tekke. 4) kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele; heaolule ja varale; 5) Enefit 282 territooriumil ja selle mõjualal puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Kohus peab vajalikuks märkida, et detailplaneeringuga hõlmatud alal juba tegutseb analoogsel tehnoloogial põhinev põlevkiviõlitehas Enefit142, mistõttu ei olnud tegemist tundmatu tehase rajamisele ehitusloa väljastamisega. Sellega on arvestatud KSH
RKHKo 3-3-1-67-14, p 23.2.
3-20-771 aruandes. Seega võimalikud mõjud keskkonnale olid vastustajale eelhinnangu koostamise ajal piisavalt teada.
27.13.Sellest tulenevalt leiab kohus, et objektiivse teabe põhjal on välistatud, et õlitehase rajamisel võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, mistõttu puudus vastustajal KMH algatamise kohustus. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et vastustaja ei ole eksinud KeHJS § 3 lgte 1 ja 2 kohaldamisel ning tulenevalt KeHJS § 11 lg-st 6 jättis õiguspäraselt 24.03.2020 otsusega nr 151 KMH algamata.
27.14.Kohus rõhutab, et kaebaja ei ole nõustunud vaid KSH aruandes antud hinnangutega keskkonnamõjudele, kuid ei ole väitnud seda, et mõni oluline mõju keskkonnale on jäänud täiesti analüüsimata. Kaebaja väited KSH aruandes esitatud ebaadekvaatsete hinnangute tööhõive, kliima ja muude tegurite kohta on ilmselgelt liialdatud ja vastavate tõenditega kinnitamata.
27.15.Kohalike elanike lühem eluiga ja veidi halvemad tervisenäitajad võrreldes teistes maakondades elavate inimestega on pigem tingitud eluviisist, kuid mitte tööstuspiirkonnast tulenevatest negatiivsetest mõjudest keskkonnale. Seda kinnitavad värskete uuringute andmed, mida kaebaja esitas kohtule ise (tl 189). KSH aruandes kajastatud uuringute ja analüüside andmed näitavad, et vesi ja õhk planeeringuala lähiümbruses vastaksid ka õlitehase käivitamisel kindlaksmääratud nõuetele ja normidele. Kohtul puudub alus selles kahelda. Pidades silmas seda, et põlevkivi piltlikult öeldes ahju ajamine lõppeb aastaks 2025 ja 2030. aastani kasutatakse põlevkiviõli tootmisest tekkiva uttegaasi elektritootmiseks, peaks lähiaastatel tendents minema paremate näitajate suunas, vaatamata õlitehase rajamisele (vt. https://www.err.ee/1608232500/eesti-energia-lopetab-2030-aastaks-polevkivist elektritootmise). Seega on väär kaebaja arvamus, et uue õlitehase käivitamine oleks puudutanud negatiivselt ja otseselt kohalike inimeste tervist. Kohus rõhutab, et täiendavate töökohtade kaotamine olukorda regioonis kindlasti ei parandata, vaid teeb nii tööpuuduse kui ka kohalike elanike tervisenäitajate osas (sh ka pikemas perspektiivis) olukorra veelgi halvemaks. Kohus leiab, et planeeritava õlitehase rajamine tagab Ida-Viru maakonna sh Narva-Jõesuu linna sotsiaalmajandusliku stabiilsuse ja riigi maavarade heaperemeheliku kasutuse.
27.16.Kohus märgib, et eelhinnangus viitamine koostatud KSH aruandele toetab KeHJS § 11 lg 6 sõnastust. Seega ei käitunud vastustaja õigusvastaselt, kui viitas eelhinnangus kohati KSH aruandele. Kohtus leiab, et vastustaja poolt veebruaris 2020. a koostatud eelhinnang vastab KeHJS §-s 61 sätestatud nõuetele, on piisavalt ja arusaadavalt põhjendatud ning kontrollitav koos KSH aruandega. Kohtu hinnangul on antud juhul täidetud KeHJS § 29 lg-s 2 ehitusloa väljastamise eeldused ning ei esine EhS § 44 p-s 10 ehitusloa väljastamisest keeldumise alust. Lõppkokkuvõttes on halduskohus seisukohal, et Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 27.03.2020 korraldus nr 157 vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54 õiguspärase haldusakti nõuetele.
28.Lähtudes eeltoodust, jätab halduskohus kaebuse rahuldamata.
IV
29.HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis kaebuse rahuldamata, seega tulenevalt HKMS § 108 lg-st 1 esineb kaebajal menetluskulude kandmise kohustus.
3-20-771
29.1.Vastustaja taotles kohtult menetluskulude summas 3 285 eurot väljamõistmist kaebajalt. Vastustajal on tekkinud menetluskulud seonduvalt sellega, et tema huvisid esindas käesolevas halduskohtumenetluses advokaadibüroo. Riigikohus on leidnud, et haldusorgani menetluskulud võivad jääda tema enda kanda ka siis, kui kaebus lahendatakse haldusorgani kasuks 15, aga samuti siis, kui asjas lahendatud küsimused võisid küll olla spetsiifilised ja seonduda mitmesuguste õigusharudega, kuid vaidlustatud haldusakt ei väljunud haldusorgani põhiülesannete raamidest. 16 Vaidluse all oli vastustaja poolt väljastatud ehitusluba. Kohus möönab, et keskkonnakaitsega seotud küsimused on spetsiifilised, kuid need ei ole vastustaja jaoks võõrad. Ehituslubade taotluste menetlemine (sh ka KMH algatamise üle otsustamine) on üheks kohalike omavalitsusüksuste põhitegevuseks. Sellistes valdkondades kohtuvaidluse käigus tekkinud advokaaditeenuste kulude väljamõistmine ei ole põhjendatud.17 Lähtudes eeltoodust, jätab kohus rahuldamata vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotluse ja jätab vastustaja menetluskulud tema enda kanda.
29.2.HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentideks peetakse õigusabiteenuse osutaja poolt väljastatud arved.18 Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kolmanda isiku vastaseks pooleks oli halduskohtumenetluses kaebaja. Kolmas esik esitas kohtule 7.05.2021 menetluskulude nimekirja ja menetluskulude väljamõistmise taotluse. Kolmas isik taotles halduskohtult tema poolt kantud menetluskulude summas 3150 eurot väljamõistmist kaebajalt. Kolmas isik jättis kuuludokumendid määratud tähtajaks kohtule esitamata. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kolmanda isiku taotluse rahuldamata ja tema poolt halduskohtumenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. V
30.HKMS § 253 lg 3 sätestab, et kohus tühistab esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata, ja määrusega, kui kaebus või vaie tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab esialgse õiguskaitse ka siis, kui esialgse õiguskaitse kohaldamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsuse või menetlust lõpetava määrusega. Tartu Ringkonnakohus peatas 7.05.2021 käesolevas haldusasjas määrusega Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 27.03.2020 korralduse nr 157 kehtivuse halduskohtumenetluse ajaks. Kaebus jäi kohtuotsusega tervikuna rahuldamata, seega juhindudes HKMS § 253 lg-st 3 tühistab kohus Tartu Ringkonnakohtu 7.05.2021 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse. (allkirjastatud digitaalselt)
RKHKo nr 3-3-1-50-16, p 22; RKHKo 3-3-1-63-10, p 32. RKHKo 3-18-687, p 24.
RKHKo 3-3-1-79-09, p 18.
TrtRKo 3-19-1227, p 16.
3-20-771 Osaliselt jõustunud Riigikohtu 11.10.2023 lahendiga nr 3-20-771 11. oktoobril 2023.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 14. juuni 2022. a otsuse resolutsiooni punktid 1 ja 3-5 ning Tartu Halduskohtu 4. juuni 2021. a otsuse resolutsiooni punktid 3-4.
3.Teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus.
4.Tühistada Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 27. märtsi 2020. a korraldus nr 157.
5.Lubada Enefit Power AS-il teha kahe kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest ehitustöid, mis on hädavajalikud tühistatud korralduse alusel ehitatud ehitise ohutuse ja säilimise tagamiseks.
6.Mõista Narva-Jõesuu linnalt Mittetulundusühingu Loodusvõlu kasuks välja menetluskulud 15 133 eurot 50 senti. Jätta ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.