Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-15-241 29. märts 2021 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Viive Ligi, Heiki Loot, Nele Parrest ja Jüri Põld AS Metaprint kaebus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse
22.septembri 2014. a otsuse tühistamiseks Kaebaja AS Metaprint, esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus Vastustaja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, esindajad vandeadvokaat Evelin Pärn-Lee ja advokaat Kati Jakobson-Lott Tallinna Ringkonnakohtu 30. juuni 2020. a otsus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 30. juuni 2020. a otsuse resolutsioon muutmata. Muuta ringkonnakohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
2.Mõista Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt AS Metaprint kasuks välja kassatsiooniastmes kantud menetluskulu 2269 eurot.
1.Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) rahuldas 31. detsembri 2008. a otsusega AS Metaprint taotluse tootmisliini projektile 440 990 euro 37 sendi suuruse toetuse andmiseks. Toetus maksti välja. 2012. aastal asus EAS kontrollima toetusega seotud asjaolusid. EAS pöördus 26. juulil 2012 AS Metaprint poole, esitades tehingu kohta täpsustavaid küsimusi ja paludes saata dokumendid arvete tasumise kohta. Kaebaja vastas EAS-le 30. juulil 2012. 15. augustil 2012 saatis EAS kaebajale täiendava päringu ettemaksu tasumise aja kohta, paludes saata maksekorralduse koopia. Kaebaja vastas samal päeval ja edastas maksekorralduse. Vastuse põhjal tuvastas EAS töötaja asutusesiseses kirjavahetuses 16. augustil 2012 kaebaja projekti puhul rikkumise, kuna ettemakse oli tehtud enne taotluse esitamist. 3. detsembril 2012 palus EAS AS-lt Metaprint taas informatsiooni seoses tema projekti „täiendava analüüsi teostamisega“. Muuhulgas küsiti, kas kaebaja oleks toetuse taotluse rahuldamata jätmise korral projektist loobunud või oleks viinud selle ellu ka toetust saamata ning kas kaebaja tegi tänu toetusele tegevusi ja investeeringuid, mida ta ei oleks ilma toetuseta ellu viinud. Kirjas märgiti, et info on vajalik EAS-le, et analüüsida projekti sisulist ergutavat mõju, mis võimaldaks taotleda projektile Euroopa Komisjonilt riigiabi luba. Kaebaja vastas sellele
10.detsembril 2012, märkides, et taotluse rahuldamata jätmise korral oleks ta projekti pooleli jätnud.
20.detsembril 2012 saatis EAS töötaja kolleegidele kirja koos advokaadibüroo koostatud täiendava
3-15-241 teabe lehega AS Metaprint kohta. Sellest nähtub, et EAS tuvastas ergutava mõju kriteeriumi rikkumise ja plaanis riigiabi loa taotlusega Euroopa Komisjoni poole pöörduda. 22. jaanuari 2013. a kirjas küsis vastustaja kaebajalt seisukohta, kuidas ta soovib kujunenud olukorras edasi minna, st kas esitada komisjonile taotlus tagantjärele loa saamiseks.
2.EAS tunnistas 22. septembri 2014. a otsusega enda 31. detsembri 2008. a otsuse kehtetuks ja nõudis toetuse tagasi. Selle otsuse peale esitas AS Metaprint kaebuse. Riigikohus rahuldas
19.detsembri 2019. a otsusega osaliselt AS Metaprint kassatsioonkaebuse, tühistas ringkonnakohtu otsuse tühistamisnõude osas ja saatis asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus järeldas Euroopa Kohtu praktikast, et toetuse tagasinõude aegumise katkemine eeldab, et juurdlust alustades oleks pädev asutus maininud konkreetse karistuse määramise või haldusmeetme võtmise võimalust.
3.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 30. juuni 2020. a otsusega AS Metaprint apellatsioonkaebuse, tühistas halduskohtu otsuse, rahuldas kaebuse ja tühistas EAS 22. septembri 2014. a otsuse. Ringkonnakohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 12 015 eurot 24 senti. Ringkonnakohtu põhjendused olid järgmised. a) Kuna Nõukogu 18. detsembri 1995. a määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta art 3 lg-s 1 sätestatud 4-aastane aegumistähtaeg hakkas kulgema
31.detsembril 2008 ja riigiabi tagasinõudmise otsus on tehtud 22. septembril 2014, on esmajoones tähtis, kas aegumine oli enne 31. detsembrit 2012 katkenud. Aegumise katkemine eeldab, et pädev asutus oleks eeskirjade eiramise toimepanemises kahtlustatavale ettevõtjale teinud teatavaks juurdluse algatamise. Seejuures võib tegemist olla mis tahes toiminguga, mis piisavalt täpselt hõlmab tehinguid, millega seoses eeskirjade eiramist kahtlustatakse. Teisalt peavad kõik faktilised asjaolud võimaldama järeldada, et juurdluse algatamine on kõnealusele isikule tõepoolest teatavaks tehtud. Teade peab sisaldama pädeva asutuse hinnangut, et ettevõtja on eiranud tehingu tegemisel eeskirju. Üldine kontrollitoiming aegumist ei katkesta. Mainitud peab olema konkreetse karistuse määramise või haldusmeetme võtmise võimalust. b) Kaebajale 22. jaanuaril 2013 saadetud kiri vastab kõigile määruse 2988/95 art 3 lg 1 kolmandas lõigus seatud tingimustele. Poolte varasem suhtlus on märksa vähem selge. Aegumist ei katkesta mitte kontrolli alustamine, vaid sellest rikkuja teavitamine. EAS pöördus projekti järelevalvega seoses kaebaja poole esmakordselt 26. juulil 2012. Kirjavahetuses viidati konkreetsete tehingute kontrollimisele, kuid see ei sisaldanud mingeid viiteid kaebaja võimalikule rikkumisele või mingite meetmete rakendamise võimalusele. EAS hindas sisemises kirjavahetuses kaebaja tegevuse eeskirjade eiramiseks alles 16. augustil 2012. c) EAS väide, et rikkumist arutati 2012. a novembris, on paljasõnaline ja tõendamata. EAS palus
3.detsembri 2012. a kirjas kaebajalt informatsiooni tema projekti täiendava analüüsi koostamiseks. Puuduvad andmed, et kaebajat oleks enne 22. jaanuari 2013 üheselt mõistetavalt teavitatud temale antud toetuse ebaseaduslikkusest ja selle võimalikust tagasinõudmisest. Ajakirjanduse spekulatsioonid ja ettevõtja enda arusaamad aegumistähtaja kulgemist ei mõjuta.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4.Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta kaebus rahuldamata või saata asi uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Vastustaja hinnangul on ringkonnakohus ebaõigesti kohaldanud määruse 2988/95 art 3 lg-t 1 ning rikkunud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 61 lg-d 1 ja 2, jättes aegumise katkemist kinnitavad tõendid nende koosmõjus igakülgselt hindamata. Juurdluse või kohtumenetluse algatamine tähistab mistahes toimingut, mis piisavalt täpselt hõlmab tehingud, millega seoses eeskirjade eiramist kahtlustatakse. Kõik faktilised asjaolud peavad võimaldama järeldada, et juurdluse algatamine on 2(4)
3-15-241 isikule teatavaks tehtud. Aegumine saab katkeda näiteks järelkontrolli tegemisega (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-349/17: Eesti Pagar, p-d 126–127). Asjas nr C-52/14: Pfeifer tehtud Euroopa Kohtu otsuse p 43 saksa-, inglis- ja prantsuskeelse versiooni järgi ei pea teavitus sisaldama teavet võetavate haldusmeetmete või karistuste kohta. Toetuse saajale saadetud teavitusest või suhtlusest kogumis peab piisavalt täpselt nähtuma, millist rikkumist uuritakse või milliseid tehinguid rikkumine puudutab (Euroopa Kohtu otsused asjades nr C-367/09: SGS Belgium jt, C-465/10: Chambre de commerce ja d'industrie de l'Indre ja C-278/02: Handlbauer). Tõendid näitavad üheselt, milliseid tehinguid EAS 2012. aastal uuris ja et uuriti ergutava mõju kriteeriumi rikkumist. Hiljemalt 3. detsembril 2012 mainis EAS sõnaselgelt ergutava mõju kriteeriumi sisulise hindamise vajadust. Ringkonnakohus jättis
3.detsembri 2012. a kirja hindamata. Jääb arusaamatuks, millist muud rikkumist toetuse saaja oleks oktoobris 2012 avaldatud meediakajastuse ja 3. detsembri 2012 kirja valguses saanud tõenäoliseks pidada. EAS jurist asus dokumente uurides 16. augustil 2012 seisukohale, et projektis on toimunud rikkumine. Toimikust ei nähtu ühegi teise mittevastavusmenetluse algatamist kaebaja suhtes enne 2012 algatatud järelevalvemenetlust.
5.AS Metaprint palub vastuses jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja hinnangul ei ole Euroopa Kohtu otsuse tõlkeviga asjas määrava tähendusega. Ringkonnakohus ei tuginenud otsust tehes ainult konkreetsele lausele, vaid järeldas Euroopa Kohtu praktikast, et juurdluse algatamise teade peab sisaldama pädeva asutuse hinnangut, et ettevõtja on eiranud konkreetse tehingu tegemisel eeskirju. See käsitlus vastab määruse 2988/95 art 3 lg 1 sõnastusele. 3. detsembri 2012. a kirjas ei märgita sõnagi mistahes rikkumisest, vaid selgitatakse üksnes „analüüsimise“ soovi. Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse (STS 2007–2013) § 14 lg 2 p 2, § 22 p 8, § 23 lg-te 2 ja 3 ja § 29 kohaselt pidi kaebaja olema pidevalt valmis saadud toetuse sihipärase kasutamise kontrollimiseks. Seetõttu ei tekitanud EAS soov mingit ettekujutust mistahes rikkumisest. Juurdluse algatamisel tuleb piisava täpsusega välja tuua tehingud, mille puhul on tekkinud eiramise kahtlus. Aegumine ei katke toimingutega, millest ei nähtu piisavalt täpselt määratletud rikkumise toimepanemist või eiramise kahtlust (C-52/14: Pfeifer, p 43; C-349/17: Eesti Pagar, p 127; C-278/02: Handlbauer, p 40-42, resolutsioon).
6.Riigikohtu halduskolleegium kõrvaldas 16. veebruari 2021. a määrusega haldusorganina kaasatud Euroopa Komisjoni asja menetlusest.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Kassatsioonkaebuse rahuldamiseks alust ei ole, kuid muuta tuleb ringkonnakohtu otsuse põhjendusi (HKMS § 230 lg 5 p 6). Ringkonnakohus jõudis õigele lõppjäreldusele, et riigiabi tagasinõue on aegunud.
8.Õige on vastustaja tähelepanek, et asjas nr C-52/14: Pfeifer tehtud Euroopa Kohtu otsuse (p 43) eestikeelne tekst ei lange kokku otsuse teiste keeleversioonide, sh saksakeelse (kohtumenetluse keel) tekstiga. Teistest keeleversioonidest nähtub ülekaalukalt vastupidine seisukoht võrreldes sellega, millest Riigikohus lähtus oma eelmises otsuses. Euroopa Kohus leidis tegelikult, et määruse 2988/95 art 3 lg 1 kolmanda lõigu kohaselt ei pea aegumise katkemiseks pädeva asutuse toimingud sisaldama viidet sanktsiooni määramise ega haldusmeetme võtmise võimalusele. See ebatäpsus ei ole aga viinud ringkonnakohut valele tulemusele. Ringkonnakohus on põhjendatult tuginenud teiselegi asjaolule, mis välistas aegumise katkemise. Nimelt ei teavitanud EAS enne 22. jaanuari 2013 kaebajat EAS-l tekkinud õigusrikkumise kahtlusest.
9.Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et määruse 2988/95 art 3 lg 1 kolmanda lõigu kohaselt on aegumise katkemise eelduseks toetuse saaja teavitamine õigusrikkumise kahtlusest, mitte teavitamine 3(4)
3-15-241 mistahes kontrollist või kontrollitavatest tehingutest ega rikkumise kahtluse kontrollimine, ilma et pädev asutus oleks kahtlusest toetuse saajat teavitanud. See tõlgendus nähtub selgelt Euroopa Kohtu praktikast, iseäranis asjas nr C-278/02: Handlbauer tehtud otsuse p-st 41. Euroopa Kohus asus siin seisukohale, et „teade, mis ei sisaldanud ühtki viidet piisavalt täpselt määratletud eiramiste kahtlustele“, ei saanud toetuse tagasimaksmise aegumistähtaega katkestada. Euroopa Kohus rõhutas ka liikmesriigi kohtu pädevust tuvastada, kas pädeva asutuse toimingud on käsitlenud spetsiifilisi eiramisi, et aegumine katkestada (samas, p 42). Järelikult ei piisa aegumise katkemiseks mistahes viisil uuritavate tehingute nimetamisest, vaid tehingud tuleb nimetada sellisel viisil, et oleks arusaadav, et nende puhul on tekkinud eiramise kahtlus. Teisisõnu, pädev asutus peab taotlejale eiramisega seotud juurdluse algatamise „tõepoolest“ teatavaks tegema (C-349/17: Eesti Pagar, p 126). Asjas nr C-278/02 rõhutas ka kohtujurist, et teavitamisel on oluline, et „oleks selge, et asjaomasel asutusel on kahtlused selle kindlaksmääratud tegevuse seaduslikkuse osas“ (p 81).
10.Ringkonnakohus on menetlusnorme järgides ja ammendavalt põhjendanud, miks ei ole vastustaja 2012. a teateid võimalik käsitada õigusrikkumise kahtlusest teavitamisena. Puudub vajadus neid põhjendusi käesolevas otsuses korrata. Vastustaja viitas 2012. aastal toimunud kirjavahetuses küll konkreetsetele tehingutele ja ergutava mõju kriteeriumile, kuid ei andnud kaebajale teada, et EAS tegevus ei piirdu üldise järelevalvega, vaid et tal on juba tekkinud konkreetne kahtlus, et ergutava mõju kriteeriumi on rikutud. Asjakohaselt märgib kaebaja, et STS 2007–2013 § 14 lg 2 p 2, § 22 p 8, § 23 lg-te 2 ja 3 ning § 29 kohaselt pidi toetuse saaja olema valmis pidevalt mitmesugusteks kontrollideks. Need ei piirdu kaugeltki õigusrikkumise kahtluse kontrolliga. Seetõttu ei kujuta igasuguse kontrolli algatamisest teatamine endast eiramisega seotud juurdluse algatamisest teatamist. Samuti oleks õiguskindluse seisukohast aegumise katkemisel vähe kasu sellest, kui pädeval asutusel on küll endal tekkinud konkreetse rikkumise kahtlus, kuid ta ei jaga seda kahtlust taotlejaga. Omavahelises kirjavahetuses on EAS töötajad 16. augustil 2012 küll rikkumise tuvastanud. Kolleegiumile jääb arusaamatuks, miks vältis vastustaja sellest kaebaja teavitamist samasuguse selgusega, nagu sellest oli juttu majasiseselt.
11.Aegumine katkeb määruse 2988/95 art 3 lg 1 kolmanda lõigu kohaselt vaid juhul, kui teate edastab pädev asutus. Seetõttu ei lasku kolleegium arutlustesse, milliseid küsimusi pidi kaebajas tekitama meedias avaldatud teave. Õiguskindluse kaitseks seatud aegumistähtaja katkemisel on kohane lähtuda selgest ja ametlikust teabest. Kolleegiumi see seisukoht ei välista ajakirjanduses avaldatud teabe arvestamist muude õigusnormide kohaldamisel.
12.Vastustaja tasutud kautsjon tuleb arvata riigituludesse (HKMS § 107 lg 4). Kaebaja menetluskuluks Riigikohtus oli advokaaditasu 2268 eurot (sisaldab käibemaksu). See tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista (HKMS § 108 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.