Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Kaire Pikamäe ja Ruth Plaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.05.2017, Tallinn
Haldusasja number
3-15-241
Haldusasi
AS Metaprint kaebus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 22.09.2014 otsuse tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – AS Metaprint, volitatud esindajad v.adv Taivo Ruus ja adv Sandor Elias Vastustaja – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, volitatud esindaja Kati Jakobson-Lott Arvamuse andja – Euroopa Komisjon, volitatud esindajad v.adv-d Liina Käis ja Liina NaaberKivisoo
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 25.05.2015 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AS Metaprint apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 22.03.2017
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS Metaprint apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 25.05.2015 otsus haldusasjas nr 3-15-241 muutmata.
Apellandi apellatsiooniastme menetluskulud jätta tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.06.2017. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-15-241 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS Metaprint esitas 24.10.2008 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) taotluse majandus- ja kommunikatsiooniministri 04.06.2008 määruse nr 44 „Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetamise tingimused ja kord“ (määrus nr 44) alusel toetuse summas 440 990,37 eurot saamiseks.
2.EAS juhatus rahuldas 31.12.2008 otsusega nr 1.1-5.1/08/2114, mida on muudetud 02.02.2010 otsusega nr 1.1-5.1/10/414, AS Metaprint taotluse projektile EU29289 „AS Metaprint komponentide liin” toetuse summas 440 990,37 eurot saamiseks projektile kogumaksumusega 1 103 840,64 eurot projekti abikõlblikkuse perioodil 30.10.2008– 31.08.2009. AS-le Metaprint on toetus välja makstud summas 440 990,37 eurot väljamaksetaotluse nr VM016384 alusel.
3.EAS pöördus 17.06.2013 Euroopa Komisjoni poole riigiabi loa taotlusega AS Metaprint projekti EU29289 osas, et Euroopa Komisjon annaks tagantjärele hinnangu abi kokkusobivusele Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) art-ga 107.
4.AS Metaprint taotles 17.02.2014 EAS-lt projekti EU29289 osas riigiabi loa taotluse tagasivõtmist, s.o menetluse jätkamist siseriiklikus menetluses.
5.EAS võttis 28.02.2014 Euroopa Komisjoni menetlusest riigiabi loa taotluse tagasi.
6.Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 22.09.2014 (osaliselt allkirjastatud 23.09.2014) otsusega: a) tunnistati EAS-i juhatuse 31.12.2008 otsus nr 1.1-5.1/08/2114, mida on muudetud 02.02.2010 otsusega nr 1.1-5.1/10/414, kehtetuks tagasiulatuvalt alates selle jõustumisest; b) tunnistati projekti raames tehtud kulud mitteabikõlblikuks summas 1 103 840,64 eurot, sh toetus summas 440 990,37 eurot ja omafinantseering 662 850,27 eurot; c) nõuti AS-lt Metaprint tagasi EAS poolt projekti raames ebaseaduslikult välja makstud toetus kogusummas 440 990,37 eurot koos liitintressiga alates toetuse väljamakse tegemisest kuni toetuse tagasimaksmiseni. Otsuse kohaselt tuvastas EAS, et AS Metaprint võttis endale lepingupartneri ees siduva kohustuse soetada toetuse taotlemiseks esitatud projekti kohane tootmisliin enne EAS-ile toetuse taotluse esitamist. Seega puudub abil ergutav mõju ning eiratud on komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 (üldine grupierandi määrus) art 8 lg 2 nõudeid. Toetuse saajal ei olnud enne projekti töödega alustamist EAS-i kirjalikku kinnitust, et projekt on abikõlblik. Ühenduse aluspõhimõtete kohaselt lasub riigil kohustus ebaseaduslikult antud abi tagasi nõuda. Selles osas tuleb lähtuda nõukogu määrusest nr 659/99 (menetlusmäärus). Tagasinõutud summadelt tuleb arvestada intressi (komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 art 9). AS Metaprint oli riigiabi andmise ebaseaduslikkusest teadlik juba toetuse andmise ajal ning tal ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et ebaseaduslikult antud abi temalt tagasi ei nõuta.
7.AS Metaprint esitas EAS 22.09.2014 otsuse peale vaide Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, kes jättis selle 31.12.2014 vaideotsusega nr 14-005 rahuldamata.
2(11)
3-15-241
8.AS Metaprint esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse EAS 22.09.2014 otsuse tühistamiseks. 1) Kaebajale antud toetusel oli Euroopa Kohtu ja Euroopa Komisjoni seisukohtade järgi ergutav mõju. Enne toetuse taotlemist ei alustatud projekti töödega ega sõlmitud siduvat lepingut ÜRO konventsiooni kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (CISG) mõttes. EAS-il polnud pädevust asuda seisukohale, et igas olukorras tuleks lepingu ühepoolset lõpetamist keeruliseks lugeda. Kaebaja ei oleks ilma toetuseta sellises mahus projekti ette võtnud ning oleks vastavas ulatuses vähem kulutusi (investeeringuid) teinud. Kaebaja taotlusest ja aruannetest nähtus 30.06.2008 kinnitatud tellimus, mille raames oli tasutud ettemaks summas 302 080,62 eurot ning seisuga 31.12.2008 pidi EAS tellimusest teadlik olema, nagu ka sellest, et toetuse taotlemise hetkeks oli mitteabikõlblikke kulusid ettemaksu ulatuses. 2) Taotluse rahuldamise otsusega kinnitati kirjalikult, et abi vastab määruse nr 44 tingimustele. Mingit eraldi kirjalikku kinnitust regionaalabi suunised aastateks 2007–2013 (2006/C 54/08; regionaalabi suunised) p 38 ei nõua. Tööde alustamisele eelneva kontrolli ja kinnituse nõue kehtib tulenevalt üldise grupierandi määruse art 8 lg-st 3 üksnes suurettevõtetele antavale abile. Kaebaja on nimetatud määruse I lisa art 2 lg 1 mõttes keskmise suurusega ettevõtete hulgas. 3) Isegi kui ergutava mõju kriteerium pole täidetud ja tegemist on ebaseadusliku riigiabiga, siis ELTL riigiabi tagasinõudmise kohustust ei reguleeri, vaid vastav regulatsioon tuleneb määrusest nr 659/99. Tagasinõudmise kohustus tekib abi andjal vaid juhul, kui riigiabi on ebaseaduslik ning riigiabi on ühisturule sobimatu. Kuna Euroopa Komisjon ei ole abi ühisturule sobimatust kinnitanud ning konkurent ei ole liikmesriigi kohtusse kaebust esitanud, puudub riigil kohustus riigiabi tagasi nõuda. Abi tagasinõudmise õiguslik alus võimaldab kaaluda tagasinõudmist. Kaebaja omandiõiguse riiveks toetuse tagasinõudmise näol ei esine praegusel juhul piisavat avalikku huvi. 4) Riigiabi tagasinõudmise protsess ja siseriiklik haldusmenetlus ei ole Euroopa Liidu õiguses reguleeritud. Praeguses asjas esineb haldusmenetluse seaduse (HMS) § 67 lg-s 2 kirjeldatud situatsioon. Riigiabi saaja on riigiabi andmise haldusaktist tulenevalt oma elukorraldust muutnud ehk riigiabi ära kulutanud. Riigiabi saaja usalduse kaitse pole HMS § 67 lg-st 4 tulenevalt välistatud. 5) Liitintressi nõudel puudub õiguslik alus. Praegusel juhul puudub Euroopa Komisjoni tagasinõudmisotsus, mistõttu ei kohaldu nõukogu määruse (EÜ) nr 659/99 art 14 lg 2 järgne intressinõue. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt ei saa õigusliku aluseta tuletada intressinõuet. Komisjoni teatis riigiabi reguleerivate õigusaktide täitmise tagamise kohta liikmesriikide kohtute poolt (2009/C 85/01, edaspidi riigiabi teatis) rakendub olukordadele, kus riigiabi tagasinõudmist nõuab konkurent kaebusega siseriiklikusse kohtusse. Kuna praegusel juhul sellist nõuet esitatud ei ole, puudub ka intressinõudel õiguslik alus. Intressinõude alus ei tulene ka määrusest nr 794/2004, kuna selles täpsustatakse määruse nr 659/99 art 14 lg 2 kohaldamist, mitte ei laiendata intressinõude esitamise võimalusi. Kui puudub Euroopa Komisjoni otsus ja konkurendi kaebus, ei ole võimalik intressinõude ajavahemikku määratleda. 6) Riigiabi ei saa tagasi nõuda aegumise tõttu. Aegumine sõltub sellest, millal riigiabi andja sai teada toetuse tagasinõudmise asjaoludest. EAS kui õigustatud isik pidi riigiabi andmise (väidetavast) ebaseaduslikkusest teadma juba toetuse andmise hetkel (31.11.2008), kuivõrd talle olid esitatud tellimusega seotud asjaolud selleks hetkeks teada. Kaebaja lõpparuanne allkirjastati 05.02.2010, millest samuti nähtus kulude loetelust vaidlusalune tellimus. Järelikult on tagasinõue aegunud juba 01.01.2012 või 03.02.2013 vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 151 lg-le 1.
3(11)
3-15-241 7) Isegi kui abi tagasinõudmine oleks õigustatud, tuleb kaebajale hüvitada tekkinud usalduskahju (HMS § 67 lg 3) ehk kahju, mida kaebaja sai tulenevalt sellest, et ta usaldas haldusakti kehtima jäämist. Kaebajale tekkinud kahju suurus on tagasinõutava summa ja toetuse andmise hetkel kaebajale hüpoteetiliselt antud laenu (koos intressidega) kulukuse vahe. 31.12.2008 seisuga eeldas kaebaja, et tagasinõuet ei tule. EAS otsus on õigusvastane ka selle tõttu, et selles pole ette nähtud kaebajale usalduskahju hüvitamist.
9.Ettevõtluse Arendamise SA vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) Kaebaja ja Styner+Benz FormTech Ltd vahel 15.07.2008 sõlmitud leping oli siduv. Sõltumata nimetatud lepingule kohalduvast õigusest on lepingutingimusi ja poolte hilisemat käitumist arvestades ilmne, et pooled pidasid nimetatud lepingut neile siduvaks. Poolte tahet lugeda leping hiljemalt 15.07.2008 sõlmituks kinnitab asjaolu, et pooled asusid lepingut selle sõlmimise järel täitma (ettemaksu tasumine 14.08.2008 ja pangagarantii väljastamine) enne EAS-ile abitaotluse esitamist. Seega tuleb lepingu sõlmimist 15.07.2008 lugeda projekti töödega alustamiseks üldise grupierandi määruse art 8 lg 2 ja regionaalabi suuniste p 38 tähenduses ning ergutava mõju kriteerium ei ole formaalselt täidetud. 2) Euroopa Komisjonil on abi sisulise ergutava mõju (ühisturuga kokkusobivuse) hindamise kohustus ja pädevus. EAS saab siseriiklikus menetluses oma pädevuse piires hinnata seda, kas riigiabi on riigiabi andmise formaalsetele tingimustele vastav. Euroopa Komisjonil on õigus ebaseaduslik ning ühisturuga eelduslikult kokkusobimatu abi ELTL art 107 lg 2 või lg 3 alusel kokkusobivaks tunnistada ning kuni Euroopa Komisjoni vastavasisulise otsuseni tuleb ebaseaduslikult antud abi lugeda ühisturuga kokkusobimatuks. Kaebaja soovil pöördus EAS riigiabi sisulise ergutava mõju kindlaks tegemiseks riigiabi loa taotlusega Euroopa Komisjoni poole, kuid EAS võttis kaebaja palvel taotluse tagasi. Ebaseaduslikult makstud riigiabi tagasinõudmine on riigile kohustuslik ka ilma Euroopa Komisjoni vastava otsuseta, tulenevalt ühenduse huvist kaotada ettevõtte saadud konkurentsieelis ning vältida vaba konkurentsi moonutusi. 3) Kaebajal ei ole õiguspärast ootust, et abi jäetakse tagasi nõudmata. Tagasinõudeotsuse alustena on kohaldatavad nii määruse nr 44 § 19 lg 5, perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse (STS 2007–2013) § 18 lg 6 p 1, § 26 lg 1 ning lg 2 p-d 1 ja 5 ning Vabariigi Valitsuse 22.12.2006 määruse nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“ (määrus nr 278) § 10 lg 1 ja lg 2 p 1. EAS on nimetatud aluste kohaldatavust põhjendanud vaidlustatud otsuse p-s 6. EAS on kaalunud nii otsuse kehtetuks tunnistamise otsustamisel kui ka toetuse tagasinõudmise otsustamisel kaebaja õiguspärase ootuse võimalikkust. EAS ei ole pidanud põhjendatuks sisustada kaebaja usalduse kaitset siseriikliku õiguse pinnalt, vaid on lähtunud Euroopa Kohtu praktikas kujundatud seisukohtadest. Kuivõrd kaebaja usalduse kaitset ei ole loonud Euroopa Komisjon ning kaebaja ei täitnud oma hoolsuskohustust riigiabi andmisel, ei saa kaebaja tugineda usalduse kaitsele otsuse kehtima jäämise ja toetuse tagasi nõudmata jätmise suhtes. 4) Intressinõue on õiguspärane. Tagasinõutud summadelt tuleb arvestada intressi alates toetuse väljamaksmisest kuni ebaseadusliku riigiabi tagasimaksmiseni, kuna abisaaja on saanud ebaseaduslikult antud toetusega eelise, mis on samastatav intressivaba laenu saamisega. Kuna STS 2007–2013 § 28 lg-d 1 ja 2 ei võimalda toetuse tagasinõudmisel arvestada intressi alates toetuse väljamaksmisest kuni toetuse tagasimaksmiseni, nagu nõuab ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmise eesmärk, ei saa siseriiklikku õigust ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmise puhul intressiarvestuse osas kohaldada, vaid selle asemel tuleb kohaldada määruse nr 659/99 art 11 lg 2 ja 14 lg 2 põhimõtteid. Intressiarvestuse täpsemad põhimõtted sisalduvad määruse nr 794/2004 art-s 9. Alates tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamisest kuni toetuse 4(11)
3-15-241 tagasimaksmiseni tuleb kohaldada STS 2007–2013 alusel arvestatavat intressimäära, kuivõrd STS 2007–2013 § 28 lg 1 näeb ette rangema intressimäära. 5) Ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmise õiguse aegumisele kohaldub eritähtaeg. Määruse nr 659/99 art 15 lg 1 sätestab ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmisele 10-aastase aegumistähtaja. Kooskõlas määruse nr 659/99 art 15 lg-ga 2 arvestatakse 10-aastast aegumistähtaega ajast, mil abisaajale toetus määrati ehk toetuse taotluse rahuldamise otsuse jõustumise ajast, s.o varemalt 13.07.2010. Seega aegub toetuse tagasinõudmise õigus kõige varem 14.07.2020. 6) Kaebaja usalduskahju hüvitamise nõue on tagasinõude otsuses jäetud HMS § 67 lg 3 alusel õiguspäraselt rahuldamata. Kaebajalt oli mõistlik eeldada hoolsuskohustuse täitmist, arvestades Euroopa Kohtu praktikast tulenevat ettevõtja hoolsusstandardit. Abisaaja õiguspärane ootus on kaitstav vaid sellisel juhul, kui tema usalduse kaitse on loonud selleks pädev organ, st riigiabi asjades Euroopa Komisjon. EAS ei ole kohustatud kaebajale usalduskahju hüvitama, sest kaebajal ei saanud tekkida usaldust haldusakti kehtima jäämise suhtes.
10.Tallinna Halduskohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
25.05.2015
otsusega
kaebuse
rahuldamata
ning
1) EAS tuvastas õigesti, et AS Metaprint ja Styner+Benz FormTech Ltd vahel sõlmitud leping oli siduv. 07.07.2008 tellimuse kinnitusest ja sellele järgnevast poolte tegevusest (kaebaja poolt ettemaksu tasumine 14.08.2008, pangagarantii esitamine) nähtub selgelt nende tahe sõlmida pooltele täitmiseks kohustuslik müügileping. Tähtsust ei ole sellel, et kaebaja tasutud ettemaksu osa arvati hiljem kaebaja taotluse alusel abikõlblike kulude hulgast välja, kuna tegemist oli ühe projektiga. Enne abitaotluse esitamist sõlmitud lepingu alusel soetatava seadme eest tasutud esimene sissemakse kinnitab, et kaebaja oli valmis kandma projektiga kantud riske ka ilma riigi toetuseta. Üldise grupierandi määruse preambuli p-st 28 ja art 8 lg-st 2 ning regionaalabi suuniste p-st 38 tuleneb selgelt, et abitaotlus peab olema esitatud enne projekti kallal töö alustamist ning tööde alguseks tuleb muu hulgas pidada esimese kindla kokkuleppe sõlmimist. Seega puudus abil ergutav mõju üldise grupierandi määruse art 8 lg-te 1 ja 2 tähenduses ning kaebajale antud riigiabi oli ebaseaduslik. 2) EAS pädevus vaidlustatud otsuse tegemiseks tuleneb STS 2007–2013 § 18 lg 6 p-st 1 ja § 26 lg 2 p-st 1, määruse nr 44 § 19 lg 5 p-st 1 ning määruse nr 278 § 10 lg 2 p-st 1. Kaebaja arutluskäik, justkui oleks EAS pädev taotluse rahuldamise otsust kehtetuks tunnistama ja abi tagasi nõudma üksnes siis, kui Euroopa Komisjon on tunnistanud saadud riigiabi ühisturuga kokkusobimatuks või on abisaaja konkurent esitanud abi andmise otsuse peale kaebuse, on ekslik. Euroopa Liidu õigusest siseriiklikku õigusesse üle võetud keeld maksta toetusi selleks sätestatud tingimusi rikkudes, kaitseb avalikke huve ega ole seotud Euroopa Komisjoni negatiivse otsuse või konkurendi kaebusega. 3) Toetuse andmise otsuse tühistamise ja toetuse tagasinõudmise otsus on kaalutlusotsus, kuid haldusorgani diskretsioon on tulenevalt Euroopa Liidu õigusest ja Euroopa Kohtu praktikast väga piiratud. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 art-st 98 tuleneb, et eeskirjade rikkumise korral on toetuse tagasinõudmine liikmesriigile kohustuslik. Kaebajale antud abi oli ebaseaduslik ning selle tagasinõudmine oli õiguspärane. See, et kaebaja ei varjanud vastustaja eest tellimust ja 14.08.2008 tehtud ettemakset, ei tekitanud talle õiguspärast ootust, et ebaseaduslikult antud riigiabi tagasi ei nõuta. Kaebaja pidi toetuse taotlemise ajal olema teadlik, et projekt ei ole abikõlblik. 4) Enne toetuse saamist valitsenud olukorra taastamiseks tuleb ebaseaduslik abi nõuda tagasi koos intressiga. Euroopa Kohtu praktikast tulenevad põhimõtted on kohaldatavad ka juhul, kui toetust nõuab tagasi mitte Euroopa Komisjon, vaid siseriiklik haldusorgan. Määruse nr 659/99 kohaselt tuleb intressi arvestada toetuse väljamaksmisest kuni selle tagastamiseni. 5(11)
3-15-241 5) Euroopa ühenduste finantshuvide kaitseks võetud meetmete suhtes kohalduv aegumistähtaeg tuleneb nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 art-st 3. Kuna Eesti Vabariik ei ole sätestanud riigiabi tagasinõudmise aegumise tähtaega, kohaldub määruse nr 2988/95 art 3 lg-s 1 sätestatud 4-aastane aegumistähtaeg, mis hakkas kulgema 31.12.2008, kui EAS otsustas anda kaebajale toetust. Aegumistähtaeg katkes 11.06.2012, kui EAS viis läbi riigiabi ergutava mõju kriteeriumi kontrolli ning uus 4-aastane aegumistähtaeg hakkas kulgema 14.09.2012, mil kontroll lõppes. Seega ei olnud toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise ajaks nõue aegunud. 6) Kaebajal ei saanud olla usaldust, et toetuse saamise otsus jääb kehtima. Haldusorgani õigus tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks ja teha tagasinõudmise otsus, kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud, on otsesõnu sätestatud STS 2007–2013 § 18 lg 6 p-s 1 ja § 26 lg 2 p-s 1, määruse nr 44 § 19 lg 5 p-s 1 ning määruse nr 278 § 10 lg 2 p-s 1 (HMS § 67 lg 4 p 2). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
11.AS Metaprint palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. 1) EAS-il ei ole pädevust otsustada selle üle, kas abi on ühisturuga kokkusobimatu, vaid seda saab öelda vaid Euroopa Komisjon. Saadud toetusel oli ergutav mõju, kuna enne toetuse saamist ei sõlmitud CISG-i mõttes siduvat lepingut ega alustatud projekti töödega. Vastustaja seisukoht, et lepingu lõpetamisega kaasneks kaebajale märkimisväärne rahaline kahju, on spekulatiivne ja põhistamata. Kaebaja ei oleks ilma toetuseta soetanud turul saadaolevatest parimaid seadmeid, vaid oluliselt odavama tootmisliini. Riigikohtu otsuse järgi asjas nr 3-3-18-16 ei välista siduva kokkuleppe olemasolu enne taotluse esitamist abi ergutavat mõju. 2) Riigiabi tagasinõudmise õiguslik alus saab praegusel juhul tuleneda vaid siseriiklikust õigusest. STS 2007–2013 ja määrus nr 44 ei saa olla vaidlustatud haldusakti andmise aluseks, kuna EAS teadis asjaoludest, mille tõttu ei oleks saanud toetust anda. Abi tagasinõudmise õiguslik alus (HMS § 66 lg 1) võimaldab kaaluda abi tagasinõudmist. Väär on EAS seisukoht, et Eesti siseriiklik õigus usalduse kaitse osas ei kohaldu. Riigiabi tagasinõudmise siseriiklik menetlus ei ole EL õiguses reguleeritud. Praegusel juhul on riigiabi saaja usaldus kaitstav. 3) Riigil puudub kohustus nõuda tagasi abi, mis on ebaseaduslik, ent mille ühisturule sobimatust pole kinnitanud Euroopa Komisjon ning mille osas ei ole ka abi saaja konkurent kaebust esitanud. Halduskohus on ekslikult leidnud, et toetuse tagasinõudmise kohustus tuleneb määruse nr 1083/2006 art-st 98. Euroopa Kohus on leidnud, et kontrolli ja sanktsioone käsitlevad üldnormid ei ole abi tagasinõudmise õigeks õiguslikuks aluseks (liidetud kohtuasjad C-383/06–C-385/06, p 39). Ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmist ei reguleeri ka ELTL, vaid kohaldada tuleb määrust nr 659/99. Riigiabi teatis reguleerib olukorda, kus konkurent on nõudnud riigiabi tagastamist. 4) Kuna puudub Euroopa Komisjoni otsus toetuse tagasinõudmise kohta, samuti konkurendi kaebus, ei kohaldu määruse nr 659/99 art 14 lg 2 järgne intressinõue. Riigikohtu otsuse järgi asjas nr 3-3-1-8-16 puudub õiguslik alus liitintressinõude esitamiseks. 5) Halduskohtu viide määruse nr 2988/95 art-le 3, mis reguleerib menetluse alustamise aegumistähtaega, on väär. Riigiabi tagasinõudmise suhtes kehtib erinormina määruse nr 659/99 art 15 lg 1, mis aga kohaldub vaid Euroopa Komisjoni otsuse puhul. Praegusel juhul sellist otsust tehtud ei ole. Isegi kui kohaldada halduskohtu viidatud määrust, siis väidetav eeskirjade eiramine abi andmisel toimus 31.12.2008, kuid EAS teavitas kaebajat menetluse alustamisest 6(11)
3-15-241 alles 22.01.2013, mil 4-aastane aegumistähtaeg oli lõppenud. Kuna regulatsiooni mitmeti mõistetavust tuleb tõlgendada apellandi kasuks, tuleneb aegumistähtaeg HMS § 69 lg 1 kaudu TsÜS § 151 lg-st 1, mis tähendab, et tagasinõue aegus hiljemalt 03.02.2013. 6) EAS ei kaalunud abi tagasinõudmise vajalikkust ega kaebaja usalduse kaitset. EAS oli taotluse rahuldamise hetkel teadlik ergutavat mõju väidetavalt välistavatest asjaoludest (seadme tellimus enne taotluse esitamist). Kaebaja omandiõiguse riiveks toetuse tagasinõudmise näol puudub õigustatud huvi. Juhul, kui abi tagasinõudmine on õigustatud, tuleb kaebajale hüvitada tekkinud usalduskahju.
12.Ettevõtluse Arendamise SA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 1) Kaebaja soetas kõik projekti eesmärgi täitmiseks vajalikud seadmed sama lepingu alusel sama majandusliku eesmärgi nimel. Projekti iseseisvateks alamprojektideks eraldamiseks ei piisa üksnes sellest, et kaebaja tasus projekti raames soetatud seadme eest mitme arve alusel ning jättis osa kuludest abikõlblikena deklareerimata. Kaebaja pole tõendanud ega põhistanud, et tal oli võimalik lepingut lõpetada. Kaebaja on seejuures kinnitanud, et oleks tootmisliini ostnud ka ilma toetuseta, mis näitab, et projekti elluviimiseks ei olnud toetus tingimata vajalik. 2) Kaebaja viidatud Euroopa Kohtu praktika kinnitab, et fondispetsiifilistes määrustes (sh määrus nr 1083/2006) sätestatud sanktsioone kehtestavad normid on kohaseks õiguslikuks aluseks toetuse tagasinõudmisel. Lisaks asjakohastele STS 2007–2013 ja määruse nr 278 sätetele on toetuse tagasinõudmise aluseks ka määruse nr 1083/2006 art 98. Kaebaja leiab ekslikult, et vastustajal polnud kohustust abi tagasi nõuda. Kuna kaebaja tegevus läks vastuollu ühemõttelise sättega EL õigusest, ei saanud tal olla õiguspärast ootust, et toetust ei nõuta tagasi. Usalduskahju nõue on alusetu. 3) Tagasinõue ei ole aegunud. Praeguses asjas tuleb välja selgitada, kas liikmesriigi poolt tehtud ebaseadusliku abi tagasinõudmisel kohaldub määruse nr 2988/95 art 3 lg-s 1 sätestatud 4-aastane aegumistähtaeg või tuleb ühenduse õiguse efektiivse kohaldamise põhimõttest tulenevalt anda nõukogu (EL) määruse nr 2015/1589 (asendab alates 14.10.2015 määrust nr 659/99) art 17 lg-s 1 sätestatud 10-aastasele tähtajale eritähtaja tähendus. 4) Sarnaselt aegumise küsimusega on praeguse vaidluse lahendamiseks vajalik välja selgitada, kas liikmesriigil on õigus tugineda määruse nr 2015/1589 art 16 lg-le 2 ja määrusele nr 794/2004 ebaseadusliku riigiabi tagasinõudelt intressi arvestamisel olukorras, kus ebaseadusliku riigiabi tagasi nõudjaks on liikmesriik oma algatusel ning siseriiklik õigus ei võimalda nõuda intressi alates toetuse maksmisest kuni selle tagastamiseni ehk olukorras, kus siseriiklik õigus ei võimalda täita ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmise eesmärki. 5) Praeguses asjas on vaja küsida Euroopa Kohtult eelotsust, et selgitada välja, (i) kas liikmesriigil on kohustus ebaseaduslik riigiabi tagasi nõuda olukorras, kus puudub Euroopa Komisjoni vastav otsus; (ii) millist aegumistähtaega kohaldada ning (iii) kas tagasinõudelt saab arvestada intressi.
13.Määruse (EL) nr 2015/15891 art 29 lg 1 alusel andis Euroopa Komisjon arvamuse, et ergutavat mõju hindavad liikmesriigi asutused üldise grupierandi määruse art 8 lg 2 kohaselt: see on formaalne hinnang, mis erineb oluliselt Euroopa Komisjoni poolt läbi viidavast ergutava mõju hinnangust ELTL art 107 lg 3 alusel. Kui ergutava mõju kriteerium ei ole täidetud, siis ei vasta abi üldise grupierandi määrusele ning kui selline abi on abisaajale välja makstud, on liikmesriigil kohustus vastav abi tagasi nõuda. Õiguspärase ootuse kaitse on praeguses asjas välistatud ning abi tuleb tagasi nõuda. Aegumistähtaeg seondub uue ja olemasoleva abi määratlusega: kuivõrd EL õigusest tulenev 10-aastane tähtaeg alates abi andmisest ei ole möödunud, siis pole tagasinõue aegunud, samale järeldusele saab jõuda ka siseriiklike normide 7(11)
3-15-241 alusel. Liikmesriigi asutuste poolt rakendatav intressimeetod tagasinõude puhul peab kõrvaldama ebaseaduslikust abist tulenevad konkurentsieelised, seega tuleb riigiabi reeglite tõhususe tagamiseks rakendada Komisjoni määruses (EÜ) nr 794/2004 sätestatud asjakohaseid reegleid. Kahju hüvitamise nõuet ei saa rahuldada ulatuses, milles kahju väljamõistmine piiraks riigiabi reeglite tõhusat toimet. Euroopa Komisjoni arvates võiks esitada Euroopa Kohtule küsimused eelotsuse saamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
15.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas kaebajale antud abil oli ergutav mõju EL õiguse tähenduses. ELTL art 107 kohaselt on riigiabi igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Üldise grupierandi määruse art 8 lg 1 kohaselt on teatamiskohustusest vabastatud abi, millel on ergutav mõju. Sama määruse preambuli p 28 kohaselt on abil ergutav mõju juhul, kui enne abi saava projekti või tegevuse elluviimisega seotud tegevuse alustamist on ettevõte esitanud taotluse liikmesriigile.
16.EAS 31.12.2008 otsusega nr 1.1-5.1/08/2114, mida on muudetud 02.02.2010 otsusega nr 1.1-5.1/10/414, määrati AS Metaprint taotluse alusel projektile EU29289 „AS Metaprint komponentide liin” riigiabi määruse nr 44 alusel. Nimetatud määruse § 1 lg 2 kohaselt on tegemist regionaalabiga. Euroopa Komisjoni regionaalabi suuniste aastateks 2007–2013 p-s 38 on märgitud, et oluline on tagada regionaalabi tegelik stimuleeriv toime selliste investeeringute teostamisele, mida abi andmiseta abisaavas piirkonnas ei tehtaks. Seda tagatakse muu hulgas seeläbi, et üksikasjaliku kontrollimise tulemusel on tuvastatud projekti vastavus abikavaga kehtestatud kõlblikkuse tingimustele enne projekti kallal töö alustamist. Siinkohal on joonealuses märkuses (eestikeelses tekstis nr 39, ingliskeelses tekstis nr 40) täiendavalt selgitatud, et „töö algus“ tähendab kas ehitustööde algust või esimese kindla kokkuleppe sõlmimist varustuse tellimiseks, välja arvatud esialgsed tasuvusuuringud.
17.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja ja Styner+Benz FormTech Ltd vahel sõlmitud leping oli siduv. Kaebaja oli juba tasunud esimese osamakse ja andnud pangagarantii ning kaebaja pole väitnud, et lepingu jõustumine oli seatud sõltuvusse toetuse saamisest või oli näiteks jäetud lepingus kaebajale võimalus sellest taganeda, kui ta toetust ei saa. Seega oleks kaebajale lepingust vabanemine olnud keerukas ja ilmselt majanduslikult kahjulik. Kaebaja tegevus oli käsitatav projektikohaste tööde alustamisega EL õiguse (grupierandi määruse art 8 lg 2 ja preambuli p 28 ning regionaalabi suuniste p 38 ja joonealune märkus nr 40) mõttes. Ainuüksi see formaalne vastuolu tõi kaasa ergutava mõju puudumise grupierandi määruse tähenduses. Kaebaja paljasõnaline väide, et ilma toetuseta oleks ta ostnud oluliselt odavama tootmisliini, on siinkohal asjakohatu. Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, justkui saaks projekti jaotada osadeks ning EAS-ilt toetuse saamisest alates oli tegemist eraldiseisva projektiga. Halduskohus on õigesti leidnud, et hoolimata sellest, et kaebaja tasus lepingupartnerile erinevate arvete alusel ja deklareeris osa kuludest mitteabikõlblikuna, oli tegemist ühe projektiga (komponentide liini soetamine). Seega puudus abil ergutav mõju üldise grupierandi määruse art 8 mõttes ning kaebajale toetuse maksmine oli ebaseaduslik.
8(11)
3-15-241
18.Praeguses asjas ei ole kohaldatav Euroopa Liidu Üldkohtu seisukoht asjas nr C-630/11 P: HGA, p-d 106–110, mille kohaselt olukorras, kus tööga on alustatud enne taotluse esitamist, on abi vajalikkust (ergutavat mõju) võimalik tõendada ka muude asjaoludega. Nimelt hinnati tolles kohtuasjas Euroopa Komisjoni tehtavat individuaalset hindamist ELTL art 107 lg 3 alusel, mitte grupierandi määruse alusel. Komisjoni hinnang on vajalik juhul, kui üldine grupierandi määrus abile ei kohaldu, kuna vaid Komisjonil on sellisel juhul ainupädevus hinnata abi siseturuga kokkusobivust. See, kas apellant oleks turutingimustel teinud toetust saanud investeeringu või oleks ta ilma toetust saamata soetanud teistsuguse funktsionaalsusega ja soodsama tootmisliini, saaks omada tähtsust üksnes Komisjoni toimetatavas menetluses.
19.Kaebaja leiab, et ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmise kohustuse eelduseks on see, et Euroopa Komisjon on oma otsusega kinnitanud abi sobimatust ühisturule või on kaebaja konkurent esitanud kohtule kaebuse riigiabi kaebajalt tagasinõudmiseks. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. EL õigus ei piira ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmist olukorras, kus puudub Euroopa Komisjoni vastav otsus, kuid abi andjale on selge, et abi on ebaseaduslik. Halduskohus on asjakohaselt viidanud määrusele nr 1083/2006, mille art 98 lg 1 paneb esmase vastutuse eeskirjade eiramise uurimise eest, meetmete võtmise eest toimingute või rakenduskavade laadi või nende rakendamise ja kontrollimise tingimusi käsitlevate suuremate muudatuste avastamise korral ning nõutavate finantskorrektsioonide tegemise eest liikmesriikidele. Sama artikli lõike 2 kohaselt teeb liikmesriik toimingutes või rakenduskavades avastatud üksiku või süstemaatilise eeskirjade eiramisega seoses nõutavad finantskorrektsioonid. Liikmesriigi tehtavad korrektsioonid seisnevad rakenduskava avaliku sektori panuse täielikus või osalises tühistamises. Liikmesriik võtab arvesse eeskirjade eiramise olemust ja raskust ning fondi rahalist kahju. Lisaks sätestab viidatud määruse art 101, et Komisjoni tehtav finantskorrektsioon (art-d 99–100) ei piira liikmesriigi kohustust nõuda tagasimaksed sisse sama määruse art 98 lg 2 alusel ja nõuda tagasi riigiabi asutamislepingu art 87 (ELTL art 107) ja määruse nr 659/99 art 14 alusel.
20.Praegusel juhul puudub Komisjoni otsus, mis tunnistaks kaebajale antud abi ühisturuga kokkusobivaks. Abi, mille andmisega on rikutud ELTL art 108 lg-t 3, on ebaseaduslik abi, mis tuleb pädeval liikmesriigi asutusel tagasi nõuda (v.a kui tegemist on vähese tähtsusega abiga) ning vastav nõue ei sõltu sellest, kas mõni abisaaja konkurent on pöördunud kohtusse toetuse andmise otsuse tühistamiseks ja abi tagasinõudmiseks. Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on ebaseadusliku abi kõrvaldamine selle tagasinõudmise teel abi ebaseaduslikkuse tuvastamise loogiline tagajärg (vt paljude lahendite seas nt Euroopa Kohtu 21.03.1990 otsus kohtuasjas C-142/87: Belgia vs. Komisjon, p 66; 08.12.2011 otsus kohtuasjas C-275/10: Residex Capital IV, p 29; 24.01.2013 otsus kohtuasjas C-529/09: Komisjon vs. Hispaania, p 90). Liikmesriigi poolt abi tagasinõudmise eesmärk on Komisjoni pädevuse kindlustamine abi heakskiitmisel ELTL 107 lg 3 alusel, kuna abi ühisturuga kokkusobivuse hindamine ning heakskiitmise otsustamine on Komisjoni ainupädevuses. Grupierandi määrusega on Komisjon oma nimetatud pädevusest sisuliselt loobunud, kuid ainult tingimusel, et abi antakse rangelt kooskõlas määrusega, ja mistahes muul juhul peab pöörduma hinnangu saamiseks Komisjoni poole. Siinkohal tuleb ka arvestada, et EAS ei andnud toetust Eesti riigieelarvest, vaid Euroopa Liidu fondi eelarvest, s.o jagati võõrast raha, mida saab teha üksnes raha omaniku seatud tingimustel. Praegusel juhul oli kaebajal võimalik ära oodata Euroopa Komisjoni otsus abi ühisturuga kokkusobivaks või -sobimatuks tunnistamise kohta, kuid kaebaja ise palus EAS-il riigiabi andmiseks loa saamise taotluse tagasi võtta ja jätkata menetlust siseriiklikul tasandil.
21.Vaidlustatud otsuses on selle andmise õigusliku alusena viidatud mh STS § 18 lg-le 1 ja lg 6 p-le 1 ning § 26 lg-le 1, lg 2 p-dele 1 ja 5 ning lg-tele 4 ja 5, määruse nr 278 § 7 lg-le 2, § 10 lg-le 1, § 18 lg 2 p-le 1, lg-le 5, § 11 lg-tele 2, 6 ja 7 ning määruse nr 44 § 19 lg 5 p-le 1 ja § 23 p-le 5. Praegusel juhul selgus vaidlustatud otsuse kohaselt EAS-ile järelevalve käigus projekti 9(11)
3-15-241 kuludokumente uurides, et kaebaja esitas tellimuse tootmisliini saamiseks ja tasus ettemaksu enne taotluse esitamist. STS § 18 lg 6 p 1, määruse nr 44 § 19 lg 5 p 1 ja määruse nr 278 § 10 lg 2 p 1 kohaselt võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada, kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud. Sama aluse esinemisel võib toetuse STS § 26 lg 2 p 1 ja määruse nr 278 § 10 lg 2 p 1 kohaselt tagasi nõuda. Toetuse tagasinõudmise aluseks olevates sätetes on kasutatud sõna „võib“, kuid halduskohus on õigesti leidnud, et tõlgendades nimetatud sätteid kooskõlas EL õigusega, tuleb asuda seisukohale, et haldusorgani kaalutlusõigus on siinkohal väga piiratud (vt Euroopa Kohtu otsus asjas C-24/95: Land Rheinland-Pfalz vs. Alcan Deutschland, p 25). Nagu eespool märgitud, on liikmesriigil põhimõtteliselt kohustus abi tagasi nõuda tulenevalt ELTL art 108 lg-st 3, säilitamaks Euroopa Liidu õiguse kasulikku mõju ja kaitsmaks Komisjoni ainupädevust abi ühisturuga kokkusobivuse hindamisel. Aktsepteerida ei saa abi andnud asutuse väidetavalt õigusvastasest tegevusest abi saajal tekkinud õiguspärast ootust ja usalduse kaitset, kuna sellisel moel oleks võimalik siseriiklikult Euroopa Liidu huvidest ja Komisjoni ainupädevusest mööda minna. Eelnevast järeldub, et Euroopa Liidu vahenditest abi saamise korral võib ettevõtja õiguspärane ootus olla vähem kaitstud kui siseriiklikest vahenditest toetuste andmisel, kuid seda peab hoolikas ettevõtja Euroopa Kohtu kohtupraktikast tulenevalt toetuse taotlemisel ka ise arvestama. Abi saanud ettevõtjad võivad abi seaduslikkuse suhtes õiguspärasele ootusele tugineda põhimõtteliselt vaid siis, kui abi andmisel on järgitud ELTL art-s 108 ettenähtud menetlust, ja hoolas ettevõtja peab suutma üldjuhul kindlaks teha, kas seda menetlust järgiti (nt Euroopa Kohtu 20.09.1990 otsus kohtuasjas C-5/89: Komisjon vs. Saksamaa, p 14; 08.12.2011 otsus kohtuasjas C-81/10 P: France Télécom vs. Komisjon, p 59).
22.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega neid üle kordamata, et kaebaja seisukohad aegumise osas on ekslikud ning intress on määratud õigesti. Euroopa Liidu õiguse tõhusa toime tagamiseks ja konkurentsikahjustuse kõrvaldamiseks jättis EAS õigesti kohaldamata siseriikliku õiguse sätte, mis ei võimalda nõuda intressi alates abi andmisest (vrdl Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-232/05: komisjon vs. Prantsusmaa, p 53).
23.Kahjunõude rahuldamine oleks õigusvastane juba seetõttu, et sellega piirataks ELTL art 108 lg 3 tõhusat toimet ja mindaks mööda ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmise eesmärgist.
24.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, kannab apellant oma kulud ise. (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks
Tühistatud osaliselt Riigikohtu 19.12.2019 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 18. mai 2017. a otsus tühistamisnõude osas. Saata asi selles osas ringkonnakohtule uueks lahendamiseks.
10(11)
3-15-241
3.Jätta hüvitamisnõude osas ringkonnakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid asendada ringkonnakohtu otsuse vastavad põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega.
4.Tagastada kautsjon.
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.