Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. juuni 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-15-241
Haldusasi
AS Metaprint kaebus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse
22.septembri 2014. a otsuse tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 25. mai 2015. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – AS Metaprint, esindaja v.adv Taivo Ruus Vastustaja – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, esindajad adv Kati Jakobson-Lott ja v.adv Evelin Pärn-Lee Kaasatud haldusorgan – Euroopa Komisjon, esindajad v.adv Kadri Matteus ja adv Mart Blöndal
Menetluse alus ringkonnakohtus
AS Metaprint apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta haldusasja nr 3-15-241 materjalide juurde:
1.1.Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 15. juuni 2020. a menetlusdokumendi lisad 1–5 (dtl 750–811);
1.2.AS Metaprint 15. juuni 2020. a menetlusdokumendile lisatud AS SEB Liising 11. juuni 2020. a tõend nr SEBEELS/20/CR58 (dtl 818);
Rahuldada AS Metaprint apellatsioonkaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 25. mai 2015. a otsus haldusasjas nr 3-15-241 ja teha uus otsus, millega rahuldada AS Metaprint kaebus ning tühistada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 22. septembri 2014. a otsus.
Mõista Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (registrikood 90006006) AS Metaprint (registrikood 10000573) kasuks haldusasjas nr 3-15-241 kantud menetluskulude katteks välja 12 015,24 eurot (kaksteist tuhat viisteist eurot 24 senti).
Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3-15-241
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. juulil 2020 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) rahuldas 31.12.2008 otsusega nr 1.15.1/08/2114 (muudetud 02.02.2010 otsusega nr 1.1-5.1/10/414) AS Metaprint 24.10.2008 taotluse tootmisliini projektile 440 990,37 euro suuruse toetuse saamiseks ja nimetatud summas toetus on AS-le Metaprint välja makstud 17.02.2010.
2.Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus tunnistas 22.09.2014 otsusega (allkirjastatud osaliselt 23.09.2014) 31.12.2008 otsuse algusest peale kehtetuks ja kõik projekti raames tehtud kulud mitteabikõlblikeks ning nõudis AS-lt Metaprint tagasi välja makstud toetuse 440 990,37 eurot koos liitintressiga alates toetuse väljamaksmisest kuni toetuse tagasimaksmiseni. Toetuse summa ja liitintress tuli tasuda 90 päeva jooksul otsuse kehtima hakkamisest arvates ning selle tähtaja mittejärgimise korral tuli tagasimaksmisele kuuluva toetuse summa jäägilt tasuda viivist 0,1% iga tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. EAS-i järelevalve üksus kontrollis 11.06.2012–14.09.2012 riigiabi ergutava mõju kriteeriumi täitmist, mille käigus analüüsiti ja hinnati struktuuritoetuse eesmärgi- ja õiguspärast kasutamist ja rakendamist. AS Metaprint projekti kuludokumentide hindamisel leiti, et toetuse saaja võttis endale lepingupartneri ees juba 30.06.2008 ehk enne EAS-le toetuse taotluse esitamist siduva kohustuse soetada toetuse taotlemiseks esitatud projekti kohane tootmisliin, mistõttu puudub abil ergutav mõju ning eiratud on Euroopa Komisjoni 06.08.2008 määruse (EÜ) nr 800/2008 (üldine grupierandi määrus) art 8 lg 2 nõudeid. Toetuse saajal ei olnud enne projekti töödega alustamist EAS-i kirjalikku kinnitust, et projekt on abikõlblik. EL aluspõhimõtete kohaselt lasub riigil kohustus ebaseaduslikult antud abi tagasi nõuda, lähtudes EÜ nõukogu 22.03.1999 määrusest nr 659/1999 (menetlusmäärus). Tagasi nõutud summadelt tuleb arvestada intressi (vt Euroopa Komisjoni 21.04.2004 määruse (EÜ) nr 794/2004 art 9). AS Metaprint oli riigiabi andmise ebaseaduslikkusest teadlik juba toetuse andmise ajal ning tal ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et ebaseaduslikult antud abi temalt tagasi ei nõuta.
3.Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium jättis 31.12.2014 vaideotsusega nr 14-005 rahuldamata. AS Metaprint 21.10.2014 vaide EAS 22.09.2014 otsuse kehtetuks tunnistamiseks. 2(13)
3-15-241
4.AS Metaprint esitas Tallinna Halduskohtule 30.01.2015 kaebuse EAS 22.09.2014 otsuse tühistamiseks või alternatiivselt usalduskahju hüvitamiseks koos viivitusintressiga.
5.Tallinna Halduskohus jättis 25.05.2015 otsusega AS Metaprint kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. EAS tuvastas õigesti, et AS Metaprint ja Styner+Benz FormTech Ltd vahel sõlmitud leping oli siduv ning kuna tegemist oli ühe projektiga, siis ei oma tähtsust, et kaebaja tasutud ettemaksu osa arvati tema taotlusel hiljem abikõlblike kulude hulgast välja. Enne toetuse taotluse esitamist sõlmitud lepingu alusel soetatava seadme eest tasutud esimene sissemakse kinnitab, et kaebaja oli valmis kandma projektiga seotud riske ka ilma riigi toetuseta. Seega puudus abil ergutav mõju üldise grupierandi määruse art 8 lg-te 1 ja 2 tähenduses ning kaebajale antud riigiabi oli ebaseaduslik. Toetuse andmise otsuse tühistamine ja toetuse tagasinõudmine on kaalutlusotsus, kuid haldusorgani diskretsioon on EL õigusest tulenevalt väga piiratud. Kaebajale antud abi oli ebaseaduslik ning selle tagasinõudmine oli õiguspärane. Kaebaja pidi toetuse taotlemise ajal olema teadlik, et projekt ei ole abikõlblik. Enne toetuse saamist esinenud olukorra taastamiseks tuleb ebaseaduslik abi nõuda tagasi koos intressiga (alates toetuse väljamaksmisest kuni selle tagastamiseni). Kuna Eesti ei ole sätestanud riigiabi tagasinõudmise aegumise tähtaega, kohaldub nõukogu 18.12.1995 määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 art 3 lg-s 1 sätestatud 4aastane aegumistähtaeg, mis hakkas kulgema 31.12.2008, kui EAS otsustas anda kaebajale toetust. Aegumistähtaeg katkes 11.06.2012, kui EAS viis läbi riigiabi ergutava mõju kriteeriumi kontrolli ning uus 4-aastane aegumistähtaeg hakkas kulgema 14.09.2012, mil kontroll lõppes. Seega ei olnud nõue toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise ajaks aegunud. Kaebajal ei saanud olla usaldust, et toetuse saamise otsus jääb kehtima.
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 18.05.2017 otsusega AS Metaprint apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
7.Riigikohus rahuldas 19.12.2019 otsusega AS Metaprint kassatsioonkaebuse osaliselt ning tühistas ringkonnakohtu 18.05.2017 otsuse tühistamisnõude osas ja saatis asja selles osas ringkonnakohtule uueks lahendamiseks. Usalduskahju hüvitamise nõude osas jättis Riigikohus ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid asendas vastavas osas ringkonnakohtu põhjendused enda omadega. Lähtudes Euroopa Kohtu seisukohtadest 05.03.2019 otsuses kohtuasjas nr C-349/17, Eesti Pagar, muutis Riigikohus 09.06.2016 otsuses nr 3-3-1-8-16 võetud seisukohti liikmesriigi asutuse poolt ergutava mõju kindlakstegemise, abi tagasinõudmise kohustuse ja abisaaja õiguspärase ootuse kohta. EAS ei tohtinud praegusel juhul riigiabi anda ning vastustajal polnud ka pädevust tuvastada abi võimalikku ergutavat mõju muude asjaolude alusel (nt lepingust väljumise kulu või projekti võimalik elluviimine muudetud kujul). Kui liikmesriigi asutus hiljem tuvastab, et abi andmiseks määruses nr 800/2008 seatud tingimused ei olnud täidetud, siis peab liikmesriigi asutus abi omal algatusel tagasi nõudma. Seejuures ei saa liikmesriigi asutus juhul, kui ta annab abi määrust nr 800/2008 ekslikult kohaldades, tekitada abisaajal õiguspärast ootust, et abi on seaduslik. Euroopa Kohus kinnitas kohtuasjas nr C-349/17 halduskohtu ja ringkonnakohtu seisukohta, et praeguse juhtumiga sarnastes olukordades, kus riigisisene õigus ei sätesta asjakohast tähtaega, tuleb lähtuda määruse nr 2988/95 art 3 lg-s 1 sätestatud 4-aastasest aegumistähtajast. Enam ei ole vaidlust, et nimetatud tähtaeg hakkas kulgema 31.12.2008 ühes abitaotluse rahuldamisega. Kohtud leidsid, et aegumine katkes 11.06.2012, kuid ei ole seejuures pööranud tähelepanu kõigile asjaoludele, mida tuleb aegumise katkemise hindamisel arvestada. Aegumine katkeb mh siis, kui pädev asutus teatab kõnealusele isikule eiramisega seotud juurdluse algatamisest. Juurdluse algatamine tähistab mis tahes toimingut, mis piisavalt täpselt hõlmab tehinguid, 3(13)
3-15-241 millega seoses eeskirjade eiramist kahtlustatakse. Viidatud sättes nimetatud tingimust tuleb pidada täidetuks, kui kõik faktilised asjaolud võimaldavad järeldada, et juurdluse algatamine on kõnealusele isikule tõepoolest teatavaks tehtud (vt C-349/17, p 126). Aegumistähtaegade eesmärk on üldiselt tagada õiguskindlus ning see ülesanne ei oleks täidetud, kui aegumistähtaja saaks peatada mis tahes üldise kontrollitoiminguga, millel ei ole mingit seost piisavalt täpselt piiritletud tehinguid puudutavate eiramiste kahtlusega (vt Euroopa Kohtu 24.06.2004 otsus nr C-278/02, Handlbauer, p 40; 28.10.2010 otsus nr C-367/09, SGS Belgium jt, p 68; 21.12.2011 otsus nr C-465/10, Chambre de commerce, p 60; 11.06.2015 otsus nr C-52/14, Pfeifer & Langen, p-d 33, 41, 47). Määruse nr 2988/95 art 3 lg 1 kolmanda lõigu kohaselt peab tegemist olema menetlusega, mida viib läbi riigisisese õiguse kohaselt uurimis- ja menetlustoimingute tegemiseks pädev asutus. Juurdlust algatades tuleb piisava täpsusega esile tuua tehingud, mis on tekitanud eiramiskahtlusi. See nõuab, et juurdlust algatades oleks mainitud konkreetse karistuse määramise või haldusmeetme võtmise võimalust. Kuna kaebaja ja vastustaja 2012. a suhtluse täpsem sisu on kindlaks tegemata, siis ei ole Riigikohtul võimalik eeltoodud tingimuste täidetust hinnata. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel lahendamisel tuvastada, millisest pädeva organi menetlusest, eeskirjade eiramise kahtlusest ja kavandatavatest meetmetest kaebajat teavitati, ning hinnata aegumise katkemist Euroopa Kohtu selgituste valguses. Ringkonnakohus peab ka otsustama, kas võtta asja juurde kolleegiumile esitatud aegumist puudutavad tõendid. Intressi määramine ebaseadusliku riigiabi andmise ja tagasinõudmise vahelise aja eest on põhimõtteliselt võimalik ulatuses, mis on vajalik abisaaja tegeliku eelisseisundi tasandamiseks. Vastustaja ja kohtud on ekslikult kohaldanud määrusi nr 659/1999 ja nr 794/2004. Kuna EL õiguses pole kindlaks määratud intressi arvutamise reegleid, peab need kehtestama liikmesriik. Riigisisesed normid peavad tagama intressi maksmise kogu ajavahemiku eest, mille vältel sai isik abi kasutada, ning intress peab olema samaväärne sellega, mida oleks kohaldatud juhul, kui ta oleks pidanud abisumma selleks ajavahemikuks turult laenama (vt C-349/17, p-d 134–142). Eesti õiguses pole õigusselguse põhimõttele vastavat normi, mille alusel abi andmise ja tagasinõudmise vahelise aja eest intressi nõuda ja arvestada (vt ka 3-3-1-8-16, p 41). Ilma EL õiguse mõjuta välistaks perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse (STS 2007–2013) § 28 lg 2 erinormina nii sama paragrahvi lõike 1 kui ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 69 lg 1 ja selles viidatud eraõiguse alusetu rikastumise sätete kohaldamise. Osas, milles STS § 2007– 2013 § 28 lg 2 on vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) art 108 lg-le 3 antud tõlgendusega, tuleb see norm jätta kohaldamata. See võimaldab vaidlusalusaluse ajavahemiku puhul kohaldada STS § 2007–2013 § 28 lg-t 1 niivõrd, kui see on vajalik ELTL art 108 lg-st 3 tuletatud kohustuste täitmiseks. ELTL art 108 lg-st 3 tuletatud intressikohustuse eesmärk on õigusvastase eelise tasandamine. Vastustajal ja kohtutel tuleb abi andmise ja tagasinõudeotsuse tegemise vahelise aja suhtes STS 2007–2013 § 28 lg-t 1 kohaldades jälgida, et intress piirduks vaid summaga, mida abisaaja oleks pidanud maksma abile vastavat laenu turult võttes. Tegelikult säästetud intressikulu ületavas osas pole STS 2007–2013 § 28 lg- 2 sätestatud intressi tasumise ajaline piirang vastuolus EL õigusega. Osas, milles STS 2007–2013 § 28 lg 2 on EL õigusega kooskõlas, tuleb kohtul seda sätet kohaldada. Oluline on just konkreetse abisaaja eelisolukorra kõrvaldamine ja laenutingimused, mis oleks kehtinud just tema puhul. Samuti tuleb jälgida, et intressil ei tekiks õigusselgusetus olukorras karistavat toimet. Ringkonnakohus peab vajaduse korral tegema kindlaks kaebaja laenuvõimekuse vaidlusalusel ajavahemikul. Kui asjaolude uurimine ja hindamine kohtumenetluses osutub ebamõistlikuks, on ringkonnakohtul võimalik ka vastustaja otsus intressi puudutavas osas vale õigusliku aluse tõttu tühistada. Vastustajal on siis võimalus määrata intress uuesti. Usalduskahju hüvitamise nõue on praeguses asjas põhjendamatu. Nõude tekkimine HMS § 67 lg 3 alusel eeldab isiku usaldust ehk õiguspärast ootust, et haldusakt jääb kehtima. Euroopa Kohtu seisukohad ei jäta praegusel juhul ruumi kaebaja usaldusest kõnelemiseks. 4(13)
3-15-241
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL
8.AS Metaprint palub 15.06.2020 ja 22.06.2020 apellatsioonkaebuse täiendustes võtta haldusasja materjalide juurde AS SEB Liising 11.06.2020 tõend, mille kohaselt ei sai apellant 2010. a-l turult krediiti intressiga 1,45% aastas, millele lisandus baasintressimäär 6 kuu euribor. Apellandi hinnangul ei kinnita vastustaja esitatud tõendid tema väidet aegumise katkemisest enne 31.12.2012, sest ühestki EAS esitatud dokumendist ei nähtu, et apellandile oleks teatatud juurdluse algatamisest või selgitatud rikkumise tagajärgi ja edasisi tegevusi. Aegumistähtaeg ei katke liikmesriigi asutuste mis tahes üldise kontrollitoiminguga, kuid praegusel juhul ongi tegu sellise olukorraga. Apellanti ei teavitatud 2012. a-l mingist juurdlusest või kontrolltoimingust, mis oleks sisaldanud mis tahes kahtlust ning viidet antud riigiabi tagasiküsimise võimalusele. Apellant vaidlustab ka vastustaja väite, justkui oleks 2012. a novembris toimunud kohtumised AS-ga Metaprint rikkumist puudutavate küsimuste arutamiseks ning apellanti on informeeritud rikkumise menetlemise käigust, mistõttu oli talle selge, milliseid tehinguid rikkumine puudutab, samuti järelevalvemenetluse tagajärjed. Vastustaja see väide on paljasõnaline ja tõendamata. Apellant kinnitab, et temaga ei ole rikkumisega seotut arutatud ega teda rikkumise menetlemise käigust informeeritud. Apellandilt on küsitud üksnes teavet, kuid pole suuliselt ega kirjalikult selgitatud, missuguste asjaolude tuvastamiseks teavet palutakse ning mis võiksid olla edastatud teabe kogumise eesmärk ja selle põhjal tehtud järelduste tagajärg. EAS 15.06.2020 vastuse lisad 3 ja 4 ei kajasta üldse infovahetust apellandiga ning väidetava rikkumise tuvastamine vastustaja sisemises infovahetuses ei olnud apellandile teada, sest teda sellest ei teavitatud. Esimest korda teavitati apellanti sellest, et tegemist võib olla ebaseadusliku riigiabiga, EAS 22.01.2013 kirjas, kuid selleks ajaks oli tagasinõue juba aegunud ja kaebus tuleb seetõttu rahuldada.
9.Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus leiab 15.06.2020 ja 19.06.2020 täiendavates vastustes, et tagasinõue ei ole määruse nr 2988/95 art 3 lg 1 kohaselt aegunud. Apellandi ja vastustaja suhtlus 2012. a-l vastas Euroopa Kohtu selgitatud aegumise katkemist puudutavatele kriteeriumitele, sest suhtlusest selgus, et EAS-i järelevalveüksus uuris riigiabi ergutava mõju kriteeriumi rikkumist, tuvastas vastavas osas rikkumise ning kaalus mh tagasinõude vältimise meetmena riigiabi loataotluse esitamist Euroopa Komisjonile (st hinnangu andmist toetuse sisulisele ergutavale mõjule). Isegi kui mõne üksiku dokumendi pinnalt ei saa aegumise katkemist järeldada, on tõendeid kogumis hinnates üheselt arusaadav, et vastustaja oli apellandile uurimisega seotud asjaoludest ning tehingutest, mille suhtes rikkumismenetlus läbi viidi, teavituse saatnud enne 31.12.2012 ning kaebajale oli selgitatud rikkumise tagajärgi ja edasisi tegevusi. Tegemist ei olnud üldiste kontrollitoimingute tegemisega, vaid apellandile on menetluse ajal selgitatud, milliseid asjaolusid ja millise rikkumise kahtlusega seoses uuritakse. Pooled on riigiabi rikkumise juurdlusega seonduvalt aktiivselt suhelnud. Apellandiga toimusid kohtumised rikkumist puudutavate küsimuste arutamiseks 2012. a novembris ja ka hiljem ning teda informeeriti rikkumise menetlemise käigust. Seega on apellandile olnud alates juurdluse algatamisest selge, millist rikkumist uuritakse ja milliseid tehinguid rikkumine puudutab, samuti järelevalvemenetluse tagajärjed. EAS-i esitatud tõenditest nähtub, milliseid asjaolusid rikkumisega seoses uuriti ning milliseid tõendeid apellant uurimisega seoses kontrollimiseks edastas. EAS-i sisesest 16.08.2012 kirjavahetusest nähtub, et esitatud tõendite põhjal tuvastati projektis rikkumine ning seega tuleb hilisemas suhtluses AS-ga Metaprint tehtud viiteid rikkumisele või järelevalvele mõista riigiabi ergutava mõju kriteeriumi rikkumise kontekstis. Tõenditest nähtub lisaks, et EAS püüdis 2012. a detsembris koostöös apellandiga ja välise õigusnõustajaga lahendada olukorra nii, et kaalus apellandi soovi korral Euroopa Komisjonile riigiabi loataotluse esitamist, mis oli alternatiiviks riigiabi kohese tagasinõudmise kõrval.
5(13)
3-15-241 Intressiarvestuse osas nõustub vastustaja, et apellandi esitatud AS SEB Liising 11.06.2020 tõend kajastab toetuse väljamaksmisele (17.02.2010) ajaliselt lähedastele liisingulepingutele kohaldatud intressimäära, mistõttu saab nimetatud tõendis märgitut käsitada intressimäärana, mis vastab abile vastava laenu turuintressile. Kui kohaldada AS SEB Liising tõendis toodud intressimäära toetuse summale 440 990,37 eurot alates selle väljamaksmisest (17.02.2010) kuni tagasinõudeotsuse tegemiseni (22.09.2014), kujuneks intressi suuruseks kokku 49 640,45 eurot, mida EAS aktsepteerib kui turuintressi. Olukorras, kus apellant on esitanud intressiarvestuse kohaldamiseks tõendi, mille sisu EAS ei vaidlusta, ning intressisumma on võimalik selle pinnalt kindlaks teha, puudub vajadus tagasinõudeotsust intressiarvestust puudutavas osas tühistada. Alates tagasinõudeotsuse jõustumisest saab rakendada STS 2007–2013 § 28 lg-te 1 ja 5 järgset intressiarvestust, sest selles osas on riigisisene regulatsioon selge ja kooskõlas EL õigusega.
10.Kaasatud haldusorgan Euroopa Komisjon jäi 15.06.2020 menetlusdokumendis oma varasemate seisukohtade juurde ega esitanud täiendavaid seisukohti.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus piiritleb esmalt vaidluse ulatuse asja uuel läbivaatamisel (I), lahendab menetlusosaliste taotlused täiendavate tõendite juurdevõtmiseks (II), seejärel lahendab AS Metaprint apellatsioonkaebuse (III) ning viimasena esitab kokkuvõtte ja menetluskulude jaotuse (IV). I Vaidlusküsimused asja uuel läbivaatamisel
12.Kuivõrd Riigikohtu 19.12.2019 otsuses esitatud seisukohad õiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel on HKMS § 233 lg 1 kohaselt sama asja uuesti läbivaatavale ringkonnakohtule kohustuslikud, siis ei saa asja uuel läbivaatamisel olla enam vaidlust selles, et AS-le Metaprint antud riigiabi oli ebaseaduslik ja EAS-l oli kohustus see tagasi nõuda. Samuti ei ole vaidlust enam selles, et toetussumma tagasinõudmise aegumise osas kuulub kohaldamisele määruse nr 2988/95 art 3 lg-s 1 sätestatud 4-aastane tähtaeg, mis hakkas kulgema abitaotluse rahuldamise otsuse tegemisest ehk praegusel juhul 31.12.2008. Kuna EAS esitas AS-le Metaprint nõude saadud toetuse tagasimaksmiseks 22.09.2014 otsusega (dtl 190-207; lisa 1 – dtl 208-215), siis on asja lahendamiseks oluline, kas aegumine oli enne 4-aastase tähtaja möödumist (s.o enne 31.12.2012) katkenud või mitte. Riigikohtu hinnangul (vt otsuse p-d 18–21) on kohtud jätnud aegumise katkemise küsimuses olulised asjaolud uurimata, eelkõige on välja selgitamata, milline oli kaebaja ja vastustaja 2012. a-l toimunud suhtluse täpsem sisu (s.o kas tegemist oli juurdluse algatamisega määruse nr 2988/95 art 3 lg 1 kolmanda lõigu tähenduses või pelgalt üldiste kontrollitoimingutega, mis aegumistähtaja kulgemist ei mõjutanud).
13.Intressi määramise osas suunas Riigikohus (vt otsuse p-d 22–28) ringkonnakohut asja uuel läbivaatamisel uurima, millistel tingimustel oleks AS Metaprint saanud toetuse suurusele (440 990,37 eurot) vastava summa turult laenata ja millise suurusega intressimäärast lähtumine oleks apellandi saadud õigusvastase eelise (st ebaseaduslikult makstud riigiabi) tasandamiseks sellest tulenevalt põhjendatud. Riigikohus märkis, et selles ulatuses tuleb õigusliku alusena lähtuda STS 2007–2013 § 28 lg-test 1 ja 2, pidades seejuures silmas, et intressi suurus piirduks vaid sellega, mis on konkreetse abisaaja puhul põhjendatud. Riigikohus selgitas täiendavalt, et kui apellandi laenuvõimekust puudutavate asjaolude uurimine ja hindamine kohtumenetluses osutub ebamõistlikuks, võib ringkonnakohus vastustaja otsuse intressi puudutavas osas ka tühistada vale õigusliku aluse tõttu ning vastustajal on sellisel juhul võimalus määrata intress uuesti. 6(13)
3-15-241 II Uute tõendite vastuvõtmine ja kogumine
14.Riigikohtu 19.12.2019 otsuse p-s 21 viidatud kassatsioonimenetluses esitatud tõendite, millega menetlusosalised on soovinud tõendada enda väiteid aegumise kohta (AS Metaprint 14.11.2019 seisukoha lisa 1 – AS Metaprint 28.12.2009 avaldus nr 487/1-5 – dtl 694-695; EAS 18.11.2019 seisukoha lisad 1–3 – e-kirjad perioodist 26.07.2012–10.12.2012 – dtl 701-706), asja juurde võtmise küsimuse otsustas ringkonnakohus 27.05.2020 määrusega. Apellant soovis AS Metaprint 28.12.2009 avaldusega nr 487/1-5 tõendada, et EAS 02.02.2010 otsusega nr 1.1-5.1/10/414 muudeti EAS 31.12.2008 otsust nr 1.1-5.1/08/2114 üksnes AS Metaprint omafinantseeringu summa, kuid mitte toetuse summa osas, mistõttu ei saanud see otsus omada mõju aegumistähtaja kulgemisele. Kuivõrd EAS möönis 18.11.2019 seisukohas, et Euroopa Kohtu 05.03.2019 otsusest nr C-349/17, Eesti Pagar (p 124) nähtuvalt tuleb aegumistähtaega hakata arvestama alates 31.12.2008, märkis AS Metaprint 22.11.2019 seisukohas (p 1.6), et tema 28.12.2009 avalduse haldusasja toimikusse lisamine pole vajalik. Kuna apellant on loobunud 14.11.2019 esitatud tõendi asja juurde võtmise taotlusest, puudus ringkonnakohtul vajadus selle juurdevõtmist otsustada. Seejuures on AS Metaprint 28.12.2009 avaldus kohtutoimikus juba olemas (vt kaebuse lisa 5 – dtl 156-157). EAS soovis 18.11.2019 menetlusdokumendile lisatud e-kirjadega perioodist 26.07.2012– 10.12.2012 tõendada, et teavitas apellanti juurdluse alustamisest enne 31.12.2012 ning see katkestas aegumistähtaja kulgemise. Ringkonnakohus leidis, et vastustaja esitatud tõendid tuleb võtta HKMS § 198 lg 2 p 2 ja lg 3 alusel haldusasja materjalide juurde, sest kohtud ei olnud vastustajale selgitanud vajadust tõendada aegumise katkemise hetke ja kuna tegemist on asja lahendamise seisukohast määrava küsimusega, siis on tõendid ilmselt vajalikud asja õigemaks lahendamiseks.
15.Ringkonnakohus andis 27.05.2020 määrusega menetlusosalistele võimaluse esitada soovi korral hiljemalt 15.06.2020 täiendavaid tõendeid, mis kajastavad poolte 2012. a-l toimunud suhtluse sisu ja võivad seetõttu omada tähtsust aegumise katkemise tuvastamisel. Apellandilt tagasi nõutavalt toetussummalt arvestatava intressi suuruse küsimuse lahendamiseks andis ringkonnakohus AS-le Metaprint võimaluse esitada hiljemalt 15.06.2020 tõendid selle kohta, millistel tingimustel oleks tal olnud võimalik saada toetussumma (440 990,37 eurot) ulatuses turult laenu perioodiks 17.02.2010–22.09.2014 (s.o alates toetuse väljamaksmisest kuni selle tagasinõudmiseni). Ringkonnakohus pidas ka võimalikuks, et kui apellandi hinnangul ei oleks tal olnud võimalik (nt piisavate tagatiste puudumise või niigi suure laenukoormuse tõttu) saada turult sellises summas laenu soodsamatel tingimustel kui STS 2007–2013 § 28 lg-s 1 sätestatud intressimäär (s.o kuue kuu Euribor + 5% aastas), siis ei pea apellant eeltoodud tõendeid esitama, sest vastustajal puuduks niikuinii õiguslik alus viidatud normis toodust kõrgema intressimäära rakendamiseks.
EAS esitas 15.06.2020 menetlusdokumendi lisadena järgmised tõendid:
1) AS Metaprint raamatupidaja 30.07.2012 e-kiri koos manustega (lisad 1–1.3 – dtl 750792). Tegemist on vastusega EAS-i järelevalvespetsialisti 26.07.2012 e-kirjale, millega esitati apellandile täpsustavaid küsimusi ja paluti saata dokumendid. Kuigi tegemist on sama kirjaga, mis esitati EAS 18.11.2019 menetlusdokumendi lisana 1 (dtl 701-702) juba Riigikohtule ning mille ringkonnakohus võttis 27.05.2020 määrusega asja materjalide juurde, tuleb tõend võtta asja materjalide juurde, sest nimetatud vastus on varasemast kohtutoimikus ilma manusteta, kuigi ka kirjaga edastatud dokumentide koosseis võib anda teavet selle kohta, kuidas apellant vastustaja pöördumist mõistis; 7(13)
3-15-241 2) AS Metaprint raamatupidaja 15.08.2012 e-kiri koos manusega (lisad 2 ja 2.1 – dtl 793796). Tegemist on vastusega EAS-i järelevalvespetsialisti 15.08.2012 täiendavale päringule, milles sooviti teavet, millal tasuti ettemaks, ja paluti saata maksekorralduse koopia. Kuna tõend kajastab apellandi ja vastustaja suhtlust, siis on see asjassepuutuv ning ringkonnakohus võtab tõendi HKMS § 198 lg 2 p 2 ja lg 3 alusel haldusasja materjalide juurde. Apellandi vastuväited puudutavad tõendi hindamist, mitte selle asjakohasust; 3) EAS-i töötajate 15.–16.08.2012 e-kirjavahetus (lisa 3 – dtl 797-799), millest nähtuvalt tuvastati apellandi projekti puhul rikkumine, kuna ettemakse oli tehtud enne taotluse esitamist. Kuigi tõend ei kajasta apellandi ja vastustaja vahelist suhtlust, võib selle alusel olla võimalik hinnata vastustaja muude toimingute tähendust ja seetõttu tuleb see võtta HKMS § 198 lg 2 p 2 ja lg 3 alusel haldusasja materjalide juurde; 4) EAS-i töötaja 20.12.2012 e-kiri kolleegile koos selle manuseks olnud advokaadibüroo koostatud AS Metaprint täiendava teabe lehega (lisad 4 ja 5 – dtl 800-811), millest nähtuvalt oli EAS tuvastanud toetuse andmisel ergutava mõju kriteeriumi rikkumise ja plaanis pöörduda Euroopa Komisjoni poole riigiabi loataotlusega. Kuigi seegi tõend ei kajasta vahetult apellandi ja vastustaja suhtlust, võib see olla oluline, hindamaks asjas olevaid muid tõendeid ja seetõttu tuleb tõend võtta HKMS § 198 lg 2 p 2 ja lg 3 alusel haldusasja materjalide juurde.
17.AS Metaprint esitas 15.06.2020 menetlusdokumendi lisana AS SEB Liising 11.06.2020 tõendi nr SEBEELS/20/CR58 (dtl 818), millest nähtuvalt sõlmiti AS Metaprint ja AS SEB Liising vahel 2010. a-l kokku kuus liisingulepingut kogusummas 2 132 080 eurot ja tähtajaga viis aastat intressimääraga 1,45% aastas + kuue kuu Euribor. Apellant soovib sellega tõendada, millistel tingimustel oleks tal olnud võimalik saada toetussumma ulatuses turult laenu alates toetuse väljamaksmisest kuni selle tagasinõudmiseni. Vastustaja on 19.06.2020 seisukohas nõustunud, et apellandi esitatud tõend on asjakohane ning selles märgitut on võimalik käsitada intressimäärana, mis vastab abile vastava laenu turuintressile. Seega ei vaidle vastustaja tõendi asja juurde võtmisele vastu. Ringkonnakohus võtab apellandi esitatud tõendi HKMS § 198 lg 2 p 2 ja lg 3 alusel haldusasja materjalide juurde. Tõend on esitatud tähtaegselt ja kuivõrd sellega saab tõendada asjas vaidluse all olevat asjaolu, siis on tõend ka asjakohane (HKMS § 62 lg 2). III AS Metaprint apellatsioonkaebuse lahendamine
18.Ringkonnakohus käsitleb esmalt seda, kas EAS 22.09.2014 otsus toetuse tagasinõudmise kohta on tehtud pärast aegumistähtaja möödumist või mitte, sest juhul, kui vastustaja nõue on aegunud, tuleb AS Metaprint kaebus tervikuna rahuldada ja vaidlustatud otsus tühistada ning ringkonnakohtul puudub üldse vajadus intressiarvestusega seonduvat täiendavalt analüüsida. Kuna määruse nr 2988/95 art 3 lg-s 1 sätestatud 4-aastane aegumistähtaeg hakkas kulgema 31.12.2008 ja tagasinõudmise otsus on tehtud 22.09.2014, siis omab esmajoones tähtsust, kas aegumine oli enne 31.12.2012 katkenud või mitte.
19.Euroopa Kohus selgitas 05.03.2019 otsuses nr C-349/17, Eesti Pagar (p 128), et praeguse vaidlusega sarnastel asjaoludel kuulub kohaldamisele määruse nr 2988/95 art 3 lg-s 1 sätestatud 4-aastane aegumistähtaeg. EAS on seevastu nii 22.09.2014 otsuses (p 6) kui ka eelnevas kohtumenetluses väljendanud seisukohta, et ebaseadusliku riigiabi tagasi nõudmisele kohaldub varem kehtinud määruse nr 659/1999 art 15 lg-s 1 või seda asendava määruse nr 2015/1589 art 17 lg-s 1 sätestatud 10-aastane aegumistähtaeg (vt 22.03.2015 vastuse p 2.5; 23.07.2015 vastuse p 2.6; 19.09.2016 täiendava seisukoha p 1.4). Halduskohus leidis 25.05.2015 otsuses (p-d 18 ja 18.1), et lähtuda tuleb määruse nr 2988/95 art 3 lg-st 1 ja nõue ei ole aegunud, sest EAS viis 11.06.2012 läbi riigiabi ergutava mõju kriteeriumi kontrolli, mis aegumise katkestas. 8(13)
3-15-241
20.Otsusest nr C-349/17 (p 126) tulenevalt eeldab aegumise katkemine määruse nr 2988/95 art 3 lg 1 kolmanda lõigu kohaselt, et pädev asutus oleks eeskirjade eiramise toimepanemises kahtlustatavale ettevõtjale teinud teatavaks juurdluse või kohtumenetluse algatamise, kusjuures ühelt poolt võib olla tegemist mis tahes toiminguga, mis piisavalt täpselt hõlmab tehinguid, millega seoses eeskirjade eiramist kahtlustatakse, ja teiselt poolt peavad kõik faktilised asjaolud võimaldama järeldada, et juurdluse või kohtumenetluse algatamine on kõnealusele isikule tõepoolest teatavaks tehtud. Nii määruse nr 2988/95 art 3 lg 1 kolmanda lõigu sõnastusest kui ka Euroopa Kohtu praktikast (nt 11.06.2015 otsus nr C-52/14, Pfeifer & Langen, p-d 36–39, 41–43; 21.12.2011 otsus nr C-465/10, Chambre de commerce, p-d 60–62; 28.10.2010 otsus nr C-367/09, SGS Belgium jt, p-d 63 ja 69) saab järeldada, et juurdluse või kohtumenetluse algatamisest teatamine peab alati sisaldama pädeva asutuse hinnangut, et ettevõtja on eiranud konkreetse tehingu tegemisel eeskirju. Kui pädev asutus ei ole ettevõtja poole pöördudes sellist kahtlust esile toonud, vaid nõuab mingi tehingu kohta üksnes täiendavat teavet, on tegemist nn üldise kontrollitoiminguga, mis määruse nr 2988/95 art 3 lg 1 järgi aegumist ei katkesta. Samuti peab juurdlust või kohtumenetlust algatades olema mainitud konkreetse karistuse määramise või haldusmeetme võtmise võimalust.
21.AS Metaprint on rõhutanud (vt 25.06.2015 apellatsioonkaebuse p 3.72; 22.03.2016 teeside p 1.26; 05.09.2016 täiendava seisukoha p 2.53; 16.06.2017 kassatsioonkaebuse p 2.75; 22.11.2017 täiendava seisukoha p 2.5; 14.11.2019 täiendava seisukoha p 1.12; 22.11.2019 täiendava seisukoha p 2.5; 22.06.2020 täiendava seisukoha p 2.8), et vastustaja teavitas teda rikkumisest ja toetuse tagasinõudmise võimalusest esmakordselt 22.01.2013 kirjaga (dtl 456458), millele apellant vastas 31.01.2013 kirjaga (ekslikult dateeritud 31.01.2012 – dtl 382-383). Vastustaja on selgitanud (vt 22.09.2014 otsus; 22.03.2015 ja 23.07.2015 vastused; 18.11.2019 ja 25.11.2019 seisukohad), et EAS-i järelevalveüksus viis 11.06.2012–14.09.2012 läbi riigiabi ergutava mõju kriteeriumi kontrolli ning selle raames on apellandiga korduvalt suheldud, sh on teda 26.07.2012 e-kirjaga (dtl 701-702) teavitatud projekti suhtes järelevalve teostamisest ja küsitud lisateavet rikkumise kohta. Vastustaja leiab, et aegumine katkes hiljemalt EAS-i töötaja 03.12.2012 e-kirjast (dtl 703), millele AS Metaprint vastas 10.12.2012 e-kirjaga (dtl 704-706).
22.Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et kui EAS oleks saatnud apellandile 22.01.2013 kirja enne 31.12.2012 ehk 4-aastase aegumistähtaja möödumist, siis ei saaks praeguses asjas olla mõistlikku vaidlust aegumise katkemise üle, sest viidatud teavitus vastab ilmselgelt kõigile määruse nr 2988/95 art 3 lg 1 kolmandas lõigus seatud tingimustele, nagu neid on Euroopa Kohtu praktikas sisustatud. Ringkonnakohus viitab siinjuures, et samal kuupäeval (22.01.2013) saatis EAS samasisulised teated mitmele sarnases olukorras olevale ettevõtjale ning Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2019 otsustes nr 3-14-387 (AS Eesti Pagar, jõustus 18.12.2019, vt p-d 20–23) ja nr 3-15-113 (PharmaEstica Manufacturing OÜ, jõustus 13.01.2020, vt p-d 14–16) on samuti leitud, et EAS-i 22.01.2013 kiri oli piisavalt selge, et pidada seda juurdluse alustamiseks määruse nr 2988/95 art 3 lg 1 kolmanda lõigu tähenduses.
23.Apellandi ja vastustaja varasem suhtlus on seevastu märksa vähem selge. Halduskohus leidis, et aegumine katkes 11.06.2012 ehk vastustaja poolt riigiabi ergutava mõju kriteeriumi kontrolli alustamisega, ja märkis, et uus 4-aastane aegumistähtaeg hakkas kulgema 14.09.2012, mil kõnealune kontroll lõppes. Sellise lähenemisega ei saa nõustuda, sest esiteks on tegemist aegumistähtaja katkemise, mitte selle peatumisega (vrd tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 158 lg 1 ja § 168 lg 1), mistõttu hakatakse eriregulatsiooni puudumise korral aegumistähtaega uuesti arvestama kohe pärast aegumise katkemise põhjustanud sündmuse toimumist (nt Riigikohtu 10.10.2018 määrus nr 2-17-12525, p 17.2), ning teiseks ei katkesta aegumist mitte kontrolli alustamine, vaid sellest rikkuja teavitamine. Esitatud tõendite põhjal pöördus EAS projekti
9(13)
3-15-241 järelevalvega seoses AS Metaprint poole esmakordselt 26.07.2012 e-kirjaga. Seega ei saanud toetuse tagasimaksmise nõude aegumine kuidagi katkeda enne 26.07.2012.
24.EAS-i järelevalvespetsialisti 26.07.2012 e-kirjas selgitati apellandile, et vastustaja teostab tema projekti osas järelevalvet ja sellega seoses on tekkinud täpsustavad küsimused ning paluti saata dokumendid, mis kajastavad soetatud seadmete eest väljastatud arvete tasumist. AS Metaprint raamatupidaja edastas ostudokumendid 30.07.2012 e-kirjaga. EAS küsis 15.08.2012 e-kirjaga apellandilt lisaks, millal tasuti ettemaks ja palus võimalusel saata maksekorralduse koopia. AS Metaprint raamatupidaja saatis maksekorralduse 15.08.2012 e-kirjaga. Olenemata sellest, et eeltoodud kirjavahetuses viidati konkreetsete tehingute kontrollimisele ja nendega nõuti apellandilt lisadokumentide esitamist, ei sisaldanud e-kirjad mingeid viiteid apellandi võimalikule rikkumisele või tema suhtes mingite meetmete rakendamise võimalusele. Seega ei katkestanud need e-kirjad aegumistähtaja kulgemist. EAS-i sisesest e-kirjavahetusest nähtub, et vastustaja hindas ka ise apellandi tegevuse eeskirjade eiramiseks alles 16.08.2012 ehk pärast teabe saamist selle kohta, et AS Metaprint tasus seadmete eest 30% ettemaksu 14.08.2008, kuid esitas taotluse toetuse saamiseks alles 24.10.2008.
25.Vastustaja on 15.06.2020 menetlusdokumendis väitnud sedagi, et riigiabi ergutava mõju kriteeriumi kontrolli menetluse raames ja selle järgselt on pooled omavahel aktiivselt suhelnud ning apellandile on selgitatud, millise rikkumise kahtlusega seoses asjaolusid uuritakse. Samuti olevat apellandiga 2012. a novembris ja hiljem toimunud ka kohtumised rikkumist puudutavate küsimuste arutamiseks. Apellant on 22.06.2020 menetlusdokumendis kategooriliselt eitanud, et temaga oleks 2012. a-l toimunud kohtumisi rikkumist puudutavate küsimuste arutamiseks või teda oleks rikkumise menetlemise käigust informeeritud. Apellandi kinnitusel ei ole temale suuliselt ega kirjalikult selgitatud, missuguste asjaolude tuvastamiseks temalt teavet palutakse ning mis võiks olla teabe kogumise eesmärk ja teabe põhjal tehtud järelduste tagajärg.
26.Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et EAS-i väide rikkumisega seonduva arutamiseks 2012. a novembris toimunud kohtumise kohta on paljasõnaline ja tõendamata. HKMS § 59 lg 1 järgi peab iga menetlusosaline üldjuhul tõendama asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Kui menetlusosaline jätab asjaolu tõendamata, võib kohus HKMS § 59 lg 4 kohaselt hinnata asjaolu tema kahjuks. Võib eeldada, et kui rikkumisega seonduva arutamiseks korraldatakse puudutatud isikuga kohtumine, siis see kas protokollitakse või fikseeritakse selle tulemused muul viisil (nt kirjalik kokkuvõte vmt). Samuti peaks kohtumise toimumist olema tavapäraselt võimalik tagantjärele tõendada nt saadetud kutse ja sellele saabunud vastusega. Oma väite tõendamise vajadus ja tõendite kogumise võimalused pidid seejuures olema vastustajale kui haldusorganile, keda on lisaks kohtumenetluses esindanud advokaadid, ka ilmselt äratuntavad. Olukorras, kus vastustaja ei ole esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et kohtumine aset leidis, ning apellant eitab kohtumise toimumist ja kuna negatiivse asjaolu tõendamise võimalused on piiratud, siis ei saa apellandilt ka nõuda tõendite esitamist selle kohta, et kohtumist ei toimunud (nt Riigikohtu 03.02.2017 määrus nr 3-2-1-83-16, p 17), tuleb järeldada, et poolte vahel ei ole 2012. a novembris-detsembris toimunud kohtumist rikkumisega seotud küsimuste arutamiseks.
27.EAS-i juristi 03.12.2012 e-kirjas paluti AS-lt Metaprint informatsiooni seoses tema projekti täiendava analüüsi teostamisega. Täpsemalt küsiti, kas apellant oleks toetuse taotluse rahuldamata jätmise korral projektist loobunud või oleks viinud selle ellu ka toetuse puudumise korral, ning kas apellant tegi tänu toetusele täiendavaid tegevusi ja investeeringuid, mida ta ei oleks ilma toetuseta ellu viinud (kui jah, siis milliseid ja kui suures mahus). Apellandil paluti võrrelda toetuse andmise tulemusel kujunenud olukorda selle olukorraga, mis oleks kujunenud siis, kui toetust poleks antud. Pöördumises märgiti ühtlasi, et küsitud info on EAS-le vajalik seetõttu, et analüüsida projekti sisulist ergutavat mõju, mis võimaldaks esitada AS Metaprint projekti osas Euroopa Komisjonile riigiabi loa taotluse. AS Metaprint esitas oma selgitused 10(13)
3-15-241 10.12.2012 e-kirjaga, milles märkis, et toetuse taotluse rahuldamata jätmise korral oleks projekt jäetud pooleli ning toetuse tulemusel on tootmisvõimsusi ja müügimahte oluliselt kasvatatud (sh ületatud projekti tasuvuseesmärgid). Selle kirjavahetuse jätkuna on EAS koostöös välise õigusnõustajaga 20.12.2012 vormistanud AS Metaprint projekti kohta täiendava teabe lehe (vt määruse nr 794/2004 III osa 4. jaotis 24.11.2009–02.05.2014 kehtinud redaktsioonis) ning küsis 22.01.2013 kirjaga apellandilt seisukohta, kuidas ta soovib kujunenud olukorras edasi minna (st kas esitada Euroopa Komisjonile taotlus antud abi ühisturuga kokkusobivuse hindamiseks ja sellele tagantjärele loa saamiseks).
28.Kuigi on usutav, et toetust saanud ettevõtjal võiks tekkida enam kui poole aasta pikkuse menetluse käigus küsimusi, mis põhjustel tema projekti täiendavalt analüüsitakse ja millised tagajärjed võivad sellega kaasneda, samuti kajastati Euroopa Komisjoni auditi võimalikke järelmeid 2012. a oktoobris ulatuslikult ka meediaväljaannetes (nt ERR-i 22.10.2012 uudised „EAS-i prohmakas võib tuua kaasa 10,5 miljoni euro suuruse tagasinõude“, „EAS: püüame teha nii, et ettevõtjad ei peaks toetust tagasi maksma“, „Ministeerium: EASil pole palju muid võimalusi peale tagasinõuete“) puuduvad praegusel juhul konkreetsed andmed, et apellanti oleks enne 22.01.2013 üheselt mõistetavalt teavitatud temale antud toetuse ebaseaduslikkusest ja selle võimalikust tagasinõudmisest. Ajakirjanduses avaldatud spekulatsioonid ega ettevõtja enda arusaamad võimalikust rikkumisest ja selle tagajärgedest määruse nr 2988/96 art 3 lg 1 kolmanda lõigu kohaselt aegumistähtaja kulgemist ei mõjuta. Ka EAS-i 22.01.2013 kirja ja AS Metaprint 31.01.2013 vastuse sõnastusest ei ole võimalik teha järeldust, et poolte vahel oleks projektile antud toetuse ebaseaduslikkuse ja selle võimaliku tagasinõudmise küsimuses olnud juba varasemalt toimunud sisuline suhtlus. Kaudselt viitab vastupidisele ka asjaolu, et apellandi nimel esitas 31.01.2013 vastuse advokaat, kuigi senises menetluses ei olnud apellant pidanud õigusteadmistega esindaja abi kasutamist vajalikuks.
29.Arvestada tuleb sedagi, et EAS-i järelkontroll ei puudutanud üksnes AS Metaprint projekti, vaid selle fookus oli oluliselt laiem. Samuti nähtub vastustaja suhtlusest Euroopa Komisjoniga, et EAS-le ei olnud sel hetkel endalegi selge, kuidas ergutava mõju kriteeriumi ja projekti mõistet täpselt sisustada (vt Euroopa Komisjoni 01.06.2012 ja 06.11.2012 vastuseid – dtl 401-413), mistõttu on usutav, et vastustaja ei pruukinud olla valmis abisaajaid koheselt rikkumistest teavitama ning asuma toetusi tagasi nõudma, vaid astus selle sammu alles pärast advokaadibüroolt tellitud riigiabi analüüsi lõplikku valmimist ja n-ö positiivse programmi (s.o riigiabi loataotluste esitamine) ettevalmistamist. Eeltoodu on seda enam tõenäoline, et EAS leidis veel kuni Euroopa Kohtu lahendini asjas nr C-349/17, et kohaldamisele kuulub määruse nr 659/1999 art 15 lg-s 1 sätestatud 10-aastane aegumistähtaeg, mida tuleb määruse nr 659/1999 art 15 lg 2 kohaselt hakata arvestama toetuse taotluse rahuldamise otsuse jõustumisest ehk alates 13.07.2010. See selgitab, miks EAS ei pööranud nõude võimalikule aegumisele piisavat tähelepanu, mida haldusorganilt võiks tavapäraselt oodata. Märkimist väärib seegi, et ehkki haldusasjades nr 3-14-387 ja nr 3-15-113 ei olnud aegumistähtaja küsimus sedavõrd kriitiline nagu praeguses asjas (neis oleksid 4-aastased aegumistähtajad möödunud vastavalt 10.03.2013 ja 13.07.2014), ei pidanud ringkonnakohus sellele vaatamata ka nende osas võimalikuks siduda aegumise katkemist EAS-i varasemate teavitustega, mis ei olnud rikkumise esinemise ja selle avastamise võimalike tagajärgede küsimuses võrreldava konkreetsusastmega.
30.Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et praeguses asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis võimaldaks järeldada, et AS-le Metaprint makstud toetuse tagasinõudmise aegumistähtaeg oleks enne 31.12.2012 katkenud vastavalt määruse nr 2988/95 art 3 lg 1 kolmandas lõigus sätestatud tingimustele, mistõttu on EAS-i 22.09.2014 otsusega esitatud tagasinõue aegunud.
11(13)
3-15-241
31.Kuna EAS-i 22.09.2014 otsus apellandile makstud toetuse tagasinõudmise kohta on tehtud pärast aegumistähtaja möödumist ja vaidlustatud otsus tuleb sellel põhjusel tervikuna tühistada, siis puudub vajadus käsitleda ka intressiarvestusega seonduvat. IV Kokkuvõte ja menetluskulud
32.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel rahuldab ringkonnakohus AS Metaprint apellatsioonkaebuse ning tühistab Tallinna Halduskohtu 25.05.2015 otsuse. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab AS Metaprint kaebuse ja tühistab EAS-i 22.09.2014 otsuse.
33.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui kõrgema astme kohus teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).
34.AS Metaprint on tasunud kaebuselt ja apellatsioonkaebuselt riigilõivu kokku 30 eurot (dtl 246; dtl 386) ning kandnud esindajakulusid järgmiselt: esimese astme kohtumenetluses 1204 eurot (dtl 286-303), asja esmasel läbivaatamisel ringkonnakohtus 5333,99 eurot (dtl 532-544; dtl 553-556), Riigikohtu menetluses 4406,50 eurot (dtl 679-683; dtl 711-713) ja asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus 1023 eurot (dtl 814-816; dtl 827-829). Lisaks on AS Metaprint kandnud apellatsiooniastmes tõlkekulusid 17,75 eurot (dtl 536-538). Kokku 12 015,24 euro suuruste menetluskulude (sh riigilõiv 30 eurot) kandmine ning kulude seos praeguse asja menetlemisega kõigis kohtuastmetes on nõuetekohaselt tõendatud. Kuna apellatsioonkaebus ja kaebus rahuldatakse, peab menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel kandma vastustaja.
35.Ringkonnakohtu hinnangul on apellandi menetluskulud asja mahtu ja vaidluse all olevate küsimuste keerukust arvestades tervikuna põhjendatud. Praegusel juhul ei ole ka põhjendatud lähtuda kohtupraktikast, mille kohaselt ei saa menetluskulud kõrgemas kohtuastmes üldjuhul olla suuremad kui eelmises kohtuastmes (nt Riigikohtu 17.11.2017 otsus nr 3-15-2058, p 19.2; 10.06.2016 otsus nr 3-3-1-84-15, p 31; 03.03.2015 otsus nr 3-3-1-82-14, p 28), sest kaebus lahendati halduskohtus kirjalikus menetluses, kuid apellatsiooniastmes toimus nii kohtuistung kui ka lisandus menetlusse Euroopa Komisjon. Samuti on asja menetlus olnud apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes kahel korral peatatud (seoses kohtuasjadega nr 3-3-1-8-16 ja nr C-349/17) ning menetlusosalistel on tulnud esitada korduvalt täiendavaid seisukohti. Kuigi AS Metaprint esitas halduskohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid hilinenult (halduskohtu 24.03.2015 määruse kohaselt tuli dokumendid esitada hiljemalt 09.04.2015, kuid need esitati 13.04.2015), oli selleks mõjuv põhjus (esindaja haigestumine) ning nendega arvestamine poleks saanud tingida ka vajadust lükata 25.05.2015 otsuse teatavaks tegemine edasi. Seetõttu tuleb nende kuludokumentidega arvestada ka apellatsioonimenetluses. Eeltoodust tulenevalt mõistab ringkonnakohus kaebaja taotletud menetluskulud vastustajalt tema kasuks välja tervikuna.
36.EAS ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
37.Euroopa Komisjoni kui kaasatud haldusorgani võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 24 lg 2 ja § 108 alusel samuti tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 12(13)
3-15-241
Jõustunud Riigikohtu 29.03.2021 otsuses toodud muudatustele
RESOLUTSIOON
1.Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 30. juuni 2020. a otsuse resolutsioon muutmata. Muuta ringkonnakohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
2.Mõista Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt AS Metaprint kasuks välja kassatsiooniastmes kantud menetluskulu 2269 eurot.
3.Arvata kautsjon riigituludesse.
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.