Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
30. oktoober 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-999
Haldusasi
XX kaebus Keskkonnaministeeriumi Viljandimaa keskkonnateenistuse 25. oktoobri 2004. a korralduse nr 109, kaevandamisloa nr
VILM023,
Keskkonnaministeeriumi Viljandimaa keskkonnateenistuse 2. septembri 2004. a korralduse nr 86, Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni 7. veebruari 2012. a korralduse nr PV 1-15/12/58 ja kaevandamisloa nr L.MK/321240 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Signe Lehtme Kolmas isik – AS MIKSKAAR, volitatud esindaja v.adv Maksim Greinoman
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 11. septembri 2020. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Keskkonnaameti ja AS MIKSKAAR määruskaebused
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata AS-i MIKSKAAR taotlus tõendite kogumiseks.
Rahuldada Keskkonnaameti ja AS-i MIKSKAAR määruskaebused.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 11. septembri 2020. a määruse haldusasjas nr 320-999 resolutsiooni punktid 1 ja 2.
Teha tühistatud osas uus määrus, millega lugeda XX kaebus esitatuks kaebetähtaega rikkudes, jätta XX taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetada haldusasja nr 3-20-999 menetlus.
Mõista XX-lt AS-i MIKSKAAR esimese ja teise kohtuastme menetluskulude katteks välja 2160 (kaks tuhat ükssada kuuskümmend) eurot.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Keskkonnaministeeriumi Viljandimaa keskkonnateenistus otsustas 02.09.2004 korraldusega nr 86 anda AS-le MIKSKAAR (edaspidi AS Mikskaar) maavara kaevandamise loa Soosaare turbamaardlas Aimlametsa turbatootmisalal peale maakasutusõiguse tekkimist. Korralduse andmise menetlus hõlmas keskkonnamõju hindamist (KMH), mille aruande kiitis Viljandimaa keskkonnateenistus heaks 26.07.2004.
2.Keskkonnaministeeriumi Viljandimaa keskkonnateenistus otsustas 25.10.2004 korraldusega nr 109 väljastada AS-le Mikskaar maavara kaevandamise loa Soosaare turbamaardlas Raba-Jaani turbatootmisalale. Kaevandamisluba nr VILM023 väljastati 03.11.2004.
3.Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni 07.02.2012 korraldusega nr PV 1-15/12/58 muudeti 02.09.2004 korraldust nr 86 ning anti AS-le Mikskaar kaevandamisluba nr L.MK/321240 Soosaare turbamaardlas Aimlametsa tootmisalale. Loa andmisel seati täiendavad tingimused (keskkonnamõju leevendusmeetmete rakendamise kohustus), mille aluseks oli 26.07.2004 heaks kiidetud KMH aruanne.
4.XX esitas 13.04.2020 Keskkonnaametile vaide kaevandamislubade nr VILM023 ja nr L.MK/321240 tühistamiseks. Keskkonnaamet tagastas 23.04.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/73 vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 3 alusel läbivaatamatult.
5.XX esitas 25.05.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Keskkonnaministeeriumi Viljandimaa keskkonnateenistuse 25.10.2004 korralduse nr 109, kaevandamisloa nr VILM023, Keskkonnaministeeriumi Viljandimaa keskkonnateenistuse 02.09.2004 korralduse nr 86, Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni 07.02.2012 korralduse nr PV 1-15/12/58 ja kaevandamisloa nr L.MK/321240 tühistamiseks. Tartu Halduskohus edastas 02.06.2020 määrusega kaebuse kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tallinna Halduskohtule. Kaebaja kui turbamaardlate piirinaaber (Niilu kinnistu omanik alates 02.04.1997) sai väljastatud lubade olemasolust teada suuliselt Pussi talu omanik QQ kaudu 29.02.2020 toimunud rabamatkal. Rabamatka planeerijatel ega osalejatel ei olnud sel hetkel veel teada üksikasju lubade sisust ega nende aluseks olevast KMH dokumendist. Rabamatkal olles sai kaebaja teada, et QQ on pöördunud Keskkonnaametisse nõudega asjasse puutuvate dokumentide väljaküsimiseks. 08.03.2020 toimus Kolga-Jaani kohvikus MTÜ Niilusoo liikmete kohtumine, millel kaebaja osales Skype`i vahendusel. QQ andis teada, et on saanud vastuse Keskkonnaametist ning kaebaja avaldas soovi dokumentidega tutvumiseks. Kuna materjalide hulk oli mahukas ning QQ-l oli dokumentide osas koostatud kaust, lepiti kokku aeg Tallinnas kohtumiseks. KMH aruande ja Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni 07.02.2012 korraldusega nr PV 115/12/58 saigi kaebaja tutvuda alles 13.03.2020 QQ kodus. QQ andis kohtumisel kaebajale kaasa paberkandjal talle Keskkonnaameti poolt saadetud 02.03.2020 vastuskirja teabenõudele nr 2-6/20/61-2. Vastuskirjal oleva lingi sisestas kaebaja ning laadis alla KMH aruande 13.03.2020. Kaebaja õiguste riive selgus alles KMH aruannet lugedes. Kaevandamisloa nr VILM023 saatis QQ kaebajale e-posti kaudu 31.03.2020.
2(13)
3-20-999 Kaebaja kasutas enda kaebeõigust 30 päeva jooksul käskkirja teatavaks saamisest arvates, s.o 28.04.2020 ning esitas kaebuse halduskohtusse 25.05.2020. Seega on meelevaldne Keskkonnaministeeriumi seisukoht, et antud juhul ei kohaldu HKMS § 47 lg 3. Keskkonnaamet ei ole vaideotsuses põhjendanud, kuidas kaebaja oleks pidanud väljastatud lubadest teadma või teada saama. Kui kaebaja oleks olnud varasemalt teadlik asjaoludest, et haldusaktid rikuvad kaebaja õigusi, ei oleks ta nende vaidlustamisega ebamõistlikult viivitanud. Eelnev on mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamiseks. Keskkonnaameti Ametlikes Teadaannetes avaldatud teated ebatäpse turbatootmisala asukohaga ei saanud luua eeldust, et huvitatud osapool oleks võinud end teadaandes toodud alaga seostada. Ükski KMH-s toodud piirinaaber ei teadnud menetletavatest lubadest kuni 2020. a alguseni. Info ebapiisavust näitab ka see, et programmi avalikule arutelule ei ilmunud kohale ühtegi piirkonna elanikku ega ka valla esindajat (KMH programmi avaliku arutelu 08.04.2004 protokoll). Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse (KeHAS 01.01.2003–30.04.2004 kehtinud redaktsioon) § 16 lg 1 p 3 kohaselt teatab otsustaja keskkonnamõju hindamise algatamisest ja keskkonnamõju hindamise aruande valmimisest 10 päeva jooksul, arvates algatamise otsusest või aruande saamisest, kirjalikult maaomanikke, kelle huve tegevus võib otseselt mõjutada. Naaberkinnistud on KMH-s välja toodud (10 kinnistut, tl 19) ja omanikud tuvastatavad. Naaberkinnisajade omanikke oleks tulnud teavitada kirjalikult (KeHAS § 16 lg 1 p 3 koosmõjus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 35 lg-ga 2). Lisaks kohaldub HMS, mille kohaselt tuleks teavitada ja ära kuulata kõik isikud, kelle õigusi või kohustusi haldusakt puudutab. Kaebajal ei olnud põhjust Riigi Teatajas teavet otsida, kuna puudus igasugune kahtlus ja teave (üldplaneeringus ei ole nimetatud alad turbatootmisaladena broneeritud ega olnud teavet detailplaneeringu sihtotstarve muutmisest nimetatud katastriüksustel) kaevandamislubade andmise võimalusest.
6.Keskkonnaministeerium oli 12.08.2020 vastuses seisukohal, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes. AS Mikskaar kaevandamisloa taotluste avalikustamise ajal (märts ja september 2004) kehtinud maapõueseaduse (MaaPS) § 27 kohaselt pidi kaevandamisloa andja avaldama kaevandamisloa taotlemise menetluse algatamise kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Seda tehti. Seadus ei kohustanud sel ajal teavitama kaevandamisloa menetluse algatamisest piirinaabreid. 15.11.2004, kui AS-le Mikskaar anti kaevandamisluba VILM023, pidi kehtinud MaaPS § 33 lg 1 kohaselt kaevandamisloa andja tegema kaevandamisloa andmise otsuse avalikult teatavaks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ka seda tehti. Ka loa andmisest ei kohustanud sel ajal kehtinud seadus piirinaabreid eraldi teavitama. 07.02.2012 kaevandamisloa L.MK/321240 andmise ajal kehtinud MaaPS § 36 lg 1 kohaselt pidi loa andja teatama kaevandamisloa andmisest ja muutmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Seda tehti samal päeval ja teade sisaldas seadusega nõutud infot. Ka 2012. a-l ei kohustanud seadus kaevandamisloa andmisest piirinaabreid teavitama. Viljandimaa Keskkonnateenistus ei avaldanud teadet 2011. a-l AS Mikskaar esitatud taotluse menetlusse võtmise kohta. Sel ajal kehtinud MaaPS § 29 lg 2 kohustas avaldama teate Ametlikes Teadaannetes, kui algatatakse avatud menetlus. Kuna 2011. a-l esitatud taotlusega jätkus 2004. a-l algatatud menetlus, siis ei avaldatud ka uut teadet Ametlikes Teadannetes. Kuna vaidlusaluste lubade andmise kohta avalikustati teated vastavalt seadusele, pidi kaebaja olema kaevandamislubadest teadlik varem kui 2020. Kaebaja on kinnistu omanik alates 02.04.1997. Seetõttu on väheusutav, et ta ei teadnud vaidlusaluste kaevandamislubade olemasolust kuni 2020. a-ni. Haldusakti ei peaks saama vaidlustada määramatult pika aja jooksul ehk ebamõistlikult pika viivitusega. Soosaare turbamaardla asub Viljandi vallas, mis enne haldusreformi oli Kolga-Jaani vald. Kolga-Jaani valla üldplaneeringus (kehtestatud 1998. a-l) on Soosaare mainitud kui 3(13)
3-20-999 tööstuslikult kasutatava turba tootmisala. Kaebaja omandas enda sõnul Niilu kinnistu 1997. al ja seega oli valla elanik, kui käis üldplaneeringu menetlus. Valla elanikuna pidi ta olema teadlik üldplaneeringu menetlusest ja kehtestatud planeeringu sisust. Potentsiaalse kavandamisala piirinaabrilt võiks eeldada suuremat hoolsust Ametlike Teadaannete jälgimisel kui muudelt vallaelanikelt. Kaebajal ei olnud vaide esitamise õigust vastavalt HMS §-le 77 ja § 34 lg-le 3. Seetõttu ei kohaldu ka HKMS § 47 lg 3. Kuna kaebaja pöördus kohtusse alles 25.05.2020, aga tähtaeg kaebuse esitamiseks hakkas kulgema alates 13.03.2020, kui kaebaja tutvus vaidlusaluste haldusaktidega, siis oli möödunud rohkem kui 30 päeva, mille jooksul kaebus oleks tulnud esitada. Vaide esitamist ja sellega seotud menetlust ei saa lugeda kaebetähtaja ületamise mõjuvaks põhjuseks HKMS § 71 lg 1 tähenduses.
7.Keskkonnaamet oli 17.08.2020 vastuses seisukohal, et kaebus on esitatud HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud kaebetähtaega rikkudes ning palus asja menetluse lõpetada. Kaebaja sai vaidlustatud haldusaktidest teada 29.02.2020, tutvus nendega enda väitel 13.03.2020 ning esitas kaebuse halduskohtule 25.05.2020, seega rohkem kui 2 kuud lubatust hiljem. Arvestades, et kaebajal ei olnud enam vaide esitamise õigust, tulnuks kaebajal pöörduda kaebusega kohe halduskohtusse, mitte aga vaidega Keskkonnaametisse, mistõttu ei puutu asjasse, millal kaebaja Keskkonnaametile vaide esitas. Seega ei saa vaide esitamist lugeda mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja möödalaskmisel. Kaebetähtaeg tuleb jätta ennistamata. Haldusaktide vaidlustamine määramatult pika aja jooksul ei tohi olla lubatav. Olenemata teadasaamisest, ei ole võimalik HMS ega ka HKMS alusel vaidlustada rohkem kui kümne aasta vanuseid haldusakte. Vastupidine tõlgendus oleks vastuolus õigusrahu ja õiguskindluse kaitsmise eesmärkidega.
8.AS Mikskaar oli 17.08.2020 vastuses seisukohal, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ja palus asja menetluse lõpetada. Kaevandamisloa taotlustest ja väljaandmisest on teavitatud vastavalt kehtinud seadustele. Kuivõrd loa taotlustest, väljaandmisest ja muutmistest on teavitatud 2004. ja 2012. a-l, siis pidi kaebaja vaidlusalustest kaevandamislubadest olema teadlik juba enne 29.02.2020. Seetõttu ei ole kaebus tähtaegne. Isegi kui kaebaja sai vaidlustatud kaevandamislubadest teada 29.02.2020, siis ei ole kaebaja esitanud vaiet HMS § 75 järgi 30 päeva jooksul. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja sai lubadega tutvuda 13.03.2020. 26.02.2020 jagati Facebooki Kolga-Jaani kogukonna grupis, mille liikmeks on kaebaja, teavet vaidlusaluses rabas 29.02.2020 toimuva kogunemise kohta. Üleskutsele on reageerinud kaebaja ja teatele on lisatud Maa-ameti kaardirakendusest foto turbamaardla alast. 29.02.2020 toimunud kogunemisel osales ka kaebaja, mida kinnitab teavitusele lisatud foto. Seega pidi kaebaja kaevandamislubadest olema teadlik juba hiljemalt 26.02.2020. Keskkonnaload, sh vaidlusalused kaevandamisload, on avalikult kättesaadavad arvutivõrgus Keskkonnaameti kodulehel. Kaebaja kuulub MTÜ-sse Niilusoo, mis on asutatud mh eesmärgiga takistada kaevandamist vaidlusalustel kinnistutel. Kuigi MTÜ on registrisse kantud 10.03.2020, toimus asutamiskoosolek juba 01.03.2020. Kaebaja oli ühingu asutajaks ja valiti ka ühingu juhatusse. Seega pidi kaebaja vaidlusaluste lubadega olema tutvunud enne 01.03.2020. Isegi kui eeldada, et kaebaja sai lubadest teadlikuks 13.03.2020 (millega kolmas isik ei nõustu), siis ei olnud kaebajal enam 13.04.2020 vaide esitamise õigust HMS § 77 ja § 34 lg 3 järgi, mistõttu ei peatunud kaebuse kohtusse esitamise tähtaeg vaidemenetluse ajal. Kui eeldada, et tähtaeg hakkas kulgema 13.03.2020, siis kohtusse kaebuse esitamise ajaks, s.o 4(13)
3-20-999 25.05.2020, oli kaebetähtaeg juba möödunud. Kaebaja ei ole vaidlustanud Keskkonnaameti 23.04.2020 käskkirja nr 1-1/20/73, mistõttu on vaideotsuse vaidlustamise tähtaeg möödunud ja vaideotsus on kehtiv. Tähtaja ennistamist tingivaid aluseid ei esine. Arvestades, et Pussi talu omanikul QQ-l oli info olemas juba jaanuaris 2020 ning seda levitati kirjalikult hiljemalt 19.02.2020, siis on alust järeldada, et andmed kaevandamislubade kohta olid jõudnud ka kaebajani enne 29.02.2020. Rabamatkaks oli Keskkonnaamet juba QQ-le lubade osas informatsiooni jaganud, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et matkal osalenud ei olnud lubadest teadlikud. Keskkonnaametile 02.02.2020 tehtud päringus on QQ märkinud ka kaevandamislubade numbrid. See kinnitab, et QQ-le oli 02.02.2020 kaevandamislubade sisu teada.
9.Tallinna Halduskohus jättis 11.09.2020 määrusega rahuldamata Keskkonnaameti, Keskkonnaministeeriumi ja AS Mikskaar taotlused haldusasja nr 3-20-999 menetluse lõpetamiseks seoses kaebetähtaja rikkumisega (resolutsiooni p 1); luges kaebuse tähtaegseks ja jätkas asja sisulise menetlusega (resolutsiooni p 2); muutis 29.06.2020 määruse resolutsiooni p 3 ja tunnistas vastustajaks Keskkonnaameti (resolutsiooni p 3); kõrvaldas haldusasja menetlusest Keskkonnaministeeriumi (resolutsiooni p 4). Keskkonnaamet on kaebaja vaide tagastanud õigusvastaselt. Keskkonnaamet ei ole välja selgitanud, millal kaebaja vaidlustatud kaevandamislubadest teada sai või oleks pidanud teada saama. Seetõttu on väide, et vaie on esitatud tähtaja rikkumisega, põhjendamata. Kuivõrd vaide tagastamise otsuses ei ole kindlaks tehtud, millal pidi kaebaja vaide esitama ja millal möödus vaide esitamise tähtaeg, siis ei ole vastustajal võimalik ka õiguspäraselt tugineda HMS §-le 77 koosmõjus HMS § 34 lg-ga 3. Pelgalt asjaolu, et vaidlustatud load on välja antud rohkem kui aasta tagasi, ei anna automaatselt alust vastavate sätete kohaldamiseks, kuivõrd vaide esitamise tähtaeg ei ole HMS-s seotud haldusakti väljaandmise kuupäevaga, vaid vaide esitaja poolt haldusaktist teadasaamise kuupäevaga. Kuna Keskkonnaamet on tagastanud vaide õigusvastaselt, kohaldub HKMS § 47 lg 2 ning kaebus kohtule on esitatud tähtaegselt. Keskkonnaameti ja kolmanda isiku väited, et kaebaja pidi juhul, kui ta sai teada vaidlustatud haldusaktidest 29.02.2020 ja tutvus nendega 13.03.2020, esitama mitte vaide, vaid pöörduma 30 päeva jooksul halduskohtu poole, oleks õiged juhul, kui kaebajal oleks puudunud vaide esitamise õigus (vt näiteks Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.2018 lahend nr 3-17-1670). Praegusel juhul sellist olukorda tuvastatud ei ole. Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium on ekslikul seisukohal, et kaebajat ei tulnud haldusmenetlusse kaasata ning kaebaja oleks pidanud ise olema piisavalt hoolas ja jälgima Ametlikke Teadaandeid ning olema lubadest teadlik juba tunduvalt varem. Kaevandamisloa menetlusele ja keskkonnamõju hindamise menetlusele kehtib lisaks eriseadustele ka HMS (jõustunud 01.01.2002), mille § 11 lg 1 p 3 sätestab, et haldusmenetluses on menetlusosaliseks isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada (kolmas isik). KeHAS (redaktsioon 01.01.2003–30.04.2004) § 16 lg 1 p 3 kohaselt oleks kaebaja (ja ülejäänud piirinaabrid) tulnud kaasata käesolevas haldusasjas vaidlustatud kaevandamislubade menetlusse. Seda ei ole tehtud. Arvestades eeltoodut ei pidanud kaebaja vastavat infot omal algatusel pidevalt otsima või järgima Ametlikke Teadaandeid. Usutavad on kaebaja väited sellest, et kaebaja sai konkreetsete lubade olemasolust teada Pussi talu omaniku kaudu 29.02.2020. Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium ega kolmas isik ei ole esitanud kohtule selliseid tõendeid, mis veenaks kohut, et kaebaja pidi olema teadlik vaidlustatud kaevandamislubadest enne 29.02.2020. Kolmanda isiku poolt esitatud väited ja 5(13)
3-20-999 dokumendid, mis näitavad, millal sai Pussi talu omanik teada vaidlustatud lubadest, ei oma tähtsust. Kuigi kaebaja ei ole eraldi vaidlustanud kohtus Keskkonnaameti 23.04.2020 käskkirja nr 11/20/73, millega otsustati kaebaja vaie tagastada, omab vastava otsuse õiguspärasus tähendust kaebetähtaja kontrollimisel. Vaide tagastamise otsuse tühistamisnõudega vaidlustamine ei ole selleks eraldi vajalik.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.Keskkonnaamet palub 28.09.2020 määruskaebuses tühistada halduskohtu 11.09.2020 määrus ja teha asjas uus määrus, millega lõpetada haldusasja menetlus kaebetähtaja rikkumise tõttu. Halduskohus on pidanud tõendatuks haldusaktidest teadasaamist 29.02.2020 (või äärmisel juhul 26.02.2020), vaie esitati 13.04.2020, seega igal juhul HMS §-s 75 sätestatud tähtaega rikkudes. Vaide tagastamine oli õiguspärane. Halduskohtu viidatud Riigikohtu 18.04.2013 lahend nr 3-3-1-3-13 on 7 aastat vana. Kuna kõik vaidlustatud haldusaktid on kättesaadavad elektrooniliselt, siis ei ole 30-päevane tähtaeg aktide väljanõudmiseks enam mõistlik. Soovi korral oleks kaebaja haldusaktidega saanud tutvuda juba samal päeval, kui ta neist väidetavalt teadlikuks sai. Ka juhul, kui ta oleks pöördunud Keskkonnaameti poole pärast väidetavat teadasaamist 26.02.2020 või 29.02.2020, oleks Keskkonnaamet saanud korraldused saata kaebajale elektrooniliselt. Selle asemel otsustas kaebaja külastada menetlusvälist isikut, et tutvuda viimase poolt kokku pandud kaustaga. Halduskohtu seisukoht, et kaebetähtaeg hakkas kulgema hetkest, kui kaebaja leidis aja sõita külla menetlusvälisele isikule, et tutvuda paberkandjal olevate haldusaktidega, ei ole kooskõlas õiguskindluse põhimõttega ja on õigusrahu rikkuv (Riigikohtu lahend nr 3-15-241, p 20). Haldusmenetluse dokumendid ei ole säilinud, mistõttu ei ole võimalik 2004. a-l toimunud haldusmenetlusi enam rekonstrueerida ega tõsikindlalt väita, et kaebajat menetlustesse ei kaasatud. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja sai kavandatavatest turbatootmistest teada alles 29.02.2020 toimunud rabamatkal. Kaebetähtaja ennistamiseks ei ole alust.
11.AS Mikskaar palub 28.09.2020 määruskaebuses tühistada halduskohtu 11.09.2020 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 ning teha asjas uus määrus, millega lõpetada haldusasja menetlus või alternatiivselt tagastada kaebus ning jätta mõlema astme menetluskulud kaebaja kanda ja mõista kaebajalt välja määruskaebuse esitaja menetluskulud. Kaebaja väited, et ta sai vaidlustatud haldusaktid 13.03.2020 QQ käest, ei ole usutavad ega tõesed. Kolmas isik esitas Keskkonnaametile teabenõude, millal ning millistelt IP-aadressidelt on alla laetud dokumendid QQ poolt aadressilt https://eteenus.keskkonnaamet.ee/26603368. Keskkonnaministeeriumi IT-toe vastusest nähtuvalt toimus andmete allalaadimine 02.03.03.2020, kusjuures kasutatud on 12 erinevat IP-aadressi, mis kuuluvad erinevatele operaatoritele ja on märgitud erinevatele aadressidele. Kolmas isik palub välja nõuda Telia Eesti AS-lt, Elisa Eesti AS-lt ja Tele2 Eesti AS-lt andmed, kelle kasutuses olid IP-aadressid 10.0.22.25, 10.0.24.51, 146.255.183.144, 176.46.119.198, 192.168.108.167, 192.168.110.151, 194.106.126.20, 37.157.111.255, 66.109.27.138, 84.50.45.212, 90.190.104.16 ja 90.191.81.30 ajavahemikul 01.01.2020–13.03.2020. Kaebetähtaeg hakkas kulgema alates teadete avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Vaidlustatud kaevandamisload olid välja antud avatud menetluses. Potentsiaalsete kaasatud isikute teavitamist tähtkirjaga vaidlusaluste haldusaktide väljaandmise ajal kehtinud 6(13)
3-20-999 õigusaktid ega kohtupraktika ette ei näinud. Ei 2004. a-l ega 2012. a-l kehtinud MaaPS ei näinud ette kohustust kedagi eraldi teavitada peale haldusakti adressaadi ja kohaliku omavalitsuse. Üldsuse kohane teavitamine toimus Ametlike Teadaannete kaudu ja sellest hakkas kulgema kaebetähtaeg, mis on praeguseks ilmselgelt ületatud. Halduskohus on ebaõigesti tuvastanud, et kaebaja sai lubadest teadlikuks 29.02.2020 või 26.02.2020. Kolmas isik on esitanud kuvatõmmise MTÜ Niilusoo Facebooki lehelt (dtl 402), millest nähtub, et kõik kohalikud elanikud ja nende seas kaebaja, teadsid kaevandamislubadest 2020. a jaanuaris. Eelnevaga on kooskõlas see, et juba 25.02.2020 kirjas oskas QQ nimetada kaevandamislubade numbreid. Mõistlik aeg dokumentide väljanõudmiseks möödus 2020. a veebruaris ja kaebetähtaeg 2020. a märtsis. Vaide esitamise ajaks oli kaebetähtaeg mööda lastud. HKMS § 46 lg 7 on osas, milles see võimaldab kaebuse esitamist kolme aasta möödumisel haldusakti väljaandmisest, sõltumata ajast, kui kaebaja haldusaktist sai teada või pidi teada saama, vastuolus põhiseaduse (PS) §-dega 3 ja 10 nende koostoimes (vrdl HKMS § 46 lg 4). HKMS § 46 lg 7 tuleb jätta vastavas osas kohaldamata. Kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluses toodud väited, nagu tal esineksid takistused mõistmaks, mis tähendab kaevandamisloa väljastamine, mis on selle faktiline ja õiguslik mõju ning kuidas sellega seoses tuleb oma huve kaitsta, ei ole usutavad. Kaebaja töötab Tallinna Transpordiametis personali peaspetsialistina ja on hästi teadlik haldusmenetlusest. Mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks ei esine.
12.XX palub 08.10.2020 ja 22.10.2020 vastustes jätta määruskaebused rahuldamata ja menetluskulud määruskaebuse esitajate endi kanda. Keskkonnaamet ei ole põhjendanud, millal kaebaja oleks pidanud vaide esitama. Kaebus kohtule on esitatud tähtaegselt. Keskkonnaameti seisukoht, et kaevandamisloa VILM023 vaidlustamise tähtaeg hakkas kulgema 15.11.2004, s.o Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisest, ei ole põhjendatud. Kaevandamislubade menetlused on küll eraldi menetlused, ent avalikkuse ja kolmandate isikute kaasamise nõuded kehtivad samaväärselt mõlema loa suhtes. Isikute ring, kes tuli mõlema loa menetlusse kaasata, ei piirdu piirinaabritega. Põllumajandusameti eskiisprojekti (kaebaja vastuse lisa 2) üldplaanilt on näha, et Raba-Jaani ja Aimlametsa (Niilusoo) tootmisalad on omavahel ühenduses ja neid käsitatakse projekti kohaselt ühtse tervikuna. KeHAS § 16 lg 1 p 3 koosmõjus HMS § 35 lg-ga 2 oleks tulnud naaberkinnisasjade omanikke kirjalikult teavitada. Haldusmenetluse andmete mittesäilimine ei saa kaasa tuua ebasoodsaid tagajärgi kolmandatele isikutele. Isiku suhtes, kellele on haldusakt teatavaks tegemata, ei saa rakendada üldist 30-päevast kaebetähtaega. Vaide ja kaebuse tähtaegsuse seisukohalt on määrav, millal oli võimalik tutvuda haldusakti sisuga. Seda, kas tegu oli õiguspärase loaga, oli võimalik otsustada alles pärast loa ja KMH aruandega tutvumist. Kaebaja ei ole asjatult viivitanud. Vahetult pärast kaevandamise kavatsusest teadasaamist puudus kaebajal teadmine, et kaevandamisload on avalikud ja et selle aluseks on KMH. Lisaks ei olnud Aimalametsa KMH varasemalt kättesaadav (link loodi QQ teabenõudele vastamisel, vt vastuse lisa 3). KMH on mahukas ja selle sisuga tutvumine võttis väga palju aega, samuti on valdkond kaebajale võõras. Kaebaja palub jätta rahuldamata AS Mikskaar taotluse tõendite kogumiseks. Kolmas isik ei ole põhistanud, miks ta ei esitanud taotlust esimeses astmes. Lisaks ei annaks taotluse rahuldamine soovitud eesmärki. Üksnes teatud veebiaadressil käimine ei tõenda dokumendi 7(13)
3-20-999 avamist ja selle alla laadimist. Teiseks on ebaselge, millisel ajal loetletud IP-aadressidelt eelnimetatud veebiaadressi külastati. Lingil käimine ei tõenda KMH alla laadimist. Kaebaja esitab QQ selgituse Keskkonnaameti dokumendi lingil käimise ja IP-aadresside kasutamise kohta, mis tõendab, et tõenäoliselt ei ole loetletud IP-aadressid seotud veebilehe külastamisega kolmandat isikut huvitaval perioodil. Sideandmetele juurdepääsu andmine ei ole vajalik, sellega ei ole võimalik saavutada taotletud eesmärki. Kaebaja kohtus QQ-ga 13.03.2020 Tallinnas, mitte Viljandimaal, nagu kolmas isik väidab. 2+2 reegel kehtestati alles 25.03.2020, seega ei keelanud piirangud 13.03.2020 isikutel omavahelisi kohtumisi. Kaebetähtaeg ei hakanud kulgema teadete avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Avaldatud teated ebatäpse turbatootmisala asukohaga ei saanud luua eeldust, et huvitatud osapool oleks võinud end teadaandes toodud alaga seostada. Teadetes ei ole kajastatud kinnistu nime ega katastritunnust. Teated on asukoha määramisel eksitavad. Kaebajal ei olnud ka põhjust Ametlikest Teadaannetest teavet otsida, kuna puudus igasugune kahtlus ja teave kavandatavate projektide ja nende realiseerimiseks tehtavate eelotsustuste kohta. Kaebajal puudus jaanuaris 2020 igasugune teave kaevandamislubade olemasolust, sh Põllumajandusameti kirjast. Kaebaja kohtus enamuse MTÜ liikmetega (sh QQ-ga) esmakordselt 29.02.2020 rabamatkal. Väited HKMS § 46 lg 7 põhiseadusvastasusest on põhjendamatud. Kolmanda isiku menetluskulud ei ole vajalikud ega põhjendatud. AS Mikskaar osales menetluses kolmanda isikuna ja seisukohtade esitamine ei olnud kohustuslik. Lisaks on esindajad põhjendamatult dubleerinud kulusid. Põhjendatud ei ole, et menetluskulud ringkonnakohtus on tunduvalt suuremad kui halduskohtus. Esindajad on tegelenud isikuandmete põhjendamatu töötlemise ja analüüsimisega ning teinud ebavajalikke kulutusi. Keskkonnaasjades on avalikkuse esindajatelt (sh üksikisikutelt) kulude väljamõistmine piiratud.
13.AS Mikskaar on 16.10.2020 vastuses seisukohal, et kaebaja ei ole tõendanud ega taotlenud tõendite kogumist, tõendamaks, et Keskkonnaameti veebilehel esinesid tehnilised probleemid, mistõttu kaebaja asjaomaste dokumentidega tutvuda ei saanud. Keskkonnameti veebilehe lingi https://eteenus.keskkonnaamet.ee/26603368 külastamisega on dokument kaebajale elektrooniliselt kätte toimetatud. Tehniliste probleemide korral oli kaebajal võimalus võtta ühendust klienditoega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
14.AS Mikskaar on esitanud määruskaebuses taotluse tõendite kogumiseks. Kolmas isik palub välja nõuda Telia Eesti AS-lt, Elisa Eesti AS-lt ja Tele2 Eesti AS-lt andmed, kelle kasutuses olid ajavahemikul 01.01.2020–13.03.2020 IP-aadressid 10.0.22.25, 10.0.24.51, 146.255.183.144, 176.46.119.198, 192.168.108.167, 192.168.110.151, 194.106.126.20, 37.157.111.255, 66.109.27.138, 84.50.45.212, 90.190.104.16 ja 90.191.81.30.
15.Taotlus jääb rahuldamata. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Kolmas isik soovib taotletud andmete väljanõudmisega tõendada asjaolu, et kaebaja sai vaidlustatud 8(13)
3-20-999 haldusaktidest teada 02.03.2020 või 03.03.2020, laadides alla kaebuse esitamiseks piisavad dokumendid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tõendi kogumine asjas põhjendatud, sest kaebaja enda kinnitusel sai ta vaidlustatud haldusaktide olemasolust teadlikuks 29.02.2020 ning ringkonnakohtu hinnangul ei oma asjas määravat tähtsust, millisel kuupäeval toimus vaidlustatud aktide alla laadimine veebist. Oluline on, millisel perioodil pidi kaebaja aktid alla laadima, et mitte asjatult viivitada vaide esitamisega haldusorganile või kaebuse esitamisega halduskohtusse (HKMS § 46 lg 7). II
16.HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend (HKMS § 47 lg 2). Nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korra järgimise nõue hõlmab kohustust pidada kinni vaide esitamise tähtajast. Vaie tuleb esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama (HMS § 75). Kui isik laskis mööda vaide esitamise tähtaja ning seda ei ennistatud, siis ei saa ta kaebusega kohtusse pöördumisel tugineda HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud erandile, vaid kaebetähtajast kinnipidamist kontrollitakse HKMS § 46 lg 1 alusel (nt Riigikohtu 30.08.2017 määrus nr 3-16-519, p 15).
17.HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud kaebetähtaeg laieneb kaebajale üksnes juhul, kui tema vaie on tagastatud õigusvastaselt. Ringkonnakohtu hinnangul on Keskkonnaamet tagastanud vaide õiguspäraselt. Halduskohus on õigesti märkinud, et Keskkonnaameti 23.04.2020 vaideotsuse põhjendustest ei nähtu, et vastustaja oleks teinud kindlaks, millal oleks kaebajal tulnud vaie esitada ja millal möödus vaide esitamise tähtaeg. Seetõttu ei ole põhjendatud Keskkonnaameti vaideotsuse järeldus, et HMS §-i 77 koosmõjust HMS § 34 lg-ga 3 tulenevalt ei ennistata vaide esitamise tähtaega, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta. Sellele vaatamata on õige vaideotsuse lõppjäreldus, et vaide esitamise tähtaeg on möödunud ja tähtaja ennistamine ei ole võimalik. Keskkonnaamet oleks samasugusele järeldusele pidanud jõudma ka juhul, kui ta oleks vaideotsuses välja selgitanud, millal oleks tulnud vaie esitada ja millal möödus vaide esitamise tähtaeg. Seega ei saanud eelnimetatud rikkumine mõjutada haldusakti sisu (HMS § 58).
18.Haldusaktist teadasaamise hetkeks tuleb üldjuhul lugeda selle teatavakstegemise hetk. Haldusakti teatavakstegemine tähendab, et teave haldusakti kohta edastatakse adressaadile ning haldusakti teatavakstegemise viis peab võimaldama haldusaktile igakülgse hinnangu andmist, otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse isiku õigusi või mitte (nt Riigikohtu 03.03.2004 määrus nr 3-3-1-10-04, p 13; 17.02.2016 määrus nr 3-3-1-80-15, p 11). Vaidlust ei ole selles, et kaevandamislubasid ei ole kaebajale teatavaks tehtud. Seetõttu ei ole praegusel juhul tähtaja küsimuse lahendamisel oluline, kas kaevandamisload tuli kaebajale teatavaks teha ja kas ta tuli kaasata haldusmenetlusse.
19.HKMS § 46 lg 7 sätestab, et kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Isik, kellele ei ole haldusakti teatavaks tehtud, kuid kes on saanud haldusaktist muul viisil teada, peab astuma mõistliku aja jooksul kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks (Riigikohtu 21.12.2000 määrus nr 3-3-1-52-00; 10.06.2009 määrus nr 3-3-1-25-09, p 11). Kaebaja on selgitanud, et ta sai kaevandamislubade nr VILM023 ja nr L.MK/321240 olemasolust teada suuliselt QQ kaudu 29.02.2020 ning lubadega tutvuda 9(13)
3-20-999 13.03.2020. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja viivitas ebamõistlikult kaua haldusaktide hankimisega alates 29.02.2020. Vaidlusalused kaevandamisload on elektrooniliselt kättesaadavad Keskkonnaameti kodulehel https://eteenus.keskkonnaamet.ee/. Soovi korral oleks kaebaja saanud vaidlusaluste kaevandamislubadega sisuliselt tutvuda juba nendest teadasaamise päeval 29.02.2020 või lähipäevil. Kaebaja ei ole esitanud veenvaid põhjendusi, mis takistas tal tutvuda aktidega viivituseta. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna kaevandamisload on kõigile isikutele elektrooniliselt kättesaadavad, puudub praegusel juhul põhjus lähtuda halduskohtu viidatud Riigikohtu 18.04.2013 määrusest nr 3-3-1-3-13, millest tulenevalt tuleb teatavaks tegemata haldusakti puhul pidada mõistlikuks ajavahemikuks kohtusse pöördumiseks kahte kuud (s.o 30 päeva haldusakti väljanõudmiseks ja seejärel 30 päeva kaebuse esitamiseks). Viidatud Riigikohtu lahend on asjakohane juhtumitel, kus haldusakti väljanõudmine eeldab haldusorgani poole pöördumist ning haldusorganil on omakorda üldjuhul 30 päeva aega isikule vastamiseks. Olukorras, kus haldusaktid on elektrooniliselt kättesaadavad ning puudub vajadus pöörduda haldusakti väljanõudmiseks haldusorgani poole (seda kaebaja ka ei teinud), ei ole põhjust pidada 30-päevast perioodi aktide hankimiseks mõistlikuks. Arvutivõrgu kaudu avalikult kättesaadava haldusakti leidmiseks ei saa mõistlikult kuluda üle paari päeva.
20.Kaebaja otsustas tutvuda vaidlusaluste lubadega QQ kodus 13.03.2020 ning esitas seejärel vaide Keskkonnaametile 13.04.2020. Ringkonnakohtu hinnangul oleks kaebaja pidanud tutvuma lubadega 29.02.2020 või hiljemalt lähipäevil. Et kaebus halduskohtule oleks tähtaegne, oleks vaie Keskkonnametile tulnud esitada omakorda 30 päeva jooksul ehk hiljemalt aprilli esimese nädala jooksul. Kaebaja esitas vaide alles 13.04.2020, seega HMS §-s 75 sätestatud tähtaega ületades. Eelneva põhjal tagastas Keskkonnaamet vaatamata vaideotsuses esinevatele põhjendamispuudustele kaebaja vaide õiguspäraselt. Kuna kaebaja ei ole esitanud koos vaidega vaide esitamise tähtaja ennistamise taotlust ega tähtaja ennistamise mõjuvaid põhjuseid, puudus Keskkonnaametil võimalus hinnata vaidetähtaja möödalaskmise põhjuseid ja tähtaja ennistamise põhjendatust.
21.Ringkonnakohus tegi eelnevalt kindlaks, et kaebaja pidi vaidlusaluste kaevandamislubadega olema tutvunud hiljemalt märtsi esimestel päevadel. Kuna vaie esitati tähtaja rikkumisega, ei saa halduskohtusse esitatud kaebuse tähtaegsuse küsimuses juhinduda HKMS § 47 lg-st 2, vaid § 46 lg-st 1. Kuna kaebus kohtusse oleks tulnud HKMS § 46 lg-st 1 tulenevalt esitada hiljemalt aprilli esimese nädala jooksul, kuid kaebaja esitas kaebuse kohtule alles 25.05.2020, on kaebus esitatud tähtaja rikkumisega. III
22.Kuna kaebus tuleb lugeda esitatuks kaebetähtaega rikkudes ning kaebaja on kohtule esitanud kaebetähtaja ennistamise taotluse, lahendab ringkonnakohus järgnevalt kaebaja taotluse.
23.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Halduskohtumenetluses on õiguskindluse kaitseks nähtud ette 30-päevane tühistamisnõude esitamise tähtaeg ning kaebetähtaja ennistamisel tuleb arvestada õiguskindluse põhimõtet. Mida enam on kaebuse esitamisega hilinetud, seda kaalukam peab olema tähtaja ennistamise põhjus (Riigikohtu 16.10.2002 otsus nr 3-3-1-41-02, p 11). Tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks selle ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid (Riigikohtu 19.04.2006 määrus nr 3-3-1-26-06, p 12). Näitlik loetelu võimalikest 10(13)
3-20-999 mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS §-s 150. Mõjuvaks põhjuseks saavad üldjuhul olla üksnes objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik.
24.Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud 01.10.2002 lahendis nr 3-3-1-57-02 ja 16.01.2009 lahendis, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ringkonnakohtul puuduvad andmed kaebaja õigusalastest teadmistest, kuid asjas esitatu põhjal ei saa kaebajat pidada isikuks, kes ei olnud võimeline selgitama ise välja vaidluse algatamise korda ja vaidlustamise tähtaega või vajadusel otsima õigeaegselt professionaalset õigusabi. Ka kohtuvälise lahenduse taotlemisel peab isik tegema temast oleneva, et ta jõuaks pöörduda kaebusega kohtusse tähtaegselt.
25.Kaebaja ei ole esile toonud objektiivseid ega subjektiivseid asjaolusid, mis oleks võinud takistada kaebetähtaja järgimist. Kohus ei pea tähtaja ennistamist otsustades analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole tähtaja ennistamise taotluses välja toonud (Riigikohtu 19.01.2001 määrus nr 3-3-1-59-00). Eelneva tõttu ei ole kaebetähtaja ületamine praegusel juhul vabandatav, mistõttu tuleb jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja lõpetada haldusasja nr 3-20-999 menetlus HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel. IV
26.AS Mikskaar on määruskaebuses seisukohal, et HKMS § 46 lg 7 võimaldab vaidlustada haldusaktid, mille väljaandmisest on möödunud ükskõik kui pikk aeg. Kolmas isik palub HKMS § 46 lg 7 osas, milles see võimaldab kaebuse esitamist kolme aasta möödumisel alates haldusakti väljaandmisest, tunnistada PS §-dega 3 ja 10 vastuolus olevaks.
27.HKMS § 46 lg 7 piirab kaebeõigust, lugedes kaebetähtaja möödunuks juhul, kui isik on viivitanud ebamõistlikult kaebuse esitamisega. Järelikult ei võimalda HKMS § 46 lg 7 haldusaktide piiramatu aja jooksul vaidlustamist. Isikutel säilib PS §-ga 15 tagatud kaebeõigus juhul, kui neile ei ole haldusakti teatavaks tehtud ning nad ei ole viivitanud ebamõistlikult kohtusse pöördumisega. Kuna sellise „viivituse“ sisustamise üle toimub kaebuse menetlusse võtmisel kohtulik kontroll (nagu praegusegi vaidluse puhul), pole HKMS § 46 lg-t 7 põhjust pidada põhiseadusega vastuolus olevaks – säte ei võimalda piiramatut kaebeõigust ega riku selliselt õiguskindluse põhimõtet. V
28.HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud menetluse lõpetamise korral. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja vaid vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel on oluline, et kulude väljamõistmine vastaspoolelt oleks põhjendatud sisuliselt. Kohtul tuleb vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks analüüsida läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning kaebuse või vastuse koostamise keerukust ja aeganõudvust (vt Riigikohtu 18.05.2009 määrus nr 3-3-1-28-09, p 11). 11(13)
3-20-999
29.Keskkonnaamet ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, seega jäävad Keskkonnaameti võimalikud menetluskulud HKMS § 108 lg 4 ja § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
30.AS Mikskaar on 05.10.2020 ja 22.10.2020 esitanud ringkonnakohtule taotluse, milles palub kaebajalt välja mõista haldus- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kokku summas 5220,60 eurot. Menetluskulude kandmise kohustuse tekkimine (HKMS § 109 lg 11) advokaadibüroo arvetega on nõuetekohaselt tõendatud. Ringkonnakohus on siiski seisukohal, et toimingute tegemisele kulunud aega ei saa pidada täies ulatuses põhjendatuks. 05.10.2020 taotluse järgi on kolmas isik esimese astme kohtus kandnud esindajakulusid 1040 eurot (tunnihinnaga 120 eurot käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud 24.08.2020 toimingule (jooksev suhtlemine kliendiga seoses XX vastusega, vastuse ja tõendite esitamine kohtule) kuluda rohkem kui 2 tundi. Üle paisutatud on ka 02.09.2020 toimingute tegemisele kulunud aeg. 03.09.2020 halduskohtule esitatud kahe menetlusdokumendi (neist üks kokku kahel ja teine poolel A4 leheküljel) koostamisele, XX vastuse ja lisadega tutvumisele, analüüsile ja positsioonide kujundamisele ei saanud ringkonnakohtu hinnangul kuluda enam kui 4 tundi. Kokku peab ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks esimese astme kohtus 6 tundi (720 eurot). Seoses asja menetlemisega ringkonnakohtus on kolmas isik kandnud esindajakulusid kokku 4180,60 eurot (tunnihinnaga osaliselt 120 ja osaliselt 140 eurot käibemaksuta). Vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel ei oma üldjuhul tähtsust see, mitu advokaati isikut esindas (nt Riigikohtu 15.10.2013 otsus nr 3-3-1-35-13, p 32), vaid õigusabikulude suurus tervikuna ei tohiks olla asja iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud. Mõistlikku põhjust ei ole eeldada, et kaks esindajat üksnes dubleerivad teineteise tööd, mistõttu ei ole alust väljamõistetavat summat vähendada põhjusel, et kolmandat isikut on ringkonnakohtus esindanud kaks advokaati. Määruskaebemenetluse toimingute ajakulu ei ole siiski täies ulatuses põhjendatud. Nii peab ringkonnakohus põhjendamatuks 16.10.2020 toimingut (Grete Lind: 16.10.2020 arvamusega tutvumine ja memo koostamine, sh lõplike positsioonide kujundamine), millest nähtuvalt on advokaat G. Lind tutvunud 16.10.2020 teise esindaja M. Greinomani koostatud arvamusega. Määruskaebuse ja 16.10.2020 arvamuse koostamisele kulunud ajakulu (vastavalt 9,92 tundi ja 2,50 tundi) on üle paisutatud. Määruskaebuse koostamiseks ei saanud kuluda enam kui 3 ja arvamuse koostamiseks 1,5 tundi. Lisaks on Riigikohtu pikaajaline seisukoht, et menetluskulud ei saa kõrgemas kohtuastmes olla üldjuhul suuremad kui eelmises kohtuastmes (nt Riigikohtu 25.04.2011 otsus nr 3-3-1-15-11, 20, 09.02.2011 otsus nr 3-3-1-90-10, p 21). Sellest reeglist mõningal määral kõrvalekaldumist õigustab praegusel juhul asjaolu, et määruskaebemenetluses on enamus toiminguid tehtud esindaja poolt, kelle tunnitasu on 140 eurot. Samuti tuleb arvestada, et esimese astme menetluses on kolmanda isiku roll piirdunud kaebuse tähtaegsuse osas seisukoha esitamisega, kuid ringkonnakohtus on kolmas isik ise määruskaebuse esitaja. Eelnevat arvestades loeb ringkonnakohus kolmanda isiku põhjendatud menetluskuluks määruskaebemenetluses 1440 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Tühistatud osaliselt Riigikohtu 16.06.2021 määrusega
12(13)
3-20-999
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja juurde määruskaebuse lisad 1-4.
2.Jätta rahuldamata AS Mikskaar taotlus küsida Euroopa Inimõiguste Kohtult nõuandvat arvamust.
3.Rahuldada määruskaebus.
4.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2020. a määruse resolutsiooni p-d 2-5. Jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 11. septembri 2020. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2, muutes määruse põhjendusi vastavalt praeguse määruse põhjendustele.
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.