OÜ ATKO Transport kaebus tühistada MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse 22.10.2020 kiri nr 2-1/334-2 „Vastus ATKO Transport OÜ 16.10.2020 seisukohale ning leppetrahvi rakendamine“ ja 09.12.2020 vaideotsus nr 21/334-5; tuvastada MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse 12.10.2020 kirja nr 2-1/334 „Pretensioon ja leppetrahvinõue (Saue osa 2)“ ning 10.12.2020 teostatud tasaarvestuse summas 857,14 eurot õigusvastasus; kohustada MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus tasuma OÜ-le ATKO Transport 857,14 eurot
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ ATKO Transport, volitatud esindaja Irina Embrich Vastustaja – MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus, volitatud esindaja v.adv Kristina Laarmaa
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.04.2021 (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
1.OÜ ATKO Transport ja MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus (edaspidi: ÜTK) sõlmisid riigihanke nr 207921 tulemusena 15.07.2019 Harju maakonna Saue valla bussiliinide avaliku teenindamise lepingu – Osa nr 2 (edaspidi: ATL).
2.ÜTK saatis 12.10.2020 OÜ-le ATKO Transport pretensiooni nr 2-1/334, milles teavitas, et liinil S11 suunal BA Saue – Vatsla perioodil 08.09–25.09.2020 on 24 veootsal toimunud vedaja poolt omavoliline liikumistee muutmine ning informeeris leppetrahvi summas 857,14 eurot nõudmise kohta. ÜTK esitas 22.10.2020 kirja nr 2-1/334-2 „Vastus ATKO Transport OÜ 16.10.2020 seisukohale ning leppetrahvi rakendamine“, milles teavitas leppetrahvi rakendamisest summas 857,14 eurot ja arve nr 652 tasusumma vähendamisest.
3.OÜ ATKO Transport esitas 11.11.2020 ÜTK-le vaide ja palus tühistada 12.10.2020 pretensioon nr 2-1/334, milles ÜTK otsustas määrata OÜ-le ATKO Transport leppetrahvi summas 857,14 eurot ja arvata nimetatud summa maha vedaja septembrikuu tasust.
4.ÜTK jättis 09.12.2020 vaideotsusega nr 2-1/334-5 OÜ ATKO Transport vaide rahuldamata.
5.ÜTK rakendas 10.12.2020 leppetrahvi ja tasaarveldas arve nr 652 summas 857,14 eurot.
6.OÜ ATKO Transport esitas 07.01.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus: 1) tühistada ÜTK 12.10.2020 pretensioon nr 2-1/334, 22.10.2020 leppetrahvi määramise kiri nr 2-1/334-2 ja 10.12.2020 vaideotsus, 2) tuvastada 10.12.2020 teostatud tasaarvestuse summas 857,14 eurot õigusvastasus ning 3) kohustada ÜTK-d tasuma OÜ-le ATKO Transport 857,14 eurot.
7.Tallinna Halduskohus võttis 12.01.2021 kaebuse menetlusse nõuetes 1) tühistada MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse 22.10.2020 kiri nr 2-1/334-2 „Vastus ATKO Transport OÜ 16.10.2020 seisukohale ning leppetrahvi rakendamine“ ja 09.12.2020 vaideotsus nr 2-1/334-5; 2) tuvastada MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse 12.10.2020 kirja nr 2-1/334 „Pretensioon ja leppetrahvinõue (Saue osa 2)“ ning 10.12.2020 teostatud tasaarvestuse summas 857,14 eurot õigusvastasus; 3) kohustada MTÜ-d Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus tasuma OÜ-le ATKO Transport 857,14 eurot.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.OÜ ATKO Transport põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Leppetrahvi määramiseks puudub õiguslik alus. Vastustaja tugineb leppetrahvi nõudmisel ATL p-le 7.3.1, mille kohaselt loetakse oluliseks lepingurikkumiseks seda, kui esineb mistahes muudatuste tegemine busside liikluses (näiteks: kinnitatud sõiduplaanis sätestatud bussiliini marsruudi mittejärgimine või peatuse mitteteenindamine; hilinemised, reisi teenindamata jätmine jm) vedaja algatusel, v.a. ATL p 3.19 sätestatud erakorralised asjaolud, millest vedaja on tellijat viivitamatult informeerinud ja informeerimisel muudatuse tegemist põhjendanud. Samuti tugineb vastustaja leppetrahvi nõudmisel ATL p-des 3.7, 3.9.7, 6.10.3 sätestatud kohustusele ning ATL p-s 7.4 sätestatud olulisele lepingurikkumise määratlusele ning on teinud meelevaldse järelduse, et on toimunud vedaja poolt omavoliline liikumistee muutmine ning vedaja on jätnud liinil S11 Koidu peatuse teenindamata. Riigihanke nr 207921 alusdokumendi (HD) lisa 1 lisas 5 „Sõitjateveos kasutatavad mõisted“ p-s 19 on defineeritud peatus ning antud ka peatuse mitteteenindamise definitsioon: „Peatus on liiklusmärgiga 541a tähistatud koht ühistranspordi liinil, kus ühistranspordivahend peatub sõitjate sisenemiseks ja/või väljumiseks. Peatuse mitteteenindamine on peatusest möödasõit juhul, kui peatuses oli reisijaid või bussis oli väljuda soovijaid ja buss ei peatunud. Peatuse mitteteenindamine loetakse tõestatuks, kui selle kohta on reisija kirjalik kaebus ja piletimüügisüsteemi andmete põhjal bussi kiirus peatuse läbimisel ei langenud alla 10 km/h.“ Liinil S11 Koidu peatus ei ole jäänud teenindamata. Vastavalt ÜTK poolt kinnitatud sõidugraafikule perioodil 08.09–25.09.2020 liinil S11 olid
teenindatud kõik peatused sh Koidu peatus. Seda tõendab väljavõte Ridango piletimüügisüsteemist. Ühtegi kaebust reisijatelt perioodil 08.09–25.09.2020 liinil S11 Koidu peatuse teenindamata jätmise kohta laekunud ei ole, mis samuti tõendab, et Koidu peatus oli teenindatud nõuetekohaselt. Seega puudub ka ATL p-st 7.3.1 tulenev alus vedaja suhtes leppetrahvi rakendamiseks. 2) ÜTK 12.10 kirjas märgitud vedaja poolt omavoliline liikumistee muutmine liinil S11 ei vasta ka sisult sätestatud normikoosseisule, kuivõrd kõik peatused, sh Koidu peatus olid läbitud õiges järjekorras, kasutades teid, mis on kajasatud liiniplaanis. Vedaja ei kasutanud omal algatusel teist teed, mis ei ole liiniplaaniga ettenähtud ning millest vedaja ei informeerinud tellijat viivitamatult. ÜTK vaideotsuses toodud põhjendused sõiduplaani kohasest marsruudist on koostatud vääralt. Juhul, kui teelt nr 11184 sooritada parempööret, suundub buss Padula raudteejaama. Samuti, juhul kui ÜTK eksis selle pöörde kirjeldusega ning on mõeldud vasakpööret, siis edasi kirjelduses on öeldud, et “Hämariku teelt parempööre teele 11184 Alliku-Laagri” ning sellisel juhul sõidaks liin tagasi algpeatuse poole, ehk ka see kirjeldus oleks ekslik. Tellija otsuses toodud kirjeldustest ei saa lähtuda, seega toodud põhjendused on väärad.
9.MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjustel. 1) Kaebaja on suunal Saue-Vatsla Koidu peatuse teenindamisel omavoliliselt muutnud bussi liikumisteed ja seeläbi eiranud sõiduplaanis sätestatud bussiliini marsruuti. Kaebaja märgib kaebuse p-s 12 õigesti, et ATL sõlmimisele eelnenud riigihankes nr 207921 oli kehtestatud sõiduplaanid, mida järgides pidi vedaja teenust osutama, mh oli sõiduplaanidel ka välja toodud, milliseid teid kasutades tuleb peatusi teenindada. Küll aga on kaebaja jätnud tähelepanuta, et kaebuse lisas 7 oleval sõiduplaanil oleva kaardi kohaselt peab Koidu peatuse teenindamine toimuma teelaiendi kasutamise kaudu järgmiselt: Koidu teel (nr 7270286) asub peatuse tasku (teelaiend) suunal Laagri–Saue. Suunal Saue–Laagri ei ole ei laiendit ega peatuskohta. Peatus Koidu on sõiduplaanis märgitud mõlemal suunal ühe koodiga (23380-1). Peatuse asukoht on määratletud mh seeläbi, kummal tänavapoolel teenindatav peatus paikneb. Seetõttu ei saa lugeda peatust nõuetekohaselt teenindatuks pelgalt seetõttu, et buss on läbinud tee, kus peatus paikneb, ja peatunud peatuse läheduses (nt sõidutee keskel, 10 meetrit enne või pärast peatuse asukohta või teisel tänava poolel), vaid peatuse saab lugeda nõuetekohaselt teenindatuks üksnes siis, kui buss peatub täpselt ettenähtud peatuse asukohas. Vastavalt 12.10.2020 kirjas ja 22.10.2020 leppetrahvinõudes sisalduvas zip-failis kirjeldatule on vedaja süsteemselt jätnud liinil S11 Koidu peatuse teenindamisel suunal Saue–Vatsla läbimata sõiduplaanis näidatud teekonna. 2) Vastavalt sõiduplaanile peab Koidu peatuse teenindamine suunal Saue–Vatsla toimuma järgmiselt: teelt nr 11184 Alliku-Laagri vasakpööre (10.12.2020 vaideotsus on viidatud inimliku eksimuse tõttu parempöördele) teele Koidu tee (tee pikkus ca 92 m), vasakpööre Koidu teele (tee kogupikkus ca 450 m), ristmikust ca 125 m sõitmist peatusesse Koidu, peatusest Koidu ca 325 m pärast vasakpööre Hämariku teele (tee pikkus ca 100 m), Hämariku teelt vasakpööre (10.12.2020 vaideotsus on viidatud inimliku eksimuse tõttu parempöördele) teele 11184 Alliku–Laagri. ÜTK 12.10.2020 kirjas (ja 22.10.2020 leppetrahvinõudes) sisalduvas zipfailis on koondatud kaardimaterjal kaebajale etteheidetavate rikkumiste kohta, millel on sinise joonega kajastatud eelkirjeldatud sõiduplaaniga ettenähtud marsruut. Kaebaja on osutanud teenust aga järgmiselt: teelt nr 11184 Alliku–Laagri on teinud vasakpöörde Hämariku teele, parempöörde Koidu teele, ca 325 m pärast peatunud maja nr 22 ees, kus ei ole tähistatud peatuskohta 541a märgiga, sealt ca 125 m pärast teinud parempöörde Koidu teele, sealt teinud vasakpöörde teele 11184 Alliku–Laagri. ÜTK 12.10.2020 kirjas ja 22.10.2020 leppetrahvinõudes sisalduvas zip-failis on koondatud kaardimaterjal vedajale
etteheidetavate rikkumiste kohta, millel on punase joonega kajastatud teekond, mida vedaja reaalselt läbis – zip-failis koondatud kaardimaterjalil on üheselt näha, et sinise joonega ettenähtud sõiduplaanis kajastatud marsruut ei lange kokku vedaja reaalse sõiduteega (punane joon) ja vedaja on süsteemselt „lõiganud“ sõiduplaaniga ettenähtud marsruuti nii, et jätab sinisega kajastatud teekonna läbimata ning läbib selle asemel nn tasku vastassuunas, tehes peatuse mitte selleks ettenähtud kohas, vaid hoopis Koidu peatusega kohakuti teisel pool teed paikneva maja nr 22 ees. Selleks, et peatuda Koidu peatuses õigel teepoolel, kus on tähistatud peatuskoht, pidanuks vedaja läbima zip-failis esitatud kaardimaterjalil ka sinisega tähistatud teelõigu, et siseneda nn „taskusse“ kahesuunalisel teel õigel sõidusuunal, mis võimaldab bussil peatuda samas teeservas, kus asub bussipeatus, mitte bussipeatusega kohakuti teisel sõidusuunal maja nr 22 ees. 3) Kuivõrd ÜTK 22.10.2020 leppetrahvinõudes ja 12.10.2020 kirjas on kaardimaterjali esitamise kaudu kajastatud kaebaja rikkumise olemus õigesti, siis ei oma tähtsust vaideotsuses inimliku eksimuse tõttu tehtud viited parempööretele vasakpöörete asemel (kaebuse p-d 18‒19) – 12.10.2020 kirjas ja 22.10.2020 leppetrahvinõudes kaardimaterjalilt on üheselt näha, et sõiduplaaniga ettenähtud marsruut (sinine joon) ja kaebaja poolt reaalne sõidutrajektoor (punane joon) ei lange kokku, mistõttu on kaebaja omavoliliselt muutnud bussi sõiduteekonda. Eelnev on ühemõtteliselt käsitatav busside liikumistee omavolilise muutmisena, millest piisab ATL p 7.3.1 koosseisu täitmiseks. Kinnitatud liikumistee järjepideva omavolilise muutmise läbi ei ole tagatud sõitjate sisenemine ja väljumine nõuetekohaselt sõiduplaanis määratud peatuses, misläbi on ohustatud reisijate turvalisus ning ei ole tagatud teenuse kvaliteet ning usaldusväärsus avalikkuse silmis. Seejuures on reisijad esitanud vastustajale kaebusi kaebaja tegevuse peale Koidu peatuse teenindamata jätmisel ja kaebaja on sellest teadlik. 4) Kaebaja leiab, et kaebuse lisa 9 andmetega (väljavõte piletimüügisüsteemist „Ridango“) on tõendatud see, et kaebaja on liinil S11 korrektselt teenindanud Koidu peatust marsruuti omavoliliselt muutmata, kuna kaebaja hinnangul on kõikidel etteheidetud rikkumiste juhtumitel kaebaja müünud Koidu peatuses pileteid, lähtudes piletimüügisüsteemi väljavõtetest. Nii see ei ole. Piletimüügisüsteem toimib 50-meetrise raadiuse alusel, s.t. kui pilet on müüdud 50 meetri raadiuses vastava peatuse tegelikust asukohast, siis piletisüsteemis kajastub see nii, et pilet on müüdud vastavas peatuses. Pidades silmas seda, et kaebaja on süsteemselt muutnud bussi sõidumarsruuti ja peatunud seetõttu teisel teepoolel teises sõidusuunas, on täiesti arusaadav, et õige peatuse asukoht asuski 50 meetri raadiuse ulatuses ning piletimüügisüsteemi andmed ei saa kuidagi muuta olematuks seda, et ÜTK 12.10.2020 kirjas ja 22.10.2020 leppetrahvinõudes sisalduvas zip-failis on kaardimaterjaliga üheselt tõendatud kaebaja poolt marsruudi süsteemne eiramine. Eelnev kinnitab, et ATL p 7.3.1 koosseis on täidetud ja leppetrahvinõue on esitatud õiguspäraselt.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Vastustaja on leppetrahvi kohaldamise õigusliku alusena tuginenud ATL p-le 7.3.1, mille kohaselt loetakse oluliseks lepingurikkumiseks seda, kui esineb mistahes muudatuste tegemine busside liikluses (näiteks kinnitatud sõiduplaanis sätestatud bussiliini marsruudi mittejärgimine või peatuse mitteteenindamine; hilinemised, reisi teenindamata jätmine jm) vedaja algatusel, v.a. ATL p 3‒19 sätestatud erakorralised asjaolud, millest vedaja on tellijat informeerinud ja informeerimisel muudatuste tegemist põhjendanud. Vastustaja leiab, et kaebaja ei ole liinil S11 suunal Saue–Vatsla Koidu peatust nõuetekohaselt teenindanud, sest kinnitatud sõiduplaani (kaebuse lisa 7) kohase liikumistee järjepideva omavolilise muutmise tõttu ei ole sõitjatele olnud tagatud sisenemine ja väljumine nõuetekohaselt sõiduplaanis määratud peatuses ning ei ole olnud tagatud teenuse kvaliteet ning usaldusväärsus avalikkuse silmis. Kaebaja leiab, et liinil S11 ei ole Koidu peatus jäänud teenindamata ning kõik peatused, sh Koidu peatus olid läbitud õiges järjekorras, kasutades teid, mis on kajastatud sõiduplaanis.
11.Vastustaja on kajastanud kaebaja tegelikult läbitud ja nõuetekohase marsruudi erinevust oma 12.10.2020 kirjale „Pretensioon ja leppetrahvinõue“ lisatud zip-failis. Sinise joonega on tähistatud sõiduplaanis kajastatud marsruut ja punasega vedaja reaalne sõidutee. Neid marsruute on vastustaja kirjeldanud vaideotsuse osas III (dtl 308). Vastustaja on esitanud täpsustatud kaardimaterjali ja kirjelduse vastuses kaebusele (kaardimaterjal lisas 1, dtl 447‒ 452). Vastustaja toob välja, et vaideotsuses on inimliku eksimuse tõttu tehtud viited parempööretele vasakpöörete asemel. Seega vastavalt sõiduplaanile peab vastustaja hinnangul toimuma Koidu peatuse teenindamine järgmiselt (vastus kaebusele p 9): „Teelt nr 11184 Alliku‒Laagri vasakpööre teele Koidu tee (tee pikkus ca 92 m), vasakpööre Koidu teele (tee kogupikkus ca 450 m), ristmikust ca 125 m sõitmist peatusesse Koidu, peatusest Koidu ca 325 m pärast vasakpööre Hämariku teele (tee pikkus ca 100 m), Hämariku teelt vasakpööre teele 11184 Alliku–Laagri.“ Kaebaja on osutanud aga vastustaja selgituste kohaselt teenust järgmiselt (vastus kaebusele p 10): „Teelt nr 11184 Alliku‒Laagri teinud vasakpöörde Hämariku teele, parempöörde Koidu teele, ca 325 m pärast peatunud maja nr 22 ees, kus ei ole tähistatud peatuskohta 541a märgiga, sealt ca 125 m pärast teinud parempöörde Koidu teele, sealt teinud vasakpöörde teele 11184 Alliku–Laagri.“ Vastustaja hinnangul on vedaja süsteemselt „lõiganud“ sõiduplaaniga ettenähtud marsruuti nii, et jätab sõiduplaanis kajastatud teekonna läbimata ning läbib selle asemel nn tasku vastassuunas, tehes peatuse mitte selleks ettenähtud kohas, vaid hoopis Koidu peatusega kohakuti teisel pool teed paikneva maja nr 22 ees.
12.Kohtu arvates on vastustaja tõendanud, et kaebaja ei ole liinil S11 suunal Saue‒Vatsla Koidu peatust nõuetekohaselt teenindanud. Kaebaja ei ole ka ümber lükanud vastustaja 12.10.2020 kirjas „Pretensioon ja leppetrahvinõue“ ja selle lisas zip-failis toodud andmeid kaebaja liikumismarsruudi kohta perioodil 08.09.2020‒25.09.2020, millest nähtuvalt on kasutatud kinnitatud sõiduplaanis erinevat sõidumarsruuti 24-l veootsal 42-st. Sõiduplaani kohaselt peab Koidu peatuse teenindamine toimuma teelaiendi kasutamise kaudu. Peatuse tasku (teelaiend) suunal Laagri–Saue on tähistatud vastuses kaebusele lisas 2 Maa-ameti kaardirakenduse väljavõttel kollase täpiga. Kohus nõustub vastustajaga, et suunal Saue‒Laagri ei ole ei teelaiendit ega peatuskohta. Koidu peatus on sõiduplaanis märgitud mõlemas suunal ühe koodiga (23380-1). Kaebuse lisas 7 olevalt sõiduplaanilt nähtub samuti, et Koidu peatuse teenindamiseks tuleb läbida ring vasakpöördega teelt nr 11184 Alliku‒Laagri, et buss saabuks peatusesse õigelt sõidusuunalt. Kohus nõustub vastustajaga, et peatuse asukoht on määratletud mh seeläbi, kummal tänavapoolel teenindatav peatus paikneb. Seetõttu on vastustaja õigesti järeldanud, et ei saa lugeda peatust nõuetekohaselt teenindatuks pelgalt seetõttu, et buss on läbinud tee, mille ääres peatus paikneb, ja peatunud peatuse läheduses (nt sõidutee keskel, 10 meetrit enne või pärast peatuse asukohta või teisel tänava poolel), vaid peatuse saab lugeda nõuetekohaselt teenindatuks üksnes siis, kui buss peatub täpselt ettenähtud peatuse asukohas. Kui ei peatuta peatuse jaoks ettenähtud ja vastavalt tähistatud kohas, vaid vastassuuna vööndi teeperves, võib sõitjate bussile minek ja sealt väljumine tekitada liiklusohtlikke olukordi ning ebaselgust. Sõitjad ei pruugi aru saada, et vastassuunast saabuv ja tegelikust peatusest eemal (olgugi, et 50 meetri raadiuses) peatuv buss on just see, mille peale neil tuleb minna. Lisaks tekitab vastassuunas peatuv buss probleeme kinnistuomanikule, kelle maale bussi ootajad võivad sattuda (sh ummistades kinnistule sissesõidutee). Seda tõendab vastuses kaebusele esitatud M. Reinmanni pöördumine vastustaja poole (lisa 3), millest nähtuvalt on tegemist olnud pideva probleemiga.
13.Esitatud tõenditest nähtuvalt on vastustaja kohtu arvates õiguspäraselt käsitlenud vedajapoolset marsruudi muutmist omavolilise liikumistee muutmisena, mis vastab ATL p-s 7.3.1 toodud lepingu rikkumise koosseisule. Viidatud punkti kohaselt loetakse oluliseks lepingurikkumiseks seda, kui esineb mistahes muudatuste tegemine busside liikluses, näiteks kinnitatud sõiduplaanis sätestatud bussiliini marsruudi mittejärgimine. Käesoleval juhul on see
toimunud, mistõttu vastab leppetrahvi kohaldamine ATL p 7.3.1 normikoosseisule. Vastustaja on tõendanud, et Koidu peatust tuleb teenindada vastustaja kirjeldatud viisil. Seda kinnitavad kaebuse lisas 7 toodud sõiduplaan, kus Koidu peatuse teenindamine on kajastatud just vastustaja kirjeldatud moel (peatusesse tuleb sõita n-ö ringiga), samuti kaebusele vastuse lisad 2 ja 4, millest nähtuvalt on bussipeatus üksnes ühel pool teed ning seda tuleb teenindada suunalt Laagri–Saue. Asjaolu, et kaebaja bussid on liikunud mööda Koidu teed ning peatunud Koidu peatuse läheduses, ei tähenda veel, et Koidu peatus oleks nõuetekohaselt teenindatud. Tegelikult ei ole vastustaja kaebajale ette heitnud, et Koidu peatus oleks jäänud teenindamata, nagu kaebaja ekslikult väidab, vaid et peatust ei ole teenindatud nõuetekohaselt. Vastustaja ei olegi väitnud, et kaebaja bussid on Koidu peatuse vahele jätnud. Asjakohatu on ka kaebaja kinnitus, et kõik peatused olid läbitud õiges järjekorras, kuna see ei olnud leppetrahvi kohaldamise põhjuseks. Põhjendamatu on vastustajalt nõuda sõitjate kaebusi, kuna vastustaja etteheited seisnevad muus kui peatuse vahele jätmises. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja esitatud väljavõtted piletimüügisüsteemist, millest nähtub, et Koidu peatuse läheduses on pileteid müüdud, ei väära vastustaja järeldust, et Koidu peatust ei ole teenindatud nõuetekohaselt, kuna kaebaja esitatud andmed ei tõenda seda, et bussid oleksid peatunud selleks ettenähtud kohas ‒ peatuses. Oluline on see, et kaebaja ei ole sisuliselt ümber lükanud vastustaja 12.10.2020 kirja „Pretensioon ja leppetrahvinõue“ lisades piletimüügisüsteemi alusel sõiduki asukoha ajaloo andmetele tuginedes koostatud rikkumiste kirjeldusi, millest nähtuvalt perioodil 08.09‒25.09.2020 on suunal Saue‒Vatsla 42-st veootsast 24-l toimunud vedaja poolt omavoliline liikumistee muutmine. Vastustaja seisukoha õigsust kinnitavad ka teised tõendid, nt kaebusele vastuse lisa 3. Kohtu arvates ei tõenda kaebaja esitatud tõendid leppetrahvi kohaldamise õigusvastasust.
14.Kohtule nähtuvalt ei eksisteeri ka teisi põhjuseid, mille tõttu tuleks leppetrahvi kohaldamist pidada õigusvastaseks. Arvestades rikkumiste suurt arvu, ei saa leppetrahvi kohaldamist summas 857,14 eurot (olulise lepingurikkumise eest rakendatava leppetrahvi maksimaalsest võimalikust määrast, 1500 eurost 57,14%) pidada ülemääraseks. Kui oleks tegemist ühekordse rikkumisega, võiks tõstatada küsimuse leppetrahvi proportsionaalsusest. Käesoleval juhul on rikkumisi aga olnud palju. Leppetrahviga reageerimine on kohtu arvates olnud põhjendatud.
15.Kohus nõustub vastustajaga, et vead vaideotsuses seoses pöörete kirjeldamisega ei saa kaasa tuua leppetrahvi kohaldamise õigusvastasust. Kaebaja pidi mõistma, et tegemist oli ilmselgete eksimustega. Esiteks oli vastustaja 12.10.2020 ja 22.10.2020 kirjades piisavalt selgelt väljendanud, milles seisnesid tema etteheited kaebajale. Kaebaja ei ole väitnud, et temale jäid etteheited arusaamatuks. On ka selge, et vaideotsuses kirjeldatud viisil liikudes, kus buss pööraks peale Koidu peatust algpeatuse suunas tagasi, oleks tegemist kehtestatud sõiduplaaniga vastuolus oleva liikumisteega, mida vastustaja ei sooviks ega saaks vedajalt ka nõuda.
16.Ülaltoodut arvestades tuleb jätta kaebus rahuldamata.
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja taotleb 25.02.2021 menetlusdokumendis õigusabikulude hüvitamist summas 806,40 eurot (käibemaksuga). Kaebaja leiab 11.03.2021 menetlusdokumendis, et vastustaja õigusabikulude hüvitamine ei ole põhjendatud, sest vastustaja näol on tegemist avalik-õigusliku isikuga, kellel reeglina põhjendatud menetluskulusid välise õigusabi kasutamise näol tekkida ei saa. Vastustaja on mittetulundusühing, kes täidab halduslepingu alusel avaliku võimu ülesandeid seoses transporditeenuse korraldamise ja osutamisega ning seega on praegusel juhul tegemist vastustaja näol avaliku võimu esindaja ja ühtlasi haldusorganiga. Praegusel juhul on vastustaja küll kasutanud välist õigusabi, kuid arvestades, et vastustaja igapäevaste tegevuste hulka kuulub lepingujärgne järelevalve tema antud liiniloa nõuete ning tema sõlmitud avaliku teenindamise
lepingute ja halduslepingute täitmise üle ning neist tekkivate vaidluste ning küsimustega tegelemine, siis ei ole kaebaja hinnangul välise õigusabi kaasamine põhjendatud. Kohus märgib, et senises kohtupraktikas on aktsepteeritud ÜTK õigusabikulude hüvitamist hankevaidlustes (vt Tallinna Ringkonnakohtu 07.01.2021 otsus asjas 3-20-1900 p 14 ja seal viidatud praktika), sest riigihankeasjadest võrsunud vaidlusi ei ole kohtud käsitlenud haldusorgani põhitegevusena. Küll aga on hiljutises kohtupraktikas leitud, et ATL-de täitmisega seotud vaidlused on valdkond, millega ÜTK põhitegevusega seonduvalt sagedasti kokku puutub, mistõttu ei ole põhjendatud välja mõista ÜTK menetluskulusid välisele õigusabile (Tallinna Halduskohtu 02.10.2020 ja Tallinna Ringkonnakohtu 20.01.2021 otsused asjas 3-18-1946). Lõplik kohtulahend haldusasjas 3-18-1946 ei ole küll veel jõustunud, kuid kohus peab põhjendatuks järgida kohtute võetud seisukohta ATL täitmisega seotud vaidluses. Seetõttu jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.