Teenistussuhted › Omavalitsusteenistus

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja väidab, et asudes 01.01.2018 Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuses tööle xxx ametikohale sõlmis ta vallavanemaga suulise kokkuleppe, et tema töökoormust vähendatakse, kui selgub, et ametnik pole suuteline tööülesandeid täitma normaaltööaja jooksul. Keegi ei suutnud ette prognoosida, kui suures mahus ja milliseid ülesandeid tuleb lahendada suures ühinenud vallas. Vallavalitsus eiras suulist kokkulepet. xxx oli pikaajaline ja pidev ülekoormus, mis kestis 1.5 aastat. Kaebaja on esitanud kohtule ületundide arvestuse. Kaebaja on ületunnitööst korduvalt informeerinud vallavanemat ja majandusosakonna juhatajat. Vallavalitsuse lubadused töökoormust vähendada ei saanud teoks. Kaebaja palus töökoormuse vähendamist ning tegi ettepanekuid tööülesannete muutmiseks ja suulisest kokkuleppest kinnipidamist vallavanemalt ja majandusosakonna juhatajalt. Vallavalitsus ei vähendanud töökoormust ja kokkuleppest kinni ei pidanud. Endine Põhja-Pärnumaa vallasekretär R Õ teavitas xxx ülekoormusest vallavalitsust, vallavanemat ja majandusosakonna juhatajat ning tegi konkreetsed ettepanekud tööülesannete muutmiseks. Endine vallasekretär R Õ on seda oma tunnistuses kinnitanud. Vallavalitsus xxx töökoormust ei vähendatud ja tööülesandeid vastavalt ettepanekutele ei muudetud. Kaebaja vahetu juht M T jättis xxxiga seadusega ettenähtud arenguvestlused läbi viimata. Majandusosakonna juhataja on seda oma tunnistuses kinnitanud, et arenguvestlusi xxxiga ei toimunud. Kaebaja haigestus, töötades Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuses ajavahemikus 01.01.2018 - 21.05.2019 suure ja pideva töökoormuse ning pingestunud töösuhete tagajärjel. Nimetatud ajavahemikul ja varasemalt alates 01.01.2008 töötas kaebaja ainult ühel ametikohal avalikus teenistuses ja tal polnud mingeid eraelulisi probleeme, mis oleksid tervist mõjutanud. Kaebajal polnudki enam eraelu, sest kogu tema vaba aeg kulus ka töö tegemiseks, et kõik ülesanded õigeaegselt täidetud saaksid. Haigestumine on tõendatud psühhiaatri väljastatud tõendiga ja Eesti Töötukassa töövõime hindamise komisjoni otsustega, mis on kohtule esitatud. Kaebajal on puuduv töövõime. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuses suhtuti kaebaja ülekoormusesse ükskõikselt ning suhtlemisel temaga puudus inimlikkus. Arenguvestluste mittetoimumine seoti asjaoluga, et puudus vastav määrus. Inimlikku vestlust aga saab ka ilma määruseta läbi viia. See näitab suhtumist ametnikku. Väide, et hetkel Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuses töötaval xxxil on täpselt samad tööülesanded, ei vasta tõele. Ametijuhendis on temal raielubade menetlemine ainult Vändra piirkonnas, mitte kogu valla haldusterritooriumil asuvatel tiheasustusaladel. Samuti on seoses hajaasustuse programmiga tema tööülesanded jagatud kolme töötaja vahel, valla kodulehel on vastav info 01.02.2021, kus on avaldatud kohalike omavalitsuste kontaktisikute nimekiri RTK kodulehel, mis näitab, et Põhja-Pärnumaa vallal on kolm kontaktisikut, kes tegelevad hajaasustuse programmiga (xxx K. T., majandusnõunik T. T. ja andmekaitse- ja personalispetsialist K. S.). Töötamine Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse xxxi ametikohal suure töökoormusega kahjustas kaebaja vaimset tervist, võttis võimaluse teha seda tööd, mida ta hästi tegi ning soovis sellel ametikohal töötamist jätkata. Selle põhjustas otseselt vallavalitsuse juhtkonna ükskõikne suhtumine xxxi korduvatesse palvetesse vähendada töökoormust. Vastustaja ei ole kaebaja väidetega nõus. Põhja-Pärnumaa vallavalitsuse seisukohalt ei ole X tõendanud, et tema terviseseisundi muutus oleks tekkinud Põhja-Pärnumaa vallavalitsuse süül ja seoses vallavalitsuse kui avaliku võimu kandja õigusevastase tegevusega kaebaja suhtes. Põhja-Pärnumaa vallavalitsusele ei saa kaasneda hüvitamiskohustust. Kaebaja poolt kaebuse juurde esitatud meditsiiniline diagnoosi kajastav tõend (OÜ X teatis 08.08.2019) tõendab üksnes, et kaebuse esitaja on tõendi väljastanud arsti juures ravil tõendis viidatud diagnoosiga. Selles sisalduva tervisehäire tekkimise põhjendus on kirjeldatud ainult kaebuse esitaja enda ütluste põhjal. Põhja-Pärnumaa vallavalitsuse süüd ega õigusvastast tegevust kaebuse esitaja suhtes antud tõend ei kinnita. Selle alusel ei ole võimalik kindlaks teha kaebaja nõuet põhjendavat asjaolu. Kaebuse esitaja on kinnitanud pidevat ületunnitöö kohustust. Kohtule pole aga esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et Põhja-Pärnumaa vallavalitsuse juhtkond tööandjana oleks kaebajalt mingilgi moel

ületunnitööd nõudnud. Kaebuse esitaja kinnitas ka ise 14.10.2020 kohtuistungil, et ta ei ole ületunnitöö kohustust tööandjalt saanud ega ole ka ise ületunnitöö arvestust tööandjale kordagi esitanud. 14.10.2020 kohtuistungil andis kohus kaebuse esitajale täiendava võimaluse esitada oma ületundide arvestus vähemalt haldusasja kohtumenetluse käigus. Kaebaja esitas enda poolt peetava arvestuse Exeli tabeli kujul 28.10.2020. Arvestuses on esitatud üle 200 tööepisoodi (erineva ülesande), mille täitmisega seoses märgitakse ületunde ( 2018. aastal 254 tundi ja 2019. aastal 318 ületundi). Kaebuses, hilisemates dokumentides ning kohtuistungil viitas kaebuse esitaja ainult mõnedele teenistusülesannete episoodidele, mis tema väite kohaselt eeldasid ületunnitööd (hulkuvad kitsed ja hobused, hajaasustusprogramm, raieload). Vastustaja on esitanud kohtule tõendina dokumendihaldussüsteemi ekraanivaate, milles on nähtav Xle tema teenistussuhte perioodil täitmiseks suunatud ülesannete kogumaht üldse (482 ülesannet) Ületunnitöö arvestuses soovib teenistuja väita, et sellest peaaegu poolte ehk üle 200 teenistusülesande täitmine eeldas ületunnitööd. Antud põhjusel ei saa arvestus vallavalitsuse hinnangul kuidagi kajastada tegelikkust ega olla tõsiseltvõetav. Seda eriti olukorras, kus haldusreformi tulemusena suurenenud piirkonna ja tööülesannete maht optimeeriti ametijuhendis. Võrreldes varasemaga (valdade ühinemiseelse ajaga) võeti xxxi ametijuhendist välja mitmed töölõigud (kohtuistungi protokoll 12:51:24 M. selgitab, et peale valdade ühinemist jäeti ametijuhendisse 35-st teenistusülesannete punktist 23 punkti ning 22.09.2020 kohtule esitatud vastus koos lisadega). Exeli tabelina esitatud ületunnid võtavad lausa ulmelisi mõõtmeid. Ainuüksi 2019. aastal oli kaebaja tööl 21. maini (tööpäevi 2019. aastal kuni 21.05.2019 kokku 98). Teenistuja pidanuks igal tööpäeval tegema keskmiselt üle 3 ületunni. Ükski tööandja käskkiri või muu korraldav dokument ei kohustanud teenistujat ületunde tegema. Mitte ükski korraldav dokument või käskkiri ei andnud teenistujale ka täpset tähtaega tööülesannete lõpetamiseks. Tabelis esitatud ületunnitööd kajastatud tegevuste osas pistelist kontrolli läbi viies tuvastas vallavalitsus, et kontrollitud ülesannete osas ületunnid reaalselt aset ei leidnud. Vastustaja on esitanud antud tuvastuste kohta kohtule tõenditena ekraanivaated Amphora töökeskkonnast, milles kellaajaliselt on nähtav ületunnitöö arvestuses esitatud tegevus, millest nähtub, et kaebaja on töö lõpetanud tööaja sees (13.novembril esitatud vastustaja vastus lisadega). Vastustajal ei olnud antud kontrolli võimalik varem teostada, kuna sai tööülesannete nimekirja kaebajalt alles kohtumenetluse käigus 28.10.2020. Teadmata, millisel kuupäeval ja milline tööülesanne on just xxxile täitmiseks sisse tulnud, ei ole terve valla ametnikkonna tööülesandeid kajastavast dokumendihaldussüsteemist võimalik andmeid nii pika perioodi kohta ilma lisakuludeta hankida. Seda on vastustaja segitanud oma 24.11.2020 vastuses kohtule. Endine vallasekretär R Õ kinnitab tunnistajana, et X töökoormuse küsimus on üles kerkinud vallavalitsuse istungil. X otsene juht osakonna juhatajana ja vallavalitsuse liikmena M T annab tunnistuses selgituse, et nimetatud teemat pole vallavalitsuse istungil tõstatatud. Põhja-Pärnumaa valla poolt 29.12.2020 esitatud vastuses on vastustaja selgitanud, et on kontrollinud üle X tunnistaja poolt esitatud vallavalitsuse istungite protokollid (aprill-mai 2019) ning nimetatud teemade arutamist need dokumendid ei kajasta. Vallavalitsuse istungid toimuvad iganädalaselt, seega toimus antud ajavahemiku jooksul vähemalt 8 istungit. Protokollid on leitavad dokumendiregistris avalikus vaates ning X ei ole 20 01.2021 sellele vastustaja kirjale esitatud seisukohtades nimetatud väidet ka ümber lükanud ega tõendanud, et protokollid antud arutelu siiski sisaldasid. Kaebaja ei ole tööandjale ühelgi moel esitanud ettepanekuid tööülesannete ülevaatamiseks ega oma nägemust ülesannete ümber jagamiseks. Kaebuse esitaja soov on olnud saada palgatõusu, mille osas on tööandja teenistuja soovi arvestanud. Kaebaja on kaebuse täienduses ise tunnistanud, et alates 01.04.2019 oli tema bruto töötasu suuruseks 1550 eurot. Selle põhjal on arvestatud ka nõutava hüvitise suurus. Kaebaja haigusleht enne teenistussuhte lõpetamise käskkirja esitamist kestis üle 5 kuu. Seadusest tulenevalt oleks olnud õigus lõpetada teenistussuhe varem. Kaebuse esitaja on ise 28.12.2020 esitanud kohtule tõendi (15.11.2019 vallavanema käskkiri nr 14-1/70 „Teenistusest vabastamine“), millest nähtub selgelt, et töövõimetuslehel viibimise ajal esitas tööandja teenistujale 07.11.2019 (dokumendiregistris nr 14-8/3165) selgitustaotluse, kus paluti teenistuja vastust küsimusele, kas ta peab tõenäoliseks võimalust teenistusse naasta peale kehtival haiguslehel märgitud tähtaja lõppu ning kas X peab vajalikuks muuta xxxi ametikoha koormust, ülesandeid või töökorraldust (kui, siis kuidas).

X vastas selgitustaotlusele 15.11.2019 (registreeritud dokumendiregistris nr 14-8/3165-1), et ei oska prognoosida, kui pikaks tema töövõimetus veel osutub. Ettepanekuid xxxi ametikoha koormuse, ülesannete või töökorralduse muutmiseks kaebaja ei esitanud. Seega ei ole X soovinud oma tööülesandeid vähendada, millest järeldub, et tööülesanded olid temale jõukohased. Vastustaja avaliku võimu kandjana avalik-õiguslikus suhtes ei ole rikkunud kaebuse esitaja õigusi, et sellest saanuks tulla kaebajale tervisekahju.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega, vastustaja kirjaliku seletusega ning tunnistajate vande all antud kirjalike ütlustega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu põhjendustel: Käesolevas haldusasjas pooled vaidlevad selle üle, kas Xl on õigus saada Põhja-Pärnumaa vallalt kahjuhüvitist summas 30 155 eurot temale tervisekahju tekitamise eest seoses väidetava ületunnitööga (sh töökoormuse suurenemisega), mis võis põhjustada kaebaja ületöötamise ja töövõime kaotuse ning kas esineb põhjuslik seos kaebaja tervisekahju ja vastustaja tegevuse vahel. Kaebaja väitel tekkis tal tervisekahjustus, kui ta töötas Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse xxxi ametikohal ning selle põhjustas oluliselt suurenenud töökoormus ja pingestunud töösuhe. Kaebuse esitaja põhjendab oma nõuet töökoormusest tingitud igapäevase kohustusega teha ületunnitööd, mis väidetavalt põhjustaski ületöötamise ja töövõime kaotuse. Kaebaja väidab, et töötamine PõhjaPärnumaa Vallavalitsuse xxxi ametikohal suure töökoormusega kahjustas tema vaimset tervist, võttis võimaluse teha seda tööd, mida ta hästi tegi ja soovis sellel ametikohal töötamist jätkata. Kaebaja väitel selle põhjustas otseselt vallavalitsuse juhtkonna ükskõikne suhtumine xxxi korduvatesse palvetesse vähendada töökoormust. Vastustaja on seisukohal, et ei ole rikkunud kaebuse esitaja õigusi, et sellest saanuks tulla kaebajale tervisekahju. Kaebaja ei ole tööandjale esitanud ettepanekuid tööülesannete ülevaatamiseks ega oma nägemust ülesannete ümber jagamiseks. Kaebuse esitaja soov on olnud saada palgatõusu, mille osas on tööandja teenistuja soovi arvestanud (alates 01.04.2019 oli kaebaja brutopalga suuruseks 1550 eurot, mille põhjal on arvestatud ka nõutava hüvitise suurus). Ükski tööandja käskkiri või muu korraldav dokument ei kohustanud kaebajat ületunde tegema. Samuti ükski korraldav dokument või käskkiri ei andnud teenistujale ka täpset tähtaega tööülesannete lõpetamiseks. Exeli tabelis kaebaja esitatud ületunnitööd kajastatud tegevuste osas pistelist kontrolli läbi viies tuvastas vastustaja, et kontrollitud ülesannete osas ületunnid reaalselt aset ei leidnud. Haldusasja materjali hulgas on X volitatud esindaja, vandeadvokaat Heldur Otti, 23.10.2019 esitatud nõudeavaldus Põhja-Pärnumaa vallavanemale Jane Metsa nimele, milles taotletakse Xle ületunnitöö eest palga maksmist ja mittevaralise kahju hüvitamist. X taotles vallalt 27 500,65 eurot, millest 7 500,65 eurot moodustab 218 ja 2019 maksmata jäetud palk kokku 572 töötatud ületunni eest ja 20 000 eurot hüvitis 2018 ja 2019 täiendavate tööülesannete täitmisele ja ületunnitööle kohustamisega tekitatud mittevaralise kahju eest. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus vastas nõudeavaldusele kirjaga nr 15-10/3120-1, märkides muuhulgas, et tööandjana ei ole ametiasutus käitunud X suhtes õigusvastaselt. Kohus lisab, et vastuses nõudeavaldusele selgitatakse Xle asjaolusid koos viidetega asjakohastele õigusnormidele, mida kohus ei hakka üle kordama. Vallavalitsus asus seisukohale, et ületunnitöö ei ole teenistusülesannete täitmine väljaspool tööaega juhul, kui selle kohaldamise vajadus tuleneb ametnikust endast ning kuna ametiasutus pole ületunnitööd ametnikul teha palunud, siis puudub ametiasutusel ATS § 39 lg 3 järgi ka kohustus selle eest täiendavalt maksta isegi juhul, kui selline töö üldse on aset leidnud. Samuti märkis vallavalitsus oma kirjas, et ei sea kahtluse alla ametnikule psühhiaatri poolt pandud diagnoosi, kuid see ei saa olla kuidagi tekkinud tööandja süül, s.o pikaajalise suurenenud töökoormuse ja sellest tingitud pingestatud töösuhete tagajärjel, nagu nõudeavalduses väidetakse.

Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 39 lg 1 sätestab, et ametiasutus võib ametnikult nõuda teenistusülesannete täitmist väljaspool tööaega, kui teenistusülesanded tulenevad erakorralistest asjaoludest ja tuleb täita viivitamata. Lõike 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhul võib ületunnitööd kohaldada ametniku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lõige 3 ütleb, et ületunnitöö ei ole teenistusülesannete täitmine väljaspool tööaega juhul, kui selle kohaldamise vajadus tuleneb ametnikust endast. Käesolevas haldusasjas ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et tööandja on Xlt nõudnud teenistusülesannete täitmist väljaspool tööaega, sh olukorras, kus teenistusülesanded tuleneksid erakorralistest asjaoludest ja need oleks tulnud viivitamata täita. Seega ei saa vastustajale ette heita ATS § 39 rikkumist kaebaja suhtes. Kaebaja on ise kinnitanud 14.10.2020 kohtuistungil, et otsest kirjalikku korraldust ületunnitööks ei ole vastustaja temale andnud. Samuti ei ole vastustaja kohustanud kaebajat täitma täiendavaid teenistusülesandeid vastavalt ATS § 53 lg-tele 1 ja 2. ATS § 53 lg 1 sätestab, et ametnik on kohustatud täitma vahetu juhi antud täiendavaid ühekordseid teenistusülesandeid, mille täitmise kohustus ei tulene ametijuhendist ega õigusaktidest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt täiendavaid ühekordseid teenistusülesandeid võib vahetu juht anda juhul, kui ametiasutuse töökoormus on ajutiselt suurenenud või kui see tuleneb hädavajadusest. Hädavajadust eeldatakse eelkõige vääramatu jõu tagajärjel ametiasutuse varale või muule hüvele tekkida võiva kahju või kahju tekkimise ohu korral. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks täiendavate teenistuskohustuste täitmise vajadus ja vastustaja poolt kaebaja kohustamine selliseid ülesandeid täita vastavalt ATS §-le 53. Kaebaja kahjunõude esitamise aluseks on Riigivastutuse seaduse (RvastS) § 7 lg 1, mille kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kaebaja nõuab vastustajalt hüvitist talle tervisekahju tekitamise eest, mis oli tingitud väidetava ületunnitöö tegemisest. Kohus on juba eelnevalt leidnud, et kaebaja ei ole tõendanud vastustaja poolt ATS § 39 (ületunnitöö) rikkumist. Tervise kahjustamise eest hüvitise nõue liigitub mittevaralise kahju alla ATS § 9 lg 1 järgi, mille kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Seega tervisekahju hüvitamise eelduseks on vastustaja süüline ja õigusvastane tegevus, millega kaasneks kaebajale tervisekahju. Kohus ei ole antud asjas tuvastanud vastustaja süülist/õigusvastast tegevust kaebaja suhtes, mis oleks väljendunud ületunnitöö tegemise nõudmises ja kaebaja töökoormuse suurendamises (lisaülesannete täitmise kohustus jms), selle kohta tõendid puuduvad. Haldusasja materjali hulgas on OÜ X 06.08.2019 teatis, millest nähtub, et X on dr V juures ambulatoorsel ravil alates 08.07.2019. Diagnoosiks on märgitud xxxxx. Arst kirjeldab patsiendi seisundit patsiendi enda sõnade järgi. Arsti hinnangul on vajalik ravi jätkamine ja regulaarsed psühhiaatri konsultatsioonid. Kohus märgib, et inimestel on pingetaluvus erinev. Inimene peab ise jõudma arusaamisele, milline töökoht talle sobib ja milline mitte. Tunnistaja R Õ ütluste kohaselt hakkas ta tähele panema, et näiliselt vähimagi põhjuseta hakkas X nutma, tal esinesid meeleolu kõikumised. Juuni alguses 2019 hakkas tunnistajal X pärast hirm ning ta mitmel korral soovitas temale aeg maha võtta. Tunnistaja sõnul pikka aega ei kuulanud X tema nõuandeid, lõpuks ta soostus töövõimetuslehe võtma. X oli töövõimetuslehel üle 5 kuu ning teenistusest vabastuse lõppedes enam teenistust Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuses ei jätkanud. X vabastati teenistusest Põhja-Pärnumaa vallavanema 15.11.2019 käskkirjaga nr 14-1/70 alates 01.12.2019 töövõime vähenemise tõttu. Töötukassa 28.12.2019 otsusega nr TVH/19/058699 tuvastati Xl puuduv töövõime kestusega 6 kuud (perioodil 22.11.2019 – 21.05.2020). Töötukassa 25.03.2020 otsusega nr TVH/20/012375 tuvastati Xl puuduv töövõime kestusega 1 aasta (perioodil 22.05.2020 – 21.05.2021). Keegi ei sea kahtluse alla kaebajale arsti poolt pandud diagnoose ja temale määratud ravi, samuti töövõime puudumise

tuvastamist Töötukassa poolt, küsimus on selles, kas kaebaja haigestumine oli tingitud vastustaja tegevusest. Kohus leiab, et haldusasjas puuduvad tõendid, mis viitaksid vastustaja süülisele tegevusele, sh kaebaja õiguste rikkumisele. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et vastustaja kohustas kaebajat tegema ületunnitööd või on määranud kaebajale lisaülesandeid või muul moel suurendanud tema töökoormust. Tunnistajate R. Õ. ja M. T. ütlused on vastuolulised kaebaja töökoormuse/ületunnitöö ja sellest tööandjat teavitamise osas. Kaebaja ise väidab, et rääkis sellest oma vahetu ülemuse ja vallavanemaga, kes mõlemad eitavad seda. Samas kaebaja kinnitas kohtule, et kirjalikult ei ole ta tööandja poole pöördunud seoses ületunnitöö tegemise ja suure töökoormusega. Peale selle kaebaja ei esitanud vastustajale ka oma ületunnitöö arvestust, mille ta esitas alles kohtumenetluses. Vastustaja kontrollis ja võrdles kaebaja andmeid vallavalitsuse ametlike andmetega, mille põhjal kaebaja arvestus ei leidnud kinnitamist. Kohus osundab, et ka 23.10.2019 nõudeavaldusele ei olnud lisatud ületunnitöö arvestust, kuigi kaebaja väitel pidas ta seda kogu aeg, kandes andmed oma kalendermärkmikusse. Nõudeavaldusele oli lisatud ainult OÜ X 06.08.2019 teatis. Põhja-Pärnumaa vallavaema 16.04.2018 käskkirjaga nr 15-3/26 kinnitati xxxi ametijuhendi korrigeeritud tekst. X allkirjastas selle ametijuhendi. Korrigeeritud ametijuhendis jäi algselt pakutud teenistusülesannete 35 punktist alles 23 punkti. Vastustaja kinnitas seletuses kaebusele, et lõpliku ametijuhendi koostamisel arvestati asjaoluga, et senistes tööülesannetes sisaldunud tegevused saab ühinemisel tekkinud inimressursi toel jagada ning see võimaldaski spetsialiseerumist oma valdkonnale kitsamalt ning alandada ühinemisest tingitud töökoormust. Xxxi ametijuhendis on täpselt kirjas xxxxx teenistusülesanded (punktis 4, alap-d 4.1 – 4.23). Ametijuhendi p 5 (õigused) kohaselt on ametnikul õigus keelduda korralduse täitmisest, kui korraldus on vastuolus Põhiseaduse või muude õigusaktidega/.../. Sellest tulenevalt kaebaja võis keelduda ületunnitööst, kui tööandja oleks teda selleks õigusvastaselt kohustanud/sundinud. Haldusasjas puuduvad tõendid selle kohta, et tööandja oleks kaebajat kohustanud/sundinud tegema ületunnitööd. Ametnik ise planeerib oma tööaega ja selliselt, et tööülesanded saaksid tehtud tööaja kestel (see on tööaja ja tööülesannete täitmise planeerimise küsimus). Vaidlust ei ole selles, et mingid teenistusülesanded oleksid jäänud kaebajal tähtajaliselt täitmata/lõpetamata, vastustaja selles kaebajat ei ole süüdistanud. Vastustaja kinnitas kohtule, et ei ole määranud kaebajale mingite teenistusülesannete täitmiseks konkreetseid tähtaegu, mida kaebaja ei täitnud või täitis hiljem. Antud juhul puuduvad tõendid selle kohta, et tööandja oleks kaebajalt nõudnud ületundide tegemist. Ka ei ole kaebaja pöördunud tööandja poole probleemiga, et ta ei jõua tööajal oma teenistusülesandeid täita, kohtule ei ole selle kohta tõendeid esitatud. Tunnistaja R Õ väitis kohtus, et X ütles talle, et rääkis oma vahetu ülemusega töökoormusest, ise ta selle tunnistajaks aga ei olnud. Tunnistaja M T, kes oli X vahetu ülemus, ei kinnitanud seda vestlust ning väitis, et X ei ole teinud konkreetset pöördumist tema poole seoses liigse töökoormusega, samuti oma ametiülesannete ümberkorraldamiseks ja vähendamiseks ei ole X konkreetseid ettepanekuid teinud. Tunnistaja kinnitas, et xxxi ametijuhend oli välja töötatud koostöös Xga. Vallavanem selgitas kohtus, et kaebaja soovis saada palgalisa, mitte töökoormuse vähendamist. Vallavanema ütluste kohaselt kaebajale tõsteti palka ning tema brutopalk oli 1550 eurot kuus. Kohus kuulas kohtumenetluse käigus kirjalikult üle kaks tunnistajat- R Õ (endine vallasekretär) ja M T (vahetu juht/ülemus, majandusosakonna juhataja). Tunnistaja R Õ ütluste kohaselt Xga töötas ta kõrvuti kabinettides, seega sai informatsiooni töökoormuse kohta igapäevaselt kõrvalt kuuldes ja nähes, samuti Xga rääkides. 2018 jaanuarist alates suurenes märgatavalt xxxi töökoormus kariloomadega seotud probleemidega. Endisest Vändra valla piirkonnast oli teravalt päevakorral ühe talu hobuste ja teise küla koerte ning naabrite tüliküsimused, lisaks olid Tootsi alevis hooletusse jäetud kitsed. Need olid aastaid lahendamata asjad ja neile probleemidele soovisid nii küla-ja alevielanikud kui ka vallavalitsus kiiret lahendust. Lisandusid veel erinevatel põhjustel ärritunud vallakodanike probleemide lahendamised, mis kulutasid palju xxxi aega ja energiat. 2018 kevadel, kui avanes hajaasustuse programmi taotlusvoor, suurenes xxxi vastuvõtule soovijate hulk märgatavalt, millega seoses oli palju nõustamist, dokumentide vastuvõtmist, kontrollimist jne. Samas oli ka palju eelnõusid, mida oli vaja volikogule ette valmistada. Tunnistaja väitis, et X enda sõnade kohaselt rääkis ta oma otsese ülemusega töökoormusest, kes tema juttu eiras.

Tunnistaja ütluste kohaselt umbes 2 kuud enne töövõimetuslehele jäämist hakkas X rääkima, et ta ei jõua enam, ta on ummikus, vahetu juht/ülemus ei kuula, mida ta räägib. Tunnistaja sõnul hakkas ta ise tähele panema, et näiliselt vähimagi põhjuseta hakkas X nutma, tal esinesid meeleolu kõikumised. Juuni alguses 2019 hakkas tunnistajal X pärast hirm ning ta soovitas mitmel korral Xle aeg maha võtta, kuid pikka aega ei kuulanud ta tunnistaja nõuandeid, lõpuks ta soostus töövõimetuslehe võtma. Küsimusele, miks R Õ tegi ettepaneku, et raielubade menetlemise ülesanne lisatakse xxxi ametijuhendisse, vastas tunnistaja, et see ei olnud ettepanek, vaid korraldus personalispetsialistile. Tunnistaja väitis, et majandusosakonna juhataja ütles, et raielubade menetlejaks peab olema xxx, kellel on sellekohane haridus. Volikogu kinnitas lõpuks määruse, kus raieloa andmise või selle andmisest keeldumise otsustab ametiasutuse xxx. Tunnistaja M T ütluste kohaselt Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus kui tööandja alustas oma tegevust 01.01.2018. Tegemist oli uue asutusega ning oli ka palju ebaselgust tööde organiseerimisel ja kooseisude vajaduses. Vallavalitsuse kantselei poolt koostati endise vallasekretär R Õ juhtimisel arenguvestluste läbiviimise kord, mis kinnitati vallavanema 04.12.2019 käskkirjaga nr 15-3/46. Nimetatud korra § 4 lg 3 kohaselt viiakse arenguvestlused läbi üks kord aastas. X töösuhe lõppes enne nimetatud käskkirja vastuvõtmist, mistõttu tunnistaja kui xxx X vahetu juht/ülemus ei saanud korrast tulenevalt temaga arenguvestlust läbi viia. Tunnistaja kinnitas kohtule, et xxx X ei ole teinud konkreetset pöördumist tema poole seoses liigse töökoormusega. Samuti oma ametiülesannete ümberkorraldamiseks ja vähendamiseks ei ole X konkreetseid ettepanekuid teinud. Xxxi ametijuhend oli välja töötatud koostöös Xga. Tunnistaja kinnitas kohtule, et endine vallasekretär R Õ ei ole teavitanud ei vallavalitsuse istungitel ega ka nendele järgnevatel koosolekutel xxxi liigsuurest töökoormusest ja ei ole teinud ka konkreetseid ettepanekuid ametiülesannete ümberkorraldamiseks. Olles jälginud kõikide spetsialistide töökoormust ei leidnud tunnistaja, et xxx oleks olnud oma tööülesannetega rohkem koormatud, seega ei saanud ta astuda samme mingisuguseks ennetustegevuseks. Tunnistaja kinnitusel X oma pidevast ületöötamisest ei ole teda teavitanud. Tunnistaja ütluste kohaselt ka tänasel xxxil on praktiliselt sama 1.0 töökoormus ja samad tööülesanded ning tunnistaja ei ole märganud ega kuulnud, et see ametnik kurdaks ülekoormust. Tunnistaja väitel ametijuhendite koostamisel arvestas ta alati ametnike seisukohtadega. Xxxile raielubade menetlemise delegeerimise ettepaneku tegi endine vallasekretär RÕ. Kaebaja väidab, et on suuliselt rääkinud nii vallavanemaga kui ka majandusosakonna juhatajaga ületunnitöö tegemisest ja ülekoormatusest, kuid nii vallavanem Jane Mets kui ka tunnistajana üle kuulatud majandusosakonna juhataja M. T. kaebaja väiteid ei kinnita. Kaebaja tunnistas kohtus, et kirjalikult eelmainitud probleemidest ei ole tööandjat teavitanud. Seejuures kohus viitab asjaolule, et kaebaja on ise osalenud xxxi ametijuhendi (mille korrigeeritud variandis teenistusülesandeid vähendati 35-lt 23-le) koostamisel ning on selle ka allkirjastanud (kirjalikke märkusi, ettepanekuid vms ei ole ta ametijuhendi osas teinud). Haldusasjas esitatud tõendite hulgas on Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse Pärnu-Jaagupi Halduskeskuse töökeskkonna ohutegurite väljaselgitamise ankeet, mille on täitnud X xxxina (kaebaja edastas täidetud küsitlusankeedi tööandjale 25.01.2019). Töökeskkonna ohutegurite kaardistamise osas õnnetusjuhtumite riski (p 1) kohta ei teinud kaebaja ühtegi märget. Füüsikaliste tingimuste osas (p 2) oli rist lahtris „mõnikord“ koos selgitusega „Suvekuudel väga palavate ilmadega kontoris töötingimused rasked“. Keemiliste tingimuste (p 3) ja füsioloogiliste tingimuste ( p 4) kohta märkeid ei ole. Psühhosotsiaalsete tingimuste (p 5) kohta on tehtud rist lahtris „mõnikord“, mis käsitleb ajapuudust (vajadust kiirustada) koos kaebaja märkusega „periooditi“ (valikuvariantide hulgas on ka lahter „tihti“). Osas, mis käsitleb õnnetus- või vägivallaohuga tööd on tehtud rist lahtris „mõnikord“ koos märkega „olukorrad, kus on vajadus tegeleda kariloomade või kurjade koertega“. Bioloogiliste tingimuste (p 6) kohta on märkuste lahtris kirjas, et „Välitingimustes viibides- puugid, puugivastane vaktsineerimine võiks toimuda tööandja kulul“. Lahtris „Psühhosotsiaalsed tingimused“ (p 5) ei ole ühtegi märget tehtud lahtris „tööaeg (pikk vahetus; öötöö)“; „pikaajaline töötamine üksi“; „ebavõrdne kohtlemine“; „tööprotsessi sõltuvus teistest“; „tähelepanu pingelisus“ jne. X ei ole ankeetküsitluses märkuste lahtrisse märkinud, et ta teeks pikki

vahetusi või ületunnitööd vms. Samuti ei ole kaebaja kordagi ankeetküsitluses kasutanud vastuse varianti „tihti“. Nii näiteks lahtris ajapuuduse (vajadus kiirustada) kohta ei ole kaebaja märkinud, et oleks tihti ajahädas, üle koormatud, teeks ületunnitööd jne. Küsitlusankeedi lõpus märgitakse, et vastuseid kasutatakse Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse riskianalüüsi tegemisel töökeskkonna ohutegurite väljaselgitamiseks. Seega kaebajal oli võimalus oma probleemid väidetava sagedase ületunnitööga ja liigse töökoormusega kirja panna ankeetküsitluses (märkuste lahtrid olid ankeedis olemas), mida ta ei teinud (sh kaebaja ei kasutanud ankeedis kordagi lahtrit „tihti“ osas, mis otseselt puudutas ajapuudust ja tööaega, ajapuuduse kohta oli vastuse variant „mõnikord“ ja märkuste lahtris „periooditi“). Kohus märgib, et ka ankeetküsitluse vastustest ei saa järeldada, et kaebaja oleks ülekoormatud olnud ja teinud ületunnitööd, kuna vastavad märked ankeedis puuduvad. Haldusasjas esitatud kahjunõude puhul on oluline välja tuua põhjuslik seos kaebaja haigestumise (tervisekahju) ja vastustaja (endise tööandja) tegevuse vahel. Kaebaja tervisekahjustus on tõendamist leidnud, selles osas vaidlus puudub, kuid et see oleks tingitud vastustaja tegevusest ei ole käesolevas asjas tõendatud, puuduvad kaebaja väiteid kinnitavad tõendid. Kohtu hinnangul kaebaja tervisekahju põhjustajaks ei olnud vastustaja tegevus. Kohus ei ole esitatud tõendite (sh tunnistajate ütluste) alusel tuvastanud põhjusliku seose tervisekahju ja vastustaja tegevuse vahel. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja kaebaja suhtes käitunud süüliselt ja õigusvastaselt, sh ei ole rikkunud kaebaja õigusi. Kohus eeltoodut kokku võttes asub seisukohale, et puudub alus kaebaja kahjunõude rahuldamiseks ja Põhja-Pärnumaa vallalt tervisekahju väljamõistmiseks Xle summas 30 155 eurot.

MENETLUSKULUD

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.