Korrakaitse › Vanglad

pöördumisi vaietena ja teeks vaideotsused, mitte ei tagastaks esitatud vaideid ja selgitustaotlusi või märgukirju. Kaebuses viidatud 10.12.2020. a otsuste näol oli tegemist vangla vastustega J. Kolesnikovi märgukirjadele ja selgitustaotlustele ning tema vaiete tagastamisega vaideõiguse puudumise tõttu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kinnipeetaval puudub kaebeõigus sellise sisuga otsuste iseseisvaks vaidlustamiseks halduskohtumenetluses ning vangla kohustamiseks vaie alati sisuliselt läbi vaadata. Ka Riigikohus on leidnud, et õigus vaides esitatud nõude sisuliseks lahendamiseks ei ole kohtus kaitstav, märkides oma 27.05.2013. a otsuses asjas nr 3-3-1-16-13 (p 35) järgmist: „Kuivõrd kaebajal oli võimalus vaidlustada vastustaja /.../ otsuseid kohtus, siis ei saa ka vaideotsuses otsuse nr /.../ peale esitatud vaide lahendamata jätmine tema õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult rikkuda ja kohtud jätsid põhjendatult kaebuse vaideotsuse tühistamiseks rahuldamata.“ Õiguse vaidemenetlusele tunnistamine põhivaidluse esemest lahus oleva subjektiivse õigusena, mille saab maksma panna kohustamiskaebuse esitamise kaudu halduskohtumenetluses, on otseses vastuolus HKMS § 45 lg-s 4 sätestatud kaebeõiguse piiranguga. 3.Sõltumata sellest, kas vaidemenetlus on enne kohtusse pöördumist kohustuslik või vabatahtlik, ei takista isegi vaide võimalik õigusvastane läbi vaatamata jätmine või tagastamine vaides vaidlustatud haldusakti või toimingu kohtulikku kontrolli. Samuti ei takista seda vaiete võimalik ebaõige käsitlemine selgitustaotluse või märgukirjadena, sest VangS § 11 lg 5 järgi on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras ka siis, kui kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega isegi juhul, kui kinnipeetava vaie on vanglas jäetud sisuliselt lahendamata, ei võta see otsustus eraldiseisvalt isikult võimalust vaides vaidlustatud haldusakti või toimingu õiguspärasuse kontrollimiseks kohtu poole pöörduda ega takista isiku juurdepääsu õigusemõistmisele. 4.Eeltoodust lähtudes ja arvestades J. Kolesnikovi isikut kui kogenud halduskohtumenetluses osalejat (KIS-i järgi perioodil 2008-16.02.2021 esitanud kohtutele haldusasjades üle 700 kaebuse ja edasikaebuse), kes on ilmselgelt võimeline aru saama VangS § 11 lg-s 5 sätestatud korrast selle kohta, kuidas ja millal esitada vajadusel halduskohtule kaebusi vangla haldusaktide ja toimingute vaidlustamiseks, nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et halduskohus pidi kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel hindama J. Kolesnikovi konkreetset kaebust ja sellesse kirja pandud põhjendusi ning taotlusi ja halduskohtul puudus kohustus asuda ise uurima, kas sellise sisuga kaebuse esitamisega võis kaebaja siiski soovida vaidlustada mõnd konkreetset vaietes märgitud haldusakti või toimingut. Ka HKMS § 2 lg 3 sätestab, et halduskohus lahendab asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses ja avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal algatusel, s.o üksnes kaebajal on ainuõigus kaebuse sisu ja selles esitatud taotlustega kindlaks määrata asja läbivaatamise ulatus. HKMS § 2 lg 4 sätestab küll ka halduskohtu uurimisprintsiibi, kuid see põhimõte ei ole absoluutne ja ei kohusta halduskohut uurima igat võimalikku probleemi, mis esitatud kaebusega haakuda võib ega asuma kaebaja asemel sisuliselt halduskohtule esitatavat kaebust koostama. 5.Määruskaebuse esitaja esitas taotluse koopia saamiseks tema enda kaebusest Tartu Halduskohtule. Menetlusdokumentidest koopia väljastamist reguleerivad HKMS §-d 88 ja 89. HKMS § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. Siiski ei ole menetlusdokumentidest ärakirjade saamise õigus piiramatu. Riigikohtu halduskolleegium on sedastanud, et menetlusosalistel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakiri (RKHKm

08.09.2015, 3-7-1-502-15, p 3). Ka käesoleval juhul on määruskaebuse esitaja koostanud kaebuse halduskohtule ise, selle sisu on talle teada ning tal oli enne kaebuse kohtule esitamist võimalik teha sellest ärakiri või kokkuvõte, mistõttu puudub kaebajal põhjendatud vajadus saada koopia iseenda kaebusest. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja taotluse oma kaebusest koopia saamiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.