I.G. kaebus Sotsiaalkindlustusameti 29.10.2020. a ettekirjutusele nr T17-2020-403 ja 21.12.2020. a vaideotsusele nr 8-3/29212-2 ning esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Halduskohtu 18.01.2021. a määrus
1.Võtta määruskaebus Tartu Halduskohtu 18.01.2021. a määruse resolutsiooni p 4 peale menetlusse.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.01.2021. a määruse resolutsiooni p 4 muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasi kaevatav (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 252 lg 7).
Sotsiaalkindlustusamet (SKA) tegi 29.10.2020 määruskaebuse esitajale ettekirjutuse nr T17-2020-403, millega kohustas määruskaebuse esitajat tasuma riigile üleläinud elatisnõude summas 994,48 eurot SKA arvelduskontole hiljemalt 30 päeva jooksul pärast ettekirjutuse saamist.
2.Määruskaebuse esitaja esitas 20.11.2020 vaide SKA 29.10.2020. a ettekirjutusele nr T17-2020-403, mille SKA jättis 21.12.2020. a vaideotsusega nr 8-3/29212-2 rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitaja esitas 12.01.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse SKA 29.10.2020. a ettekirjutuse nr T17-2020-403 tühistamiseks ja 21.12.2020. a vaideotsuse nr 8-3/29212-2 kehtetuks tunnistamiseks. Lisaks taotles määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse korras SKA 29.10.2020. a ettekirjutuse nr T17-2020-403 täitmise peatamist. Määruskaebuse esitaja hinnangul
oli SKA ettekirjutus selgelt õigusvastane, seetõttu on määruskaebuse esitaja õiguste kaitseks vajalik peatada selle täitmine esialgse õiguskaitse korras. Ettekirjutuse sundtäitmine toob endaga kaasa ohu nii määruskaebuse esitaja enda toimetulekule kui võimatuse täita jooksvat ülalpidamiskohustust laste suhtes.
4.SKA esitas 18.01.2021 seisukoha määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse kohta. SKA märkis, et kohtutäiturile täitmisele andmiseks peab ettekirjutus olema jõustunud ning et antud juhul ei ole ettekirjutus jõustunud, sest isik on selle vaidlustanud. Halduskohtu määrus
5.Tartu Halduskohus võttis 18.01.2021. a määrusega kaebuse menetlusse (resolutsiooni p 1), tunnistas vastustajaks SKA (resolutsiooni p 2), kohustas SKA-d esitama kohtule kirjalik vastus kaebusele (resolutsiooni p 3) ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 4).
6.Halduskohus leidis, et esialgse õiguskaitse taotlus on küll lubatav, kuid määruskaebuse esitajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb eelkõige juhul, kui taotleja õiguste kaitse võib kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Käesolevas asjas ei osutu kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohtutäiturile täitmisele andmiseks peab ettekirjutus olema jõustunud. Antud juhul ei ole ettekirjutus jõustunud, sest määruskaebuse esitaja on selle vaidlustanud. Eeltoodud põhjustel leidis halduskohus, et esialgse õiguskaitse korras SKA 29.10.2020. a ettekirjutuse nr T17-2020-403 täitmise peatamine ei ole põhjendatud. Määruskaebus
7.Määruskaebuse esitaja esitas 26.01.2021 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 18.01.2021. a määruse resolutsiooni p 4 peale, millega halduskohus jättis rahuldamata määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse. Määruskaebuse esitaja leidis, et halduskohtu järeldus esialgse õiguskaitse mittevajalikkusest on ekslik, kuna haldusakti vaidlustamine ilma selle täitmise peatamiseta esialgse õiguskaitse korras ei takista haldusakti sundtäitmisele pööramist. Seega esineb määruskaebuse esitajal esialgse õiguskaitse vajadus ning halduskohus pidanuks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldama.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus Tartu Halduskohtu 18.01.2021. a määruse resolutsiooni p 4 peale on tähtaegne ja vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
11.Halduskohus jättis 18.01.2021. a määruse resolutsiooni p-ga 4 rahuldamata määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu. Esialgse
õiguskaitse vajadus puudub juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega taotleja jaoks mingeid nn pöördumatuid tagajärgi ei kaasne. Halduskohus märkis, et kohtutäiturile täitmisele andmiseks peab ettekirjutus olema jõustunud. Antud juhul ei ole ettekirjutus jõustunud, sest määruskaebuse esitaja on selle vaidlustanud. Ringkonnakohus nõustub selle põhjendusega osaliselt, s.o osas, millega halduskohus tõdes esialgse õiguskaitse vajaduse puudumist. Ülejäänud osas muudab ringkonnakohus halduskohtu põhjendusi alljärgnevalt.
12.Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on vältida tagajärgi, mis raskendavad kaebuse eesmärgi saavutamist või muudavad selle võimatuks. Käesoleval juhul ei nähtu asja materjalidest, et riigile üle läinud elatisnõude summas 994,48 eurot tasumine raskendaks kaebuse eesmärgi saavutamist või muudaks selle võimatuks. Raha tasumisena täidetavad nõuded on tagasitäidetavad, ilmselgelt ei ole tegemist pöördumatu tagajärjega. Kuigi määruskaebuse esitaja märkis esialgse õiguskaitse taotluses, et ettekirjutuse sundtäitmise korral toob see kaasa ohu kaebaja enda toimetulekule ning võimatuse täita jooksvat ülalpidamiskohustust laste suhtes, möönis ta samas, et kaebuse rahuldamise korral lükkuks ettekirjutuse täitmine lihtsalt edasi. Määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse vajaduse põhistus on paljasõnaline, tõendamata ega ole seetõttu veenev. Lisaks viitab ringkonnakohus, et kui määruskaebuse esitajal on objektiivselt raskendatud ettekirjutusega nõutud summa korraga tasumiseks, tasub kaaluda võimalust asuda läbi rääkima SKA-ga nõude nt osamaksetena tasumiseks.
13.Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgnevat. Õige on määruskaebuse esitaja märkus, et haldusakti puhul saab rääkida kehtivusest, mitte jõustumisest. SKA tegi määruskaebuse esitajale ettekirjutuse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 32 lg 1 alusel koos hoiatusega sundtäitmise algatamise kohta tagasinõude kohustuse täitmata jätmise korral. Seega on ettekirjutus täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 21 järgi ning see on võimalik anda sundtäitmisele TMS-s sätestatud korras. TMS § 2 lg 1 p 2 kohaselt on täitedokumendiks ka halduskohtu jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv otsus ja määrus menetluskulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete kohta, samuti hüvitiste väljamõistmise kohta avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest ning rahaliste nõuete täitmise tagamise kohta. SKA 18.01.2021. a vastusest halduskohtule nähtub, et SKA praktika kohaselt ootab SKA ära vaidluse lõpu jõustunud kohtuotsuse näol ning alles seejärel pöördub kohtutäituri poole nõude sundtäitmisele pööramiseks. Kuigi SKA sõnakasutus halduskohtule antud vastuses oli ebatäpne, on võimalik siiski aru saada, et sisuliselt kinnitas SKA, et ei pöördu ettekirjutuses nimetatud nõude sundtäitmisele pööramiseks kohtutäituri poole enne, kui käesolevas asjas on jõustunud kohtulahend. Eelnevast tulenevalt puudub määruskaebuse esitajal esialgse õiguskaitse vajadus ka seetõttu, et SKA ei ole ettekirjutust täitmiseks andnud ning SKA kinnituse kohaselt seda enne kohtulahendi jõustumist ka ei tee. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et määruskaebuse esitajal on võimalus esitada uus esialgse õiguskaitse taotlus, kui SKA siiski kasutab oma seadusest tulenevat õigust ja annab ettekirjutuse sundtäitmisele kohtuvaidluse ajal.
14.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.01.2021. a määruse resolutsiooni p 4 muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.