XX kaebus Maksu- ja Tolliameti 24.10.2019 vastutusotsuse nr 13-7/00969-14 ja 04.12.2019 vaideotsuse nr 6-1/4525-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, esindajad Karmo Neider ja Irina Bušujeva Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Liisa Nikkarinen
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 04.05.2020
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 sedastab, et kohtule esitatavad avaldused tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (edaspidi: MTA) kohustas PATRIOT MEDIA OÜ-d tasuma 29.11.2017 maksuotsusega nr 12.2- 3/039804-18 maksuvõlga kokku 23 273,82 eurot.
2.MTA kohustas XXt ja YYit tasuma 24.10.2019 vastutusotsusega nr 13-7/00969-14 solidaarselt PATRIOT MEDIA OÜ maksuvõlga 36 723,14 eurot (edaspidi: VO). MTA põhjendas VO-d järgmiselt. XX ja YY rikkusid tasumiskohustust sellega, et deklareerisid ebaõigeid andmeid PATRIOT MEDIA OÜ käibedeklaratsioonidel. MTA tuvastas, et PATRIOT MEDIA OÜ Swedbank AS-s asuvalt kontolt on: 1) perioodil 01.10.2016–27.03.2017 välja võetud sularaha kokku 26 890 eurot; 2) perioodil 01.10.2016–27.03.2017 tehtud kaardimakseid kokku 7 790,69 euro ulatuses; 3)
1(7)
perioodil 06.10.2016–27.03.2017 tehtud ülekandeid kokku 78 942,60 eurot Saksamaa, Leedu, Itaalia, Hollandi äriühingutele, mille seotus PATRIOT MEDIA OÜ ettevõtlusega ei ole tuvastatav.
3.XX ja YY kontrollisid PATRIOT MEDIA OÜ juhatuse liikmetena äriühingu raha kasutamist ja vastutasid raha eesmärgipärase kasutamise eest. XX ja YY rikkusid maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust korraldada esindatava tasumiskohustus, mis tuleneb MKS § 105 lg-st 1 koostoimes käibemaksuseaduse § 38 lg-ga 1.
4.MTA koostas 24.04.2019 PATRIOT MEDIA OÜ-le intressinõude nr 13-3/70484 summas 11 578,10 eurot. Intressinõudes on intressi arvestatud 29.11.2017 maksuotsusega nr 12.2-3/039804-18 määratud, kuid tasumata jäetud maksukohustustelt. PATRIOT MEDIA OÜ-le väljastatud intressinõue on täies ulatuses tasumata.
5.PATRIOT MEDIA OÜ suhtes läbi viidud maksu- ja vastutusmenetluse raames kogutud andmetele tuginedes asus MTA seisukohale, et XX rikkus võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 5 tähenduses maksukohustusi tahtlikult. Äriregistri andmetel oli XX PATRIOT MEDIA OÜ asutaja ja juhatuse liige ajavahemikus 04.06.2014–27.03.2017 ning ainuosanik ajavahemikus 30.09.2015– 03.03.2017. Seega oli VO-ga sissenõutava maksukohustuse tekkimise ajal (s.o oktoobrist kuni detsembrini 2016 ja jaanuarist kuni veebruarini 2017) PATRIOT MEDIA OÜ XX kontrolli all.
6.XX ei ole esitanud MTA-le korraldusega nõutud teavet ega dokumente, samuti ei ole teavitanud korralduse täitmata jätmise põhjustest. XX jättis tahtlikult kontrollimiseks dokumendid esitamata, venitas menetluse läbiviimisega, esitas eksitavat informatsiooni ja korraldas menetluse ajal PATRIOT MEDIA OÜ osaniku ja juhatuse liikme vahetuse. XX müüs 03.03.2017 PATRIOT MEDIA OÜ. Selline teguviis viitab teadlikult soovile vabaneda võimalikust vastutusest, mis võib kaasneda äriühingu kontrolli tulemusel tuvastatud rikkumistest. Peale äriühingu võõrandamist ei toimu äriühingus tegevust. XX võõrandas äriühingu Venemaal elavale WWle, kes on variisik ning ei tegutse äriühingus.
7.E-maksuameti andmetel ei ole WWle väljastatud volikirju ega e-maksuameti kasutamisõigusi. WW ei ole ajavahemikus 01.10.2016–26.08.2019 Eesti piiri ületanud, mis tähendab, et ta ei ole äriühingut juhtima asunud. Äriregistri andmetel on PATRIOT MEDIA OÜ kontaktisikuna märgitud QQ ning WW on volitanud teda esindama ennast Eesti Vabariigis mh äriühingute asutamisel ja äriühingute ostmisel mistahes hinna ja tingimustega ning määrata WW äriühingute juhatuse liikmeks. Ka QQ on variisik, kes äriregistri andmetel on seotud 23 äriühinguga. Ka tema ei asunud tegelikkuses äriühingut juhtima. PATRIOT MEDIA OÜ ei jätkanud majandustegevust peale WW juhatuse liikmeks saamist ega QQ volitamist. Äriühing on käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud 01.05.2017, kuna ei tõendanud ettevõtlusega tegelemist Eestis.
8.Maksukohustuslaste registri andmetel on XXl volitus ja e-leping äriühingu nimel e- maksuametis tegutsemiseks sõlmitud 05.09.2014 ja volituste lõppemise lõpukuupäeva märgitud ei ole. Seega on XXl võimalus igal ajahetkel olla kursis e-maksuametis kajastatavate andmetega ning esitatud maksudeklaratsioonidega. Swedbank AS-i andmetel on PATRIOT MEDIA OÜ arvelduskonto allkirjaõiguslik isik alates 10.06.2014 XX ja alates 27.01.2017 YY, konto on avatud. Pangakaartide kasutaja oli ainult XX. PATRIOT MEDIA OÜ pangakonto kasutajate osas ei ole peale äriühingu võõrandamist ja juhatuse liikmete muutmist toimunud kasutajate osas muudatusi. Pangakonto väljavõttest nähtub, et viimane tehing tehti 11.05.2017, kuigi sel ajal ei olnud enam XX ega YY PATRIOT MEDIA OÜ juhatuse liikmed. Seega oli XXl täielik ülevaade ning kontroll PATRIOT MEDIA OÜ majandustegevuse ja finantsvahendite üle.
9.XX oli PATRIOT MEDIA OÜ juhatuse liige kuni 27.03.2017 ning nimetatud ajani lasus XXl kohustus korraldada äriühingu majandustegevust viisil, mille tulemusel äriühingu majanduslik olukord ei halveneks ning laekuks piisavalt vahendeid äriühingu kohustuste tasumiseks. Kuna XX ei esitanud MTA-le veebruari 2017 raamatupidamise algdokumente, siis MTA võttis aluseks 2(7)
PATRIOT MEDIA OÜ tehingupartnerite esitatud andmed. Raamatupidamisdokumentide alusel selgus, et XX jättis erinevate reklaami- ja turundusteenuste osutamisega seoses veebruaris 2017 deklareerimata 20% määraga maksustatava käibe 7680 eurot ja arvestatud käibemaksu 1536 eurot. Samas jättis esitamata PATRIOT MEDIA OÜ raamatupidamise algdokumendid, mistõttu puudub informatsioon selle kohta, milliseid summasid PATRIOT MEDIA OÜ oktoobrist 2016 kuni jaanuarini 2017 KMD-des sisendkäibemaksu hulgas deklareeris. Arvelduskonto väljavõtte põhjal ei ole võimalik tuvastada, milliste konkreetsete tehingutega on tegemist ja kuidas need on seotud PATRIOT MEDIA OÜ ettevõtlusega ja maksustatava käibega.
10.MTA tuvastas, et perioodil 01.10.2016–27.03.2017, kui XX oli äriühingu juhatuse liige, on PATRIOT MEDIA OÜ Swedbank AS-s asuvalt arvelduskontolt välja võetud pangautomaatide kaudu sularaha kokku 26 890 eurot. Perioodil 01.10.2016–27.03.2017 on PATRIOT MEDIA OÜ Swedbank AS-s asuvalt arvelduskontolt tehtud kaardimakseid kokku 7790,69 eurot. Perioodil 06.10.2016–27.03.2017 on PATRIOT MEDIA OÜ Swedbank AS-s asuvalt arvelduskontolt tehtud ülekandeid kokku 8942,60 eurot. Tegemist on Saksamaa, Leedu, Itaalia, Hollandi äriühingutega. XX ei ole kajastanud PATRIOT MEDIA OÜ käibedeklaratsioonidel kauba või teenuse ühendusesisest soetamist. PATRIOT MEDIA OÜ pangakonto väljavõtte järgi on XXle ajavahemikul 01.10.2016– 01.04.2017 igakuiselt tehtud väljamakseid kokku 2657,86 eurot. PATRIOT MEDIA OÜ maksudeklaratsioonides on XXle väljamakseid deklareeritud viimati 2017. a jaanuaris. Seega on veebruari, märtsi ja aprillikuu väljamaksed PATRIOT MEDIA OÜ poolt deklareerimata ja tasumata. XX tegevuse ja PATRIOT MEDIA OÜ maksuvõla vahel on otsene põhjuslik seos. Kui PATRIOT MEDIA OÜ oleks deklareerinud õigeid andmeid ja pangakontol olevaid rahalisi vahendeid oleks kasutatud maksude tasumiseks, siis ei oleks äriühingul maksuvõlga summas 23 273,82 eurot tekkinud.
11.XX esitas 25.11.2019 VO-le vaide. MTA jättis 04.12.2019 vaideotsusega nr 6-1/4525-2 vaide rahuldamata, VO resolutsiooni muutmata, kuid muutis osaliselt VO põhjendusi. MTA põhjendas vaideotsust järgmiselt. Kuna vastutusmenetluses on tuvastatud, et PATRIOT MEDIA OÜ tegeliku juhtimisega tegeles XX poeg ZZ ja mõlemad PATRIOT MEDIA OÜ juhatuse liikmed XX ja YY ei huvitunud ZZ tegevusest, jättes talle piiramatu tegutsemisvabaduse, siis on tegemist mõlema juhatuse liikme raske hooletusega võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 mõttes. Olukorras, kus juhatuse liige jätab oma juhatuse liikme kohustused täitmata ning ei teosta äriühingu faktilise juhi suhtes mingisugust kontrolli, ei saa olla tegemist pelgalt hooletusega VÕS § 104 lg 3 tähenduses, vaid üksnes raske hooletusega. Seega on ebaõige VO-s tehtud järeldus, et XX on rikkunud oma kohustusi tahtlikult, vaid sarnaselt YYiga on ka XX rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi raskest hooletusest VÕS § 104 lg 4 tähenduses.
12.Tallinna Halduskohtule saabus 13.01.2020 XX kaebus MTA 24.10.2019 vastutusotsuse nr 137/00969-14 ja 04.12.2019 vaideotsuse nr 6-1/4525-2 tühistamiseks.
KAEBUS JA NÕUE
13.Kaebaja ei nõustu VO ega vaideotsusega ning taotleb nende tühistamist täies ulatuses. VO on haldusakt, mis peab vastama maksuotsuse üldistele nõuetele. MTA on vaideotsusega loobunud kaebaja süü sisustamisel tuginemast kaebajale etteheidetud käitumisele 2019. aastal. Kaebaja ei nõustu, et tema süü vormiks on raske hooletus. Kaebajale ei ole teada otsuse tegemise tegelikke põhjuseid. Vaideotsusest nähtuvalt on vastustaja vaidega esitatud põhjendustel vaide sisuliselt rahuldanud. Seega oleks pidanud VO tühistama.
14.MTA viide haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le 58 ei ole asjakohane, kuna kaebaja vaidlustas VO sisuliselt, mitte vormiliste rikkumise tõttu. Kaebaja hinnangul ei ole lubatav olukord, milles maksuhaldur muudab vaidemenetluse käigus senise otsuse sisulisi põhjendusi, jättes samaaegselt vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamata. Kaebaja nõustub üksnes osaliselt vastustaja 3(7)
selgitustega, mille kohaselt omab süü vormi (tahtluse või raske hooletuse) eristamine tähendust üksnes vastutuskohustuse võimaliku aegumise kontekstis.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
15.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kaebaja seisukohad ei lükka ümber VO-s toodud tuvastatud asjaolude analüüsi ning tehtud järeldusi.
16.Maksuasjas on täidetud kõik MKS § 96 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1 tulenevad juhatuse liikmelt maksuvõla sissenõudmise vajalikud eeldused (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-116-12, p 10; 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50 ap-d „e“-„i“), mida maksuhaldur on VO-s ja vaideotsuses ka kajastanud. Olenemata vaideotsusega muudetud VO põhjendustest, on tuvastatud kaebaja raske hooletus, mistõttu on VO igal juhul õiguspärane. Maksuhaldur on tuvastanud, et vastutusotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad.
17.Äriregistrist nähtuvalt oli XX perioodil 04.06.2014–27.03.2017 PATRIOT MEDIA OÜ juhatuse liige. Seejuures jäi sellesse perioodi kaebaja tegevus, mille tulemuseks on PATRIOT MEDIA OÜ maksuvõla tekkimine (oktoober–detsember 2016, jaanuar–veebruar 2017). MTA tugines VO tõendite kogumile, mille põhjal tuvastas kaebaja tahtliku tegevuse kohustuste täitmisel. Vaideotsuses on vaideorgan leidnud, et kaasaaitamiskohustuse rikkumine ja äriühingu võõrandamine leidsid aset pärast maksuvõla tekkimist, mistõttu ei saa need olla maksuvõla tekkega põhjuslikus seoses. Sellele vaatamata on maksuhaldur VO-s põhjendanud ära asjaolud, mis iseloomustavad kaebaja raskelt hooletut tegevust VÕS § 104 lg 4 mõttes (vastutusotsuse p 3.1.2, lk 6-9). Olukorras, kus juhatuse liige jätab juhatuse liikme kohustused täitmata ning ei teosta äriühingu faktilise juhi suhtes mingisugust kontrolli, ei saa olla tegemist hooletusega VÕS § 104 lg 3 tähenduses. MKS § 150 lg 1 näeb ette, et maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi väidet ega tõendit, mis lükkaks ümber vaideorgani seisukoha, et tegemist on raske hooletusega. VO on motiveeritud ja vastab kõigile haldusaktile esitatavatele nõuetele.
18.Asjaolu, et vaide esitaja HMS §-le 58 ei toetunud, ei välista vaideotsuses vastavale sättele viitamast. VO-s süü vormi põhjenduse puudus ei too kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamist. MKS § 40 lg 1 kohaselt toob juhatuse liikme vastutuse kaasa nii tahtlik kui raskest hooletusest toimepandud kohustuste rikkumine ning kuna raske hooletus on VO-s põhjendatud, ei ole MTA õiguspäraselt vaiet rahuldanud. Ebaõigele süü vormile tuginemine ei mõjutanud asja otsustamist, MTA järeldust ning kaebaja kohustust. Riigikohus on leidnud, et eksliku õigusliku aluse kasutamine ei pruugi vältimatult kaasa tuua akti tühistamist juhul, kui asjakohane regulatsioon on olemas. Nimetatu laieneb juhtumile, kus on ilmselge, et esinevad erinevad õiguslikud ja faktilised alused haldusakti põhjendamiseks, kuna sellisel juhul peaks haldusorgan nii või teisiti vaidlustatud akti uuesti välja andma. Vaideorgan on õiguspäraselt jätnud vaide rahuldamata ning täiendanud haldusakti motivatsiooni.
19.Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et rikutud on tema kaebeõiguse realiseerimise võimalust. Sisult on VO-s esitatud väited jäänud samaks, kuid nendest tehtud järeldus süü vormi osas on osaliselt teine. See asjaolu ei vähenda kaebaja võimalust esitada omapoolsed väited selles osas, et tegemist pole ei tahtluse ega raske hooletusega. Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi sisulist väidet, miks VO on õigusvastane. Seda oli kaebajal võimalik teha nii vaiet esitades kui ka kaebuses. MTA järeldust kaebaja juhatuse liikme kohustuste rikkumise süülisusest ei mõjuta vaideotsusega põhjenduste muutmine ning kaebajal on vastutusmenetluse algusest peale olnud võimalus vastupidist tõendada. Vaideotsusega haldusakti muutmine oli igati selge ja üheselt mõistetav, mitte ei antud sisuliselt uut üllatuslikku haldusakti, mis takistaks kaebaja kaebeõigust.
KOHTU PÕHJENDUSED
20.Kaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohtu põhjendused on järgmised. 4(7)
21.MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. MKS § 40 lg 1 näeb muu hulgas ette, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg 1 esimese lause järgi on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise.
22.Juhatuse liikme vastutuse eeldused on järgmised: 1) juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest; 2) rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine (s.o rikutud peab olema nimelt MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi); 3) kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (MKS § 40 lg 1 ja § 96; Riigikohtu otsused nr 3-3-1- 43-14, 3-3-1-37-13, 3-3-1-17-13, 3-3-1-23-12, 3-3-1-41-05). Juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemiseks peavad olema lisaks täidetud järgmised eeldused: 1) kehtiva maksuvõla olemasolu ehk MKS § 96 lg-s 6 sätestatud vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude (s.o maksuvõlga ei ole tekkinud; maksuvõla sissenõudmine on aegunud; maksuvõlg on kustutatud) puudumine; 2) maksusumma määramise aegumistähtaeg (MKS § 98) ei ole möödunud; 3) maksuvõla sissenõudmine maksumaksjalt või maksu kinnipidajalt on nurjunud; 4) vastutusotsus on tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha (vt Riigikohtu otsus nr 3-15-2813, p 16.1; Riigikohtu määrused nr 33-1-16-12, p 10; nr 3-3-1-15-12, p 50 alap-d „e“–„i“).
23.MKS § 40 lg 4 kohaselt lähtutakse juhatuse liikme süü vormide (tahtlus, raske hooletus, hooletus) tuvastamisel VÕS § 104 lg-tes 3−5 sätestatust. VO-s asus MTA seisukohale, et kaebaja rikkus MKS §-s 8 sätestatud kohustusi tahtlikult. MTA muutis osaliselt 04.12.2019 vaideotsusega nr 6-1/4525-2 VO põhjendusi, kuid jättis VO resolutsiooni muutmata. MTA asus vaideotsuses seisukohale, et PATRIOT MEDIA OÜ tegeliku juhtumisega tegeles kaebaja poeg ZZ. Kaebaja ei olnud teadlik PATRIOT MEDIA OÜ maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisest ja tasumiskohustuse rikkumisest. Samuti on PATRIOT MEDIA OÜ osa võõrandamine toimunud ZZ korraldamisel. Arvestades eelnevat, asus MTA seisukohale, et kaebaja rikkus oma juhatuse liikme kohustusi raskest hooletusest VÕS § 104 lg 4 tähenduses, s.o käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmise tõttu.
24.Riigikohus selgitas oma 11.12.2019 otsuses nr 3-17-2235, et erinevalt tahtlusest, mis on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega (s.o teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine), on hooletus valdavalt seotud objektiivsete tunnustega, s.o kohaste nõuete mittejärgimisega (haldusasi nr 3-3-1-23-12, p 14). Juhatuse liikme hoolsusstandard tuleneb äriseadustiku (ÄS) § 187 lg-st 1. Selle järgi peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liige peab kohustuste täitmisel tegutsema heas usus ja ühingu huvides, olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske. Juhatuse liige on jätnud nõutava teo tegemata ennekõike juhul, kui ta ei ole oma kohustuste täitmisel näidanud üles hoolt, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks. Juhatuse liikme hoolsuskohustus hõlmab ka kohustust teha informeeritud otsuseid, sh küsida asjatundjatelt vajadusel lisateavet ja -selgitusi. Sellist lisateabe hankimise kohustust tuleb hinnata siiski mõistlikkuse põhimõttest lähtudes (vt tsiviilasi nr 3-2-1-54-17, p-d 13.1 ja 13.2 ning seal viidatud kohtupraktika). Erinevate juriidiliste isikute liikide jaoks võib juhatuse liikme hoolsusstandard olla mõnevõrra erineva sisuga. Samuti võib see standard erineda tulenevalt juriidilise isiku tegevusalast ja tegevuse ulatusest ning sellest, kas juhatuse liige on mingi valdkonna asjatundja (vt tsiviilasi nr 32-1-169-14, p-d 19 ja 20).
25.Otsuses nr 3-17-2235 on Riigikohus ka selgitanud, et MKS § 8 lg 1 ei kohusta juhatuse liiget täitma kõiki juriidilise isiku maksualastest õigusaktidest tulenevaid kohustusi vahetult ise. Juhatuse liikmel lasus vaidlusaluse vastutusotsuse tegemise ajal kehtinud seaduse redaktsiooni järgi 5(7)
tagamiskohustus, kehtiva seaduse järgi korraldamiskohustus. Kolleegiumi hinnangul on need terminid siiski samatähenduslikud. Seega võivad juhatuse liikmed korraliku ettevõtja hoolsuse raamides leppida kokku kohustuste jaotamises ja tööjaotuses, samuti kasutada kohustuste täitmiseks kolmandate isikute abi (nt äriühingu majandustehingute dokumenteerimiseks ja kirjendamiseks, maksudeklaratsioonide esitamiseks). MKS § 8 lg-s 1 sätestatud juhatuse liikme kohustused eeldavad siiski, et mõistlikult tegutseval juhatuse liikmel lasub kohustus olla mõistlikul määral informeeritud (vt ka nt otsus nr 4-17-1195/22, p 9). Seega, kuigi juhatuse liikmete omavahelisel tööjaotusel ei ole vahetut mõju välissuhtes võlausaldajatega ega riigiga, tuleb juhatuse liikme individuaalse vastutuse hindamisel äriühingu võla eest siiski arvesse võtta teise juhatuse liikme tegevust (nt varjamine, pahatahtlikkus jms).
26.Riigikohus leidis otsuses 3-17-2235, et juhatuse liikmete tööjaotus ei pruugi alati olla kirjalikult fikseeritud ja võib olla ka suuline või praktikas väljakujunenud tava (vrd VÕS § 23 lg 1 p 3). Kui tööjaotus jäetakse kirjalikult fikseerimata, võtab juhatuse liige siiski riski, et talle võidakse ette heita MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmata jätmist neis valdkondades, mis tööjaotuse järgi ei kuulu tema vastutusvaldkonda, ning vastupidise tõendamise koormis lasub temal. Vastutusotsusest peavad nähtuma piisavad asjaolud, miks maksuhalduri hinnangul on etteheidetav tahtlus või raske hooletus (VÕS § 104 lg-d 4 ja 5), sest hooletus (VÕS § 104 lg 3) ei too MKS § 40 lg 1 järgi kaasa vastutust.
27.HMS § 85 sätestab võimalikud otsused, mida võib haldusorgan vaide läbivaatamise tulemusena teha. Haldusorganil on üksnes kaks võimalust, kas rahuldada vaie või jätta see rahuldamata. Praegusel juhul jättis MTA kaebaja vaide rahuldamata. Kohus ei nõustu kaebajaga, et MTA rahuldas vaideotsusega sisuliselt vaide. Eelnevalt käsitletud Riigikohtu praktikat aluseks võttes toob ka raske hooletus kaasa vastutuse alused MKS § 40 lg 1 järgi, mistõttu puudus alus vaideotsusega VO resolutsiooni muutmiseks.
28.MTA tugines vaideotsuses mh HMS §- le 58, mille kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kaebaja leiab, et nimetatud viide ei ole asjakohane, kuna MTA ei ole rikkunud vormi- ega menetlusnõudeid. MTA on sisuliselt rahuldanud kaebaja vaide ning seetõttu oleks vastustaja pidanud vormistama uue otsuse. Kohus ei jaga täielikult kaebaja arvamust. HMS § 58 ei ole mh kohaldatav, kui tegu on materiaalõigusliku veaga. MTA tugines VO-s MKS § 40 lg-le 1 ning ka vaideotsuses jäi MTA seisukohale, et MKS § 40 lg 1 on kohaldatav säte. Seega MTA ei muutnud materiaalõiguslikku alust, vaid muutis üksnes motiveeringut. Haldusakti motiveeringu muutmine olukorras, kus materiaalõiguslikku alust ei muudeta, ei too vältimatu järelmina kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamist, eriti kui haldusorganil tuleks anda samasuguse resolutsiooniga haldusakt uuesti. Võrdluseks võib tuua MKS § 102 lg 1 p 2, mille järgi maksuotsus muudetakse või tunnistatakse kehtetuks uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu maksukohustuse vähendamiseks, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavakssaamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest. Praegusel juhul uusi asjaolusid ega tõendeid asjas ei esitatud, mistõttu puudus alus VO kehtetuks tunnistamiseks või uue otsuse andmiseks. HKMS § 2 lg 1 järgi on halduskohtumenetluse ülesanne eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. Alusetu on kaebaja seisukoht, et kohus otsib põhjendusi haldusakti kehtima jäämiseks. Kohus hindab kaebuse läbivaatamisel eelkõige haldusakti õiguspärasust. Kui kohus ei tuvasta haldusakti õigusvastasust, jäetakse kaebus rahuldamata.
29.Äriregistrist nähtuvalt oli XX ajavahemikus 04.06.2014–27.03.2017 PATRIOT MEDIA OÜ juhatuse liige. PATRIOT MEDIA OÜ maksuvõlg tekkis perioodidel oktoober–detsember 2016 ning jaanuar–veebruar 2017, seega ajal, kui kaebaja oli PATRIOT MEDIA OÜ juhatuse liige. Vaideotsusest ei nähtu ning vastustaja kinnitas ka kohtumenetluses, et kaebaja vaiet ei ole sisuliselt rahuldatud. Maksuhaldur on VO-s põhjendanud ära asjaolud, mis iseloomustavad kaebaja tegevust 6(7)
äriühingus (VO p 3.1.2, lk 6-9). Vastustaja ei loobunud vaideotsuses eelnevast, vaid muutis üksnes süü vormi, kuna kaebaja ei huvitunud ZZ tegevusest äriühingus. Kohus nõustub vastustajaga, et olukorras, kus juhatuse liige jätab juhatuse liikme kohustused täitmata ning ei teosta äriühingu faktilise juhi suhtes kontrolli, on tegemist raske hooletusega VÕS § 104 lg 4 mõttes.
30.Kohus ei nõustu kaebajaga, et kaebaja ei saanud realiseerida oma kaebeõigust seoses sellega, et MTA muutis VO-s kaebaja süü vormi. Kaebaja oleks saanud nii vaides kui kaebuses süü vormi osas esitada sisulisi vastuväiteid, mida kaebaja ei teinud. Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi sisulist väidet, miks VO on õigusvastane.
31.VO ja 04.12.2019 vaideotsuse nr 6-1/4525-2 on õiguspärased ning tühistamiseks puudub alus, mistõttu jääb kaebus rahuldamata.
32.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole kohtule esitanud andmeid menetluskulude kandmise kohta, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.