Tagastada määruskaebuse esitajale selle lisad 1 ja 2 ning jätta rahuldamata Mark Dorožkovi taotlus saada koopia esitatud määruskaebusest.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole käesolev määrus edasikaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Mark Dorožkov esitas 23.04.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse PPA Rahumäe tee 6 arestimajas perioodil 20.12.2013-12.02.2014 ebainimlikes tingimustes viibimisega tekitatud kahju hüvitamiseks.
2.PPA selgitas halduskohtule, et kaebaja esitas 29.01.2020 Politsei- ja Piirivalveametile nõude kahju hüvitamiseks summas 7 000 eurot seoses Rahumäe tee 6 arestimajas perioodil 20.12.2013-12.02.2014 ebainimlikes tingimustes viibimisega. PPA leidis oma 25.02.2020. a vastuses, millega kahjunõue jäeti läbi vaatamata ja tagastati, et hiljemalt 12.02.2014 pidi taotlejale teada olema kahju tekkimine ja selle põhjustanud isik. Seega hiljemalt 12.02.2017 pidanuks ta esitama kahjunõude PPA-le. Taotlusest nähtub samas, et M. Dorožkov oli tegelikult isegi varem teadlik tema väidetavast vaimse- ja füüsilise tervise kahjustamisest arestimajas ning pidanuks seetõttu kahjunõude esitama juba 23.02.2016. Igal juhul on taotlus esitatud 3-aasta pikkuse tähtaja
ületamisega ning taotluse esitaja väited, et alles alates 16.07.2019 on hakanud tema vaimne tervis stabiliseeruma ning nimetatud asjaolust tingituna on saanud võimalikuks kahjunõude esitamine 2020. a, on paljasõnaline ega ole usutav ning ei anna alust pidada hilinenult taotluse esitamist põhjendatuks. PPA leidis, et puuduvad alused tähtaja ennistamiseks. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 6 p 1 kohaselt haldusorgan tagastab taotluse kui taotluse esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata. Eeltoodust lähtuvalt ning tuginedes HMS § 14 lg 6 p-le 1 ja lg-le 7 jättis PPA kahjunõude läbi vaatamata ja tagastas selle.
3.Kaebaja esitas kaebuse PPA-lt kahju hüvitise saamiseks halduskohtusse 23.04.2020.
4.Tartu Halduskohtu 29.06.2020. a määrusega jäeti kaebus viitega HKMS § 47 lg-le 2 käiguta ning kaebajal tuli esitada kohtule taotlus möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks ja märkida tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ning nende põhistus.
5.M. Dorožkov esitas 07.07.2020 taotluse kaebetähtaja ennistamiseks ja põhjendused (palub määrata talle riigi õigusabi korras advokaat, tal ei ole juriidilisi oskusi ning ta vajab kaitsja abi, et esitada erinevaid avaldusi ja kaebusi maakohtule, ringkonnakohtule, Riigikohtule ja EIK-le).
6.Tartu Halduskohus tegi 07.07.2020 määruse, millega jättis kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetas haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel (resolutsiooni p-d 1 ja 2) ning ei rahuldanud kaebaja taotlust anda talle riigi kulul advokaat (resolutsiooni p 3). Määruse põhjendused: kaebaja sai PPA 25.02.2020. a otsuse kätte hiljemalt 28.02.2020. Seega oli viimane päev hüvitamiskaebuse esitamiseks halduskohtule 30.03.2020. Kaebaja esitas kaebuse PPA-lt kahju hüvitise väljamõistmiseks kohtule alles 23.04.2020. HKMS § 71 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohtupraktikas on mõjuvaks põhjuseks loetud eelkõige objektiivset ehk kaebajast sõltumatut asjaolu, mis takistas kaebuse õigeaegset esitamist (näiteks kaebaja ootamatu haigestumine), kuid kaebetähtaja ennistamise aluseks on olnud ka subjektiivset laadi asjaolud (näiteks kaebaja kogenematusest tingitud eksimus). Kaebaja märkis, et soovib kaebetähtaja ennistamist seetõttu, et talle pole määratud riigi õigusabi ning ta ootas oma lohaka käitumise tõttu, et vandeadvokaat kirjutaks tugeva kaebuse. Halduskohtu hinnangul näitas see, et kaebaja ise ei ole olnud kaebetähtaja järgimisel piisavalt hoolikas. KIS-i andmetel on juba 26.03.2020 haldusasjas nr 3-20-335 tehtud määruse p-s 15 M. Dorožkovile selgitatud, et arvestades kaebuse esitamise tähtaegu ning asjaolu, et taotleja viibis Põhja prefektuuri arestimajas perioodil 18.12.2013–12.02.2014, ei oleks tema kaebus Põhja prefektuurilt kahjuhüvitise väljamõistmiseks tähtaegne. Viidatud määruses märgiti, et kuigi taotleja ei ole täpsemalt selgitanud, millise tegevusega arestimaja talle 7000 eurole hinnatavat mittevaralist kahju tekitas, saab eeldada, et taotleja pidi juba arestimajas viibides aru saama talle väidetavalt tekkinud mittevaralisest kahjust ja sellest, kes talle selle kahju tekitas. Kuna kaebust ei saa pidada tähtaegseks ning kohtule esitatud avaldusest ei nähtu mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid taotlejal takistanud kaebuse tähtaegset esitamist, saab pidada taotleja võimalust selles osas oma õiguste kaitseks ilmselt väheseks (RÕS § 7 lg 1 p 5). Nimetatud määrus jõustus 15.04.2020. Halduskohus leidis seega, et kaebaja taotlus PPA arestimajas perioodil 20.12.2013-12.02.2014 ebainimlikes tingimustes viibimisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud. Kaebetähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui isikul on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul (nt Riigikohtu 21.06.2013. a määruse nr 3-3-1-30-13, p 12; 19.04.2006. a määruse nr 3-3-1-26-06, p 12). Kaebaja 07.07.2020
esitatud riigi õigusabi taotluse kohta märkis halduskohus, et riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. Seega on ekslik kaebaja arusaam, nagu peaks ta tingimata saama tasuta õigusabi RÕS-i alusel (selleks, et vandeadvokaat esitaks kohtule tugeva kaebuse). Kohus leidis, et arvestades hüvitamiskaebuse esitamise asjaolusid, ei ole kaebajale riigi õigusabi andmine lubatud, sest kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p 5), kuna kohus lõpetab tähtaja ületamise tõttu asja menetluse. Samuti puudutab kaebus mittevaralise kahju hüvitamist, millise nõude esitamiseks ei ole avaliku huvi puudumise korral riigi õigusabi andmine lubatud (RÕS § 7 lg 1 p 6).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebaja sai halduskohtu 07.07.2020. a määruse kätte 08.07.2020 ja esitas 23.07.2020, s. o tähtaegselt, Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 07.07.2020. a määruse ja teha nii, et tema kaebust ikkagi menetletaks. Samuti palus M. Dorožkov, et talle saadetaks koopia samast määruskaebusest, mille ta ringkonnakohtule esitas.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele sellisel määral, et seda on võimalik menetleda. Tulenevalt RLS §-st 22 lg 1 p 9 on halduskohtu määrusele esitatav määruskaebus riigilõivuvaba. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
9.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 07.07.2020. a määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohtu hinnangul ei tingi ükski määruskaebuses esitatud väide halduskohtu vaidlustatud määruse muutmist ega tühistamist. Ringkonnakohus selgitab, et tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus (RKHK määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12). HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS §-s 150. Kohtupraktikas on selgitatud, et üldjuhul on mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamiseks objektiivne takistus (nt haigus, ettenägematu liiklustakistus, lähedase surm vms). Tegemist peab olema sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Subjektiivse asjaoluna on peetud mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutanud, et ka sel juhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s. h tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid
(protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kahtluse korral oma õiguslikes teadmistes peab õiguslikes küsimustes kogenematu isik mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi (RKHK määrus nr 3-3-1-38-01, p 4; määrus nr 3-3-1-57-02, p 19; määrus nr 3-3-1-75-08, p-d 16-17). Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja esitas halduskohtule 23.04.2020 kahju hüvitamise nõude seoses PPA Rahumäe tee 6 arestimaja väidetavalt õigusvastaste tingimustega ajavahemikul 20.12.2013-12.02.2014. Halduskohus on HKMS § 124 lg 1 alusel kontrollinud kaebuse esitamise tähtajast kinnipidamist ning leidnud, et halduskohtule esitatud kaebus ei ole tähtaegne ning tähtaja ennistamise taotluse rahuldamiseks puudub alus, kuna kaebaja ei nimetanud selliseid objektiivseid ega ka subjektiivseid põhjusi, milledest nähtunuks kaebuse õigeaegse esitamise võimatus. Sellest tulenevalt lõpetas halduskohus asja menetluse. Asja materjalidest nähtuvalt ei pöördunud kaebaja kahju hüvitamise nõudega otse halduskohtusse, vaid kasutas RVastS-is ette nähtud võimalust taotleda esmalt kahju hüvitamist PPA-lt. Olukorras, kus isik on enne hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumist läbinud RVastS-is ette nähtud hüvitamisnõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korra, lähtus halduskohus kaebuse tähtaegsuse kontrollimisel õigesti HKMS § 47 lg-st 2, mis sätestab, et: „Kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti“. Sama nõue on sätestatud RVastS § 18 lg-s 2. HKMS § 47 lg 2 on HKMS § 46 lg 4 suhtes erisäte. Samamoodi on RVastS § 18 lg 2 erisäte § 17 lg 3 suhtes (RKHK 08.10.2008. a määrus asjas nr 3-3-1-41-08, p 8). Vaidlust ei ole ka selle üle, et PPA tagastas kaebaja taotluse kahju hüvitamiseks põhjusel, et taotlus oli esitatud pärast RVastS § 17 lg-s 3 ettenähtud 3-aastast tähtaega. Viru Vangla 31.08.2020. a vastusest ja kirjavahetuslehe koopiast nähtuvalt sai kaebaja PPA poolt 25.02.2020 vormistatud vastuse kahju hüvitamise taotlusele kätte 27.02.2020. Kaebaja pöördus kaebusega halduskohtusse aga alles 23.04.2020, s. o pärast 30 päeva möödumist PPA 25.02.2020. a vastuse kättesaamisest. Seega oli kaebus halduskohtusse esitatud HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud 30-päevase kohtusse pöördumise tähtaja rikkumisega. Ringkonnakohus nõustub eeltoodust tulenevalt halduskohtuga, et kaebaja oli kaebuse esitamisel ise hooletu ja käesolevas asjas puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks, mistõttu jättis halduskohus tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetas haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel õiguspäraselt.
10.Ringkonnakohus tagastab määruskaebuse esitajale määruskaebuse lisad nr 1 ja 2, millest lisa nr 1 on sisuliselt määruskaebuse ümberkirjutus ja lisa nr 2 ei oma mingit sisulist seost halduskohtu vaidlustatud määrusega ega ole vajalik määruskaebuse lahendamiseks, käsitledes üksnes väidetavaid probleeme kirjade üleandmisega Viru Vanglas 2020. a juulis.
11.M. Dorožkov palus määruskaebuses, et talle saadetaks koopia samast määruskaebusest, mille ta halduskohtu 07.07.2020. a määruse peale ringkonnakohtule esitas. Ringkonnakohus märgib, et kehtiva kohtupraktika kohaselt, millele viitas juba halduskohus oma 07.07.2020. a määruse põhjendava osa p-s 13, ei tulene menetlusseadustikust isikule õigust saada koopiaid tema enda poolt kohtumenetluses esitatud dokumentidest. Ringkonnakohus jätab seetõttu esitatud taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.