Maksuõigus › Maksuotsused

3-19-305 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-19-305 jäätmete lakkamise tulemusel tekkiva OC kasutusotstarbega. KN koodid on ebaõigesti määratud olukorras, kus kehtiv JäätS välistab jäätmete ringlusse võtmise kütusena, mistõttu ei saanud kaebaja jäätmetest kütust toota. Jäätmete lakkamisel tekkiva OC KN koodiks on 2709 00 90 00, millise koodiga tooraine ei ole aktsiisikaup. KN koodi määramisel võetakse aluseks jäätmete ümbertöötlemiseks väljastatud haldusaktid – keskkonnakompleksluba KKL/319023 ja jäätmete käitluslitsents. Nimetatud KN kood oli Keskkonnaametiga kooskõlastatud. Vastustaja on ebaõigesti kohaldanud kauba kombineeritud nomenklatuuri (KN). 2017. a-l kehtinud Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1821 lisa EL kombineeritud nomenklatuuri selgitavad märkused (2015/C 076/01) kohaselt kuuluvad rubriiki 2709 00 (naftast ja bituminoossetest mineraalidest saadud toorõlid) tooted, mille omadused (nt tihedus, destillatsioonikõver, väävlisisaldus, hangumispunkt, viskoossus) on iseloomulikud mitmesugustest allikatest pärinevatele toorõlidele. KN koodi määramine ainult ühe parameetri alusel viib ebaõige tulemuseni. Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et objektiivne klassifitseerimiskriteerium võib olla ka toote otstarve, kui see on nimetatud tootele omane ja seda saab hinnata selle toote objektiivsete tunnuste ning omaduste alusel. KN rubriiki 2709 võib klassifitseerida toote, mis oma objektiivsete tunnuste ja omaduste tõttu on toorõlile sarnane ja on kasutamiseks toorõlidele omasel eesmärgil. Jäätmetel on kõik toorõlile sarnased omadused (nt tihedus, destillatsioonikõver, väävlisisaldus jne) olemas. Kaebajale on väljastatud keskkonnakompleksluba. Kaebaja taaskasutamise toimingu koodiks oli R3m, s.o mehaaniline ringlussevõtt ehk jäätmematerjali taaskasutamine selle keemilist struktuuri muutmata kas esialgsel või mõnel muul otstarbel (Vabariigi Valitsuse määruse nr 148 „Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud“ § 2 p 3). Kütusteks ei saa nimetada tundmata ja määramata koostisega põlevat vedelikku. Kütused, mida JäätS-s silmas peetakse, on loetletud majandus- ja kommunikatsiooniministri 30.06.2014 määruses nr 46 „Kütuste täpsustatud loetelu“. Ei saa väita, et jäätmete ümbertöötlemise tulemusel tekib alati kütusekomponent (nt kütusesarnane toode). Veel vähem saab väita, et jäätmete ümbertöötlemise tulemusel tekib kütus. Praegusel juhtumil on JäätS ja ATKEAS vahel konflikt, sest JäätS järgi ei ole võimalik, et jäätmete lakkamise tulemusel tekib kütus. ATKEAS ei välista jäätmetest kütuse tootmist, kuid ei määratle täpselt, millistele nõuetele kütus peab vastama. ATKEAS § 24 lg-s 64 nimetatud mõiste „kütus“ all peetakse silmas kütust, mis vastab kütusele kehtestatud nõuetele. Kütustele kehtestatud keskkonnanõuded tulenevad keskkonnaministri 20.12.2016 määrusest nr 73 „Vedelkütuse kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika“, samuti majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.03.2010 määrusest nr 16 „Nõuded vedelkütusele“. ATKEAS mõistes ei ole võimalik jäätmetest kütusesarnast toodet toota, sest seaduses ei ole kehtestatud kütusesarnasele tootele keskkonnanõudeid. Järelikult on välistatud kütusesarnase toote maksustamine ATKEAS § 24 lg 64 alusel. EKUK analüüsitud jäätmeid ei saa kasutada kütusena. Aktsiis on tarbimismaks ning kui maksuhaldur tuvastab, et kontrollitud vedelikke ei ole võimalik tarbida, ei kuulu need ka aktsiisiga maksustamisele. Kaebaja maksustamine on vastuolus EL direktiividega 2003/96/EÜ ja 2008/118. Kuna direktiivi 2008/118 põhjenduse 9 kohaselt on aktsiis tarbimise pealt makstav maks, siis on selles direktiivis kehtestatud, nagu näeb ette direktiivi artikli 1 lg 1, üldine kord aktsiisile, millega maksustatakse otseselt või kaudselt aktsiisikauba tarbimist, mille hulka kuuluvad eelkõige direktiivi 2003/96 alla kuuluvad energiatooted ja elektrienergia. Direktiivi lg 4 p-st b tuleneb, et mõiste „energiatoode” viitab üksnes toodetele, mis on mõeldud kasutamiseks kütteainena või mootorikütusena. Direktiivi 2003/96 üldine ülesehitus ja eesmärk põhineb sellel, et energiatooteid maksustatakse vastavalt nende tegelikule kasutusele. Järelikult, kui 3(11)

3-19-305 tooted ei ole mõeldud tarbimiseks või need ei vasta kehtestatud nõuetele, mistõttu on tarbimine välistatud, siis tuleb seda asjaolu maksustamisel arvesse võtta.

4(11)

3-19-305 Kaebaja ei too välja ühtegi sisulist vastuargumenti ega ei viita ühelegi asjakohasele ATKEAS normile, mis keelaks maksustamise. Kaebaja teostatav fraktsioneerimis- ja destilleerimistegevus kauba väärindamisel on suunatud kauba lisandväärtuse tõstmisele. MTA on kontrollakti p-s 1.1.3 selgitanud, miks ta leiab, et kaebajal on tekkinud aktsiisikohustus ATKEAS § 22 lg 1 p 8 ja § 24 lg 1 kohaselt. Kaebaja ei ole tootnud jäätmetest kütust, vaid tema valdusest on leitud vedelik, mis kujutab endast kütust ATKEAS mõistes ning millelt on tasumata aktsiis. Jäätmeteks olek sõltub eelkõige juriidilisest seisundist ja omaniku tahtest, mitte kauba keemilis-füüsikalistest omadustest, mistõttu ei saanud see asjaolu kuidagi mõjutada EKUK analüüsitulemusi ja viia eksliku maksustamiseni kauba omadusi arvestades. EKUK proovivõtu toimingud on teostatud korrektselt akrediteeritud labori poolt. Kaebaja ei saa väita, et kehtiv JäätS välistab kaebajalt leitud vedeliku ringlusse saatmise võimaluse. Kaebaja võõrandab destilleeritud aktsiisikauba maksukohustust tasumata. Vastustaja ei jaga kaebaja seisukohta, et tema maksustamine on vastuolus 2003/96/EÜ ja 2008/118/EÜ direktiividega. ATKEAS sätted on kooskõlas EL õigusega.

3-19-305 vaidlusaluste toodete aktsiisiga maksustamine ka juhul, kui need ei ole mõeldud kütteainena või mootorikütusena kasutamiseks. Direktiivi 2008/118/EÜ art 1 punkti 1 kohaselt kehtestatakse aga üldine kord aktsiisile, millega maksustatakse otseselt või kaudselt direktiivis 2003/96/EÜ nimetatud energiatoodete ja elektri tarbimist. Direktiivi art 7 lg 1 kohaselt muutub aktsiis sissenõutavaks tarbimisse lubamise hetkest tarbimisse lubamise liikmesriigis. Sama artikli lg 2 punkti b kohaselt on direktiivi tähenduses tarbimisse lubamine ka aktsiisikauba valdamine väljaspool aktsiisi peatamise korda, kui aktsiisikaupa ei ole kohaldatava ühenduse ega siseriikliku õiguse kohaselt aktsiisiga maksustatud. Seega on kaebaja tõlgendus ATKEAS sätete vastuolust direktiividega nr 2008/118/EÜ ja nr 2003/96/EÜ ebaõige. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6(11)

3-19-305 EKUK analüüsid ei kinnita, et tegemist ei ole jäätmetega. Analüüside eesmärk ei ole nimetatud asjaolu tuvastamine. Ka halduskohus eksis, leides, et maksustamisel tuleb aluseks võtta EKUK analüüsi tulemused, mille alusel määrati nendele vedelikkele KN kood. Jäätmetel ei ole KN koodi. ATKEAS § 24 lg-st 64 saab järeldada, et ATKAES eesmärk ei ole maksustada jäätmekäitises ümbertöötlemise protsessis olevaid jäätmeid. Maksustamine on välistatud sõltumata sellest, millised on nende jäätmete füüsikalis-keemilised omadused, mida võib kindlaks teha EKUK analüüside põhjal. Jäätmete valdamist aktsiisiga maksustada on väär, sest neid jäätmeid ei saa tarbida. Jäätmeid ei saa ATKAES alusel lugeda tarbimisse lubatuks, sest JäätS ei luba jäätmeid käidelda väljaspool jäätmeregulatsiooni. Jäätmed võivad jõuda tarbimisse ainult pärast jäätmeks oleku lakkamise kindlakstegemist. Vastustaja polnud aga jäätmete lakkamist aktsiisiga maksustatud jäätmete puhul kindlaks teinud. Vastustaja kohaldas ebaõigesti ATKAES sätteid. Kaebaja maksukohustus ei saa tekkida ainuüksi ATKAES § 24 lg 1 alusel. Nimetatud säte reguleerib maksukohustuse toimumise hetke, kuid maksukohustuse tekkimise täpsemad tingimused maksumaksjate lõikes on sätestatud ATKAES § 24 lg-tes 3 kuni 203. Maksuotsuse kohaselt on kaebaja muu isik ATKAES § 22 lg 1 p 8 tähenduses. Järelikult kaebaja kui aktsiisikauba valdaja kohustus tasuda kütuse aktsiisi saaks tuleneda ATKEAS § 22 lg 1 p-st 8 koostoimes ATKEAS § 24 lg 12 teise lausega, s.o juhul, kui ei ole võimalik kindlaks teha ATKEAS § 22 lg 1 p-s 4 nimetatud isikut. Maksuotsusest ja halduskohtu otsusest ei nähtu, et aktsiisikaup, mida aktsiisiga maksustati, oleks olnud ATKAES nõuete rikkumise objektiks. Samuti ei nähtu maksuotsusest ega kontrollaktist, et vastustaja oleks püüdnud selgitada välja ATKAES nõuete rikkumise sisu. Maksuotsuse andmisel pole täidetud ka ATKAES § 24 lg-st 12 teisest lausest tulenev maksukohustuse tekkimise eeldus – maksuhalduril polnud võimalik teha kindlaks ATKAES § 22 lg 1 p-s 4 nimetatut isikut. Halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud direktiivi 2003/96/EÜ artikleid 1 ja 2 ning jätnud alusetult nimetatud direktiivi art 2 lg 4 p-s b sätestatuga arvestamata. Kui kaupade tarbimist ei saa kauba omaduste tõttu toimuda, ei tohi toimuda ka maksustamist aktsiisiga. Maksuhalduri määratud KN koodi järgi on maksustatud kaubad energiatooted direktiivi 2003/96 artikkel 2 lg 1 p b järgi ning seepärast pidi vastustaja tõendama, et need kaubad on mõeldud kasutamiseks eelkõige mootorikütuse ja kütteainena. Kauba füüsikalis-keemiliste omaduste tõttu ei ole see ilmne. Samuti pidi maksuhaldur arvesse võtma tegelikke asjaolusid, s.o seda, et tegemist on jäätmetega. Seetõttu ei ole põhjendatud ja on vastuolus Euroopa Kohtu praktikaga vastustaja arusaam, et maksustamine on lubatav pelgalt seetõttu, et kaebaja valdas aktsiisikaupa ja sellelt kaubalt ei olnud aktsiis makstud. Keskkonnaameti poolt välja toodud puudused ei ole aktsiisiga maksustamise aluseks. Need puudused on kõrvaldatavad ja nende kõrvaldamata jätmisel peatati kompleksloa kehtivus. Keskkonnainspektsiooni ja Keskkonnaameti vastuskirjad tõendavad, et tegemist oli ohtlike jäätmetega. Asja lahendamisel tuleb lähtuda sellest asjaolust. Jäätmete käitlemine ei muutu aktsiisiga maksustatavaks pelgalt seetõttu, et naftasaadusi sisaldavad jäätmete füüsikaliskeemilised omadused sarnanevad ATKEAS tähenduses kütuse omadustele. EKUK tegi analüüsid pooltoodetest. Pooltoode pole jääde, mis oleks lakanud olemast jääde või oleks toimunud jäätmete ringlussevõtt. Kaebaja müüs ainult neid tooteid, mis tekkisid jäätmete lakkamise tulemusel. Kaebajale andis jäätmed üle jäätmevaldaja. Automaatjuhtimise süsteemi mittenõuetekohane rakendamine ei muuda vedelikku mittejäätmeks. Alusetu on vastustaja väide, et kaebaja on turustanud kütuse sarnaseid tooteid. Seadusandja on näinud ette mitte jäätmete maksustamise, vaid jäätmetest toodetud kütuse maksustamise, mille tingimused on sätestatud ATKEAS § 24 lg-s 64. Vastustaja pole jäätmetest kütuse tootmist tõendanud. Samuti mitte sellise kütuse võõrandamist. 7(11)

3-19-305

vastuses)

jätta

Maksukohustus tekib aktsiisikauba tarbimisse lubamisel (ATKEAS § 24 lg 1), mis ATKEAS mõttes on ajutise aktsiisivabastuse lõpetamine, tootmine, import või aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba valdamine ajutise aktsiisivabastuseta (ATKEAS § 41 lg 1). Kuna kaebaja valdas aktsiisiga maksustamata aktsiisikaupa ajutise maksuvabastuseta, tekkis tal aktsiisi maksmise kohustus (ATKEAS § 22 lg 1 p 8). Kaebaja maksustamine ei ole vastuolus direktiividega 2003/96/EÜ ja 2008/118/EÜ. Direktiivi 2003/96/EÜ art-test 1 ja 2 ei saa teha järeldust, nagu oleks aktsiisiga maksustatavad vaid sellised energiatooted, mida kasutatakse mootorikütusena või kütteainena. Direktiivi art 2 lg 1 p a seab maksustamise eeldusena eelmainitud tingimuse ainult selliste energiatoodete osas, mis on klassifitseeritavad KN koodidega 1507–1518. Kaebaja kaubad on klassifitseeritud KN rubriigis 2710. Direktiivi 2008/118/EÜ art 7 lg 1 kohaselt muutub aktsiis sissenõutavaks tarbimisse lubamise hetkest tarbimisse lubamise liikmesriigis. Sama artikli lg 2 p b kohaselt on direktiivi tähenduses tarbimisse lubamine ka aktsiisikauba valdamine väljaspool aktsiisi peatamise korda, kui aktsiisikaupa ei ole kohaldatava ühenduse ega siseriikliku õiguse kohaselt aktsiisiga maksustatud. Kaebaja jäätmekäitlusalane argumentatsioon ei ole praeguses vaidluses asjakohane. ATKEAS §-st 27 ei tulene, et aktsiisivabastust kohaldataks kaupadele, mis on jäätmeteks JäätS mõttes. Oluline ei ole, kas vaidlusalune kaup võis ühtlasi olla ka jääde JäätS mõttes. Kaebaja pikaaegne õigusvastane käitumine on päädinud tema kompleksloa nr KKL/319023 täieliku peatamisega argumentidel, mis viitavad mh teadlikule kütteõli kasutamisele käitise kütmisel. Seega on ebaõige kaebaja vastuväide, et ta pole vaidlusalust kaupa kasutanud õigusvastaselt kütteainena. Kohtuistungil kinnitas kaebaja, et kompleksluba ei täidetud. Puudub vaidlus, et automaatjuhtimise süsteemi kaebaja käitises ei rakendatud. Järelikult ei kehti apellatsioonkaebuse peamine eeldus, et kui mingi vedelik on jäätmekäitises ja see asub jäätmemahutites, on see jääde. Jäätmeid ladustati rohkem kui kolm aastat. Seega muutub ladustamise ala prügilaks, mille pidamiseks kaebajal puudus luba. Kaebajal puudub jätkuvalt tõendatud alus väiteks, et mahutitest nr 10 ja 11 leitud vedelik oli jääde või selle pooltoode. EKUK andmed tuginevad vedeliku keemilistel ja füüsikalistel omadustel, mille osas puuduvad kaebajal tõendatud vastuväited. 08.05.2017, 11.09.2017, 04.10.2017 seletuste ja kaebaja inventuuri akti kohaselt oli mahutites nr 10 ja 11 pooltoode, mahutis nr 14 jääde ning hallis mahutis töödeldud jääde. Keskkonnainspektsiooni vastuse kohaselt ei ole hall mahuti kaebaja kompleksloaga KKL/319023 hõlmatud. Samuti ei saa kaebaja tooteid klassifitseerida toorõlideks rubriiki 2709. Kaebajal puudub naftamaardla sertifikaat, mis tõendaks väidetava toorõli loodulikku staatust. Maksuotsuse kohaselt on kaebaja käitisest maksustatud vaid osa kontrollitud kaubast, mitte kõik käitisest leitud vedelikud. Keskkonnainspektsioon on 06.06.2018 vastuses juhtinud eelkõige tähelepanu, et kaebaja põhiväide (jäätmed ei ole tarbitav kaup, mida saaks aktsiisiga maksustada) ei ole korrektne. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole kaebaja jäätmete lakkamise argumendid JäätS § 21 lg 1 kontekstis õiged. Olukorras, kui kaebaja saab turule müüa oma n-ö pooltooteid, siis võib sellest järeldada faktilist ringlusse võttu. Apellatsioonkaebuse p-s 16 viidatud KN kood, millest kaebaja vastavalt kompleksloa tabelile nr 10 lähtus, on kontrollitult vale. Deklaratiivsed avaldused saatelehel ei muuda vedeliku keemilis-füüsikalisi omadusi. Seetõttu on apellatsioonkaebuse p-s 17 esitatud deklaratiivsed avaldused (toode ei ole kunagi 8(11)

3-19-305 aktsiiskaup, sest ei vasta kütusele kehtestatud nõuetele), jäätmete lakkamise või mittelakkamise argumentidel jätkuvalt asjakohatud. EKUK tehtud analüüsid kinnitavad, et kaebaja poolt OÜ B.E.I. SURVEY väljastatud katseprotokollidele tuginev KN kood on vale. Kaebaja valdusest leitud kaup klassifitseerus aktsiisikaupade KN koodide alusel vastavalt diiselkütuseks (mahuti 11), kütusesarnaseks tooteks (mahuti 10) ja kergeks kütteõliks (hall mahuti). MTA proovid on võtnud akrediteeritud labor. Sama ei saa öelda kaebaja kasutatud labori OÜ B.E.I. SURVEY kohta. Hall mahuti ei ole kaebaja jäätmekäitise osa. Seetõttu ei vasta tõele kaebaja avaldus, et kõik jäätmed olid käitises. Vastustaja ei nõustu seisukohaga ATKEAS ebaõigest kohaldamisest. ATKEAS ei seo aktsiisikaubaks oleva kütuse ja kütusesarnase toote mõistet kaebaja poolt kavatsetavate või tehtavate toimingutega. ATKEAS-ga ei ole vastuolus olukord, kus analüüsitud kütus ja selle sarnane toode on JäätS kohaselt jääde ja ATKEAS-e kohaselt aktsiisikaup. Jätkuvalt asjakohatu on kaebaja viide ATKEAS § 24 lg-le 64, mis käsitleb jäätmetest kütuse tootja aktsiisikohustust, ja järeldus, et maksustamine on välistatud sõltumatult aine keemilisfüüsikalistest omadustest. Loa jäätmetest kütuse tootmiseks väljaspool aktsiisiladu annab ATKEAS § 6910 lg 1 alusel MTA. Kaebajal selline luba puudub. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et aktsiiskauba valdamise maksustamine on oma olemuselt väär. Kaebaja ei ole suutnud tõendada väidet, et jäätmete maksustamine kütuseaktsiisiga on ATKEAS ja EL õiguse kohaselt välistatud. Kehtiva õigusega on kooskõlas ajutise aktsiisivabastusteta aktsiisikauba valduse maksustamine. MTA-l ei olnud antud juhul võimalik kindlaks teha ATKEAS § 22 lg 1 p 4 isikut, kes oli rikkunud ATKEAS nõudeid. Samas on olemas norm, mis võimaldab valdust maksustada. Kuna MTA-l ei olnud lõpptulemina võimalik kindlaks teha ATKEAS § 22 lg 1 p-s 4 nimetatud isikut, tekib maksukohustus kaebajal, kes valdas rikkumise objektiks olnud aktsiisikaupa. Kaebaja ei ole suutnud ümber lükata maksuhalduri seisukohti, et kaebajat saab lugeda mahutites 10 (kütuse sarnane toode), 11 (diislikütus) ja hall mahuti (kerge kütteõli) oleva kütuse valdajaks. Kaebaja kompleksluba tühistati süstemaatiliste rikkumiste tulemina. Rikkumisi ei kõrvaldatud. Kaebaja ei ole suutnud veenvalt selgitada, kuidas ta valdas aktsiisikaupa, kuigi enda sõnul tegeles vaid jäätmekäitlusega. Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni vastused ei toeta kaebaja versiooni, et kaebaja pidas rangelt kinni ohtlike jäätmete käitlemise nõuetest. Seetõttu puudub alus väiteks, et leitud vedelikud olid n-ö pooltooted, mitte aktsiisikaup.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-19-305 selgitada, kas mahutites nr 10 ja 11 ning hallis mahutis hoiustatud ained vastavad ATKEAS regulatsiooni kohaselt ja oma füüsikalis-keemilistelt tunnustelt aktsiisikauba mõistele, olenemata sellest, kas tegemist võib samas olla ka jäätmega JäätS tähenduses. MTA on 18.01.2019 vaideotsuses õigesti, tuginedes JäätS § 2 lg-le 1, märkinud, et kütuse või kütusesarnase toote jäätmeks olek sõltub eelkõige selle valdajast, kes soovib selle ära visata, või teatud juhul ka õigusaktidest, mis kohustavad valdajat vastavat vallasasja ära viskama. ATKEAS ei seo aktsiisikaubaks oleva kütuse või kütusesarnase toote mõistet valdaja poolt kavatsevate või tehtavate toimingutega (nt kasutuks osutunud kütusesarnasest tootest vabanemise soov). Niisiis on oluline üksnes see, kas mahutites nr 10 ja 11 ning hallis mahutis olnud ained olid oma keemilis-füüsikalistelt omadustelt aktsiisikaubad ATKEAS tähenduses. Ka Keskkonnainspektsiooni 06.06.2018 vastusest (dtl 519) saab järeldada, et kui on tõendatud, et nn pooltootena kirjeldatud, kuid reaalselt analüüsitud naftasaadus on ilma täiendava töötluseta kütusena kasutatav (st, on kasutatav, pakutav müügiks või müüdav ATKEAS § 19 lg 1 tähenduses), võib olla tegemist aktsiisikaubaga. Ringkonnakohtu hinnangul ei pea kauba aktsiisimaksuga maksustamiseks olema kauba müük toimunud ning toote osutumise aktsiisikaubaks otsustab praegusel juhul KN kood kooskõlas ATKEAS §dega 19 ja 20 olenemata sellest, kuidas kaebaja ise neid aineid oma inventuuriaktis nimetab (nn pooltooted). Selles küsimuses saab juhinduda EKUK asjakohastest analüüsidest ning MTA tolliosakonna 28.12.2017 esitatud toodete klassifikatsioonist (dtl 369). OÜ B.E.I. SURVEY analüüsid ei ole asjakohased eelkõige seetõttu, et neist ei ole võimalik üheselt üldse järeldada, millisest mahutist ja partiist pärinesid proovid, mida analüüsiti, kuid kindlasti ei pärinenud need mahutitest nr 10 ja 11 ning hallist mahutist seisuga 08.05.2017, sest kaebaja on ise kinnitanud, et need analüüsid olid tehtud aine OC (Oil Composite) kohta, mis väidetavalt valmis nn pooltoodete lõpliku töötlemise tulemusel ja müüdi edasi (vt nt kaebaja 04.10.2017 selgitused MTA-le, dtl 161). Niisiis pole asja lahendamisel oluline, kas kaebaja nn pooltooteid müüs või mitte, oluline on, et ta valmistas ja valdas neid (vt ka kohtuotsuse p 12) ning need vastasid aktsiisikauba tunnustele. Kuna kaebaja ei ole rakendanud kompleksloal nr KKL/319023 kohustusena toodud automaatjuhtimise süsteemi, mis võimaldaks jälgida ja tuvastada tootmisprotsessides toodetud ja kasutatud jäätmeliike, puudub ka võimalus veenduda, et nn pooltooteid kasutati edasi töödeldava aine või seguna vaid käitise siseselt (vt ka Keskkonnainspektsiooni 06.06.2018 vastus, dtl 519).

3-19-305 juhuslik segunemine. Tulemiks oli igal juhul aktsiisikaup, mida kaebaja valdas ajutise aktsiisvabastuseta. Nagu öeldud, ei rakendanud kaebaja automaatjuhtimise süsteemi ega täitnud kompleksloa nr KKL/319023 nõudeid, mistõttu ei ole kontrollitav tehnoloogiline protsess ning samuti ei registreeritud jäätmete sissevedu ega segude väljaminekut. Kui ka kaebaja oleks aktsiisi maksjaks ATKEAS § 22 lg 1 p 4 alusel, ei muudaks see tema maksukohustuse suurust – loata kütuse tootmisel tekiks tal sama kauba osas samuti maksukohustus.

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.