lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-1857/2

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 04.10.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-1857/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
04.10.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
844
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-1857

Määruse tegemise aeg

4. oktoober 2019

Kohtunik

Juhan Siider

Haldusasi

X. kaebus Tartu Vangla 23. juulil 2019 koostatud individuaalse täitmiskava õigusvastasuse tuvastamiseks ja vangla kohustamiseks teha uus riskihindamine

Menetlusosalised

Kaebaja X. Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Tagastada X. kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1.X. (kaebaja) esitas Tartu Vanglale vaide, milles vaidlustas kaebajale 23. juuli 2019 koostatud individuaalse täitmiskava (ITK) I osa, kus on andmed kinnipeetava kohta. Kaebaja hinnangul tuleb teha uus riskihindamine ja koostada uus täitmiskava.
2.Tartu Vangla käsitles kaebaja pöördumist kui märgukirja ning koostas sellele 17. septembril 2019 vastuse nr 1-11/254-2 seoses kaebaja kõrgohtlikkusega ja täitmiskava muutmisega.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.
Kaebaja esitas 3. oktoobril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada
23.juulil 2019 koostatud individuaalne täitmiskava õigusvastaseks ja kohustada vanglat tegema uus riskihindamine. Kaebuse kohaselt on ITK-s märgitud ohuhinnangu tõttu kaebaja pääsemine avavanglasse enne, kui karistusaja lõpuni on jäänud 18 kuud, raskendatud. Kaebaja on seisukohal, et puudub professionaalne hinnang tema ohu tasemele.

KOHTU SEISUKOHT

4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

3-19-1857

5.Kaebaja vaidlustab sisuliselt tema suhtes kinnitatud kinnipeetava individuaalses täitmiskavas sisalduvaid hinnanguid tema ohtlikkuse kohta ning leiab, et nii täitmiskava kui ka riskihindamise tulemused on väärad. Kaebaja palub lisaks kohustada vanglat tegema uus riskihindamine. Kohtu hinnangul puudub kaebajal nende nõuete esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus.
6.Justiitsministri 14. mai 2008 määrus nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (määrus nr 21) § 1 lg 1 sätestab, et individuaalne täitmiskava on kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused ning täitmiskava koostamise protsess koosneb kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamisest (riskihindamine), täitmiskava koostamisest, selle kinnitamisest ning kinnipeetavale tutvustamisest (määruse nr 21 § 2 lg 1 ja § 3 lg 1). Justiitsministri 25. märtsi 2008. a määrus nr 9 „Täitmisplaan“ (määrus nr 9) § 17 lg 1 p 3 näeb ette, et kinnipeetav paigutatakse avavanglasse individuaalse täitmiskava alusel muu hulgas siis, kui riskihindamise tulemusel ei ole kinnipeetav kõrg- või üliohtlik.
7.Kohtu hinnangul on täitmiskava programmiline dokument, mille koostamise eesmärgiks ei ole kinnipeetava õiguste ja kohustuse reguleerimine. Riigikohus asus 10. aprilli 2019. a määruses haldusasjas nr 3-18-111 seisukohale, et ITK-s märgitud ohuhinnangul ei ole regulatiivset toimet. ITK on programmiline dokument, milles vangla esitab kinnipeetava karistuse täideviimise plaani, kuid selle rakendamine sõltub vangla edaspidistest toimingutest ja haldusaktidest. Kohus leiab, et ka praegusel juhul puudub ITK-s sisalduvate väidete ja hinnangute eraldiseisvaks vaidlustamiseks õiguskaitsevajadus (HKMS § 44 lg 1). Täitmiskavas ette nähtud eesmärkide saavutamiseks vajalikud otsustused, millega piiratakse kinnipeetava õigusi, tehakse üldjuhul eraldi haldusaktidega või toimingutega. Täitmiskavas märgitud ohuhinnangul ei ole iseseisvalt õiguste tekkimisele, muutmisele või lõpetamisele suunavat iseloomu ning sellel puudub vahetu mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele. Kinnipeetav saab kohtus vaidlustada ITK rakendamisega seotud vangla toimingut või haldusakti ning osutada seejuures tema õigusi riivavale ebaõigele faktiväitele või väärtushinnangule ITK-s (vt Riigikohtu 17. juuni 2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-95-09, p-d 19 ja 26; Tartu Halduskohtu
15.jaanuari 2018. a otsus asjas nr 3-17-1555, p 6.2; Tartu Halduskohtu 3. mai 2018. a määrus asjas nr 3-18-556, p 21).
8.Kaebaja märgib, et riskihinnangu alusel võidakse piirata tema avavanglasse paigutamist ning kõrgohtlikkuse hinnangu tõttu puudub tal võimalus saada avavanglasse varem kui 18 kuud enne karistusaja lõppu. Kohus selgitab, et sõltumata kaebaja ohutasemest, on avavanglasse ümberpaigutamise eelduseks, et kinnipeetava poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa ühte aastat või ärakandmata vangistus ei ületa 18 kuud (vangistusseadus (VangS) § 20 lg 1). Ka üksnes täitmiskava alusel avavanglasse ümberpaigutamise korral tuleb lähtuda VangS § 20 lg-s 1 sätestatud tähtaegadest (vt RKHK 10. aprilli 2019. a määrus asjas nr 3-18-111, p-d 19 ja 20).
9.Kohus märgib, et halduskohtu hinnangul on kaebajal võimalik vaidlustada täitmiskavas märgitud ohtlikkuse taset koos vangla otsustusega, millega keeldutakse isiku avavanglasse paigutamisest või ennetähtaegsest vabastamisest (vt Tartu Ringkonnakohtu 25. mai 2017. a otsus asjas nr 3-16-2033, p 14). Kohus selgitab täiendavalt, et ITK-s riskihindamise tulemusena kajastatud ohuhinnangut saab vangla avavanglasse paigutamise otsustamisel ümber hinnata, täitmiskavas kajastatud ohuhinnang ei välista automaatselt avavanglasse paigutamist. Kui vangla keeldub kinnipeetavat nt tema ohtlikkuse tõttu avavanglasse ümber paigutamast, saab

3-19-1857 halduskohus avavanglasse ümberpaigutamisest keeldumise otsuse õiguspärasuse hindamise raames kontrollida ka ITK, sh selles märgitud ohuhinnangu õiguspärasust.

10.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kuna riskihindamise tulemusel antav ja täitmiskavas kajastatav ohuhinnang ei riku iseseisvalt kaebaja subjektiivseid õigusi ning isikul on võimalik vaidlustada tema kohta antud ohuhinnangut konkreetse toimingu tegemisel või haldusakti andmisel (sh avavanglasse ümberpaigutamise menetluses), siis puudub kaebajal ITK ja riskihindamise vaidlustamiseks ilmselgelt kaebeõigus ning kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.
11.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium