X kaebus Tallinna Vangla 01.03.2021 vaideotsuse nr. 515/21/117-3 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja - X Vastustaja - Tallinna Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X kaebus.
2.Jätta läbivaatamata X menetlusabi taotlus. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.18.02.2021 registreeriti Tallinna Vanglas vahistatu X vaide blanketil esitatud venekeelne pöördumine (reg nr 5-15/21/117-1), milles ta avaldab rahulolematust järgmiste olukordade osas: 1) 02.02.2021 keeldus meedik visiidi ajal vastu võtmast toitlustamisega seonduvat kaebust; 2) 08.02.2021 anti jahtunud õhtusöök. Valvur mõõtis toidu temperatuuri ja ütles, et on normis, kuid tulemust ei näidanud. Toidunõudest on toidul plastiku maitse. 3) 06.02.2021 anti õhtusöök, mille temperatuur oli 52,6°C. Toidunõudest on toidul plastiku maitse; 4) 07.02.2021 väljastati õhtul supp, mille temperatuur oli 60°C. Toidunõudest on toidul plastiku maitse; 5) 05.02.2021 ei võetud kirju ettenähtud ajal, vaid alles kell 14.00 peale kaebuse esitamist; 6) 05.02.2020 väljastati kakao temperatuuriga 52°C, kuigi norm on 65°C ja joogil oli toidunõudest plastiku maitse; 7) ajavahemikul 20.11.2020−07.02.2021 tehti enne ja pärast jalutuskäiku põhjendamatuid läbiotsimisi, mis olid seksuaalse iseloomuga; 8) 29.01.2021 keeldus meedik vastu võtmast toitlustamisega seonduvat kaebust. Kõikidesse pöördumistesse on X lisanud ka lause, et ta soovib kahju hüvitamist. Pöördumistele on lisatud taotlus, milles X palub võtta tõlkimise eest tasu tema isikuarvelt. X nõudis pöördumises kõikide olukordadega seotult kahju hüvitamist1. Tõlketaotlust Xei esitanud.
2.18.02.2021. a kirjaga nr 5-15/21/117-22 selgitas Tallinna Vangla X tõlkimise korraldust ja andis 10päevase tähtaja pöördumise tõlkimiseks või nõuetekohase tõlketaotluse esitamiseks. Kirjas on juhitud X tähelepanu asjaolule, et ta on varasemalt Tallinna Vanglale eestikeelse pöördume esitanud, mistõttu on alust arvata, et X võimeline enda õiguste kaitseks ka vaide eesti keeles esitama ning piisava keeleoskuse korral ei pea vangla põhjendatuks võõrkeelsete pöördumiste tõlkimist riigi kulul. Kirjas on ka selgitatud, et kui X ise oma pöördumise tõlget ega nõuetekohast taotlust tõlkimise korraldamiseks tähtaegselt ei esita, jätab Tallinna Vangla tema pöördumise läbi vaatamata.
3.01.03.2021. a otsusega nr 5-15/21/117-3 tagastas Tallinna Vangla X tema võõrkeelse pöördumise nr 5-15/21/117-1 läbivaatamatult, kuna 01.03.2021 seisuga ei ole X vastanud puuduste kõrvaldamise kirjale nr 5-15/21/117-2, ei ole kõrvaldanud puuduseid vaides ning vaie ei vasta seetõttu HMS §-s 76 sätestatud nõuetele3.
4.Tallinna Halduskohtusse saabus 05.03.2021 Xi kaebus Tallinna Vangla 01.03.2021 vaideotsusele nr 5-15/21/117-3 (kaebuses ekslikult märgitud vaideotsuse kuupäevana 01.02.2021). X nõuab 01.03.2021 otsuse nr. 5-15/21/117-3 tühistamist. X vaidlustab tema vastuväidete läbivaatamisest keeldumist, heidab ette venelaste genotsiidi, diskrimineerimist ja kinnipeetavate ebaseadusliku kohtlemist ning palub kohustada vanglat tõlkima kaheksa avaldust eesti keelde ja võtma menetlusse kõik otsuses 515/21/117-3 loetletud kaebused. Samuti nõuab kaebaja vanglalt kompensatsiooni tekitatud ebamugavuste, genotsiidi ja viivitamise eest.
5.Tallinna Vangla on 30.03.2021 menetlusdokumendis selgitanud, et Tallinna Vanglas on menetlemisel Xi eestikeelsed kahjunõuded, mis seonduvad pöördumise nr 5-15/21/117-1 teemadega: 1) 16.02.2021 reg kahjunõue nr 5-37/21/30-1 seoses toitlustamisega kokku 3 lehel; 2) 17.02.2021 reg kahjunõue nr 5-37/21/21-1 seoses 09.02.2021 toitlustamisega; 3) 17.02.2021 reg kahjunõue nr 537/21/22-1 seoses kirjade vastu mittevõtmisega 10.02.2021; 4) 22.02.2021 reg pöördumine nr 78/21/24-1 ja kahjunõue nr 5-37/21/24-1 seoses toitlustamisega ja meediku poolt kaebuse mittevastuvõtmisega 13.02.2021 kokku 12 lehel; 5) 22.02.2021 reg kahjunõue nr 5-37/21/26-1 seoses kirjade vastuvõtmisega ja kirjatarvetega kokku 3 lehel; 6) 11.03.2021 reg kahjunõue nr 5-37/21/37-1 seoses toitlustamisega, ajalehtede mitteandmisega, seoses kaameraga kambris, ukse avamise helidega ja vaateavaga, suletud aknaga, määrdunud riietega, hügieenitarvetega, juuksuriteenusega, kirjade vastuvõtmisega ja kirjatarvete võimaldamisega, raadiost tulevate hirmsate uudistega, kokku 34 lehel; 7) 19.03.2021 reg kahjunõue nr 5-37/21/43-1 seoses toitlustamisega, kokku 10 lehel; 8) 19.03.2021 reg kahjunõue nr 5-37/21/45-1 seoses kirjade vastuvõtmisega, kokku 7 lehel.
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 2 lõike 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.
6.1.Kaebusest järeldub, et kaebaja soovib vaidlustada vangla otsust, millega tagastati tema vaide blanketil 18.02.2021 esitatud pöördumine, mis registreeriti numbriga 5-15/21/117-1. Selgitan, et kuivõrd vaide tagastamine ei ole haldusakt, siis ei saa eraldiseisvalt nõuda selle tühistamist.
6.2.Kaebaja 18.02.2021 esitatud vaide blanketil ei ole kaebaja toonud välja ühtegi haldusakti, mille vaidlustamist ta soovib. Küll aga nähtub et kaebaja ei ole rahul järgmiste olukordadega: 1) 02.02.2021 keeldus meedik visiidi ajal vastu võtmast toitlustamisega seonduvat kaebust; 2) 08.02.2021 anti jahtunud õhtusöök. Valvur mõõtis toidu temperatuuri ja ütles, et on normis, kuid tulemust ei näidanud. Toidunõudest on toidul plastiku maitse. 3) 06.02.2021 anti õhtusöök, mille temperatuur oli 52,6°C. Toidunõudest on toidul plastiku maitse; 4) 07.02.2021 väljastati õhtul supp, mille temperatuur oli 60°C. Toidunõudest on toidul plastiku maitse; 5) 05.02.2021 ei võetud kirju ettenähtud ajal, vaid alles kell 14.00 peale kaebuse esitamist; 6) 05.02.2020 väljastati kakao temperatuuriga 52°C, kuigi norm on 65°C ja joogil oli toidunõudest plastiku maitse; 7) ajavahemikul 20.11.2020−07.02.2021 tehti enne ja
Vastustaja 30.03.2021 menetlusdokumendi lisa 3 Vastustaja 30.03.2021 menetlusdokumendi lisa 4
pärast jalutuskäiku põhjendamatuid läbiotsimisi, mis olid seksuaalse iseloomuga; 8) 29.01.2021 keeldus meedik vastu võtmast toitlustamisega seonduvat kaebust. Kohtule esitatud kaebuses nõuab kaebaja muuhulgas kompensatsiooni ebamugavuste, genotsiidi ja viivitamise eest.
6.3.Seega järeldub, et kaebaja eesmärk on saavutada 05.02.2021 - 08.02.2021 toimunud toitlustamisega, 05.02.2021 kirjade sobimatul ajal võtmisega, 29.01.2021 kaebuse vastuvõtmisest keeldumisega ning 20.11.2020-07.02.2021 läbiotsimistega seotud tegevuste õigusvastasuse tuvastamine ja ilmselt ka vangla kohustamine sobiva temperatuuri ja maitsega toidu võimaldamiseks ning 29.01.2021 kaebuse vastuvõtmiseks ning kõigi nimetatud tegevustega kaasnenud ebamugavuste kompenseerimine rahas. Samuti järeldub, et kaebaja soovib eraldi ka viivitusega kaasnenud kahju kompenseerimist. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul eesmärgipärane kohustamisnõude – kohustada Tallinna Vanglat tõlkima kaebaja 18.02.2021 pöördumised ja võtma need pöördumised menetlusse – esitamine.
7.Vastavalt HKMS § 120 lg 1 punktile 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 punkti 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Leian, et kaebus tuleb tagastada, kuna kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata (HKMS § 121 lg 1 p 4).
7.1.Kinnipeetava poolt vangla haldusakti või toimingu vaidlustamiseks näeb vangistusseadus (VangS) ette kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse (VangS§ 11 lg 5). Seega võib kinnipeetav pöörduda kaebusega halduskohtusse alles peale vaidemenetluse läbimist, s.o üksnes juhul kui vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud (VangS § 11 lg 8). Seega lubab VangS § 11 lg 5 kaebusega kohtu poole pöörduda ka siis, kui kinnipeetav või vahistatu on esitanud vaide ning vaie on õigusvastaselt tagastatud. Kui menetlus lõpetatakse õiguspäraselt vaide tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav. Vaide õigusvastase tagastamise korral saab aga kohtumenetluses jätkata asja sisulise arutamisega. Kohtupraktika kohaselt loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks ja kaebus lubatavaks ka juhul, kui haldusorgan on kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide või kahju hüvitamise taotluse ebaõigesti tagastanud (nt Riigikohtu 07.06.2018 määrus nr 3-17-2610, punkt 12). Seega hindab kohus kohtueelse menetluse nõuetekohasuse kontrollimisel, kas vaide tagastamine oli õiguspärane.
7.2.Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja esitas Tallinna Vanglale toitlustamist (perioodil 05.02.2021 - 08.02.2021), kirjade ja kaebuse vastuvõtmist (05.02.2021 ja 29.01.2021) ning läbiotsimist (perioodil 20.11.2020-07.02.2021) puudutavates etteheidetes ning nende tegevustega kaasnenud kahju hüvitamiseks võõrkeelse pöördumise, mis registreeriti 18.02.2021. Vaie tagastati Tallinna Vangla 01.03.2021 otsusega nr 5-15/21/117-3. Vaide tagastamise otsuse kohaselt ei kõrvaldanud kaebaja vaides esinenud puudusi. Lisaks on Tallinna Vanglal veel menetluses sama pöördumisega seotult ja Xi pool eraldi esitatud kahju nõuded (16.02.2021 reg kahjunõue nr 5-37/21/30-1 seoses toitlustamisega; 17.02.2021 reg kahjunõue nr 5-37/21/21-1 seoses 09.02.2021 toitlustamisega; 17.02.2021 reg kahjunõue nr 5-37/21/22-1 seoses kirjade vastu mittevõtmisega 10.02.2021; 22.02.2021 reg pöördumine nr 7-8/21/24-1 ja kahjunõue nr 5-37/21/24-1 seoses toitlustamisega ja meediku poolt kaebuse mittevastuvõtmisega 13.02.2021; 22.02.2021 reg kahjunõue nr 5-37/21/26-1 seoses kirjade vastuvõtmisega ja kirjatarvetega kokku 3 lehel; 11.03.2021 reg kahjunõue nr 5-37/21/37-1 seoses toitlustamisega, ajalehtede mitteandmisega, seoses kaameraga kambris, ukse avamise helidega ja vaateavaga, suletud aknaga, määrdunud riietega, hügieenitarvetega, juuksuriteenusega, kirjade vastuvõtmisega ja kirjatarvete võimaldamisega, raadiost tulevate hirmsate uudistega; 19.03.2021 reg kahjunõue nr 5-37/21/43-1 seoses toitlustamisega; 19.03.2021 reg kahjunõue nr 5-37/21/45-1 seoses kirjade vastuvõtmisega).
7.3.Olen seisukohal, et vaide tagastamine puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu oli õiguspärane. HMS § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel. Kui riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde (keeleseaduse § 12 lg 1). Kui nõutud tõlget ei esitata, võib riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus dokumendi tagastada või esitaja nõusolekul ja kulul tõlkida (lg 2). Vastavat korda täpsustab ka vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 491. Kaebaja oli vanglale esitatud pöördumises küll nõus tõlkimise kulude kandmisega tema vanglasiseselt isikuarvelt, kuid Tallinna Vangla esitatud Xi vabakasutuskonto väljavõttelt nähtub selgelt4, et perioodil 04.11.2020-04.03.2021 puudusid Xil rahalised vahendid tõlke eest tasumiseks. Kinnipeetava võõrkeelse vaide ja kahju hüvitamise taotluse tõlkimise ja menetlusse võtmise kord (VSkE §-s 491 sätted) laieneb ka vahistatutele. Vastavalt VSkE § 491 lg-le 5 jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide vaidemenetlusse või kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi.
7.4.Kohtupraktikas on kinnitatud, et kohtueelset menetlust ei saa lugeda nõuetekohaselt läbituks, kui kinnipeetava poolt kohtueelses menetluses esitatud võõrkeelne pöördumine on põhjendatult tagastatud põhjusel, et ta oskab piisaval määral eesti keelt, et koostada eestikeelne pöördumine (vt nt Tartu Halduskohtu 11.09.2019 määrus nr 3-19-1650; Tartu Ringkonnakohtu 03.02.2015 määrus nr 3-1452146). Samuti on kohtupraktikas leitud, et kinnipeetava võõrkeelse vaide tagastamise õiguspärasuse hindamisel on määrav, kas kaebaja oskas pöördumise riigikeeles esitamiseks eesti keelt piisavalt – kui kaebaja riigikeele oskuse tase on pöördumiste koostamiseks küllaldane, on pöördumise menetlemisest keeldumine õiguspärane (Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2017 otsus asjas nr 3-14-52241).
7.5.Olen seisukohal, et vangla keeldus põhjendatult kaebaja võõrkeelse vaide menetlemisest, kuna kaebaja eesti keele oskus on piisav vaide eesti keeles esitamiseks. Vaide esitamisel ei ole vaja kasutada keeleliselt keerulisi väljendeid ega seada eesmärgiks vältida keelevigu. Peamine on esitada arusaadavalt oma nõue ja lühidalt vaide esitamise põhjused. Vaide kirjutamist lihtsustab kohtu hinnangul mõnevõrra ka eeltäidetud näidisvorm ehk blankett, mida kaebaja on ka praegusel juhul venekeelset vaiet esitades kasutanud. Kaebaja suutlikkust end eesti keeles kirjalikult väljendada kinnitab, et kaebaja on Tallinna Vanglale eesti keelselt vaideid esitanud ning pöördumise teinud. Samuti ei ole alust kahelda Tallinna Vangla väidetes, mille kohaselt kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmetel on Xi suhtluskeelteks nii eesti kui ka vene keel, ta omandas Ämari Vanglas viibides keskhariduse Keila Ühisgümnaasiumis, kus õppetöö toimus eesti keeles, ning et isik suhtleb ka vanglaametnikega suuliselt eesti keeles. Lisaks on kohus ka varasemas praktikas lugenud kaebaja keeleoskuse piisavaks (vt asjas nr 3-21-359). Seega on Tallinna Vangla põhjendatult asunud seisukohale, et kaebaja on võimeline esitama vaide eesti keeles.
7.6.VSkE §-st 491 ei tulene, et vene keelt kõneleval inimesel peaks olema võimalus esitada taotlusi ja vaideid vene keeles ning et vangla ei võiks nõuda piisava keeleoskuse korral vaiete ja kahjunõuete esitamist eesti keeles. Vaidlust ei saa olla selles, et võõrkeelne asjaajamine toob riigile kulutusi, mistõttu peavad selleks esinema mõjuvad põhjused. Riigil tuleb tagada tõlkimise võimalus isikule, kelle olulised õigused võiksid riigikeele puuduliku oskuse tõttu saada kahjustada. Praegusel juhul sellist olukorda kaebaja piisava keeleoskuse tõttu ei esine.
7.7.Mis puutub kaebaja poolt vanglale eraldi esitatud kahju nõudeid (vt määruse p 7.2 kaldkirjas välja toodud nõuded), siis kohtule ei nähtu, et vangla oleks need kahju nõuded lahendanud (Tallinna Vangla väitel on need nõuded menetluses) ning seega ei ole ka eraldi esitatud kahju nõuete osas kohtueelne menetlus läbitud.
Vastustaja 30.03.2021 menetlusdokumendi lisa 15
7.8.Eeltoodust tulenevalt tuleb Xi kaebus tagastada, sest kaebaja ei ole läbinud nõuetekohast kohtueelset menetlust.
8.Riigilõivu asjas tasutud ei ole. Selle asemel on kaebaja esitanud kohtule taotluse kaebuse esitamiselt nõutava riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks (menetlusabi taotlus). Selle taotluse jätan kaebuse tagastamise tõttu läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.