O.T., M.U., M.H.R., O.V. ja S.V. kaebus Tallinna linna kohustamiseks või Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 13.12.2017 otsuse nr 4-3/4037-1 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad: O.T., M.U., M.H.R., O.V., S.V.; ühine volitatud esindaja Tuulikki Laesson Vastustaja: Tallinna linn, volitatud esindaja Eva Vanamb Kolmas isik: S.S., volitatud esindaja v-adv Priit Raudsepp
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebaja ja vastustaja menetluskulud nende enda kanda.
3.Jätta rahuldamata kolmanda isiku 14.08.2018 menetlusdokumendis esitatud taotlus kaebajatele tõendi tagastamiseks.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada hiljemalt 25.10.2018 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
1.O.T. ja M.U. on Tallinnas, Haabersti linnaosas xxxxx ja xxxxx kinnistute omanikud. M.H.R.ile kuulub xxxxx kinnistu. S. V. ja O.V. on xxxxx asuva korteriomandi omanikud. Nimetatud 1(14)
kinnistud piirnevad xxxxx kinnistuga, mille omanik on S.S.. Kinnistud asuvad xxxxx, xxxxx, xxxxx ja xxxxx tänavate vahelise kvartali ja lähiala detailplaneeringu maa-alal (kehtestatud Tallinna Linnavalitsuse 05.11.2008 korraldusega nr 1848, edaspidi DP).
2.S.S. esitas ehitisregistrile 08.12.2017 ehitusteatise nr 1711201/12538 ning ehitusprojekti, millega on kavandatud üksikelamut laiendada, ühendades selle galerii kaudu abihoonega. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi TLPA) luges 13.12.2017 kirjaga nr 4-3/4037-1 ehitamise teavitatuks ning esitas täiendava nõude kasutusloa taotlemisel. TLPA teavitas 18.12.2017 kirjaga nr 4-3/2786-49 kaebajaid ehitusprojekti kooskõlastamisest ning esitas seisukoha 2017.a oktoobris esitatud kirjalikele arvamustele ja vastuväidetele.
3.Kaebajad esitasid 20.12.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 13.12.2017 otsuse nr 43/4037-1 tühistamiseks. Kaebuse 05.01.2018 täpsustuses nõuavad kaebajad Tallinna linna kohustamist täiendavaks kontrolliks (ehitusteatises nr 1711201/12538 esitatud andmete ning koos ehitusteatisega esitatud ehitusprojekti osas).
4.Kohus võttis kaebuse täpsustatud nõuetes 24.04.2018 menetlusse ja kaasas kolmanda isikuna S.S.. 02.07.2018 määrusega määras kohus asja läbivaatamise vormiks kirjaliku menetluse ning jättis kaebajate taotluse paikvaatluse ja ekspertiisi korraldamiseks rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebajate seisukohad
5.Kaebajad nõuavad ehitusteatise täiendavaks kontrolliks kohustamist või TLPA 13.12.2017 otsuse tühistamist ning vastustajalt menetluskulude väljamõistmist.
6.Kaebajad on seisukohal, et ehitusprojekti ja -teatisega kavandatuga kaasneb neile püsiv negatiivne mõju, mida ei ole võimalik vähendada ega leevendada, mistõttu on see üleliia koormav (ehitusseadustiku (EhS) § 44 p 4). Vastustaja oleks pidanud EhS § 44 lg 1 alusel teatise jätma heaks kiitmata.
7.Kaebajad kaasati üksnes 19.07.2017 esitatud ehitusteatise ja ehitusprojekti menetlusse ning nad pole saanud väljendada seisukohti täiendatud ja muudetud ehitusprojektidele. Seega ei ole kaebajaid nõuetekohaselt kaasatud. Ehitusteatis loeti teavitatuks kolme tööpäeva pärast selle registri kaudu esitamist, mistõttu kaebajad ei saanud esitada seisukohti. EhS § 36 lg 2 sätestatud 10-päevase tähtaja mõte on ka naabrite huvide kaitse. Ehitusteatise teavitatuks lugemisest teavitas vastustaja alles 18.12.2017 ning esitas selgitused kaebajate varasematele vastuväidetele ehitusprojekti osas.
8.Tallinna Linnavalitsuse 05.11.2008 korraldusega nr 1848 kehtestatud detailplaneeringu kohaselt on xxxxx kinnistu maksimaalseks hoonetealuseks pinnaks 200 m2 ning täisehitusprotsendiks 20. Kinnistu suurimaks lubatud hoonete arvuks on 1. Koos ehitusteatisega esitatud ehitusprojekt eesmärgiks oli saavutada näilik kooskõla detailplaneeringuga. Ehitusteatise ja ehitusprojektiga kavandatu näol ei ole tegemist ühe hoonega EhS § 3 lg 2 teise lause mõttes. Ehitusprojektis on sisuliselt kajastatud kolme oma olemuselt iseseisvat ehitist: üksikelamut, ebaseaduslikku abihoonet ja hoonetevahelist galeriid. Tartu Ringkonnakohus on haldusasjas 317-1930 väljendanud seisukohta, et korpuste käsitlemine ühe hoonena võiks kõne alla tulla siis, kui neil oleks vähemalt üks ühine maapealne korrus koos läbikäiguga ühest korpusest teise, sest sellisel juhul on erinevatel hooneosadel üks ühine siseruum EhS § 3 lg 2 ls 2 mõttes. Olukorras, kus vahegalerii on kavandatud kütteta ning ilma soojustuseta on selge, et vahegaleriis valitseb välisõhu temperatuur (talvel miinuskraadid) ning tegemist ei ole ühtse siseruumiga. Üksnes asjaolust, et galerii on eraldatud väliskeskkonnast klaasseinte ja katuse abil ning omab kokkupuudet xxxxx elamu ning abihoonega, ei saa järeldada, et nii elamu, galerii kui ka abihoone
2(14)
näol oleks tegemist ühe hoonega. Ka kaebajate esitatud fotodelt nähtub selgelt, et abihoone näol on tegemist eraldiseisva hoonega, mis ei ole olemuslikult üksikelamuga seotud. Kaebajate hinnangul ületab ehitisealune pind DP-ga lubatud 200 ruutmeetrit (vrd tl 88). Vastustaja pidanuks välja selgitama, kui suur on xxxxx ehitiste tegelik ehitisalune pind, mitte lähtuma pelgalt projektist (kus on see samuti suurem kui 200 m2). Lisaks on ehitusprojektis üksikelamu alune ehitisealust pinda ebaõigesti kajastatud. Ehitusprojekti asendiplaanil (kaebuse lisa 12, tl 59) märgitud koordinaatidest järeldades ei ole elamu ehitisealuse pinna määramisel arvesse võetud üksikelamu teise korruse osa all paiknevat üksikelamu terrassi (vaatamata sellele, et terrassi kohal on hoone põhiosa). Kaebajate hinnangul ei ole õige tugineda käesolevas asjas haldusajas 3-16-2100 tehtud ringkonnakohtu otsuse põhjenduste osas tehtud järeldustele. Tegemist on teise haldusasjaga, kus on erinev menetlusosaliste ring ja seega ka erinevad subjektiivsed õigused, seisukohad ja tõendid. Haldusasja nr 3-16-2100 apellatsioonmenetluses ei olnud xxxxx elamu laiendamise ehitusteatise ja ehitusprojekti õiguspärasus eraldi küsimuse all, mistõttu ei hinnanud ega pidanudki ringkonnakohus ehitusprojekti (ning ehitusprojekti nõuetele vastavust) sisuliselt hindama.
9.Üksikelamuga seonduvalt on ehitisteatis teavitatuks loetud juba 02.01.2017 ning 30.03.2017 esitas kolmas isik üksikelamu osas ka kasutusteatise. Seega ei saa olla vaidlust selles osas, et üksikelamuga seotud ehitustegevus oli hiljemalt 30.03.2017 lõppenud ning vastustajal oli alates sellest hetkest võimalik selgeks teha üksikelamu ehitisealune pind. Ehitisealuse pinna väljaselgitamine enne järjekordset elamu laiendamist (galerii abil ebaseadusliku abihoone seadustamist) on oluline juba ainuüksi seetõttu, et kui üksikelamu tegelik ehitisealune pind on suurem, siis on galerii ja abihoonega ületatud detailplaneeringus ettenähtud maksimaalne ehitisealune pind.
10.DP-ga on vastuolus ka katusekalded - abihoonel (projektis 16 kraadi, tegelikult u. 5 kraadi) ja kavandatud galeriil (25-45 kraadi). See omab aga otsest mõju naaberkinnistute omanikele ja elukeskkonnale, kuna elukeskkonna osaks on ka arhitektuurilised nõuded. Vastustaja pidanuks nendega arvestama. Vastutaja on lugenud katusekalde detailplaneeringule vastavaks, kuna 75,7% hoone katusekaldest vastab detailplaneeringule, kuid selline tõlgendus ei tugine ühelegi õiguslikule alusele, samuti ei ole ka detailplaneeringus määratud, et mingi osa elamu katusest võib olla vastuolus detailplaneeringus sätestatud nõuetega. See mõjutab ka kaebajate kinnistutelt avanevat vaadet ja väljakujunenud elukeskkonda.
11.Ehitusprojektiga on oluliselt muudetud xxxxx kinnistu vertikaalplaneeringut ning selle tagajärjel valgub sademevesi xxxxx ja xxxxx kinnistutele. Ebaseadusliku abihoone juures on kinnistut tõstetud lausa 40 cm (varasema 1,59 m meetri asemel on kõrguseks 1,99 m), sillutiskividest jalgtee osas on kinnistu kõrgust tõstetud maapinnast kuni 10 cm. Maapinna sedavõrd oluline tõstmine rikub kaebajate kui naaberkinnistute omanike subjektiivseid õigusi, kuna sademevesi hakkab valguma kaebajate kinnistutele. Ka sillutiskivist jalgtee takistavad sademevee maapinda imendumist, lisaks on kavandatud galerii katusekalle O.T. ja M.U. kinnistu poole, mis veelgi suurendab sademevee valgumist. Ehitusprojektiga ei ole sadevee kogumise lahendust ette nähtud. Haljasala kinnistu põhjaosas ei suuda väiksusest tulenevalt sadevett piisavalt imendada. Kaebajate seisukohta kinnitab ka kohtule esitatud eksperdi hinnang. Selle lõppjärelduse kohaselt ei oleks xxxxx elamu laienduse projekteerimise käigus tohtinud luua olukorda, kus maapinna planeerimise tulemusena valgub liigvesi naaberkinnistutele, mis (xxxxxja xxxxx) on juba praegu liigniisked.
12.Abihoone rikub kinnistute sisest rohekoridori ja sellega kaebajate vaadet ja elukeskkonda, mida tagab kehtiv DP. Kavandatud lahenduse realiseerimisel tekib olukord, kus kinnistu 3(14)
hoonestusala on tervikuna kogupikkuses täis ehitatud. Kui abihoone oleks kavandatud eluhoonele lähemale ja oleks väiksem sobituks see ümbrusesse paremini ja rikuks vähem kaebajate õigusi. Sellisel juhul oleks kaebajatele tagatud vaated üle kinnistute sisese rohekoridori, mitte vaade massiivsele abihoonele. Haljastus on oluline ka sadevete imendumiseks.
13.Käesoleval juhul puudub vaidlus, et kolmas isik püstitas abihoone ilma õigusliku aluseta. Kui ehitusteatise menetlus oleks alanud enne abihoone ebaseaduslikku püstitamist, oleksid naaberkinnistute omanikud saanud esitada vastuväiteid abihoone asukoha osas ning vastustaja oleks saanud kaaluda ka alternatiivseid asukohti. Praegusel juhul ei nähtu, et vastustaja oleks ehitusteatise ja ehitusprojekti menetluses hinnanud ka abihoone ja elamu laienduse (galerii) asukoha sobivust ning selle mõju naaberkinnistute omanikele.
14.Kolmanda isiku väite, justkui oleks kinnistul paiknenud abihoone 1999.a projekti järgi seaduslik, on Tallinna Ringkonnakohus poolt 28.12.2016 määruses nr 3-16-2100 ümber lükanud. Kaebajad on korduvalt rõhutanud, et varem xxxxx kinnistul asunud väikesemahulise abihoonega samades mõõtmetes abihoone vastu – olgugi, et ka see oli detailplaneeringuga vastuolus – ei olnud kaebajatel vastuväiteid.
15.Ei ole vaidlust, et kolmanda isiku poolt teostatud mõõdistustel ei ole ehitisealuse pinna hulka arvestatud elamu katuseräästast ega ka terrassi kohal asuvat teise korruse mahtu. 15.03.2017 toimunud paikvaatlusel mõõdeti katuseräästa laiuseks mõõdulindiga 0,96 meetrit. Kaebajad rõhutavad, et mõõdulint ei ole mõõdistuste teostamisel praktikas tavapäraselt kasutatav mõõtmisvahend, kuivõrd veapiir mõõdulindiga mõõtmisel on võrreldes teiste mõõteriistadega oluliselt suurem. Seda eriti olukorras, kus 4 cm laiem katuseräästas muudaks oluliselt üksikelamu ehitisealust pinda. Ebaseaduslik abihoone (katuseräästad) ulatub ca 0,9 m üle hoonestusala piiri.
16.Ehitusprojektis ei järgita energiatõhususe nõudeid, kuigi see kaebajate subjektiivseid õigusi ei puuduta. Kui tegemist on ühe hoonega, peaks energiatõhususe nõuded olema projektis kajastatud. Sellest lähtuvalt pole projektis määratletud ehitisi ühe hoonena.
17.Seadusandja on ette näinud, et haldusorganil tuleb kontrollida ehitusteatise saamisel selle vastavust planeeringule ning mittevastavuse korral anda välja täiendavad tingimused. Olukorras, kus täiendavate tingimuste andmine võib olla vastuolus huvitatud või puudutatud isikute huvidega ning haldusorgan ei soovi nende isikute seisukohti arvestada, on põhjendatud koostada dokument (haldusakt), mida on vajadusel võimalik vaidlustada. Kaebajad leiavad, et Tallinna linna 13.12.2017 otsus nr 4-3/4037-1, millega loeti ehitusteatis teavitatuks ning kiideti heaks ehitusprojekt, on haldusakt. Tühistamisnõue on põhjendatud, kuna ka ehitusteatise andmete täiendava kontrollimise korral ei kaota 13.12.2017 otsus iseseisvat õiguslikku tähendust. Vastustaja seisukohad
18.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
19.Kaebusest ei nähtu kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumist. Nii ehitusteatise teavitatuks lugemine kui täiendavate nõuete esitamine olid õiguspärased. Kaebajad on olnud ehitusteatise menetlusse kaasatud ning neile on tagatud ärakuulamisõigus. Vastustaja on täitnud selgitamiskohustuse.
20.Kaebajad on esitanud eksitavaid väiteid xxxxx kinnistul pinnase tõstmise kohta. Kaebuse lisana esitatud geodeesiajooniselt (tl 60) nähtub, et kaebajate viidatud kõrgus 1,99 on nn abihoone suure ukse ees oleva sillutise kõrgus. Ülejäänud pinnast xxxxx kinnistul tõstetud ei ole. Nii jalgtee (suunaga eluhoone poole), kui ka muu pinnas majandusploki sissepääsu vahetus läheduses langeb selliselt, et saavutab krundiga sama kõrguse varuga enne naaberkrunte. Seega puudub oht, et sademeveed naaberkinnistutele valguksid.
4(14)
21.Ehitusteatisega ei rikuta detailplaneeringus ettenähtud rohekoridore, kuna need ei ole kunagi üle xxxxx krundi kulgenud.
22.Hoone põhimahu katusekalle on DP-ga kooskõlas. Juurdeehituse maht moodustab kogu hoone mahust ainult 24,3% ning seega on 75,7% hoone mahust DP-le vastava katusekaldega. Hoone katusekalde saab lugeda DP-le vastavaks. Lisaks jääb vastustajale arusaamatuks, kuidas saab kolmanda isiku hoone katusekalle kaebajate subjektiivseid õigus rikkuda.
23.Vastustaja hinnangul on kolmanda isiku hoone näol tegemist ühe hoonega EhS § 3 lg 2 mõistes. EhS § 3 lg 2 teise lause kohaselt on hoone väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Praegusel juhul on kavandatud üks katkematu siseruum. Seda, et tegemist on ühe hoonega, kinnitab ka vaidlusaluse ehitusprojekti seletuskirja p 3.3.3. Kaebajate väited, justkui välistaks vaidlusaluse ehitusprojektiga kavandatud hoone välispiirete eritasapinnalisus (nagu katuse paiknemine eritasapindadel) hoone lugemise üheks hooneks, ei ole kooskõlas EhS § 3 lg-ga 2. Hoone eritasapinnaline arhitektuur on Eestis väga levinud.
24.Seoses ehitusalust pinda puudutava väitega jääb vastustaja oma 18.12.2017 kirjas esitatu (kaebuse lisa 39, tl 90-91) juurde. Kaebajad on terrassiga seonduvat valesti mõistnud. Kaebajate viidatud elamuploki katusealune terrassiosa on arvestatud ehitisealuse pinna sisse. Ehitise mahu suurenemine jääb alla 33%. Kaebajate nõutud kontrollmõõtmine tehakse kasutusteatise menetluses. Lisaks on arusaamatu, kuidas saab üksikelamu aluse pinna suurus kaebajate subjektiivseid õigusi rikkuda.
25.Kolmandale isikule kuuluva hoone energiatõhususe aste või selle puudumine kaebajate subjektiivseid õigusi ei mõjuta.
26.Kaebajad leiavad oma 06.08.2018 menetlusdokumendis, et ehitusteatise teavitatuks lugemisega pandi isik soodsamasse olukorda, kuna kolmas isik püstitas abihoone õigusliku aluseta ja on nüüd asunud seda seadustama, mistõttu ei ole vastustaja kaebajate arvates abihoone sobimist antud asukohta üldse kaalunud, arvestades piirkonnas väljakujunenud arhitektuurseid tingimusi ja miljööd. Selline kaebajate väide on pahatahtlik. Abihoone, kuigi mõnevõrra väiksemas mahus, on samal kohal olnud juba ligi 20 aastat. Kolmas isik on esitanud oma 17.05.2018 menetlusdokumendi lisana 12.11.1999 TLPA kinnitatud ehitusprojekti asendiplaani, kus on näha ka abihoone asukoht. Seega on abihoone asukohta kaalutud juba väga kaua aega tagasi ja vaidlusaluse abihoone asukoht on olnud juba ligi 20 aastat piirkonnas väljakujunenud arhitektuursete tingimuste ja miljöö osa.
27.Vastustaja hinnangul ei ole kaebajate esitatud eksperdi hinnang usaldusväärne. Dokument on koostatud ilmselgelt kiirustades ning sellest nähtub, et see ei ole koostatud vaidlusaluse ehitusprojekti põhjal: T. L. on oma lühikeses arvamuses viidanud vaid ehitusprojekti seletuskirja p-le 2.4.3, kus öeldakse, et sademeveed hajutatakse jätkuvalt kinnistu pinnasesse. Ülejäänud ehitusprojekt on T. L. poolt tähelepanuta jäänud. Hinnangule ei ole lisatud ühtegi fotot või videomaterjali, mis näitaksid, et T. L. oleks üldse kohapeal olukorraga tutvumas käinud, samuti ei sisalda arvamus ühtegi viidet, mida kohapeal tuvastati. Täiesti tähelepanuta on jäänud, et majandusploki põhjapoolses küljes, ukse ees olev kõrgendus ja kalle jäävad abihoone ja elumaja vahelisest lõigust väljapoole. Kuna pinda on tõstetud vaid majandusploki põhjapoolsesse külge jääva ukse ees, jääb arusaamatuks, millisest kõrgendusest ja maapinna järsust langemisest hinnangus räägitakse. T. L. on ajanud segamini valgala ja imbumisala ehk pinnase, kuhu sadevesi imbub. Hinnangus viidatud murupind 90 m2 ei ole valgala, vaid pinnas, kuhu sadevesi imbub. Vastustaja palub kohtul kaebajate esitatud dokument pealkirjaga „Eksperthinnang xxxxx ja xxxxx kinnistu lõunanurga liigniiskusest“ tähelepanuta jätta või hinnata võrdluses ja koosmõjus asjas kogutud muude tõenditega. Ükski teine tõend T. L. koostatud dokumendi järeldusi ei toeta. Kolmanda isiku seisukohad 5(14)
28.Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata ning taotleb enda menetluskulude väljamõistmist kaebajatelt.
29.xxxxx kinnistul on abihoone olnud alates 1999. aastast, kuid pankrotistunud arendaja jättis selle seadustamata. 2008. aastal muudeti piirkonna detailplaneeringut ning lisati seletuskirja lause, et kruntidele võib ehitada vaid ühe hoone.
30.Kolmas isik on naabrite soovidele vastu tulemiseks vähendanud abihoone kavandatud kõrgust. Pärast ehitusprojekti muutmist ning abihoone katuse allapoole toomist, on abihoone katus varasemast vaid minimaalselt kõrgem (kõige rohkem 33 cm).
31.Enne teavitatuks loetud ehitusprojekti tellis kolmas isik kontrollmõõdistuse. Eluhoone ehitusalune pind on 153,7 m2, mistõttu on kaebajate väide, justkui oleks ainuüksi eluhoone ehitusalune pind üle 200 m2, eksitav. Mõõdistused on teostanud atesteeritud mõõdistusbüroo REIB OÜ. Räästa laiuse on TLPA paikvaatlusel kontrollinud ning tuvastanud, et üksikelamu räästa laius on 0,96 m. Kaebajate viidatud terrassi osa, mis jääb katuse alla, on ehitusaluse pinna sisse arvestatud.
32.Väär on ka kaebajate väide, et ehitusprojektiga on oluliselt muudetud xxxxx vertikaalplaneeringut, mille tagajärjel valgub sadevesi xxxxx ja xxxxx kinnistule. Kõrgusmärk 1,99 asendiplaanil on kuuri ukse ees, kus on väike kallak jalgrataste ja muruniidiku kuuri veeretamiseks. Muus osas pinnast tõstetud ei ole. On ebatõenäoline, et sellelt 2 m laiuselt alalt valguks suures määras sadevett xxxxx kinnistule, seda enam, et xxxxx kinnistu piir lõppeb kuuri uksega kohakuti, ehk ei ulatu isegi kallaku lõpuni. Isegi juhul, kui abihoone ees olev küllaltki kitsas kallak võiks tekitada teatud hulga sademevee kulgemise naaberkrundile (millega kolmas isik ei nõustu), ei valguks vesi üldse või vähemalt mitte terviklikult xxxxx krundile, sest xxxxx krunt ei ulatu nii kaugele. Kõrgusmärkide erinevus kinnistute vahel tuleneb maapinna ebaühtlusest. Ka 1999. aasta geoalusel on näha, et xxxxx/ xxxxx kinnistu piir tõuseb mingil hetkel 1,69-ni ehk ei ole terves pikkuses 1,62. Seega ei anna erinevates punktides mõõdetud kõrgusmärgid tervikpilti kinnistute kõrgustest. Lisaks juhib kolmas isik tähelepanu, et elamuploki ümber on rajatud vihmaveedrenaaž. Väited xxxxx kinnistult sattuva sadevee sattumisest xxxxx / xxxxx kinnistule galerii osa lõikes on alusetud ning tõendamata.
33.Kolmas isik ei nõustu kaebajate väitega justkui poleks galerii hoone osaks. Projekti seletuskirjas on välja toodud, et vahegalerii elamumahu ja majandusploki mahu vahel on projekteeritud 100 x 100 mm puitpostidel. Postide vahelised välisseinad on klaaspiiretega. Elamuploki ja majandusploki räästaste pikendused liituvad vahegalerii ühepoolse kaldega katusega. Katusekalle on kinnistu poole. Vahegalerii katus on valtsplekk-kattega. Vahegalerii võimaldab varju all liikuda elamust majandushoonesse. Samuti pääseb vahegaleriist otse õue. Majandusplokk on projekteeritud puitkarkassil soojustatud välisseintega, välise tõstandväravaga ja lõunapoolse puitterrassiga. Hoones on 2 majandusruumi. Sellest lähtuvalt on näha, et galerii eesmärgiks on pääseda nii talvel külma kui sügisel vihma ja tormiga elamuploki osast hoone majandusploki osasse.
34.Tõele ei vasta kaebajate väide justkui ei oleks vastustaja hinnanud abihoone asukohta. Abihoone asukoht oli esialgses linna kinnitatud ehitusprojektis määratud.
35.Ühtlasi pole ringkonnakohus haldusasjas 3-16-2100 (kaebajateks kolmanda isiku krundist teisel pool elavad V. R. ja J. T., xxxxx) leidnud, et sadevee osas oleks kolmanda isiku tegevus problemaatiline. Nii leidis kohus, et: „Kaebajate 30.05.2018 menetlusdokumendis sisalduv foto
6(14)
on tehtud aprillikuus, mil lume sulamise tõttu on maapinna liigniiskus tavapärane. Liigvee olemasolu kaebajate kinnistul ei tähenda seda, et vesi pärineb just naaberkinnistult.“
36.Seoses kaebaja esitatud eksperdihinnanguga märgib kolmas isik järgmist. Kaebaja on lähtunud vääratest algandmetest, justkui oleks xxxxx maapinda tõstetud 40 cm. xxxxx varasemast projektist (tl 145) nähtuvalt on xxxxx ja xxxxx lõunanurga kõrgus 1,69 m. xxxxx uue projekti (tl 147), kohaselt on xxxxx maksimaalne kivisillutise kõrgusmärk 1,99 m. Seega saab asjassepuutuv kõrguste vahe olla maksimaalselt 30 cm, mitte 40 cm nagu väidavad kaebajad. Arvestades, et majandusploki põhjaseina ning põhjas asuvate naabrite kruntide vahe on 6,5 meetrit ning oletades, et xxxxx pinnas langeb ühtlaselt kuni põhjanaabrite piirini (tegelikkuses see nii ei ole), oleks pinnase languse maksimaalne nurk 2,64 kraadi. Kui oletada, et pinnas langeb 3 meetri jooksul, ning ülejäänud ligikaudu 3,5 meetrit krundipiirini on tasane, siis on kalde nurgaks 5,7 kraadi. Kumbagi ei saa pidada järsuks nurgaks. Eksperdihinnang on asjakohatu ja võhiklik, sest ajab segamini valgala ning pinnase, kuhu vesi imbub: „Katuse pindala ühe neljandiku projektsiooni pindala on 13.32 m2, kivisillutise pindala orienteerivalt 50 m2 ja murupinna pindala 90 m2 See tähendab, et valgala, kust sadevesi saab valguda xxxxx ja xxxxx kinnistutele on kokku 153,32 m2.“ 90 m2 suurune muruala töötab samuti alana, kuhu vesi imbub. Ka on hinnangus jäetud arvestamata, et kivisillutis koos killustikuga toimib imbumisalana.
KOHTU PÕHJENDUSED
37.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
38.Kohus on seisukohal, et kuna seadusandja on EhS § 36 sõnastust ja menetluse lihtsustamise eesmärki arvestades selgelt soovinud (EhS § 36 lg 6), et ehitusteatise menetluses on haldusaktiga antavad vaid täiendava kontrolli tulemusel esitatavad nõuded ning ehitusteatise heakskiitmisest keeldumine EhS § 36 lg 5, 6 ja EhS § 44 alusel ning efektiivne õiguskaitse pole seeläbi välistatud, ei ole vajadust ehitusteatise heakskiitmist (kas vaikimisi või teavitades sellest kirjaga) käsitleda haldusaktina. Ka Riigikohus on 06.06.2018 määruses asjas nr 3-17-1152 leidnud, et ehitusteatisele vastamata jätmine EhS § 36 lg 2 alusel ei ole haldusakt, vaid halduse toiming (HMS § 106 lg 1, HKMS § 6 lg 2). HMS § 108 lg 1 kohaselt toimub toimingu põhjendamine isiku nõudel. HMS § 107 sätestab, et toiming peab olema kooskõlas õigusaktidega ning võib piirata õigusi ja vabadusi üksnes seadusliku aluse olemasolul. Kohus leiab, et 13.12.2017 kiri (tl 66) on teavitus halduse toimingust ning sellest nähtub, et ehitamisele elamu laiendamise projekti alusel ei kavatseta esitata täiendavaid tingimusi (EhS § 36 lg 5 p 3 alusel). Haldusaktiks tuleb lugeda see osa 13.12.2017 kirjast, kus esitatakse nõue kontrollmõõdistuse tegemiseks kasutusloa taotlemisel. Kaebajad ei vaidlusta seda kirja osa, mida võib käsitleda haldusaktina, vaid kaebajad leiavad, et kontrollmõõdistusest tulnuks lähtuda juba ehitusteatise nõuetekohasuse hindamisel (õiguslik väide). Ehk kaebajad ei vaidlusta kasutusloa/teatise taotlemise eelduseks olevat täiendavat tingimust, mis on antud kaebajate õigusi tagava soodustava haldusaktina. Seega ei ole võimalik rahuldada tühistamiskaebust ning kohus käsitleb järgnevalt sisuliselt, miks ei ole kohustamisnõude rahuldamine põhjendatud. Vaidlustatava toimingu kuupäevaks saab lugeda 13.12.2017.
39.Ehitusteatise heakskiitmise toimingut ei saa vaidlustada populaarkaebusega ning kohus käsitleb seetõttu sisuliselt vaid neid väiteid, mis seonduvad kaebajate väidetavate subjektiivsete õiguste rikkumisega. Õiguste rikkumise motiivil esitatud kaebust lahendades ei saa kohus kontrollida haldusakti vastavust õigusnormidele, mis ei seondu kaebaja subjektiivsete õigustega, nt antud vaidluses energiatõhususe ja rekonstrueerimise seosed. (vt ka RKHK lahend asjas nr 33-1-87-11, p 28).
40.Puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: 7(14)
-
Kehtiv DP ei näe S.S. kinnistule (xxxxx) ette abihooneid, kinnistul lubatud hoonete arv on 1;
-
DP-s lubatud maksimaalne hoonete alune pind on 200 m2 ja täisehitusprotsent 20;
-
xxxxx kinnistul alustati abihoone püstitamist ilma vastava loata;
-
abihoone on suurema mahuga kui seal varasemalt asunud abihoone-kuur;
-
esialgselt leidis haldusorgan, et abihoone seadustamiseks tuleb muuta kehtivat detailplaneeringut (hoonete arvu osas), kuid hilisema lahendusena leiti, et hoonestus on võimalik viia DP-ga kooskõlla üksikelamu ja abihoone klaasgaleriiga ühendamise kaudu;
-
kaebuse esitamise ajal oli abihoone peaaegu valmis;
-
koos vaidlusaluse ehitusteatisega esitati ehitusprojekt;
-
maa-ala tehnovõrkude joonisel on hoone ehitisealuseks pindalaks 196,7 m2.
41.Ringkonnakohus on asjas nr 3-16-2100 (xxxxx, mis piirneb samuti xxxxx kinnistuga, omanike kaebuses) leidnud, et lammutamisettekirjutuse tegemiseks ei ole alust, kuna vastustaja on alustanud xxxxx kinnistul asuva ebaseadusliku abihoone seadustamist ning ei nähtu xxxxx ehitisest lähtuvat olulist või kõrgendatud ohtu xxxxx kinnistule ja püsivat või väga koormavat mõju. Pelgalt naabri vaate mõningane piiramine ühes suunas ei ole lammutamist õigustav asjaolu. Rohkete sadevete valgumine just xxxxx kinnistult naabri kinnistule on vähetõenäoline. (p 19.1) Ringkonnakohus on märkinud, et naabritel ei ole subjektiivset õigust nõuda, et hooned paikneksid naabri kinnistul just neile meelepärases kohas (p 19.3). Elamukruntide sisesed haljasalad ei ole avaliku haljasvööndi osaks, mistõttu ei esine vastuolu DP-ga (p 19.2). Vastuolu DP-s sätestatud ühe hoone nõudega lahendatakse galerii abil (p 19.3). Projektikohane ehitisealune pindala vastab DP-le, samuti täisehitusprotsent ning hoonealuse pinna leidmisel ei tule arvestada hoone küljes olevat vihmaveesüsteemi ega kuni ühe meetri laiust (antud juhul 0,96 m) räästast. Haldusmenetluses paikvaatlustel tuvastatu kohaselt ei ületata ehitistealust pindala ning abihoone jääb DP-s sätestatud kõrguspiirangu (kuni 10 m) sisse. (p 19.4)
42.Kohus juhib tähelepanu, et xxxxx kinnistul asuv elamu jääb kõige enam vaidlusaluse abihoone vaatekoridori. Kuigi tegemist ei ole vaidlusega samade poolte vahel, ei anna ringkonnakohtu seisukohad alust pidada ka käesolevas kaebuses esitatud kattuvaid väiteid põhjendatuks.
43.Kohus ei nõustu kaebajatega, et proportsionaalne valik oleks ehitusteatise esitamise asemel abihoone lammutamise menetluse alustamine. Abihoone paikneb samas kohas võrreldes seal varem (alates 1999.a) asunuga ega paikne ehituskeelu alas. 30.04.1999 projekti asendiplaanil asub majandushoone samas hoonestusala nurgas ning vahe hoonestusala servast krundi piirini on kõigis külgedes sama (tl 145). TLPA on projekti 12.11.1999 kinnitanud. Kohus nõustub, et praegusel juhul on abihoone mõnevõrra suurem ja toimub elamuga ühendamine klaasgalerii abil, mistõttu sama asukoht ei tähenda, et sobivust ei olnud üldse vaja kaaluda. Kohus samas ei leia, et abihoone jätmine vanasse asukohta ka muutunud asjaolude juures, oleks ilmselgelt meelevaldne. Vastustaja on märkinud, et arvestati, et abihoone selles asukohas on olnud juba 20 aastat arhitektuurse lahenduse ja miljöö osa. Krundi täisehitusprotsent ja hoonete alune maksimaalne pindala võimaldavad projektiga kavandatut. Kuna juurdeehituse maht ei ületa 33% olemasolevast mahust, oli vastutaja aktsepteeritud lahendus (galeriiga ühendamine) iseenesest võimalik. DP-s ettenähtud hoone kõrgust ei ületata. See, kas valmiv ehitis vastab tegelikkuses täielikult ehitusteatise aluseks olevale projektile või on seal minimaalseid kõrvalekaldeid on kasutusteatise menetluse objektiks ning sellega seoses on
8(14)
esitatud ehitusjärgse kontrollmõõdistuse nõue. Kui selgub vastuolu projektiga, tuleb vastustajal kaaluda ettekirjutuse tegemist ehitise projektile vastavaks viimiseks. Projekteeritud hoone sobivust ümbritsevaga kohus haldusorgani asemel ümber ei hinda, kohtu kontroll piirdub vaid kaalutlusotsuse õiguspärasuse hindamisega (HKMS § 158 lg 3). Kohtu hinnangul ei ole aga alust ehitise (galeriiga ühendatud kujul) sobivuse osas väita vastustaja kaalutluste ilmselget meelevaldsust. Kinnistu piirneb haljastusega ning klaasgalerii kasutamine ei tekita ka visuaalselt massiivse hoone efekti. Kaebajatel ei ole subjektiivset õigust korraldada naaberkrundi maakasutust, mis vastab kehtivale planeeringule. Detailplaneeringuga vastavusse viimine on projekti ja ehitusteatise üheks eesmärgiks. Antud juhul ei ole tegemist juba valmis ebaseaduslikult ehitatud hoone seadustamisega, kuna osa hoonest (klaasgalerii) oli kohtumenetluse ajal alles ehitamata. Ehitusprojekt peab kajastama seda, milline peab ehitis olema kasutusloa andmiseks, et see vastaks nõuetele (m.h DP).
44.EhS § 44 p 1 kohaselt keeldub pädev asutus ehitusloa andmisest, kui kavandatav ehitis ei vasta detailplaneeringule, ehitisele või ehitamisele esitatud nõuetele või muudele avalikõiguslikele kitsendustele. Sama paragrahvi punkt 4 kohaselt ei või ehitusloa andmisega kaasneda kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele püsivat negatiivset mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. EhS § 36 lg 6 kohaselt kohaldatakse neid sätteid ka ehitusteatisele.
45.DP kohane rohekoridor ja vaadete kaitse Kaebajad väidavad, et 1995.a ja 2008.a detailplaneeringute eesmärgiks oli abihoonete rajamise keeldu ja elamute gruppidena paigutamist arvestades, kinnistute siseste haljasvööndite loomine. Vaidlust ei ole, et xxxxx kinnistul paiknes ka varem abihoone-kuur, mis oli praegusega võrreldes väiksemamahuline. Selliseid väiksemad abihooned, mida on ka teistel kinnistutel, ei riku ka kaebajate arvates kinnistute siseseid rohekoridore. Kaebajate esitatud Maa-ameti kaardi väljatrükile on ise joonistatud haljasvööndid, mis kaebajate arvates on kaitstavad (tl 85). Sama väite kohta on ringkonnakohus 20.06.2018 otsuses asjas nr 3-16-2100 leidnud, et kaebajate väited detailplaneeringus ette nähtud nn rohekoridori või haljastusvööndi lõhkumise kohta on ekslikud. Kehtiva detailplaneeringu seletuskirja p-s 3.3 viidatakse 1995. aasta detailplaneeringule, mille seletuskirja p-s 3.2 on märgitud, et elamugruppidesse on planeeritud omavahel ühendatud sisemised haljasvööndid. Seletuskirja p-s 3.4 on täpsustatud, et elamugruppide sisesed haljasmaad on kavandatud poolavalikeks ning elamukruntidel kujunevad haljastatud intiimtsoonid. 1995. aasta detailplaneeringu põhijoonisel on näha kvartalisisene haljasala, mis kulgeb elamukruntide vahel. Elamukruntide sisesed haljasalad ei ole põhijoonise kohaselt avaliku haljasvööndi osaks. (p 19.2) (vt ka S.S. kiri naabritele, tl 133-134) Halduskohus ei näe põhjust asuda teistsugusele seisukohale. Seega on kaebajate väidet võimalik käsitleda vaate ja privaatsuse riive kontekstis. Vaidlusaluse abihoone kõrgus on 08.12.2017 projektijooniste (tl 62-64, lõiked, vaated) kohaselt maapinnast ca 4 meetrit ja projektikohane majandusbloki (abihoone) ehitisealune pind 30,3 m2 (tl 52 pöördel). Kohus leiab, et projektikohane hoone asub DP järgi kavandatud hoonestusalas ning tõele ei vasta kaebajate väide, et praktiliselt kogu hoonestusala on täis ehitatud. Järgitud on täisehitusprotsenti, mis projekti kohaselt on 19,9. Hoonestusalast väljas asub vaid sillutis. (tl 59) Hoonestusala ja naaberkinnistute vaheline kaugus on säilinud (tl 70-71). Galerii on projekteeritud klaasseintega. Vaade ei ole subjektiivse õigusena kaitstav, kuid on käsitletav huvina, mida vastavas menetluses kaaluda. Kaebajate seisukoht, et vastustaja oleks pidanud kaalutlema abihoone ehitamist elamule 9(14)
lähemale seondub lammutamise vajadusega. Nagu kohus eelnevalt märkis ning ka ringkonnakohus leidis, ei saaks lammutamist pidada põhjendatuks, arvestades seejuures mõjusid kaebajatele, mis ei ole intensiivsed. Ka sillutise mahu ja abihoone kauguse seose tõttu ei ole alust pidada projekti DP-ga vastuolus olevaks või kaebajate huve ülemäära kahjustavaks, kuna abihoone lähemal asumise korral oleks vahe sillutise mahu osas vähene. Asukohta on vastustaja kaalunud, nagu kohus eelnevalt märkis. Kaebajate kinnistuid ümbritsev haljastus asub valdavalt kinnistute piiri ääres ja seda projektiga ei muudeta. Ehitusprojekti seletuskirja p 5 kohaselt jääb kinnistul haljastus alles. Samas ei ole kaebajatel subjektiivset õigust nõuda krundisisese haljastuse säilitamist. Kohus sellise subjektiivse õiguse allikat ei tuvastanud.
46.Sadeveed, katusekalded ning vertikaalplaneerimine
46.1.Ehitusprojekti seletuskirja p 2.4.3 käsitleb sadevett, mille kohaselt see hajutatakse jätkuvalt kinnistu pinnasesse. Kuna kaebajate väide sadevee valgumise osas naaberkinnistutele (eelkõige T. ja U. kinnistud) on seotud väitega, et xxxxx kinnistu maapinda on tõstetud 40 cm (millega kohus ei nõustu), on vale ka järeldus, et sadeveed ei imbu seetõttu xxxxx kinnistul. Ka terrassi (abihoonel) mõju sadevete imbumisele on kaebajad kohtu arvates ülehinnanud. Lisaks asub nimetatud terrass xxxxx kinnistu pool ega saa, teiste kinnistute piirideni jäävat muruala suurust arvestades, avaldada kaebajate poolt väidetavat mõju. See ei ole eluliselt usutav. Sellist mõju ei ole ringkonnakohus tõenäoliseks pidanud ka xxxxx kinnistule (eelviidatud otsuse p 19.1). Ringkonnakohus on ka käesolevas haldusasjas tehtud 19.01.2018 määruse punktis 11 leidnud, et „xxxxx kinnistul on maapinda kõrgendatud vaid vähesel määral abihoone sissepääsu juures (mis ei asu kavandatava terrassiga samal hoone küljel) ning terrass rajatakse ehitusprojekti (p 2.4.2) järgi maapinnale, pole alust arvata, et kaebaja kinnistutele valguks xxxxx kinnistult pärinevat sademevett vaidlusaluse ehitustegevuse eelse ajaga võrreldes märkimisväärselt rohkem. Arvestades hoonete paiknemist kaebaja ja kolmanda isiku kinnistutel, ei pea ringkonnakohus usutavaks, et ainuüksi 23 m2 suurune abihoone ja kavandatav 12,1 m2 pindalaga galerii põhjustaks esialgse õiguskaitse taotluses väidetud asjaolude esinemise, s.o kaebaja elamu kandekonstruktsioonide kahjustumise liigniiske pinnase tõttu.“ Maa-ala tehnovõrkude plaanilt (tl 60) nähtub, et kaebajate viidatud kõrgus 1,99 on ainult abihoone ees, kus on rajatud kallak jalgrataste ja muruniiduki kuuri veeretamiseks (tl 131-132, fotod). Kohus nõustub kolmanda isikuga, et pole tõenäoline, et sellelt 2 m laiuselt alalt valguks suures koguses sadevett xxxxx kinnistule, arvestades, et xxxxx kinnistu piir lõppeb kuuri uksega kohakuti ega ulatu isegi kallaku lõpuni. Krundid ei ole ka ühtlaselt tasased ning kõrgusmärkide erinevus kinnistute vahel tuleneb maapinna ebaühtlusest. Erinevates punktides mõõdetud kõrgusmärgid ei anna tervikpilti kinnistute kõrgustest. Kaebajate väide pinnase kuni 40 cm tõstmisest mujal, kui majandushoone sissepääsu juures ning kinnistu järsust kallakust kaebajate kinnistute poole, on tõendamata. Esitatud fotod ei anna selliseks järelduseks alust. Näiteks kolmanda isiku foto xxxxx ja xxxxx piirialast (tl 190 ja 190 pöördel); S.S. 17.05.2018 vastuse lisad (tl 151-152). Kaebajad esitasid 06.08.2018 menetlusdokumendi lisana OÜ Corson eksperthinnangu (kohtumenetluses dokumentaalne tõend – TsKMS § 272 lg 2, tl 175-176), mille lõppjärelduse kohaselt ei oleks xxxxx elamu laienduse projekteerimise käigus tohtinud luua olukorda, kus maapinna planeerimise tulemusena valgub liigvesi naaberkinnistutele, mis (xxxxx ja xxxxx) on juba praegu liigniisked. Kohus osundab, et arvamus käsitleb esimese lõigu järgi xxxxx lõunanurka ning kolmanda lõigu kohaselt abihoonest elumajani ulatuvat ala. Selle põhjuseks on ilmselt see, et elamuploki ümber 10(14)
on rajatud vihmaveedrenaaž, mistõttu sealt vett naaberkrundile valguda ei saa. Samuti nähtub fotolt (tl 190 pöördel), et killustikupadi on sillutise all kogu sillutise ulatuses ehk toimib vett imendava alana. Viidatud 1,99 kõrgusmärgiga kalde ala on majandushoone ukse ees, ega asu abihoonest elumajani ulatuvas osas. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isiku vastuväidetega ja kriitikaga T.L. arvamuse sisu osas. Ükski muu tõend T. L. lõppjäreldust ei toeta ning selle dokumendi puudulikkus viitab, et arvamuse andmiseks ei ole kohapeal käidud ning piirdutud on üksnes kaebajate esindaja poolt antud osalise teabega ja Maa-ameti kaardiserveri infoga. Väited xxxxx kinnistult tuleva sadevee sattumisest xxxxx ja xxxxx või mõne teise kaebaja kinnistule on tõendamata ning seetõttu ei saa väita, et küsimus vajaks projektis reguleerimist teisiti, kui seda on tehtud.
46.2.Puudub vaidlus, et valdavas osas (75,7%), s.o põhimahu (praeguse üksikelamu) osas vastab katusekalle kehtiva DP numbrilisele näitajale. DP-ga on lubatud katusekalded vahemikus 25-45 kraadi. Alla 33% juurdeehituse mahust on DP-s ettenähtust erineva katusekaldega (projekti seletuskiri p 3.2 - 16o). Seega ei vasta katusekalded täielikult detailplaneeringu numbrilisele näitajale. Kohus nõustub aga vastustajaga, et arhitektuurse lahenduse mõttes (mida DP peab tagama miljöö ja elukeskkonna kujundamiseks) ei muuda nii vähene osaline katusekallete erinevus välisilmet ning selles mõttes ei ole alust väita vastuolu DP-ga. Kohtule ei nähtu, et vähesest katusekallete erinevusest võiks tekkida kaebajatele negatiivseid mõjusid, mis oleks jäetud ehitusteatise menetluses tähelepanuta. Ehitusprojekti arhitektuurse lahenduse on kooskõlastanud Haabersti Linnaosa Valitsus. Kaebajate väide, et ehitustehniliselt ei saa sellise kaldega galerii katust ühendada elamuga on paljasõnaline. Kaebajate esindaja ei ole eriteadmistega isik. Projekteerija aga on, ning kohtul puudub mõistlik põhjus eeldada, et katusekalded on projekteeritud ühendamist mittevõimaldavatena. Seda ei ole alust järeldada pelgalt erineva kalde põhjal. Nimetatud asjaolu ei saa samas rikkuda kaebajate subjektiivseid õigusi.
42.3.OÜ Corson eksperthinnangu kui tõendi tagastamise osas jätab kohus kolmanda isiku taotluse rahuldamata, kuna kolmas isik käsitles tõendit ka ise sisuliselt, mööndes sellega, et see tõend on üldiselt asjakohane, aga asudes seisukohale, et selle sisu ei ole kooskõlas muude tõenditega. Tõendi saab tagastada siis, kui see ei oma asjas tähtsust (HKMS § 62 lg 2).
47.Hoone määratlemine EhS § 3 lg 2 järgi EhS § 3 lg 2 sätestab, et hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. EhS § 3 lg-st 4 tulenevalt saab arvestada ka funktsionaalset koostoimimist kui tegemist on ehitusliku kompleksiga. Kohus märgib esmalt, et siinkohal tuleb vaadata ehitusprojektiga kavandatut. Selles, et abihoone ja elamu olid kaebuse esitamise ajal eraldatud, vaidlust ei ole. Kaebaja on selle definitsiooni juurde ise toonud sisetemperatuuri ja uste lukustamise kriteeriumi, mis seadusest ei tulene. Kaebajad ei ole viidanud õiguslikule alusele, millest tuleneks, et EhS § 3 lg 2 mõttes siseruum eeldab sama temperatuuriga ruume. Ühtne sisekliima saab küll olla näitaja, mis võib põhistada seda, et tegemist on sama hoonega, kuid erinev sisetemperatuur ei saa iseenesest välistada, et tegemist on sama ehitise funktsionaalselt koostoimiva osaga. Kaebaja viitab veel kasutusotstarbe ja -viisi ning kestvuse ning muude asja tunnuste arvestamisele tulenevalt Riigikohtu lahendist (asjas nr 3-3-1-80-10) ning teiste kohtute lahenditest. Kohus leiab, et hooneid ühendav, projekti (seletuskirja p 3.3.3) järgi püsiv, klaasgalerii on käsitletav hoone osana, mitte eraldiseisva ehitisena. Vaidlust ei ole selles, et see on ettenähtud ühendada teiste hoone osadega püsivalt ning sellel on katus ja seinad. Üksnes asjaolust, et galerii ei ole köetav ei saa tuletada vastupidist. EhS § 3 lg 2 määratlus ei piira hoonena käsitlemist tingimusega, et väliskeskkonnast eraldamine toimub soojapidavalt. Ei saa olla mõistlikku 11(14)
vaidlust, et hoone külge ehitatud nn külma esikut, kinnist verandat, talveaeda vms ei peaks käsitlema hoone osana. Ka külm välispiiretega veranda võimaldab varju all saapad jalast võtta, et siis sooja tuppa liikuda, ning iseenesest on võimalik elamu ehitada ka verandata. Seega asjaolu, et elamut ja abihoonet on võimalik kasutada ka ilma galeriita ei tähenda, et galeriid ei võiks käsitleda hoone funktsionaalse osana. Ei saa olla mõistlikku vaidlust, et galeriil iseseisvat otstarvet ei ole ehk sellel on otstarve erinevaid hoone osi ühendava ruumina. Seetõttu ei saa ka olla mõistlikku vaidlust, et projekteeritud galerii, sõltumata selle sisekliimast on hoone osa. Uste olemasolu ja nende lukustatavus ei muuda tehtud järeldust, kuna ka hoone sisse kavandatud lukustatavad uksed ei muuda tubasid eraldi hooneteks. Katuse osade erinevad kalded ei anna EhS § 3 lg-s 2 ja 3 sätestatut arvestades samuti alust järelduseks, et tegemist ei võiks olla sama hoonega. Kuna galerii kaudu liigutakse majandusruumidesse, mis asuvad üksnes praeguses abihoones ja puuduvad elamus, on tegemist funktsionaalselt ühena toimiva hoonega. Asjaolu, et selline lahendus on sündinud ehitise detailplaneeringuga kooskõlla viimiseks, ei muuda faktiliste asjaolude poolest hoone osaks olevat galeriid eraldiseisvaks hooneks. Kaebajate arutlused teemal, kas galerii üldse valmis ehitatakse, ei ole ühtse hoonena määratlemise juures olulised. Hoone tervikuna valmisehitamine omab tähtsust kasutusloa või -teatise andmisel. Õhksoojuspumba ja seda katva laudise asukoha muutmine ei ole teostamatu. Kaebajate hirm, et äkki galerii kasutamiseks vajalikke uksi ei ehitata, saab lahenduse kasutusteatise menetluses ning see ei puuduta käesolevas asjas kaitstavaid kaebajate subjektiivseid õigusi. Detailplaneeringus sisalduv ühe hoone nõue, täisehitusprotsendi määramine ega hoonestusala suurus ei muutu sellise käsitlusega sisutühjaks. Küll nõustub kohus sellega, et antud juhul on tegemist pigem erandliku olukorra lahendamisega ning ka kolmandale isikule endale olnuks soodsam, kui juba elamu ehitamisel oleks sinna mõistlikult kavandatud majandusruumid. Praeguses asjas ei lahenda kohus aga vaidlust esmase projekti üle.
48.Ehitisealuse pinna arvutamine Ehitusteatise aktsepteerimiseks peab projekt vastama DP-le. Puudub vaidlus, et projekt on vastavuses. Vastav võrdlus sisaldub ka projekti seletuskirja p-s 3.2. Puudub vaidlus, et DP kohaselt on xxxxx kinnistu maksimaalseks hoonetealuseks pinnaks 200 m2 ning täisehitusprotsendiks 20. Projekti kohaselt on ehitisealune pind kokku 196,7 m2 ja täisehitus 19,9% (p 3.2). Kaebajate hinnangul ületab ehitisealune pind 200 ruutmeetrit (vrd tl 88) ning vastustaja pidanuks välja selgitama, kui suur on xxxxx ehitiste tegelik ehitisealune pind, mitte lähtuma pelgalt projektist. Kaebaja viitab, et kolmanda isiku poolt teostatud mõõdistustel ei ole ehitisealuse pinna hulka arvestatud elamu katuseräästast ega ka terrassi kohal asuvat teise korruse mahtu. 15.03.2017 toimunud paikvaatlusel mõõdeti katuseräästa laiuseks mõõdulindiga 0,96 meetrit. Veapiir mõõdulindiga mõõtmisel on võrreldes teiste mõõteriistadega oluliselt suurem. Seda eriti olukorras, kus 4 cm laiem katuseräästas muudaks oluliselt üksikelamu ehitisealust pinda. TLPA 18.12.2017 kirjas (kaebuse lisa 39, tl 90-91) on õigesti selgitatud kaebajate esindajale ehitisealuse pinna arvutamist vastavalt 05.06.2015 majandus- ja taristuministri määrusele nr 57, sh selle § 19 lg 6 p-st 9 tulenevat (kuni 1 m laiuse katuseräästa arvesse võtmata jätmine). Kokkuvõtteks on leitud, et juurdeehitus jääb alla 33% ning hoone paikneb täielikult hoonetusalas. Enne teavitatuks loetud ehitusprojekti tellis kolmas isik ka kontrollmõõdistuse (atesteeritud mõõdistusbüroo REIB OÜ, tl 59-60). Selle kohaselt on hoone ehitisealune pind 196,7 m2 ehk projektile ja DP-le vastav. Kuigi räästa laiuse on TLPA spetsialistid mõõtnud paikvaatlusel ning tuvastanud, et üksikelamu räästa laius on 0,96 m (tl 149), ei pea mõõdulindiga mõõtmisel eeldama kindlasti ebatäpset tulemust. Kohtul ei ole mõistlikku põhjust mitte usaldada atesteeritud mõõdistusbüroo ja TLPA spetsialistide mõõtmisi. Vajadusel tuleb räästa laiust või terrasside pinda kasutusteatise saamiseks korrigeerida. Projekti DP-le vastavuses vaidlust pole. 12(14)
49.Menetlusse kaasamine ja ärakuulamine Kaebajad leiavad, et nad kaasati üksnes 19.07.2017 esitatud ehitusteatise ja ehitusprojekti menetlusse ning nad pole saanud väljendada seisukohti täiendatud ja muudetud ehitusprojektile. Kuna ehitusteatis loeti teavitatuks kolme tööpäeva pärast selle registri kaudu esitamist, ei saanud kaebajad esitada seisukohti. Kohus nõustub sellega, et ehitusteatise esitamisest tuleb teavitada isikuid, kelle õigusi selle heakskiitmine võib puudutada. EhS § 36 lg 5 ja 6 alusel kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku kaasamisel, 10 päeva jooksul teatise saamisest, rakendub täiendavalt ehitusloa menetlusele kohalduv tähtaeg (EhS § 42 lg 5). Samuti tuleb selliseid isikuid teavitada ehitusteatise teavitatuks lugemisest. Puudub vaidlus, et vastustaja teavitas kaebajaid ehitusteatise teavitatuks lugemisest (13.12.2017 toimingust) alles 18.12.2017 ning ehitusteatise nr 1711201/12538 uuesti esitamisest 08.12.2017 ei teavitanud. Tegelikult ei olnud vaja esitada sama numbriga teatist korduvalt seoses selle aluseks oleva projekti korrigeerimisega, mida on ilmselt tehtud selleks, et järgida teatise menetlemisele ettenähtud lühikesi tähtaegu. Asja materjalidest (tl 90, TLPA 18.12.2017 vastus) nähtub, et sama numbriga teatis esitati 19.07.2017 ning 22.09.2017 esitati muudetud ehitusprojekt, mis kajastab lahendust, kus olemasolev elamu liidetakse poolelioleva majandusblokiga akendatud seintega vahegalerii abil. TLPA kaasas kaebajad selle teatise menetlusse ja võimaldas esitada kirjalikud arvamused ja vastuväited. Arvamused ja vastuväited esitati TLPA 18.12.2017 vastuse kohaselt 2., 3. ja 10.oktoobril 2017. Need kattuvad käesolevas kaebuses esitatud väidetega. Samuti on O.T. ja M.U. lepinguline esindaja esitanud kaebuse väidetega kattuva kirjaliku seisukoha 31.07.2017 (tl 4447). Seega on ilmne, et kaebajate kaitstavad huvid ning nende arvamused ja vastuväited olid vastustajale teada, mistõttu uuesti lõpliku projekti kohta arvamuste ja vastuväidete küsimine ei oleks olnud otstarbekas ega oleks muutnud haldusorgani otsustust. Kaebajad ei ole märkinud, milline nende kaitstavate subjektiivsete õiguste rikkumisega seonduv konkreetne väide jäi neil esitamata. Seega formaalsed rikkumised (ehitusteatise uuest esitamisest teavitamine alles koos toimingust teavitamisega 5 päeva pärast toimingu sooritamist) ei too kaasa vajadust haldusmenetlust uuesti läbi viia, kuna kaebajad olid eelnevalt ära kuulatud ja saanud esitada oma seisukohad.
50.Kohus leiab kokkuvõtvalt, et ei ole alust vastustaja kohustamiseks uuesti läbi viima ehitusteatise ja selle aluseks oleva ehitusprojekti kontrolli.
51.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebajate menetluskulud jäävad sellest tulenevalt nende enda kanda. Vastustaja ei ole esitanud enda menetluskulude kohta taotlust ega kuludokumente, mistõttu jäävad võimalikud vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebajad vaidlevad kulude vajalikkusele vastu ja märgivad, et menetlusdokumendid on kaebaja enda koostatud ning arusaamatuks jääb menetluskulude nimekirjas kirje „telefoni katse E.V. ja linna seisukohtadega tutvumine“ seotus kohtuvaidlusega. Kohus kaasas kolmanda isiku menetlusse 24.04.2018 määrusega ja võimaldas esitada vastuse kaebusele. S.S. enda poolt allkirjastatud vastus koos lisadega on kohtule esitatud 17.05.2018 (tl 13(14)
143-152). Vastuses on märgitud kaebaja esindajana vandeadvokaat Priit Raudsepp. 06.08.2018 on kohtule esitatud kolmanda isiku taotlus menetluskulude väljamõistmiseks koos kulude nimekirja ja kuludokumentidega (tl 159-164). Nimekirjast nähtuvad järgmised toimingud: kaebaja ja kohtudokumentide analüüs 25.04.2018; seisukohtade täiendamine 11.05.2018; telefoni katse E.V. seoses elamu mõõdistamisega 2017 juulis, samas osas kirjaliku selgituse edastamine 15.05.2018; linna seisukohtadega tutvumine 30.05.2018. Kokku 1,4 tundi ning kulu summas 228,48 eurot (koos käibemaksuga). Koos 14.08.2018 täiendava vastusega (enda poolt allkirjastatuna) on kolmas isik esitanud täiendava kulutaotluse (tl 189-194) summas 293,76 eurot (koos käibemaksuga). Kulu on seotud kaebaja viimase seisukohaga tutvumisega, kolmanda isiku väidete täiendamisega seoses ekspertiisi, väidetava pinnase tõstmise ning sadeveega ning erinevate seisukohtade läbitöötamisega (14.08.2018). Kokku 1,8 tundi. Kohus leiab, et kolmanda isiku kulud on vajalikud ja põhjendatud, sh mõistlikus suuruses. Kolmandal isikul on õigus osaleda kohtumenetluses advokaadi abi kasutades nagu ka kaebajatel. Esindataval ei ole keelatud koostada vastust kohtule koos esindajaga, mis ilmselt on hoidnud advokaadikulu väiksemana. Esindatav võib ka vastuse ise allkirjastada. Antud juhul nähtub 17.05.2018 vastuse adressaadiväljalt selgelt, et kaebajat esindab vandeadvokaat. Advokaaditeenus võib seisneda ka kliendi seisukohtade täiendamises ja nõustamises sellega seoses. Elamu mõõdistamise küsimus on seotud käesoleva vaidlusega, kuna kaebaja on ise esitanud argumendi, et enne ehitusteatise heakskiitmist tulnuks hoone üle mõõdistada. Kulunimekirja kirjest on aru saada, et kolmanda isiku esindaja on sellel teemal vastustajaga suhelnud, mistõttu on tegemist käesoleva kohtumenetlusega seotud kuluga. Ka ülejäänud osas on kulud vajalikud ja põhjendatud. Kaebajate esindajal on võimalik edaspidi klientide kulusid vähendada korduvate seisukohtade esitamata jätmisega, kuna paraku tuleb teistel menetlusosalistel ka korduvad seisukohad läbi lugeda, mh on õigus selleks kasutada advokaadi abi. Kohus mõistab kaebajatelt solidaarselt (TsKMS § 173 lg 4) välja kolmanda isiku menetluskulud summas 522,24 eurot (sisaldab käibemaksu). (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.