Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-17-1182 6. veebruar 2018 Eesistuja Nele Parrest, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld A kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 20 000 eurot seoses kinnipidamistingimustega ajavahemikul 6. oktoober 2008 – 1. märts 2016 Kaebaja A Vastustaja Tallinna Vangla Tartu Ringkonnakohtu 19. oktoobri 2017. a määrus A määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 31. augusti 2017. a määrus ning Tartu Ringkonnakohtu
19.oktoobri 2017. a määrus osas, milles tagastati kahju hüvitamise nõue järgmiste kaebuse aluste osas: suitsetamise mittevõimaldamine, vali muusika õues ja kambris, lugemise mittevõimaldamine, raamatukoguteenuse puudumine, laua taga ei olnud võimalik süüa ajavahemikul 28. veebruar 2014 – 1. märts 2016, öösel ei saanud tualetis käia, põhjustati tervisekahju.
3.Saata tühistatud osas kaebus Tartu Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.A esitas 27. märtsil 2017 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse, mis puudutas kinnipidamistingimusi Tallinna Vanglas ajavahemikul 6. oktoober 2008 – 1. märts 2016.
2.Tallinna Vangla tagastas 22. mai 2017. a otsusega kahju hüvitamise taotluse seda läbi vaatamata. Vangla leidis, et kaebaja on varem esitanud kinnipidamistingimustele viidates mitmeid kahju hüvitamise taotlusi ning toimuvad kohtumenetlused. Kaebaja ei too 27. märtsi 2017. a taotluses välja selliseid asjaolusid, mis ei olnud taotluse esitajale varem tajutavad ning millest tingitud kahju sai ilmneda alles märtsis 2017. Sarnastel asjaoludel sama ajavahemiku kohta kahju hüvitamise taotluse korduv esitamine ei ole lubatav, sest vangla on juba oma seisukoha andnud.
3.A esitas 30. mail 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palub Tallinna Vanglalt välja mõista tekitatud mittevaralise kahju hüvitiseks 20 000 eurot seoses kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas ajavahemikul 6. oktoober 2008 – 1. märts 2016. Kaebuse kohaselt puudus kambrites liikumisruum. Kambrid olid halvas seisundis (sh halb ventilatsioon). Kambrites oli halb kunstlik valgustus, ei olnud dušši ega sooja vett. Duši all sai käia üks kord nädalas vaid 20 minutit. Tualettidel
3-17-1182 kambris ei olnud piirdeid ja puudus privaatsus tualetis käimisel. Jalutuskäik oli üks kord päevas üks tund, see toimus liiga väikeses boksis, kus puudus spordivarustus. Õues ja kambris mängis väga vali muusika. Kaebaja ei saanud suitsetada, lugeda raamatuid ja ei olnud raamatukoguteenust. Kambris ei olnud võimalik laua taga süüa, öösel ei saanud tualetis käia ja kaebajale põhjustati tervisekahju.
4.Tartu Halduskohus tagastas 31. augusti 2017. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 3 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt nähtub kohtute infosüsteemist, et kaebaja on esitanud Tallinna Vangla vastu mitmeid kaebusi kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes: 1) haldusasjas nr 3-14-51528 ajavahemikul 6. oktoober 2008 – 27. veebruar 2014; 2) haldusasjas nr 3-16-1225 ajavahemikul 27. veebruar 2014 – 1. märts 2016. Kohus tagastas kaebuse perioodide 13. märts 2014 – 12. aprill 2014, 28. märts 2015 – 27. aprill 2015 ja 27. november 2015 – 1. detsember 2015 osas, kuna neid perioode käsitletakse kohtuasjades nr 3-16-611 ja 3-16-231; 3) haldusasjas nr 3-16-611 ajavahemikel 28. märts 2015 – 27. aprill 2015 ja 27. november 2015 – 1. detsember 2015; 4) haldusasjas nr 3-16-231 ajavahemikul 13. märts 2014 – 12. aprill 2014; 5) haldusasjas nr 3-16-1540 ajavahemikul 19. november 2013 – 15. detsember 2013. Kohus leidis, et kuna eelnimetatud kohtuasjad on kohtu menetluses ning nende nõuded ja alused (sh mittevaralise kahju tekitamise asjaolud) kattuvad praeguse asjaga, siis on käesolevas kohtuasjas esitatud kaebus täies ulatuses korduv ja kohus tagastab selle.
5.Kaebaja esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 31. augusti 2017. a määruse tühistamiseks. Kaebaja leidis, et mitte ükski halduskohtu viidatud haldusasjadest ei ole esitatud kaebusega analoogne.
6.Tartu Ringkonnakohus jättis 19. oktoobri 2017. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31. augusti 2017. a määruse muutmata. Kaebaja esitas halduskohtule kahju hüvitamise nõude, mis puudutas kinnipidamistingimusi Tallinna Vanglas. Haldusasjades nr 3-1451528 ja nr 3-16-1225 esitatud kaebustes vaidlustas kaebaja samuti Tallinna Vangla kinnipidamistingimusi ning esitas kahju hüvitamise nõuded. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti jõudnud järelduseni, et kuna halduskohtu nimetatud kohtuasjad on kohtu menetluses ning nende nõuded ja alused kattuvad praeguse haldusasjaga, siis tuleb kaebus tagastada.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kaebaja palub määruskaebuses ringkonnakohtu 19. oktoobri 2017. a määrus tühistada ja tema kaebus menetlusse võtta. Haldusasjad, millele halduskohus viitas, ei ole praeguse asjaga analoogsed. Haldusasjas nr 3-14-51528 on näiteks vaidlustatud Tallinna Vangla kinnipidamistingimusi koos ebapiisava vaba põrandapinnaga, mida oli alla 3 m2 inimese kohta. Praeguses asjas vaidlustatakse Tallinna Vangla kinnipidamistingimusi koos ebapiisava vaba põrandapinnaga, mida oli alla 4 m2 inimese kohta.
8.Tallinna Vangla palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.HKMS § 43 lg 1 p-de 1–3 järgi ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning: selle kohta on jõustunud kohtuotsus; selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta või varasem kaebus on kohtu menetluses. HKMS § 121 lg 1 p 3 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, 2(4)
3-17-1182 kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Praeguses asjas on kohtud asunud seisukohale, et tegemist oli korduva kaebusega, mis tuli HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel tagastada. Kolleegium sellega ei nõustu.
10.Kaebuse korduvus eeldab esitatud kaebuste samasust ehk vaidluse esemete kattuvust. HKMS § 41 lg 1 esimese lause järgi määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue HKMS § 37 kohaselt ja kaebuse alus. Kaebuse aluseks on põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse (HKMS § 41 lg 2). Samasusega on tegemist, kui kaebaja hilisema kaebuse nõue ja alus kattuvad tema varasema kaebuse nõude ja alusega. Samasuseks ei piisa üksnes nõuete või üksnes aluste kattuvusest. Kolleegium leiab, et korduva kaebusega on halduskohtu ja ringkonnakohtu määrustes viidatud kohtuasju (haldusasjad nr 3-14-51528, 3-16-1225, 3-16-611, 3-16-231, 3-16-1540) arvesse võttes tegemist vaid osaliselt. Kolleegium nõustub, et kaebaja on mittevaralise kahju hüvitamise nõuded samadel alustel juba esitanud järgmistel alustel: vähene liikumisruum (sh kambripind kuni 4 m2), kaebaja ei saanud kasutada dušši ega sooja vett, duši all sai käia üks kord nädalas vaid 20 minutit (nõue esitatud haldusasjades nr 3-14-51528 ja 3-16-1225); kambrite halb seisund, sh halb ventilatsioon, jalutuskäik oli üks kord päevas üks tund, see toimus liiga väikeses boksis, kus ühtlasi puudus spordivarustus (nõue esitatud kõigis praeguse lõigu esimeses lauses välja toodud kohtuasjades); halb kunstlik valgustus ja privaatse tualeti kasutamise võimaluse puudumine (nõue esitatud haldusasjades nr 3-14-51528, 3-16-1225, 3-16-611, 3-16-1540). Tegemist on korduvate kaebustega ning nende nõuete osas oli kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel põhjendatud.
11.Kohtute viidatud varasemates kohtuasjades ei ole kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid esitanud aga järgmistel alustel: õues ja kambris mängis väga vali muusika; kaebaja ei saanud suitsetada ega lugeda raamatuid; puudus raamatukoguteenus; kambris ei olnud võimalik laua taga süüa (s.t korduvus puudub perioodil 28. veebruar 2014 – 1. märts 2016 ehk haldusasjas nr 3-14-51528 on sama nõue perioodi 6. oktoober 2008 – 27. veebruar 2014 eest juba esitatud); öösel ei saanud tualetis käia; kaebajale põhjustati tervisekahju. Seejuures nähtub haldusasjast nr 3-14-51528, et liiga valjust muusikast tingitud kahju hüvitamise nõue oli esitatud vaid kambris (kartseri hoones) mängiva muusika kohta, mille kohtud jätsid läbi vaatamata HKMS § 151 lg 1 p 1 alusel. Põhjustatud tervisekahju hüvitamise nõue haldusasjas nr 314-51528 ei hõlmanud kõhulihase külmetusega tekitatud kahju, kuid lõppkokkuvõttes on kohus ka ülejäänud tervisekahju nõude (mida kaebaja praeguses asjas uuesti esitab) jätnud samal alusel läbi vaatamata. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Eelnevast tuleneb, et kohtud on lugenud kaebuse korduvaks ning selle tervikuna tagastanud ebaõigesti.
12.Kohtud nentisid määrustes, et praeguse kaebuse ja varasemate kaebuste nõuded ja alused kattuvad ja seetõttu on tegemist korduva kaebusega. Sellist põhjendamist ei saa kolleegiumi hinnangul pidada nõuetekohaseks. Kohtud pidanuks ära näitama lisaks kahjuhüvitise nõuete ajavahemike ja varasemate kohtuasjade numbrite väljatoomisele, et nõuete aluseks olevad asjaolud on varasemates kohtuasjades samad, mis praeguses kaebuses.
3(4)
3-17-1182
13.Kolleegium rahuldab määruskaebuse osaliselt ning tühistab Tartu Halduskohtu 31. augusti 2017. a määruse ning Tartu Ringkonnakohtu 19. oktoobri 2017. a määruse osas, milles tagastati kahju hüvitamise nõue järgmiste kaebuse aluste osas: suitsetamise mittevõimaldamine, vali muusika õues ja kambris, lugemise mittevõimaldamine, raamatukoguteenuse puudumine, laua taga ei olnud võimalik süüa ajavahemikul 28. veebruar 2014 – 1. märts 2016, öösel ei saanud tualetis käia, põhjustati tervisekahju. Kaebus tuleb saata tühistatud osas Tartu Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Asja uuel menetlemisel tuleb kohtul kontrollida kaebuse lubatavuse eeldusi (sh tähtaeg). HKMS § 152 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel on kohtul nt mittetähtaegsete nõuete osas võimalik menetlus lõpetada kaebust menetlusse võtmata. Kuna Riigikohus ei tee asjas lõplikku otsust, ei võta ta seisukohta menetluskulude jaotamise kohta (HKMS § 109 lg 2). Riigikohtule määruskaebuse esitamisel oli kaebaja kautsjoni tasumisest vabastatud. HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas otsuses kohtu algatusel kaebaja nimi tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.