Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene 5. veebruar 2019, Tartu 3-17-692
Haldusasi
Siim Roode kaebus Maksu- ja Tolliameti 16. detsembri 2016. a vastutusotsuse nr 13-7/00678-31 ja 20. veebruari 2017. a vaideotsuse nt 6-1/3600-2 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 12. detsembri 2017. a otsus Siim Roode apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Siim Roode Vastustaja Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12. detsembri 2017. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja menetluskulu apellatsiooniastmes tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 7. märts 2019).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliameti 16. detsembri 2016. a vastutusotsusega nr 13-7/00678-31 kohustati Siim Roodet tasuma Metsa Arenduse Keskus OÜ (varem OÜ Atmeol) maksuvõlg 20 288,03 eurot. Vastutusotsuse kohaselt oli S. Roode OÜ Atmeol juhatuse liige aastatel 2010-2012. Selle perioodi osas tegi maksuhaldur 6. juulil 2015 OÜ-le Atmeol maksuotsuse ja kohustas osaühingut tasuma täiendavat käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu tulenevalt sellest, et OÜ Atmeol oli vaatlusalusel perioodil teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid. Kohtumenetluses jäeti kaebus maksuotsuse tühistamiseks rahuldamata. Maksuvõlga ei ole õnnestunud maksuhalduril sisse nõuda.
2.S. Roode esitas pärast edutut vaidemenetlust (vaie jäeti rahuldamata 20. veebruari 2017. a vaideotsusega) kaebuse, milles palus maksuotsus ja vaideotsus tühistada. Kaebuse kohaselt on rikutud otsuse tegemisel menetlusnõudeid ning lähtutud ainult maksuotsusest.
3.Tartu Halduskohtu 12. detsembri 2017. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Vastutusotsuse tegemise aluseks on maksukorralduse seaduse (MKS) § 96 lg 1, § 40 lg 1ja § 8 lg 1. Vastutusotsuse tegemise eeldused on täidetud.
3.2.Kaebaja suhtes ei ole rikutud ärakuulamisõigust. Maksuhaldur on saanud kaebajalt pidevalt arvamusi ja selgitusi, samuti on kaebaja esitanud revisjoniaktile eriarvamuse. Kaebajat on teavitatud kõikidest menetluse asjaoludest. Seega on menetlusnormidest kinni peetud.
3.3.Maksuvõlg tekkis ajal, mil kaebaja oli ainus juhatuse liige. Tuvastatud on, et kaebaja jättis deklareerimata osaliselt maksustatava käibe, deklareeris sisendkäibemaksu oluliselt rohkem ja deklareerimata on jäänud kaebajale tehtud rahalised hüved. Kui isik jätab deklareerimata oma kohustused, võtab välja sularaha äriühingu arvelduskontolt suures ulatuses ja teostab kaardimakseid, mis ei ole seotud äriühingu tegevusega, on tegemist tahtliku juhatuse liikme kohustuste rikkumisega.
3.4.Kaebaja on selgitanud, et ta on väljavõetud sularaha eest soetanud erinevate osaühingute osasid, andnud laenu eraisikutele ning hüvitanud sularahas ettevõtlusega seotud kulutusi. Selle kohta puuduvad aga korrektsed dokumendid, st kassa sisse- ja väljamineku orderid. Maksuhaldur on kindlaks teinud, et kassa kontol on suurel määral võltsimise tunnuseid, on näha andmete kustutamist ja juurdekirjutusi. Puuduvad dokumendid, mis tõendaks, et väljavõetud raha on kasutatud sihipäraselt ja ettevõtluse tarbeks. Seega saab lugeda õigeks maksuhalduri põhjendust, et kaebaja oli teadlik, et sularaha ei kasutatud OÜ Atmeol ettevõtluse tarbeks, mis viitab pigem sellele, et väljavõetud sularaha on kasutatud enda tarbeks.
3.5.Samuti oli alusetult deklareeritud sisendkäibemaksu.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.S. Roode esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule.
4.1.Kohus jättis sisuliselt tähelepanuta kaebaja vastuväited maksuotsusele. Samuti ei käsitletud kaebaja väidet intressinõude osas (et intressinõue on võimatu, sest OÜ Atmeol oli registrist kustutatud).
4.2.Kohus keeldus tõendite väljanõudmisest. Kohtuotsusest ei nähtu, miks kohus ei nõudnud välja tõendeid OÜ Atmeol uuelt juhatuse liikmelt, kuna kaebaja oli andnud üle raamatupidamisdokumendid uuele juhatuse liikmele. Kaebaja oli OÜ Atmeol juhatuse liige kuni
19.veebruarini 2015 ja kuna revisjon lõppes hiljem (14. mail 2015), ei olnud maksuhalduril takistusi asjakohaste 2010. a raamatupidamisdokumentide väljanõudmiseks OÜ Atmeol juhatuse uuelt liikmelt.
4.3.Kaebaja keeldus revisjoni käigus 2010. aasta kohta dokumentide esitamisest tuginedes enese mittesüüstamisprivileegile. Maksuhaldur ei hoiatanud, et kavatseb seetõttu kõik 2010. aasta jooksul tehtud väljamaksed maksustada ettevõtlusega mitteseotud kuluna.
4.4.Kohus jättis tõendite kogumise taotluse rahuldamata, kuid ei ole viidanud õiguslikule alusele, millest ta lähtus. Võimalike aluste (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 3 p 2-3) kohaldamise eeldused ei ole täidetud.
4.5.Nii kohtuotsuses kui vastutusotsuses puuduvad põhjendused, millisel alusel nõutakse kaebajalt Metsa Arenduse Keskus OÜ maksuvõla tasumist, sest selle äriühinguga kaebajal seos puudub. Vastutusotsuse põhjendused puudutavad OÜ Atmeol maksuvõla kujunemist ning see äriühing on äriregistrist 17. septembril 2015 kustutatud. Kaebaja ei ole kunagi olnud Metsa
Arenduse Keskus OÜ juhatuse liige. Riigikohtu seisukohtade järgi tuleb vastutusotsus teha enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, mille maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha.
4.6.Kaebaja süüd ja selle vormi ei ole nõuetekohaselt kindlaks tehtud.
5.Maksuhalduri vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Tõendamiskoormise ülemineku tõttu tulnuks kaebajal endal tõendada, et maksuotsuses on jõutud ekslikule järeldusele.
5.2.Dokumente, mis kinnitaksid kulutuste seotust ettevõtlusega, ei ole kaebaja esitanud põhjusel, et neid dokumente ei eksisteerigi.
5.3.Maksuvõlg tekkis ajal, mil kaebaja oli OÜ Atmeol juhatuse liige ja pärast maksuvõla tekkimist ühines OÜ Atmeol Metsa Arenduse Keskus OÜ-ga, kellele läks üle OÜ Atmeol maksuvõlg. Maksuvõlg on olemas – see pole küll enam OÜ Atmeol võlg, kuid on ühinemise tõttu saanud Metsa Arenduse Keskus OÜ võlaks. Selline võla liikumine annab põhjendatud kahtluse, et kaebaja soovis maksuvõlast vabaneda ja on seetõttu jätnud mulje, nagu oleks OÜ Atmeol võlg lõppenud äriühingu kustutamisega. Kuigi OÜ Atmeol oli vastutusotsuse tegemise ajal äriregistrist kustutatud, läks enne tema kustutamist maksuvõlg üle OÜ-le Metsa Arendamise Keskus.
5.4.Halduskohus on menetluses põhjendanud, miks puudub vajadus tõendite kogumise taotluse rahuldamiseks. Kuna asjaoludest ilmneb, et kaebaja eesmärgiks on maksuvõlgadest vabanemine, ei ole usutav, et eksisteeriks mingid dokumendid, mis saaks olla aluseks vastutusotsusega määratud maksusumma vähendamiseks.
5.5.Kui kaebaja jättis maksustamise seisukohalt tähtsust omavad tõendid esitamata üksnes enese mittesüüstamise privileegi tõttu, siis võttis ta ise endale teadlikult riski, et maksukohustust vähendavad asjaolud võivad jääda arvesse võtmata. Arusaamatuks jääb, miks peaks keegi kasutama enese mittesüüstamise privileegi hoolimata selleks, et see aitaks tema maksukohustust vähendada.
5.6.Kaebaja süüd on vastutusotsuses piisavalt käsitletud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Kaebaja on vastutusotsuse vaidlustamisel vaielnud vastu ka varem (6. juulil 2015) antud maksuotsusele. Seepärast peatub ringkonnakohus kõigepealt maksuotsusega seonduvatel väidetel.
8.Põhilised asjaolud, miks asus maksuhaldur seisukohale, et OÜ-le Atmeol tuleb teha maksuotsus, olid järgmised.
8.1.OÜ Atmeol arvelduskontodelt võeti 2010. a sularahas välja ligi 36 000 eurot ja kuna selle kohta dokumente ei ei esitatud, siis maksustati see tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 4 alusel kui ettevõtlusega mitteseotud väljamakse. Samal alusel maksustati ka kaardimakseid ja ülekandeid, mille kohta OÜ Atmeol dokumente ei esitanud. Eriarvamuses oli OÜ Atmeol küll selgitanud raha kasutamist (ostis OÜ Autorollo osasid, andis laenu kahele eraisikule - O. Ljadovile ja T. Mägile), kuid ei ole esitanud OÜ Autorollo osade ostmise kohta notariaalset müügilepingut. Samuti ei esitatud notariaalset lepingut, mis oleks tõendanud väidet, et T. Mägile antud laenuleping tasaarveldati hiljem äriühingu (OÜ InWin Invest) osade ostmisega (tl 183p, kd II). Lisaks ei nähtunud OÜ Autorollo maksumenetluses, et OÜ Autorollo oleks OÜ-lt Atmeolt sularaha saanud (tl 184, kd II). Usutav pole ka see, et OÜ Atmeol soetas InWin Invest OÜ osasid enam kui kuus korda kallimalt nende tegelikust väärtusest (40 000 krooni asemel 250 000 krooniga, tl 184p, kd II).
8.2.Koos eriarvamusega esitatud väidetava OÜ Atmeol pearaamatu kassa kontolt on korrektoriga kustutatud äriühingu nimi. Seal kajastatud vaidlusaluste kannete (Autorollo OÜ osade eest
tasumine, sularahas laenu kandmine jne) järjekorranumbrid ei klapi varasemate kannete järjekorranumbritega ja näitab, et need kanded on tehtud hiljem. Dokumendis esineb ka muid võltsimise tunnuseid (tl 184, kd II).
8.3.Muid tõendeid väidetava OÜ Autorollo osade ostu, laenude andmise ning nende tasaarveldamise kohta pole esitatud. Esitatud pole eraisikule (T. Mägile) laenu andmise kohta sõlmitud laenulepingut. See näitab, et laenu andmist ei ole tegelikult toimunud (tl 184, kd II).
8.4.Teisele eraisikule (O. Ljadovile) antud laenu kohta sõlmitud laenuleping on fiktiivne. O. Ljadov suri 2013. aastal ja see võimaldas OÜ-l Atmeol koostada laenuleping tagantjärele. Lisaks sellele, et see tehing on lisatud 2010. a pearaamatu kassa kontole oluliselt hiljem, see kirje on osaliselt kustutatud valge korrektoriga ja on teise kirjastiiliga, ei ole O. Ljadov kunagi teinud OÜle Atmeol laenu tagasimakseid. Kuna OÜ-l Atmeol puuduvad kassa väljamineku orderid, pole OÜl Atmeol ühtegi tõendit, mis tõendaks et ta on võlgnikule sellise summa välja maksnud (tl 184, kd II).
8.5.Sularaha oli OÜ Atmeol arvelduskontolt välja võetud ebaregulaarselt, mitte korraga ühe suure summana. Ei ole usutav, et mitme kuu vältel võeti 2010. aastal sularaha 3000-10 000 krooni kaupa välja, et anda ühel hetkel kahele eraisikule laenu ning omandada Autorollo OÜ osad. Pole ühtegi loogilist põhjust, miks peaks äriühing kogu oma arvelduskontol oleva sularaha igakuiselt kassasse tooma ning seejärel suurtes summades tehinguid sularahas tegema, sealjuures isegi kassa väljamineku ordereid koostamata (tl 184p, kd II).
8.6.Puuduvad kassa väljamineku orderid Autorollo OÜ-le, T. Mägile ja O. Ljadovile väidetavalt tehtud väljamaksete kohta (vastavalt 160 000, 70 000 ja 300 000 krooni), kuigi raamatupidamise seaduse §-st 7 tulenevalt oleks selline raamatupidamise algdokument pidanud olemas olema.
8.7.Atmeol OÜ väitis samuti, et juhatuse liige tegi 2010. a ettevõtlusega seotud kulutusi, mis hüvitati talle sularahas, kuid ei esitanud selle kohta ühtegi dokumenti. Samuti ei esitanud Atmeol OÜ maksumenetluses vastuväiteid 2010. aastal arvelduskontolt tehtud ülekannete ja kaardimaksete kohta (tl 184p, kd II).
9.Eeltoodu on piisav selleks, et lugeda maksuotsus õigeks ja põhjendatuks. OÜ Atmeol oli ettevõtlusest viinud välja sularaha, mida ei saanud lugeda ettevõtlusega seotud kuluks, sest selle kohta esitatud väited jäid veenvalt tõendamata. Maksuotsust vaidlustati küll halduskohtus, ent Tallinna Halduskohtu 28. jaanuari 2016. a otsusega haldusasjas 3-15-2611 jäeti OÜ Atmeol kaebus rahuldamata.
10.Kaebaja poolt esitatud vastuväited maksuotsusele ei anna alust lugeda maksuotsust õigusvastaseks ega vii vastutusotsuse tühistamiseni. Üheks keskseks vastuväiteks maksuotsusele on kaebajal seisukoht, et kogutud ei ole kaebaja soovitud tõendeid – pärast OÜ Atmeol ühinemist Metsa Arenduse Keskus OÜ-ga viimase juhatuse liikmele antud raamatupidamisdokumente. Kaebaja on selgitanud, et ta oli OÜ Atmeol juhatuse liige kuni 19. veebruarini 2015 ning keeldus revisjoni käigus enese mittesüüstamisprivileegile tuginedes 2010. a kohta dokumentide esitamisest. See kaebaja seisukoht ei vii kaebuse rahuldamiseni. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et revisjon maksumenetluses algas 1. juulil 2014. Seega algas revisjon ajal, mil kaebaja oli veel OÜ Atmeol juhatuse liige ning ta jätkas juhatuse liikmena veel rohkem kui seitse kuud. Revisjoni algatamise korralduses oli selgitatud, millise perioodi maksude tasumise õigsust kontrollitakse (tl 174, kd II). Kaebajal oli seega piisavalt aega ja võimalusi esitada vajalikud dokumendid, mis oleks kinnitanud tema seisukohti väidetavate tehingute toimumise kohta, ent ta ei teinud seda. Dokumentide mitteesitamise põhjendamine enese mittesüüstamisprivileegiga on asjakohatu, sest esitamata jäänud dokumendid ei oleks kaebaja väidetest lähtudes mitte OÜ-d Atmeol süüstanud, vaid vastupidi, kinnitanud OÜ Atmeol seisukohta, et tehingud on toimunud ning maksukohustuse suurendamiseks ei ole alust. Etteheide, et maksuhaldur ei hoiatanud, et dokumentide esitamata
jätmisele järgneb maksukohustus 2010. a eest, on alusetu, sest nagu eelnevalt märgitud, oli revisjoni algatamise korralduses kontrollitav periood selgelt määratletud (1. jaanuar 2010 kuni 31. detsember 2012, tl 174, kd II).
11.Seega ei nähtu ühtegi usutavat põhjust, miks kaebaja ise õigeaegselt vaidlusaluseid raamatupidamisdokumente ei esitanud. See viib omakorda järelduseni, et järelikult ei sisaldunud kõnealustes raamatupidamisdokumentides sellist infot, mis oleks kaebaja kasuks rääkinud. Neil põhjustel ei ole dokumentide välja nõudmata jätmine vastustajale ega halduskohtule etteheidetav.
12.Kaebaja heidab halduskohtule ette seda, et ta ei ole viidanud tõendite kogumise taotluse rahuldamata jätmisel õiguslikule alusele, millest ta lähtus ning leiab, et võimalike aluste - HKMS § 62 lg 3 p-d 2-3 (tõend ei ole kättesaadav või nende kogumiste vajadust ei ole põhjendatud) – kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Samas jätab kaebaja tähelepanuta selle, et HKMS § 62 lg 2 järgi korraldab kohus vaid selliste tõendite kogumise, millel on asjas tähtsust ning tõendil ei ole tähtsust siis, kui asjaolu on juba piisavalt tõendatud. Eelnevast nähtus, et kaebaja viidatud raamatupidamisdokumentidel ei saaks olla asjas tähtsust. Arvestades seda, et käesoleva asja materjalid on niigi mahukad (III toimikut), ei oleks kaebaja viidatud dokumentidel asjas tähtsust ilmselt ka seetõttu, et vaidluse seisukohalt olulised asjaolud on olemasolevate materjalidega niigi piisavalt tõendatud. Ebamõistlik oleks menetlust venitada ning niigi mahukat toimikut täiendavate materjalidega koormata, kui see niikuinii kaebuse rahuldamiseni viia ei saaks.
13.Samuti väidab kaebaja, et tal puudub seos Metsa Arenduse Keskus OÜ-ga, kelle maksuvõlga temalt vastutusotsuse järgi sisse nõutakse, kuna maksuotsus tehti OÜ Atmeol suhtes ning OÜ Atmeol on äriregistrist 17. septembril 2015 kustutatud. Samas jätab kaebaja tähelepanuta selle, et sel päeval ei toimunud lihtsalt OÜ Atmeol äriregistrist kustutamine, vaid OÜ Atmeol ühines 17. septembril 2015 Metsa Arenduse Keskus OÜ-ga ning 3. septembri 2015. a ühinemislepinguga läksid OÜ Atmeol varad, sh kohustused üle Metsa Arenduse Keskus OÜ-le (tl 4, kd I). Seega eksisteerib jätkuvalt äriühing, kellel on maksuvõlg (Metsa Arenduse Keskus OÜ), mille põhjustas kaebaja ning järelikult on vastutusotsuse tegemise eeldused jätkuvalt täidetud. Situatsiooni, kus maksuotsuse adressaadiks olnud äriühing on vastutusotsuse tegemise ajaks ühinenud teise äriühinguga, ei ole loetletud vastutusotsuse tegemist välistavate aluste seas ka MKS § 96 lg-s 6, mis kinnitab samuti, et selline olukord ei välista vastutusotsuse tegemist. Ilmselgelt oleks see, kui maksuvõlglase ühinemine teise äriühinguga välistaks vastutusotsuse tegemise maksuvõla põhjustanud isiku suhtes, ka äärmiselt ebamõistlik, sest see avaks pahatahtlikult käituvale algse äriühingu juhatuse liikmele väga lihtsa võimaluse vastutusotsuse ohust vabanemiseks. Kaebaja viidatud Riigikohtu seisukohta, et vastutusotsus peab olema tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, mille maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha (RKHKo 3-31-37-13) mõistab ringkonnakohus selliselt, et Riigikohus pidas oluliseks maksuvõla jätkuvat olemasolu vastutusotsuse tegemise ajal. Kui maksuvõlg on jätkuvalt olemas, hoolimata sellest, et see on tänu algse äriühingu ühinemisele läinud üle teisele äriühingule, on see nõue jätkuvalt täidetud.
14.Kuna maksuvõlg läks üle uuele äriühingule (Metsa Arenduse Keskus OÜ), siis läks sellega üle ka intresside tasumise kohustus. Seega on vastutusotsus õiguspärane ka intresside tasumise kohustuse osas ning seda ei mõjuta see, et OÜ Atmeol oli registrist kustutatud.
15.Samuti väidab kaebaja, et tema süüd ja selle vormi ei ole nõuetekohaselt kindlaks tehtud. Kaebaja viitab Riigikohtu otsusele haldusasjas nr 3-3-1-38-12 (p-le 13) ja refereerib seda apellatsioonkaebuses järgmiselt: „Riigikohus leidis, et ebaõige on maksuhalduri tegevus, kus viimane ei ole juhatuse liikme tahtlust hinnanud iga tehingu või tehingupartneri suhtes eraldi, vaid
on teinud üldistatud järelduse, et viimane on maksude tasumisest tahtlikult kõrvale hoidnud.“ Esiteks märgib ringkonnakohus, et viidatud asjas oli vaidluse all hoopiski küsimus aegumistähtajast, täpsemalt see, kas selles asjas oli tegemist tahtliku tegevusega, mis võimaldas kohaldada kuueaastast aegumistähtaega või mitte. Sellisel juhul omab tahtluse määratlemine iga tehingu puhul eraldi mõnevõrra teistsugust tähendust, sest maksusummat ei saa määrata tehingu eest, mille puhul ei olnud tahtlust maksusumma tasumata jätmiseks. Käesoleval juhul ei ole vaidluse all selliseid küsimusi. Seetõttu on ringkonnakohtu arvates võimalik ja õiguspärane see, kui vastutusotsuses analüüsitakse isiku käitumist üldiselt, tuues välja need iseloomulikud jooned, mis näitavad, et äriühingu seadusliku esindajana tegutsenud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest, st viisil, mis on MKS § 40 lg 1 järgi vastutusotsuse tegemise eelduseks. Käesoleval juhul ongi vastutusotsuses loetletud need asjaolud, mis näitavad, et kaebaja tegevus pidi olema tahtlik – sisendkäibemaksu deklareeriti ilma kulutusi tõendavate dokumentideta; OÜ Atmeol arvelduskontolt võttis kaebaja igakuiselt välja sularaha, vahel ka mitu korda päevas; tõendamata on nende kasutamine äriühingu tegevuseks ja tegelikult leidis aset raha väljaviimine ettevõttest; OÜ Atmeol arvelduskontolt tegi kaebaja ülekandeid ja kaardimakseid, ent puuduvad tõendid nende seotuse kohta ettevõtlusega; olles teadlik, et tegemist on isiklike kulutustega, jättis kaebaja need deklareerimata juhatuse liikme tasuna ning neilt maksud kinni pidamata; kaebaja jättis käibe deklareerimata ja deklareeris käibedeklaratsioonidel alusetult sisendkäibemaksu (tl 7p10, kd I). Ringkonnakohus leiab, et need põhjendused, miks oli kaebajale etteheidetav tegevus tahtlik, on veenvad. On ilmne, et OÜ Atmeol kontolt sularaha välja võttes ning seda tõenäoliselt enda isiklikuks otstarbeks kasutades ning teisi etteheidetavaid tegusid toime pannes pidi kaebaja tegutsema tahtlikult ning samuti on eelnevalt kirjeldatud käitumist arvestades selge ka see, et kaebaja sooviski maksude tasumisest kõrvale hoida.
16.Kaebaja on üritanud kaebuses vaidlustada üksikuid aspekte maksuhalduri poolt vastutusotsuses esitatud kaebaja süü käsitluse (tl 7p-10, kd I) osas, ent ilmselgelt on need väidetavad vastuolud otsitud ning vähetähtsad (nt etteheide, et vastutusotsuse p 4.2 alapealkiri ja sellele järgnev tekst ei haaku omavahel loogiliselt, tl 38p, kd I). Samuti on kaebaja ette heitnud seda, et süü käsitluse juures oli maksuhaldur toonud sisse ka kaebaja käitumise maksumenetluses (et ta ei esitanud tõendeid, mis tema väiteid kinnitasid). On võimalik aru saada, et kaebaja arvates pole see lubatud, kuna isiku hilisem käitumine maksumenetluses ei tõenda isiku süüd varem, maksuvõla tekkimise ajal. Ringkonnakohtu hinnangul on see asjaolu siiski lihtsalt mõnevõrra ebaõnnestunud sõnastus vastutusotsuses ning sellele ei saa omistada määravat tähtsust.
17.Seega ei nõustu ringkonnakohus kaebaja etteheitega, et tema süü on vastutusotsuses jäänud analüüsimata. Maksuhaldur on kaebaja süüd vastutusotsuses analüüsinud ning ära näidanud, et tema tegevus oli tahtlik. Ringkonnakohus jagab maksuhalduri seisukohta.
17.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes (riigilõiv 300 eurot) jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.