Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili Lokk, Madis Ernits 24.07.2017, Tartu 3-17-692 S.R. kaebus Maksu- ja Tolliameti 20.02.2017. a vaideotsuse nr 6-1/3600-2 ja 16.12.2016. a otsuse nr 13-7/00678-31 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 07.06.2017. a määrus S.R. määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja S.R.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus osaliselt, tühistada halduskohtu 07.06.2017. a määrus osas, millega halduskohus jättis määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse täies ulatuses rahuldamata.
2.Teha tühistatud osas uus määrus ja rahuldada menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel haldusasjas nr 3-17-692 osaliselt ning muuta sellega seoses halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. Vabastada kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel 300 eurot ületavas osas.
3.Jätta kaebus käiguta ja anda määruskaebuse esitajale 300 (kolmsada) euro suuruse riigilõivu tasumiseks ja tasumist tõendava dokumendi halduskohtule esitamiseks aega 15 päeva käesoleva määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 jõustumisest arvates. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole - AS-is SEB Pank nr EE571010220229377229, - AS-is Swedbank nr EE062200221059223099, - Danske Bank AS Eesti filiaalis nr EE513300333522160001 või - Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis nr EE221700017003510302 Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida käesoleva haldusasja number 3-17-692.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 16.12.2016. a vastutusotsusega nr 13-7/00678-31 (tl 4-13p) määruskaebuse esitajat tasuma maksuvõlga summas 20 288,03 eurot (põhivõlg 10 838,26 eurot ja intress 9449,77 eurot).
2.Määruskaebuse esitaja esitas 27.03.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-2p), mille kohaselt määruskaebuse esitaja ei ole rahul MTA 20.02.2017. a vaideotsusega nr 6-1/3599-2 ning MTA 16.12.2016. a otsusega nr 13-7/00678-30. Määruskaebuse esitaja esitas kohtule menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks.
3.Tartu Halduskohus jättis 21.04.2017. a määrusega (tl 30-31p) kaebuse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja alates määruse kättesaamisest. Kohus selgitas, et määruskaebuse esitaja peab täpsustama oma nõuet ja esitama menetlusabi taotleja majandusliku seisundi hindamiseks kohtule enda ja oma abikaasa pangakonto(de) väljavõtte(d), mis kajastaks perioodi 27.11.2016–26.03.2017.
4.Määruskaebuse esitaja esitas kohtule 26.04.2017 puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 34-34p), milles taotles riigipoolset menetlusabi riigilõivu tasumisest täielikuks vabastamiseks (samas märkis, et esitab enda ja abikaasa pangakonto väljavõtted lähiajal). Määruskaebuse esitaja täpsustas kaebust ja palus tühistada MTA 20.02.2017. a vaideotsuse nr 6-1/3600-2 ja 16.12.2016. a vastutusotsuse nr 13-7/00678-31.
5.Määruskaebuse esitaja esitas 08.05.2017 Tartu Halduskohtule enda SEB Panga pangakonto väljavõte perioodi 08.01.–08.05.2017 kohta (tl 46-49) ning abikaasa Swedbank pangakonto väljavõte perioodi 01.01.–01.05.2017 kohta (tl 50-52).
6.Tartu Halduskohus jättis 17.05.2017. a määrusega (tl 72-73) kaebuse teistkordselt käiguta ning andis puuduste (st määruskaebuse esitaja ja tema abikaasa pangakontode väljavõtete esitamiseks perioodi 27.11.2016–26.03.2017 kohta) kõrvaldamiseks 5 päeva alates määruse kättesaamisest.
7.Määruskaebuse esitaja esitas 30.05.2017 Tartu Halduskohtule enda SEB Panga konto väljavõtte (tl 76-80) ja abikaasa Swedbank AS konto väljavõtte (tl 81-83) perioodi 27.11.2016–26.03.2017 kohta.
8.Tartu Halduskohus jättis 07.06.2017. a määrusega (tl 93-94p) määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebuse käiguta ja andis määruskaebuse esitajale tähtaja riigilõivu 608,64 euro tasumiseks alates määruse jõustumisest (resolutsiooni p 2) järgmistel põhjendustel. Halduskohtule esitatud infost nähtub, et nii määruskaebuse esitaja kui tema abikaasa saavad regulaarset sissetulekut. Määruskaebuse esitaja sissetulekuks (neto) on perioodil 27.11.2016– 26.03.2017 kokku 1840 eurot ja abikaasa sissetulekuks on olnud kokku 1016,04 eurot. Määruskaebuse esitaja konto väljavõttest nähtub, et perioodil 27.11.2016–26.03.2017 on ta oma kontole teinud mitmel korral suurtes summades sissemakseid: 20.12.2016 ja 20.01.2017 summas 500 eurot (kokku 1000 eurot) ja 20.02.2017 summas 200 eurot. Määruskaebuse esitaja abikaasa saab igal kuul sotsiaalkindlustusametilt peretoetust summas 100 eurot. Määruskaebuse esitaja abikaasale on 14.03.2017 tagastatud MTA poolt tulumaks summas 106,39 eurot. Määruskaebuse esitaja abikaasa on saanud 20.12.2016 töövõimetushüvitist summas 16,64 eurot ning tema kontole on 17.01.2017 lisatud 200 eurot ning tehtud poja poolt 05.01.2017 ülekanne summas 117 eurot. Eeltoodust tulenevalt on määruskaebuse esitaja ja tema abikaasa perioodil
27.11.2016–26.03.2017 kontodele laekunud kokku 4896,07 eurot. Nimetatud summale lisandub määruskaebuse esitaja abikaasa kontole kohtutäitur Risto Sepp poolt kantud rahalised maksed kokku summas 90,90 eurot. Määruskaebuse esitaja abikaasale on neljal korral kantud AS Eesti Loto poolt kokku summa 15,10 eurot. Seega saab määruskaebuse esitaja ja tema abikaasa sissetulekuks perioodil 27.11.2016–26.03.2017 lugeda kokku 5002,07 eurot, mis teeb ühes kuus (neto) sissetulekuks 1250,52 eurot. Menetlusabi taotlusel on määruskaebuse esitaja deklareerinud, et tema ja temaga koos elavate pereliikmete igakuine keskmine sissetuleku suurus on 240 eurot ja et igakuisteks väljaminekuteks on: eluasemekulud (50 eurot), kulutused toidule (210 eurot), elatusraha koolikohustuse täitmiseks poja eest (420 eurot). Määruskaebuse esitaja ja tema abikaasa pangakontode väljavõttest nähtub, et igakuiste maksetena ei tasuta kommunaalmakseid, sundkindlustuse makseid ega muid eluasemekulusid. Arvestades, et määruskaebuse esitaja abikaasa kontolt on mitmel korral võetud välja ka sularaha, leidis halduskohus, et eluasemekulud summas 50 eurot kantakse määruskaebuse esitaja ja tema abikaasa poolt. Seega on määruskaebuse esitaja poolt deklareeritud igakuiseks kuluks määruskaebuse esitajal ja temaga koos elavatel isikutel 680 eurot. Määruskaebuse esitaja abikaasa on kandnud perioodil 27.11.2016–26.03.2017 kulutusi transpordile (kokku summas 12,75 eurot), apteegis (12,06 eurot) ning laste huvitegevusele (792 eurot). Halduskohus ei kahelnud, et määruskaebuse esitajal ja tema perel võib igakuiselt olla ka vältimatuid kulutusi. Ametlike registrite järgi ei kuulu määruskaebuse esitajale ühtegi sõidukit ega kinnisvara. Kinnistusraamatu andmetel kuulub määruskaebuse esitaja abikaasale maatulundusmaa XX maaüksus (Kollino küla, Antsla vald, Võrumaa). Äriregistri 01.06.2017. a väljavõtte järgi on määruskaebuse esitaja XX OÜ ja XX AS juhatuse liige. Äriregistri 01.06.2017. a väljavõtte järgi on määruskaebuse esitaja Advokaadibüroo MOB-CS OÜ osanik (osalus 1/6 mahus) ning nimetatud ettevõttel on 2016. aasta majandusaasta aruande järgi kasumit 19 067,00 eurot. 05.06.2017 seisuga puuduvad Äriregistris määruskaebuse esitaja abikaasaga seotud kanded ning talle ei kuulu ka sõidukeid. Määruskaebuse esitaja esitatud menetlusabi taotlusest ja esitatud kontode väljavõtetest nähtus, et määruskaebuse esitaja ja tema abikaasa igakuine sissetulek palga näol on sisuliselt sama suur, kui igas kuus kantavad kulutused. Määruskaebuse esitaja ei ole menetlusabi taotlusel deklareerinud, et abikaasale laekub igas kuus kohtutäituri poolt üle kantav tasu ja peretoetus ning et abikaasale kuulub XX maaüksus. Määruskaebuse esitaja on perioodil 27.11.2016–26.03.2017 teinud oma kontole sissemakseid kokku summas 1200 eurot. Halduskohus järeldas, et lisaks igakuisele laekuvale palgale on ka selliseid rahalisi võimalusi, mille kohta kohtule usaldusväärseid andmeid ei ole esitatud. Ka abikaasa tegi kõnealusel perioodil oma kontole sularaha sissemakse summas 200 eurot ja poeg kandis talle üle 117 eurot. Määruskaebuse esitaja tegi perioodil 27.11.2016–26.03.2017 lastele märksõna „kuukaart“ all ülekandeid (kohati üle päeviti) kokku summas 1911 eurot. Halduskohtu hinnangul ei ole usutav, et igakuiselt võiks kuukaardile kuluda keskmiselt üle 470 euro. Riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata jätmisel arvestas halduskohus ka asjaolu, et määruskaebuse esitaja on mitme ettevõtte juhatuse liige ja tal on osalus ettevõttes, mis on majanduslikult kasumis, abikaasale kuulub maaüksus. 26.03.2017. a seisuga oli määruskaebuse esitaja abikaasa konto lõppsaldo 589,94 eurot. Eeltoodust tulenevalt leidis halduskohus, et ei ole põhjendatud vabastada määruskaebuse esitajat riigilõivu tasumise kohustusest. Seega tuleb määruskaebuse esitajal kaebuse menetlusse võtmiseks tasuda riigilõiv summas 608,64 eurot.
9.Määruskaebuse esitaja esitas 22.06.2017 halduskohtu 07.06.2017. a määruse peale määruskaebuse (tl 97-98), milles palub tühistada halduskohtu määruse ja teha uus määrus,
millega antakse määruskaebuse esitajale menetlusabi ja vastatakse kaebuse esitamisel täielikult riigilõivu tasumisest. Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohtu määrus on põhjendamata ja kohus ei ole põhjendanud, millist õigusnormi menetlusabi taotluse rahuldamata jätmisel kohaldas. Määruskaebuse esitaja ja tema abikaasa igakuine sissetulek palga näol on sama suur, kui igas kuus kantavad kulutused. Määruskaebuse esitajale jääb arusaamatuks, millist tähtsust omab tema majandusliku seisundi hindamisel see, et tema abikaasale laekub igas kuus kohtutäituri poolt üle kantav tasu ja peretoetus ning abikaasale kuulub XX maaüksus. HKMS §-d 110, 111 ja 112 räägivad ainult menetlusabi taotleja majanduslikult seisundist ja tema sissetulekutest. Määruskaebuse esitaja abikaasa vara või sissetuleku olemasolu ei saa õigustada menetlusabi täielikku rahuldamata jätmist. Lapsetoetust ei saa taotleja majandusliku seisundi hindamisel arvestada. Kohtutäiturilt saadud summasid ei saa samuti kohus arvestada, sest need summad on võlgnevuse katteks, mitte sissetulek. Kummaline on ka kohtu poolt esile tuua, et poeg on oma ema kontole kandnud 117 eurot. Arusaamatuks jääb ka see, et kuidas mõjutab abikaasale kuuluv Antsla vallas asuv maaüksus võimet tasuda riigilõivu. Millisel õiguslikul alusel saaks kohustada abikaasat talle kuuluvat kinnistut võõrandama määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumiseks, kohtumäärusest ei nähtu. Isegi kui seda oleks võimalik võõrandada, ei ole see müük kaebuse esitamise tähtaega arvestades mõeldav. Määruskaebuse esitaja palub lugeda üldtuntuks asjaoluks, et selle kinnistu (maatulundusmaa) müük ei ole sihtotstarbelise kasutamise võimatuse tõttu tegelikult üldse mõeldav. Abikaasale kuuluv konto lõppsaldo 589 euro osas juhib määruskaebuse esitaja tähelepanu riigikohtu lahendile, mille kohaselt on isikul õigus vähemalt 200 eurole kuus vältimatute kulutuste katteks. 589 eurost kontol ei piisa isegi abikaasa ja laste vastava summa katteks. Määruskaebuse esitaja majanduslikku seisu ei saa mõjutada kahe äriühingu liikmeks olemine ega talle kuuluv 1/6 advokaadibüroo osakapital. Määruskaebuse esitaja ei saa juhatuse liikme tasu. Määruskaebuse esitaja osalus ja ühingu, milles tal on osalus, 2016. a kasum, ei ole sellised varalised õigused, mille arvel tasuda riigilõivu. Halduskohus jättis arvestamata, et määruskaebuse esitajal on kaks kooliealist last, kellele määruskaebuse esitaja maksab korrapäraselt (pojale igapäevaselt, tütrele iganädalaselt) ülalpidamistoetust. Kohtumääruses puudub selge ja arusaadav arvutuskäik, kuidas on kohus määruskaebuse esitaja varalist seisundit hinnanud.
10.Tartu Halduskohus võttis 27.06.2017. a määrusega (tl 100-101) määruskaebuse menetlusse ja edastas ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Halduskohus möönab, et vaidlustatava määruse põhjendustest on jäänud ekslikult välja viide HKMS §-le 112. Halduskohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohtadega, mille järgi määruskaebuse esitaja ei ole majanduslikult suuteline tasuma kaebuse esitamisel riigilõivu. Kohtule esitatud kontode väljavõtetest ja menetlusabi taotlusest nähtub, et määruskaebuse esitajal on sissetulekuid ning võimalusi riigilõivu tasumiseks. Olukorras, kus määruskaebuse esitajal on regulaarne sissetulek, ta on ettevõtete juhatuse liige ja ettevõtte osanik ning pere ja laste ülalpidamisse panustab lisaks ka abikaasa, ei näe halduskohus võimalust määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ja halduskohtu 07.06.2017. a määrus tuleb tühistada osas, millega halduskohus jättis määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse täies ulatuses rahuldamata. Tühistatud osas tuleb teha uus määrus ning rahuldada menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel
haldusasjas nr 3-17-692 osaliselt, muutes sellega seoses halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb määruskaebuse esitaja vabastada kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest 300 eurot ületavas osas.
12.Määruskaebuse esitaja taotles halduskohtult kaebuse esitamisel riigilõivust täielikku vabastamist (tl 39p). Halduskohus jättis määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse rahuldamata ja andis tähtaja riigilõivu 608,64 euro tasumiseks. Määruskaebuse esitaja esitas halduskohtu määrus peale määruskaebuse.
13.HKMS § 111 lg-st 1 tulenevalt antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 sätestab füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangud. Kuni 11.04.2016 kehtinud HKMS § 112 lg 1 sätestas, et füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Riigikogu üldkogu tunnistas 12.04.2016 HKMS § 112 lg 1 p 1 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda kohtul isiku sissetulekust maha arvata sättes nimetamata vältimatuid kulutusi. Riigikohus märkis, et otsusest ei tulene, et kohus peab lugema põhjendatuks igasugused kulutused toidule, riietele jne. Vältimatute kulutuste puhul võib eeldada, et need on üldjuhul iga inimese jaoks vältimatud igakuiselt umbes poole töötasu alammäära ulatuses. Tegemist on orientiiriga, mis ei välista selliste kulutuste põhjendatust ka mõnevõrra väiksemas või suuremas määras. Kui isikul on iga kuu vältimatuid väljaminekuid enam kui poole miinimumpalga ulatuses, tuleb neid sissetulekust mahaarvamiseks põhistada (Riigikogu üldkogu 12.04.2016. a otsus nr 3-3-1-35-15, p-d 49-50).
14.Taotluse esitamise ajal oli töötasu alammäär 470, millest 50% on 235 eurot. Menetlusabi taotlusel on määruskaebuse esitaja deklareerinud, et tema ja temaga koos elavate pereliikmete igakuisteks väljaminekuteks on: eluasemekulud (50 eurot), kulutused toidule (210 eurot), elatusraha koolikohustuse täitmiseks poja eest (420 eurot). Menetlusabi taotluselt nähtub, et määruskaebuse esitaja elab koos alaealise lapse ja abikaasaga, määruskaebuse esitaja ei kanna eeltoodud kulusid üksinda ning need kulud jagunevad kandjate vahel võrdselt. Rahvastikuregistri andmetel on määruskaebuse esitajal poja täielik varahooldusõigus ja isikuhooldusõigus lõppenud 16.08.2016. Määruskaebuse esitaja ei ole põhistanud, milles seisneb taotlusel märgitud elatusraha poja koolikohustuste täitmiseks summas 420 eurot. Perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määra kohaselt ei või alaealise lapse ülalpidamiseks igakuine elatis olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäärast. Selle järgi on määruskaebuse esitaja ülalpidamiskohustus alaealise lapse ees 235 eurot kuus. Ringkonnakohus peab mõistlikuks sama summa arvestamist ka poja koolikohustuse täitmiseks.
15.Määruskaebuse esitaja sissetulekuks (neto) on perioodil 27.11.2016–26.03.2017 kokku 1840 eurot. Määruskaebuse esitaja on teinud kontole sissemakseid kolmel korral kokku summas 1200 eurot. Seega saab määruskaebuse esitaja sissetulekuks perioodil 27.11.2016– 26.03.2017 lugeda 3040 eurot. Kuigi määruskaebuse esitaja on deklareerinud, et tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vältimatud püsikulutused on kokku 260 eurot kuus ja neid kulusid ei kanna määruskaebuse esitaja üksinda, ei hakka ringkonnakohus seda summat siiski jagama, sest see summa on ligilähedane Riigikohtu poolt märgitud vältimatute kulutuste igakuisele summale. Seega jääb määruskaebuse esitaja nelja kuu põhjal arvutatud kahe kuu keskmiseks sissetulekuks koos põhjendatud mahaarvamistega umbes 60 eurot ((3040-4*2355
4*235-4*260)/4*2=60 eurot)). Seega ei ole määruskaebuse esitajale menetlusabi andmine välistatud HKMS § 112 lg 1 alusel.
16.Lähtuvalt eelnevast ei ole määruskaebuse esitajale menetlusabi andmine välistatud. HKMS § 116 lg 2 näeb aga lisaks ette taotleja majandusliku seisundi hindamise tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 186 lähtudes. TsMS § 186 lg 1 sätestab, et taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestatakse tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. TsMS § 186 lg 2 kohaselt ei arvestata taotleja majanduslikku seisundit hinnates taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata menetlusabi taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikke sõiduvahendeid, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga.
17.Ringkonnakohus leidis eelnevalt, et määruskaebuse esitaja sissetulekuks perioodil 27.11.2016–26.03.2017 saab lugeda 3040 eurot. Pangakonto väljavõttest nähtuvalt on määruskaebuse esitaja abikaasa regulaarseks sissetulekuks 1016,04 eurot. Halduskohus leidis, et määruskaebuse esitaja ja tema abikaasa sissetulekuks perioodil 27.11.2016–26.03.2017 saab lugeda kokku 5002,07 eurot (sh abikaasale laekuv igakuine peretoetus 100 eurot), mis teeb ühes kuus (neto) sissetulekuks 1250,52 eurot. Ringkonnakohus ei arvesta menetlusabi taotluse lahendamisel määruskaebuse esitaja abikaasale laekuvat peretoetust, sest peretoetuse eesmärk on toetada lastega peresid ja laste kasvatamist. Kuna ringkonnakohtu hinnangul tuleks välja jätta peretoetus, tuleb menetlusabi taotluse lahendamisel arvestada määruskaebuse esitaja ja tema abikaasa sissetulekuks nelja kuu kohta 4602,07 eurot. Sissetulekutena on abikaasale tehtud ülekandeid poja poolt 117 eurot, kohtutäituri poolt, AS Eesti Lotolt, MTA poolt on tagastatud tulumaks, üle on kantud töövõimetushüvitis ning tehtud on sularaha sissemakse. Seega on tegemist sissetulekutega, mida tuleb arvestada HKMS § 116 lg 2 mõttes määruskaebuse esitaja majandusliku seisundi hindamisel. Ringkonnakohus arvestab, et määruskaebuse esitaja abikaasa on teinud perioodil 27.11.2016–26.03.2017 kulutusi, milleks on kulutused transpordile, apteegis ning laste huvitegevusele.
18.Määruskaebuse esitaja on perioodil 27.11.2016–26.03.2017 teinud oma kontole sissemakseid kokku summas 1200 eurot ja seega on lisaks igakuisele laekuvale palgale rahalisi sissetulekuid, mida määruskaebuse esitaja on taotluses jätnud märkimata. Ka abikaasa on kõnealusel perioodil teinud oma kontole sularaha sissemakse summas 200 eurot. Määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluses tegelike sissetulekute märkimata jätmine annab alust arvata, et määruskaebuse esitaja sissetulekud on tegelikkuses suuremad.
19.Halduskohus pidas määruskaebuse esitaja majandusliku seisundi hindamisel oluliseks ka asjaolu, et määruskaebuse esitaja on mitme ettevõtte juhatuse liige ja tal on osalus ettevõttes, mis on majanduslikult kasumis ning abikaasale kuulub maaüksus. Kuna määruskaebuse esitaja kinnitusel puuduvad tal ettevõtte juhatuse liikmeks olemisega ja osalusega ettevõttes sissetulekud, ei saa seda arvestada rahalise sissetulekuna menetlusabi taotluse lahendamisel. Samas annab TsMS § 186 lg 1 võimaluse majandusliku seisundi hindamisel arvestada muid tähendust omavaid asjaolusid ning seega ei ole välistatud arvestada seda muu tähtsust omava asjaoluna. Peale selle on määruskaebuse esitajal ja tema abikaasal nähtuvalt sularaha sissekannetest ka muid sissetulekuid, mida määruskaebuse esitaja ei ole menetlusabi taotluses märkinud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa välistada kinnistu müügi võimalust, aga menetlusökonoomiast lähtuvalt ei ole see antud asjas ajalist ressurssi arvestades mõistlik lahendus.
20.Ringkonnakohus märgib, et kui taotleja sissetulekud ei ole piisavad kogu riigilõivu tasumiseks, on kohtutel võimalik rahuldada menetlusabi taotlus ka osaliselt. Isegi juhul, kui taotlus on esitatud riigilõivu tasumisest täielikuks vabastamiseks, on kohtutel kohustus kontrollida, kas taotleja majanduslik seisund võimaldab riigilõivu tasuda osaliselt. Arvestades määruskaebuse esitaja menetlusabi taotlust, määruskaebuse esitaja ja tema abikaasa kontode väljavõttes kajastatud sisse- ja väljatulekuid ning seaduses sätestatud majandusliku seisundi hindamise kohta sätestatut ning asjaolu, et laste kasvatamisse panustab ka abikaasa, leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse esitajal on siiski võimalik tasuda riigilõiv osaliselt.
21.Lähtuvalt eelnevast leiab ringkonnakohus, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Halduskohtu 07.06.2017. a määrus tuleb tühistada osas, millega halduskohus jättis määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse täies ulatuses rahuldamata. Tühistatud osas tuleb teha uus määrus ja rahuldada menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel haldusasjas nr 3-17-692 osaliselt ning sellega seoses tuleb muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud vabastada riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel 300 eurot ületavas osas.
22.Tulenevalt sellest, et ringkonnakohus peab põhjendatuks vabastada määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumise kohustamisest kaebuse esitamisel osaliselt, jätab ringkonnakohus kaebuse käiguta ja annab määruskaebuse esitajale 300 (kolmsada) euro suuruse riigilõivu tasumiseks ja tasumist tõendava dokumendi halduskohtule esitamiseks aega 15 päeva käesoleva määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 jõustumisest arvates.
23.Halduskohtu määrusest tulenevalt Tartu Halduskohtule esitatavalt kaebuselt makstakse riigilõiv Rahandusministeeriumi Swedbank a/kontole nr EE062200221059223099, SEB Pangas a/kontole nr EE571010220229377229, Danske Bank A/S Eesti filiaali a/kontole nr EE513300333522160001 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaali a/kontole nr EE221700017003510302. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida käesoleva haldusasja number 3-17-692. Pärast riigilõivu tasumist tuleb halduskohtule esitada riigilõivu tasumist tõendav dokument või andmed riigilõivu tasumise kohta, et kohus saaks laekumist kontrollida.
24.Riigilõivu tasumiseks antud 15-päevase tähtaja arvutamisel tuleb silmas pidada, et praegune määrus jõustub, kui möödub selle edasikaebamise tähtaeg, edasikaebamise korral jõustub määrus Riigikohtu lahendi tegemisest. Kui määruskaebuse esitaja ei tasu nõutud tähtajaks riigilõivu ega esita Tartu Halduskohtule riigilõivu tasumise tähtaja pikendamise taotlust, tagastab halduskohus kaebuse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.