Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. jaanuar 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-17-155
Haldusasi
OS, OY, SŠ ja AP kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 22. detsembri 2016. a otsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks lahendada projekteerimistingimuste taotlus uuesti ja viia läbi järelevalvemenetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28. märtsi 2018. a otsus
Menetlusosalised
Kaebajad – OS, OY, SŠ ja AP, esindaja Tiina Pill Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Eva Vanamb
Menetluse alus ringkonnakohtus
OS, OY, SŠ ja AP apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta OS, OY, SŠ ja AP apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu
28.märtsi 2018. a otsuse haldusasjas nr 3-17-155 resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 4. märtsil 2019 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus
3-17-155 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) algatas 16.02.2016 ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg 2 alusel riikliku järelevalve menetluse seoses Tallinnas Kotzebue tn 18a kinnistul (katastritunnus 78408:801:0119, pindala 1371 m2) paikneva laohoone laiendamisega. Kotzebue tn 18a kinnistul paiknevad 3-korruseline asutusehoone (ehitisregistri kood 101023426; ehitisealune pind 244 m2; kasutusotstarve „büroohoone“) ja 2-korruseline laohoone (ehitisregistri kood 101023427; ehitisealune pind 243 m2; kasutusotstarve „muu tööstuse laohoone“). Kinnistu on jagatud 28 korteriomandiks, millest asutusehoones paiknevad mitteeluruumid nr 1–17 ja laohoones paiknevad mitteeluruumid nr 18–28. Kinnistusraamatu andmetel oli laohoones asuvate mitteeluruumide nr 18–28 omanikuks 26.08.2008–03.02.2016 OÜ Capital Kinnisvara (juhatuse liikmed AP ja OS, ainuosanik OS), 04.02.2016–03.03.2016 oli mitteeluruumide nr 18–28 omanikuks SP ning alates 04.03.2016 kanti mitteeluruumide nr 18–28 omanikuna sisse OÜ Beetahansa (juhatuse liikmed AP ja OS, ainuosanik Ameerika Ühendriikide Oklahoma osariigi äriühing Cremo Capital L.L.C.). Mitteeluruumide nr 18–20 omanikuks oli 12.07.2016–22.08.2016 OÜ Overtime (juhatuse liikmed AP ja OS, ainuosanik Cremo Capital L.L.C.), 23.08.2016–27.10.2016 RS ja 28.10.2016–13.12.2018 OS. Mitteeluruumide nr 21 ja 22 omanikuks oli 19.07.2016– 05.11.2018 AP ning 06.11.2018–13.12.2018 OS. Mitteeluruumide nr 23 ja 24 omanikuks oli 28.07.2016–12.11.2018 SŠ ning 13.11.2018–13.12.2018 OS. Mitteeluruumide nr 25 ja 26 omanikuks oli 12.07.2016–13.12.2018 OS. Mitteeluruumide nr 27 ja 28 omanikuks oli 12.07.2016–15.11.2018 OY ning 16.11.2018–13.12.2018 OS. Mitteeluruumide nr 18–28 omanikuna kanti 14.12.2018 kinnistusraamatusse OÜ Overtime ning alates 02.01.2019 on mitteeluruumide nr 18–28 omanikuks Lashlee OÜ (juhatuse liige AP, ainuosanik OÜ Beetahansa). TLPA tuvastas 17.02.2016, 19.02.2016, 23.02.2016, 29.06.2016, 30.06.2016, 14.09.2016, 17.09.2016 ja 20.09.2016 paikvaatlustel ebaseadusliku ehitustegevuse või sellega jätkamise. TLPA on teinud laohoones asuvate mitteeluruumide omanikele 17.02.2016, 30.06.2016 ja 01.09.2016 ettekirjutused Kotzebue tn 18a kinnistul ehitustegevuse koheseks peatamiseks.
2.Constructive OÜ esitas TLPA-le 17.11.2016 taotluse projekteerimistingimuste (PT) väljastamiseks Kotzebue tn 18a kinnistul asuva ehitise laiendamiseks üle 33% esialgsest mahust, sooviga ehitada olemasolev 2-korruseline laohoone 4-korruseliseks ja määrata sellele majutushoone kasutusotstarve.
3.Tallinna Linnaplaneerimise Amet keeldus 22.12.2016 otsusega PT väljastamisest. Kotzebue tn 18a kinnistul asuvad 3-korruseline asutusehoone ja 2-korruseline laohoone. Lisatud eskiisi kohaselt on see koostatud ehitise püstitamiseks ja puudub selgitus, millise hoone laiendamist taotletakse. TLPA keeldus 16.03.2016 projekteerimistingimuste väljastamisest, 2(11)
3-17-155 sest tuvastati ebaseaduslik ehitamine ja TLPA alustas Kotzebue tn 18a kinnistul asuva ajaloolise laohoone õigusliku aluseta teostatud ümberehitustööde kohta järelevalvemenetlust, mis on veel pooleli. PT väljastamine ei ole puuduliku informatsiooni tõttu võimalik enne ehitusjärelevalve tulemuste selgumist, sest võiks tuua kaasa asja ebaõige otsustamise. TLPA on teinud korduvalt ettekirjutusi ehitustööde peatamiseks, kuid ehitustegevust on sellele vaatamata jätkatud. Vastavalt TLPA projektide läbivaatamise komisjoni 07.12.2016 istungi protokollile nr 99-8 tuleb PT väljastamisest Kotzebue tn 18a hoone laiendamiseks EhS § 32 p 5 alusel keelduda, sest kavandatav ehitis võib ülemäära riivata kolmanda isiku õigusi. TLPA väljastas 15.02.2011 projekteerimistingimused Kotzebue tn 18a kinnistul asuvate hoonete rekonstrueerimiseks korterelamuteks. PT kohaselt on kinnistul asuvad hooned hinnatud miljööväärtuslikeks ning kavandatav lahendus ei tohi neid moonutada ja peab sobima Kalamaja miljööväärtuslikku hoonestusalasse. Nähti ette hoonete katuse räästa- ja harjajoone säilitamine olemasoleval kõrgusel ning hoonete miljööväärtusliku arhitektuurse välisilme säilitamine ja taastamine detailideni: katusevintskapid, avatäited, varikatused, sarikaotsad jm. Arhitektuursel sobivusel on lubatud katuseaknad, mis arvestavad hoone üldiste proportsioonide ja akende rütmiga. Välisviimistluses on keelatud kasutada imiteerivaid materjale: plekist ja plastikust välisvoodrit, plastikaknaid, metalluksi, kiviimitatsiooniga ja profileeritud katuseplekki, rullkattematerjale, kärjekujulist ruberoidkatet jne. PT väljastamisest möödunud aja jooksul ei ole ilmnenud uusi asjaolusid, mis tingiksid TLPA seisukohtade muutmist. Kõik eeltoodud põhimõtted kajastuvad ka Tallinna Linnavolikogu 26.01.2006 otsusega nr 8 algatatud Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu tööversioonis, mille kohaselt jääb Kotzebue tn 18a kinnistu korterelamute alale Kalamaja miljööväärtuslikus piirkonnas, kus tuleb tagada ajalooliselt väljakujunenud ehitiste, kinnistustruktuuri, haljastuse ja maastikuelementide eripära ning kaug- ja sisevaadete säilimine. Miljööväärtuslikul hoonestusalal asuvad miljööväärtuslikud hooned kuuluvad säilitamisele ja restaureerimisele või taastamisele. Ehitiste püstitamisel ja laiendamisel tuleb järgida ajalooliselt väljakujunenud linnaehituslikku struktuuri, tänavavõrku, stiililist ja ajastulist mitmekesisust, hoonestuse üldist mastaapi, perspektiivvaateid, siluetti, katusemaastikku ja muud paigale iseloomulikku. Miljööväärtuslikel hoonetel tuleb säilitada hoone mahud, fassaadijaotus ja räästajoon. Kuigi Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringut ei ole veel kehtestatud, on selles toodud põhimõtetest ja piirkonnas väljakujunenud olustikust lähtumine lubatav (vt Riigikohtu 20.03.2014 otsus nr 3-3-1-87-13, p-d 12–13). TLPA 15.02.2011 projekteerimistingimuste alusel on Kotzebue tn 18a laohoone ümberehitamiseks koostatud ka eskiisprojekt, mille Tallinna Kultuuriväärtuste Amet on kooskõlastanud. Kotzebue tn 18a laohoone ümberehitamist on võimalik kaaluda vaid 2011. a eskiisprojektis kajastatud mahus, milleks EhS § 26 lg 2 järgi projekteerimistingimusi ei väljastata. Hoone laiendamine üle 33% on vastuolus koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu põhimõtete ja TLPA varasemate seisukohtadega ning võib riivata kolmandate isikute õigusi, kellel on õigustatud ootus miljööväärtuslike hoonete ja piirkonna ajalooliste hoonemahtude säilimisele.
4.OS, OY, SŠ ja AP esitasid Tallinna Halduskohtule 23.01.2017 kaebuse TLPA 22.12.2016 otsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks lahendada PT taotlus uuesti ja viia läbi järelevalvemenetlus. PT väljastamisest keelduti EhS § 32 p 5 alusel, kuid vastustaja pole määratlenud konkreetseid kolmandaid isikuid, kelle õigusi võiks kavandatav ehitis ülemäära riivata, mistõttu ei ole viidatud õiguslik alus asjakohane. Keeldumises märgitud puudused, et eskiisprojekt on koostatud ehitise püstitamiseks, mitte laiendamiseks, ja taotluses pole selgitatud, millise konkreetse hoone laiendamist taotletakse, olnuks menetluse käigus hõlpsasti kõrvaldatavad ega saanud seetõttu olla keeldumise aluseks. TLPA ei ole põhjendanud, 3(11)
3-17-155 miks tuleks Kotzebue tn 18a laohoone ümberehitamist kaaluda vaid 2011. a eskiisprojektis kajastatud mahus ning viide Põhja-Tallinna linnaosa kehtestamata üldplaneeringule ei saa olla aluseks isikute õiguste piiramisele (lisaks ei ole selgitatud, millistele konkreetsetele nõuetele on tuginetud). Asjaolu, et üldplaneeringu menetlus on kestnud juba 12 aastat, kinnitab, et sellel puudub ühiskondlik aktsept. Vastustaja toodud põhimõtted võiksid olla rakendatavad üksnes kultuurimälestiste ja väga väärtuslike hoonete puhul, mille hulka vaidlusalune hoone ei kuulu. Pelgalt asjaolu, et mõni hoone jääb miljööväärtuslikku piirkonda, ei saa tuua kaasa ehituslikke piiranguid. Olukorras, kus naaberkinnistule on lubatud ehitada kuni kuus 4-korruselist korterelamut, kuid kaebajatele seda ei lubata, on tegemist ebavõrdse kohtlemisega. Kuigi PT väljastamisest on keeldutud ka põhjusel, et toimub järelevalvemenetlus, siis tegelikkuses ei toimu mingit menetlust, mis saaks seonduda PT taotluse lahendamisega.
5.Tallinna linn palus kirjalikus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Kaebajate ilmseks huviks on laiendada neile kuuluvat hoonet ehk Kotzebue tn 18a kinnistul asuvat algselt 2korruselist laohoonet, mis on praeguseks ehitatud 4-korruseliseks ja mille välisilmet on tundmatuseni muudetud. Vaidlustatud otsuses on selgitatud, et kinnistul asuvad hooned on hinnatud miljööväärtuslikeks ning rekonstrueerimine ei tohi neid moonutada ja lahendus peab sobima Kalamaja miljööväärtuslikku hoonestusalasse. Ehkki vastustaja viitas praeguseks kehtivuse kaotanud 2011. a PT-le, on 22.12.2016 keeldumises selgelt märgitud, et uusi asjaolusid ei ole vahepeal ilmnenud ning kõik välja toodud põhimõtted kajastuvad ka menetlemisel oleva Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu tööversioonis, mille arvestamine on põhjendatud, et vältida haldusorgani vastuolulist tegutsemist. Miljööalal rakendatakse ehitamisele igal juhul asukohast tulenevaid piiranguid, mitte üksnes kultuurimälestiste ja väga väärtuslike hoonete puhul. PT taotlusele lisatud eskiisi kohaselt (sh juba tehtud ehitustöödest nähtuvalt) soovivad kaebajad hoonet, mis ei sobi oma mahult ega arhitektuuriliselt välisilmelt miljööväärtuslikule alale, kus on oluline säilitada olemasolevad 19. saj. väiketööstusmaastikule iseloomulikud (s.o peamiselt paekivist ja puitosadega) hooned võimalikult samas mahus ja leida neile sobiv kasutusfunktsioon. Kuigi vaidlustatud otsuses on jäetud ekslikult viitamata EhS § 32 p-dele 2 ja 3, nähtub põhjendustest selgelt, et need on samuti olnud keeldumise aluseks. Kolmandate isikute õiguste riive seisneks muu hulgas ebavõrdses kohtlemises, sest ümberkaudsete ajalooliste madalate paekivihoonete omanikel on õigustatud ootus, et alal ehitamisele kehtestatud nõuded kehtivad kõigile ühetaoliselt ning piirkonna väärtuslikud elemendid (sh miljööväärtuslikud hooned ja ajaloolised hoonemahud) säilivad. PT taotluse ja eskiisi formaalsed puudused ei ole olnud PT väljastamisest keeldumise aluseks. Kotzebue tn 18a laohoone osas toimub alates 2016. a veebruarist järelevalvemenetlus, millest kaebajad on ka teadlikud, sest nad on selle raames tehtud TLPA 01.09.2016 ettekirjutuse halduskohtus vaidlustanud (haldusasi nr 3-16-1908). Samas ei olnud algatatud järelevalvemenetlus PT väljastamisest keeldumise aluseks. TLPA 22.12.2016 otsuses viidatud 16.03.2016 keeldumine PT väljastamisest ei ole asjakohane, sest kõnealuse taotluse esitas hoone varasem omanik OÜ Beetahansa, kes vaidlustas keeldumise ka halduskohus, kuid loobus hiljem kaebusest (haldusasi nr 3-16-746). Jääb arusaamatuks, millise järelevalvemenetluse läbiviimist kaebajad praegusel juhul taotlevad, sest neile on edastatud ettekirjutuse projekt, mille kohaselt nõutakse kaebajatelt Kotzebue tn 18a kinnistul osaliselt lammutatud laohoone taastamist, ebaseaduslikult ehitatud ehitise lammutamist ning ehitise valmisehitamist algses mahus ja välisilmes.
6.Tallinna Halduskohus jättis 28.03.2018 otsusega OS, OY, SŠ ja AP kaebuse rahuldamata ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohus nõustus vaidlustatud haldusaktis toodud põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2). Vaidlust ei ole selles, et kaebajate 17.11.2016 taotluse eesmärk oli ehitada Kotzebue tn 18a olemasolev 2-korruseline laohoone ümber 4-korruseliseks. Kuna hoone asub Tallinna linnas ja seda soovitakse laiendada üle 33% esialgsest mahust, siis laieneb kavandatud ehitamisele 4(11)
3-17-155 planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg 1 järgi reeglina detailplaneeringu koostamise nõue, millest saab PlanS § 125 lg 5 alusel teatud tingimustel erandina kõrvale kalduda. PT väljastamisel on haldusorganil avar kaalutlusruum (sh õigus hinnata hoone sobivust) ja kohtulik kontroll sellise otsustuse üle on piiratud. Praegusel juhul ei nähtu, et vastustaja hinnang hoone sobivusele oleks meelevaldne. Kuigi vaidlustatud haldusaktis on keeldumise alusena selgelt viidatud üksnes EhS § 32 p-le 5, tuleb vastustajaga nõustuda, et otsusest nähtuvad lisaks kaalutlused seoses EhS § 32 p-de 2 ja 3 kohaldamisega. Keeldumises on selgelt märgitud, et hoone laiendamine üle 33% on muu hulgas vastuolus koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu põhimõtetega ja vastustaja on hinnanud ka hoone asukohas väljakujunenud keskkonda, sh hoonestuslaadi (vt EhS § 27 lg 2, PlanS § 125 lg 5 p 1). Kohaldatud EhS normidele viitamata jätmine ei tingi haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 järgi haldusakti tühistamist. Vaidlust ei ole selles, et Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringut ei ole veel kehtestatud ning seetõttu puudub ka otsus, millega oleks Kotzebue tn 18a määratud miljööväärtusliku ala hulka, sest kehtivas Tallinna linna üldplaneeringus on miljööala sätestatud mõnevõrra väiksemana ja asub vaidlusalusest kinnistust veidi eemal. Kaalutlusõiguse teostamisel tuleb samas arvestada kõigi oluliste asjaoludega, sh tuleb vältida vastuolulist tegutsemist ja kaalumisel võib arvesse võtta ka asjakohaseid mittesiduvaid dokumente (vt lahend nr 3-3-1-87-13). Kuna linnaosa kavandatava üldplaneeringuga laiendatakse miljööala selliselt, et see hõlmab ka vaidlusaluse piirkonna, siis on miljööalaga seotud vastustaja kaalutlused asjakohased ja neid ei saa pidada meelevaldseteks või ilmselgelt põhjendamatuks. Üldplaneeringu pikka menetlusaega ei saa pidada ebatavaliseks ega sellest järeldada ühiskondliku aktsepti puudumist. Kaebajad ei ole selgitanud, miks tuleks miljööalas ehitamise nõudeid kohaldada vaid kultuurimälestiste ja väga väärtuslike hoonete puhul. Kuna miljööväärtuslikkust saab tagada üksnes teatud ala tervikliku kujundamisega, siis ei oleks miljööväärtusliku piirkonna säilitamine tulemuslik, kui nõudeid kohaldatakse vaid üksikutele hoonetele. Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu tööversiooni kaardilt nähtuvalt on kaebajatele kuuluv hoone hinnatud miljööväärtuslikuks. Olukorras, kus kaebajad on ehitist ilma õigusliku aluseta oluliselt laiendanud ega ole ettekirjutuste tegemisele vaatamata ehitustegevust peatanud, on alusetud etteheited, et vastustaja ei ole tuvastanud kinnistul paiknenud paekivihoone ehitustehnilist seisukorda. Põhjendatud ei ole ka kaebajate väide ebavõrdsest kohtlemisest, sest nende viidatud naaberkinnistute omanikud on erinevas olukorras. Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu tööversiooni kohaselt ei ole Kotzebue tn 18c ja 18d kinnistuid arvatud miljööala koosseisu. Vastustaja on põhjendatult selgitanud, et Kotzebue tn 18a kinnistul toimuva ehitustegevuse suhtes tehtav järelevalve ei olnud PT väljastamisest keeldumise aluseks ja see nähtub ka vaidlustatud haldusaktist. Ka viide varasemale PT väljastamisest keeldumisele (teise isiku taotluse alusel) ei tähenda, et sellele oleks praegusel juhul tuginetud. Vastustaja on lisaks põhistanud, et kaebajad pidid olema järelevalvemenetlusest teadlikud, sest neile oli tehtud TLPA 01.09.2016 ettekirjutus ehitustööde peatamiseks, mille nad on vaidlustanud haldusasjas nr 3-16-1908. Vastustaja esitatud dokumentidest (nt paikvaatluse aktid, ettekirjutuse projekt) nähtub üheselt, et vastustaja on teinud ja teeb jätkuvalt erinevaid järelevalvemenetlusega seotud toiminguid. On ilmne, et tegemist ei ole kaebajate õigusi rikkuva tegevuse või tegevusetusega ning järelevalvemenetluse läbiviimiseks kohustamise nõude rahuldamiseks pole alust.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.OS, OY, SŠ ja AP paluvad 27.04.2018 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada nende kaebus või alternatiivselt saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Halduskohus on rikkunud oluliselt 5(11)
3-17-155 põhjendamiskohustust ja kohaldas vääralt materiaalõigust. Vastustaja esitas alles kohtumenetluses põhjenduse, et tugines vaidlustatud haldusakti andmisel EhS § 32 p 5 kõrval ka EhS § 32 p-dele 2 ja 3. Haldusorgan ei saa asuda kohtumenetluse ajal vaidlustatud otsust tagantjärele põhjendama ega laiendama seda asjaoludele, mida haldusakti andmisel tegelikult arvesse ei võetud. PT väljastamise või väljastamisest keeldumise aluseks saab lisaks olla vaid kehtiv üldplaneering, mitte kehtestamata üldplaneeringu nn tööversioon. Lahendis nr 3-3-1-8713 toodud põhjendused ei ole antud juhul asjakohased ja võimaldaksid sisuliselt haldusorgani omavoli. Kohaliku omavalitsuse üksusel puuduks üldse huvi ja vajadus üldplaneeringu menetlust lõpule viia, kui selle sisule (mida on seejuures võimalik suvaliselt muuta) saab tugineda ka ilma üldplaneeringut kehtestamata. Linnaosa üldplaneeringu sedavõrd pikaajaline menetlemine ei ole aktsepteeritav ja selliselt menetletava tööversiooni (mis muudab olukorra kaebajate jaoks ebasoodsamaks) alusel ei saa keelduda kaebajatele PT väljastamisest. Kui haldusorgan soovib kaalutlusõiguse teostamisel arvestada kõigi oluliste asjaoludega (sh miljööala kavandatava laiendamisega), siis tuleb neid asjaolusid kõnealuses haldusaktis ka igakülgselt põhjendada ja kaebajatel peab olema võimalik neid vaidlustada (st ei piisa pelgast viitamisest tööversioonile, millel puudub siduvus ja ühiskondlik aktsept), kuid praegusel juhul ei ole seda tehtud. Kaebajate hinnangul puudub piirkonnal miljööväärtus ja Kotzebue tn 18a kinnistul oleva hoone säilitamine ei olnud selle seisukorra tõttu juba algselt võimalik. Kuna vastustaja ei ole miljööala piiritlemist ega hoonestusmahu piiranguid sisuliselt põhjendanud, siis ei ole kaebajatel võimalik nendes küsimustes esitada ka sisulisi vastuväiteid. Kaebuses toodud sellekohased väited on halduskohus jätnud õigusvastaselt käsitlemata. Kaebajatele kuulunud hoone, mida vastustaja peab miljööväärtuslikuks, on praeguseks ümber ehitatud ega ole säilinud, mistõttu ei saa sellele laieneda ka miljööväärtusliku hoone kaitsenõue. Arvestatud ei ole asjaoluga, et naaberkinnistule on lubatud püstitada mitu mitmekorruselist hoonet, kuid vastustaja ei ole sellele vaatamata lubanud kaebajate kinnistul hoonemahtu suurendada. See kujutab endast isikute ebavõrdset kohtlemist. Kaebajate ehitatud hoone on lisaks sama kõrge kui sellega külgnev hoone. Halduskohus on põhjendamatult leidnud, et PT väljastamise aluseks peaks olema detailplaneering, jättes samas arvestamata, et vastustaja on kaebajatele kuuluva kinnistu menetluses oleva detailplaneeringu alast põhjendamatult välja arvanud, mille üle toimub vaidlus haldusasjas nr 3-17-166. Seega on vastustaja teinud ise meelevaldselt takistusi kaebajate kinnistuga seonduva olukorra mõistlikul viisil lahendamiseks ja võtnud kaebajate kinnistu ehitusõiguse osas põhjendamatult jäiga ja kaebajate õigusi rikkuva positsiooni. Vastustaja on teinud kaebajatele 20.04.2018 ettekirjutuse, millega kohustatakse vaidlusalune ehitis lammutama, ja mille kaebajad vaidlustavad. Praeguse vaidlusega seonduvalt saab asjakohaseks olla ainult PT väljastamisega seotud järelevalvemenetlus (st mille tulemusest sõltub PT väljastamine). Selline järelevalvemenetlus puudub ja halduskohus ei ole hinnanud, kas ehitustegevuse peatamiseks tehtud ettekirjutus saab tingida PT väljastamisest keeldumise või mitte. Selles osas on kohtuotsus täielikult põhjendamata. Kuna puudusid alused PT väljastamisest keeldumiseks, tuleb kaebus rahuldada.
8.Tallinna linn vaidleb 01.06.2018 kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata, jäädes halduskohtule esitatud vastuses toodud seisukohtade juurde. Halduskohus on põhjendatult nõustunud, et vaidlustatud keeldumise aluseks olid EhS § 32 p-d 2, 3 ja 5 ning asjaolu, et kõigile neile sätetele ei ole haldusaktis viidatud, ei tingi selle tühistamist (HMS § 58). Lahendi nr 3-3-1-87-13 kohaselt tuli vastustajal arvestada kõigi oluliste asjaoludega ja vältida vastuolulist tegutsemist. Seejuures ei keeldunud vastustaja PT väljastamisest pelgalt viitega Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu põhimõtetele, vaid on põhjalikult selgitanud, mille poolest on apellantide soovitud hoone kõnealusesse piirkonda ka linnaehituslikult sobimatu. Halduskohus märkis õigesti, et üldplaneeringute puhul ei saa aastaid kestvat menetlust pidada ebatavaliseks. Asjakohane ei ole 6(11)
3-17-155 väide, et alles menetletavale üldplaneeringule tuginemisel ei ole apellantidel PT väljastamise menetluses võimalik sisuliselt vaidlustada miljööala piiritlemist ja hoonestusmahtude piiramist, sest üldplaneeringu lahenduste suhtes on apellantidel võimalik esitada vastuväiteid asjaomases menetluses. Hoone miljööväärtuslikkus ei sõltu selle ehitustehnilisest seisukorrast. Halduskohus on põhjendatult rõhutanud, et miljööväärtuslikkust saab tagada üksnes ala tervikliku kujundamisega. Apellantide väited hoone ehitustehnilise seisukorra kohta on ka paljasõnalised. Ebavõrdse kohtlemise väite põhjendamatust on halduskohus selgitanud otsuse p-s 31 ning halduskohus ei ole väitnud, et PT väljastamise eelduseks peaks olema detailplaneering, vaid viitas üksnes sellele, et hoone laiendamine üle 33% on detailplaneeringut koostamata lubatud üksnes erandina. Haldusasjas nr 3-17-166 peetav vaidlus apellantide kinnistu detailplaneeringu alast väljaarvamise üle ei ole PT väljastamisest keeldumise küsimuses asjassepuutuv. Samuti ei ole asjakohased viited TLPA 20.04.2018 lammutamisettekirjutusele, mida apellantidel on võimalik eraldiseisvalt vaidlustada. Järelevalvemenetlus ei olnud taotletud PT väljastamisest keeldumise aluseks, mistõttu puudus halduskohtul vajadus hinnata, kas see menetlus võinuks teoreetiliselt omada tähtsust PT väljastamise otsustamisel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et OS, OY, SŠ ja AP apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on lõppjäreldustes õige ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.
10.Praeguses asjas on vaidluse all TLPA 22.12.2016 otsus (tl 20-20p), millega vastustaja keeldus Constructive OÜ 17.11.2016 taotluse (tl 11-16p) alusel PT väljastamisest Kotzebue tn 18a kinnistul asuva 2-korruselise laohoone laiendamiseks 4-korruseliseks majutushooneks. Vaidlusaluse keeldumise ajal olid laohoones paiknevate mitteeluruumide nr 18–28 omanikeks OS, AP. SŠ ja OY. Kuigi kõik viidatud korteriomandid kuuluvad praegusel ajal Lashlee OÜle, ei mõjuta see apellantide kaebeõiguse olemasolu ega kaebuse rahuldamise võimalikkust. Vaidlus selle üle, kas Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2015 korraldusega nr 931-k (tl 139-140p) algatatud Kotzebue tn ja Vana-Kalamaja tn vahelise kvartali detailplaneeringu (DP027740) ala vähendamisest (st Kotzebue tn 18a kinnistu planeeringualast välja arvamisest) teavitamine TLPA 27.12.2016 kirjaga nr 3-2/2279-24 (tl 22) oli õiguspärane, lahendati haldusasjas nr 3-17166, milles 20.03.2018 jõustunud kohtuotsustega on kaebus jäetud rahuldamata. Tallinna planeeringute registrist nähtuvalt on viidatud planeering esitatud 23.01.2019 vastuvõtmiseks ning hõlmab üksnes Kotzebue tn 18c ja 18d kinnistuid (https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/ Details/DP027740).
11.EhS § 26 lg 1 ja lg 2 p 2 kohaselt on projekteerimistingimused aluseks ehitusprojekti koostamiseks juhul, kui ehitusloakohustuslikku hoonet soovitakse laiendada üle 33% selle esialgu kavandatud mahust ja puudub DP koostamise kohustus. DP koostamise kohustuse korral on ehitusprojekti koostamise aluseks vastav planeering (PlanS § 124 lg 4). PlanS § 125 lg 1 p 2 kohaselt on DP koostamine nõutav linnas olemasoleva ehitusloakohustusliku hoone laiendamiseks üle 33% selle esialgu kavandatud mahust. Seega on linna piirkonnas üldjuhul lubatud ehitusloakohustuslikke hooneid enam kui kolmandiku võrra laiendada üksnes DP alusel. PlanS § 125 lg 5 võimaldab sellest reeglist erandina kõrvale kalduda vaid juhul, kui olemasoleva hoonestuse vahele jääval kinnisasjal soovitakse laiendada ühte hoonet ja seda teenindavaid rajatisi ning samaaegselt on täidetud tingimused, et ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda (sh arvestades piirkonna hoonestuslaadi) ning 7(11)
3-17-155 üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused ning ehitise laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega. EhS § 32 kohaselt keeldutakse projekteerimistingimuste andmisest muu hulgas juhul, kui PT taotlus ei vasta üldplaneeringule (p 2), PT taotlus ei vasta EhS §-s 27 esitatud tingimustele (p 3) või PT alusel kavandatav ehitis võib ülemäära riivata kolmanda isiku õigusi (p 5).
12.TLPA 22.12.2016 otsuses on PT väljastamisest keeldumise õigusliku alusena märgitud üksnes EhS § 32 p 5 ehk asjaolu, et kavandatav ehitis võib ülemäära riivata kolmanda isiku õigusi. Vastustaja on kohtumenetluse käigus selgitanud (nt 22.01.2018 vastuse p-d 11 ja 17), et tegelikkuses olid keeldumise aluseks ka PT taotluse vastuolu üldplaneeringuga (EhS § 32 p 2) ja PT taotluse vastuolu EhS § 27 lg 2 p-s 1 sätestatud tingimusega (EhS § 32 p 3) ning see nähtub nii vaidlustatud 22.12.2016 otsuses kui ka TLPA projektide läbivaatamise komisjoni 07.12.2016 protokollis nr 99-8 (tl 41) esitatud põhjendustest. Apellandid leiavad, et vastustaja ei tohtinud asuda vaidlustatud haldusakti kohtumenetluse ajal tagantjärele põhjendama ega laiendama seda asjaoludele, mida haldusakti andmisel tegelikult arvesse ei võetud.
13.Ringkonnakohus märgib, et vastustaja ei ole praegusel juhul väitnud, et vaidlusaluse keeldumise aluseks oleksid olnud mingid muud faktilised asjaolud või kaalutlused peale nende, mis otsusest endast nähtuvad, vaid on kohtumenetluse käigus täiendanud üksnes haldusakti õiguslikke aluseid. Viitamine ekslikule õiguslikule alusele või mõnele tegelikult kohaldatud õiguslikule alusele viitamata jätmine kujutab endast iseenesest olulist põhjendamisviga, kuid see ei pruugi kohtupraktika kohaselt tuua siiski vältimatult kaasa vaidlustatud haldusakti tühistamist, kui asjakohane õiguslik alus on tegelikult olemas ning sellele tuginemine on ilmselge (nt Riigikohtu 03.10.2017 otsus nr 3-15-1022, p 22). Kuigi TLPA 22.12.2016 otsuses ei ole selgelt eristatud, millised asjaolud on välja toodud üksnes taustainfona ja millised asjaolud on olnud keeldumise sisuliseks aluseks, võimaldavad vastustaja põhjendused siiski kokkuvõttes järeldada, et PT väljastamisest keelduti esmajoones põhjusel, et kavandatav laiendus moonutaks olemasolevat miljööväärtuslikku hoonet ning laiendatud ehitis ei sobiks oma arhitektuurse lahenduse poolest Kalamaja miljööväärtuslikku piirkonda. Otsusest ei saa järeldada, et keeldumise sisuliseks põhjuseks oleksid olnud PT taotluse vormilised puudused (mis olnuks iseenesest hõlpsasti kõrvaldatavad), Kotzebue tn 18a kinnistu laohoone rekonstrueerimiseks väljastatud TLPA 15.02.2011 projekteerimistingimused (mis enam ei kehtinud), TLPA 16.03.2016 keeldumine PT väljastamisest (millega lahendati teise isiku taotlus) või jätkuvad ebaseaduslikud ehitustööd laohoone ümberehitamiseks ja sellega seonduv järelevalvemenetlus (mis ei ole PT taotluse lahendamisel asjassepuutuv). Ka kolmandate isikute õiguste võimalikku riivet on vastustaja seostanud hinnanguga, et lubades apellantidel kalduda kõrvale miljööväärtuslike hoonete ja miljööalade kaitse põhimõtetest, rikutaks võrdse kohtlemise põhimõtet ja sama piirkonna kinnistuomanike õigustatud ootust ajalooliselt väljakujunenud hoonestustingimuste säilimisele.
14.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa vastustaja märgitud EhS § 32 p-d 2, 3 ja 5 praegusel juhul olla PT väljastamisest keeldumisel asjakohasteks õiguslikeks alusteks. EhS § 32 p 2 alusel saab PT väljastamisest keelduda juhul, kui PT taotlus on vastuolus kehtiva üldplaneeringuga. Asjas ei ole vaidlust, et Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu (https://tpr.tallinn.ee/GeneralPlanning/Details/YP000150) maakasutusplaani ja skeemi 35 „Miljööväärtuslikud hoonestuspiirkonnad“ kohaselt ei ulatu Kalamaja miljööala Kotzebue tn äärsete kinnistuteni ning Tallinna Linnavolikogu 26.01.2006 otsusega nr 8 algatatud Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering (https://tpr.tallinn.ee/GeneralPlanning/Details/ YP000060) on seni kehtestamata. Kui puudub kehtiv üldplaneering, siis ei saa esineda ka vastuolu üldplaneeringuga. EhS § 32 p 3 ei ole praegusel juhul samuti kohane õiguslik alus, 8(11)
3-17-155 sest selles sättes viidatud EhS § 27 reguleerib PT andmist üksnes DP olemasolul, kuid Kotzebue tn 18a kinnistu osas ei ole detailplaneeringut kehtestatud. Üksiti ei ole sobivaks õiguslikuks aluseks ka EhS § 32 p 5, sest esiteks ei ole vastustaja äratuntavalt määratlenud ühtegi kolmandat isikut, kelle õigusi võiks kavandatav ehitis ülemääraselt riivata (sh puuduvad andmed selliste isikute kohta, kellele PT väljastamisest on võrreldavatel tingimustel keeldutud). Teiseks ei ole ainuüksi miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine sellised subjektiivsed õigused, mille kaitsmise eesmärgil saaks keelduda PT väljastamisest (nt Riigikohtu 28.03.2012 otsus nr 3-31-4-12, p 12), vaid EhS § 32 p 5 eesmärk on esmajoones vältida ebaproportsionaalset sekkumist naaberkinnistute omanike õigustesse (nt omandiõigus, ettevõtlusvabadus, privaatsus), mida võidakse kavandatava ehitisega või ehitamisega kõige intensiivsemalt riivata.
15.Eeltoodu ei anna siiski alust kaebuse rahuldamiseks, sest PT väljastamisest keeldumiseks esines EhS § 32 p-s 4 sätestatud alus, mille kohaselt keeldutakse PT andmisest, kui PT taotlus ei vasta õigusaktist või ehitise asukohast tulenevatele avalik-õiguslikele kitsendustele. Nii EhS § 26 lg 3 p 1 kui ka PlanS § 125 lg 5 p 1 kohustavad DP puudumise korral ja DP koostamise kohustusest erandi tegemisel arvestama PT väljastamisel muu hulgas hoone asukohas väljakujunenud keskkonda (sh piirkonna hoonestuslaadi) ja kavandatava ehitise sobivust sellesse keskkonda. Kotzebue tn 18a laohoone kavandatava laienduse arhitektuurset sobimatust asjaomasesse piirkonda on seejuures võimalik põhjendada ka alles koostamisel oleva PõhjaTallinna linnaosa üldplaneeringu tööversioonis välja toodud argumentidega (vt Riigikohtu 20.03.2014 otsus nr 3-3-1-87-13, p 12; 08.08.2016 otsus nr 3-3-1-88-15, p 23). Menetluses olevat üldplaneeringut ei tule küll järgida kui õigusakti, kuid see ei piira kohaliku omavalitsuse üksuse võimalust võtta õigusaktidega lubatud piirides kaalumise teostamisel arvesse ka üldplaneeringu tööversioonis väljendatud arengueesmärke ja tugineda selles dokumendis esitatud põhjendustele. Seeläbi välditakse ka haldusorgani vastuolulist käitumist erinevates menetlustes. Eelnev ei tähenda sugugi vastustaja omavoli võimaldamist, sest kuigi vastustajal on PT väljastamise või sellest keeldumise otsustamisel ulatuslik kaalutlusruum, saab halduskohus kaebuse läbivaatamisel siiski kontrollida vastustaja poolt kaalutlusreeglitest kinnipidamist (vt HKMS § 158 lg 3). Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu menetluse pikaajalisusele vaatamata ei ole vastustaja planeeringu kehtestamise (sh Kalamaja miljööala laiendamise) soovist loobunud. Vaidlust ei ole selles, et linnaosa üldplaneeringu tööversiooni kohaselt jääb Kotzebue tn 18a kinnistu Kalamaja miljööväärtuslikku piirkonda ja kinnistul asuv laohoone on hinnatud miljööväärtuslikuks hooneks.
16.Ringkonnakohus ei nõustu seisukohaga, et üldplaneeringu tööversioon (s.o Kalamaja miljööväärtusliku piirkonna laiendamine) muudab olukorra apellantide jaoks ebasoodsamaks, sest PT väljastamisest keeldumise sisuliseks põhjuseks on siiski vastustaja hinnang konkreetses asukohas paikneva ja kindlatele tingimustele vastava hoone väärtusele (st säilitamisvajadusele), mitte formaalne viide miljööala kavandatavatele piiridele. Miljööväärtuslikku piirkonda ei tekita üldplaneering, vaid see kujuneb välja ajalooliselt ning üldplaneering üksnes fikseerib asjaomase ala kaitsevajaduse siduvalt. Pärast üldplaneeringu kui haldusakti (üldkorralduse) kehtestamist ei oleks PT taotluse lahendamisel enam võimalik vaielda selle üle, kas miljööala piirid on põhjendatud või mitte (tulenevalt asjaolust, et neid piire saaks muuta üksnes üldplaneeringut muutva DP koostamisega), kuid sellest ei järeldu, et enne üldplaneeringu kehtestamist ei eksisteeriks üldse mingit säilitamisväärset miljööala, millega vastustajal oleks võimalik PT taotluse lahendamisel arvestada. Põhjendatuks ei saa pidada lähenemist, mis seab linnaehituslikult või kultuurilooliselt väärtuslike asumite terviklikkuse kaitsmise sõltuvusse sellest, kui kiiresti suudab kohaliku omavalitsuse üksus kehtestada piirkonna üldplaneeringu. Ringkonnakohtule ei ole äranähtav ja apellandid ei ole ka väitnud, et hinnang Kotzebue tn 18a kinnistu ja sellel asuvate hoonete miljööväärtuslikkusele oleks üldplaneeringu menetlemise
9(11)
3-17-155 käigus muutunud. Seetõttu on ainetu ka apellantide viide, et üldplaneeringu tööversioonis kirjapandut saab vastustaja oma seisukohtade toetamiseks alati suvaliselt muuta.
17.Apellandid märgivad iseenesest õigesti, et tuginedes PT väljastamisest keeldumisel argumendile, et kavandatav ehitis on asjaomase piirkonna väljakujunenud hoonestuslaadi arvestades sobimatu, siis tuleb tal keeldumises välja tuua ka sellekohased põhjendused, mida puudutatud isikul on võimalik vaidlustada. See ei tähenda siiski, et haldusorgan ei võiks viidata üldplaneeringu tööversiooni põhjendustele. HMS § 56 lg 1 teise lause kohaselt esitatakse haldusakti põhjendus haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Praegusel juhul ei ole seejuures piirdutud viitamisega üldplaneeringu tööversioonile, vaid TLPA 22.12.2016 otsusest järelduvalt (sh viitest 2011. a eskiisile) on vastustaja pidanud ainsaks keskkonda sobivaks lahenduseks ajaloolise paekivist laohoone taastamist selle algses mahus ja iseloomulikus välisilmes. See vastab Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu tööversioonis (vt 21.06.2013 tööversiooni p 2.7; 2018. a augusti tööversiooni p 2.12.1 tabeli p-d 3 ja 4) märgitule, mis näeb ette, et miljööväärtuslikul hoonestusalal asuvad miljööväärtuslikud hooned kuuluvad säilitamisele (sh hoone maht, fassaadijaotus ja räästajoon) ja restaureerimisele või taastamisele. Vastustaja on selgitanud, et piirkonna miljööväärtuslikkus seisneb sellel säilinud 19. saj. väiketööstusalale iseloomulikus hoonestuses (suhteliselt väikesemahulised paekivihooned) ja sellele vastas enne ebaseaduslikku ümberehitamist ka Kotzebue tn 18a kinnistul paiknev laohoone. Seda kinnitavad ka Tallinna linna 22.01.2018 vastuse lisadena 2–5 esitatud fotod piirkonna hoonestuse varasemast laadist. Apellandid ei ole esitanud mingeid sisulisi vastuväiteid, et piirkonna ja konkreetse hoone miljööväärtuslikuks hindamise aluseid tegelikult ei esine, samuti on üksnes paljasõnaliseks jäänud väide, et Kotzebue tn 18a laohoonet ei olnud selle kehva ehitustehnilise seisukorra tõttu mõistlikult võimalik säilitada. Kaudselt saab selle vastuväite otsitust järeldada mh asjaolust, et laohoone endises mahus rekonstrueerimiseks oli 2011. a-l väljastatud ka projekteerimistingimused.
18.Asjaolu, et Kotzebue tn 18a kinnistul asuv laohoone on praeguseks õigusliku aluseta ümber ehitatud ega ole seetõttu säilinud endises miljööväärtuslikus mahus ja välisilmes, ei mõjuta TLPA 22.12.2016 otsuse õiguspärasust. Ebaseaduslikust ehitustegevusest ei saa tekkida kaitstavat usaldust, et vastustaja aktsepteerib hoone laiendust ja võimaldab selle tagantjärele seadustada. Kui ehitis on juba valminud (st puudub vajadus teha ehitusloakohustuslikke töid), siis ei oleks sellele projekteerimistingimuste või ehitusloa väljastamine enam eesmärgipärane, vaid asjakohane oleks taotleda hoonele kasutusluba (nt Riigikohtu 24.11.2017 määrus nr 3-171398). Olukorras, kus miljööväärtuslikku hoonet on siiski võimalik ebaseadusliku laienduse lammutamisega taastada ja selleks on ülekaalukas avalik huvi (nt vajadus tagada miljööväärtusliku piirkonna terviklikkus), saab vastustaja teha kinnistuomanikule ettekirjutuse hoone endisel kujul taastamiseks. Praegusel juhul ongi TLPA koostanud 20.04.2018 ettekirjutuse nr 1812899/00167 (vt ettekirjutuse 08.12.2017 projekt ja apellantide 28.02.2018 vastuväited – tl 98-129; tl 154-155), millega kohustas apellante taastama Kotzebue tn 18a kinnistul asuva laohoone selle algses mahus ja iseloomulikus välisilmes. Selle ettekirjutuse on apellandid vaidlustanud Tallinna Halduskohtu menetluses olevas haldusasjas nr 3-18-1812.
19.Apellante ei ole koheldud ebavõrdselt Kotzebue tn 18c ja 18d kinnistute omanikega, sest tegemist ei ole samalaadsete olukordadega. Viidatud kinnistutel puudub miljööväärtuslik hoonestus ja neid ei ole üldplaneeringu tööversiooni kohaselt kavas arvata miljööala hulka (s.o erinevalt Kotzebue tn 18, 18a, 18b ja 18e kinnistutest). Samuti ei oma tähtsust, et apellantide poolt laiendatud laohoone kõrgus ei ületa sellega külgneva hoone (s.o samal kinnistul paikneva asutusehoone) kõrgust, sest igal juhul on ümberehitatud laohoone maht oluliselt varasemast suurem ja välisilme täielikult moonutatud.
10(11)
3-17-155
20.Nagu ringkonnakohus eespool selgitas, ei saa TLPA 22.12.2016 otsusest järeldada, et taotletud PT väljastamisest keelduti muu hulgas põhjusel, et vastustaja viis paralleelselt läbi järelevalvemenetlust seoses Kotzebue tn 18a laohoone ebaseaduslike ümberehitustöödega, mida on korduvatele ettekirjutustele ja sunnivahendite kohaldamisele vaatamata jätkatud (vt TLPA 01.09.2016 ettekirjutus nr 1612899/00493 – tl 43-44; tl 92-93; TLPA 16.09.2016 ja 21.09.2016 hoiatused – tl 95-95p; tl 97-97p; TLPA paikvaatluste aktid – tl 55-90p). Seetõttu ei oma nimetatud järelevalvemenetlusega seonduv praeguse vaidluse lahendamisel tähtsust. Ringkonnakohus märgib siiski, et EhS §-st 32 ei tulene ainsatki alust, mis võimaldaks keelduda taotletud PT väljastamisest üksnes põhjendusega, et taotleja on kavandatud ehitustöid juba alustanud, ilma selleks õiguslikku alust omamata. PT andmisest keeldumine ei saa olla karistus ebaseadusliku ehitamise eest, vaid selleks peab alati olema sisuline põhjus.
21.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 4 alusel jääb OS, OY, SŠ ja AP apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 28.03.2018 otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et apellatsioonkaebuse esitamisel on tasutud riigilõivu iga apellandi kohta 15 eurot (s.o kokku 60 eurot), kuid ringkonnakohtule pole esitatud andmeid muude apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulude kohta. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja muutmata halduskohtu otsus, millega jäeti kaebus tervikuna rahuldamata, jäävad apellantide menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel nende endi kanda. Tallinna linn ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel samuti tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.