O.S., O.Y., S.Š.i ja A.P.i kaebus Tallinna linna 22.12.2016 projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumise tühistamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad: O.S., O.Y., S.Š. ja A.P., ühine volitatud esindaja Tiina Pill Vastustaja: Tallinna linn, volitatud esindajad Elis Allas ja Eva Vanamb
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada hiljemalt 27.04.2018 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.17.11.2016 esitas Constructive OÜ Tallinna Linnaplaneerimise Ametile projekteerimistingimuste taotluse Kotzebue tn 18 a asuva ehitise laiendamiseks üle 33% esialgsest mahust. Taotlusele lisatud eskiisi kohaselt sooviti 2-korruseline laohoone ehitada 4korruseliseks.
2.22.12.2016 otsusega (tl 20) projekteerimistingimuste väljastamisest.
keeldus
Tallinna
Linnaplaneerimise
Amet
3.23.01.2017 esitasid O.S., R. S., O.Y., S.Š. ja A.P. Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna linna kohustamiseks väljastama projekteerimistingimused ja läbi viima järelevalvemenetlust.
4.Tallinna Halduskohtu 13.03.2017 määrusega võttis kohus vastu R. S. kaebusest loobumise ning lõpetas tema kaebuse osas menetluse. 1(7)
5.Vastusena Tallinna Halduskohtu 08.05.2017 kohtunõudele teatas Tallinna linn 23.05.2017, et käesoleval juhul on haldusaktina käsitatav kaebajatele 22.12.2016 edastatud kiri, millega keelduti Kotzebue tn 18a kinnistule projekteerimistingimuste väljastamisest.
6.13.12.2017 esitasid kaebajad kaebuse täpsustuse ning märkisid, et nõuavad Tallinna linna 22.12.2016 projekteerimistingimuste väljastamisest keelduva otsuse tühistamist ning Tallinna linna kohustamist projekteerimistingimuste taotluse uueks läbivaatamiseks ja järelevalvemenetluse läbi viimiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebajate seisukohad
7.Kaebajad paluvad kaebuse rahuldada ja vastustajalt välja mõista nende menetluskulud.
8.Vastustajal puudus alus projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumiseks, keeldumine on motiveerimata ning see on kaasa toonud ebaõige otsuse. Otsuses on viidatud ehitusseadustiku (EhS) § 32 p-le 5, mille kohaselt keeldutakse projekteerimistingimuste (PT) väljastamisest, kui projekteerimistingimuste alusel kavandatav ehitis võib ülemäära riivata kolmanda isiku õigusi. Samas on vastustaja jätnud määratlemata, kes on see kolmas isik ning keeldumisest ei nähtu sellekohaseid argumente ja kaalutlusi. Kaebajad leiavad, et käesoleval juhul ei ole keeldumises märgitud viide asjakohane.
9.Vastustaja on keeldumisel viidanud, et eskiisi kirjanurgas esitatud info kohaselt on tegemist ehitise püstitamiseks koostatud eskiisiga ja taotluses puudub selgitus, millise hoone laiendamist taotletakse. Tegemist on puudusega, mille haldusorgan oleks saanud kergesti ise kõrvaldada (küsides infot) ning see ei saanud olla PT mitteväljastamise aluseks.
10.Vastustaja pole põhjendanud, miks tuleks Kotzebue tn 18a kinnistu laohoone ümberehitamist kaaluda vaid 2011. aasta eskiisprojektis kajastatud mahus. Keeldumises on viidatud küll nii kavandatavale üldplaneeringule ning miljööväärtusele, kuid jäetud selgitamata, millistele konkreetsetele asjaoludele tuginedes on projekteerimistingimused väljastamata jäetud. Vastustaja poleks tohtinud tugineda Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringule kui veel kehtestamata aktile. Sellise dokumendi alusel ei saa teha isikute õigusi piiravaid otsuseid. Üldplaneeringu 12 aastat kestev menetlemine näitab, et sellel puudub ühiskondlik aktsept ning seetõttu ei saa kohaldada ka vastustaja viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-87-13 sätestatud põhimõtteid. Seega ei ole ka viited miljööala olemasolule asjakohased. Samal põhjusel on ka vastustaja vastuse p-s 16 toodud n-ö reeglid üldised ja ei põhine ühelgi õigusaktil. Ka tuleks neid põhimõtteid rakendada ainult kultuurimälestiste ja väga väärtuslike hoonete puhul, mille hulka kaebajate hoone aga ei kuulu. Lisaks ei saaks vaid see, et mõni hoone jääb miljööpiirkonda, tuua kaasa ehituslikke piiranguid. Vastustaja põhjendus, et vaidlusalune hoone asub miljööalal, ei saa olla piisavaks põhjenduseks, kuna erinevate hoonete osas kehtivad erinevad hoonestuspõhimõtted. On ilmne, et väga väärtuslike hoonete puhul kohaldatakse teisi standardeid kui vähemväärtuslike puhul.
11.Olukorras, kus vastustaja lubab naaberkinnistule ehitada kuni kuus 4 maapealse korrusega korterelamut ja kaebajatel seda teha ei lubata, on tegemist ebavõrdse kohtlemisega. Seega on otsus ka sellel põhjusel õigusvastane ning tuleb tühistada. Vaidlustatud haldusakti tühistamise korral tuleb vastustajat kohustada kaebajate projekteerimistingimuste taotlust uuesti läbi vaatama.
12.Kuigi projekteerimistingimuste väljastamisest keelduti ka põhjusel, et toimub järelevalvemenetlus, siis tegelikkuses seda ei tehta. Vastustaja ei viljele mingit järelevalvemenetlust ning keeldumises pole ka põhjendatud, millisel õiguslikul alusel on järelevalvemenetlus alustatud; mida konkreetselt selle menetluse käigus vastustaja tuvastab ja
2(7)
kuidas on see tulemus seotud PT mitteväljastamise või väljastamise otsusega. Seega tuleb vastustajat kohustada järelevalvemenetlust läbi viima. Kaebajad leiavad, et järelevalvemenetlus, mille käigus jälgib vastustaja laohoone ehitust, teeb vaatlusprotokolle ja koostab ettekirjutuse, ei ole käsitatav järelevalvemenetlusena, mis õigustaks projekteerimistingimuste väljastamata jätmist. Vastustaja seisukohad
13.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.
14.Kotzebue tn 18a kinnistul asub ehitisregistri andmetel 2-korruseline laohoone ja 3-korruseline ärihoone. Ehkki projekteerimistingimuste taotluses ega sellele lisatud eskiisis ei nimetata, kumma hoone laiendamist taotletakse, on ilmne, et kaebajate huvi on laiendada neile kuuluvat hoonet, s.t (algselt) 2-korruselist laohoonet, ning tänaseks on seda õiguslikku alust omamata ka tehtud: hoone on ehitatud 4-kordseks ning selle välisilmet on tundmatuseni muudetud.
15.Vastustaja on vaidlustatud otsuses selgitanud, et Kotzebue tn 18 kinnistul asuvad hooned on hinnatud miljööväärtuslikeks ning rekonstrueeritav lahendus ei tohi olla miljööväärtuslikke hooneid moonutav ega Kalamaja miljööväärtuslikku hoonestusalasse sobimatu. Ehkki vastustaja osundas seejuures 2011. aastal väljastatud projekteerimistingimustele, mis on tänaseks kehtivuse kaotanud, on vastustaja oma 22.12.2016 kirjas sõnaselgelt väljendanud, et uusi asjaolusid, mis tingiksid ameti seisukohtade muutumise, ilmnenud ei ole. Lisaks on vastustaja oma 22.12.2016 kirjas selgitanud, et kõik eeltoodud põhimõtted kajastuvad ka Tallinna Linnavolikogu 26.01.2006 otsusega nr 8 algatatud Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringus (leitav Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kodulehelt: http://www.tallinn.ee/est/ehitus/Pohja-Tallinna-linnaosauldplaneering), mille kohaselt jääb Kotzebue tn 18a kinnistu korterelamute alale Kalamaja miljööväärtuslikus piirkonnas.
16.Kohalikul omavalitsusel ei ole keelatud planeeringu kaalumisel arvesse võtta asjakohaseid õiguslikult mittesiduvaid dokumente, s.h koostamisel oleva kõrgema planeeringu eesmärke. Avalik haldus peab vältima vastuolulist tegutsemist.
17.Miljööalal kohalduvad ehitamisele igal juhul hoone asukohast tulenevad piirangud, kuid hoone täpsed ümberehitamise, laiendamise või asendamise tingimused otsustatakse igal üksikjuhul eskiisprojekti alusel, arvestades ümbruskonnas väljakujunenud ehitusliku olukorraga. Ekslik on ka kaebajate seisukoht, et miljööaladel kehtivaid põhimõtteid tohiks rakendada ainult kultuurimälestiste ja väga väärtsulike hoonete puhul. Vastupidi, enamuse väärtuste puhul peetakse piisavaks kohaliku tasandi kaitset, mis seisneb miljööaladele kaitse- ja kasutustingimuste määramises, s.h üldplaneeringutega.
18.Projekteerimistingimuste taotlusele lisatud eskiisi kohaselt, samuti juba teostatud ehitustöödest nähtuvalt soovivad kaebajad hoonet, mis ei sobi oma mahult ega arhitektuuriliselt välisilmelt miljööväärtuslikule alale, kus on oluline säilitada võimalikult samas mahus olemasolevad, 19. sajandi väiketööstusmaastikule iseloomulikud, peamiselt (puitosadega) paekivist hooned ja leida neile sobiv kasutusfunktsioon.
19.Vastustaja tõdeb, et vaidlustatud otsuses on ekslikult jäetud viitamata EhS § 32 p-dele 2 ja 3, mis haldusakti põhjendustest nähtuvalt olid ilmselgelt samuti keeldumise aluseks, ning viidatud on ainult EhS § 32 p-le 5, mis käsitleb kolmandate isikute õiguste riivet. Kolmandate isikute õiguste riive seisneks muuhulgas ebavõrdses kohtlemises: ümberkaudsete ajalooliste madalate paekivihoonete omanikel on õigustatud ootus, et miljööväärtuslikul alal ehitamisele kehtestatud nõuded kehtivad ühetaoliselt kõigile, samuti, et piirkonna miljööväärtuslikud hooned ja ajaloolised hoonemahud, s.o elemendid, mis annavad kõnealusele piirkonnale väärtuse, säilivad. Antud juhul nähtub otsusest selgelt, millised olid haldusorgani kaalutlused, mistõttu saab kohus 3(7)
nendega arvestada (vt nt RKHK 29.11.2012 otsust asjas nr 3-3-1-29-12, p 20, ning 14.12.2012 otsust asjas nr 3-3-1-33-12, p 16). Võimalikud minetused vorminõuetes ei muuda oma õiguslikult olemuselt haldusakti sisu ning haldusorgan annaks ka tänasel päeval samasisulise haldusakti välja.
20.Kaebajad on ekslikult järeldanud, et keeldumise (üheks) aluseks on eskiisi kirjanurgas esitatud info, mille kohaselt on tegemist ehitise püstitamiseks koostatud eskiisiga ja taotluses puudub selgitus, millise hoone laiendamist taotletakse. Projekteerimistingimuste väljastamisest keelduti, sest sellist hoonet, nagu kaebajad eskiisist nähtuvalt soovivad, kõnealusele kinnistule eelpool toodud põhjustel püstitada (või olemasolevat hoonet sellisel kujul laiendada) ei saa.
21.Tõene ei ole ka väide järelevalvemenetluse mittetoimumisest. Kotzebue tn 18a laohoone osas toimub järelevalvemenetlus alates 2016. aasta veebruarist, s.t järelevalvemenetlust alustati juba enne, kui kaebajad laohoone omanikuks said. Samuti ei ole vaidlust, et kaebajad on sellest teadlikud, kuna järelevalvemenetluse raames tehtud ettekirjutuse on nad halduskohtu vaidlustanud (haldusasi nr 3-16-1908). Vastustaja rõhutab, et järelevalvemenetluse läbiviimine kaebajatele kuuluva hoone osas ei olnud projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumise aluseks. Kuivõrd kaebajatele on 01.09.2016 tehtud ettekirjutus, kust nähtub nii ettekirjutuse tegemise alus (KorS § 28 lg 1) kui ka sisu: õigusliku aluseta ehitustööd, pidid kaebajad sellest ka teadlikud olema. Kaebajate järeldus, et projekteerimistingimuste väljastamisest keelduti poolelioleva järelevalvemenetluse tõttu, põhineb ilmselt 22.12.2016 kirjas mainitud asjaolul, mille kohaselt keeldus amet samale aadressile projekteerimistingimusi väljastamast ka 16.03.2016. See on antud juhul aga asjassepuutumatu, kuivõrd tookord taotles projekteerimistingimusi hoone toonane omanik, OÜ Beetahansa, kes vaidlustas keeldumise ka halduskohtus (haldusasi 3-16-746), kuid loobus kaebusest. Vastustajale jääb arusaamatuks, millise järelevalvemenetluse läbiviimist kaebajad antud juhul taotlevad. Kaebajatele on edastatud ettekirjutuse eelnõu projekt, mille kohaselt nõutakse kaebajatelt Kotzebue 18a kinnistul paikneva, osaliselt lammutatud laohoone taastamist, ebaseaduslikult ehitatud ehitise lammutamist ning ehitise valmisehitamist algses mahus ja välisilmes. Kaebajad esitasid omapoolse seisukoha ettekirjutuse eelnõu projekti osas 28.02.2018 ning need on praegu ametis kaalumisel.
KOHTU PÕHJENDUSED
22.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub vaidlustatud haldusaktis toodud põhjendustega ning ei pea nende kordamist vajalikuks (HKMS § 165 lg 2). Projekteerimistingimustega seotud tühistamis- ja kohustamisnõue
23.Vaidlust ei ole selles, et 17.11.2016 esitatud projekteerimistingimuste taotlus oli esitatud eesmärgiga laiendada Kotzebue 18a ehitist üle 33% esialgsest mahust. Vaidlust ei ole ka selles, et taotlejate sooviks oli ehitada olemasolev 2-korruseline laohoone ümber neljakorruseliseks (vrd kaebusele lisatud eskiis, tl 13-16). Pooled on erineval seisukohal selles, kas vastustajal oli õigus projekteerimistingimuste väljastamisest keelduda.
24.Kuivõrd vaidlusalune kinnistu asub Tallinna linnas ning kaebajad soovisid olemasoleva hoone laiendamist üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust, laieneb kavandatule üldreegli kohaselt detailplaneeringu koostamise nõue (vrd planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg 4(7)
1). Et praegusel juhul vähendati (Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2015 korraldusega nr 931-k algatatud) detailplaneeringu ala ning kaebajate kinnistu arvati sellest välja (nimetatu on kaebajad vaidlustatud haldusasja nr 3-17-166 raames), soovisid kaebajad oma eesmärki saavutada PlanS § 125 lg 5 alusel projekteerimistingimuste kaudu.
25.PlanS § 125 lõike 5 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui: 1) ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi; 2) üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega. Kohus rõhutab, et projekteerimistingimuste väljastamisel on haldusorganil lai kaalutlusruum, sh õigus hinnata hoone sobivust. Et tegemist on kaalutlusotsusega, on kohtulik kontroll selle üle piiratud ning kohus ei hinda õiguslikus vaidluses otstarbekust ja sobivust. Üksnes ilmselgelt meelevaldne haldusorgani hinnang otstarbekuse ja sobivuse osas võib olla aluseks, et kohus tuvastaks kaalutlusvea ning saadaks taotluse haldusorganile uueks menetlemiseks. Praegusel juhul sellist meelevaldsust ei nähtu.
26.Kuigi vaidlustatud haldusaktis on otsesõnu keeldumise alusena viidatud üksnes ehitusseadustiku (EhS) § 32 p-le 5, nõustub kohus vastustaja poolt kohtumenetluses antud selgitustega, et otsusest nähtuvad kaalutlused ka EhS § 32 p-de 2 ja 3 kohaldamisega seoses. Nimetatud normide kohaselt on projekteerimistingimuste andmisest õigus keelduda, kui projekteerimistingimuste taotlus ei vasta üldplaneeringule või kui projekteerimistingimuste taotlus ei vasta EhS §-s 27 esitatud nõuetele. Vaidlustatud otsuses on selgelt märgitud, et hoone laiendamine üle 33% on vastuolus koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu põhimõtete ja ameti poolt varem väljastatud seisukohtadega ning võib riivata kolmandate isikute õigusi, kellel on õigustatud ootus miljööväärtuslike hoonete ja piirkonna ajalooliste hoonemahtude säilimisele. Kohtu hinnangul ei saa olla mõistlikku vaidlust, et vastustaja on hinnanud ka soovitud hoone asukohas väljakujunenud keskkonda, sh hoonestuslaadi (vrd ka EhS § 27 lg 2, PlanS § 125 lg 5 p 1). Kohtumenetluses antud selgitustega arvestamise osas on vastustaja viited Riigikohtu halduskolleegiumi 29.11.2012 otsusele nr 3-3-1-29-12 ja 14.12.2012 otsusele nr 3-3-1-33-12 asjakohased. Kohaldatud EhS normidele viitamata jätmine ei too kaasa haldusakti tühistamist (HMS § 58).
27.Pooled ei vaidle selle üle, et Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringut veel kehtestatud ei ole. Selle tööversioon on aga kerge vaevaga leitav (vrd vastustaja viited Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kodulehele või otsingumootorit kasutades). Et Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringut veel kehtestatud ei ole, puudub vaidlus ka selles, et Kotzebue 18a asub alal, mille osas ei ole miljööala veel vastava otsusega määratud. Kehtivas Tallinna linna üldplaneeringus sätestatud miljööala on kavandatavast mõnevõrra väiksem ning asub vaidlusalusest alast veidi eemal (vt ka http://www.tallinn.ee/est/g6597s45133). Kohus nõustub vastustajaga, et kaalutlusõiguse teostamisel tuleb arvestada kõikide oluliste asjaoludega. Kuigi veel kehtestamata üldplaneeringust ei saa lähtuda kui siduvast õigusaktist, on kohtupraktika jaatanud kohaliku omavalitsuse võimalust võtta kaalumisel arvesse ka asjakohaseid mittesiduvaid dokumente (vrd Riigikohtu 20.03.2014 otsus haldusasjas nr 3-3-1-87-13). Samas lahendis on Riigikohus rõhutanud, et avalik haldus peab vältima vastuolulist tegutsemist ning 5(7)
seetõttu tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada kõigi oluliste asjaoludele. Nimetatud lahendile on vaidlustatud otsuses ka viidatud. Võttes arvesse viidatud Riigikohtu lahendit ning asjaolu, et kavandatava linnaosa üldplaneeringuga laiendatakse miljööala ning kava kohaselt hõlmab see ka vaidlusaluse piirkonna, peab kohus miljööalaga seotud kaalutlusi asjakohasteks. Kaebajate väide, justkui viitaks linnaosa üldplaneeringu pikk menetlus ühiskondliku aktsepti puudumisele, on paljasõnaline. Üldplaneeringute puhul ei saa aastaid kestvat menetlust pidada ebatavaliseks.
28.Vastustaja on selgitanud, et miljööväärtuslikel aladel tuleb üldplaneeringu kohaselt tagada ajalooliselt väljakujunenud ehitiste, kinnistustruktuuri, haljastuse ja maastikuelementide eripära ning avanevate kaug- ja sisevaadete säilimine. Miljööväärtuslikud hooned miljööväärtuslikul hoonestusalal kuuluvad säilitamisele ja restaureerimisele või taastamisele vastavalt kaitse- ja kasutamistingimustele. Ehitiste püstitamisel ja laiendamisel juurde-, peale-, ümber- või allaehitamise teel tuleb järgida ajalooliselt väljakujunenud linnaehituslikku struktuuri, tänavavõrku, stiililist ja ajastulist mitmekesisust, hoonestuse üldist mastaapi, perspektiivvaateid, siluetti, katusemaastikku ja muud paigale iseloomulikku. Miljööväärtuslikel hoonetel tuleb säilitada hoone mahud, fassaadijaotus ja räästajoon. Hoone täpsed ümberehitamise, laiendamise või asendamise tingimused otsustatakse igal üksikjuhul eskiisprojekti alusel, arvestades ümbruskonnas väljakujunenud ehitusliku olukorraga. Kõiki asjaolusid arvestades (k.a Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu menetlusstaadiumit) ei saa neid kaalutlusi meelevaldseks ega ilmselgelt põhjendamatuks pidada.
29.Kaebajad ei ole selgitanud, millele tuginedes nad leiavad, et vastustaja vastuse p-s 16 esitatud nõudeid tuleks kohaldada vaid kultuurimälestiste ning väga väärtuslike hoonete puhul. Miljööväärtuslikkust saab tagada teatud ala tervikliku kujundamisega. Lähtudes vaid üksikutest hoonetest ning jättes nende asukoha keskkonna ja olustikuga arvestamata, ei ole miljööväärtusliku piirkonna säilitamine tulemuslik. Kuigi Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringut pole veel kehtestatud, nähtub selle tööversioonile lisatud kaardilt (Kalamaja miljööväärtuslik piirkond, leitav: http://www.tallinn.ee/est/g6456s69501), et kaebajatele kuuluvat hoonet on peetud miljööväärtuslikuks. Seega ei saa kaebajate väiteid väheväärtuslikust ja lagunenud hoonest pidada põhjendatuks.
30.Olukorras, kus kaebajad on ilma õigusliku aluseta ehitist oluliselt laiendanud ja pole vaatamata mitmetele ettekirjutustele ehitustegevust peatanud, on kaebajate viited sellele, et vastustaja pole tuvastanud kinnistul paiknenud paekivihoonete ehitustehnilist seisukorda, alusetud. Ka kaebajate viide vastustaja võimalusele nõuda projekteerimistingimustega teatavat välisilmet (vrd tl 138) või vastavat ümberehitust, on sellises olukorras kohatu.
31.Kohus peab põhjendamatuks ka kaebajate väidet ebavõrdsest kohtlemisest. Võrdselt tuleb kohelda võrdseid. Kaebajad ja nende poolt viidatud naaberkinnistute omanikud on erinevas olukorras. Kaebajate viidatud Kotzebue tn 18c ja Kotzebue tn 18d kinnistud ei ole Põhja-Tallinna üldplaneeringu tööversioonile lisatud kaardi („Kalamaja miljööväärtuslik piirkond“ http://www.tallinn.ee/est/g6456s69501) kohaselt arvatud miljööala koosseisu. Seega ei ole võrdseid ebavõrdselt koheldud ning kaebajate õigust võrdsele kohtlemisele riivatud ei ole.
32.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vastustaja keeldumine projekteerimistingimuste väljastamisest oli õiguspärane. Seega puudub alus kaevatava otsuse tühistamiseks.
33.Tühistamisnõude rahuldamata jäämisel ei ole alust ka sellega olemuslikul seotud kohustamisnõude (vaadata projekteerimistingimuste taotlus uuesti läbi) rahuldamiseks. Järelevalvemenetluseks kohustamise nõue
6(7)
34.Kaebajad väidavad, et vastustaja ei ole oma 22.12.2016 kirjas põhjendanud, millisel õiguslikul alusel on järelevalvemenetlust alustatud, mida selle menetluse käigus tuvastatakse ja kuidas on see tulemus seotud projekteerimistingimuste väljastamisest keelduva otsusega.
35.Kohtu hinnangul on vastustaja põhjendatult selgitanud, et järelevalvemenetluse läbiviimine projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumise aluseks ei olnud ning see nähtub ka vaidlustatud haldusaktist. Asjaolu, et haldusaktis (eelkõige selle 3. lõigus, vrd tl 20) on viidatud üksnes varasemale, teise isiku esitatud projekteerimistingimustest keeldumise alustele, ei tähenda, et seda oleks ka praegusel juhul arvesse võetud. Lisaks on vastustaja põhistanud, et kaebajad olid või pidid olema järelevalvemenetluse sisust teadlikud, kuna neile on tehtud ettekirjutus. See nähtub ka haldusasja nr 3-16-1908 materjalist. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 01.09.2016 ettekirjutusega kohustati O.S.t, R. S., O.Y.t, S.Š.i ja A.P.i peatama kõik ehitustööd Kotzebue 18a asuvas laohoones ning tehti hoiatus rakendada ettekirjutuse mittetäitmisel sunniraha iga ettekirjutuse saaja suhtes summas 5000 eurot. Tallinna Halduskohus leidis viidatud haldusasjas, et ettekirjutus oli põhjendatud ja seaduslik (otsus ei ole veel jõustunud, kuna kaebajad esitasid 07.03.2018 apellatsioonkaebuse).
36.Eeltoodust ning vastustaja esitatud dokumentidest nähtub üheselt, et vastustaja on teinud ning teeb jätkuvalt erinevaid järelevalvemenetlusega seotud toiminguid. Seda kinnitavad nii vastustaja vastusele lisatud paikvaatluse aktid, ettekirjutuse projekt kui ka kaebajate endi poolt märgitu (vrd nt 26.02.2018 seisukoha p 2.2. , tl 138 pöördel). Sellises olukorras on ilmne, et tegemist pole kaebajate õigusi rikkuva tegevuse/tegevusetusega ning vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemine pole põhjendatud.
37.Järelevalvemenetluse läbiviimiseks kohustamise nõue jääb rahuldamata. Menetluskulud
38.HKMS § 108 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebajate menetluskulud nende endi kanda. Kuivõrd vastustaja menetluskulude taotlust esitanud ei ole, jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.