TMS Ehitus OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 20.07.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/040249-36 tühistamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja – TMS Ehitus OÜ, registrikood 11212981, esindaja vandeadvokaat Jaak Siim Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindajad Pille Lehis ja Sirle Orav-Hinno Kohtuistung 8.01.2019
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt ja tühistada Maksu- ja Tolliameti 20.07.2018 maksuotsus nr 12.2-3/040249-36 osaliselt, vähendades määratud tulumaksu 6847,61 euro võrra.
2.Mõista Maksu- ja Tolliametilt TMS Ehitus OÜ kasuks välja menetluskulud 804 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 19.05.2017 korralduse nr 12.2-3/040249-1 alusel kaebaja 2017. aasta märtsikuu käibedeklaratsioonis (edaspidi: KMD-l) deklareeritud andmete õigsust. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise aluseks olevad asjaolud on kajastatud 13.03.2018 kontrollaktis nr 12.2-3/040249-34 (edaspidi ka: KA).
2.MTA andis 20.07.2018 välja maksuotsuse nr 12.2-3/040249-36 (edaspidi ka: MO), millega kohustas kaebajat tasuma maksuvõlga 26 239,60 eurot. Maksuhaldurile esitatud andmetest nähtus, 1(13)
et kaebaja deklareeris Hansastock OÜ väljastatud arvel nr 100301 märgitud käibemaksu 15 239,60 eurot 2017. a märtsi KMD-l sisendkäibemaksu hulgas. Maksuhaldur tuvastas, et kaebaja vormistas ehitusteenuste soetamise läbi Hansastock OÜ, kuid tegelikult pole nimetatud äriühing arvel nr 100301 kajastatud ehitustöid kaebajale teinud ega müünud. Kaebaja soetas tööd tundmatult kolmandalt isikult. Seega arvas kaebaja Hansastock OÜ rekvisiidiga arve alusel alusetult maha ja deklareeris 2017. a märtsikuu KMD-l sisendkäibemaksu 15 239,60 eurot.
3.MO põhjendused on järgmised: 1) kaebaja juhatuse liige T. Kaaret ei oma ülevaadet väidetavalt Hansastock OÜ poolt objektil töid teostanud isikute kohta; 2) Hansastock OÜ ei ole kaebajale ehitusteenuseid osutanud; 3) Hansastock OÜ poolt alltöövõtjate kasutamine ei ole tõendatud; 4) Hansastock OÜ jättis teabe ja dokumendid osaliselt esitamata; 5) Hansastock OÜ käitumine ei ole äris tavapärane ja iseloomulik reaalselt tegutsevale äriühingule; 6) kaebaja võttis pärast Hansastock OÜ-d väidetavalt alltöövõtjaks Va Ehitus OÜ; 7) Va Ehitus OÜ ei ole esitanud maksumenetluses tähtsust omavaid dokumente ning teavet; 8) Va Ehitus OÜ töötajad ei kinnita tööde teostamist Järva TÜ Türi ehitustarvete kaupluse objektil (edaspidi: Järva objekt); 9) Hansastock OÜ arve nr 100301 eest tasumine ei ole täies ulatuses tõendatud; 10) kaebaja on viinud teadlikult raha läbi Hansastock OÜ ettevõtlusest välja; 11) kaebaja juhatuse liige ja Hansastock OÜ volitatud esindaja on varasemalt tuttavad ning seotud ärialaste suhetega; 12) puudub muu dokumentatsioon, v.a arve, akt ja leping; 13) Hansastock OÜ arve nr 100301 on üldsõnaline, puudulik ning ei vasta käibemaksuseaduse (KMS) § 37 sätestatud nõuetele; 14) teostatud tööde akt nr 1 on vastuoluline, puudulik ning ei ühti Hansastock OÜ arve nr 100301 sisuga; 15) kaebaja ja Hansastock OÜ vahel sõlmitud töövõtuleping nr 17/3 on vastuoluline, puudulik ning lepingus kajastatud punkte ei järgitud.
4.Kaebajal oli MO kohaselt maksustamisperioodil 2017. a märts–aprill kohustus oma raamatupidamises kajastada, deklareerida ja tasuda tulumaksu kokku 11 000 eurot. MO-ga kohustati kaebajat tasuma maksusumma 26 239,60 eurot.
5.TMS Ehitus OÜ esitas 21.08.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 20.07.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/040249-36 tühistamise nõudes.
KAEBAJA SEISUKOHAD
6.Maksuhaldur on rikkunud põhiseadusest (PS) tulenevat kaebaja üldist võrdsuspõhimõtet; õigust heale haldusele, menetlusele ja õigusnormide järgimisele täidesaatva võimu poolt; üldist maksupõhiõigust.
7.Kaebaja soetas talle teadaolevalt 2017. a märtsis Hansastock OÜ arvel nr 100301 kajastatud ehitusteenuse nimetatud äriühingult. Isegi juhul, kui teenuse osutaja ja kaupade müüja oli Hansastock OÜ asemel mõni teine, tundmatu isik, ei olnud heauskselt käitunud ja hoolsuskohustust järginud kaebaja sellest teadlik. Menetluse käigus kogutud tõendid võimaldavad hoolimata teatud puudujääkidest jõuda järeldusele, et ostja on saanud arvel nr 100301 kajastatud teenuse ja kaubad ning on nende eest tasunud.
8.Väidetavalt esitamata jäetud hinnapakkumine on tegelikult töövõtulepingu p-s 1.1 nimetatud lisa, mis kajastab tegevuste ja materjalide koguste ja ühikute kõrval ka nende hinda, maksumust ning tööde ja materjalide kogumaksumust. Tabelis kajastatud kogumaksumus on käibemaksuga ja vastab poolte läbirääkimiste käigus kokkulepitud ja töövõtulepingu p-s 3.1 fikseeritud lepingu 2(13)
maksumusele. Maksuhaldur ei ole täpsustanud, milles seisneb hinnapakkumise üldsõnalisus ja millised on puudused.
9.Maksuhaldur ei selgitanud, kuidas T. Kaaret oleks pidanud tuvastama, et töid ei tee objektil Hansastock OÜ. Töövõtu korral ei allu töövõtja otseselt töö tellija juhtimisele ja kontrollile ning võib töö tulemuse saavutamiseks kasutada teisi isikuid. Samas on töövõtja kohustatud nõuetekohase töö tellijale üle andma ja kannab sellest tulenevat vastustust. T. Kaaret suhtles seoses töövõtulepingu täitmisega Hansastock OÜ esindusõiguslike isikutega. Ekslik on maksuhalduri väide, et T. Kaaret ei osanud öelda, kas ja kelle ülesandeks oli tutvustada töötajatele objektil tööohutusnõudeid, kes ja kuidas kontrollis objektil töötajate kohalviibimist ja tööde teostamist vastavalt tellija nõuetele ning milline oli objektil töötajate töökorraldus. T. Kaaret on andnud vastavad seletused 7.06.2017.
10.Asjakohatu on vastustaja väide, nagu Hansastock OÜ oleks arve nr 100301 eest tasumist nõudnud kohe väljastamisele järgmisel päeval. Tasumisel lähtutakse lepingus kokkulepitud tähtajast, mitte arvele märgitud kuupäevast. Praegusel juhul oli arve tasumiseks 15 päeva. Arve tasumine toimus osade kaupa, kuna osa tööde puhul tulid ilmsiks puudused, mistõttu tehti maksed peale puuduste kõrvaldamist. Lisaks ei olnud Hansastock OÜ-l kõikide tööde tegemiseks vajalike materjalide soetamiseks piisavalt raha, mistõttu ostis kaebaja vahendid alltöövõtjale maksmisele kuuluva rahasumma arvelt. Arve parandamise nõue oleks olnud põhjendatud, kui lepingupoolte vahel oleksid tekkinud erimeelsused arve tasumise tingimuste osas, kuid neid ei ilmnenud.
11.Va Ehitus OÜ ei deklareerinud 2017. aasta märtsikuu KMD-l ja selle osal INF A müüki Hansastock OÜ-le, kuna Va Ehitus OÜ ei olnud käibemaksukohustuslane. 2017. a märtsis ja aprillis on Hansastock OÜ kandnud pidevalt äriühingute arvele tuhandeid eurosid, mis võivad olla eelduslikult osalised tasud alltöövõtu korras tehtud tööde eest.
12.Maksuhaldur on kontrollaktis möönnud, et OÜ Joveld kinnitas ajavahemikul 23.03.2017– 24.04.2017 Hansastock OÜ-le akende, nende paigaldamise ja transportimise müüki. Puudub oluline ja võrdlemist mittevõimaldav hinnaerinevus 23.03.2017 tellimislepingus nr 021, 23.03.2018 ettemaksuarves nr 488 ja 24.04.2017 arves nr 68 ja tööde akti nr 1 vahel. 23.03.2018 tehtud fotodelt nähtuvad OÜ Joveld paigaldatud aknad, samad nähtuvad ka kaebaja ja Hansastock OÜ esindajate allkirjastatud aktil nr 1. Akti koostades ei olnud teada, kuidas kirjeldab kaupa oma arvel nende müüja. Seetõttu märgiti aktis nr 1 kõnealused aknad üldise kirjeldusega. Maksuhaldur ei ole kogunud maksumenetluse käigus teavet või dokumente, mis võimaldaksid väita, et tegemist ei ole sama kaubaga.
13.Maksuhalduri seisukohad on vastuolulised. Esmalt väideti, et Hansastock OÜ oli reaalse majandustegevuseta variühingu tunnustega äriühing, samas ei seadnud maksuhaldur kahtluse alla Hansastock OÜ tehtud veoauto müügitehingu faktilist toimumist ega tehingu deklareerimist. Kui alltöövõttu oleks tellitud mõnelt tundmatult kolmandalt isikult, peaks vastav asjaolu kajastuma kaebaja raamatupidamises. Selliseid dokumente ei ole, kuna teenuse osutaja oli Hansastock OÜ, kellele töö eest tasuti. Vastustaja ei ole eitanud, et A. A. tegutses Türi ehitustarvete kaupluse objektil muuhulgas Hansastock OÜ esindajana. Kaebajal ei saanud olla kahtlust, et tehingu teine pool, kes talle alltöövõtu korras töid teeb, on Hansastock OÜ.
14.T. Kaaret ei ole maksumenetluse käigus muutnud ega andnud vastuolulisi ütlusi arve tasumise kohta. 07.06.2017 pidas T. Kaaret arve tasumise all silmas asjaolu, et kaebajal ei olnud arvest tulenevaid täitmata kohustusi Hansastock OÜ ees. Arvel ei olnud võimalik poolte nõuete tasaarvestamist täies ulatuses kajastada, sest tasaarvestamise aluseks olevad asjaolud ilmnesid osaliselt alles peale Hansastock OÜ arve nr 100301 koostamist. Ettemaksuarve väljastati 10.03.2017, kuid tasaarvestamist tingiv asjaolu akende eest OÜ-le Joveld tasumise vajaduse näol ilmnes alles 2017. a aprilli teises pooles. Lisaks nõuete tasaarvestustele tasus kaebaja Hansastock OÜ pangakontole viie ülekandega üle 44 000 euro arve nr 100301 katteks. Väidetava 3(13)
käibemaksupettuse puhul ei omaks väljastatud arve osaline tasumata jätmine tähendust sisendkäibemaksu mahaarvamise lubatavuse kontekstis.
15.Kaebajal puudub ülevaade sellest, mis arve nr 100301 alusel Hansastock OÜ-le tasutud summadest edasi sai ja kelle kätte raha jõudis. Maksumenetluses ei ole kogutud tõendeid selle kohta, et kaebaja viis teadlikult raha läbi Hansastock OÜ ettevõtlusest välja.
16.Kaebajale jääb arusaamatuks, milliste isikute antud suulisi seletusi ja dokumente vastustaja silmas peab, kui ta osutab asjaolule, et Hansastock OÜ ja Va Ehitus OÜ jätsid soovitud teabe esitamata. Kaebajal puudus võimalus mõjutada kolmandaid isikuid teabe andmisel ja dokumentide esitamisel, maksuhaldur kasutas teabe mitteesitamist kaebaja vastu.
17.Kaebajale on arusaamatu maksuhalduri järeldus, mille kohaselt pidi kaebaja Hansastock OÜ-ga lepingu koostamisel teadma, et viimane ei teosta kogu objekti ulatuses alltöövõttu. Poolte tahe ei olnud sellele suunatud. Kokkulepitud tööde maht hõlmas vaid osa lepingu tööde mahust, millest tulenevalt erineb ka lepingutes märgitud lepingu maksumus.
18.Alusetu on maksuhalduri etteheide, et kaebaja ei ole esitanud ühtegi dokumenti aktis nr 1 ja töövõtulepingus kajastatud tööde, materjalide ja arvandmete kinnitamiseks. Kaebaja on esitanud koopia töövõtulepingu lisaks olevast mahutabelist, mis on käsitatav hinnapakkumisena, samuti koopiad kõigist muudest dokumentidest. Kaebaja on esitanud maksuhaldurile enda pangakontode väljavõtted, mis tõendavad arve osalist tasumist ning kontode aruanded, kus vaidlusalune tehing kajastub. Samuti esitas kaebaja ostuarved, millel kajastuvad ka Türi ehitustarvete kaupluse objektile Hansastock OÜ eest ostetud materjalid. Kaebaja esitas ka 08.05.2017 nõude loovutamise lepingu Hansastock OÜ ja kaebaja vahel, mis samuti seondub nimetatud objektil tehtud töö ja sellest tulenevate nõuetega. Kaebaja on täitnud kaasaaitamiskohustust nõutavas ulatuses. Kaebajal ei ole võimalik esitada töövõtjana tegutsenud teise lepingupoole raamatupidamisarvestuses kajastuma pidavaid dokumente, mis ei ole kaebaja valduses ning dokumente, mida ei ole vormistatud ning mille koostamist ei näe seadus ette.
19.Kaebaja juhtis arve saamisel Hansastock OÜ esindaja tähelepanu sellele, et arve nr 100301 on puudustega. Arve juurde kuulub akt nr 1, mitte nr 2. Aktis nr 1 on detailselt kajastatud teostatud ehitustööd, millele on viidatud arve lahtris „Kauba nimetus“. Aktis on ka kirjas, millised on arvel viidatud ehitustööd, millisel perioodil ning ehitusobjektil töid teostati, millised olid tööde mahud ja kokkulepitud hinnad. Akti sisu langeb kokku töövõtulepingu lisaks oleva mahutabeliga. Praktikas on selline viidet sisaldava arve vormistamine tavapärane.
20.Arve nr 100301 oli ettemaksuarve, mis koostati ja väljastati töövõtulepingu sõlmimisel päeval 10.03.2017. Samuti vormistati samal päeval teostatud tööde akt nr 1, mis allkirjastati hiljem, kui tellija oli veendunud aktis kirjeldatud tööde valmimises ja töödes ilmnenud puuduste kõrvaldamises. Aktis nr 1 on märgitud tööde teostamise ajaks 2017. a märts, kuna töövõtulepingu p-de 2.1-2.2 kohaselt jäid tööde teostamise tähtajad märtsikuusse. Osad tööd venisid ja tööd lõpetati aprillis. Aktis nr 1 kirjeldatud tööd, nende maht ja materjalide maksumus kajastub 10.03.2017 töövõtulepingu nr 17/3 lisaks 1 olevas mahutabelis. Kuna töövõtuleping nr 17/3 koostati kaebaja ja OÜ KEK-i Ehitus vahel 10.03.2017 sõlmitud töövõtulepingu nr TV14 põhja kasutades, jäi sinna lepingu sõlmimise kohana Paide, kuid kaebaja ja Hansastock OÜ vahelise lepingu vormistamine toimus kaebaja kontoris, see aga lepingu kehtivust ei mõjuta. Vastustaja ei ole selgitanud, millised andmed peaksid veel dokumentides sisalduma, et tööde kirjeldus oleks esitatud nõutud detailsusega ja kus on need nõuded avaldatud.
21.Ebaõige on MTA väide, et kaebaja ja Hansastock OÜ ning kaebaja ja OÜ KEK-i Ehitus töövõtulepingu tingimuste kokkulangevuste tõttu on jäänud töövõtulepingusse punkt, mille kohaselt toimub tööde eest tasumine 3 päeva jooksul vastavalt teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidele ja arvetele. Töövõtulepingu p 4.1 kohaselt on maksetähtaeg 15 päeva, samas kui kaebaja ja 4(13)
OÜ KEK-i Ehitus vahel sõlmitud töövõtulepingu nr TV14 järgi oli maksetähtaeg 7 päeva. Vastustaja on eelnevat viga ka möönnud.
22.Vastuoluline on MTA väide tööde teostamise algusaja elulise mitteusutavuse kohta. Kaebaja sõlmis OÜ-ga KEK-i Ehitus töövõtulepingu nr TV14 samal päeval, 10.03.2017. T. Kaaret ei mäletanud täpselt, kas Hansastock OÜ alustas faktiliselt töid 10.03.2017 või 13.03.2017. Seega võidi alustada ka 13.03.2017 ja küsimust alltöövõtja varem objektile lubamisest ei tekkinud. Maksuhaldur ei ole kaevatavas maksuotsuses kaebaja selgitusi analüüsinud, märkides üksnes, et tegemist on kaebaja oletusega. Maksumenetluse materjalist ei nähtu, et vastustaja oleks küsinud tellijalt täpsustavat teavet tööde faktilise algusaja kohta.
23.Asjakohatu on maksuhalduri etteheide, et kaebaja ei ole tõendanud ehitusmaterjalide soetamist Hansastock OÜ-lt. T. Kaaret ei ole väitnud, et materjale soetati Hansastock OÜ-lt. T. Kaareti sõnul soetas kaebaja ise osad kasutatud materjalid, kuna alltöövõtjal ei olnud raha. Materjalid anti alltöövõtjale üle. Pakettaknaid ei olnud vaja üle anda, kuna nende valmistaja OÜ Joveld tõi need ise kohale ja paigaldas.
24.Tulumaksukohustuse määramisel ja sissenõudmisel oleks tulnud kasutada vähemalt osaliselt hindamist. Kuna seda ei tehtud, on kaevatav maksuotsus õigusvastane.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
25.MTA võtab kaebuse õigeks 2017. a märtsi–aprilli tulumaksukohustuse osas kokku summas 7970,91 eurot (2017. a märtsi osas 3000 eurot ning 2017. a aprilli osas 4970,91 eurot).
26.Ülejäänud osas MTA kaebusega ei nõustu ning vaidleb sellele vastu. MTA ei ole rikkunud kaebaja viidatud PS-st tulenevaid subjektiivseid õigusi ja vabadusi ning on jõudnud maksumenetluse käigus kogutud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid hinnates õigele järeldusele, et kaebaja ei ole Hansastock OÜ-lt ehitustöid soetanud. Hansastock OÜ nimel kaebajale 2017. aasta märtsis väljastatud arvel nr 100301 kajastatud tööd on soetatud tundmatult kolmandalt isikult. Seega on kaebaja Hansastock OÜ rekvisiidiga arve alusel alusetult maha arvanud ja deklareerinud 2017. a märtsikuus KMD-l sisendkäibemaksu summas 15 239,60 eurot. Samuti on kaebaja teinud Hansastock OÜ-le ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, mille kohta esitatud dokumentide alusel ei ole tegelikkuses tehinguid toimunud ning neilt tuleb tasuda tulumaksu kokku 3029,09 eurot.
27.Kaebaja vaidlustab üksikuid maksuotsuses toodud väiteid, kuid ei arvesta maksuotsuses toodud tõendeid ja väiteid tervikuna. Sisendkäibemaksu mahaarvamiseks peab (ostu)arve vastama KMS §-s 37 lg-s 7 sätestatud nõuetele. Kaebaja on ise kinnitanud, et sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused ei ole täidetud. Kaebaja on arvel nr 100301 viidanud aktile nr 2, mille kohta kaebaja on tunnistanud, et tegelikult on tegemist aktiga nr 1 ja samas, et ka aktis nr 1 kajastatud andmed ei vasta sellele, mida ja millal tegelikult soetati. Seega ei ole vaidlusaluselt arvelt tuvastatav tegelik majanduslik sisu ning sisendkäibemaksu mahaarvamine sellise arve ja akti alusel ei ole lubatav. Samuti tunnistab kaebaja, et teadis, et akt on vale, aga ei võtnud selle parandamiseks midagi ette. Kaebaja tunnistab seega enda pahausksust. Selline käitumine näitab, et dokumente oli vaja üksnes sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse saavutamiseks, mitte tegelikult toimunud tehingute tõendamiseks. Kuigi kaebaja väitel ei tasunud ta arve eest enne, kui ehitusvead olid parandatud, võttis ta arve/akti parandamise mittenõudmisega endale riski, et tulevikus tekkida võivate vigade puhul ei suuda ta tõendada, kes nende eest vastutab. Jättes nõudmata, et arvet/akti parandataks ning aktsepteerides akti selle allkirjastamisega, kinnitas kaebaja, et tal puuduvad tööde osas pretensioonid ning arve tuleb täies mahus tasuda. Kuigi kaebaja väitel toimus akti allkirjastamine hiljem, kui tellija oli veendunud aktis kirjeldatud tööde valmimises ja nende puhul ilmnenud puuduste kõrvaldatuses, siis aktilt nr 1 ei nähtu kuupäeva, millal see on allkirjastatud. Seega on kaebaja väited selles osas paljasõnalised. MTA on selgitanud 5(13)
maksuotsuses ja kontrollaktis veel täiendavaid puuduseid ja vastuolusid, mis Hansastock OÜ ja kaebaja vahelistes dokumentides ja seletustes esinevad, mis samuti tõendavad, et tehinguid poolte vahel ei toimunud.
28.Kui T. Kaaret käis objektil töid üle vaatamas, ei saanud talle jääda märkamatuks, et töid teeb keegi kolmas isik, mitte Hansastock OÜ. Samuti on MTA kontrollakti punktis 1.1.2.2 a) selgitanud, et arvestades tehingu suurust ja seda, et arve tasumist nõuti kohe järgmisel päeval, ei ole usutav, et kui tehing toimunuks arvel näidatud viisil, ei omaks T. Kaaret ülevaadet Hansastock OÜ teostatud tööde ja töötajate osas. T. Kaaret küll teadis MTA-le antud selgituses töötajate arvu, kuid ei suutnud kirjeldada nende kvalifikatsiooni, täpset tööaega jm detailandmeid. Kaebaja esindaja detailide mitteteadmine töötajate kohta näitab, et see polnud talle oluline, vaid oluline oli üksnes arve, et saavutada sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. MTA on selgitanud, kuidas kaebaja oleks pidanud tuvastama, et töid teostas keegi teine, mitte Hansastock OÜ. Kuivõrd kaebaja KA punktis 1.1.2.2 a) toodud asjaolusid ei teadnud, siis saab järeldada, et oluline polnud mitte tööde teostamine vaid arve, mille Hansastock OÜ kaebajale esitas. Arvestades, et T. Kaaret ja A. A. olid pikaaegsed tuttavad (sh oli tutvus ka tööväline), T. Kaaret nimetas, et Hansastock OÜ soetas omakorda alltöövõttu Va Ehitus OÜ-lt ning maksumenetluses samas ei leidnud tõendamist, et Va Ehitus OÜ oleks Hansastock OÜ-le alltöövõttu osutanud, saab järeldada, et Hansastock OÜ näitamises kaebaja alltöövõtjana ja omakorda Hansastock OÜ alltöövõtjana Va Ehitus OÜ näitamises lepiti omavahel kokku. Hansastock OÜ kaebajale ega Va Ehitus OÜ Hansastock OÜ-le ehitusteenuseid ei osutanud ja -materjale ei müünud. Selliselt tehingute näitamine oli vajalik vaid sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse saamiseks.
29.Dokumentides esinevad vastuolud näitavad, et tehinguid poolte vahel ei toimunud. Sama näitab see, kui dokumentides toodust kinni ei peeta. Arvel nr 100301 oli tasumise tähtajaks 1 päev ning arve tasumata jätmisel rakendatakse viivist. Ülekanded viidatud arve eest toimusid pool kuud kuni kuu aega hiljem, viivist ei rakendatud ja midagi arve sissenõudmiseks ei tehtud. Selline tegevusetus viitab sellele, et tasumine ei olnud eesmärgiks, vaid püüti jätta mulje tehingute toimumisest. Tagamaks seda, et arvel näidatud viivist kaebaja suhtes ei rakendataks, pidanuks kaebaja nõudma arve parandamist. Selliste riskide võtmine ei ole äris tavapärane. Kaebaja väide, et ta tasus arve osade kaupa, ei ole tõendatud.
30.A. A. 21.08.2018 seletused ei ole usutavad. 19.07.2017 seletuste andmisel ei mäletanud A. A. äriühinguid, kellelt Hansastock OÜ soetas alltöövõttu. Samuti ei esitanud ta maksuhaldurile dokumente selle kohta, kellelt alltöövõttu soetati. Hansastock OÜ arvelduskonto ega KMD ega A. E Katused OÜ KMD ei kinnita teenuse osutamist A. E Katused OÜ poolt Hansastock OÜ-le. A. A. 21.08.2018 antud seletus, et objektil töötasid ka Hansastock OÜ töötajad E.T., L. P., K. J. ja J. M., kes jäid töötamise registrisse vormistamata, on vastuolus A. A. maksumenetluses antud seletusega, mille kohaselt Hansastock OÜ-l ei olnud endal töölisi ja Türi objektile soetati kogu ulatuses alltöövõttu.
31.Hansastock OÜ deklareeris M. E.ile küll töötasu ning M. E. on kinnitanud akende pakkumiste võtmist Türi ehitustarvete kaupluse objektile Joveld OÜ-lt, kuid muid töid ta selle objektiga seoses ei teinud. Kui võrrelda kaebaja esitatud ehitusprojekti ja OÜ Joveld akende jooniseid, siis erinevad neil märgitud aknad nii mõõtude kui arvu poolest teineteisest oluliselt. Kui võrrelda Hansastock OÜ tellimislepingul Joveld OÜ-le nr 02146, OÜ Joveld arvel nr 6847 märgitud akende kirjeldusi ja koguseid Hansastock OÜ töövõtulepingu nr 17/3 lisaga 148, nähtub, et neil märgitud ruutmeetrid erinevad oluliselt. Seejuures on Hansastock OÜ väljastanud arve kaebajale enne, kui on tehtud tellimus OÜ-le Joveld. Need asjaolud koosmõjus annavad aluse järelduseks, et M. E. võis küll tellimuse OÜ-le Joveld teha, kuid aknad, mis OÜ Joveld tellimislepingul nr 021 ja arvel nr 68 on märgitud, ei olnud need, mis müüdi väidetavalt Hansastock OÜ arve nr 100301 alusel kaebajale. Seega ei ole MTA kaebaja eriarvamuses esitatud selgitust ja tõendeid ignoreerinud ning 6(13)
M. E.i antud seletused ja OÜ-ga Joveld seotud dokumendid ja seletused ei tõenda, et tehingud Hansastock OÜ ja kaebaja vahel arvel nr 100301 näidatuna toimusid.
32.MTA nõustub kaebajaga, et maksuotsuse punktis 3.9 toodud viide Hansastock OÜ kaasaaitamiskohustuse rikkumise kohta on ebaõnnestunud. Samas ei muuda see fakti, et Hansastock OÜ jättis MTA korraldused osaliselt täitmata, mis muude asjaoludega kogumis annab aluse põhjendatud kahtluseks, et tehingud ei toimunud nii, nagu neid näidata on püütud.
33.MTA nõustub kaebajaga, et auto müük ja vahendajana tegutsemine on käsitatav kui ettevõtlusega tegelemine. Auto müük vaidlusalusel arvel nr 100301 kajastatud tehingutesse aga ei puutunud. MTA ametniku viide sellele, et Hansastock OÜ tegutses tehingute jadas vahendaja rollis, on ebaõnnestunud. Samas on arusaadav, et MTA on mõelnud selle väljendi all mitte reaalset tegutsemist vahendajana, vaid seda, et Hansastock OÜ-d püüti näidata tehingutes vahendajana, eesmärgiga saavutada kaebaja jaoks sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.
34.Kaebaja tasus küll Hansastock OÜ pangakontole 44 000 eurot, kuid see oli vaid 48,12% arve 100301 kogusummast, ülekanded on toimunud märkimisväärselt arve tasumise tähtpäeva ületades, tasaarvelduse väide ilmnes alles pool aastat pärast esmaseid seletusi ning Hansastock OÜ-le väidetavalt arve nr 100301 eest tasutud raha on valdavalt sularahas välja võetud. Seega arve tasumine Hansastock OÜ arve eest ei olnud eraldi eesmärgiks.
35.MO punktis 3.12 on MTA selgitanud, et kontrollitavas tehinguahelas osalenud isikute omavaheline seotus ja tutvus võimaldas kaebajal saada ülevaate sellest, mis Hansastock OÜ-le kantud rahast edasi sai ning sellest lähtuvalt oli võimalus vormistada mittetoimunud tehingute kohta dokumente ja suulisi seletusi eelnevalt kooskõlastada. Kuigi maksuotsuse punktis 3.12 ei ole viidet kontrollakti punktile 1.1.2.2 k), oli kaebajale KA varem edastatud, seega pidi kaebajale olema arusaadav, et MTA tugineb A. A. ja T. Kaareti seletustele, milles nad kinnitasid, et on omavahel pikaajaliselt tuttavad. Dokumentide all, mida MTA hinnangul oli võimalus pikaajalise tutvuse tõttu vormistada, peab MTA silmas Hansastock OÜ arvet, akti ja lepingut ning rahaülekandeid (neile on MTA ka kontrollakti punktis 1.1.2.2 k) viidanud). Seletuste osas on MTA mõelnud seda, et nii A. A. kui T. Kaaret on kinnitanud, et tehingud kaebaja ja Hansastock OÜ vahel toimusid (ka see info tuleb kontrollaktist välja). Seega tuginevad MTA väited kontrollaktis näidatud tõenditel. Seda, et kaebajal oli võimalus seletusi kooskõlastada, näitab asjaolu, et alles kohtumenetluses esitati A. A. kiri, milles A. A. on asunud tõendama seda, kes töid teostas. Tavapärases maksupettuse olukorras püütaksegi varjata seda, et tehingud poolte vahel tegelikult ei toimunud, seega on põhjendatud, miks Hansastock OÜ osaliselt ja VA Ehitus OÜ üldse maksuhaldurile dokumente ei esitanud.
36.Vaadates KA punkti 1.1.2.2. f), jääb arusaamatuks, miks kaebaja Va Ehitus OÜ-d kohe otse alltöövõtjaks ei võtnud, kuivõrd T. Kaareti selgituste kohaselt pärast Hansastock OÜ-d tegi kaebajale alltöövõttu Va Ehitus OÜ, kelle volitatud esindaja oli A. A.. Kaebaja juhatuse liige T. Kaaret ei osanud seda selgitada ning väitis, et sai Va Ehitus OÜ-st teada objekti käigus. Samas nähtub ehitusobjekti tellijaga (Kelkoraas Ehitus AS) sõlmitud lepingust, et selles oli periood mitu kuud pikem Hansastock OÜ-ga sõlmitud lepingu perioodist ning on ebausutav, et tööd, mis Hansastock OÜ aktis nr 1 on kajastatud, oleks suudetud 16 päevaga ära teha. Seega, kaebaja vormistas teadlikult Hansastock OÜ-ga fiktiivse lepingu, teades, et tegelikkuses ei teosta Hansastock OÜ ehitustöid.
37.MTA on KA p-des 1.1.2.2. i) ja j) selgitanud, miks ülekanded ei tõenda tehingute toimumist Hansastock OÜ ja kaebaja vahel. Arvestades, et pearaamat on üksnes kaebaja raamatupidamise algdokumente kajastav koonddokument, ei näita ka see, et tehingud kaebaja ja Hansastock OÜ vahel tegelikult toimusid. Dokumendid, mille esitamata jätmisele MTA MO p-s 3.14 viitas, oleks olnud need, mis oleksid täpsustanud aktis nr 1 näidatud töid, näidanud nende tegelikku teostajat ja tööde teostamise aega või kõrvaldanuks KA-s ja MO-s toodud vastuolud. Selliseid dokumente 7(13)
ei ole kaebaja MTA-le esitanud, seega on MO punktis 3.14 toodud väide õige. MTA ei ole seadnud kahtluse alla tööde teostamist Türi ehitustarvete objektil ja seega ka materjalide soetamist kaebaja poolt sinna objektile. Ehitusmaterjalide üleandmine kaebajalt Hansastock OÜ-le ei ole tõendatud. 08.05.2017 nõude loovutamise lepingu on kaebaja MTA-le maksumenetluses esitanud. Samas ei ole kaebaja esitanud MTA-le tehingu kohta alg- ja raamatupidamisdokumente ega tasumist tõendavaid dokumente. See tähendab, et pole arusaadav, millest nõue Hansastock OÜ ja OÜ KEK-i Ehitus vahel tekkis ja kas see nõude loovutamise ajal olemas oli.
38.Lisaks seab nõude olemasolu kahtluse alla ka asjaolu, et nõue loovutati 16 502,40 euro eest, samas kui nõude summa võlgniku vastu on märgitud 81 350,41 eurot. Kuigi OÜ KEK-i Ehitus poolt on nõude loovutamise lepingu allkirjastanud juhatuse liige Kaido Kalm ja kaebaja poolt M. M., oli A. A. nii Hansastock OÜ volitatud esindaja kui ka OÜ KEK-i Ehitus nõukogu liige, mis tähendab, et vastavas nõuete loovutamise lepingus võidi lihtsalt kokku leppida, et see vormistatakse näitamaks, et tehingud Hansastock OÜ ja kaebaja vahel toimusid. Kahtlusi, et nõude loovutamise lepingut oli vaja üksnes Hansastock OÜ ja kaebaja vahelise tehingu toimumise tõendamiseks, kinnitab ka asjaolu, et Hansastock OÜ esindaja poolt allkirjastati vastav dokument alles 09.06.2017 (ehk pärast seda, kui kaebaja juhatuse liige oli MTA-le arve 100301 kohta selgitusi andnud) ja OÜ KEK-i Ehitus ning kaebaja juhatuse liikmete poolt 23.05.2017, kuigi väidetav nõude loovutamise leping kannab 08.05.2017 kuupäeva. Seega ei tõenda ka nõude loovutamise leping tehingute toimumist kaebaja ja Hansastock OÜ vahel, vaid pigem kinnitab seda, et tehingute toimumist Hansastock OÜ ja kaebaja vahel püüti MTA-le üksnes sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguseks näidata.
39.Arvel nr 100301 ei ole viidet, et tegemist oleks ettemaksuarvega, nagu kaebaja väitis. Lisaks ei nähtu ka aktilt 1 kuupäeva, millal see on allkirjastatud või vormistatud ning kaebaja on ka kinnitanud, et aktis kajastatud andmed ei vasta sellele, mida ja millal tegelikult soetati. Seega ei tõenda kaebaja poolt esitatud dokumendid tehingute toimumist kaebaja ja Hansastock OÜ vahel ning MTA on vastupidi kaebaja poolt väidetule eriarvamuses toodud seletusi sisuliselt hinnanud. MTA nõustub, et maksuotsuses toodu on pisut heitlik seonduvalt arve nr 100301 tasumisega. Ebaõige on MTA väide, et kaebaja soov oli kiirelt liigutada raha TMS Ehitus OÜ-st välja.
40.OÜ-ga KEK-i Ehitus tehtud tehingute kahtluse alla mitteseadmine ei tähenda, et tehingud toimusid selliselt, nagu arvel 100301 näidatud. Nõutud detailsus tähendabki seda, et oleks arusaadav, mida ja kellelt on soetatud. Erinevalt näiteks Hansastock OÜ arvetest on OÜ KEK-i Ehitus arvetel olevad viited aktidele korrektsed. Lisaks erineb sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus käibe deklareerimisest ka seetõttu, et KMS § 38 lg 1 kohaselt tuleb tasuda ka käibemaksusumma, mis on väljastatud arvele või muule müügidokumendile märgitud seaduses sätestatut eirates, samas kui sisendkäibemaksu mahaarvamisõigus on üksnes reaalselt toimunud tehingute alusel. Seega ei saa kaebaja tugineda Hansastock OÜ-ga tehingute toimumise tõendamisel sellele, et tehinguid OÜ-ga KEK-i Ehitus ei ole MTA kahtluse alla seadnud.
41.MTA on eriarvamuse punktis 2.19 toodud selgitust analüüsinud maksuotsuse punktis 3.19. Kuigi vastus on kaebaja väidetel lühike, on see siiski piisav, et eriarvamusele vastata. KA p 1.1.2.3 d) teises lõigus on MTA selgitanud, et pole usutav, et töövõtja (kaebaja) lepib oma alltöövõtjaga tööde alustamise aja osas kokku enne, kui see on läbi räägitud ja kokkulepitud objekti tellijaga (Kelkoraas Ehitus AS). Samuti ei ole usutav, et objekti tellija oleks antud asjaoluga nõus ja võimaldaks alltöövõtjale objektile ligipääsu varem, kui tellijal lepingus kirjas on. Kuigi Kelkoraas Ehitus AS-ga on kaebaja sõlminud lepingu 10.03.2017, siis ometigi on selles märgitud tööde teostamise alguseks 13.03.2017. Toodu viitab sellele, et töödega ei olnud võimalik alustada enne 13.03.2017 ei kaebajal ega tema alltöövõtjal, kuivõrd vastasel juhul oleks ka Kelkoraas Ehitus AS-ga lepingusse märgitud tööde alguse perioodiks 10.03.2017. Kaebaja väide, et tehingutega võidi alustada faktiliselt 13.03.2017, ei selgita seda, miks Hansastock OÜ lepingusse märgiti kuupäevaks 10.03.2017. Seda vastuolu ei oleks saanud kõrvaldada ka tellijalt tööde faktilise 8(13)
algusaja küsimisega, kuivõrd see poleks muutnud Hansastock OÜ lepingusse märgitud algusaja fakti.
42.Hansastock OÜ ja kaebaja kinnitavad tõesti, et osa materjali soetas objektile kaebaja. Samas, kaebaja ja Hansastock OÜ esindajad on varasemast ajast tuttavad ning tihedalt seotud ärialaste suhetega, mis võimaldas neil vastavates seletustes kokku leppida. Samuti ei ole MTA kahtluse alla seadnud tööde teostamist Türi ehitustarvete kaupluse objektil ja seega ka materjalide soetamist TMS Ehitus OÜ poolt sinna objektile. Asjaolu, millele MTA maksuotsuses ja ka kontrollaktis tugineb, on see, et ehitusmaterjalide üleandmine TMS Ehitus OÜ poolt Hansastock OÜ-le ei ole dokumentaalselt (üleandmise-vastuvõtmise aktiga) tõendatud. Materjalide soetamine TMS Ehitus OÜ poolt ja nende eest tasumine ei tõenda tehingute toimumist Hansastock OÜ ja kaebaja vahel.
43.MO p-s 3.21 on selgitatud, et A. A. oli OÜ KEK-i Ehitus nõukogu esimees, seega E. P. edastas Päästeameti e-kirja just talle ja MTA ei ole ka A. A. seotust nimetatud objektiga kahtluse alla seadnud. Küsimus on hoopis selles, kas Hansastock OÜ töid teostas. A. L. on seletustes maininud, et A. A. nime on ta kuulnud, aga ei tea sellist isikut ja võib-olla on teda näinud Türi ehitusobjektil. Seega ei tõenda E. P. e-kiri ega A. L. seletus, et nimelt Hansastock OÜ Türi ehitustarvete objektil töid tegi. Pangakontode väljavõtetest nähtus, et kaebaja poolt Hansastock OÜ pangakontole üle kantud summad võeti valdavalt sularahas välja. Seega võidigi seda raha kasutada tasumiseks tööde eest tundmatutele kolmandatele isikutele. Ümber on lükatud kaebaja väide, et tal ei olnud ega saanudki olla kahtlust, et tehingu teine pool ei ole Hansastock OÜ.
KOHTU PÕHJENDUSED
44.Kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Maksuotsuses toodud käibemaksuarvestus on õige. Tulumaksu määramise osas tuleb maksuotsus osaliselt tühistada. Kaebaja ei ole suutnud kummutada lõppjäreldust, et ta Hansastock OÜ-lt ehitus- ja lammutamisteenust ei soetanud ja kajastas Hansastock OÜ 10.03.2017 arvet nr 100301 summas 91 437,60 (sh km 15 239,60) oma raamatupidamises teadlikult valesti. MTA on vaidlustatud 20.07.2018 maksuotsuses nr 12.23/040249-36 ning selle aluseks olevas 13.03.2018 kontrollaktis nr 12.2-3/040249-34 piisavalt põhjendanud, miks kaebajale sisendkäibemaksu maha arvata ei lubatud ja miks talle käibemaks tasumiseks määrati. Kohus analüüsib kaebuses esitatud väiteid, kuid ei hakka üksikasjalikult üle kordama maksuotsuse käibemaksuarvestust puudutavaid põhjendusi, kuna nii kontrollaktis kui ka maksuotsuses tehtud järeldused on seotud tõenditega, maksuotsus on hästi struktureeritud ja loetav. HKMS § 165 lg 2 kohaselt, kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Maksuhaldur oleks aga pidanud arvestama hindamise teel ehitusteenuse osutamiseks kasutatud materjale, mille soetamine ja hind on tõendatud. Sellisele soetusele tehtud kulutused on ettevõtlusega seotud kulu.
45.Hansastock OÜ ei saanud kaebajale arvel nr 100301 näidatud töid Järva objektil osutada. Ehitustööde teostamist Järva objektil MTA iseenesest kahtluse alla ei sea, leides, et teenuse osutaja ei saanud olla Hansastock OÜ. MTA ei ole väitnud, et Hansastock OÜ-l üldse majandustegevust ei olnud, vaid et ta ei saanud teha vaidlusaluseid töid. Hansastock OÜ-s olid kontrolliperioodil registreeritud töötajatena vaid M. E. ja R. M.. A. A. ütles 19.07.2017 selgitustes maksuhaldurile, et need inimesed Järva objektil aga tööd ei teinud. Ühestki tõendist ei nähtu, millised inimesed vaidlusalusel objektil tööd tegid.
46.19.07.2017 on A. A. väitnud suulistes seletustes maksuhaldurile, et Hansastock OÜ-l enda töötajaid üldse ei olnud ja vaidlusalusele objektile soetati kogu ulatuses alltöövõtuna. Samas ei osanud A. A. nimetada, millised äriühingud Hansastock OÜ-le alltöövõttu osutasid. 9(13)
Maksuhalduri küsimusele, kas Va Ehitus OÜ oli kontrollitaval ajal tema alltöövõtja, vastas A. A.: „Jah, midagi ta tegi. Panen Teile meili, mida ta täpsemalt tegi“. Muu hulgas lubas ta mitmeid asjaolusid maksuhaldurile meili teel täpsustada, kuid jättis selle tegemata. A. A. kinnitas 19.07.2017 maksuhaldurile, et vaid tema juhtis Hansastock OÜ-d ja et kogu äritegevus toimis tema enda tutvuste pinnalt. A. A. on VA Ehitus OÜ juhatuse liige alates 17.10.2016. Hansastock OÜ töötaja M. E. kinnitas 31.01.2018 maksuhaldurile suulistes seletustes, et ta ei ole kuulnud äriühingust Va Ehitus OÜ ning et TMS Ehitus OÜ-st kuulis ta esmakordselt peale maksuhaldurilt teabe esitamise korraldust saades. VA Ehitus OÜ ei ole kontrolliperioodi osas müüki Hansastock OÜ-le deklareerinud. Va Ehitus OÜ-l oli kontrollitaval perioodil registreeritud töötajate registris kolm isikut (R. H., T. K. ja E. P.). T. K. ja E. P. kinnitasid selgitustes maksuhaldurile, et ei ole Järva TÜ Türi ehitustarvete kaupluse objektil töötanud. Samuti ei kinnitanud nad ka töötamist äriühingus Va Ehitus OÜ. R. H. viibis maksuhalduri andmetel kontrollitaval perioodil Eestis üksnes 5 päeva ning talle ei ole Va Ehitus OÜ-s töötasu väljamaksmist deklareeritud. Eeltoodust tulenevalt ei saanud VA Ehitus OÜ Hansastock OÜ-le vaidlusaluste tööde osas allhanget teha. Kokkuvõtlikult puudus Hansastock OÜ-l igasugune võimekus kaebajale ehitusteenuseid osutada ja teenuse osutamise kohta tõendeid ei ole.
47.Kaebaja ei saanud ka heauskselt eeldada, et teenust osutas Hansastock OÜ. Kaebaja juhatuse liige Toomas Kaaret kinnitas 7.6.2017 suulistes selgitustes maksuhaldurile, et ei teadnud, kes Järva objektil töötasid. Samuti ei osanud ta öelda, kas ja kelle ülesandeks oli tutvustada töötajatele objektidel tööohutusnõudeid, kes ja kuidas kontrollis objektil töötajate kohalviibimist ja tööde teostamist vastavalt tellija nõuetele ning milline oli töötajate töökorraldus objektil. Kaebaja viitab küll sellele, et seadusest ei tule nõuet, et tellija peaks minema töötajatega tutvuma, ent märtsis 2017 oli Hansastock OÜ kaebaja peamine allhankija. Toomas Kaaretil, kes enda kinnitusel ainukese isikuna korraldas kontrollitaval perioodil kaebaja tegevust ja suhtles Hansastock OÜga, puudus ülevaade objektil tegelikult toimunust.
48.Kaebaja teadlikkust maksupettusest näitab see, et ta aktsepteeris puudulikult vormistatud dokumente. Hinnapakkumist ja hinna üle peetud läbirääkimisi ei ole tõenditena esitatud. Arve lisaks olevat tööde loetelu ei saa pidada hinnapakkumiseks, kuna hinnapakkumine tehakse enne tööde tellimist. Tavapärane ei ole märkida arve tasumise tähtajaks selle väljastamisest järgmine päev, ent kohus ei nõustu vastustajaga selles, et viivise sisse nõudmata jätmine paari nädala kuni ühe kuu eest näitab, et arve tingimused ei olnud tegelikud. Praktikas jäetakse väga tihti viivis lühikese aja eest sisse nõudmata ja ainuüksi see asjaolu arve fiktiivsust ei näita.
49.T. Kaaret ja A. A. on mõlema kinnitusel lapsepõlvetuttavad, kes on ka varem teinud äritehinguid. Avalikest allikatest leiab internetis A. A.ga seoses hulgaliselt infot selle kohta, et isik on jäänud võlgu ja osalenud kahtlastes rahalistes skeemides1. Kui selline info oli juba 8 aastat enne vaidlusaluste tehingute tegemist avalik, oleks T. Kaaret pidanud oma äripartnerisse kriitiliselt suhtuma vaatamata sellele, et oldi ammused tuttavad. Kuna aga T. Kaaret pidas siiski võimalikuks puudulikult dokumenteeritud ja tehingute tegemist teadaolevalt ebausaldusväärse isikuga, näitab see, et ta oli teadlik sellest, et tegelik teenuse osutaja ei olegi Hansastock OÜ.
50.Maksuhalduril on õigus selles, et vaidlusalune 10.03.2017 arve nr 100301 summas 91 437,60 (sh km 15 239,60) on tasutud vaid 48,12% ulatuses (5 ülekannet, kokku 44 000 eurot). Argumente tasaarveldustest kolmandate äriühingute ees olevate nõuetega asus kaebaja esitama alles maksumenetluses. Kohtu hinnangul ei ole argumendid tasaarveldusest veenvad ja teenuse kogusumma paistab olevat selgelt ülepaisutatud. Ei ole arusaadav, kuidas saadi teha arve summale 76 000 käibemaksuta 10.03.2017, kui märtsikuu jooksul osutati teenust väidetavalt üle kahe korra väiksema summa eest. Järva objekti kui tellija esindaja E. P. 11.07.2018 kirjalikust vastusest maksuhaldurile ei saa välja lugeda, et 10.03.2017 arve oleks olnud ettemaksuarve. E.
Vt nt https://ekspress.delfi.ee/kuum/ettevaatust-ekskavaator?id=69267415
10(13)
P. kinnitab, et oli märtsis 2018 Järva Tarbijate Ühistu poolne esindaja Türi Viljandi tn 14a objektil. Toimus laohoone ümberehitamine ehitusmaterjalide kaupluseks. Hinnapakkumiste alusel valiti ehitajaks OÜ KEK-i Ehitus. Kõigis objekti puudutavates küsimustes suhtles ta objektil OÜ KEK-i Ehitus esindaja H. A.ga. Märtsis 2018 teostati vastavalt aktile nr 1 töid summas 28 636,40 eurot + käibemaks. Teostatud töödeks olid siselammutustööd ja ehitustööd. Ehitustööd jätkusid aprillis 2018. Objektil teostatud tööde akti koostas ja arve esitas OÜ KEK-i Ehitus. Arve kirjelduses on selgitus: TVL nr10. Türi ehitustarvete kpl rek. tööde üleandmise akt nr1 /22.03.2017 alusel. Kohus märgib, et H. A. oli OÜ-s KEK-i Ehitus juhatuse liige ja S. A. nõukogu liige ja aktsionär.
51.KMS § 31 lg 1 sätestab, et teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Viidatud nõuete eesmärk on, et arve võimaldaks tuvastada kauba või teenuse soetamist käibemaksukohustuslaselt. Sisendkäibemaksu maha arvamise õiguse tekkimiseks ei piisa maksukohustuslasel KMS §-s 37 nõutud rekvisiite sisaldava arve olemasolust, kui arvel näidatud andmed tehingu kohta ei vasta tegelikkusele (Tallinna Ringkonnakohtu 11.01.2012 otsus haldusasjas nr 3-10-915, p 10). Kuivõrd maksumenetluses tuvastati, et Hansastock OÜ kaebajale kontrolliperioodil tegelikult teenust ei osutanud, ei ole vaidlusaluse arve alusel maksustatavat käivet tekkinud (KMS § 4 lg 1 p 1) ja vaidlusalune arve ei vasta KMS § 37 nõuetele (ei kajasta tegelikke majandustehinguid). Seega puudub kaebajal KMS § 29 lg 1, lg 3 p 1 ja § 31 lg 1 järgi õigus kajastada Hansastock OÜ 10.03.2017 arvet nr 100301 oma sisendkäibemaksuarvestuses.
52.Lisaks käibemaksule määrati kaebajale maksuotsusega ka tulumaks. MTA võttis kohtule esitatud kirjalikus vastuses (p 2.2.) kaebuse õigeks 2017. a märtsi ja aprilli tulumaksukohustuse osas kokku summas 7970,91 eurot (2017. a märtsi osas 3000 eurot ning 2017. a aprilli osas 4970,91 eurot). Summa on kujunenud Hansastock OÜ aktis nr 1 (vaidlusaluse arve lisa, kaebuse lisa nr 17) märgitud kaupade maksumuselt alljärgnevalt: Jrk. nr
Teostatud tööde ja kulutuste nimetused
Summa ilma käibemaksuta
Soojustus EPS120, paksusega 150 mm Soojustus EPS80, paksusega 100m Kile Betoon C30/37 paksus 100mm, armeering d8mm 150/150 Kiudbetoon C25/30, paksus 80 mm Kinnitusvahendid Aknad PVC kahekihiline pakett Suitsueemaldusajamid elektrilised Betoon C30/37 paksus 100mm, armeering d8mm 150/150
2505,60
78,40 1531,22 6027,86
412,02 345,60 7236,00 7569,00 864,00
Arvel on siin välja toodud summad kokku ilma käibemaksuta 26 569,7, käibemaks kokku 5313,94, summa kokku koos käibemaksuga 31 883,64 ja MO-ga sellelt summalt määratud
11(13)
tulumaks 31 883,64 x 0,2 = 6376,73. Maksuotsus tuleb nimetatud tulumaksu summa osas seega tühistada.
53.Samuti on kaebaja esitanud kohtule 6.12.2018 AS-i HC Betoon 3.04.2017 tellimuse nr 17124 (vt kaebaja 6.12.2018 avalduse lisa 4), 11.04.2017 arve nr 1700783 (vt 6.12.2018 avalduse lisa 5) ja 28.04.2017 arve nr 1700955 (vt 6.12.2018 avalduse lisa 6). Nendest dokumentidest nähtub, et 2017. aasta aprillis ostis TMS Ehitus OÜ Järva objekti tarvis betooni koos selle juurde kuuluvaga (metallkiud, pumpamisteenus). Müüja AS HC Betoon on märkinud tellimusele ja arvetele lisaks objekti aadressile ka töövõtja kontaktisiku A. A. ees- ja perekonnanime ning telefoninumbri. Vastustaja vastusest kaebusele nähtub aga, et vastustaja on kaebuse betooni puudutavas osas õigeks võtnud (vaidlusaluse arve lisal kajastatud positsioonil 19, 20 ja 30). Seega puudub selles osas vaidlus ja korrektsioon tulumaksu osas on hõlmatud eelmise punktiga.
54.AS-i Kesko Senukai Estonia esindaja K. T. on saatnud 29.03.2017 T. Kaaretile e-kirja „Üponori torud Aavole“ (vt kaebaja 6.12.2018 avalduse lisa 3), mis tõendab, et AS Kesko Senukai Estonia OÜ tegi 2017. aasta märtsis TMS Ehitus OÜ-le pakkumise torude ostuks, kusjuures pakkumisele on märgitud adressaadina ka „Aavo“. Kaebaja ei teostanud sellel ajal kohtule teadaolevalt töid teistel objektidel, mistõttu saab pakkumine olla seotud üksnes Järva objektiga. Tellitud põrandaküttetorud moodustasid järelikult osa põrandaküttesüsteemist, mis on kajastatud Hansastock OÜ 2017. aasta märtsis teostatud tööde kohta vormistatud akti real nr 31. Seega oleks maksuhaldur pidanud hindamise teel vähendama põrandaküttesüsteemi paigaldamiselt määratud tulumaksu põrandaküttetorude maksumuse võrra. Põrandaküttetorude maksumus kaebaja 6.12.2018 esitatud avalduse lisa 3 dokumentide kohaselt oli 1962 eurot, millele lisandus käibemaks, kokku 2354,4 eurot. Seega tuleb vähendada tulumaksu 470,88 euro võrra.
55.AS-i Kesko Senukai Estonia esindaja K. T. 28.03.2017 T. Kaaretile saadetud e-kiri „Pakkumine 5120839567 – Aavo“ koos manuses oleva pakkumisega nr 5120839567 (vt kaebaja 6.12.2018 avalduse lisa 1) tõendab, et AS Kesko Senukai Estonia OÜ tegi 2017 märtsis TMS Ehitus OÜ-le pakkumise ehitusmaterjalide ja töövahendite ostuks. Tellimusel on kaubana märgitud muuhulgas betooni armeerimisel kasutatav armatuurvõrk 8x1500x3000 (150x150), kogus 4 tk, maksumusega 84 eurot, millele lisandub käibemaks. Armatuur (kirjeldusega „Armeering d8mm 150/150“) on kajastatud koos betooniga Hansastock OÜ 2017. a märtsis teostatud tööde kohta vormistatud akti ridadel nr 19 ja 30. Kohus mõistab vastustaja poolt kaebuse õigeksvõtmist nii, et arve lisa 1 positsioonid 19 ja 30 on sellega hõlmatud. Seega puudub selles osas vaidlus.
56.OÜ KEK-i Ehitus projekteerija-hinnakujundaja E. E. on 29.03.2018 A. A.le saatnud e-kirja „Türi põrandaküttetorud“ (vt kaebaja 6.12.2018 avalduse lisa nr 2), mis tõendab, et tellija esindaja pöördus A. A. poole. Järva objektile paigaldatud põrandaküttesüsteem on kajastatud Hansastock OÜ 2017. a märtsis teostatud tööde kohta vormistatud akti real nr 31. Samas ei nähtu kohtule ühestki tõendist põrandaküttetorude maksumust. Arve lisa positsioonil 31 on kajastatud kogu põrandakütte paigaldus koos töörahaga, mistõttu ei saa kohus põrandaküttetorude maksumust tulumaksust maha arvata. Teenuse maksumuse määramist hindamise teel halduskohtupraktikas ei tunnistata.
57.Kokku tuleb seega vähendada kaebajale määratud tulumaksu 6847,61 euro võrra. Vastustajal tuleb koostada vastavalt käesoleva kohtuotsuse juhistega kaebajale uus tulumaksuarvestus.
58.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lõike 2 järgi jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Maksuotsusega suurenes kaebaja maksukohustus kokku 26 239,60 euro võrra (käibemaks 15 239,60 eurot + 12(13)
tulumaks 11 000 eurot, vt kontrollakti lisa 1 ja lisa 3). Kohus vähendas maksukohustust 6847,61 euro võrra, seega ca 26% ulatuses.
59.Kaebaja esitas istungil menetluskulude väljamõistmise taotluse kogusummas 3691,80 eurot. Summa koosneb riigilõivust 756 eurot ja lepingulise esindaja kulust summas 2926,80 eurot. HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kuna kohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, ei ole sellelt taotluselt tasutud riigilõiv 15 eurot põhjendatud menetluskulu. Samuti ei ole põhjendatud menetluskulu esindaja tasult tasutud käibemaks. Kaebaja on käibemaksukohustuslane ja käesolev kohtuvaidlus on ilmselgelt kaebaja ettevõtlusega seotud kulu ning oma müügitulult peab kaebaja omakorda tasuma käibemaksu. Kohtul puudub igasugune põhjus eeldada, et kaebaja oma lepingulise esindaja tasu arveid käibedeklaratsioonil ei deklareeriks ja neilt sisendkäibemaksu maha ei arvaks. Seega ei pea kaebaja käibemaksu tegelikkuses ise tasuma ja selle vastustajalt väljamõistmine tähendaks kaebaja alusetut rikastumist. Esindajakulu suurusele vastustaja vastu vaielnud ei ole ja ka kohtu hinnangul on kulu mõistlik. Põhjendatud menetluskulu on seega riigilõiv 750 eurot ja esindajakulu käibemaksuta 2341,44 eurot. Kohus mõistab vastustajalt välja sellest ca 26% ehk 804 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
OSALISELT
TÜHISTATUD
KOHTUOTSUSEGA.
TALLINNA
RINGKONNAKOHTU
19.06.2019
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.