Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene 16. oktoober 2018, Tartu 3-17-698
Haldusasi
Ats Pärnaste kaebus Tartu Vangla 22. veebruari 2017. a käskkirja nr 6-2/188 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 19. juuni 2018. a otsus Ats Pärnaste apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Ats Pärnaste, esindaja vandeadvokaat Marko Pilv Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19. juuni 2018. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja menetluskulu tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 15. november 2018).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kinnipeetav Ats Pärnaste määrati 9. detsembri 2016. a käskkirjaga majandustööle abitöölisena. Valvur andis 23. jaanuaril 2017 talle korralduse asuda sektorit koristama. A. Pärnaste keeldus. Tartu Vangla 22. veebruari 2016. a käskkirjaga nr 6-2/188 karistati A. Pärnastet kartserisse paigutamisega neljaks ööpäevaks kolmekuulise katseajaga töökohustuse täitmata jätmise eest.
2.A. Pärnaste esitas pärast edutut vaidemenetlust kaebuse, milles palus distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamist. Kaebuse kohaselt ei anna vangla talle tööriideid, samuti on tal juba töökoht väljaspool vanglat. Kaebaja on vaidlustanud tööle määramise käskkirjaga. Tal on allergia kemikaalide suhtes. Rikutud on kaalumisreegleid ning põhiseadust.
3.Tartu Halduskohtu 19. juuni 2018. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Asjas ei esine vangistusseaduse (VangS) § 37 lg-s 2 sätestatud töötamist välistavaid asjaolusid. Väidetav allergia pole usutav, sest kaebaja ei ole pöördunud arsti poole. Tavapärane koristamine ei eelda kangete kemikaalide kasutamist. Tolmuallergiaga kaasnevaid võimalikke negatiivseid mõjutusi on võimalik maandada ravimitega. Ta ei ole taotlenud arstilt sellega seoses vabastust.
3.2.Tavapärane koristus vangla sektsioonis ei ole füüsiliselt sedavõrd intensiivne ega olemuselt sedavõrd eripärane töö, et isik vajaks eraldi tööriietust (kaitseriietust). Kaebaja väidab, et pärast koristamist vajavad riided pesemist ning pesemine on võimalik kas 3,80 või 7,60 euro eest sõltuvalt pesu kogusest, mis ei ole proportsionaalne saadud tuluga (0,64 eurot tunnis). Kui kaebaja hinnangul on tasu liiga väike, tuleb tasu suurust eraldi vaidlustada. Ka ei ole kaebaja koristustöid teinud, mistõttu jääb arusaamatuks, kuidas talle selline kulu tekib. Seetõttu ei näinud kohus töökohustuses põhiseadusevastasuse probleemi.
3.3.Kaebaja allkirja puudumine tööle määramise käskkirjal ei muuda käskkirja kehtetuks.
3.4.Kaebaja väidetav tööleping OÜ-ga X ei anna alust keelduda seadusest tuleneva töökohustuse täitmisest. Sellisel juhul tuleks ümber korraldada väidetava töölepingu täitmine, kui see peaks takistama seadusest tuleneva kohustuse täitmist. Kui isik kannab vanglakaristust, on tema õigus erinevate vahel valikute vahel valida piiratud. Ka ei ole koristustööd täistööajaga töötamine.
3.5.Vangla on arvesse võtnud tähtsust omavaid asjaolusid ning ei ole kaalumisreeglite ja proportsionaalsuse põhimõtte vastu eksinud. See oli kaebajale teine samalaadne rikkumine ning sellest hoolimata ei pööratud kartserikaristust täitmisele kohe, vaid seati sõltuvusse kaebaja edaspidisest käitumisest.
3.6.Põhiseaduse (PS) § 29 lg 2 esimese lause järgi võib seadusandja seadusega kohustada süüdimõistetuid sunniviisiliselt töötama. Olemuslikult on tegemist kinnipeetava kohustusega osaliselt kompenseerida oma tööga kinnipidamisega maksumaksjale kaasnevad kulud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.A. Pärnaste esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel:
4.1.Eluliselt on ebausutav, et eluruumide koristamine ei määri üldse isiku rõivaid. Iga füüsilise tööga kaasneb teataval määral higistamine. Riiete pesemine toimub vanglas aga kindlaksmääratud graafiku alusel, mis pole sõltuvuses sellest, kas kinnipeetav on kohustatud töötama või mitte. Sisuliselt sunnitakse kinnipeetav absurdsesse olukorda, kus ta peab töötama ebamõistlikult ja alandavalt madala töötasu eest ja seejärel kulutama enda raha töötamiseks kasutatud riiete pesemiseks. Tartu Vangla kodukorra p-de 11.2.4. ja 11.2.7. järgi peab kinnipeetav tasuma kuni 6 kg pesu pesemise eest 3,8 ja üle 6 kg pesu pesemise eest 7,6 eurot. Töötamise tunnitasu on aga vaid 0,64 eurot. Selline töötamine on vastuolus PS §-ga 29.
4.2.Vangla on eiranud õiguskantsleri poolt 6. juunil 2016 väljendatud seisukohti vanglates rakendatava karistuspraktika õigusvastasuse osas. Kartserisse paigutamine on distsiplinaarkaristuse vormidest raskeim. Esimese rikkumise eest karistati kaebajat kõige kergema karistusega (noomitusega). Kergele ja väheohtlikule rikkumisele järgnes kõige rangem võimalik karistus. Sellekohaseid põhjendusi pole esitatud.
5.Tartu Vangla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata jätta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Seoses riiete määrdumisega märgib ringkonnakohus, et halduskohus ei olegi väitnud, et eluruumide koristamine ei määri üldse isiku rõivaid. Halduskohus selgitas, et tavapärane koristus vanglas ei ole füüsiliselt sedavõrd intensiivne ega olemuselt sedavõrd eripärane töö, et isik vajaks eraldi tööriietust (kaitseriietust). Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga täielikult. On usutav, et sellise madala intensiivsusega koristamistööde käigus ei määrdu isiku riided mõistliku käitumise korral märkimisväärselt kiiremini kui tavalise elutegevuse käigus vanglas. Seega võib väidet, et koristamise käigus määrduvad isiku riided sedavõrd kiiresti, et nõuavad eraldi ja oluliselt sagedamini pesemist kui lihtsalt kinnipeetavana vanglas viibides, pidada pigem ebausutavaks. Selle väite ebausutavust kinnitab kaudselt ka asjaolu, et ehkki tööle määramisega seonduvaid analoogilisi vaidlusi on kohtutes olnud palju, ei ole neis tuginetud väitele, et koristustöödega määrduvad kinnipeetava rõivad kiiresti ning nõuavad täiendavat pesemist. Seetõttu tuleb kaebaja sellekohaseid väiteid pidada põhjendamatuteks ning kaebaja hinnangul ebaõiglane seos saadava töötasu (0,64 eurot tunnis) ning väljaspool tavapärast riiete pesemise graafikut riiete pesemiseks tehtavate kulutuste (3,8 või 7,6 eurot) vahel ei ole kaebuse rahuldamise aluseks. Asjakohatu on selles kontekstis ka kaebaja väide PS § 29 lg 2 rikkumisest.
8.Õiguskantsleri seisukohad ei ole kohtule konkreetse kohtuasja lahendamisel siduvad. Seetõttu ei pidanud nendest lähtuma ka halduskohus. Seoses väitega, et kartserikaristuse määramine pole tööst keeldumisel põhjendatud karistus, viitab ringkonnakohus Riigikohtu järjekindlale praktikale, kes on sarnastes situatsioonides kartserikaristuse määramist korduvalt aktsepteerinud (vt nt RKHKo 3-3-1-44-12, 3-15-3133).
9.Kaebaja rõhutab, et tema poolt toimepandud rikkumine oli kerge ja väheohtlik. See on aga vaid kaebaja nägemus. Vastupidiselt on ka Riigikohus leidnud, et tööle asumise korraldusele mitteallumist saab pidada raskeks rikkumiseks (RKHKo 3-3-2-2-15, p 26; 3-15-3133, p 17) ning aktsepteerinud viimasena viidatud lahendis nt 15-päevase kartserikaristuse määramist korduva keeldumise korral. Arvestades tööst keeldumiste arvu vanglates, mida kinnitab sellelaadsete vaidluste suur arv kohtutes, nähtub selgelt, et tööst keeldumine on vanglates pigem arvestatav probleem, mis peegeldab kinnipeetavate subkultuuris kujundatud seisukohtade jätkuvat püsimist ning näitab, et sellised isikud ei ole karistuse kandmisest hoolimata võtnud omaks ühiskonnas tunnustatud põhimõtteid. Kinnipeetavate töötamine eriti koristamise näol on samas igati vajalik nõue, sest lisaks tööharjumuse kujundamisele on mõistlik see, et kinnipeetavad hoolitsevad oma kinnipidamistingimuste puhtuse eest ise, selle asemel, et kulutada selleks eraldi avalikke vahendeid. Seetõttu ei jaga ringkonnakohus kaebaja seisukohta, et tööst keeldumist tuleb pidada kergeks ning väheohtlikuks ning sellele ei tohi reageerida kartserikaristusega. Kaebaja pani samasuguse rikkumise toime käesoleval juhul teistkordselt ning sellele on põhjendatud reageerida märgatavalt tõsisemalt kui esimesele. Kaebaja loogikaga, et kui esimesele distsipliinirikkumisele reageeriti kõige kergema karistusega (noomitusega), ei tohi teisele samaliigilisele distsipliinirikkumisele reageerida oluliselt raskema karistusega, ei saa nõustuda. Sellise loogika järgi sõltub karistusvahendite valikus raskeimani jõudmine sisuliselt eeskätt sellest, kui mahukas on seadusandja poolt distsipliinirikkumise eest määratavate karistuste kataloog. Lisaks juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et kaebajale määratud kartserikaristuse kestvus on lühike (vaid neli päeva) ning seda kohaldati tema suhtes katseajaga. Seega ehkki võimalikest karistustest valiti karistus tõesti raskeima karistusliigi hulgast, kohaldati seda üksnes tingimisi ning väga lühikeseks perioodiks. Võrreldes ülal viidatud Riigikohtu lahendis kirjeldatud olukorraga on kaebajat karistatud pigem leebelt.
10.Eelnevat arvestades nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et valitud karistus oli proportsionaalne. Halduskohus on ka põhjendanud, miks ta peab karistust proportsionaalseks ja
näeb asjas kaalutlusreeglite järgimist (otsuse p 15). See, et kaebaja ei pea põhjendusi piisavateks või tema hinnangul piisavalt mahukateks, ei tähenda, et halduskohus ei oleks seda teinud.
11.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes (riivilõiv 15 eurot) jäävad tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.