Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-17-698 19. juuni 2017 Janar Jäätma Ats Pärnaste kaebus Tartu Vangla 22. veebruari 2017. a käskkirja nr 6-2/188 tühistamiseks Kaebaja Ats Pärnaste Vastustaja Tartu Vangla Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Ats Pärnaste kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19. juuli (k.a) 2017. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tartu Vangla määras 9. detsembri 2016. a käskkirjaga kinnipeetava Ats Pärnaste majandustööle abitöölise ametikohale 12. detsembrist 2016–31. märtsini 2017 (tl 48).
2.Tartu Vangla karistas 22. veebruari 2016. a käskkirjaga nr 6-2/188 Ats Pärnastet kartserisse paigutamisega neljaks ööpäevaks kolme kuulise katseajaga. Käskkirjas märgitakse järgmist: 1) A. Pärnaste rikkus vangistusseaduse (VangS) § 37 lg-st 1 tulenevat töökohustust. Valvur andis A. Pärnastele 23. jaanuaril 2017 u kell 13.05 korralduse asuda sektorit koristama. A. Pärnaste keeldus koristamast; 2) A. Pärnaste esitas vastuväited, mille kohaselt ta ei tööta, kuna puuduvad tööriided, tegemist on sunnitud tööga, töö eest saab tasu 0,64 eurot tunnis, tal on juba töökoht ning ta on allergiline kemikaalide vastu; 3) A. Pärnastel on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, millest üks on määratud tööst keeldumise eest; 4) meditsiiniosakonna andmete kohaselt ei ole A. Pärnastel allergiat kemikaalide vastu. A. Pärnastel on varasemalt diagnoositud tolmuallergia, kuid ta ei ole hiljuti seda probleemi meditsiiniosakonnale väitnud. Tolmuallergia ei vabasta töötamise kohustusest. Kui peaks tekkima allergiahoog, vaatab arst kinnipeetava läbi ja teeb töökohustuse osas otsuse. A. Pärnaste ei viidanud tööle asumise käsu saamisel, et tal oleks tolmuallergia; 5) vangla annab kinnipeetavale töötamiseks töövahendid. Tööriided antakse juhul, kui töö seda nõuab. Siseruumides koristamine ei nõua eraldi tööriideid; 6) VangS §-s 37 sätestatud töökohustus ei ole reguleeritud tööõigusega. Tegemist on riikliku sunniga tagatud kohustusega (põhiseaduse (PS) § 29 lg 2). OÜ-ga Capital Inkasso sõlmitud tööleping ei välista vanglas töötamist; 7) töökohustuse täitmata jätmiseks ei esine VangS § 37 lg-s 2 sätestatud alust; 8) vangla ei saa kinnipeetava töökohustuse rikkumist jätta tähelepanuta, kuna see võib tulevikus viia raskemate rikkumiste toimepanemiseni. Kinnipeetav on samalaadse rikkumise toime pannud ka vähest aega tagasi. Teda karistati selle rikkumise eest noomitusega.
A. Pärnaste esitas vaide Tartu Vangla 22. veebruari 2016. a käskkirja nr 6-2/188 peale.
4.Tartu Vangla jättis 20. märtsi 2017. a vaideotsusega nr 1-11/64-2 vaide rahuldamata. Tartu Vangla põhjendas vaideotsust järgmiselt: 1) A. Pärnastele on tööle määramise käskkirja tutvustatud, kuid ta keeldus seda allkirjastamast. Allkirja andmata jätmine ei vabasta kinnipeetavat töökohustuse täitmisest; 2) PS § 29 lg-t 2 konkretiseerib VangS § 37 lg 1. Kui kinnipeetavale ei ole võimalik tööd tagada, rakendatakse teda võimaluse korral majandustööle (VangS § 38 lg 21). OÜ Capital Inkassoga töölepingu olemasolu ei välista vanglas töötamist. Kinnipeetav jättis täitmata tööle minemise korralduse, mistõttu on ta rikkunud VangS § 37 lg-t 1; 3) kinnipeetaval tuli elusektsioonis koristada, mistõttu ei olnud vaja eraldi tööriietust. Vajadusel väljastatakse kinnipeetavale kindad. Tööriiete vajaduse teeb kindlaks tööandja; 4) kinnipeetav väidab, et 0,64 eurot tunnis ei võimalda alaealist üleval pidada. Majandustöödel abitöölisena töötamisel ei võeta arvesse, millised nõuded on kinnipeetava vastu esitatud, kõrge palga teenimise võimalust, lähedaste toetamise soovi. Tegemist ei ole täistööajaga, mistõttu on tal võimalik osutada lepingujärgset teenust OÜ-le Capital Inkasso.
3-17-698
5.A. Pärnaste esitas kaebuse, milles nõuab Tartu Vangla 22. veebruari 2016. a käskkirja nr 6-2/188 tühistamist. Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) tööle ei tohi karistuse ähvardusega sundida; 2) vangla ei anna töö jaoks tööriideid. Pesu pesemine maksab 3,80 eurot (kuni 6 kg) ja 7, 60 eurot (kuni 16 kg). Seevastu saab kaebaja tasu tunnis 0,64 eurot; 3) kaebaja on oma töökohustuse täitnud, kuna tal on tööleping OÜ-ga Capital Inkasso; 4) kaebaja vaidlustas tööle määramise käskkirja. Menetlus on kohtus pooleli; 5) kaebaja ei ole tööle määramise käskkirjale allkirja andnud; 6) kaebaja tööle rakendamine sellisel kujul ei ole kooskõlas PS § 29 lg-ga 2. Samuti ei ole see kooskõlas PS §-ga 32, kuna ta peab oma raha kulutama riiete pesemiseks. Kaebaja ei saa töötades tulu teenida; 7) karistuse määramisel on rikutud kaalumisreegleid. Käskkiri on motiveerimata ja vastuoluline. Käskkirjast ei selgu, miks on kaebajat karistatud kõige karmimal moel, teisi karistusi pole kaalutud. Karistus pole kooskõlas õiguskantsleri pöördumisega, milles ta väitis, et kartserisse võib paigutada üksnes kõige tõsisema juhtumi korral. Vangla käsitas kaebaja tegu väheohtlikuna; 8) PS §-dega 18 ja 28 on vastuolus karistuspoliitika, mille kohaselt karistatakse kinnipeetavat rahumeelse ja väheohtliku rikkumise korral kartserisse paigutamisega.
6.Tartu Vangla palub vastuses jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja põhjendab oma seisukohta järgmiselt: 1) vastustaja jääb vaideotsuses toodud seisukohtade juurde; 2) tööle määramise käskkiri on kehtiv. Kaebaja ei ole enda tööle määramise käskkirja vaidlustanud; 3) kaebajal oli õigus keelduda tööle asumisest, kui see ohustab tema elu ja tervist (töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) § 14 lg 5 p 4). Allergia väide oli pigem ettekääne tööd mitte teha. Distsiplinaarmenetluses 23. jaanuaril 2017 antud seletuses väitis kaebaja, et tal on allergia kemikaalide vastu. Kaebaja vaides allergiat ei väida. Kaebajal ei ole allergiat kemikaalide vastu diagnoositud. Tolmuallergia korral oli tal võimalus võtta ravimit ja töökohustust täita; 4) teises haldusasjas töökohustuse eest karistuse vaidlustamine ei anna õigust keelduda edasistest töökohustustest.
KOHTU SEISUKOHT
7.Asjas ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: 1) Tartu Vangla 9. septembri 2016. a käskkirjaga nr 6-3/411 määrati kaebaja majandustööle abitöölisena 12. detsembrist 2016–31. märtsini 2017 (tl 48); 2) valvur andis 23. jaanuaril 2017 u kell 13.05 kaebajale korralduse asuda sektorit koristama, millest kinnipeetav keeldus (tl 4 pöördel).
8.Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas kaebajal oli alus keelduda koristamisest. Kaebaja väidab kokkuvõtlikult, et ta ei pidanud tööd tegema, kuna talle ei antud eraldi riideid, kaebajal on tööleping OÜ-ga Capital Invest, töötasu on liiga väike, kaebaja ei allkirjastanud tööle määramise käskkirja, ta on vaidlustanud tööle määramise käskkirja, rikutud on kaalumisreegleid ning vangistusseaduse regulatsioon pole põhiseadusega kooskõlas.
3-17-698
9.Riigikohus on märkinud, et kui kinnipeetavale on töö andmine võimalik, st on olemas sobilik töö, vormistab vanglateenistus kinnipeetava tööle (VangS § 38 lg 1 ja lg 21). Kinnipeetava üldine kohustus töötada tuleneb VangS § 37 lg-st 1, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti. Töötamiskohustust ei ole VangS § 37 lg 2 kohaselt kinnipeetaval, kes on üle kuuekümne kolme aasta vanune; omandab üldharidust või kutseharidust või osaleb tööalasel koolitusel; ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama; kasvatab kuni kolmeaastast last. Nende aluste esinemisel ei saa vangla kinnipeetavat tööle kohustada ega kohaldada tema suhtes tööst keeldumise korral distsiplinaarvastutust, sh võtta kinnipeetavat vastutusele sellise korralduse täitmata jätmise eest. VangS § 38 lg 22 annab vanglale õiguse kinnipeetav töökohustusest vabastada, kui kinnipeetav ei ole võimeline töökohustust täitma või töötamine ohustab kinnipeetava enda või vangla julgeolekut või töötamine on vangla distsiplinaarkorda ohustav (RKHKo 3-3-2-2-15, p 17 ja seal viidatud kohtupraktika).
10.Kohtu hinnangul ei esine praeguses asjas VangS § 37 lg-s 2 sätestatud töötamist välistavat asjaolu. Asjaolu, kas kinnipeetav on tervislikel põhjustel võimeline töötama või mitte, tuvastab reeglina selleks pädev isik ehk arst (VangS § 37 lg 3). Praeguses asjas ei ole arst tuvastanud, et kaebaja ei suudaks oma tervise seisundi tõttu koristustöid teha. Väidetav allergia kemikaalide vastu ei ole usutav, sest kaebaja pole pöördunud arsti poole vastava diagnoosi ja sellest tulenevalt töökohustusest vabastuse saamiseks. Tavapärane koristamine ei eelda kangete kemikaalide kasutamist. Usutav ei ole ka kaebaja väide, et tolmuallergia tõttu ei saa ta koristada. Kaebajal on võimalik tolmuallergiast kaasnevaid võimalikke negatiivseid mõjutusi maandada ravimitega. Ka väidetava tolmuallergia tõttu ei ole ta pöördunud arsti poole ega saanud töökohustusest vabastust. Kaebaja elu ja tervist teisi ohustavaid tegureid seoses koristamisega pole väidetud ega tuvastatud.
11.Tavapärase koristuse tarvis eraldi riietuse puudumine ei anna alust keelduda seadusest tuleneva töökohustuse täitmisest. Vangla sektsioonis tavapärane koristus ei ole füüsiliselt sedavõrd intensiivne ega ole oma olemuselt sedavõrd eripärane töö, mis vajaks tingimata eraldi tööriietust (nt kaitseriietust). Tegemist on tööga, millega kaasneb eelduslikult mõõdukas füüsiline koormus.
12.Kaebaja väidab, et pärast sektsioonis koristustööde tegemist, on riided sedavõrd mustad, mistõttu tuleb riideid pesta kas 3,80 või 7,60 euro eest, mis ei ole proportsionaalne saadud tuluga (s.o 0,64 eurot tunnis). Seeläbi rikutakse tema omandiõigust. Kaebaja eelnimetatud väide ei ole usutav ja see on hüpoteetiline. Esmalt ei anna tasu suurus alust keelduda VangS § 37 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitmisest. Kui kaebaja hinnangul on tasu liiga väike, tuleb tasu suurust eraldi vaidlustada. Teiseks ei ole kaebaja koristustöid teinud, mistõttu jääb arusaamatuks, kuidas talle selline kulu tekib, kui tegemist on eelduslikult mõõduka füüsilise koormusega. Eelnevast tulenevalt ei näe kohus praeguses asjas VangS § 37 lg-st 1 tulenevast töökohustuses põhiseadusvastasuse probleemi.
13.Tööle määramise käskkirjal kaebaja allkirja puudumine ei muuda seda käskkirja kehtetuks. Käskkirja kehtivuse eelduseks ei ole kinnipeetava allkirja olemasolu, kuna käskkiri antakse alluvus- ehk subordinatsioonisuhtes. Allkirja on vajalik selleks, et tõendada, et kinnipeetav on käskkirja kätte saanud.
3-17-698
14.Väidetav tööleping OÜ-ga Capital Invest ei anna alust keelduda seadusest tuleneva töökohustuse täitmisest. Töölepingu olemasolu korral ei tule ümber korraldada kinnipeetava seadusest tuleneva töökohustuse täitmine (s.o koristustööde teostamine), vaid ümber tuleb korraldada töölepingu täitmine, kui see peaks takistama seadusest tuleneva kohustuse täitmist. Kui isik on jõustunud kohtuotsusega süüdi mõistetud ja ta kannab vanglakaristust, on tema õigust erinevate valikute vahel valida piiratud. Ühtlasi ei ole koristustööd täistööajaga töötamine. Kaebajal on võimalik koristustööde kõrvalt ka teiste tegevustega tegeleda.
15.Vangla on vaidlustatud käskkirjas märkinud, et kaebaja ei ohustanud tööst keeldumisega otseselt vangla julgeolekut ning see rikkumine ei toonud vanglale kaasa raskeid tagajärgi. Seega võib käskkirjast järeldada, et vangla hinnangul ei olnud tegemist raske rikkumisega. Samas arvestas vangla seda, et kinnipeetavad keelduvad sageli töötegemisest, mistõttu tuleb rikkumisse suhtuda äärmise tõsidusega. Seega, kuigi kaebaja rikkumine ei olnud raske, on vanglas üldiselt tegemist ulatusliku probleemiga. Lisaks võttis vangla arvesse asjaolu, et kergematele rikkumistele reageerimata jätmine võib anda indikatsiooni raskemate rikkumiste toimepanemiseks. Ühtlasi arvestas vangla asjaoluga, et kaebaja on samalaadse rikkumise lühikese aja jooksul teistkordselt toime pannud (esimesel korral karistati kaebajat noomitusega). Kohtu hinnangul on vangla arvesse võtnud asjas tähtsust omavaid asjaolusid ning ta ei ole karistuse liigi ega määra osas kaalumisreeglite ega proportsionaalsuse põhimõtte vastu eksinud. Kuigi seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmine ei ohustanud vahetult ega raskelt vangla julgeolekut, tuleb karistuse määramisel arvestada ka samalaadsete tegude korduvust. Seejuures ei ole vangla teistkordsel rikkumisel kaebajale reaalset kartseri karistust määranud, vaid karistuse täitmisele pööramine seati sõltuvusse kaebaja edaspidisest õiguskuulekast käitumisest. Kaebajal on võimalik oma edasise õiguskuuleka käitumisega karistuse täitmisele pööramisest hoiduda.
16.Kohtu hinnangul ei ole kohustuse täitmata jätmise eest määratud karistus ka muud moodi õigusvastane, sh põhiseadusvastane. PS § 29 lg 2 esimese lause kohaselt võib seadusandja seadusega kohustuse süüdimõistetuid sunniviisiliselt töötama. Olemuslikult on tegemist mh kinnipeetava kohustusega osaliselt kompenseerida oma tööga kinnipidamisega maksumaksjale kaasnevad kulud. Seadusandja on otsustanud selle kohustuse täitmise tagada distsiplinaarvõimuga, mh võib selle kohustuse rikkumise eest näha karistusena ette kartserisse paigutamise kuni 45 päevaks (VangS § 63 lg 1 p 4). Kaebajat kartserisse ei paigutatud. Vangla ei ole kartserisse paigutamist otsustanud kergekäeliselt, vaid tegemist on viimase meetmega tagamaks lõppastmes, et kinnipeetav täidaks seadusest tulenevat üldist töökohustust.
17.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jäävad kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.