OÜ Metsanõunik (likvideerimisel) kaebus Maksu- ja Tolliameti
1.veebruari 2017. a maksuotsuse nr 12.2-3/037089-25 ja
23.märtsi 2017. a vaideotsuse nr 6-1/3639-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Metsanõunik, volitatud esindaja Gerta Reinhold Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Indrek Lind
Kohtuistung
14.augustil 2018
Resolutsioon
1.Jätta OÜ Metsanõunik (likvideerimisel) kaebus haldusasjas nr 3-17-863 rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses füüsiliste isikute nimed initsiaalidega.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 15. oktoobrini 2018. a. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
1.OÜ Metsanõunik registreeris töötamise registris 11.01.2016. a M. K töölepingu alusel töötamise 12.10.2015 kuni 11.01.2016. a.
2.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 03.06.2016. a korralduse nr 12.2-3/037089-1 ja 27.09.2016. a korralduse nr 12.2-3/037089-17 alusel OÜ Metsanõunik (likvideerimisel) tööjõumaksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil detsember 2015 ning töötamise registrikannete õigsust perioodil 2015 oktoober kuni 2016 jaanuar. MTA koostas 17.11.2016. a kontrollakti nr 12.2-3/037089-20 (tl 7–11). OÜ Metsanõunik (likvideerimisel) esitas 16.12.2016. a kontrollakti suhtes arvamuse ja vastuväited (tl 12–14).
3.MTA 01.02.2017. a maksuotsusega nr 12.2-3/037089-25 (tl 15–19) tunnistati kehtetuks töötamise registri registrikanne nr 1341000, millega OÜ Metsanõunik (likvideerimisel) registreeris M. K töölepingu alusel töötamise 12.10.2015 kuni 11.01.2016. a. Kokkuvõtvalt tuvastati maksuotsuse motiivide kohaselt maksumenetluses, et äriühing deklareeritud töötasult makse ja makseid ei tasunud ning menetluse ajal selgunud asjaolud
lubasid järeldada, et äriühing ettevõtlusega ei tegelenud. Maksuhaldur kahtles töötajat puudutava registrikande õigsuses, sest OÜ-l Metsanõunik (likvideerimisel) puudus 2015. a oktoobrist 2016. a jaanuarini tegelik majandustegevus. Äriühingul ei olnud selleks rahalisi vahendeid, äriühing ei esitanud majandusaasta aruandeid ja oli 2014. aastal käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud. OÜ Metsanõunik (likvideerimisel) M. K le deklareeritud töötasu tegelikult ei maksnud. OÜ Metsanõunik (likvideerimisel) juhatuse liige ja likvideerija J. K ei teadnud 27.09.2016. a seletuste järgi äriühingu rahalistest vahenditest, töötamise registri kannete sisust ja M. K töötamisest äriühingus midagi. OÜ Metsanõunik (likvideerimisel) väidetava volitatud esindaja T. K 17.10.2016. a seletused M. K töötamise ja registreerimise kohta olid vastukäivad, ebamäärased ja väheütlevad. Ka M. K 21.07.2016. a seletused töötamisest olid üld- ja paljasõnalised. OÜ Metsanõunik (likvideerimisel), J. K , T. K ja M. K ei esitanud maksuhaldurile väidetava töötamise ja selle tulemuste kohta kontrollitavat teavet ega dokumentaalseid tõendeid.
4.MTA 23.03.2017. a vaideotsusega nr 6-1/3639-2 (tl 24–31) jäeti OÜ Metsanõunik (likvideerimisel) vaie maksuotsusele rahuldamata.
5.OÜ Metsanõunik (likvideerimisel) esitas 24.04.2017. a Tartu Halduskohtule kaebuse maksuja vaideotsuse tühistamiseks. Kaebaja nõue
6.Vaidlustatud otsuse näol ei saa olla tegemist maksuotsusega. Otsus ei ole kooskõlas MKS §ga 95, vaid väidetava maksuotsusega on tunnistatud kehtetuks töötamise registrikanne nr 1341000, millega kaebaja registreeris M. K töötamise töölepingu alusel 12.10.2015 kuni 11.01.2016. a. MTA ülesandeks on teostada järelevalvet töötamise registreerimise kohustuse täitmise üle (MKS § 10 lg 2 p 5), kuid MTA-l puudub õigus omaalgatuslikult tunnistada kehtetuks töötamise registrisse tehtud kandeid. Järelevalvemenetluses on töötamise registris kajastuvad andmed informatiivse tähendusega, otsustamaks järelevalvemenetluse alustamise vajalikkuse üle. Töötamise registri kande õigsuse eest vastutab kande tegija. Reeglina on selleks tööd võimaldav isik. Eeltoodust tulenevalt käsitleb MKS § 10 lg 2 p-s 5 sätestatud järelevalve üksnes menetlust selle üle, kas tööd võimaldav isik on tööd tegeva isiku registreerinud, s.t menetlus viiakse läbi vaid juhul, kui esinevad põhjendatud kahtlused, et tööd võimaldav isik ei ole tööd tegevat isikut nõuetekohaselt registreerinud. Maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjale tuginedes on kaebaja seisukohal, et maksuhaldur on ületanud volituse piire, sekkunud tööd võimaldava ning tööd tegeva isiku vahelisse tsiviilõigussuhtesse ning teinud otsuse, mille tegemiseks tal puudub õiguslik alus.
7.M. K töötamine OÜ-s Metsanõunik on tõendatud maksumenetluses kogutud ütlustega, Tartu Maakohtu otsusega tsiviilasjas 2-16-17867 ja registrikannetega. Ükski MTA poolt välja toodud põhjendus ei ole ümberlükanud nimetatud tõendeid, samuti ei ole MTA ise toonud välja ühtegi tõendit oma seisukohtade kinnitamiseks, vaid tegemist on üksnes maksuhalduri oletustega. M. K tõi tööandjale kolmandate ettevõtte kontaktid, mille eest Metsanõunik OÜ võlgneb talle töötasu 1500 eurot. Antud asjaolu on tuvastatud ka Tartu Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 216-17867.
Kaebaja on selgitanud, et M. K le tehtud väljamakse 15 516,08 eurot deklareeriti ekslikult ja esitatud deklaratsioon tühistati 19.10.2016. a maksuhalduri ettepanekul ja nõudmisel, kuna tööandja polnud töötajale väljamakset teinud. Selles osas mingit vaidlust pole. Tegelik töötasu M. K l oli 1500 eurot. M. K le on kohtuotsusega väljamõistetud summa hüvitatud.
8.Vaidlusalune maksuotsus ei ole kooskõlas kehtiva seadusandlusega, proportsionaalne ning sisaldab kaalutlusvigu. Vastustaja vastuväited
9.Vastustaja ei nõustu kaebajaga selles, et MTA on ületanud talle seadusandja poolt antud volituse piire ning teinud õigusliku aluseta otsuse, mille näol ei saa olla tegemist maksuotsusega. Vastustaja jääb vaideotsuses toodud selgitustele tuginedes selle juurde, et MTA käitumine oli antud juhul igati põhjendatud ja õiguspärane.
10.Hoolimata kaebaja vastupidisest seisukohast on vastustaja hinnangul MTA poolt kontrollimenetluse tulemusena õigesti tuvastatud, et M. K OÜ-s Metsanõunik (likvideerimisel) tegelikult ei töötanud. OÜ Metsanõunik (likvideerimisel) oli M. K töötamise registreerinud töötamise registris alates 12.10.2015 kuni 11.01.2016 (MKS § 252 lg 3 nõudeid rikkudes) tagantjärele 11.01.2016, st alles väidetava töösuhte lõpetamise päeval. M. K ja OÜ Metsanõunik (likvideerimisel) ei esitanud töölepingut kuigi töölepingu seaduse § 4 lg 2 kohaselt tuleb see sõlmida kirjalikult). M. K töötasu ei saanud ning peale kontrollimenetluste alustamist esitas OÜ Metsanõunik (likvideerimisel) 19.10.2016. a 2015.a detsembri deklaratsioonivormi TSD parandused, millega tunnistas ise M. K osas deklareeritud töötasuväljamakse summas 15 516,08 eurot ning sellelt väljamakselt arvestatud töötasumaksud ja –maksed täielikult kehtetuks. Seega loobuti isegi vaides õigeks loetud 1 500 euro suuruse töötasu näitamisest.
11.MTA seisukohal, et OÜ Metsanõunik (likvideerimisel) kaebus ei ole põhjendatud ning selles toodud seisukohad ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Kohtu seisukoht
12.Halduskohus on asjas kogutud tõendite vastastikuses seoses ja kogumis hindamisel seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus, sest vaidlustatud maksu- ja vaideotsus ei riku kaebaja õigusi.
13.Halduskohus nõustub vaidlustatud maksuotsuse ja vaideotsuse (tl 15–19, 24–31) põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2). Vaatamata sellele, et halduskohtu veendumusel ei saa vaidlustatud haldusaktid rikkuda kaebaja õigusi, märgib halduskohus vastuseks kaebusele järgmist.
14.Töötamise registri kannete tegemist reguleerib maksukorralduse seadus (MKS) ja Vabariigi Valitsuse 30.07.2002 määruse nr 240 „Maksukohustuslaste registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ (määrus nr 240). Määruse nr 240 § 8 lg 2 kohaselt kuulub maksukohustuslase registri koosseisu alamregistrina töötamise register. Sama määruse § 13 lg 1 kohaselt on registrisse kantud andmetel informatiivne tähendus. Lõige 2 sätestab, et seaduses sätestatud juhtudel on registrisse kantud andmetel õiguslik tähendus. Määruse nr 240 § 132 kohaselt on töötamise registri pidamise eesmärgiks arvestuse pidamine tööd tegevate füüsiliste isikute üle ning töötamise ajalisest kestusest ja saadud tasust sõltuvate toetuste, hüvitiste ja pensionide määramise, hüvitiste maksmise ja sotsiaalteenuste osutamise õigsuse kontrollimine.
15.Halduskohus ei nõustu kaebajaga, et MKS § 10 lg 2 p 5 välistab vastustaja pädevuse vaidlustatud otsuse tegemiseks. Kohus märgib vastuseks kaebajale, et nimetatud säte asub maksukorralduse seaduse 1. peatüki 2. jaos, kus on toodud maksuhalduri põhikohustused (ülesanded). Sama paragrahvi 1. lõike kohaselt on maksuhalduri ülesandeks kontrollida käesoleva seaduse ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. Seadusandja on maksuhaldurile andnud pädevuse töötamise tuvastamiseks. Nimelt sätestab MKS § 253 lg 1, et maksuhalduril on õigus tuvastada töötamise alustamine ja lõpetamine ning teha vajaduse korral selle kohta käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud tingimustele vastav otsus (anda haldusakt). Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt töötamise alustamise ja lõpetamise tuvastamisel kohaldatakse maksumenetlust reguleerivaid sätteid, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. MKS § 256 kohaselt saab maksuhaldur anda haldusakti töötamise registri kande parandamise kohta.
16.MTA 03.06.2016. a korraldusega nr 12.2-3/037089-1 (tl 47–49) on tõendatud et kaebaja suhtes alustati kontrolli, mis hõlmas tulumaksu ja isikutele tehtud väljamaksetelt tulu- ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustus- ja kogumispensioni makse arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil detsember 2015. MTA 27.09.2016. a korraldusega nr 12.2-3/037089-17 (tl 50–53) on tõendatud, et kuna kaebaja registreeris töötamise registris ühe töötaja töölepinguga töötamise 12.10.2015 kuni 11.01.2016. a viidi OÜ Metsanõunik osas läbi ka töötamise tuvastamise menetlus, et veenduda töötamise registris registreeritud andmete õigsuses perioodi 2015 oktoober kuni 2016 jaanuar osas.
17.Kaebaja arvates rikub vaidlustatud maksuotsus (tl 15–19) tema õigusi sellega, et kaebajale ei tehtud tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks maksuotsust (MKS § 95), vaid tunnistati kehtetuks 11.01.2016. a registreeritud registrikanne nr 1341000 M. K töötamise kohta. Kohus kaebaja käsitlusega ei nõustu.
18.Kuna haldusakti õiguspärasust hinnatakse selle andmise aja seisuga (HMS § 54 ja HKMS § 158 lg 2 ls 2), siis on kohus seisukohal, et vaidlustatud maksuotsus ei riku kaebaja õigusi. Halduskohus loeb asjas kogutud tõendite kogumiga tõendatuks järgmised asjaolud.
19.OÜ Metsanõunik (likvideerimisel) on kustutatud 23.12.2014. a otsusega nr 12.2-3/0291732 (tl 68) 2014. aasta detsembris käibemaksukohuslaste registrist, sest ta ei olnud MTA-le esitanud tehingute kohta teavet või dokumente, mis oleksid tõendanud äriühingu poolt ettevõtlusega tegelemist. Vastavat otsust kaebaja vaidlustanud ei ole. Käesoleva vaidluse lahendamisel ei oma halduskohtu hinnangul õiguslikku tähendust, kas või kuidas vastustaja kaebaja registrist kustutamist on käsitlenud, mistõttu ei saa kaebaja sellesisulised väited olla aluseks vaidlustatud maksuotsuste tühistamisele. Seda eelkõige seetõttu, et kaebaja ise on 2016. jaanuaris otsustanud ettevõtte tegevuse lõpetada ja alustanud ettevõtte likvideerimist. Seega on vastustaja poolt käibemaksukohuslaste registrist kustutamisele antud asjakohane hinnang.
20.Kaebaja ei ole kaebuses käsitlenud, miks ja kuidas vaidlustatud maksu- ja vaideotsus rikuvad kaebaja õigusi. Nõustuda saab kaebajaga selles, et töötamise registri kande õigsuse eest vastutab kande tegija (MKS § 251 lg 6). Kuna kaebaja on vaidlustatud haldusaktide adressaadiks, on tal nende kohtus vaidlustamiseks ka kaebeõigus. Kuid kaebeõigus ja maksuotsusega kaebaja õiguste rikkumine ei ole kattuvad mõisted. Halduskohus on seisukohal, et kaebaja volitatud esindaja poolt kohtuistungil kaebaja õiguste rikkumise seostamine juhatuse liikme auga (tl 109p) ei ole relevantne ega anna alust juriidilise isiku kaebuse rahuldamiseks. Tõendatud ei ole, et maksu- ja vaideotsus oleksid kuidagi mõjutanud kaebaja varalisi õigusi ja kohustusi. Pooled ei vaidle samuti tõendite kogumiga tõendatu üle, et kaebaja ei ole esitanud vaidlusaluse maksumenetluse käigus vastustajale ettevõtte raamatupidamise dokumente.
21.Töötamise registris tuleb registreerida kõigi füüsiliste isikute töötamised, mille puhul tekib maksukohustus Eestis. Olukorras, kus kaebaja ei esitanud perioodil 2015 kuni jaanuar 2016 kohta käibedeklaratsioone, ega vastustaja poolt nõutud majandustegevust tõendavaid dokumente, ning ei deklareerinud perioodil oktoober kuni november 2015 ja jaanuar 2016 vormil TSD ja vormil TSD lisa 1 palgatulu saajaid, ei saa vaidlustatud otsused kaebaja õigusi ka sisuliselt rikkuda.
22.Kaebaja esitas küll 11.01.2016. a väidetavalt M. K le detsembris 2015 tehtud palga väljamaksete kohta deklaratsiooni, mille andmed tunnistas kaebaja aga ise kehtetuks 19.10.2016. a. Viimati nimetatud asjaolu on halduskohtu jaoks määravaks hindamaks kaebaja õiguste mitterikkumist vaidlustatud maksuotsusega, s.t kaebaja ise on välistanud maksukohutuse tekkimise nimetatud füüsilise isiku töötamisest. Nimelt sätestas määruse § 132 (vaidlustatud otsuse andmise aegses redaktsioonis) töötamise registri pidamise eesmärgiks arvestuse pidamise tööd tegevate füüsiliste isikute üle ning töötamise ajalisest kestusest ja saadud tasust sõltuvate toetuste, hüvitiste ja pensionide määramise, hüvitiste maksmise ja sotsiaalteenuste osutamise õigsuse kontrollimiseks.
23.Tõendite kogum tõendab, et kaebaja ei ole esitanud 2014. a 2015. a kohta äriregistrile majandusaasta aruandeid, tema internetipangakontol puudusid allkirjaõiguslikud isikud, konto kasutajad ja rahalised liikumised ning kuna kontoseis oli 2015. oktoobrist kuni 2016. aasta jaanuarini 0,43 eurot, siis nõustub halduskohus vastustaja järeldusega, et kaebajal puudus seega majandustegevus ja tal puudus ka sisuline vajadus töötajate järele.
24.Seoses kaebaja poolt vastustajale esitatud tõendiga – Tartu Maakohtu 16.01.2017. a otsusega tsiviilasjas nr 2-16-17867 (tl 32–34) märgib halduskohus vastuseks kaebajale, et Kohtute infosüsteemis oleva märkuse kohaselt on nimetatud kohtuotsus jõustunud 18.03.2017. a ning kanne otsuse jõustumise kohta on tehtud alles 04.04.2017. a. Vaidlustatud maksuotsuse tegemise ajaks ei olnud seega tegemist jõustunud kohtulahendiga, mille tõttu on vastustaja õigustatult jätnud selle tõendi alusel M. K töötamise tuvastamata (HMS § 54).
25.Seoses tsiviilasjas tehtud kohtuotsusega, märgib halduskohus vastuseks kaebajale, et TsMS § 231 lg 2 kohaselt, poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Nähtuvalt kohtuotsuse kohtu seisukohta käsitleva osa punktist 3 (tl 32p), on maakohus tuginenud nimetatud sättele, mis omakorda tähendab seda, et kohtuasja kostja (OÜ Metsanõunik (likvideerimisel)) on hageja (M. K) faktiväitega nõustunud, millest TsMS § 440 lg 1 kohaselt tulenes hagi rahuldamine töösuhte olemasolu muude tõendite alusel tuvastamiseta. Kohtuotsus omab kahtlemata tähendust tsiviilasja pooltele, kuid ei anna halduskohtu hinnangul alust vaidlustatud maksuotsuse tühistamiseks, sest ei kummuta usaldusväärselt vastustaja tuvastatud asjaolusid, mis tingisid vaidlustatud haldusaktide andmise.
26.Kaebaja esitas 15.03.2018. a (tl 91) halduskohtule kaebuse põhjendamiseks tõendi, millest nähtub kaebaja arvates, et Metsanõunik OÜ on tasunud töötaja M. K le töötasu võlgnevuse vastavalt maakohtu kohtuotsusele. Kohus kaebajaga ei nõustu. Kaebaja tõendiks on sularaha sissemakse (tl 92), mille kohaselt on J. K teinud sissemakse M. K kontole summas 1893,27 eurot. Kohus on seisukohal, et ka nimetatud tõend ei tõenda töösuhte olemasolu Metsanõunik OÜ ja M. K vahel, sest sissemakset M. K le ei ole teinud kaebajast tööandja. See tõend ei saa tõendada aga ka kaebaja õiguste rikkumist vaidlustatud otsustega, sest kohtuistungil kinnitatuna ei ole MTA-l andmeid, et nimetatud tõendi alusel oleks kaebaja deklareerinud ja tasunud tööjõumakse
nimetatud summalt. Seega ei tõenda see tõend ka vastustaja otsustega kaebaja õiguste rikkumist avalik-õiguslikus suhtes.
27.Töötamise register on maksukohustuslaste registri alamregister (MKS § 255). Mõlema registri vastutavaks töötlejaks on MTA (MKS § 17 lg 3). Töötamise registri kande aluseks on muuhulgas maksuotsus (MKS § 255 p 5). Vastustajal on pädevus töötamise registri kannete parandamiseks (MKS § 256). MKS § 253 annab vastustajale pädevuse töötamise tuvastamiseks. Vaidlustatud otsuse tegemiseks tuleneb vastustaja pädevus MKS § 253 lg-st 1, mille kohaselt on maksuhalduril õigus tuvastada töötamise alustamine ja lõpetamine ning teha vajaduse korral selle kohta käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud tingimustele vastav otsus. MTA pädevust töötamise registri kande muutmiseks ja selle kohta haldusakti andmiseks on tunnustatud ka kohtupraktikas (nt Tallinna Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2016. a otsuse nr 3-15-1334 p 15). Kuna töötamise registri pidamise eesmärgiks on arvestuse pidamine tööd tegevate füüsiliste isikute üle (määruse nr 240 § 132, vaidlustatud maksuotsuse andmise ajal kehtinud redaktsioonis), siis ei saa vaidlustatud haldusaktid rikkuda ka kaebuses toodud asjaoludel kaebaja õigusi.
28.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel on kohus seisukohale, et vaidlustatud haldusaktid ei riku kaebaja õigusi, mille tõttu puudub alus kaebuse rahuldamiseks.
29.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulu vastaspoolelt väljamõistmist taotlenud.
30.Kohtu algatusel asendada avaldatavas kohtuotsuses füüsiliste isikute nimed initsiaalidega (HKMS § 175 lg3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.