Keskkonnaõigus › Jäätmed

3-17-960 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-17-960 Umbsaare käitluskohas. KKI pole esitanud ühtegi tõendit, kust nähtuks, et jäätmed veeti kuhugi mujale või ladustati kusagil mujal kui Umbsaare kogumiskeskuses. KKI oleks pidanud Lao 5 käitluskohas võrdlema jäätmeliikide kaupa jäätmete algseisu ja kontrollimise seisu. Käitluskoha jäätmete arvepidamise andmete ebakõla võib olla selgitatav arvepidamise vigadega. Koguste erinevused Umbsaare kogumiskeskuses võisid tuleneda näiteks sellest, et ohtlikud jäätmed võisid olla ebaseaduslikult ladustatud selleks mitteettenähtud kohas (mida kaebaja ei mööna), jäätmed võisid olla autoga teel Umbsaare kogumiskeskusesse, võisid esineda vead saatekirjade vormistamisel vms. Ühelgi juhul ei tõenda asjaolu, et teatav saatekirjade järgne jäätmete kogus oli Umbsaare kogumiskeskuses puudu, seda, et kaebaja oleks Lao 5 käitluskeskuses rikkunud 31.01.2017 ettekirjutust. KKI esitatud tõenditest nähtub, et ohtlike jäätmete veo sihtkohaks oli Umbsaare küla. Kaebaja selgitas 31.03.2017 vastustajale, et Umbsaare käitluskoha laoseisu mittevastavus saatekirjadele tekkis logistiliste ringide optimeerimisest ehk tegemist oli üksnes viivitusega ja Umbsaare käitluskoha kontrollimise ajal ohtlikke jäätmeid alles transporditi Umbsaare käitluskohta. Erinevus Umbsaare käitluskoha laoseisu ja saatekirjade järgse jäätmete koguse vahel oli ca üks veoautotäis jäätmeid. Kui kaebaja selgitused jäid KKI-le arusaamatuks, oleks pidanud kaebajalt küsima täiendavaid selgitusi. Objekti kontrollimise protokoll on vastuoluline. Selles on märgitud, et 03.02.–21.03.2017 koostatud ohtlike jäätmete saatekirjade kohaselt ei ole kaebaja Lao 5 käitluskohas jäätmeid vastu võtnud. KKI kontrollis Umbsaare käitluskoha laoseisu ühel, mitte kolmel korral. AS Green Marine esindaja ütlused ei tõenda ettekirjutuse täitmata jätmist, sest jäätmete faktiline vedaja oli kaebaja ja seega ei saa AS-l Green Marine olla teavet jäätmete sihtkoha kohta. AS Green Marine on parandanud enda koostatud ohtlike jäätmete saatekirjad sihtkoha osas. Sunniraha määramist ei ole põhjendatud ja sunniraha summa on liiga suur.

Keskkonnainspektsioon palus jätta kaebus rahuldamata.

KKI tegi ajavahemiku 03.02.–21.03.2017 kohta ohtlike jäätmete saatekirjade süsteemist väljavõtte kaebaja poolt Umbsaare käitluskohas vastu võetud jäätmete kohta, millest selgus, et kaebaja on võtnud Umbsaare kogumiskeskuses vastu jäätmeid erinevatelt ettevõtetelt üle Eesti. Kokku on Umbsaare kogumiskeskuses ajavahemikul 03.02.–10.03.2017 vastu võetud 75 413 tonni erinevaid ohtlikke jäätmeid. KKI tuvastas 21.03.2017 Umbsaare kogumiskeskuse kontrollimisel kohapeal ca 13 tonni värvi- ja lakijäätmeid (saatekirjade kohaselt oleks pidanud olema ca 33 tonni), ca 2,7 tonni mootoriõlisid (saatekirjade kohaselt oleks pidanud olema ca 6 tonni) ja ca 0,68 tonni ohtlike ainetega saastatud absorbente, puhastuskaltse, filtermaterjale, sh õlifiltreid, ja kaitseriietusi (saatekirjade kohaselt oleks pidanud olema ca 5 tonni). Kuna jäätmete veod toimusid ajavahemikul 03.02.–10.03.17 kokku 21 erineval päeval, saatekirjade kohaselt ei olnud Umbsaare käitluskohas jäätmeid kohapeal vastu võetud ja vedajate pisteline kontroll näitas, et jäätmed anti kaebajale üle, pidid need jäätmed olema vastu võetud ja vaheladustatud kusagil mujal, enne kui need toodi 05.04.2017 Umbsaare kogumiskeskusesse. Jäätmekoormad ei saanud olla nii pika perioodi jooksul teel Umbsaare kogumiskeskusesse. Sel perioodil oli OÜ-l BAO ohtlikud jäätmed kaks ametlikku jäätmekäitluskohta: Umbsaare kogumiskeskus ja Lao 5 käitluskoht. Seega pidid puuduolevad jäätmed olema ladustatud Lao 5 käitluskohas. Lao 5 käitluskoha kohapealne kontroll poleks võimaldanud tuvastada ja üles leida Umbsaare käitluskohas puuduolevaid jäätmeliike, jäätmetekitajaid ega jäätmete vastuvõtukuupäeva, kuna Lao 5 käitluskoha mahutitel puudub nõuetekohane märgistus (tuvastatud 01.12.2016 plaanilise kontrolli ning 20.01.2017 vaatluse käigus). Samuti oleks olnud võimatu kaaluda kõiki vahelaos olnud jäätmeid, tuvastamaks erinevusi kohapealsete koguste ja saatekirja järgsete koguste vahel. Kaebaja 31.03.2017 kirjast jääb selgusetuks, mida tähendab logistiline optimeerimine ning kuhu ladustati puuduolev kogus vahepealsel ajal. Ettevõte võttis jäätmeid vastu ajavahemikul 03.02.– 3(8)

3-17-960 10.03.2017, kuid vastuskirja järgi on jäätmed Umbsaare kogumiskohta viidud alles 05.04.2017. Kaebajal on kohustus koostada saatekirjad enne vedu ning kaebajale anti võimalus selgitada puuduolevate jäätmete asukohta, kuid ta jättis küsimustele vastamata. Kaebaja on saatekirjade kinnitamisega tõendanud vedude toimumist ja jäätmete vastuvõtmist, jättes mulje, et jäätmed on kogutud ja vastu võetud Umbsaare kogumiskeskuses. Kaebaja ei ole tõendanud, et jäätmed võisid olla teel Umbsaare kogumiskeskusesse, või esinesid vead saatekirjade vormistamisel. Kaebaja väljavõtted objekti kontrollimise protokollist on kontekstist välja võetud. Ohtlike jäätmete saatekirjade kohaselt on ajavahemikul 03.02.–28.02.2017 erinevate ohtlike jäätmete vedusid Umbsaare käitluskohta teostanud AS Green Marine. Saatekirjade kohaselt on jäätmete vastuvõtja olnud OÜ BAO ohtlikud jäätmed. AS Green Marine on vedusid teostanud kuuel erineval päeval (03.02, 07.02, 10.02, 13.02, 23.02. ja 28.02.2017) ning kokku on AS Green Marine viinud saatekirjade kohaselt Umbsaare käitluskohta ligikaudu 5 tonni erinevaid ohtlikke jäätmeid. KKI küsis 27.03.2017 kirjaga nr 8-5/16/5760-17 AS-lt Green Marine, millisele aadressile on need jäätmed transporditud. AS Green Marine 29.03.2017 vastuskirjaga nr OT22.1/12 on tõendatud, et neid vedusid teostas AS Green Marine sihtkohta Lao 5, kus jäätmed võttis vastu OÜ BAO ohtlikud jäätmed. Jäätmete vastuvõtmine toimus ajal, mil ettekirjutus oli tehtud ning sel ajal pidi kaebaja jäätmete laoseisu vähendama, mitte neid juurde võtma. AS Green Marine pole saatekirju pärast kaebuse esitamist muutnud, nagu väidab kaebaja. KKI valitud sunnivahend – 5000 eurot – ei ole kaebajat ebamõistlikult koormav. KKI peab tagama ettekirjutuse täitmise, kuna tegemist on ohtlike jäätmete käitlemisega. Ohtlike jäätmete ladustamise puhul on tegemist kõrgendatud keskkonnaohu ja -häiringu tekkimise võimalusega. Kuna ohtlike jäätmete puhul on tegemist põlevmaterjaliga, siis nende ladestamisega väliterritooriumil esineb oht tulekahju puhkemiseks ja olulise keskkonnamõju tekkimiseks ümbritsevale elukeskkonnale. Kaebaja tegevuse ohtlikkus, Lao 5 territooriumil varasemalt toimunud jäätmete põlengud ning kaebaja poolt ettekirjutuses ettenähtud puuduse kõrvaldamata jätmine on olulised asjaolud sunniraha suuruse üle otsustamisel.

Tallinna Halduskohus jättis 24.10.2017 otsusega kaebuse rahuldamata.

Heastamiskaebuse rahuldamise üks eeldusi on haldusorgani õigusvastane tegevus avalikõiguslikus suhtes (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 11 lg 1 ja Tallinna Ringkonnakohtu 26.06.2008 otsus nr 3-06-188, p 30). Vaidluse põhiküsimus seisnebki selles, kas kaebaja täitis 31.01.2017 ettekirjutust. Haldusmenetluse seadus (HMS) ei erista otseseid ja kaudseid tõendeid. Uurimispõhimõtte kohaselt tuleb haldusorganil koguda asjas tähtsust omavad tõendid ja lähtuda neist haldusotsustuse tegemisel. Samal ajal kehtib menetlusosalisele ja muudele isikutele kohustus vajadusel haldusorganile nõutav tõend esitada (HMS § 38 lg 1). Kui haldusmenetlust alustatakse haldusorgani initsiatiivil, on haldusorganil õigus otsustada omal äranägemisel, mil viisil ja kuidas tõendeid koguda ning missuguste asjaolude tuvastamist ja tõendeid ta menetluse eesmärgi saavutamiseks vajab. Kohtupraktikas on otseseid ja kaudseid tõendeid eristatud valdavalt maksumenetlustes (vt Riigikohtu 12.06.2013 otsus nr 3-3-1-17-13, p 16). Otseseid ja kaudseid tõendeid on võimalik eristada ka asjaolu tõendamise kontekstis. Kui otsesteks tõenditeks on ennekõike tõendid, mis näitavad isiku teadmist mingist asjaolust või teatud käitumist, siis kaudsed tõendid viitavad muul viisil selle sama asjaolu esinemisele. Seejuures võib mingi asjaolu tõendatuks lugeda või kaebajale omistada ka kaudsete tõendite põhjal, lähtudes asjaolude kogumist ja elulise usutavuse (üldise tõenäosuse) kriteeriumist (vrd Riigikohtu 11.02.2015 otsus nr 3-3-1-62-14, p 22). KKI kogutud tõendid on HMS § 38 lg 2 järgi lubatavad. Tõendeid kogumis hinnates on eluliselt usutav, et kaebaja võttis Lao 5 käitluskohas ohtlikke jäätmeid vastu. Ohtlike jäätmete saatekirjadel kajastatud jäätmete kogused ja Umbsaare 4(8)

3-17-960 kogumiskeskuses tegelikult tuvastatud jäätmete kogused olid erinevad. Ohtlike jäätmete saatekirjadel kajastatakse jäätmete sihtkohana üksnes Umbsaare küla. Umbsaare kogumiskeskuses ei tuvastatud jäätmeid, mis seal saatekirjade kohaselt pidid olema. Jäätmete üleandjad andsid jäätmed kaebajale. Kaebajal oli sel ajal kaks kohta jäätmete ladustamiseks: Lao 5 käitluskoht ja Umbsaare kogumiskeskus. Kontrolliperioodil 03.02.–21.03.2017 toimusid jäätmete veod kokku 21 päeval. Kaebaja väitel viidi kogutud jäätmed Umbsaare kogumiskeskusesse alles 05.04.2017. Ei ole eluliselt usutav, et jäätmeid veeti Umbsaare kogumiskohta nii pika aja jooksul, sest selline jäätmete transpordi korraldus ei ole ökonoomne. Keskkonnaministri 25.09.2008 määruse nr 41 „Ohtlike jäätmete saatekirja vorm ning saatekirja koostamise, edastamise ja registreerimise kord“ § 2 lg 4 kohaselt koostab saatekirja jäätmete vastuvõtja, kui jäätmete üleandjal ei ole jäätmekäitlemise litsentsi. Praegusel juhul koostas saatekirjad, sh märkis jäätmete sihtkoha, kaebaja kui litsentsi omav jäätmekäitleja, kinnitades ühtlasi vedude toimumist. Vastustaja võis AS Green Marine esitatud vastusest järeldada, et saatekirjades nr OJS-33097, OJS-33092, OJS-33096, OJS-33111, OJS-33093, OJS-33100, OJS33103, OJS-33105, OJS-33107, OJS-33090, OJS-33094, OJS-33112, OJS-33099 ja OJS-33110 kajastatud jäätmed anti käitlemiseks üle Lao 5 käitluskohas. Asjaolu, et vedusid ei teostanud AS Green Marine, vaid kaebaja, selgus alles kohtumenetluses. Kohtule pole esitatud saatekirju, kus jäätmevedaja oleks ära parandatud. Kui jäätmeid oleks Lao 5 käitluskohast peale võetud, oleks selle kohta tulnud koostada eraldi saatekirjad, millelt nähtuks, millal saadetis maha pandi ja millal edasi saadeti. Saatekirjade kohaselt teostas OÜ BAO ohtlikud jäätmed vedusid Lao 5 käitluskohast Umbsaare kogumiskeskusesse kahel korral (09.02.2017 ja 10.03.2017), vedades orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavaid värvi- ja lakijäätmeid. KKI tuvastas vastava koguse Umbsaare kogumiskeskuse kontrollimisel. Muid jäätmeliike Lao 5 käitluskohast Umbsaare kogumiskeskusesse ei veetud. Seega ei saanud Lao 5 käitluskohas käia selleks, et sealt jäätmeid peale võtta. Täiendavalt tuleb arvestada, et Lao 5 käitluskohas poleks olnud võimalik jäätmete koguseid kindlaks teha, kuna sealsetel jäätmetel puudus vastav märgistus (KKI 09.06.2017 vastus, lisad 8–9). Samal ajal pole kaebaja usutavalt KKI väiteid ümber lükanud, kuigi kaebajale anti see võimalus 27.03.2017 päringus (KKI 09.06.2017 vastus, lisa 3). Kaebaja väited logistiliste ringide optimeerimisest ja muudest asjaoludest (jäätmete ebaseaduslik ladustamine kuskil mujal, vead saatekirjade vormistamisel) on paljasõnalised. Kaebaja väide, et objekti kontrollimise protokoll on vastuoluline, on otsitud. Protokollis selgitatakse, miks ja millistele tõenditele tuginedes KKI leiab, et kaebaja on ajavahemikul 03.02.–21.03.2017 Lao 5 käitluskohas ohtlikke jäätmeid vastu võtnud. Seega ei saa tekkida kahtlust, missugusele seisukohale vastustaja jäätmete vastuvõtmise osas jõudis. Toimingu tegemist peab põhjendama kirjalikult, kui toimingu adressaat seda nõuab (HMS § 108 lg 1). Kaebaja ei ole haldusmenetluses nõudnud KKI-lt sunniraha rakendamise põhjendamist. Seega ei saa vastustajale ette heita kirjalike põhjenduste puudumist objekti kontrollimise protokollis. Sunnivahendi liik ja määr määratakse kindlaks hoiatuses. KKI on 31.01.2017 ettekirjutuses põhjendanud sunnivahendi rakendamise vajadust, viidates suurele jäätmete hulgale, Kroodi ojale tekkivale võimalikule keskkonnamõjule ja jäätmete kuhjumisega kaasnevale tuleohule. Riigikohus märkis 22.04.2015 otsuses nr 3-3-1-72-14, et sunnivahendit ei tohi rakendada karistusena. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda ettekirjutust täitma. Proportsionaalsuse hindamisel võib arvesse võtta ettekirjutuse olulisust, rikkumise asjaolusid ja isiku majanduslikku seisundit (p 27). Tööstusheite seaduse (THS) § 1613 kohaselt on ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatava sunniraha ülemmäär 32 000 eurot. Kuna kaebajalt nõuti sunniraha 5000 eurot, ei rakendatud sunniraha maksimaalses ulatuses, nagu väidab kaebaja. Sunniraha ei pea alati rakendama hoiatuses kindlaks määratud ulatuses, kuid mida madalam on rakendatud sunniraha määr, võrreldes maksimaalse sunniraha määraga, seda madalam on haldusorgani kohustus sunniraha määra põhjendada. Kuna 5(8)

3-17-960 ettekirjutusega kaitstakse olulisi õigushüvesid, ei saa sunniraha rakendamist nende õigushüvede kaitseks pidada ebaproportsionaalseks. Ettekirjutuse eesmärgiks oli saavutada olukord, kus kaebaja lõpetab viivitamatult jäätmete vastuvõtmise Lao 5 käitluskohas. Selleks ei olnud 31.01.2017 ettekirjutuse täitmiseks määratud tähtaega. Kaebaja ei teinud mõistlikke jõupingutusi, et talle tehtud ettekirjutust täita. Jäätmete seis Lao 5 käitluskohas vähenes minimaalselt (saatekirjade kohaselt veeti ohtlikke jäätmeid Umbsaare kogumiskeskusesse 09.02.2017 ja 10.03.2017). On eluliselt usutav, et kaebaja võttis Lao 5 käitluskohas vastu jäätmeid, kuigi see oli 31.01.2017 ettekirjutuse kohaselt keelatud. Asja materjalidest ei nähtu, et sunniraha tasumine halvaks kaebaja majandustegevuse. Eelnevat arvestades on kohaldatud sunniraha proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Kuna heastamiskaebus jääb rahuldamata, ei ole alust ka hüvitamiskaebuse rahuldamiseks. Kaebajale ei ole vastustaja õigusvastase tegevusega kahju tekitatud. Sarnasel põhjusel jääb rahuldamata viivitusintressi väljamõistmise nõue. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-17-960 et haldusakti või toimingu andmiseks vajalikud faktilised eeldused on täidetud (HKMS § 59 lg 1, vt ka Riigikohtu 11.02.2015 otsus nr 3-3-1-62-14, p 16 ja seal viidatud lahendid), kuigi mingi asjaolu tõendatuks lugemiseks ei pea selles olema 100% kindel. HMS ei määratle uurimispõhimõtte täpsemat ulatust, kuid arvestada tuleb tõendite kogumise efektiivsuse ja eesmärgipärasusega (HMS § 5 lg 2), proportsionaalsuse põhimõttega (HMS § 3 lg 2) ning õigusaktidest tulenevate piirangutega (nt riigisaladuse või isikuandmete kaitse reeglid). Uurimispõhimõtte ja sellega seotud haldusorgani tõendamiskoormuse ulatus sõltub ka näiteks haldusorgani otsusega isikule kaasnevate tagajärgede raskusest (vrd Riigikohtu 11.02.2015 otsus nr 3-3-1-62-14, p-d 18 ja 21), haldusorganile kehtestatud menetlustähtaegade pikkusest ja kontrolli vajavate avalduste hulgast (vt Riigikohtu 27.05.2013 otsus nr 3-3-1-16-13, p 29) ning muudest konkreetse menetluse eripäradest. Lisaks tuleb arvestada, et teatud juhtudel on haldusorganil kohustus tegutseda ka olukorras, kus kõiki asjaolusid ei olegi võimalik täie kindlusega tuvastada, näiteks keskkonnamõju hindamine, avalikku korda ähvardava ohu ennetamine või haldusorganile teadvalt valeandmete esitamise tuvastamine. Sellisel juhul tuleb asjaolusid hinnata kaudsetest tõenditest, asjaolude kogumist ning elulise usutavuse kriteeriumist lähtudes (nt Riigikohtu 02.06.2010 otsus nr 3-3-1-33-10, p 12; 11.02.2015 otsus nr 3-3-1-62-14, p 22). Täiendavalt peab arvesse võtma menetlusosalise kohustust esitada haldusorganile talle teada olevad ning menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid (HMS § 38 lg 3). Seega sõltub uurimiskohustuse ulatus ja haldusorganilt nõutava piisava tõendatuse määr konkreetse juhtumi asjaoludest. Tõendite kogumise viisi ja ulatuse määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lg 1). Nii haldus- kui ka halduskohtumenetluses kehtib tõendite vaba hindamise põhimõte. See tähendab, et asjaolu on võimalik tõendada kõigi lubatavate tõendiliikidega (HMS § 38 lg 2, HKMS § 56 lg 2, TsMS §-d 251–305) ja konkreetsete tõenditega sama tõendiliigi piires (sh kaudsete tõenditega) ning ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Haldusmenetluses uurimispõhimõtte rakendamisel ning tõendite kogumisel ja hindamisel tehtud vigadele antav hinnang sõltub sellest, kas need võisid mõjutada asja sisulist otsustamist (HMS § 58).

3-17-960 kaebajale üle Lao 5 käitluskohas (tl 71–73). Sellest järeldas KKI, et kuna kaebajal oli ainult kaks ohtlike jäätmete käitlemiskohta, kaebaja jättis selgitamata, kuhu ta ladustas Umbsaare kogumiskeskuses puuduoleva koguse ohtlikke jäätmeid, ning AS Green Marine andis ohtlikud jäätmed kaebajale üle Lao 5 käitluskohas, on tõenäoline, et Umbsaare kogumiskeskuses puudu olev kogus jäätmeid on vaheladustatud Lao 5 käitluskohas. Sisuliselt leidis KKI seega, et jäätmete saatekirjade infosüsteemist nähtuvad kaebaja koostatud jäätmete saatekirjade andmed Lao 5 käitluskoha kohta ei olnud muude kontrollimenetluses kogutud tõendite valguses tõenäoliselt õiged. Sellisele järeldusele jõudis KKI kogutud tõendeid analüüsides ka halduskohus, kes on kohtuotsuses oma seisukohta piisavalt ja asjakohaselt põhjendanud.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.