OÜ BAO ohtlikud jäätmed kaebus Keskkonnainspektsiooni vastu sunniraha tagastamiseks ning täitemenetluse algatamise ja kohtutäituri tasu hüvitamiseks koos viivistega
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ BAO ohtlikud jäätmed, volitatud esindaja vandeadvokaat Martin Triipan Vastustaja – Keskkonnainspektsioon, volitatud esindajad Kristel Kund ja Anastassia Amel
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ BAO ohtlikud jäätmed kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.11.2017 (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.OÜ BAO ohtlikud jäätmed (registrikood 11456890) käitleb keskkonnakompleksloa nr KKL/326050 alusel ohtlikke jäätmeid aadressil Lao 5, Maardu. Keskkonnainspektsiooni (KKI) 31.01.2017 ettekirjutusega nr 0000199 peatati Lao 5 käitluskohas jäätmete vastuvõtt, kuni jäätmete laoseisu on vähendatud 450 tonnini ning jäätmeid hoiustatakse vastavalt äriühingule väljastatud kompleksloale. Ettekirjutuses hoiatati äriühingut, et ettekirjutuse täitmata jätmisel, s.o jätkates jäätmete vastuvõtmist Lao 5 käitluskohas, rakendatakse sunniraha summas 5000 eurot. Rikkumise kirjelduses märgiti muu hulgas et käitluskohas
ladustatakse jäätmeid suuremas määras, kui on lubatud kompleksloaga, jäätmemahuteid hoiustatakse väliterritooriumil, kust jäätmed võivad sadeveega jõuda lähedalasuvasse Kroodi ojasse, mõjutades nõnda ümbritsevat keskkonda, ning jäätmete kuhjumine tekitab täiendava tuleohu, mida kinnitavad kinnistul toimunud kaks põlengut 2015. aastal.
2.KKI edastas OÜ-le BAO ohtlikud jäätmed 05.04.2017 objekti kontrollimise protokolli nr 1070005, milles märkis, et äriühing on jätkanud ohtlike jäätmete vastuvõtmist Lao 5 käitluskohas. Protokolli kohaselt kontrollis KKI 20.03.2017, 21.03.2017 ja 23.03.2017 Umbsaare kogumiskeskust Umbsaare külas Võru vallas Võru maakonnas, mida haldab OÜ BAO ohtlikud jäätmed ja MTÜ Võru Jäätmekeskuse vahelise kokkuleppe kohaselt viimane (jäätmeluba L.JÄ/325277). KKI tegi ohtlike jäätmete saatekirjade ja kohapeal tuvastatud jäätmekoguste põhjal kindlaks, et jäätmeid on vastu võetud Lao 5 käitluskohas. Kuna 31.01.2017 ettekirjutust ei täidetud, kohaldas KKI OÜ BAO ohtlikud jäätmed suhtes sunniraha summas 5000 eurot.
3.Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippus edastas 06.04.2017 OÜ-le BAO ohtlikud jäätmed täiteasjas 022/2017/1851 täitmisteate 5000 euro sissenõudmiseks ja otsuse kohtutäituri tasu ja kulude väljanõudmise kohta.
4.OÜ BAO ohtlikud jäätmed esitas Tallinna Halduskohtule 05.05.2017 kaebuse sunniraha rakendamise õigusvastasuse tuvastamiseks ja KKI kohustamiseks lõpetada sunniraha sissenõudmine. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus, milles kaebaja palus peatada tema suhtes algatatud täitemenetlus.
5.Kohus võttis kaebuse 11.05.2017 määrusega menetlusse, pidades kaebuse eesmärgi saavutamiseks sobivaimaks kohustamisnõuet. Eraldiseisva tuvastamisnõude esitamist ei pidanud kohus vajalikuks, jättes selle käiguta. Kohus jättis samas esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
6.Kaebaja esitas kohtule 26.05.2017 taotluse kaebuse muutmiseks seoses sunniraha tasumisega. Kaebaja nõudis tasutud sunniraha tagastamist ning täitemenetluse kulude (täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasu) hüvitamist vastavalt 5000 ja 762 eurot. Lisaks palub kaebaja välja mõista viivise tasumisele kuuluvalt summalt.
7.Kaebaja esitas kohtule 31.05.2017 taotluse võtta asja juurde dokumendid, mis tõendavad sunniraha ja täitemenetluse kulude tasumist.
8.Kohus tagastas 20.06.2017 määruses tuvastamisnõude, võttis asja juurde 31.05.2017 esitatud tõendid ning nõustus kaebuse muutmisega.
9.Kohus otsustas 23.08.2017 määruses vaadata haldusasja läbi kirjalikus menetluses.
POOLTE SEISUKOHAD
10.Kaebaja on seisukohal, et sunniraha rakendati õigusvastaselt, sunniraha määramist ei ole põhjendatud ning see on ebamõistlikult suur.
10.1.Sunniraha rakendamise eelduseks on 31.01.2017 ettekirjutuse täitmata jätmine, s.o ohtlike jäätmete vastuvõtmine Lao 5 käitluskohas. Arvestades, et kaebaja pole Lao 5 käitluskohas jäätmeid vastu võtnud, on ta 31.01.2017 ettekirjutust täitnud. KKI ei ole kontrollinud, kas kaebaja on ettekirjutuse jätnud täitmata Lao 5 käitluskohas, vaid jõudis sellele järeldusele, kontrollides laoseisu Umbsaare käitluskohas Umbsaare külas Võru maakonnas. Vastustaja on meelevaldselt asunud seisukohale, et kuna Umbsaare käitluskohas tuvastati ohtlike jäätmete kogustes puudujääke ajavahemikul 03.02.–21.03.2017, peab koguste vahe olema vastu võetud ja asuma OÜ-le BAO ohtlikud jäätmed kuuluvas Lao 5 käitluskohas. Selleks, et kontrollida, kas kaebaja on 31.01.2017 ettekirjutust täitnud, oleks 2(11)
vastustaja pidanud kontrollina Lao 5 käitluskohta ja sealset laoseisu, sest 31.01.2017 ettekirjutus on tehtud Lao 5 käitluskoha suhtes, mitte Umbsaare kogumiskeskuse suhtes. Üht käitluskohta puudutavate andmete põhjal ei saa järeldada, et kaebaja oleks Lao 5 käitluskohas ohtlikke jäätmeid vastu võtnud. KKI pole esitanud ühtegi tõendit, kust nähtuks, et jäätmed veeti kuhugi mujale või ladustati kusagil mujal kui Umbsaare kogumiskeskuses. Ettekirjutuse täitmise kaudne kontroll ei ole õiguspärane ning sel alusel on õigusvastane rakendada isikut koormavat sunniraha. Selleks, et väita, et ettekirjutust on rikutud, oleks tulnud ettekirjutust puudutavas käitluskohas võrrelda jäätmeliikide kaupa algseisu ja kontrollimise seisu. Lisaks võib ühe käitluskoha jäätmete arvepidamise andmete ebakõla olla selgitatav arvepidamise vigadega, mistõttu ei saa tõsikindlalt sellisest ebakõlast järeldada, et teises käitluskohas on tingimata jäätmeid vastu võetud. Jäätmekoguste erinevused Umbsaare kogumiskeskuses võisid tuleneda erinevatest asjaoludest. Näiteks võisid ohtlikud jäätmed olla ebaseaduslikult ladustatud selleks mitteettenähtud kohas (mida kaebaja ei mööna), jäätmed võisid olla autoga teel Umbsaare kogumiskeskusesse, võisid esineda vead saatekirjade vormistamisel vms. Ühelgi viisil ei tõenda asjaolu, et teatav saatekirjade järgne jäätmete kogus oli Umbsaare kogumiskeskuses puudu, seda, et kaebaja oleks Lao 5 asuvas käitluskeskuses rikkunud 31.01.2017 ettekirjutust nr 0000199. Igal juhul nähtub KKI esitatud tõenditest, et ohtlike jäätmete veo sihtkohaks oli Umbsaare küla. Sellega on üheselt võimalik tuvastada jäätmete lõppsihtkoht.
10.2.Kaebaja selgitas 31.03.2017 vastustajale, et Umbsaare käitluskoha laoseisu mittevastavus saatekirjadele tekkis logistiliste ringide optimeerimisest ehk tegemist oli üksnes viivitusega ja Umbsaare käitluskoha kontrollimise ajal ohtlikke jäätmeid alles transporditi Umbsaare käitluskohta. Kaebajale teadaolevalt oli erinevus Umbsaare käitluskoha laoseisu ja saatekirjade järgse jäätmete koguse vahel üksnes ligikaudu üks veoautotäis jäätmeid. Kui kaebaja selgitused jäid KKI-le arusaamatuks, oleks vastustaja pidanud kaebajalt küsima täiendavaid selgitusi.
10.3.Objekti kontrollimise protokoll nr 1070005 on vastuoluline. Protokolli esimesel leheküljel on märgitud, et „ettekirjutuse täitmist kontrolliti saatekirjade infosüsteemist. /.../ Ajavahemikul 03.02.–21.03.2017 koostatud ohtlike jäätmete saatekirjadest nähtub, et ettevõte ei ole Lao 5 käitluskohas jäätmeid vastu võtnud.“ Vastavalt MTÜ Võru Jäätmekeskus töötajate ütlustele kontrollis vastustaja Umbsaare käitluskoha laoseisu ühel korral, mitte kolmel korral, nagu on objekti kontrollimise protokollis ekslikult märgitud.
10.4.Ettekirjutuse täitmata jätmist ei tõenda AS Green Marine esindaja ütlused, mille kohaselt andis AS Green Marine kaebajale jäätmed üle Lao 5 käitluskohas. AS Green Marine ei olnud jäätmete faktiliseks vedajaks, vaid selleks oli kaebaja. Vastavalt ei saa AS-l Green Marine olla informatsiooni jäätmete sihtkoha kohta. AS Green Marine kirjas on märgitud, et „teatame, et Green Marine AS ei ole osutanud transporditeenust BAO Ohtlikud Jäätmed OÜle. Päringus loetletud saatekirjades /.../ märgitud jäätmete üleandjad on Green Marine AS lepingulised kliendid.“ Kui jäätmeid vedav veok sõidab korraks läbi ettevõtte ühest asukohast, et sealt täiendavalt kaupa peale võtta, et sõita teise käitluskohta, ei saa järeldada, et esimeses asukohas ettekirjutust rikuti. Kaebajale teadaolevalt on AS Green Marine parandanud enda koostatud ohtlike jäätmete saatekirjad sihtkoha osas, kuna varasemalt olid need ekslikud. Ebaõige sihtkoht märgiti ilmselt valesti, kuna arvestati varasemat praktikat sihtkoha osas.
10.5.Rakendatud sunniraha summa määramist ei ole põhjendatud ning see on ebaproportsionaalne. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-72-14 leidnud, et hoiatus ei ole lõplik ja siduv otsustus, mis tingiks vältimatult sunniraha rakendamise ja välistaks haldusorgani kaalutlusõiguse. Haldusorgan võib sunniraha rakendada ka hoiatuses märgitust väiksemas määras. Kohustus järgida proportsionaalsuse põhimõtet tuleneb nii 3(11)
korrakaitseseadusest (KorS) §-st 7 kui haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 54. Kaalutlusõiguse kasutamata jätmine kujutab olulist kaalutlusviga, mis toob kaasa sunniraha määramise õigusvastasuse. Sunniraha rakendamise eesmärk on isikut motiveerida ja sundida oma kohustusi täitma. KKI pole järginud HMS §-st 56 tulenevat põhjendamisnõuet. Sunniraha summa mõistlikkuse hindamisel saab arvestada asjaoluga, et KKI tegi 30.03.2017 kaebajale ettekirjutuse nr 0000199, mille sisuks on Lao 5 käitluskohas jäätmete koguse vähendamine ja jäätmete hoiustamine kooskõlas kompleksloa nõuetega. Viidatud ettekirjutuse kohaselt peab kaebaja järk-järgult jäätmete koguseid vähendama ja hoiustama jäätmeid vastavalt kompleksloale. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks on märgitud 01.01.2018. Ettekirjutuse täitmise kiireloomulisus ei ole kaalutlus, mis õigustaks sunniraha määramist maksimaalses ulatuses. Sunniraha tasumine vähendab kaebaja võimekust täita 30.03.2017 ettekirjutusest tulenevaid kohustusi.
11.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, leides, et sunniraha rakendamise eeldused on täidetud. Kaebaja ei ole ettekirjutust täitnud.
11.1.KKI tegi ajavahemiku 03.02.–21.03.2017 kohta ohtlike jäätmete saatekirjade süsteemist väljavõtte kaebaja poolt Umbsaare käitluskohas vastu võetud jäätmete kohta. Saatekirjade väljavõtte kohaselt on OÜ BAO ohtlikud jäätmed võtnud sel perioodil Umbsaare kogumiskeskuses vastu jäätmeid erinevatelt ettevõtetelt üle Eesti. Kokku on Umbsaare kogumiskeskuses ajavahemikul 03.02.–10.03.2017 vastu võetud 75 413 tonni erinevaid ohtlikke jäätmeid, sh 33 018 tonni orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavaid värvi- ja lakijäätmeid (jäätmekoodiga 08 01 11*), 12 368 tonni ohtlikke aineid sisaldavaid pesuaineid (jäätmekoodiga 20 01 29*); 6362 tonni muid mootori-, käigukasti- ja määrdeõlisid (jäätmekoodiga 13 02 08*); ligikaudu 5240 tonni ohtlike ainetega saastatud absorbente, puhastuskaltse, filtermaterjale, sh õlifiltreid, ja kaitseriietusi (jäätmekoodiga 15 02 02*) jne. KKI tuvastas Umbsaare kogumiskeskuse kontrollimisel 21.03.2017 kohapeal ligikaudu 13 tonni värvi ja lakijäätmeid (saatekirjade kohaselt oleks pidanud olema u 33 tonni) ja ligikaudu 2,7 tonni mootoriõlisid (saatekirjade kohaselt oleks pidanud olema u 6 tonni) ja ligikaudu 0,68 tonni ohtlike ainetega saastatud absorbente, puhastuskaltse, filtermaterjale, sh õlifiltreid, ja kaitseriietusi (saatekirjade kohaselt oleks pidanud olema u 5 tonni). Teisi vastu võetud jäätmeid saatekirjade kohaselt Umbsaare kogumiskeskuses ei tuvastatud. Kuna jäätmete veod toimusid ajavahemikul 03.02.–10.03.17 kokku 21 erineval päeval ning saatekirjade kohaselt ei olnud Umbsaare käitluskohas vastu võetud jäätmeid kohapeal ja vedajate pisteline kontroll näitas, et jäätmed anti kaebajale üle, pidid need jäätmed olema vastu võetud ja vaheladustatud kusagil mujal, enne kui need toodi Umbsaare kogumiskeskusesse 05.04.2017. Jäätmekoormad ei saanud olla nii pika perioodi jooksul teel Umbsaare kogumiskeskusesse. Sel perioodil oli OÜ-l BAO ohtlikud jäätmed jäätmekäitluseks vaid kaks ametlikku jäätmekäitluskohta: Umbsaare kogumiskeskus ja Lao 5 käitluskoht. Muid ametlikke jäätmete kogumiskohti ettevõttel ei olnud. Seega pidid puuduolevad jäätmed olema ladustatud Lao 5 käitluskohas. Lao 5 käitluskoha kohapealne kontroll poleks võimaldanud tuvastada ja üles leida Umbsaare käitluskohas puuduolevaid jäätmeliike, jäätmetekitajaid ega jäätmete vastuvõtukuupäeva, kuna Lao 5 käitluskoha mahutitel puudub nõuetekohane märgistus (tuvastatud 01.12.2016 plaanilise kontrolli ning 20.01.2017 vaatluse käigus). Samuti oleks olnud võimatu kaaluda kõiki vahelaos olnud jäätmeid, veendumaks, kas esineb erinevusi kohapealsete koguste ja saatekirja järgsete koguste vahel.
11.2.Kaebaja 31.03.2017 kirjast jääb selgusetuks, mida tähendab logistiline optimeerimine ning kuhu ladustati puuduolev kogus vahepealsel ajal. Ettevõte võttis jäätmeid vastu ajavahemikul 03.02.–10.03.2017, kuid vastuskirja järgi on jäätmed Umbsaare kogumiskohta viidud alles 05.04.2017. Kaebajal on kohustus koostada saatekirjad enne vedu ning kaebajale anti võimalus selgitada puuduolevate jäätmete asukohta, kuid ta jättis küsimustele vastamata. 4(11)
Kaebaja on saatekirjade kinnitamisega tõendanud vedude toimumist ja jäätmete vastuvõtmist, jättes mulje, et jäätmed on kogutud ja vastu võetud Umbsaare kogumiskeskuses. Kaebaja ei ole tõendanud, et jäätmed võisid olla teel Umbsaare kogumiskeskusesse, või et esinesid vead saatekirjade vormistamisel. Kaebajale selgitati 04.01.2017 haldusmenetluse alustamise teates, et vastuväidete või arvamuse esitamata jätmine ei takista ettekirjutuse koostamist.
11.3.Kaebaja väljavõtted objekti kontrollimise protokollist on kontekstist välja võetud. Protokollis selgitatakse, et kontrollimise käigus tuvastati olulisi erinevusi Umbsaare kogumiskeskuses saatekirjade kohaselt vastu võetud ja kohapeal tuvastatud jäätmete koguste vahel. Kontroll näitas, et kaebajale on saatekirjadel olevatel kuupäevadel jäätmeid üle antud. Kuna kaebajal ei olnud peale Lao 5 käitluskoha ja Umbsaare kogumiskeskuse teisi vaheladustamise platse, pidi puuduolev kogus jäätmeid olema vaheladustatud Lao 5 käitluskohas.
11.4.Ohtlike jäätmete saatekirjade nr OJS-33097, OJS-33092, OJS-33096, OJS-33111, OJS-33093, OJS-33100, OJS-33103, OJS-33105, OJS-33107, OJS-33090, OJS-33094, OJS33112, OJS-33099 ja OJS-33110 kohaselt on ajavahemikul 03.02.–28.02.2017 erinevate ohtlike jäätmete vedusid (laevadelt Muuga sadamas, laevadelt Paldiski lõunasadamas, laevadelt Tallinna vanasadamas, Paldiski Sadamate AS jne) Umbsaare käitluskohta teostanud AS Green Marine. Saatekirjade kohaselt on jäätmete vastuvõtja olnud OÜ BAO ohtlikud jäätmed. AS Green Marine on vedusid teostatud kuuel erineval päeval (03.02, 07.02, 10.02, 13.02, 23.02. ja 28.02.17) ning kokku on AS Green Marine viinud saatekirjade kohaselt Umbsaare käitluskohta ligikaudu 5 tonni erinevaid ohtlikke jäätmeid. KKI küsis 27.03.2017 kirjaga nr 8-5/16/5760-17 AS-lt Green Marine infot, millisele aadressile on need jäätmed transporditud. AS Green Marine 29.03.2017 vastuskirjaga nr OT2-2.1/12 on tõendatud, et neid vedusid teostas AS Green Marine sihtkohta Lao 5, kus jäätmed võttis vastu OÜ BAO ohtlikud jäätmed. Seega on AS Green Marine vastuskirjaga tõendatud, et OÜ BAO ohtlikud jäätmed võttis Lao 5 käitluskohas jäätmeid vastu. Jäätmete vastuvõtmine toimus ajal, mil ettekirjutus oli tehtud ning just sel ajal pidi kaebaja jäätmete laoseisu vähendama, mitte neid juurde võtma. AS Green Marine pole saatekirju pärast kaebuse esitamist muutnud, nagu väidab kaebaja. Isegi kui jäätmete faktiliseks vedajaks oli kaebaja, mitte AS Green Marine, siis saatekirjade kohaselt oli jäätmete sihtkohaks märgitud Umbsaare kogumiskeskus, kuid kontrolli käigus seal jäätmeid ei tuvastatud. Kuna Umbsaares jäätmeid ei leitud ja kaebajal oli sel ajal kaks ametlikku jäätmekäitluskohta – Lao 5 ja Umbsaare –, siis pidid jäätmed olema Lao 5 käitluskohas. 31.01.2017 ettekirjutuse nr 0000199 kohaselt oli kaebajal keelatud igasugune jäätmete vastuvõtmine Lao 5 käitluskohas, sh vaheladustamine ja saadetiste komplekteerimine. Kui kaebaja väidab, et Lao 5 käitluskohast käidi läbi, et jäätmeid peale võtta, oleks selle kohta pidanud koostama kaks saatekirja, kust oleks nähtunud, millal saadetis maha pandi ja millal edasi saadeti. Saatekirjade kohaselt on kaebaja teostanud vedusid Lao 5 käitluskohast Umbsaare käitluskohta 09.02.2017 ja 10.03.2017. Veetud on orgaanilisi lahusteid ja muid ohtlikke aineid sisaldavaid värvi- ja lakijäätmeid 13 745 tonni ulatuses. Kohapealsel kontrollimisel vastav kogus ka tuvastati. Muid jäätmeid pole saatekirjade kohaselt Umbsaare käitluskohta ümber ladustatud ja neid pole ka tuvastatud. Kaebuse väide, et Lao 5 käitluskohast käidi läbi selleks, et sealt jäätmeid peale võtta, ei vasta seega tõele.
11.5.KKI valitud sunnivahend – 5000 eurot – ei ole isikut ebamõistlikult koormav. KKI peab tagama ettekirjutuse täitmise, kuna tegemist on ohtlike jäätmete käitlemisega. Ohtlike jäätmete ladustamise puhul on tegemist kõrgendatud keskkonnaohu ja -häiringu tekkimise võimalusega. Kuna ohtlike jäätmete puhul on tegemist põlevmaterjaliga, siis nende 5(11)
ladestamisega väliterritooriumil esineb oht tulekahju puhkemiseks ja olulise keskkonnamõju tekkimises ümbritsevale elukeskkonnale. Samal seisukohal oli ka kohus oma 11.05.2017 määruses. Kaebaja tegevuse ohtlikkus, Lao 5 territooriumil varasemalt toimunud jäätmete põlengud (2015. a toimus kaks põlengut) ning kaebaja poolt ettekirjutuses ettenähtud puuduse kõrvaldamata jätmine, on olulised põhjused sunniraha suuruse otsustamisel.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kaebaja tasus sunniraha ja kandis täitemenetluse kulud. Sunniraha ja täitemenetluse kulude kandmist tõendavad 31.05.2017 esitatud maksekorraldused (31.05.2017 menetlusdokument, lisad 1–4). Kohus märkis 20.06.2017 määruses, et kui sunniraha on sisse nõutud, on kaebaja õiguste kaitseks sobiv heastamiskaebus, mille nõudeks on sunniraha tagastamine (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 5, riigivastutuse seaduse (RVastS) § 11 lg 2). Täitemenetluse alustamise ja kohtutäituri tasu tagastamiseks on tõhusaim esitada hüvitamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 4, RVastS § 11 lg 2). Kaebaja esitas vastavad nõuded ning kohus nõustus kaebuse muutmisega 20.06.2017 määruses. Kohtu menetluses on seega heastamiskaebus 5000 euro tagastamiseks ja hüvitamiskaebus 762 euro saamiseks. Kuna hüvitamiskaebuse lahendus eeldab vastust sellele, kas kaebaja suhtes rakendati sunniraha õigusvastaselt, lahendab kohus esmalt heastamiskaebuse.
13.Kaebaja soovib, et KKI tagastaks talle õigusvastaselt makstud sunniraha 5000 eurot. RVastS § 11 lg-st 1 tulenevaid heastamiskaebuse rahuldamise eelduseid on kohtupraktikas sisustatud järgnevalt: 1) haldusorgan on avalik-õiguslikus suhtes toiminud õigusvastaselt; 2) toiminguga rikuti isiku subjektiivseid õigusi; 3) õigusvastane tagajärg on püsiv; 4) esineb põhjuslik seos haldusorgani teo ja õigusvastase tagajärje vahel; 5) õiguspärase olukorra taastamise on võimalik ja vastuvõetav (Tallinna Ringkonnakohtu 26.06.2008 otsus haldusasjas nr 3-06-188, p 30). Nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud üheaegselt kõik eelnevalt nimetatud tingimused.
14.Poolte vahel on vaidlus peaasjalikult selle üle, kas vastustaja tegevus on olnud õigusvastane. Vastustaja rakendas kaebaja suhtes sunniraha, leides, et kaebaja pole 31.01.2017 ettekirjutust täitnud. Ettekirjutuse täitmise kontroll viiakse läbi ja sunniraha rakendatakse toimingutega. Toiming, nagu haldusorgani tegevus üldiselt, peab olema õiguspärane. Küsimus on seega selles, kas vastustaja toiming – sunniraha rakendamine – oli õiguspärane.
15.Sunniraha rakendamise eeldused on sätestatud asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 8 lg-s 1: sunnivahendit on lubatud rakendada, kui on olemas haldusorgani kehtiv ettekirjutus, kehtiva ettekirjutuse adressaati on hoiatatud sunnivahendi rakendamise eest, ettekirjutuse adressaat on jätnud ettekirjutuse hoiatuses märgitud tähtpäevaks täitmata, ettekirjutus ja hoiatus on adressaadile teatavaks tehtud, ei esine sama seaduse §-s 12 sätestatud erandeid. Lisaks peavad sunnivahendi liik ja selle kohaldamise viis olema proportsionaalsed. Kohus peab kontrollima ka seda ega ei esine ATSS § 8 lg-s 3 sätestatud sunniraha rakendamist välistavaid asjaolusid.
16.Vaidlust ei ole, et käesolevas asjas ei ole ATSS §-s 12 sätestatud erandid asjakohased. Vaidlus puudub ka selles, et 31.01.2017 ettekirjutus on kaebajale teatavaks tehtud, see kehtib, ning kaebajat on hoiatatud, et selle täitmata jätmise korral tuleb tal tasuda sunniraha. Sunniraha hoiatus sisaldus 31.01.2017 ettekirjutuses. Vaidluse põhiküsimus seisneb selles, kas kaebaja täitis 31.01.2017 ettekirjutust või mitte. Kuna ettekirjutuses ei olnud määratud selle täitmise tähtaega – kaebajal tuli lõpetada jäätmete vastuvõtt Lao 5 käitluskohas, kuni jäätmete seisu on vähendatud 450 tonnini ja jäätmeid hoiustatakse vastavalt äriühingule
6(11)
väljastatud kompleksloale –, ei ole küsimust ettekirjutuse täitmise tähtajas. Kohtul tuleb ka hinnata, kas vastustaja järgis sunniraha rakendamisel haldusmenetluse üldpõhimõtteid.
17.Vastustaja kontrollis 31.01.2017 ettekirjutuse täitmist ning edastas kaebajale 05.04.2017 objekti kontrollimise protokolli, milles leidis, et kuna ettekirjutus on täitmata, rakendatakse kaebaja suhtes sunniraha. Vastustaja hinnangul võttis kaebaja Lao 5 käitluskohas jäätmeid vastu, vaatamata sellele, et seda oli 31.01.2017 ettekirjutuse kohaselt keelatud teha. KKI jõudis sellele järeldusele, kontrollides ohtlike jäätmete saatelehti ajavahemiku 03.02– 13.03.2017 kohta ja laoseisu Umbsaare kogumiskeskuses Umbsaare külas Võru maakonnas. Kuna Umbsaare kogumiskeskuses ei olnud ladustatud jäätmeid, mis seal saatekirjade kohaselt pidid olema, jäätmete üleandjad olid kaebajale jäätmed üle andnud, ja kaebajal oli sel ajal võimalik jäätmeid ladustada kahes kohas – Lao 5 käitluskohas ja Umbsaare kogumiseskuses – , pidid puuduolevad jäätmed olema Lao 5 käitluskohas. Jäätmed ei saanud olla teel Umbsaare kogumiskeskusesse nii pika ajavahemiku jooksul. Vastustaja hinnangul tõendasid jäätmete vastuvõtmist Lao 5 käitluskohas ka AS Green Marine selgitused.
18.Kaebaja on seisukohal, et vastustaja oleks pidanud kontrollima jäätmete laoseisu ja kogust Lao 5 käitluskohas, kuna ettekirjutus puudutas Lao 5 käitluskohta, mitte tegema kaebajat koormavaid järeldusi kaudsete tõendite põhjal. Jäätme koguste erinevused saatekirjadel ja tegelikkuses võisid olla põhjustatud logistiliste ringide optimeerimisest või muudest asjaoludest. AS Green Marine ei ole vedusid faktiliselt teostanud, vaid neid teostas kaebaja. Nõnda ei saanud AS-l Green Marine olla ka usaldusväärseid andmeid vedude sihtkoha kohta. Saatekirjade kohaselt oli vedude sihtkohaks Umbsaare kogumiskeskus. Vastustaja esitatud saatekirjad tõendavad üksnes seda, et Umbsaare kogumiskeskuse kontrollimisel ei vastanud saatekirjades fikseeritud kogused tegelikult Umbsaare kogumiskeskuses ladustatud jäätmete kogustele. See ei tõenda, et puuduolevaid jäätmeid ladustati Lao 5 käitluskohas, st rikuti 31.01.2017 ettekirjutust.
19.Koormava toimingu tegemine eeldab, et esinevad seda tingivad faktilised asjaolud. Selleks peab haldusorgan välja selgitama menetletavas asjas olulise tähtsusega asjaolud ja vajadusel koguma selleks tõendeid omal algatusel. Käesoleva vaidluse puhul tähendab see eelkõige seda, et KKI pidi tuvastama asjaolu, et kaebaja võttis Lao 5 käitluskohas ohtlikke jäätmeid vastu.
19.1.Kaebaja kahtleb, kas vastustaja võis sunniraha rakendada kaudsete tõendite põhjal. Kohus selgitab, et haldusmenetluse seadus ei erista otseseid ja kaudseid tõendeid. Uurimispõhimõtte kohaselt tuleb haldusorganil koguda asjas tähtsust omavad tõendid. Sarnaselt tuleb haldusotsustuse tegemisel lähtuda asjas tähtsust omavatest tõenditest. Samal ajal kehtib menetlusosalisele ja muudele isikutele pöördkohustus vajadusel haldusorganile nõutav tõend esitada (HMS § 38 lg 1). Kui haldusmenetlus algatatakse haldusorgani initsiatiivil, on haldusorganil õigus otsustada omal äranägemisel, mil viisil ja kuidas tõendeid koguda ning missuguste asjaolude tuvastamist ja tõendeid ta menetluse eesmärgi saavutamiseks vajab. Kui kogutud tõendid on omavahel vastuolus, ei tohi haldusorgan siiski eelistada üht vastuolulist tõendit teisele. Igal juhul tuleb otsustuse tegemisel hinnata kõiki tõendeid kogumis. Tõendite kogumisel tuleb arvestada ka haldusmenetluse üldpõhimõtteid: tõendite kogumine peab olema eesmärgipärane ja efektiivne (HMS § 5 lg 2). Nõnda võib haldusorgan kasutada võimalikult lihtsaid ning kiireid kogumismeetodeid.
19.2.Kohus selgitab, et kohtupraktikas on otseseid ja kaudseid tõendeid eristatud valdavalt maksumenetlustes, eelkõige vastutusotsuse õiguspärasuse hindamisel ning täpsemalt isiku süü vormi kontekstis (vt RKHKo 12.06.2013 otsus haldusasjas nr 3-3-1-17-13, p 16). Kohtu hinnangul on võimalik otseseid ja kaudseid tõendeid eristada ka asjaolu tõendamise kontekstis. Kui otsesteks tõenditeks on ennekõike tõendid, mis näitavad isiku teadmist 7(11)
mingist asjaolust või teatud käitumist, siis kaudsed tõendid viitavad muul viisil selle sama asjaolu esinemisele. Seejuures võib mingi asjaolu tõendatuks lugeda või kaebajale omistada ka kaudsete tõendite põhjal, lähtudes asjaolude kogumist ja elulise usutavuse (üldise tõenäosuse) kriteeriumist (vt mutatis mutandis RKHKo 11.02.2015 otsus haldusasjas nr 3-31-62-14, p 22).
20.Haldusmenetluses lubatavad tõendid sätestatakse HMS § 38 lg-s 2: tõendiks võib olla menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus. Praegu on vastustaja teinud väljavõtte ohtlike jäätmete saatekirjadest. Ohtlike jäätmete saatekirja näol on tegemist dokumentaalse tõendiga. Umbsaare kogumiskeskuses tuvastati laoseis ja jäätmete kogus paikvaatluse käigus. Iseenesest ei ole oluline mitu korda KKI Umbsaare kogumiskeskust kohapeal kontrollis. Objekti kontrollimise protokolli kohaselt kontrolliti Umbsaare kogumiskeskust 20.03.2017 (laoruum ja seal olevad jäätmed). Järgneval päeval kontrolliti uuesti Umbsaare kogumiskeskuse laohoone ruume, hoiuruume ja merekonteinerit. Asja materjalidest ei nähtu, et Umbsaare kogumiskeskust oleks kontrollitud 23.03.2017, nagu on kirjas objekti kontrollimise protokollis. Lisaks nõudis vastustaja seisukohta AS-lt Green Marine ja teistelt jäätmete üleandjatelt. Tegemist on taas dokumentaalsete tõenditega, millega arvestamine on haldusmenetluses lubatud. Kuna haldusorgan kogub haldusmenetluses tõendeid omal äranägemisel, tuleb tõendite lubatavuse asemel hinnata seda, kas vastustaja andis tõenditele õige hinnangu.
21.Kohus leiab, et vastustaja hinnang tõenditele oli õige. Esitatud tõendeid kogumis hinnates on eluliselt usutav, et kaebaja ei täitnud 31.01.2017 ettekirjutust ning võttis Lao 5 käitluskohas ohtlikke jäätmeid vastu.
21.1.Pooled ei vaidle selle üle, kas ohtlike jäätmete saatekirjadel kajastatud jäätmete kogused ja Umbsaare kogumiskeskuses tegelikult tuvastatud jäätmete kogused erinesid. See, et tegelikud jäätmete kogused Umbsaare kogumiskeskuses ja saatekirjades kajastatud jäätmete kogused erinesid, nähtub objekti kontrollimise protokollist. Kaebaja ei ole seda asjaolu ka vaidlustanud. Kaebaja on oma 03.10.2017 menetlusdokumendis märkinud isegi sõnaselgelt, et ohtlike jäätmete saatekirjad tõendavad /.../ seda, et Umbsaare kogumiskeskuse kontrollimisel ei vastanud saatekirjades fikseeritud jäätmete kogused tegelikult Umbsaare kogumiskeskuses ladustatud jäätmete kogustele. Kaebaja heidab samas vastustajale ette, et selle põhjal ei saanud rikkumist tuvastada Lao 5 käitluskoha osas.
21.2.Vastustaja leidis, et kuna puuduolevaid jäätmeid ei olnud Umbsaare kogumiskeskuses ja kaebajal oli sel ajal kaks kohta, kus jäätmeid ladustada – Lao 5 käitluskoht ja Umbsaare kogumiskeskus –, pidi ta olema jäätmeid vastu võtnud Lao 5 käitluskohas. Seda, et kaebaja võttis jäätmeid vastu Lao 5 käitluskohas tõendas vastustaja hinnangul ka AS Green Marine vastus KKI 27.03.2017 päringule nr 8-5/16/5760-17 (09.06.2017 vastus kaebusele, lisa 7).
21.3.Kohus märkis eelnevalt, et mingi asjaolu tõendatuks lugemiseks piisab, kui sellele viitavad kaudsed tõendid kogumis ning selle asjaolu esinemine on eluliselt tõenäoline. Kohus märgib täiendavalt, et asjaolu tõendatuks lugemine ei tähenda, et selle asjaolu esinemine peab olema 100% kindel. Selleks, et lugeda mingi asjaolu tõendatuks, piisab, kui vastupidine võimalus on juhtumi asjaolusid arvestades välistatud. Kohus nõustub kaebajaga, et ohtlike jäätmete saatekirjadel kajastatakse jäätmete sihtkohana üksnes Umbsaare küla Võru vallas Võru maakonnas. Mitte üheski saatekirjas ei ole jäätmete sihtkohana märgitud Lao 5, Maardu. Samas puudub vaidlus, et Umbsaare kogumiskeskuses ei tuvastatud jäätmeid, mis seal saatekirjade kohaselt pidid olema, jäätmete üleandjad andsid jäätmed kaebajale ja et kaebajal oli sel ajal kaks kohta jäätmete ladustamiseks: Lao 5 käitluskoht ja Umbsaare kogumiskeskus. Kontrolliperioodil 03.02.–21.03.2017 toimusid jäätmete veod kokku 21 päeval. Kaebaja väitel 8(11)
viidi kogutud jäätmed Umbsaare kogumiskeskusesse alles 05.04.2017. Ei ole eluliselt usutav, et jäätmeid veeti Umbsaare kogumiskohta nii pika aja jooksul, sh eesmärgiga korraldada jäätmete transporti ökonoomselt. Keskkonnaministri 25.09.2008.a määruse nr 41 „Ohtlike jäätmete saatekirja vorm ning saatekirja koostamise, edastamise ja registreerimise kord“ (OJ määrus) § 2 lg 4 kohaselt koostab saatekirja jäätmete vastuvõtja, kui jäätmete üleandjal ei ole jäätmekäitlemiseks litsentsi. Praegusel juhul koostas saatekirjad, sh märkis jäätmete sihtkoha, kaebaja kui litsentsi omav jäätmekäitleja, kinnitades ühtlasi vedude toimumist. Vastustaja võis AS Green Marine esitatud vastusest järeldada, et saatekirjades nr OJS-33097, OJS33092, OJS-33096, OJS-33111, OJS-33093, OJS-33100, OJS-33103, OJS-33105, OJS-33107, OJS-33090, OJS-33094, OJS-33112, OJS-33099 ja OJS-33110 kajastatud jäätmed anti käitlemiseks üle Lao 5 käitluskohas. Asjaolu, et vedusid ei teostanud mitte AS Green Marine, vaid kaebaja, mistõttu ei saanud AS-l Green Marine olla andmeid jäätmete sihtkoha kohta, selgus kohtumenetluses. Samas pole kohtule esitatud parandatud saatekirju, kus jäätmevedaja oleks ära parandatud. Kui jäätmeid oleks Lao 5 käitluskohast peale võetud, oleks selle kohta tulnud koostada eraldi saatekirjad, millelt nähtuks, millal saadetis maha pandi ja millal edasi saadeti. Saatekirjade kohaselt teostas OÜ BAO ohtlikud jäätmed vedusid Lao 5 käitluskohast Umbsaare kogumiskeskusesse kahel korral (09.02.2017 ja 10.03.2017), vedades orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavaid värvi- ja lakijäätmeid jäätmekoodiga 08 01 11* (kokku 13,745 tonni). KKI tuvastas vastava koguse Umbsaare kogumiskeskuse kontrollimisel. Muid jäätmeliike Lao 5 käitluskohast Umbsaare kogumiskeskusesse ei veetud. Seega ei saanud Lao 5 käitluskohas käia selleks, et sealt jäätmeid peale võtta. Täiendavalt tuleb arvestada sellega, et Lao 5 käitluskohas poleks olnud võimalik jäätmete koguseid kindlaks teha, kuna sealsetel jäätmetel puudus vastav märgistus (vastustaja 09.06.2017 vastus, lisad 8–9). Samal ajal pole kaebaja usutavalt vastustaja väiteid ümber lükanud, kuigi kaebajale anti see võimalus 27.03.2017 päringus (vastustaja 09.06.2017 vastus, lisa 3). Kaebaja väited logistiliste ringide optimeerimisest ja muudest asjaoludest (jäätmete ebaseaduslik ladustamine kuskil mujal, vead saatekirjade vormistamisel) on paljasõnalised. Neid väiteid ei ole ta ühelgi viisil tõendanud. Kaebaja vastas küll, et erinevused olid tingitud logistiliste ringide optimeerimisest, kuid ei esitanud selle seisukoha toetuseks ühtegi tõendit. Kaebaja ei ole väitnud, et tal esineks mingeid objektiivseid takistusi vajalike tõendite esitamiseks. Tähtsust ei ole, kas kaebajale oleks pidanud andma täiendava võimaluse selgitada, mida tähendab logistiliste ringide optimeerimine. Asjaolud kogumis seavad kahtluse alla saatekirjades näidatud jäätmete sihtkoha ulatuses, mis õigustab sihtkoha osas järeldust, et jäätmeid võeti vastu Lao 5 käitluskohas. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei ladustanud Umbsaare kogumiskeskuses puuduolevaid jäätmeid Lao 5 käitluskohas, kus oli jäätmete vastuvõtmine oli keelatud.
22.Kaebaja väide, et objekti kontrollimise protokoll on vastuoluline, kuna seal on märgitud, et „03.02.–21.03.2017 koostatud ohtlike jäätmete saatekirjadest nähtub, et ettevõte ei ole Lao 5 käitluskohas jäätmeid vastu võtnud“, on otsitud. Protokollis selgitatakse, miks ja mis tõenditele tuginedes KKI leiab, et kaebaja on ajavahemikul 03.02.–21.03.2017 Lao 5 käitluskohas ohtlikke jäätmeid vastu võtnud. Seega ei saa tekkida kahtlust, missugusele seisukohale vastustaja jäätmete vastuvõtmise osas jõudis.
23.Kohus leidis eelnevalt, et kaebaja jättis 31.01.2017 ettekirjutuse täitmata. Muid sunniraha rakendamist välistavaid asjaolusid ei esine. Arvestades, et ATSS §-s 8 sätestatud sunniraha rakendamise eeldused on täidetud, tuleb kohtul kontrollida, kas sunniraha liik ja määr on proportsionaalsed.
23.1.Kaebaja on seisukohal, et sunniraha rakendamine oli ebaproportsionaalne. Vastustaja ei ole sunniraha määramist põhjendanud ning tegemist on kaalumisveaga. Vastustaja leiab, et sunnivahend ei saa kaebajat ebamõistlikult koormata. 9(11)
23.2.Nõuded toimingu õiguspärasusele tulenevad HMS § 107 lg-st 2, mis sätestab, et haldusorgan määrab toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra omal äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid. Toiminguid iseloomustab seega vormivabadus. Toimingu tegemist peab põhjendama kirjalikult, kui toimingu adressaat seda nõuab (HMS § 108 lg 1). Seega saab toimingu põhjendamist nõuda üksnes tagantjärele. Praegu ei nähtu asja materjalidest, et kaebaja oleks haldusmenetluses nõudnud KKI-lt, et ta sunniraha rakendamist põhjendaks. Seega iseenesest ei saa kirjalike põhjenduste puudumist objekti kontrollimise protokollis vastustajale ette heita. Sunnivahendi liik ja määr määratakse kindlaks hoiatuses (praegu 31.01.2017 ettekirjutuses). Haldusorgan võib siiski sunniraha rakendada väiksemas määras, kui on hoiatuses ette nähtud. Vastustaja on sunnivahendi rakendamise vajadust põhjendanud 31.01.2017 ettekirjutuses, viidates suurele jäätmete hulgale, võimalikule keskkonnamõjule Kroodi ojale ja tuleohule, mis jäätmete kuhjumisega kaasneb. Kaebajale pidi seega selge olema, mis põhjendustel vastustaja tema suhtes sunniraha rakendab. Vastustaja on samad põhjendused esitanud kohtumenetluses, seega ei saa vastustajale ette heita, et ta jättis põhjendused esitamata objekti kontrollimise protokollis. Kohus nõustub vastustajaga, et rakendatud sunniraha on proportsionaalne. Riigikohus märkis oma 22.04.2015 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-72-14, et sunnivahendit ei tohi rakendada karistusena. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda ettekirjutust täitma. Proportsionaalsuse hindamisel võib arvesse võtta ettekirjutuse olulisust, rikkumise asjaolusid ja isiku majanduslikku seisundit (p 27). Tööstusheite seaduse (THS) § 1613 kohaselt on ettekirjutuse täitmata jätmise korral asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 32 000 eurot. Arvestades, et kaebajalt nõuti sunniraha 5000 eurot, ei rakendatud sunniraha maksimaalses ulatuses, nagu väidab kaebaja. Kohus möönab, et sunniraha ei pea rakendama ulatuses, mis on kindlaks määratud hoiatuses, vaid sunniraha rakendamise vajalikkust tuleb igal üksikul juhul uuesti hinnata. Mida madalam on aga rakendatud sunniraha määr, võrreldes maksimaalse sunniraha määraga, seda madalam on haldusorgani kohustus sunniraha määra põhjendada. Lähtudes Riigikohtu praktikast, tuleb rakendatud sunniraha proportsionaalsuse hindamisel kaaluda ka erinevaid õigushüvesid: kaebaja õigust ettevõtlusvabadusele ning inimese õigust elule ja tervisele, samuti keskkonna heaolu. Kuna ettekirjutusega kaitstakse olulisi õigushüvesid, ei saa sunniraha rakendamist nende õigushüvede kaitseks pidada ebaproportsionaalseks. Ettekirjutuse eesmärgiks oli saavutada olukord, kus kaebaja lõpetab viivitamatult jäätmete vastuvõtmise Lao 5 käitluskohas. Selleks ei olnud 31.01.2017 ettekirjutuse täitmiseks määratud ka tähtaega. Kohus ei pidanud eelnevalt usutavaks, et kaebaja oleks teinud mõistlikke jõupingutusi, et talle tehtud ettekirjutust täita. Jäätmete seis Lao 5 käitluskohas vähenes minimaalselt (saatekirjade kohaselt veeti ohtlikke jäätmeid Umbsaare kogumiskeskusesse 09.02.2017 ja 10.03.2017). Veelgi enam, kohus pidas eluliselt usutavaks, et kaebaja võttis Lao 5 käitluskohas vastu jäätmeid, mis 31.01.2017 ettekirjutuse kohaselt oli keelatud. Asja materjalidest ei nähtu, et sunniraha tasumine halvaks kaebaja majandustegevuse. Äriühing on 2016. aasta majandusaasta lõpetanud küll kahjumiga, kuid äriühingul on iseenesest piisavalt vara, et sunniraha tasuda. Eelnevat arvestades on kohaldatud sunniraha proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes.
24.Kuna kohus jätab heastamiskaebuse rahuldamata, ei esine alust hüvitamiskaebuse rahuldamiseks. Kaebajale ei ole vastustaja õigusvastase tegevusega kahju tekitatud. Sarnaselt jääb rahuldamata viivitusintressi nõue.
25.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt välja mõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg-s 1 sätestatakse, et 10(11)
menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, kannab menetluskulud kaebaja. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist, mistõttu jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.