M.L.i kaebus Maksu- ja Tolliameti 22.05.2013.a vastutusotsuse nr 13-7/222-20 tühistamiseks
Asja läbivaatamise kuupäev
07.11.2017.a
Menetlusosalised
Kaebaja – M.L., esindaja vandeadvokaat Helmut Pikmets Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Miiko Vainer
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata M.L.i taotlus menetluse peatamiseks või lõpetamiseks.
2.Jätta M.L.i kaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 22.05.2013.a vastutusotsuse nr 13-7/222-20, millega kohustas M.L.i tasuma OÜ Sirden Auto maksuvõla summas 198 875,49 eurot. Vastutusotsust põhjendatakse kokkuvõttes järgmiste asjaoludega: •
OÜ-l Sirden Auto on maksuvõlg, mis koosneb MTA 30.04.2009.a maksuotsusega nr 125/58 määratud maksusummast 98 592,54 eurot, äriühingu enda poolt deklareeritud ja tasumata jäetud maksudest summas 1711,63 eurot, intressinõudest summas 80,01 eurot. ning tasumata maksusummadelt arvestatud intressist 98 491,31 eurot.
•
OÜ-le Sirden Auto 30.04.2009.a maksuotsuse nr 12-5/58 koostamise tingis käibemaksuseaduse (KMS) §-s 41 sätestatud käibemaksu erikorra väärkasutus.
Maksuhaldur tuvastas kontrolli käigus, et OÜ Sirden Auto rakendas perioodil jaanuar 2007.a kuni august 2008.a ebaõigesti kasutatud sõiduautode edasimüümisel käibemaksu erikorda. OÜ Sirden Auto jättis deklareerimata kauba ühendusesisese soetamise (autode soetamine Saksamaa käibemaksukohustuslastelt) ning autode edasimüümisel deklareeris vähem käivet auto soetusmaksumuse võrra, millelt on arvestamata 18% käibemaksu. OÜ Sirden Auto ei esitanud dokumente, mis tõendaksid kauba soetamist KMS § 41 lg-s 1 nimetatud isikult ning kauba vastavust lg-s 2 nimetatud tingimustele. Saksamaa äriühingutelt soetatud kasutatud autode arvetel puudusid märked, et autod on OÜ-le Sirden Auto müüdud erikorra alusel. Infovahetuse süsteemi VIES andmetest nähtuvalt deklareerisid Saksamaa tehingupartnerid vaidlusaluste sõidukite müügid ühendusesisese käibena. OÜ Sirden Auto vaidlustas maksuotsuse ning kohus jättis haldusasjas nr 3-981177 OÜ Sirden Auto kaebuse rahuldamata (Tallinna Ringkonnakohtu 25.01.2012.a otsus jõustus 27.03.2012.a). •
Maksumenetluse, kohtumenetluse ning vastutusmenetluse raames kogutud teabest nähtub üheselt, et erikorra väärkasutamine oli OÜ Sirden Auto juhatuse liikme M.L.i teadlik ja tahtlik tegevus, mille eesmärgiks oli maksueelise saamine vähem tasumisele kuuluva käibemaksu abil ning seeläbi parema turupositsiooni saavutamine. OÜ Sirden Auto kasutas autode edasimüümisel erikorda järjepidevalt, kuigi äriühingu juhatuse liige M.L. teadis, et puuduvad tõendid selle kohta, et Saksamaa äriühingud oleksid erikorda kasutanud. M.L.i seisukoht, et OÜ Sirden Auto väärkasutas KMS § 41 sätestatud erikorda maksuhalduri poolt antud eksitava informatsiooni tõttu, ei leidnud kohtuvaidluses kinnitust. Asjaoludest nähtuvalt oli M.L. isikuks, kes koordineeris autode ostmist, käis sõidukitel isiklikult järgi ja tutvus kohapeal dokumentatsiooniga. Seega pidi ta olema teadlik, et OÜ-l Sirden Auto puudus alus KMS § 41 sätestatud erikorra kasutamiseks. Oma sellise tegevusega ei täitnud M.L. maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust tagada esindatava MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Lisaks põhjustas selline tegevus käibedeklaratsioonides valeandmete esitamise. Seega kvalifitseerib maksuhaldur M.L.i vastava tegevuse tahtlikuks.
•
OÜ Sirden Auto vaidlustas 30.04.2009.a maksuotsuse nr 12-5/58 ja äriühingu taotlusel peatas kohus esialgse õiguskaitse abinõuna maksuotsuse täitmise selliselt, et maksuhalduril oli lubatud sooritada vaid MKS § 130 lg-s 1 p-s 1-5 nimetatud täitetoiminguid, mille tegemine ebaõnnestus, sest OÜ Sirden Auto võõrandas päev enne kaebuse kohtusse esitamist äriühingule kuuluvad kinnistud. Esialgse õiguskaitse abinõu kehtis kuni vaidlusaluses asjas lõpliku kohtulahendi jõustumiseni 27.03.2012.a. Peale kohtuotsuse jõustumist ei asunud OÜ Sirden Auto maksuotsusega määratud maksukohustust täitma ja maksuvõla sissenõudmine ebaõnnestus, kuivõrd M.L. oli erinevate tehingutega (2009.a antud tagamata laen teisele äriühingule summas 1,6 mln; sularahas äriühingu kontolt 1,3 mln krooni väljavõtmine; kauplus-töökoja tarvikute laojäägi realiseerimine), viinud äriühingu olukorda, kus äriühing ei olnud enam võimeline maksuvõlga tasuma. Samuti jättis OÜ Sirden Auto tasumata äriühingu poolt maksustamisperioodil märts ja aprill 2012.a deklareeritud käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni- ja töötuskindlustusmaksed. Maksuhaldur asus seisukohale, et M.L. rikkus sellise tegevusega juhatuse liikme MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust tagada maksukohustuse täitmine äriühingu vara arvel ning kvalifitseeris M.L.i vastava tegevuse tahtlikuks.
•
Maksuhaldur alustas 30.04.2009.a maksuotsuse nr 12-5/58 sundtäitmise toiminguid 16.04.2012.a krediidiasutusele tehtud korraldusega, millega kohustas kandma maksuhalduri kontole äriühingu maksuvõla 135 649,85 eurot. Toiming tulemusena laekus vaid 267,44 eurot. 18.04.2012.a esitas maksuhaldur kohtutäiturile täitmisavalduse, mille tulemusena laekus 8229,84 eurot. 23.04.2012 koostas maksuhaldur OÜ-le Sirden Auto intressinõude summas 80,01 eurot. Äriühing nõuet ei täitnud. 24.05.2012.a andis maksuhaldur krediidiasutusele korralduse OÜ Sirden Auto pangakonto arestimiseks summas 80,01 eurot ja raha ülekandmiseks maksuhalduri kontole. Toimingu tulemusel laekumisi ei olnud. 09.05.2012.a koostas maksuhaldur OÜ-le Sirden Auto korralduse nr 13-11/31990, millega kohustas äriühingut tasuma maksuvõlg summas 1484,55 eurot. Äriühing jättis korralduse täitamata. 29.05.2012.a andis maksuhaldur krediidiasutusele korralduse OÜ Sirden Auto pangakonto arestimiseks summas 1484,55 eurot ja raha ülekandmiseks maksuhalduri kontole. Toimingu tulemusel laekumisi ei olnud. Maksuhaldur tuvastas, et elektroonilise kinnistusraamatu, ehitusregistri ja laevakinnistusraamatu andmetel ei kuulu OÜ-le Sirden Auto ka kinnistuid, ehitisi, laevu ega väikelaevu. Liiklusregistri andmetel kuulus OÜ-le Sirden Auto vaid üks sõiduk, kuid ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt oli sõiduk amortiseerunud ja seetõttu 30.04.2012.a maha kantud. Äriühingul puudub vara, millele sissenõude pööramisega oleks võimalik äriühingu maksuvõlga sisse nõuda.
•
Vastutusotsus puudutab OÜ Sirden Auto maksusummasid, millega seotud maksudeklaratsioonide esitamise tähtpäevad jäid järgmisesse ajavahemikku: käibemaksu osas 20.06.2007-20.07.2008 ja 20.04.2012-20.05.2012; tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni- ja töötuskindlustusmaksete osas ajavahemikku 10.04.2012-10.05.2012.a. Maksuhaldur ei esita nõuet OÜ Sirden Auto maksustamisperioodide jaanuar kuni aprill 2007 tasumata käibemaksu osas.
•
Vastutusotsuses esitab makshaldur M.L.ile ka intressinõude nende OÜ Sirden Auto tasumata maksusummade osas, mille suhtes ei ole möödunud MKS § 98 lg-s 1 sätestatud kuueaastane aegumistähtaeg. Tasumata maksusummalt arvestatud intress on kokku 98 491,31 eurot. Maksuhaldur ei esita intressinõuet OÜ Sirden Auto maksustamisperioodide jaanuar kuni aprill 2007 tasumata käibemaksu osas.
2.M.L. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 22.05.2013.a vastutusotsuse nr 13-7/22220 tühistamiseks.
3.Tallinna Halduskohus rahuldas 26.02.2016.a otsusega kaebuse ja tühistas MTA 22.05.2013.a vastutusotsuse nr 13-7/222-20. Halduskohus leidis, et kuigi registrikande järgi kustutati OÜ Sirden Auto äriregistrist 03.06.2013.a, oli äriühingu õigusvõime sisuliselt ja Pärnu Maakohtu 13.11.2012.a määruse tsiviilasjas nr 2-13-11670 kohaselt lõppenud. Järelikult ei olnud vastutusotsuse tegemine lubatav. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 30.01.2017.a otsusega MTA apellatsioonkaebuse ning tühistas halduskohtu 26.02.2016.a otsuse. Kuivõrd halduskohus rahuldas kaebuse üksnes OÜ Sirden Auto õigusvõimet puudutavale küsimusele tuginedes, jättes vastutusotsuse sisulise õiguspärasuse hindamata, ei pidanud ringkonnakohus võimalikuks asja ise lõpuni menetleda, vaid saatis selle tagasi halduskohtule.
4.Kaebaja esitas 11.10.2017.a kohtule taotluse peatada või lõpetada käesoleva haldusasja menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-17-14161 menetluse lõppemiseni. Tsiviilasjas nr 2-17-14161 esitas M.L. maakohtule avalduse OÜ Sirden Auto, kes on registrist kustutatud 03.06.2013.a, ebaõigete kannete parandamiseks selliselt, et kaardiandmete ajaloost nähtuks üksnes kanne, mille
kohaselt äriühing oleks kustutatud 14.03.2013.a. Tartu Maakohus leidis 24.08.2017.a määruses, et registrikaardile kantud kande kuupäeva muutmine paranduskandega ei ole võimalik. 13.09.2017.a esitas avaldaja maakohtu määruse peale määruskaebuse, mille maakohus jättis rahuldamata ja edastas lahendamiseks ringkonnakohtule. Taotluse põhjenduste kohaselt omab Sirden Auto OÜ registrist kustutamise aeg olulist tähtsust MTA poolt M.L.ile vastutusotsuse tegemise seisukohalt. Kui tsiviilasja nr 2-12-17405 jõustumise andmed oleksid olnud koheselt õiged, siis ei oleks MTA saanud teha vastusotsust 22.05.2013.a. Kuna OÜ-l Sirden Auto puudus alates 15.03.2013.a õigusvõime, oleks äriühing sel juhul lõppenud õigusjärgluseta. Vastustaja palus jätta kaebaja taotlus rahuldamata, leides, et OÜ Sirden Auto õigusvõime küsimus vastutusotsuse tegemise hetkel on käesolevas asjas jõustunud kohtuotsusega lahendatud ning vaidlus selles osas lõppenud ja puudub. Kohus otsustas 07.11.2017.a, et lahendab kaebaja taotluse kohtuotsusega.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebuse põhjendused. 5.1 Kaebaja leiab, et vastutusotsus on tehtud aegumistähtaja rikkumisega. Kuueaastane aegumistähtaeg antud juhul on kohaldatud alusetult, sest tahtlus kaebaja tegevuses maksu tasumata jätmisel puudus. Kõigepealt märgib kaebaja, et ei nõustu vastutusotsuse argumendiga, et MTA 30.04.2009.a maksuotsuses nr 12-5/58 ja sellele järgnenud kohtumenetluses (haldusasi nr 3-09-1177) on tuvastatud tahtlus ja teadlikkus erikorra väidetava väärkasutamise suhtes. Kui maksuhaldur OÜ Sirden Auto suhtes tahtlust ei tuvastanud, siis kuidas on võimalik OÜ Sirden Auto juhatuse liikme vastutuse aluste kindlaksmääramisel lähtuda hoopis teistsugusest positsioonist. Teiseks leiab kaebaja, et juhatuse liikme tahtlus MKS § 8 lg-s 1 sätestatud maksukohustuste rikkumise suhtes tuleb tuvastada iga maksusumma osas eraldi, tuues välja faktilised asjaolud, millised kinnitavad seda, millised konkreetsed maksuseadustest tulenevad maksukohustused ja millise maksusumma osas on juhatuse liikme poolt rikutud (vt RKHKo 3-3-1-38-12). Vastutusotsusest ei selgu, milliste konkreetsete maksusummade osas on tuvastatud tahtlus MKS §-s 8 sätestatud kohustuste rikkumise suhtes. Asudes seisukohale, et erikorra väärkasutamine toimus tahtlikult, ei täpsustanud vastustaja, milliste tehingute osas on see toimunud. Vastutusotsuses ei ole põhjendatud ega tõendatud, et OÜ Sirden Auto pani toime erikorra väärkasutamise eesmärgiga saada lubamatu maksueelis. Kaebaja on selgitanud nii maksu- kui vastutusmenetluses, et erikorra ebaõige rakendamine OÜ Sirden Auto poolt toimus tänu selle, et maksuhalduri esindaja andis OÜ-le Sirden Auto ebaõigeid selgitusi. On tähelepanuväärne, et maksuhaldur ei öelnud väga pika perioodi jooksul OÜ-le Sirden Auto, et ta tegutseb vääralt, kuigi nö viga oleks maksuhalduri süsteemis pidanud koheselt välja tulema, sest Saksa müüja ja Sirden Auto OÜ käibedeklaratsioonid ei saanud klappida. Kui maksuhaldur ei oleks OÜ-d Sirden Auto eksitanud, siis äriühing soetanuks sõiduautosid ja deklareeriks maksukohustusi üldkorra alusel. 5.2 MKS § 40 sätestatud vastutus realiseerub vaid siis, kui MKS §-s 8 sätestatud maksukohustuse rikkumine põhjustab maksuvõla tekkimise. See omakorda eeldab, et maksukohustuse rikkumine leiab aset ajaliselt enne maksuvõla tekkimist. Vastutusotsuse põhjenduste kohaselt põhjustasid OÜ Sirden Auto poolt 2009.a tehtud erinevad tehingud maksuvõla käibemaksu osas ajavahemiku 20.06.2007–20.07.2008.a eest. Vastustaja taoline seisukoht ei ole loogiline ja on vastuolus seadusega. 5.3 Kaebaja leiab, et MKS §-s 8 nimetatud kohustuste all tuleb mõista puhtalt maksukohustusi, mitte kohustust tagada pärast maksuvõlgade tekkimist piisavate rahaliste vahendite olemasolu
maksuvõlgade tasumiseks. Olukorras, kus tekkinud maksuvõlg iseenesest põhjustab äriühingu maksuraskused, tähendaks selline kohustus seda, et juhatuse liige peab maksuvõla tasumise tagamiseks tagama täiendava tulu teenimise äriühingu või aktsionäride sissemakse tegemise viimaste poolt selleks, et ületada makseraskused. See ei ole paraku alati võimalik ega sõltu äriühingu seaduslikust esindajast. Kaebaja ei saanud tagada 2007-2008.a tekkinud käibemaksu tasumist juba selle maksukohustuse tekkimisel, kuna nimetatud maksukohustus põhjustaski OÜ Sirden Auto makseraskused. OÜ Sirden Auto poolt oma ettevõtluse raames 2009.a tehtud tehingud on kaebaja vastutuskohustuse määratlemise seisukohast asjakohatud. 5.4 Vastutusotsuse põhjendused seoses 2012.a tekkinud maksuvõlaga on täiesti alusetud. OÜ Sirden Auto on vastavad summad ise deklareerinud ja tasunud. 5.5 Vastutusotsus on intressivõla osas ebaseaduslik. Maksuhaldur peab intressivõla esitamisel vastutusotsuses arvestama vastutusotsuse tegemise üldiste eeldustega, milleks on maksuvõla sissenõudmine põhivõlgnikult enne vastutusotsuse tegemist. MKS § 115 lg 3 kohaselt teeb maksuhalduri maksukohustuslasele intressivõla sissenõudmiseks intressinõude. Kaebajale ei ole teada, et maksuhaldur oleks sellise nõude OÜ-le Sirden Auto teinud enne äriühingu õigusvõime. Seega ei ole vastutusotsuse tegemise eeldused täidetud. Samuti ei ole vastutusotsuses esitatud põhjendusi ega viidatud ühelegi faktilisele asjaolule selle kohta, miks maksuhaldur leiab, et intressivõlg on tekkinud OÜ-l Sirden Auto kaebaja tahtluse tõttu.
6.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel. 6.1 Vastustaja jääb vastutusotsuse toodud seisukohtade juurde, mis seonduvad maksuotsuses, s.h maksu- ja kohtumenetluses tahtluse tuvastamisega. OÜ Sirden Auto maksumenetluses on tuvastatud, et OÜ Sirden Auto on maksudeklaratsioonides deklareerinud ebaõigeid andmeid. OÜ Sirden Auto maksumenetluses on tuvastatud, et OÜ Sirden Auto on õigusvastaselt kajastanud soetatud sõidukite edasimüüki erikorra alusel ehk teadlikult esitanud ebaõigete andmetega maksudeklaratsioone. OÜ Sirden Auto, kelle äritegevuseks on kasutatud sõidukite müük, pidi olema teadlik asjaoludest, et tal puudub õigus kasutada kasutatud sõidukite edasimüügil erikorda, kui soetus ei olnud toimunud vastavalt korrale ja tingimustele, mis OÜ-le Sirden Auto sellise õiguse andnuks. Käibemaksuarvestuse eest vastutava isik poolt teadlikult käibemaksu deklareerimine soodsama erikorra alusel on oma iseloomult tahtlik rikkumine. Kohtumenetluses on tuvastatud, et OÜ Sirden Auto ei ole erikorra rakendamisel käitunud heauskselt. 6.2 Kaebaja poolt viidatud Riigikohtu seisukoht haldusasjas nr 3-3-1-38-12 käesolevas asjas kohaldamisele ei kuulu kuna asjaolud ei ole samased. Käesolevas asjas ei ole vastustaja seadnud kahtluse alla asjaolu, et OÜ Sirden Auto ei ole kasutatud sõidukeid soetanud arvetel märgitud isikutelt. Vastupidi, vastustaja on tuvastanud, et kasutatud sõidukid on soetatud ehk tehingud on toimunud, kaup oli olemas ja tehingupoolte vahel liikus, kuid kaebaja kasutas teadlikult ebaõigesti kasutatud sõidukite edasimüügil erikorda, mis andis kaebajale majandus- ja äritegevuses konkurentsieelise. Seega ei ole vastustaja seadnud kahtluse alla tehinguid kui selliseid, milliste puhul olnuks vajadus eraldi iga tehingu puhul tuvastada kaebaja tahtlus, vaid erikorra tahtlik väärkasutus maksueelise saamise eesmärgil. 6.3 Vastustaja ei pea õigeks kaebaja seisukohta, et MKS § 40 sätestatud vastutus realiseerub vaid siis, kui MKS §-s 8 sätestatud maksukohustuse rikkumine põhjustab maksuvõla tekkimise. See omakorda eeldab seda, et maksukohustuse rikkumine leiab aset ajaliselt enne maksuvõla tekkimist, sest selline käsitlus piirab põhjendamatult kaebaja vastutuse ulatust. MKS § 8 sätted ei räägi maksuvõla tekkimisest, vaid rahaliste kohustuste tähtaegsest ja täielikust täitmisest, s.t
laiemat tõlgendust ning rahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine hõlmab endas ka maksuvõla tekkimist, kuid ei piirdu üksnes sellega, mistõttu ei kehti eeldus, et maksukohustuse rikkumine peab ajaliselt aset leidma enne maksuvõla tekkimist. Juhatuse liikme rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. OÜ-le Sirden Auto tehtud maksuotsusest nähtuvalt põhjustas selles maksuotsuses toodud maksuvõla tekkimise käibemaksu erikorra ebaõige rakendamine ning sellest tulenevalt ebaõigesti käibemaksu deklareerimine ja selle arvel tasumisele kuuluva käibemaksu vähendamine. Vastustaja on tõendanud, et OÜ-l Sirden Auto oli piisavalt rahalisi vahendeid maksukohustuse täitmiseks selle tekkimisel. 2007-2008.a oli OÜ-l Sirden Auto piisavalt nii käibe- kui põhivara, mille arvelt maksukohustusi täita, kuid kaebaja asus nimetatud vara teadlikult realiseerima maksuotsuse koostamise kontrollimenetluse ajal ning kohtumenetluse ajal olukorras, kus esialgse õiguskaitse korras olid maksuvõla sissenõudmise toiminguid piiratud, jättes maksukohustused täitmata. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, mille kohaselt äriühingul ega juhatuse liikmel ei ole maksuõiguslikku kohustust tagada pärast maksuvõlgade tekkimist piisavate rahaliste vahendite olemasolu maksuvõlgade tasumiseks. 6.4 Õige on kaebaja seisukoht, et 2012. a tekkinud maksuvõla osas on OÜ Sirden Auto vastavad summad ise deklareerinud, kuid ebaõige ja paljasõnaline on kaebaja väide, et 2012. a maksuvõla osas on maksuvõlg tasutud. 6.5 Vastustaja ei nõustu kaebajaga selles, et vastutusotsus intressinõude osas on ebaseaduslik. Kaebaja viitab oma põhjendustest MKS § 115 lg 3 sätetele, jättes tähelepanuta MKS § 115 lg 4 sätted, millele vastustaja on tuginenud vastutusotsuses, kusjuures vastustaja on vastutusotsuses täitnud kõik MKS § 115 lg 3 sätestatud tingimused – näidates viivitatud päevade arvu, intressimäära, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaja.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel.
8.MKS § 40 lg-s 1 on sätestatud, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-ist ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Sama paragrahvi 5. lõikest tuleneb, et vastutusotsuse võib teha maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul ning juriidilise isiku juhatuse liikmele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p-s 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. MKS § 96 lg 6 kohaselt ei tehta vastutusotsust kui maksuvõlga ei ole tekkinud, maksuvõla sissenõudmine on aegunud või maksuvõlg on kustutatud. MKS § 32 kohaselt on maksuvõlg maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. Eeltoodud sätetest tulenevalt tuleb juriidilise isiku juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemiseks tuvastada, kas juriidilisel isikul on tekkinud maksuvõlg, mille sisse nõudmine juriidiliselt isikult
ei ole osutunud võimalikuks, kas see juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud kohustust tagada juriidilise isiku maksukohustuste täitmine ning kas sellise kohustuse rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos.
9.Vaidlust ei ole selles, et OÜ-l Sirden Auto on maksuvõlg, mis koosneb 30.04.2009.a maksuotsusega nr 12-5/58 määratud maksusummast, äriühingu enda poolt deklareeritud ja tasumata jäetud maksudest ning intressinõudest. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja oli maksuvõla tekkimise hetkel OÜ Sirden Auto juhatuse liige ehk MKS § 40 lg-s 1 nimetatud isik.
10.Tuvastatud on, et OÜ Sirden Auto oli vastutusotsuse tegemise ajal õigusvõimeline (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2017.a otsus käesolevas asjas) ning kohus nõustub vastustajaga, et vaidlus nimetatud küsimuses on ringkonnakohtu otsuse jõustumisega lõppenud. Kaebaja esitas küll maakohtule 07.08.2017.a avalduse tsiviilasjas nr 2-17-14161 OÜ Sirden Auto registrikande parandamiseks selliselt, et äriühing oleks kustutatud enne vastutusotsuse tegemist, kuid kohus leiab, et tsiviilasjas nr 2-17-14161 tehtav lahend käesolevat vaidlust ei mõjuta. Seega on kaebaja taotlus menetluse peatamiseks või lõpetamiseks põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
11.Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, milliste kohustuste rikkumine toob kaasa juhatuse liikme vastutuse ning kas selliste kohustuste tahtlik rikkumine on maksuhalduri poolt õigesti tuvastatud.
12.Vastutusotsuse tegemise eelduseks on see, et vastutusotsuse adressaat on rikkunud MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustust tagada esindatava MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Äriühingu juhatuse liikme jaoks tähendab see kohustust korraldada äriühingu majandustegevus selliselt, et sellest tekkivad maksukohustused oleksid õigeaegselt deklareeritud ning tasumisele kuuluvad maksusummad tasutud. Kohus leiab, et MKS § 8 lg-st 1 tulenev kohustus tagada esindatava maksukohustuste täitmine hõlmab ka kohustust likvideerida maksuvõlad ehk täita tähtajaks täitmata jäänud maksukohustused ning neist tulenevad intressikohustused. Seega sisuliselt on juhatuse liikme vastutuse aluseks see, et tema tahtlik või raskest hooletusest tingitud rikkumine on põhjustanud selle, et juriidilisel isikul on maksuvõlg mistahes konkreetsel ajal.
13.Asjas puudub vaidlus, et OÜ-l Sirden Auto tekkis maksuvõlg ajal, mil kaebaja oli äriühingu juhatuse liige ehk isik, kes vastutas äriühingu majandustegevuse korraldamise eest. Seega oli kaebaja ülesanne korraldada OÜ Sirden Auto majandustegevus selliselt, et kõik maksukohustused oleksid nõuetekohaselt täidetud, sh esitama õigeaegselt maksuõigussuhte seisukohast õigetel ja täielikel andmetel põhinevaid maksudeklaratsioone, arvestama deklaratsioonidel õigesti välja tasumisele kuuluvad maksusummad ja korraldama nende tähtaegse tasumise. Juba maksuvõla tekkimine kinnitab juhatuse liikme MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumist.
14.Kaebaja puhul seisneb MKS §-8 sätestatud kohustuste rikkumine esiteks selles, et ta OÜ Sirden Auto juhatuse liikmena rakendas teadlikult ja tahtlikult ebaõigesti KMS §-s 41 sätestatud erikorda ning põhjustas sellise tegevusega äriühingu käibedeklaratsioonides valeandmete esitamise ning jättis 30.04.2009.a maksuotsusega nr 12-5/58 määratud täiendava käibemaksusumma tasumata. Teiseks heidetakse kaebajale ette seda, et ta, olles OÜ Sirden Auto juhatuse liige ja teadlik maksuvõla olemasolust, tegi äriühingu nimel tehinguid, mille tulemusena muutus äriühingu majanduslik olukord selliseks, et maksuvõla (nii maksuotsusega määratud täiendav käibemaksukohustus kui äriühingu poolt 2012.a deklareeritud ja tasumata maksud)
sissenõudmine osutus võimatuks. Kohus leiab, et maksuhaldur on kaebaja poolse MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuste rikkumise õigesti tuvastanud.
15.Ekslik on kaebaja arusaam, nagu poleks äriühingu juhatuse liikmel MKS § 8 lg-st 1 tulenevat kohustust tagada pärast maksuvõlgade tekkimist piisavate rahaliste vahendite olemasolu maksuvõlgade tasumiseks. MKS § 8 lg-s sätestatud kohustus tagada juriidilise isiku maksukohustuste täitmine on avar, hõlmates kohustuse korraldada juriidilise isiku tegevus selliselt, et tegevusega kaasnevad maksukohustused oleksid täidetud. Selle kohustuse rikkumisena on käsitatavad kõik juhatuse liikme poolt tehtud juhtimisotsused ning juriidilise isiku nimel tehtud tehingud, mille tulemusena kas vahetult tekib maksuvõlg või mille tulemusena satub juriidiline isik sellisesse majanduslikku olukorda, et maksuvõla sissenõudmine muutub võimatuks. Käesoleval juhul on maksuhaldur õigesti tuvastanud, et kaebaja poolt OÜ Sirden Auto nimel 28.05.2009.a sõlmitud kinnistute võõrandamise lepingud, 28.09.2009.a ja 15.12.2009.a sõlmitud laenulepingud, 16.06.2009.a OÜ Sirden Auto kontolt märkimisväärses summas sularahas väljavõtmine ning sõidukite võõrandamine ajavahemikul 11.03.200929.05.2009.a olid OÜ-le Sirden Auto kahjulikud ja põhjustasid selle, et OÜ Sirden Auto maksuvõla sissenõudmine ei osutunud võimalikuks. Tehingute tegemise ajaks oli OÜ-l Sirden Auto märkimisväärne maksuvõlg ning sellises olukorras on juhatuse liikme kohustus astuda samme selleks, et äriühingu majandustegevusest laekuks piisavalt vahendeid maksuvõla likvideerimiseks ning igal juhul tuleb vältida äriühingu majandusliku olukorra halvenemist.
16.Teiseks vaidlusküsimuseks on see, kas kaebaja rikkus juhatuse liikme kohustusi tahtlikult. MKS § 40 lg 1 kohaselt tekib seadusliku esindaja solidaarne vastutus juriidilise isiku maksuvõla eest üksnes juhul, kui MKS §-s 8 nimetatud kohustusi on rikutud tahtlikult või raskest hooletusest. Tahtlus on võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 5 kohaselt õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Tahtlikkus on teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et MKS § 40 lg-s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub sama seaduse paragrahvis 8 nimetatud kohustusi (RKHKo 3-3-1-17-13, p 14), samuti peab seaduslikul esindajal olema soov neid kohustusi rikkuda (RKHKo 3-3-1-43-14, p 16). Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja rikkus MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi tahtlikult. Asjas puudub vaidlus, et kaebaja oli isikuks, kes ainuisikuliselt tegeles OÜ Sirden Auto juhtimisega ning rakendas KMS §-s 41 sätestatud erikorda, kuigi teadis, et erikorra rakendamise tingimused ei ole täidetud. Selliselt toimides tegi ta teadliku valiku ja kohus nõustub vastustajaga, et selline valik oli tahtlik. Tallinna Ringkonnakohus leidis 25.01.2012.a otsuse nr 3-09-1177 p-s 10, et kuivõrd seaduses on arvel erikorra rakendamise kohta viite tegemise nõue sõnaselgelt sätestatud, ei saanud maksuhaldur anda OÜ-le Sirden Auto teistsuguseid juhiseid ja kaebajal ei saanud tekkida usku sellesse, et ta saab rakendada kasutatud sõidukite võõrandamisel erikorda ja tõendada erikorra rakendamist sõidukite müüja poolt arvetega, millel puudub seaduses nõutav viide erikorra rakendamise kohta. Seega ei saa kaebaja enda tahtlust välistada väitega, et tema väärarusaam erikorra rakendamisest oli tingitud maksuhaldurilt saadud eksitavast nõuandest. Asjaolusid, mis veenaksid selles, et kaebaja ei saanud aru õigusvastase tagajärje saabumise võimalikkusest, käesoleval juhul ei esine. Seega on vastustaja kaebaja käitumise õigustatult tahtlikuna kvalifitseerinud. Maksuhaldur on õigesti tuvastanud kaebaja tahtluse seoses 2009.a tehtud tehingutega, millega kahjustas OÜ Sirden Auto majanduslikku olukorda. On ilmne, et kaebaja sai oma ettevõtluskogemust arvestades aru sellest, et tehes tehinguid, millega oluliselt vähenes äriühingu
käibevara ning koormates ja müües põhivara, muutub OÜ Sirden Auto võimetuks täitma oma vara arvel maksude tasumise kohustust.
17.Põhjuslik seos OÜ Sirden Auto maksuvõla tekkimise ja kaebaja tegevuse vahel on ilmne. Juhul, kui OÜ Sirden Auto ei oleks 2009.a kinnistuid ja sõidukeid võõrandanud, tagatiseta laenu andnud ega äriühingu kontolt sularaha välja võtnud, oleks tal olnud piisavalt vara, mille arvelt oleks maksuhaldur saanud maksuvõla sisse nõuda.
18.Käesolevas asjas on olnud täidetud ka kõik muud tingimused M.L.i kui OÜ Sirden Auto juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse tegemiseks. Maksuvõla sundtäitmine ei ole aegunud (MKS § 132) ja seda ei ole kustutatud (MKS § 114). Vastutusotsuse tegemise hetkeks ei olnud möödunud tahtliku rikkumise puhul arvesse võetav kuueaastane maksusumma määramise aegumistähtaeg (MKS § 98 lg 1). Maksuhaldur on püüdnud maksuvõlga OÜ-lt Sirden Auto sisse nõuda, kuid see pole rohkem kui kolme kuu jooksul tulemusi andnud ja äriühing oli vastutusotsuse tegemise hetkeks sisuliselt maksejõuetu.
19.Kohus leiab, et kaebajalt on vastutusotsuses õiguspäraselt nõutud ka maksuvõlalt arvestatud intressi tasumist. Olukorras, kus maksuvõlg on tekkinud kaebaja süülise tegevuse tagajärjel, vastutab ta ka nimetatud summalt arvestatud intressi eest.
Äriühingu juhatuse liikmelt on vastutusotsusega võimalik nõuda ka maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata maksusummalt arvestatud intresside tasumist, sest MKS § 8 lg-s 1 viidatud seadusliku esindaja kohustused hõlmavad muu hulgas MKS § 31 lg 1 p-s 5 nimetatud kõrvalkohustusi ning MKS §-st 32 tulenevalt koosneb maksuvõlg nii tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummast kui ka sellelt arvestatud intressist. MKS § 115 lg 4 näeb samuti selgelt ette, et intressinõude võib esitada muu hulgas vastutusotsuses. Kuigi vastutusotsusest ei nähtu OÜ-le Sirden Auto esitatud intressinõude sundtäitmiseks toimingute tegemist, ei mõjuta see M.L.ile koostatud vastutusotsuse õiguspärasust. MKS § 96 lg 5 teise lause eesmärk on tagada, et äriühingu seaduslik esindaja vastutaks äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline maksuvõlga tasuma. Seetõttu juhul, kui eelnevalt on tuvastatud maksusumma või selle osa äriühingult sissenõudmise võimatus, ei ole vaja alustada eraldi sissenõudmismenetlust intressinõude sissenõudmise võimatuse tuvastamiseks.
20.Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kaevatav vastutusotsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.
21.Menetluskuludest. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.