Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. detsember 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-15-2568
Haldusasi
V.V, J.M, A.Š, J.A ja O.B kaebused Maksu- ja Tolliameti 16. juuli 2015. a vastutusotsuse nr 13-7/51623 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – V.V, volitatud esindaja v.adv Jüri Leppik Kaebaja – J.M, volitatud esindaja v.adv abi Henrik Kirsimäe Kaebaja – A.Š, volitatud esindaja adv Dragan Perovic Kaebaja – J.A, volitatud esindaja v.adv abi Henrik Kirsimäe Kaebaja – O.B, volitatud esindaja adv Aivar Pihlak Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Meelis Rohtlaan Kolmas isik – S.P, volitatud esindaja adv Aivar Pihlak Kolmas isik – J.S
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21. märtsi 2016. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
O.B, J.M, A.Š, J.A ja V.V apellatsioonkaebused
Asja läbivaatamine
04.12.2017 kohtuistungil
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 18.01.2018 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse
3-15-2568 esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
2(13)
3-15-2568 V.V, olles OÜ INV T juhatuse liige, allkirjastas fiktiivseid müügilepinguid ning akte kauba vastuvõtmise-üleandmise kohta. O.B korraldusel ja juhendamisel tegeles ta metalli jm kauba vedude organiseerimisega. Samuti andis ta korraldusi puhverfirmana kasutatud OÜ Euro Rain juhatuse liikmele A.Š ile ning juhendas A.B, kes määrati variisikuna OÜ INV T juhatuse liikmeks. J.M ülesandeks oli O.B loodud ostu-müügi ahelas osalenud variettevõtete pangakontodele laekunud rahaliste vahendite edasikandmine O.B kontrolli all olevatele ettevõtetele Liguria s.r.o ja Decostone s.r.o. J.M koostas O.B ja S.P korraldusel fiktiivseid dokumente tehingute toimumise kohta. Selle tulemusel esitati OÜ INV T raamatupidamisarvestuses tegelikke majandustehinguid mittekajastavaid arveid. S.P ülesanneteks oli vahendada M nimelise meesterahva abil variisikute tegevust, korraldada uute telefoniabonentide ostmist ja meiliaadresside kasutamist, korraldada vajalike dokumentide koostamist, variisikutelt allkirjade võtmist ja neile tasu maksmist. Samuti andis ta korraldusi J.A le ja J.S le. Kaasabi tulemusel esitati OÜ INV T raamatupidamisarvestusse sisestamiseks tegelikke majandustehinguid mittekajastavaid arveid. J.A ülesandeks oli O.B poolt loodud fiktiivses tehingute ahelas O.B ja S.P korralduste täitmine ja näilikus müügiahelas kasutatavate varifirmade raamatupidamise korraldamine, sh fiktiivsete lepingute koostamine, nimetatud lepingute varifirmade nimele avatud meiliaadressidele saatmine, internetipangas varifirmade pangakontodele laekunud raha edasikandmine, e-maksuametis varifirmade TSD deklaratsioonide esitamine (Bournat OÜ, Tuneri OÜ, Enment OÜ), kasutades selleks juhatuse liikmetele antud paroole. J.A kaasabi tulemusel esitati OÜ INV T raamatupidamisarvestuses tegelikke majandustehinguid mittekajastavaid arveid. Kuigi A.Š, O.B loodud kuritegelikku ühendusse ei kuulunud, osutas ta siiski kaasaaitajana kuritegelikule ühendusele kaasabi, mis seisnes selles, et A.Ši kui OÜ Euro Rain juhatuse liikme ülesandeks oli allkirjastada OÜ Euro Rain arveid näilike tehingute kohta, tegeleda kauba edasitoimetamisega OÜ-le INV T ning täita V.V lt ja S.P lt saadud ülesandeid. See tegi võimalikuks kuritegeliku ühenduse töö tõrgeteta toimimise, mille tulemusel sai võimalikuks OÜ INV T raamatupidamisarvestusse tegelikke majandustehinguid mittekajastavate arvete sisestamine. J.S ülesandeks oli O.B ja S.P korralduste täitmine, sh näilikus müügiahelas kasutatavatele varifirmadele meiliaadresside tegemine, sealt meilide saatmine variisikute nimelt, fiktiivsete lepingute koostamine ja nende edastamine varifirmade nimele avatud meiliaadressidele, arvete koostamine, e-maksuametis varifirmade deklaratsioonide esitamine, kasutades selleks juhatuse liikmete antud paroole. Selle tulemusel esitati OÜ INV T raamatupidamisarvestuses tegelikke majandustehinguid mittekajastavaid arveid. 5) O.B, V.V, J.M, S.P, J.A, A.Š ja J.S tegevus on põhjuslikus seoses OÜ-le INV T maksuvõla tekkimisega. Seega on nad maksukorralduse seaduse (MKS) § 41 lg 1 alusel solidaarselt OÜga INV T vastutavad äriühingu maksuvõla tasumise eest. 6) MTA kontrollis 10.09.2014 korralduse nr 12.2-3/26169-1 alusel INV T OÜ käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodidel märts kuni juuni 2013. INV T OÜ kajastas kontrollitaval perioodil Euro Rain OÜ-lt ja OÜ-lt Addmein kauba soetust ning arvestas arvetele lisatud käibemaksu summas 16 055 995,99 eurot oma sisendkäibemaksu hulgas. Tegelikkuses ei ole INV T OÜ, Euro Rain OÜ ja OÜ Addmein vahel tehinguid toimunud. Euro Rain OÜ ja OÜ Addmein ei olnud INV T OÜ-le kaupa müünud ning INV T OÜ teadis, et Euro Rain OÜ ja OÜ Addmein ei ole tegelikud kauba müüjad. Kuna tegeliku müüja isik on teadmata, ei ole kaup soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt, vaid tundmatult kolmandalt isikult. MTA
3(13)
3-15-2568 16.03.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/26169-10 suurendati INV T OÜ tasumisele kuuluvat käibemaksu maksustamisperioodide märts kuni juuni 2013 osas kokku 16 055 995,99 eurot. 7) MTA 14.11.2013 korraldusega nr 13-11/97959 kohustati OÜ-d INV T tasuma maksuvõlg summas 2 018 207,46 eurot. Kuna OÜ INV T maksuvõlga ei tasunud, koostas maksuhaldur 21.11.2013 korralduse nr 13-2.7/674007 OÜ INV T pangakonto arestimiseks AS-s SEB Pank, kus OÜ INV T omas rahalisi vahendeid summas 1 442 239,60 eurot ning 11,35 USA dollarit. Teistes pankades arvelduskontod puuduvad. Täitetoimingute tulemusel OÜ-lt INV T kogu maksuvõlga sisse nõuda ei ole õnnestunud. Lisaks eeltoodule ei ole maksuhaldur tuvastanud OÜ-l INV T registervara olemasolu. Maksukohustuslaste registri andmetel on OÜ INV T esitanud KMD-sid kuni 2013. a novembrini ning TSD-sid kuni 2013. a detsembrini. Lisaks on OÜ-le INV T tehtud 16.06.2014 hoiatus registrist kustutamiseks. Seega ei ole tegemist tegutseva äriühinguga, mistõttu puudub maksuhalduril võimalus maksuvõla sissenõudmiseks OÜ INV T majandustegevuse tulemusel tekkiva tulu arvelt. 8) Maksusumma koosneb INV T OÜ käibemaksu põhivõla osast summas 442 134,55 eurot (maksustamisperiood 2013. a veebruar) ning 16.03.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/26169-10 INV T OÜ-le määratud käibemaksu põhivõla osast summas 16 055 995,99 eurot (maksustamisperioodid märts kuni juuni 2013). Aegumistähtaeg algas 20.03.2013. MTA 27.09.2012 teatisega nr 12.2-1/12/397-1 alustati kriminaalmenetlust, mis lõppes Harju Maakohtu 19.06.2014 otsusega, mistõttu oli OÜ INV T osas maksusumma määramise aegumine ajavahemikul 27.09.2012–05.07.2014 peatunud. Kuna INV T OÜ maksuvõlg on tekkinud kuriteo tagajärjel, ei ole vastutusotsuse aegumistähtaeg (5 aastat) saabunud.
4(13)
3-15-2568 2) Maksuhaldur edastas 14.05.2015 INV T OÜ-le 12.02.2015 kontrollakti ja 16.03.2015 maksuotsuse. Ka vaideotsuses nõustutakse, et INV T OÜ maksuotsus ei ole piisav, et sellele tuginedes teha vastutusotsust. Seega lasus maksuhalduril kohustus põhjendada INV T OÜ maksukohustuse tekkimist vastutusotsuses. Samuti hinnatakse kontrollaktis õigusvastaselt jälitustegevusega saadud tõendeid. MTA 16.03.2015 maksuotsuses ei ole analüüsitud ühtegi tõendit ja on otsustatud vaid maksuarvestuse muudatused. Juhul, kui maksuhaldur soovib teha vastutusotsust kolmandale isikule, tuleb esitada kõik tõendid vastutusotsuses. 3) Kaebaja on nii maksu- kui ka vaidemenetluses tuginenud asjaolule, et ta soovib menetluses osaleda ja anda selgitusi. Vastutusotsuse projekti saatis MTA V.Vle tähitud kirjana, millele V.V vastas samuti tähitud kirjaga. Füüsilisel isikul ei ole kohustust oma e-posti jälgida sarnasel viisil, nagu see on juriidilistel isikutel. Vastutusotsuse p-s 8 toodud kirjeldustest nähtub, et maksuhaldur on V.V le kõik haldusaktid kätte toimetanud väljastusteatega posti teel. Seega oli V.V le dokumentide kättetoimetamine sellisel viisil võimalik ja edukas, mistõttu ei saanud vaiet läbi vaadates maksuhaldur nõustuda suhtlusega e-kirja teel. 4) Kontrollaktis on välja toodud, et V.V oli INV T OÜ juhatuse liikmeks ajavahemikul 06.09.2011–20.05.2013. Kontrollakti p-s 1.1.1 on kõik maksualased etteheited tehtud pärast V.V volituste lõppemist juhatuse liikmena. Kontrollakti p-des 1.2.1.1 ja 1.2.2.1 kinnitatakse, et kahtlust ei ole tehingute esemeks oleva kauba olemasolu suhtes. Maksuotsusest ega kontrollaktist ei selgu, milline on V.V tegevuse põhjuslik seos võimaliku maksukohustusega. INV T OÜ maksuvõlga ei ole seaduses sätestatud korras kindlaks määratud ja vastutusotsuses ei saa sellele tugineda. Arvestades, et kokkuleppemenetluses on tuginetud sarnastele asjaoludele isiku süüdi tunnistamisel, ei saa väita, et kohtu poolt oleks kindlaks tehtud, et maksuvõlg on tekkinud kuriteo tagajärjel.
3-15-2568 maksualases kuriteos. Vastutusotsuses oleks pidanud tuvastama, kas maksuotsuses esitatud tõendite pinnalt on võimalik järeldada, et kaebajad teadsid või oleksid pidanud teadma, et INV T OÜ ei täida maksude kinnipidamisega seotud kohustusi. Samuti tulnuks tuvastada, kas äriühing oli võimeline maksukohustust täitma ning millised asjaolud kinnitavad kaebajate võimalikku teadlikkust ja osavõttu maksuõigusliku tagajärje põhjustamisest. 2) Kaebajad on süüdi mõistetud kokkuleppemenetluses. Kokkuleppemenetluses ei uuri kohus vahetult tõendeid ning otsustab tõendatuse küsimuse kriminaaltoimikus sisalduvate materjalide alusel, mis on kokkuvõtvalt esitatud kokkuleppes. Kokkuleppe korral toimub kahtlustatava või süüdistatava süü küsimuse lahendamine formaalselt. Samas jääb süü ulatuse määratlus lahtiseks, kuna isiku nõustumine kuriteokvalifikatsiooniga ei ole kohtu jaoks siduv, samuti ei ole see käsitatav tõendina. Üksnes asjaolust, et maksukohustuslane on kokkuleppemenetluse raames süüdi mõistetud, ei ilmne põhjuslikku seost tema tegevuse ja sissenõutava maksukohustuse tekkimise vahel. Selgusetuks jääb, milles seisnes kaebajate tegevuse ebaõigsus, millist kohustust nad rikkusid ja mil määral see põhjustas konkreetse maksuvõla. Samuti on tuvastamata, kas kaebajad oleksid saanud INV T OÜ poolt valeandmete esitamist mõjutada ja kas neil lasus selline kohustus. 3) Kui maksuvõlg on tekkinud ajaliselt varem või muudel põhjustel kui etteheidetav käitumine, ei saa vastutusotsust teha. INV T OÜ maksukohustust ei oleks kaebajad saanud mõjutada, kuna nad ei olnud äriühingu juhatuse liikmed. Kolmas isik saab vastutada solidaarselt äriühingu maksuvõla eest üksnes oma vastutuse ulatuses. Vastutusotsusest nähtuvalt on kaebajad aga loetud vastutavaks kogu INV T OÜ maksuvõla eest. Jääb arusaamatuks, miks on vastutusotsuses määratud maksukohustus summas 16 498 130,54 eurot, hõlmates ka veebruar 2013 deklareeritud ja tasumata maksusummat 442 134,55 eurot. Veebruar 2013 käibemaksukohustus ei ole tekkinud maksualase kuriteo toimepanemise tagajärjel. 4) A.Š märkis täiendavalt, et väär on vastutusotsuses esitatud järeldus, et MKS § 96 lg 1 ja § 41 lg 1 annavad automaatselt aluse vastutusotsuse tegemiseks maksualases kuriteos süüdimõistetud isikule. Samuti ei selgu vastutusotsusest, milles kaebajale etteheidetav kaasabi konkreetselt seisnes. Tõendamata ning vastuolus kriminaalasja materjalidega on väited, et tema ülesandeks oli allkirjastada OÜ Euro Rain nimelt koostatud arveid, tegeleda kauba edasitoimetamisega INV T OÜ-le ning täita V.V lt ja S.P lt saadud ülesandeid. Kaebaja ei ole kunagi kuulunud O.B poolt loodud kuritegelikku ühendusse ega saanud täita mingeid ülesandeid. 5) J.A ja O.B selgitasid lisaks, et MTA-d ei ole kriminaalasjas nr 1-14-4826 kannatanuks tunnistatud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsus ei vasta MKS § 41 lg 1 nõudele. Kokkulepe ei sisalda kaebajate faktilise tegevuse kirjeldust. Märgitud on üksnes, et koos teiste isikutega loodi metalli ja väärismetalli ostu-müügi kohta näilik tehingute jada ning kanti raha välisriigi ettevõtte arvetele ja koostati fiktiivsed dokumendid kauba müümise kohta. Ka vastutusotsusest ei selgu, milline seos on kaebajate tegevusel ja INV T OÜ maksukohustuste tekkimisel. 6) J.A selgitas täiendavalt, et juhul, kui MTA sooviks tõendada asjaolusid, mida märgitakse kriminaalasjas nr 1-14-4826, peaks ta kõik need asjaolud iseseisvalt haldusmenetluses koguma. Selgusetuks jääb, milles seisnes kaebaja tegevuse ebaõigsus, millist kohustust ta konkreetselt rikkus ja millisel määral see põhjustas maksuvõla tekkimise. Riigikohtu halduskolleegiumi 08.04.2015 otsuses nr 3-3-1-9-15 on selgitatud, et jälitustegevusega kogutud tõendid ei ole haldusmenetluses kasutatavad. Seega ei saanud maksuhaldur kontrollaktis neile tõenditele tugineda. MTA 16.03.2015 maksuotsuses ei ole analüüsitud ühtegi tõendit ja on otsustatud vaid 6(13)
3-15-2568 maksuarvestuse muudatused. Maksuhalduri seisukoht, et OÜ INV T on deklaratsioonide parandamisega süü omaks võtnud, ei haaku muude tõenditega.
3-15-2568 kus maksukohustuse määramise faktiliseks aluseks on maksukuriteo toimepanemine, muutuvad selle faktilise aluse osaks ka kuriteo kvalifikatsioon ja kirjeldus. Maksuhalduril ei ole sellest tulenevalt võimalust ümber hinnata, et tegelikult tegu, milles isik on süüdi mõistetud, ei toimunudki. MKS § 41 ei võimalda maksuhalduril kaaluda, kas maksukohustus määrata või mitte ega ka otsustada selle üle, kas asjaolud, mis on süüdimõistva kohtuotsuse kvalifikatsiooni osaks, on tõendatud või mitte. Seega ei saa puudulik põhjendamine tuua kaasa vastutusotsuse tühistamist. 2) Vajalik ei ole, et kriminaalmenetluses oleksid osalenud samad pooled, kes haldusmenetluses. MKS § 41 sellist nõuet ei sätesta. Samuti on Riigikohtu praktika kohaselt välistatud maksusumma määramine ja selle maksumaksjalt väljamõistmine kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitamisega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.10.2009 otsus nr 3-1-1-73-09). Eesti Vabariigil on üksnes võimalik nõuda hüvitist sellise kahju eest, mis seisneb riigi maksunõude reaalväärtuse vähenemises või maksunõudelt teenimata finantstulus (Riigikohtu 17.08.2011 otsuse nr 3-1-1-57-11 p 17.2), kuid tegemist ei ole maksusumma määramise ja selle kolmandalt isikult sissenõudmisega. 3) MKS §-s 41 ei ole eristatud, millises menetlusvormis isiku süüdimõistmine peab olema toimunud. Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ei pea isik tunnistama end süüdi, vaid peab olema kokkuleppega nõus. Kokkuleppega nõusoleku tulemuseks on see, et isikut käsitatakse kuriteos süüdi olevana koos kõigi sellest tulenevate tagajärgedega. Sealjuures ei ole olulised põhjused, miks isik end süüdi tunnistab, v.a kui süüdistatav on eksimuses kokkuleppe sisu või tagajärgede osas, teda on mõjutatud pettuse, ähvarduse või vägivallaga või süüdistatav ei olnud otsustusvõimeline (Riigikohtu 04.11.2012 otsuse p 3-1-1-81-11 p 26.1). Ka siis, kui need asjaolud oleksid esinenud, pidi maksuhaldur lähtuma jõustunud kohtuotsusest. Süüdimõistetul oli võimalik oma õigusi kaitsta edasikaebamise teel. Kokkuleppemenetlusega nõustudes on kaebajad nõustunud sellega, et neid käsitatakse kuriteos süüdi olevatena. Tegemist on kaebajate võetud riskiga, mida nad aktsepteerisid kokkuleppemenetlusega nõustudes. Oluline ei ole, et kokkuleppemenetluse tõttu ei ole maakohus hinnanud isikute süü ulatust. Kaebajad on teo toimepanemises süüdi mõistetud, mistõttu puudub kahtlus kaebajate süüs kui ühe koosseisulise elemendi esinemises. 4) Põhjuslik seos on tuvastatud juba kaebajate süüdimõistmisega. Sealjuures ei ole oluline, et osadel kaebajatel ei olnud õigust formaalselt INV T OÜ nimel deklaratsioone esitada. MKS § 41 eesmärgiks ongi maksukohustuslasega formaalselt mitteseotud isikutele maksukohustuse määramine. Kuna teo toimepanemine vähemalt kaudse tahtlusega on kriminaalasjas tehtud otsuse vältimatu järelm, ei pidanud maksuhaldur vastutusotsuses eraldi veelkord tuvastama kaebajate teadmist või tahtlust. 5) INV T OÜ-le tehtud maksuotsusele ja kontrollaktile tuginemine on vastutusotsuse tegemisel MKS § 41 lg 1 alusel üleliigne, kuna vastutusotsus ei sõltu põhinõude kehtivusest. Pigem on oluline see, kas maksuvõlga saab jätkuvalt sisse nõuda maksumenetluses (MKS § 41 lg 3), kas kolmandal isikul on tagastusnõudeid, kas maksuvõlg on osaliselt tasutud jms. Seetõttu ei käsitle kohus maksuotsuse aluseks olevate tõendite lubatavuse küsimust. 6) Asjas ei oma tähtsust see, et hiljem on INV T OÜ esitanud tuvastamata isiku kaudu parandusdeklaratsiooni. See, kas maksukohustuslane on otsustanud vahepealsel ajal maksukohustuse ise deklareerida, ei muuda kaebajate varasemat tegevust ja sellest tekkinud kahju olematuks. Maksukohustuse teke ei sõltu sellest, kas see määratakse maksuotsusega või isik deklareerib kohustuse ise. Vastupidise tõlgenduse korral oleks isikutel võimalik vabaneda
8(13)
3-15-2568 MKS §-s 41 sätestatud vastutusest niipea, kui maksukohustuslane vaidlusaluse summa deklareerib. Seega ei ole oluline, kes INV T OÜ nimel parandusdeklaratsiooni esitas. 7) V.V õigust ärakuulamisele ei ole rikutud. Kaebaja on ise vastustajale oma e-maili aadressi avaldanud. Samalt e-maili aadressilt on kaebaja vastustajaga suhelnud. Kaebaja ei ole väitnud, et ta ei ole vastustaja selgitust ärakuulamisõiguse realiseerimise täiendavate võimaluste kohta kätte saanud, vaid üksnes seda, et teda ei teavitatud talle sobival viisil. Kaebajal oli võimalik oma seisukohti avaldada tähtaegselt kirjalikult. Kuid ka juhul, kui möönda V.V ära kuulamata jätmist, ei tooks see kaasa vastutusotsuse tühistamist. MKS § 41 alusel vastutusotsuse tegemine on suures osas formaalne olukorras, kus nii isiku tegevuse õigusvastasus, maksuvõla tekkimine, nende asjaolude omavaheline seos kui ka tahtlus on kindlaks tehtud jõustunud kohtuotsusega ning maksuhalduril puudub kaalutlusõigus ja tõendite hindamise kohustus. Kaebaja esitatud vaidest ega ka kaebusest ei nähtu ühtegi faktilist asjaolu, mille arvestamisel oleks maksuhaldur pidanud tegema teistsuguse vastutusotsuse või seda kaaluma. Kaebaja maksumenetluses esitatud selgitused ei saaks muuta kriminaalasjas tehtud kohtuotsusest tulenevaid järelmeid. 8) Kuna kaebused vastutusotsuse tühistamiseks jäävad rahuldamata ning J.A ja V.V ei ole tuginenud asjaoludele, mis tingiksid vaidluse esemest sõltumatult vaideotsuste tühistamise, ei ole ka vaideotsused õigusvastased. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-15-2568 4) V.V süüditunnistamisel lähtuti sellest, et ta tegutses kaasaaitajana. Karistusõigusliku otsuse tegemiseks on piisav, et tuvastatakse minimaalne koosseisu olemasolu. Teokoosseisust oleks saanud maksuhaldur teha vaid järelduse, et teo toimepanija tegu vastab vähemalt 320 000 euro suurusele maksukohustusele. Kindlasti ei saanud maksuhaldur seda järeldada kaasaaitaja osas. Karistusõiguslikult ei ole vajalik, et kaasaaitav tegu hõlmaks kogu teo toimepanija tegevust. 5) Kohtuotsuse p-s 14 viidatakse kolmele tõendile ning kriminaalasja kohtuotsuse erinevatele lehekülgedele. Halduskohtu otsusest ei selgu põhjendused, millistele tõenditele tugineti ja millised tõendid ei ole asjassepuutuvad.
10(13)
3-15-2568 1) Halduskohtu otsuse resolutsioon, millega lahendati kõikide apellantide kaebused ühiselt, ei ole õigusvastane. 2) Vastutusotsuse õiguslikuks aluseks on MKS § 41. MKS § 40 kohaldamine ei saa praegusel juhul kõne alla tulla ning MKS §-st 96 tulenevad nõuded on täidetud. Maksuõiguslik vastutus tuleneb maksualase kuriteo toimepanemisest. Kohtuotsusest on võimalik täpselt kontrollida, millistele asjaoludele ja tõenditele tuginedes süüdimõistva kohtuotsuseni on jõutud ning kuidas kuriteo tagajärjel tekkis maksuvõlg. Õige on apellantide märkus, et süüdimõistev kohtuotsus ei anna automaatselt õigust kogu kuriteoga tekitatud maksuvõlga isikutelt sisse nõuda, kuid siinkohal ei hakata enam analüüsima seda, kas isiku tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel esineb põhjuslik seos või mitte, sest see on kriminaalmenetluses tuvastatud. Seega ei ole võimalik väita, et põhjuslik seos isiku tegevuse ja maksuõigusliku tagajärje vahel on tuvastamata. Vastutusotsuses on selles osas õiguspäraselt tuginetud 19.06.2014 kohtuotsusele asjas nr 1-14-4826. Seega ei oma etteheited seoses kontrollakti ja maksuotsuse koostamisega põhjusliku seose tuvastamise seisukohast tähendust. Apellandid on teadlikud sellest, milles nad kokku leppisid. Ilma nende nõusolekuta poleks olnud kokkuleppe sõlmimine võimalik. 3) Kuna kriminaalmenetluses on maksukohustuse suurus kindlaks määratud, puudub vajadus maksukohustuse iseseisvaks tuvastamiseks vastutusotsuses. Apellant ei ole välja toonud, millised tõendid jäeti uurimata ning kuidas nende tõendite uurimise tulemusel oleks kohus pidanud jõudma teistsuguse seisukohani. Isikute ring ning alused on MKS § 41 ja § 40 puhul erinevad. Seetõttu ei saa neid sätteid omavahel võrrelda.
3-15-2568 P. Pikamäe, J. Sootak (koost). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2015, lk 918-935). Eeltoodust tulenevalt hõlmavad KarS § 3891 lg-s 2 sätestatud kuriteo koosseisutunnused nii maksuõigusrikkumise (valeandmete esitamine), maksuvõla tekkimise, põhjusliku seose õigusrikkumise ja tekkinud maksuvõla vahel kui ka isiku tahtluse (s.o sisuliselt kõik tavapärased kolmanda isiku vastutuse kohaldamise eeldused – nt Riigikohtu 19.11.2014 otsus nr 3-3-1-43-14, p 10). Ringkonnakohus jääb nende seisukohtade juurde. Seega ei pidanud maksuhaldur käesoleval juhul viima läbi täiendavat maksumenetlust, vaid vastutusotsuse koostamiseks piisas kriminaalmenetluses tuvastatud asjaoludele tuginemisest.
3-15-2568 kas isiku poolt või tema osalusel toime pandud kuriteo tagajärjel on tekkinud maksukohustuslasel maksuvõlg. INV T OÜ suhtes koostatud maksuotsusega seonduvad väited ei oma tähtsust olukorras, kus maksuvõla kujunemine on kriminaalasja raames leidnud tõendamist. Maksuvõla kujunemisele oli kaebajatel võimalik esitada vastuväiteid menetletavas kriminaalasjas.
(allkirjastatud digitaalselt)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.