lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-15-2568/88

Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 19.12.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-15-2568/88
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
19.12.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
5764
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-15-2568

Haldusasi

V.V, J.M, A.Š, J.A ja O.B kaebused Maksu- ja Tolliameti 16. juuli 2015. a vastutusotsuse nr 13-7/51623 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – V.V, volitatud esindaja v.adv Jüri Leppik Kaebaja – J.M, volitatud esindaja v.adv abi Henrik Kirsimäe Kaebaja – A.Š, volitatud esindaja adv Dragan Perovic Kaebaja – J.A, volitatud esindaja v.adv abi Henrik Kirsimäe Kaebaja – O.B, volitatud esindaja adv Aivar Pihlak Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Meelis Rohtlaan Kolmas isik – S.P, volitatud esindaja adv Aivar Pihlak Kolmas isik – J.S

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21. märtsi 2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

O.B, J.M, A.Š, J.A ja V.V apellatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

04.12.2017 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1.Jätta O.B, J.M, A.Š, J.A ja V.V apellatsioonkaebused rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 21.03.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-2568 muutmata.
2.Jätta J.M ja J.A apellatsiooniastmes tasutud riigilõiv Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste apellatsiooniastmes kantud menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 18.01.2018 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

3-15-2568 esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maksu- ja Tolliameti (MTA) 16.07.2015 vastutusotsusega nr 13-7/516-23 kohustati O.B, V.V, J.M, S.P, J.A, A.Š ja J.S solidaarselt tasuma INV T OÜ maksuvõlg summas 16 498 130,54 eurot. 1) MTA kontrollis 25.03.2013 korralduse nr 12.2-3/14059-1 alusel OÜ INV T käibe- ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ning tasumise õigsust maksustamisperioodidel jaanuar kuni veebruar 2013. OÜ INV T kajastas OÜ Euro Rain rekvisiitidega kauba- ja ettemaksuarveid maksustamisperioodil 2013. a veebruar oma käibemaksuarvestus kokku summas 13 110 285,55 eurot ning arvas arvete alusel maha sisendkäibemaksu summas 2 185 047,60 eurot. OÜ INV T ei ole soetanud kaupu OÜ Euro Rain nimel esitatud arvete alusel. OÜ INV T on korraldanud maksupettuse, kus läbi varifirmade võrgustiku loodi OÜ-le INV T näilik õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. OÜ INV T on kaasanud skeemi OÜ Euro Rain, OÜ Tuneri, OÜ Dotemo, OÜ Gruvan ja SIA Solidus ST. 2) OÜ INV T esitas 13.11.2013 parandatud käibedeklaratsiooni (KMD) ning vähendas OÜ Euro Rain nimel väljastatud arvetelt maha arvatud sisendkäibemaksu maksustamisperioodi 2013. a veebruar osas 2 185 047,60 euro võrra. Selle tulemusel suurenes OÜ INV T käibemaksu tasumise kohustus nimetatud summa võrra. Deklaratsioonide parandamisega OÜ INV T tunnistas, et pani toime maksupettuse. Üksikjuhtumi kontrolli raames koostati OÜ-le INV T 28.05.2014 kontrollakt nr 12.2-3/14059-21. 3) Harju Maakohtu 19.06.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-4826 mõisteti O.B poolt loodud kuritegelikus ühenduses osalenud isikud süüdi järgmiselt: O.B karistusseadustiku (KarS) § 256 lg 1 ja § 3891 lg 2 järgi; V.V KarS § 255 lg 1 ja § 3891 lg 1 järgi; J.M, S.P, J.A ja J.S KarS § 255 lg 1 ning § 22 lg 3 – § 3891 lg 2 ja 3 järgi; A.Š KarS § 22 lg 3 – § 3891 lg 2 ja 3 järgi. Harju Maakohtu 19.06.2014 otsus on tehtud kokkuleppemenetluses, selles osalemisega on isikud tunnistanud oma tegusid ja süüd. 4) O.B kui OÜ INV T tegelik juht koos OÜ INV T juhatuse liikme V.V ga esitas maksuhaldurile OÜ INV T käibedeklaratsioonis maksustamisperioodide 2013. a veebruar kuni juuni kohta teadvalt valeandmeid, mille tulemusel jäi riigile käibemaksuna laekumata 18 240 043,59 eurot. Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamine sai võimalikuks varalise kasu saamise eesmärgil loodud kuritegeliku ühenduse töö tulemusel. O.B organiseeris kuritegeliku ühenduse tööd, juhendas ühenduse liikmeid ja koordineeris nende tegevust. Samuti andis korraldusi dokumentide vormistamiseks ja rahade ülekandmiseks.

2(13)

3-15-2568 V.V, olles OÜ INV T juhatuse liige, allkirjastas fiktiivseid müügilepinguid ning akte kauba vastuvõtmise-üleandmise kohta. O.B korraldusel ja juhendamisel tegeles ta metalli jm kauba vedude organiseerimisega. Samuti andis ta korraldusi puhverfirmana kasutatud OÜ Euro Rain juhatuse liikmele A.Š ile ning juhendas A.B, kes määrati variisikuna OÜ INV T juhatuse liikmeks. J.M ülesandeks oli O.B loodud ostu-müügi ahelas osalenud variettevõtete pangakontodele laekunud rahaliste vahendite edasikandmine O.B kontrolli all olevatele ettevõtetele Liguria s.r.o ja Decostone s.r.o. J.M koostas O.B ja S.P korraldusel fiktiivseid dokumente tehingute toimumise kohta. Selle tulemusel esitati OÜ INV T raamatupidamisarvestuses tegelikke majandustehinguid mittekajastavaid arveid. S.P ülesanneteks oli vahendada M nimelise meesterahva abil variisikute tegevust, korraldada uute telefoniabonentide ostmist ja meiliaadresside kasutamist, korraldada vajalike dokumentide koostamist, variisikutelt allkirjade võtmist ja neile tasu maksmist. Samuti andis ta korraldusi J.A le ja J.S le. Kaasabi tulemusel esitati OÜ INV T raamatupidamisarvestusse sisestamiseks tegelikke majandustehinguid mittekajastavaid arveid. J.A ülesandeks oli O.B poolt loodud fiktiivses tehingute ahelas O.B ja S.P korralduste täitmine ja näilikus müügiahelas kasutatavate varifirmade raamatupidamise korraldamine, sh fiktiivsete lepingute koostamine, nimetatud lepingute varifirmade nimele avatud meiliaadressidele saatmine, internetipangas varifirmade pangakontodele laekunud raha edasikandmine, e-maksuametis varifirmade TSD deklaratsioonide esitamine (Bournat OÜ, Tuneri OÜ, Enment OÜ), kasutades selleks juhatuse liikmetele antud paroole. J.A kaasabi tulemusel esitati OÜ INV T raamatupidamisarvestuses tegelikke majandustehinguid mittekajastavaid arveid. Kuigi A.Š, O.B loodud kuritegelikku ühendusse ei kuulunud, osutas ta siiski kaasaaitajana kuritegelikule ühendusele kaasabi, mis seisnes selles, et A.Ši kui OÜ Euro Rain juhatuse liikme ülesandeks oli allkirjastada OÜ Euro Rain arveid näilike tehingute kohta, tegeleda kauba edasitoimetamisega OÜ-le INV T ning täita V.V lt ja S.P lt saadud ülesandeid. See tegi võimalikuks kuritegeliku ühenduse töö tõrgeteta toimimise, mille tulemusel sai võimalikuks OÜ INV T raamatupidamisarvestusse tegelikke majandustehinguid mittekajastavate arvete sisestamine. J.S ülesandeks oli O.B ja S.P korralduste täitmine, sh näilikus müügiahelas kasutatavatele varifirmadele meiliaadresside tegemine, sealt meilide saatmine variisikute nimelt, fiktiivsete lepingute koostamine ja nende edastamine varifirmade nimele avatud meiliaadressidele, arvete koostamine, e-maksuametis varifirmade deklaratsioonide esitamine, kasutades selleks juhatuse liikmete antud paroole. Selle tulemusel esitati OÜ INV T raamatupidamisarvestuses tegelikke majandustehinguid mittekajastavaid arveid. 5) O.B, V.V, J.M, S.P, J.A, A.Š ja J.S tegevus on põhjuslikus seoses OÜ-le INV T maksuvõla tekkimisega. Seega on nad maksukorralduse seaduse (MKS) § 41 lg 1 alusel solidaarselt OÜga INV T vastutavad äriühingu maksuvõla tasumise eest. 6) MTA kontrollis 10.09.2014 korralduse nr 12.2-3/26169-1 alusel INV T OÜ käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodidel märts kuni juuni 2013. INV T OÜ kajastas kontrollitaval perioodil Euro Rain OÜ-lt ja OÜ-lt Addmein kauba soetust ning arvestas arvetele lisatud käibemaksu summas 16 055 995,99 eurot oma sisendkäibemaksu hulgas. Tegelikkuses ei ole INV T OÜ, Euro Rain OÜ ja OÜ Addmein vahel tehinguid toimunud. Euro Rain OÜ ja OÜ Addmein ei olnud INV T OÜ-le kaupa müünud ning INV T OÜ teadis, et Euro Rain OÜ ja OÜ Addmein ei ole tegelikud kauba müüjad. Kuna tegeliku müüja isik on teadmata, ei ole kaup soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt, vaid tundmatult kolmandalt isikult. MTA

3(13)

3-15-2568 16.03.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/26169-10 suurendati INV T OÜ tasumisele kuuluvat käibemaksu maksustamisperioodide märts kuni juuni 2013 osas kokku 16 055 995,99 eurot. 7) MTA 14.11.2013 korraldusega nr 13-11/97959 kohustati OÜ-d INV T tasuma maksuvõlg summas 2 018 207,46 eurot. Kuna OÜ INV T maksuvõlga ei tasunud, koostas maksuhaldur 21.11.2013 korralduse nr 13-2.7/674007 OÜ INV T pangakonto arestimiseks AS-s SEB Pank, kus OÜ INV T omas rahalisi vahendeid summas 1 442 239,60 eurot ning 11,35 USA dollarit. Teistes pankades arvelduskontod puuduvad. Täitetoimingute tulemusel OÜ-lt INV T kogu maksuvõlga sisse nõuda ei ole õnnestunud. Lisaks eeltoodule ei ole maksuhaldur tuvastanud OÜ-l INV T registervara olemasolu. Maksukohustuslaste registri andmetel on OÜ INV T esitanud KMD-sid kuni 2013. a novembrini ning TSD-sid kuni 2013. a detsembrini. Lisaks on OÜ-le INV T tehtud 16.06.2014 hoiatus registrist kustutamiseks. Seega ei ole tegemist tegutseva äriühinguga, mistõttu puudub maksuhalduril võimalus maksuvõla sissenõudmiseks OÜ INV T majandustegevuse tulemusel tekkiva tulu arvelt. 8) Maksusumma koosneb INV T OÜ käibemaksu põhivõla osast summas 442 134,55 eurot (maksustamisperiood 2013. a veebruar) ning 16.03.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/26169-10 INV T OÜ-le määratud käibemaksu põhivõla osast summas 16 055 995,99 eurot (maksustamisperioodid märts kuni juuni 2013). Aegumistähtaeg algas 20.03.2013. MTA 27.09.2012 teatisega nr 12.2-1/12/397-1 alustati kriminaalmenetlust, mis lõppes Harju Maakohtu 19.06.2014 otsusega, mistõttu oli OÜ INV T osas maksusumma määramise aegumine ajavahemikul 27.09.2012–05.07.2014 peatunud. Kuna INV T OÜ maksuvõlg on tekkinud kuriteo tagajärjel, ei ole vastutusotsuse aegumistähtaeg (5 aastat) saabunud.

2.MTA 11.09.2015 vaideotsusega nr 6-1/2964-2 jäeti V.V vaie MTA 16.07.2015 vastutusotsuse nr 13-7/516-23 kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. MTA 16.09.2015 vaideotsusega nr 6-1/2967-2 jäeti J.M vaie MTA 16.07.2015 vastutusotsuse nr 13-7/516-23 kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. MTA 29.09.2015 vaideotsusega nr 6-1/2995-2 jäeti A.Ši vaie MTA 16.07.2015 vastutusotsuse nr 13-7/516-23 kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. MTA 08.10.2015 vaideotsusega nr 6-1/3011-2 jäeti J.A vaie MTA 16.07.2015 vastutusotsuse nr 13-7/516-23 kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. MTA 21.01.2015 vaideotsusega nr 61/3025-4 jäeti O.B vaie MTA 16.07.2015 vastutusotsuse nr 13-7/516-23 kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.
3.V.V esitas 12.10.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 16.07.2015 vastutusotsuse nr 13-7/516-23 ja MTA 11.09.2015 vaideotsuse nr 6-1/2964-2 tühistamiseks (haldusasi nr 3-152568). 1) Karistusõiguslik süüditunnistamine ei ole automaatselt ülekantav maksuõigussuhetele. MTA-d ei ole kriminaalasjas nr 1-14-4826 kannatanuks tunnistatud. Seega ei ole täidetud MKS § 41 lg 1 kohaldamise tingimused. Kohus ei ole kokkuleppemenetluse käigus uurinud ühtegi tõendit ega neid hinnanud. Riigikohus on 08.04.2015 otsuse nr 3-3-1-9-15 p-s 19 märkinud, et kriminaalmenetluses esitatud, hinnatud ja kontrollitud teavet on lubatud kasutada maksumenetluses osas, milles see on kajastatud kohtuotsuses. Vastasel juhul ei saa kohtuotsuse resolutsioon olla MKS § 41 lg 1 kohaldamise aluseks. Juhul, kui MTA soovib tõendada asjaolusid, mida kajastatakse kriminaalasjas nr 1-14-4826, peab MTA iseseisvalt haldusmenetluses tõendeid koguma. Ebaõige on maksuhalduri hinnang, et KMD parandamisega tunnistas äriühing ise varem deklareeritud tehingud mittetoimunuks. Maksudeklaratsiooni korrigeerimist ei ole kellelegi kriminaalasjas süüks pandud ja maksuhaldur ei ole tuvastanud, kes muutis deklaratsioone.

4(13)

3-15-2568 2) Maksuhaldur edastas 14.05.2015 INV T OÜ-le 12.02.2015 kontrollakti ja 16.03.2015 maksuotsuse. Ka vaideotsuses nõustutakse, et INV T OÜ maksuotsus ei ole piisav, et sellele tuginedes teha vastutusotsust. Seega lasus maksuhalduril kohustus põhjendada INV T OÜ maksukohustuse tekkimist vastutusotsuses. Samuti hinnatakse kontrollaktis õigusvastaselt jälitustegevusega saadud tõendeid. MTA 16.03.2015 maksuotsuses ei ole analüüsitud ühtegi tõendit ja on otsustatud vaid maksuarvestuse muudatused. Juhul, kui maksuhaldur soovib teha vastutusotsust kolmandale isikule, tuleb esitada kõik tõendid vastutusotsuses. 3) Kaebaja on nii maksu- kui ka vaidemenetluses tuginenud asjaolule, et ta soovib menetluses osaleda ja anda selgitusi. Vastutusotsuse projekti saatis MTA V.Vle tähitud kirjana, millele V.V vastas samuti tähitud kirjaga. Füüsilisel isikul ei ole kohustust oma e-posti jälgida sarnasel viisil, nagu see on juriidilistel isikutel. Vastutusotsuse p-s 8 toodud kirjeldustest nähtub, et maksuhaldur on V.V le kõik haldusaktid kätte toimetanud väljastusteatega posti teel. Seega oli V.V le dokumentide kättetoimetamine sellisel viisil võimalik ja edukas, mistõttu ei saanud vaiet läbi vaadates maksuhaldur nõustuda suhtlusega e-kirja teel. 4) Kontrollaktis on välja toodud, et V.V oli INV T OÜ juhatuse liikmeks ajavahemikul 06.09.2011–20.05.2013. Kontrollakti p-s 1.1.1 on kõik maksualased etteheited tehtud pärast V.V volituste lõppemist juhatuse liikmena. Kontrollakti p-des 1.2.1.1 ja 1.2.2.1 kinnitatakse, et kahtlust ei ole tehingute esemeks oleva kauba olemasolu suhtes. Maksuotsusest ega kontrollaktist ei selgu, milline on V.V tegevuse põhjuslik seos võimaliku maksukohustusega. INV T OÜ maksuvõlga ei ole seaduses sätestatud korras kindlaks määratud ja vastutusotsuses ei saa sellele tugineda. Arvestades, et kokkuleppemenetluses on tuginetud sarnastele asjaoludele isiku süüdi tunnistamisel, ei saa väita, et kohtu poolt oleks kindlaks tehtud, et maksuvõlg on tekkinud kuriteo tagajärjel.

4.J.M esitas 16.10.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 16.07.2015 vastutusotsuse nr 13-7/516-23 tühistamiseks (haldusasi nr 3-15-2613).
5.Tallinna Halduskohtu 21.10.2015 määrusega liideti haldusasjad nr 3-15-2568 ja nr 3-152613 ühte menetlusse, haldusasja numbriks jäi 3-15-2568.
6.A.Š esitas 28.10.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 16.07.2015 vastutusotsuse nr 13-7/516-23 tühistamiseks (haldusasi nr 3-15-2693).
7.J.A esitas 09.11.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 16.07.2015 vastutusotsuse nr 13-7/516-23 ja 08.10.2015 vaideotsuse nr 6-1/3011-2 tühistamiseks (haldusasi nr 3-15-2794).
8.Tallinna Halduskohtu 13.11.2015 määrusega liideti haldusasjad nr 3-15-2693, nr 3-15-2794 ja nr 3-15-2568 ühte menetlusse, haldusasja numbriks jäi 3-15-2568.
9.O.B esitas 27.11.2015 kaebuse MTA 16.07.2015 vastutusotsuse nr 13-7/516-23 tühistamiseks.
10.Tallinna Halduskohtu 30.11.2015 määrusega liideti haldusasi nr 3-15-2983 haldusasjaga nr 3-15-2568, haldusasja numbriks jäi 3-15-2568.
11.Kaebajate J.M, A.Ši, J.A ja O.B seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised. 1) Vastutusotsusest ei nähtu, et selle tegemisel oleks kontrollitud kriminaalasjas kogutud tõendeid – lähtutud on üksnes asjaolust, et maksukohustuslane on tunnistatud süüdi 5(13)

3-15-2568 maksualases kuriteos. Vastutusotsuses oleks pidanud tuvastama, kas maksuotsuses esitatud tõendite pinnalt on võimalik järeldada, et kaebajad teadsid või oleksid pidanud teadma, et INV T OÜ ei täida maksude kinnipidamisega seotud kohustusi. Samuti tulnuks tuvastada, kas äriühing oli võimeline maksukohustust täitma ning millised asjaolud kinnitavad kaebajate võimalikku teadlikkust ja osavõttu maksuõigusliku tagajärje põhjustamisest. 2) Kaebajad on süüdi mõistetud kokkuleppemenetluses. Kokkuleppemenetluses ei uuri kohus vahetult tõendeid ning otsustab tõendatuse küsimuse kriminaaltoimikus sisalduvate materjalide alusel, mis on kokkuvõtvalt esitatud kokkuleppes. Kokkuleppe korral toimub kahtlustatava või süüdistatava süü küsimuse lahendamine formaalselt. Samas jääb süü ulatuse määratlus lahtiseks, kuna isiku nõustumine kuriteokvalifikatsiooniga ei ole kohtu jaoks siduv, samuti ei ole see käsitatav tõendina. Üksnes asjaolust, et maksukohustuslane on kokkuleppemenetluse raames süüdi mõistetud, ei ilmne põhjuslikku seost tema tegevuse ja sissenõutava maksukohustuse tekkimise vahel. Selgusetuks jääb, milles seisnes kaebajate tegevuse ebaõigsus, millist kohustust nad rikkusid ja mil määral see põhjustas konkreetse maksuvõla. Samuti on tuvastamata, kas kaebajad oleksid saanud INV T OÜ poolt valeandmete esitamist mõjutada ja kas neil lasus selline kohustus. 3) Kui maksuvõlg on tekkinud ajaliselt varem või muudel põhjustel kui etteheidetav käitumine, ei saa vastutusotsust teha. INV T OÜ maksukohustust ei oleks kaebajad saanud mõjutada, kuna nad ei olnud äriühingu juhatuse liikmed. Kolmas isik saab vastutada solidaarselt äriühingu maksuvõla eest üksnes oma vastutuse ulatuses. Vastutusotsusest nähtuvalt on kaebajad aga loetud vastutavaks kogu INV T OÜ maksuvõla eest. Jääb arusaamatuks, miks on vastutusotsuses määratud maksukohustus summas 16 498 130,54 eurot, hõlmates ka veebruar 2013 deklareeritud ja tasumata maksusummat 442 134,55 eurot. Veebruar 2013 käibemaksukohustus ei ole tekkinud maksualase kuriteo toimepanemise tagajärjel. 4) A.Š märkis täiendavalt, et väär on vastutusotsuses esitatud järeldus, et MKS § 96 lg 1 ja § 41 lg 1 annavad automaatselt aluse vastutusotsuse tegemiseks maksualases kuriteos süüdimõistetud isikule. Samuti ei selgu vastutusotsusest, milles kaebajale etteheidetav kaasabi konkreetselt seisnes. Tõendamata ning vastuolus kriminaalasja materjalidega on väited, et tema ülesandeks oli allkirjastada OÜ Euro Rain nimelt koostatud arveid, tegeleda kauba edasitoimetamisega INV T OÜ-le ning täita V.V lt ja S.P lt saadud ülesandeid. Kaebaja ei ole kunagi kuulunud O.B poolt loodud kuritegelikku ühendusse ega saanud täita mingeid ülesandeid. 5) J.A ja O.B selgitasid lisaks, et MTA-d ei ole kriminaalasjas nr 1-14-4826 kannatanuks tunnistatud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsus ei vasta MKS § 41 lg 1 nõudele. Kokkulepe ei sisalda kaebajate faktilise tegevuse kirjeldust. Märgitud on üksnes, et koos teiste isikutega loodi metalli ja väärismetalli ostu-müügi kohta näilik tehingute jada ning kanti raha välisriigi ettevõtte arvetele ja koostati fiktiivsed dokumendid kauba müümise kohta. Ka vastutusotsusest ei selgu, milline seos on kaebajate tegevusel ja INV T OÜ maksukohustuste tekkimisel. 6) J.A selgitas täiendavalt, et juhul, kui MTA sooviks tõendada asjaolusid, mida märgitakse kriminaalasjas nr 1-14-4826, peaks ta kõik need asjaolud iseseisvalt haldusmenetluses koguma. Selgusetuks jääb, milles seisnes kaebaja tegevuse ebaõigsus, millist kohustust ta konkreetselt rikkus ja millisel määral see põhjustas maksuvõla tekkimise. Riigikohtu halduskolleegiumi 08.04.2015 otsuses nr 3-3-1-9-15 on selgitatud, et jälitustegevusega kogutud tõendid ei ole haldusmenetluses kasutatavad. Seega ei saanud maksuhaldur kontrollaktis neile tõenditele tugineda. MTA 16.03.2015 maksuotsuses ei ole analüüsitud ühtegi tõendit ja on otsustatud vaid 6(13)

3-15-2568 maksuarvestuse muudatused. Maksuhalduri seisukoht, et OÜ INV T on deklaratsioonide parandamisega süü omaks võtnud, ei haaku muude tõenditega.

12.S.P ja J.S seisukohta ei esitanud.
13.MTA vaidles kaebustele vastu. 1) Maksuhalduril on võimalik tugineda MKS § 41 lg-le 1 ka siis, kui maksuhaldurit ei ole kriminaalasjas tunnistatud kannatanuks. MKS § 41 lg 1 kohaldamise eelduseks on üksnes see, et kriminaalasjas on tuvastatud, et kuriteo toimepanemise tagajärjel on tekkinud maksuvõlg. Kokkuleppemenetluse tulemusel süüdi mõistetud isikud on ka süüdi mõistetud. Seega on MKS § 41 lg 1 kohaldamise eeldus täidetud. 2) Maakohus on kriminaalmenetluses kogutud teavet hinnanud ja kontrollinud ning sellele käsitlusele tuginedes tõendas maksuhaldur enda seisukohti. Praegusel juhul on kohtuotsus tõend määral, milles see tõendab, et isik on süüdi mõistetud maksualase kuriteo toimepanemises. Maksuhaldur ei põhista enda seisukohti kohtuotsuses hinnatud ja kontrollitud teabega, vaid vastutusotsuse koostamise põhjuseks on see, et kaebajad on süüdi mõistetud maksualase kuriteo toimepanemises. MKS § 41 lg 1 kohaldamise seisukohast pole oluline, mida kohtuotsuses on hinnatud ja kontrollitud. Ka ei ole maksuhalduril vaja täiendavalt hakata maksuvõla tekkimist tuvastama. Samas on vastutusotsuses ära näidatud, miks maksuhaldur on seisukohal, et isikute tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel eksisteerib põhjuslik seos. 3) Vastutusotsuse tegemise aluseks ei olnud asjaolu, et keegi oleks rikkunud deklareerimiskohustust. Seega ei ole vastutusotsuses vajalik välja tuua asjaolusid, mis tuvastati kontrollimise käigus. Kontrollakt ja maksuotsus on abiks, et kontrollida maksuvõla kujunemist. Tegemist ei ole dokumentidega, milles tuvastatud asjaolud tõid kaasa vastutusotsuse koostamise. Eelnevat arvestades ei ole oluline, milliseid tõendeid kontrollaktis ja maksuotsuses kasutati ning kuidas need tõendid olid kogutud. 4) V.V väidab, et vastutusotsuse p-s 8 on maksuhaldur väitnud, et ükski haldusakti adressaatidest ei ole soovinud kasutada ärakuulamisõigust. Vastutusotsuse p-s 8 sellist väidet ei leidu. 11.09.2015 vaideotsuse nr 6-1/2964-2 p-s 15 on täpselt selgitatud, miks maksuhaldur leiab, et ärakuulamise õigust ei ole rikutud. 5) Kogu maksuvõlg, mida O.B ilt, A.Š ilt, J.A lt ja J.M lt nõutakse, on tekkinud maksualase kuriteo toimepanemise tagajärjel. Summa 2 185 047,60 eurot on sellises suuruses käsitlemist leidnud ka Harju Maakohtu 19.06.2014 otsuses nr 1-14-4826. Seega on maksukohustus summas 442 134,55 eurot samuti tekkinud kuriteo toimepanemise tagajärjel.
14.Tallinna Halduskohtu 21.03.2016 otsusega jäeti V.V vastuväide rahuldamata (p 1), kaebused rahuldamata (p 2) ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (p 3). 1) MKS § 40 kohaldamisel väljakujunenud kriteeriumid ei ole tervikuna asjakohased MKS § 41 sisustamisel. MKS §-de 38–40 alusel on võimalik nõuda maksukohustuse täitmist üksnes isikult, kes on maksukohustuslasega formaalselt või muul viisil juriidiliselt seotud. MKS § 41 võimaldab laiendada isikute ringi, kellelt on võimalik maksuvõlga nõuda. Sätte eesmärgiks on maksuvõla sissenõudmise lihtsustamine. Seega olukorras, kus isik on juba süüdi mõistetud maksukuriteo toimepanemises, ei pea maksuhaldur enam uuesti tuvastama neid asjaolusid, mis on süüdimõistva kohtuotsuse aluseks. Vastasel juhul muutuks MKS § 41 regulatsioon sisutuks. MKS § 41 lg 1 on isiku vastutuse osas imperatiivne ega võimalda kaalutlusõigust. Olukorras, 7(13)

3-15-2568 kus maksukohustuse määramise faktiliseks aluseks on maksukuriteo toimepanemine, muutuvad selle faktilise aluse osaks ka kuriteo kvalifikatsioon ja kirjeldus. Maksuhalduril ei ole sellest tulenevalt võimalust ümber hinnata, et tegelikult tegu, milles isik on süüdi mõistetud, ei toimunudki. MKS § 41 ei võimalda maksuhalduril kaaluda, kas maksukohustus määrata või mitte ega ka otsustada selle üle, kas asjaolud, mis on süüdimõistva kohtuotsuse kvalifikatsiooni osaks, on tõendatud või mitte. Seega ei saa puudulik põhjendamine tuua kaasa vastutusotsuse tühistamist. 2) Vajalik ei ole, et kriminaalmenetluses oleksid osalenud samad pooled, kes haldusmenetluses. MKS § 41 sellist nõuet ei sätesta. Samuti on Riigikohtu praktika kohaselt välistatud maksusumma määramine ja selle maksumaksjalt väljamõistmine kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitamisega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.10.2009 otsus nr 3-1-1-73-09). Eesti Vabariigil on üksnes võimalik nõuda hüvitist sellise kahju eest, mis seisneb riigi maksunõude reaalväärtuse vähenemises või maksunõudelt teenimata finantstulus (Riigikohtu 17.08.2011 otsuse nr 3-1-1-57-11 p 17.2), kuid tegemist ei ole maksusumma määramise ja selle kolmandalt isikult sissenõudmisega. 3) MKS §-s 41 ei ole eristatud, millises menetlusvormis isiku süüdimõistmine peab olema toimunud. Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ei pea isik tunnistama end süüdi, vaid peab olema kokkuleppega nõus. Kokkuleppega nõusoleku tulemuseks on see, et isikut käsitatakse kuriteos süüdi olevana koos kõigi sellest tulenevate tagajärgedega. Sealjuures ei ole olulised põhjused, miks isik end süüdi tunnistab, v.a kui süüdistatav on eksimuses kokkuleppe sisu või tagajärgede osas, teda on mõjutatud pettuse, ähvarduse või vägivallaga või süüdistatav ei olnud otsustusvõimeline (Riigikohtu 04.11.2012 otsuse p 3-1-1-81-11 p 26.1). Ka siis, kui need asjaolud oleksid esinenud, pidi maksuhaldur lähtuma jõustunud kohtuotsusest. Süüdimõistetul oli võimalik oma õigusi kaitsta edasikaebamise teel. Kokkuleppemenetlusega nõustudes on kaebajad nõustunud sellega, et neid käsitatakse kuriteos süüdi olevatena. Tegemist on kaebajate võetud riskiga, mida nad aktsepteerisid kokkuleppemenetlusega nõustudes. Oluline ei ole, et kokkuleppemenetluse tõttu ei ole maakohus hinnanud isikute süü ulatust. Kaebajad on teo toimepanemises süüdi mõistetud, mistõttu puudub kahtlus kaebajate süüs kui ühe koosseisulise elemendi esinemises. 4) Põhjuslik seos on tuvastatud juba kaebajate süüdimõistmisega. Sealjuures ei ole oluline, et osadel kaebajatel ei olnud õigust formaalselt INV T OÜ nimel deklaratsioone esitada. MKS § 41 eesmärgiks ongi maksukohustuslasega formaalselt mitteseotud isikutele maksukohustuse määramine. Kuna teo toimepanemine vähemalt kaudse tahtlusega on kriminaalasjas tehtud otsuse vältimatu järelm, ei pidanud maksuhaldur vastutusotsuses eraldi veelkord tuvastama kaebajate teadmist või tahtlust. 5) INV T OÜ-le tehtud maksuotsusele ja kontrollaktile tuginemine on vastutusotsuse tegemisel MKS § 41 lg 1 alusel üleliigne, kuna vastutusotsus ei sõltu põhinõude kehtivusest. Pigem on oluline see, kas maksuvõlga saab jätkuvalt sisse nõuda maksumenetluses (MKS § 41 lg 3), kas kolmandal isikul on tagastusnõudeid, kas maksuvõlg on osaliselt tasutud jms. Seetõttu ei käsitle kohus maksuotsuse aluseks olevate tõendite lubatavuse küsimust. 6) Asjas ei oma tähtsust see, et hiljem on INV T OÜ esitanud tuvastamata isiku kaudu parandusdeklaratsiooni. See, kas maksukohustuslane on otsustanud vahepealsel ajal maksukohustuse ise deklareerida, ei muuda kaebajate varasemat tegevust ja sellest tekkinud kahju olematuks. Maksukohustuse teke ei sõltu sellest, kas see määratakse maksuotsusega või isik deklareerib kohustuse ise. Vastupidise tõlgenduse korral oleks isikutel võimalik vabaneda

8(13)

3-15-2568 MKS §-s 41 sätestatud vastutusest niipea, kui maksukohustuslane vaidlusaluse summa deklareerib. Seega ei ole oluline, kes INV T OÜ nimel parandusdeklaratsiooni esitas. 7) V.V õigust ärakuulamisele ei ole rikutud. Kaebaja on ise vastustajale oma e-maili aadressi avaldanud. Samalt e-maili aadressilt on kaebaja vastustajaga suhelnud. Kaebaja ei ole väitnud, et ta ei ole vastustaja selgitust ärakuulamisõiguse realiseerimise täiendavate võimaluste kohta kätte saanud, vaid üksnes seda, et teda ei teavitatud talle sobival viisil. Kaebajal oli võimalik oma seisukohti avaldada tähtaegselt kirjalikult. Kuid ka juhul, kui möönda V.V ära kuulamata jätmist, ei tooks see kaasa vastutusotsuse tühistamist. MKS § 41 alusel vastutusotsuse tegemine on suures osas formaalne olukorras, kus nii isiku tegevuse õigusvastasus, maksuvõla tekkimine, nende asjaolude omavaheline seos kui ka tahtlus on kindlaks tehtud jõustunud kohtuotsusega ning maksuhalduril puudub kaalutlusõigus ja tõendite hindamise kohustus. Kaebaja esitatud vaidest ega ka kaebusest ei nähtu ühtegi faktilist asjaolu, mille arvestamisel oleks maksuhaldur pidanud tegema teistsuguse vastutusotsuse või seda kaaluma. Kaebaja maksumenetluses esitatud selgitused ei saaks muuta kriminaalasjas tehtud kohtuotsusest tulenevaid järelmeid. 8) Kuna kaebused vastutusotsuse tühistamiseks jäävad rahuldamata ning J.A ja V.V ei ole tuginenud asjaoludele, mis tingiksid vaidluse esemest sõltumatult vaideotsuste tühistamise, ei ole ka vaideotsused õigusvastased. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

15.V.V palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 21.03.2016 otsus ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. 1) Halduskohus lahendas otsuse resolutsioonis individuaalsed kaebused kollektiivselt. Konkreetne vastutusotsuse adressaat saab vastutada üksnes tema poolt toime pandud kuriteo tagajärjel tekkinud maksuvõla eest. Kaasaaitaja saab vastutada vaid kaasaaidatud teoga põhjustatud maksuvõla eest. Halduskohus on jätnud MKS § 96 nõuded kontrollimata. V.V oli INV T OÜ juhatuse liikmeks 06.09.2011–20.05.2013. Kontrollakti p-s 1.1.1 toodud etteheited on tehtud pärast tema juhatuse liikme volituste lõppemist. 2) Kontrollakti p-st 1.1.2 saab järeldada, et maksuotsuses märgitud andmed ei tugine maksumenetluses kogutud tõenditel, vaid lähtutakse INV T OÜ kaasaaitamiskohustuse rikkumisest ning detailset uurimismenetlust läbi ei viidud. Ebaõige on maksuhalduri väide, et INV T OÜ tunnistas parandatud käibedeklaratsioonidega, et on teadlikult esitanud valeandmeid. V.V ei ole 13.11.2013 parandanud käibedeklaratsiooni. Vastutusotsuse rajamine eeldustele, kus sisustatakse ebaõigesti INV T OÜ käibedeklaratsioonide muutmise sisuline põhjus, on vastuolus uurimisprintsiibiga (kontrollakti p 1.2.3 alap 2). Vastutusotsuses on läbivalt selgitatud, et käibedeklaratsiooni parandamine on olnud oluline asjaolu, millele vastutusotsuses tuginetakse. Kontrollaktist ega maksuotsusest ei selgu, milline on V.V tegevuse põhjuslik seos võimaliku maksukohustusega. 3) Arvestades asjaolu, et äriühingu maksuvõla aluseks on kellegi õiguslik toiming varasemate maksudeklaratsioonide parandamisel ja maksuhaldur ei ole kontrollinud selle paranduse materiaalset õiguspärasust, puudub INV T OÜ-l maksuvõlg ja maksuotsus on ebaõige. Seega ei ole INV T OÜ maksuvõlga seaduses sätestatud korras kindlaks määratud ja vastutusotsuses ei saa sellele tugineda. Arvestades, et kokkuleppemenetluses on tuginetud sarnastele asjaoludele isiku süüditunnistamisel, ei saa väita, et kohtu poolt oleks kindlaks tehtud, et maksuvõlg on tekkinud kuriteo tagajärjel. Kohtu poolt viidatud kriminaalmenetluse tagajärgede loendis ei ole maksukuriteos süüdimõistmise korral vastutusotsuse automaatsust esile toodud. 9(13)

3-15-2568 4) V.V süüditunnistamisel lähtuti sellest, et ta tegutses kaasaaitajana. Karistusõigusliku otsuse tegemiseks on piisav, et tuvastatakse minimaalne koosseisu olemasolu. Teokoosseisust oleks saanud maksuhaldur teha vaid järelduse, et teo toimepanija tegu vastab vähemalt 320 000 euro suurusele maksukohustusele. Kindlasti ei saanud maksuhaldur seda järeldada kaasaaitaja osas. Karistusõiguslikult ei ole vajalik, et kaasaaitav tegu hõlmaks kogu teo toimepanija tegevust. 5) Kohtuotsuse p-s 14 viidatakse kolmele tõendile ning kriminaalasja kohtuotsuse erinevatele lehekülgedele. Halduskohtu otsusest ei selgu põhjendused, millistele tõenditele tugineti ja millised tõendid ei ole asjassepuutuvad.

16.A.Š, O.B, J.A ja J.M paluvad apellatsioonkaebustes tühistada Tallinna Halduskohtu 21.03.2016 otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. 1) Halduskohtu otsus on puudulikult põhjendatud. Kohtu põhjendused on korduvad ning keskenduvad peamiselt apellantide karistamise fakti analüüsile, mida vaidlustatud ei ole. 2) MKS § 41 alusel vastutusotsuse tegemiseks peab olema tuvastatud, et konkreetse isiku kohustuse rikkumise või õigusvastase tegevuse tõttu on tekkinud maksuvõlg. Apellandid ei nõustu kohtu väitega, et MKS § 40 kohaldamise kriteeriumid ei ole tervikuna asjakohased MKS § 41 sisustamisel. MKS § 41 ainus eesmärk on kolmandate isikute määratlemine, kellelt saab vastavate eelduste täitmisel võõra maksukohustuse täitmist nõuda. Kohus eristab ja laiendab alusetult MKS § 41 eesmärki MKS §-de 38–40 omast. Nimetatud sätete reguleerimisala ning eesmärk on samad, erineb vaid subjektide ring. Seega tuleb neid ka ühetaoliselt kohaldada. 3) Ebaõige on seisukoht, et olukorras, kus isik on juba süüdi mõistetud maksukuriteo toimepanemises, ei pea maksuhaldur enam uuesti tuvastama neid asjaolusid, mis on süüdimõistva kohtuotsuse aluseks. Süüdimõistev kohtuotsus on tõendiks kuriteokvalifikatsiooni ning karistamise sisustamisel, kuid maksuõigusliku vastutuse alused ja ulatus peavad olema kontrollitavad haldusmenetluses. Vastutuse ja põhjusliku seose asjaolude tuvastamise kohustus ei muuda MKS § 41 regulatsiooni sisutuks. 4) Seisukoht, et kriminaalasjas tehtud kohtuotsus on vastutusotsuse tegemise faktiliseks aluseks ja eelduseks, millest lähtumine on maksuhaldurile kohustuslik, ei anna alust koheselt kolmanda isiku suhtes järeldada vastutust kogu maksuvõla eest. Isiku vastutus tuleb tuvastada tema individuaalse teo tunnuste ja maksuvõla põhjusliku seose järgi. Erinevalt kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse resolutsioonist, väljub kohtuotsuse kirjeldavas osas esitatu süüdistatava mõjusfäärist. Kokkuleppemenetluses tehtava otsuse kirjeldav osa ei saa olla õiguslikult siduv ning selle pinnalt ei ole võimalik järeldada isiku vastutuse määra või süüd maksukohustuse tekkimisel. 5) Süüdimõistvas otsuses märgitud kuriteo kvalifikatsiooni koosseisulised elemendid ei võimalda kolmanda isiku suhtes vastutust tuvastada. Süüdimõistvas otsuses ei ole märgitud neid apellantide tegevust kirjeldavaid asjaolusid, mis põhjustasid maksuvõla. Arusaamatu on, miks on vastutusotsuses määratud maksukohustus summas 16 498 130,54 eurot, hõlmates ka OÜ INV T poolt veebruaris 2013 deklareeritud ja tasumata 442 134,55 eurot. Kolmandal isikul ei lasu vastutust seaduslikult ja õigesti deklareeritud maksukohustuste eest.
17.MTA palub jätta apellatsioonkaebused rahuldamata.

10(13)

3-15-2568 1) Halduskohtu otsuse resolutsioon, millega lahendati kõikide apellantide kaebused ühiselt, ei ole õigusvastane. 2) Vastutusotsuse õiguslikuks aluseks on MKS § 41. MKS § 40 kohaldamine ei saa praegusel juhul kõne alla tulla ning MKS §-st 96 tulenevad nõuded on täidetud. Maksuõiguslik vastutus tuleneb maksualase kuriteo toimepanemisest. Kohtuotsusest on võimalik täpselt kontrollida, millistele asjaoludele ja tõenditele tuginedes süüdimõistva kohtuotsuseni on jõutud ning kuidas kuriteo tagajärjel tekkis maksuvõlg. Õige on apellantide märkus, et süüdimõistev kohtuotsus ei anna automaatselt õigust kogu kuriteoga tekitatud maksuvõlga isikutelt sisse nõuda, kuid siinkohal ei hakata enam analüüsima seda, kas isiku tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel esineb põhjuslik seos või mitte, sest see on kriminaalmenetluses tuvastatud. Seega ei ole võimalik väita, et põhjuslik seos isiku tegevuse ja maksuõigusliku tagajärje vahel on tuvastamata. Vastutusotsuses on selles osas õiguspäraselt tuginetud 19.06.2014 kohtuotsusele asjas nr 1-14-4826. Seega ei oma etteheited seoses kontrollakti ja maksuotsuse koostamisega põhjusliku seose tuvastamise seisukohast tähendust. Apellandid on teadlikud sellest, milles nad kokku leppisid. Ilma nende nõusolekuta poleks olnud kokkuleppe sõlmimine võimalik. 3) Kuna kriminaalmenetluses on maksukohustuse suurus kindlaks määratud, puudub vajadus maksukohustuse iseseisvaks tuvastamiseks vastutusotsuses. Apellant ei ole välja toonud, millised tõendid jäeti uurimata ning kuidas nende tõendite uurimise tulemusel oleks kohus pidanud jõudma teistsuguse seisukohani. Isikute ring ning alused on MKS § 41 ja § 40 puhul erinevad. Seetõttu ei saa neid sätteid omavahel võrrelda.

18.S.P ja J.S seisukohta ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

19.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 21.03.2016 otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 201 lg 4).
20.Asjaolu, et halduskohus märkis otsuse resolutsioonis üldiselt, et kaebused jäävad rahuldamata, ei ole otsuse tühistamise aluseks. Selliselt sõnastatud resolutsioon ei viita menetlus- või materiaalõiguse normide rikkumisele ega raskendanud kaebajatel kohtuotsusest arusaamist. Halduskohus on otsuse põhjendavas osas põhjalikult analüüsinud kõiki kaebustes esitatud väiteid.
21.Tallinna Ringkonnakohus on 26.10.2017 otsuses nr 3-15-3058 selgitanud MKS § 41 kohaldamisega seonduvat. Ka viidatud haldusasjas oli vaidluse all küsimus, kas maksuhaldur saab MKS § 41 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel vastutusotsuse tegemisel piirduda viitamisega kokkuleppemenetluses tehtud süüdimõistvale kohtuotsusele või tuleks tal kriminaalasjas tehtud otsusele vaatamata tuvastada vastutusotsuse andmise menetluses eraldi iga adressaadi süü ja vastutuse ulatus (sh põhjuslik seos konkreetse isiku tegevuse ja tekkinud maksvõla suuruse vahel) individuaalselt (viidatud otsuse p 14). Ringkonnakohus leidis sama otsuse p-s 15, et isiku suhtes MKS § 41 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel vastutusotsuse tegemise aluseks on üksnes tema süüdimõistmine maksualase kuriteo toimepanemise eest, mille tagajärjel tekkis maksuvõlg, mille tasumist isikult nõutakse. KarS § 3891 lg-s 2 sätestatud kuriteo koosseisu elementideks on järgmised asjaolud: 1) maksuhaldurile valeandmete esitamine; 2) tagajärjena riigile maksukahju tekkimine summas 320 000 eurot või enam; 3) kavatsetus teo eesmärgi – maksukohustuse vähendamise – suhtes; 4) tahtlus kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes (nt Riigikohtu 22.02.2016 otsus nr 3-1-1-109-15, p 188; 16.11.2010 otsus nr 3-1-1-83-10, p 21; 11(13)

3-15-2568 P. Pikamäe, J. Sootak (koost). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2015, lk 918-935). Eeltoodust tulenevalt hõlmavad KarS § 3891 lg-s 2 sätestatud kuriteo koosseisutunnused nii maksuõigusrikkumise (valeandmete esitamine), maksuvõla tekkimise, põhjusliku seose õigusrikkumise ja tekkinud maksuvõla vahel kui ka isiku tahtluse (s.o sisuliselt kõik tavapärased kolmanda isiku vastutuse kohaldamise eeldused – nt Riigikohtu 19.11.2014 otsus nr 3-3-1-43-14, p 10). Ringkonnakohus jääb nende seisukohtade juurde. Seega ei pidanud maksuhaldur käesoleval juhul viima läbi täiendavat maksumenetlust, vaid vastutusotsuse koostamiseks piisas kriminaalmenetluses tuvastatud asjaoludele tuginemisest.

22.Samuti leidis ringkonnakohus 26.10.2017 otsuse nr 3-15-3058 p-s 16, et isiku süüdimõistmise õiguslikud tagajärjed, sealhulgas vastutus võõra maksuvõla eest ei sõltu MKS § 41 järgi sellest, millises menetlusvormis on isiku süüdimõistmine toimunud. Olenemata sellest, et kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 249 kohaselt tuleb kokkuleppemenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse põhiosas märkida üksnes see, millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab ja kokkuleppe sisu ning sellisele kohtuotsusele ei laiene KrMS §-s 312 ettenähtud nõuded (sh kohustus esitada kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse, samuti tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks ja põhjendus, miks ta neid usaldusväärseks ei pea), ei ole kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsus käsitatav pelgalt kohtu poolt kokkuleppe formaalse kinnitamisena, vaid ka selles menetluses tuleb kohtul eelnevalt põhimõtteliselt tuvastada muu hulgas see, kas on aset leidnud tegu, milles süüdistatavat süüdistatakse (nt Riigikohtu 27.02.2013 otsus nr 3-1-2-2-13, p 10.1). See seisukoht on asjakohane ka praegusel juhul. Seega on maksuhaldur õigustatult tuginenud kokkuleppemenetluses tehtud otsusele. Apellatsioonkaebustes esitatud väited ei lükka seda seisukohta ümber (täiendavalt on ringkonnakohus selgitanud kokkuleppemenetlusega seonduvat 26.10.2017 otsuse nr 3-15-3058 p-s 17).
23.Asjaolu, et V.V on süüdi mõistetud KarS § 3891 lg-te 2 ja 3 – § 22 lg 3 alusel, ei too tema suhtes kaasa vastutusotsuse tühistamist. Ka selles osas jääb ringkonnakohus 26.10.2017 otsuse nr 3-15-3058 p-s 19 väljendatud seisukoha juurde, mille kohaselt on kaasaaitaja sarnaselt täideviijale samuti teo toimepanijaks (KarS § 20). Kuriteole kaasaaitamine tähendab KarS § 22 lg-st 3 tulenevalt teise isiku õigusvastase teo toetamist ehk soodustamist. Kaasaaitamise objektiivsesse külge kuulub ka põhjuslik seos kaasaaitamisteo ja täideviimisteo vahel. See tähendab, et kaasaaitaja tegu peab avaldama mõju põhjusliku seose ahela arengule ning toetama selle arengut, ehkki pole nõutav, et ilma osavõtuteota oleks põhitegu üldse ära jäänud. Kaasaaitamisteona käsitatakse mitte üksnes sellist tegu, mis on täideviimisteo absoluutseks eelduseks, vaid ka sellist tegu, mis vaid toetab ja kinnitab täideviija tahtlust. Kaasaaitamise subjektiivsete koosseisutunnuste realiseerimiseks peab kaasaaitajal olema nn kahekordne tahtlus. Esiteks peab kaasaaitajal olema vähemalt kaudne tahtlus kaasaaitamisteo toimepanemiseks. Teiseks peab tal vähemalt kaudse tahtluse vormis olema tahtlus ka toimepanija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes. Kaasaaitaja tahtlus õigusvastase põhiteo suhtes peab hõlmama põhiteo olulist ebaõigussisu (nt Riigikohtu 30.06.2016 otsus nr 3-1-1-54-16, p-d 17, 20; 23.03.2011 otsus nr 3-1-1-6-11, p-d 13.5-13.6; vt lisaks P. Pikamäe, J. Sootak (koost). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2015, lk 82-83). Ei nähtu, et V.V l puudus tahtlus maksudest kõrvale hoidmiseks või oleks tema osalemist kriminaalasjas tuvastatud kuritegudes muul viisil piiratud. Seega puudub põhjus piirata V.V vastutust MKS § 41 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel. See seisukoht on kohaldatav ka J.M, J.A ning A.Ši puhul. Eelnevast tulenevalt ei ole halduskohus ebaõigesti tõlgendanud MKS §-e 40 ja 41. MKS § 41 ei piira võimalike maksuvõla tekkimise eest vastutavate isikute ringi nende formaalse seotusega maksukohustuslasega (s.o erinevalt MKS §-des 38–40 sätestatust), vaid lähtub üksnes asjaolust, 12(13)

3-15-2568 kas isiku poolt või tema osalusel toime pandud kuriteo tagajärjel on tekkinud maksukohustuslasel maksuvõlg. INV T OÜ suhtes koostatud maksuotsusega seonduvad väited ei oma tähtsust olukorras, kus maksuvõla kujunemine on kriminaalasja raames leidnud tõendamist. Maksuvõla kujunemisele oli kaebajatel võimalik esitada vastuväiteid menetletavas kriminaalasjas.

24.Ringkonnakohus ei jaga V.V seisukohta, et maksudeklaratsiooni parandamise fakt oleks peamine ja oluline asjaolu, millele vastutusotsuses tuginetakse. MKS § 41 lg 1 alusel vastutusotsuse koostamist ei saa välistada asjaolu, et maksukohustuslane on kriminaalasja menetlemise ajal oma maksudeklaratsioone osaliselt parandanud, sest see ei muuda olematuks maksukuriteo toimepanemist ega selle tagajärjel maksuvõla tekkimist. Seega ei oma asja lahendamisel määravat tähtsust see, et INV T OÜ esitas maksuperioodi veebruar 2013 osas parandusdeklaratsiooni või et maksuhaldur ei ole kindlaks teinud, kes konkreetselt parandusdeklaratsiooni esitas. Maksuhaldur on küll vastutusotsuse p-s 4.1 järeldanud, et deklaratsiooni parandamisega on maksukohustuslane tunnistanud maksupettuse toimepanemist, kuid vastutusotsuse tegemise aluseks on siiski asjaolu, et vastutusotsuse adressaadid on kriminaalkorras süüdi mõistetud. Maksuhaldur ei ole tasumisele kuuluvat maksusummat arvutanud ebaõigesti. Asjaoluga, et maksukohustuslane on oma maksuvõlga osaliselt vähendanud, on maksuhaldur vastutusotsuse tegemisel arvestanud (vastutusotsuse p 4.1). Samuti nähtub Harju Maakohtu 19.06.2014 otsusest, et süüteo aluseks olev periood hõlmas ka 2013. a veebruari (vt nt otsuse lk-d 27–29, 43–47, 56–58, 62–65). Ka ei anna vastutusotsuse tühistamiseks alust asjaolu, et V.V volitused INV T OÜ juhatuse liikmena lõppesid 20.05.2013, kuid kontrollakt ja maksuotsus INV T OÜ suhtes ning vastutusotsus on koostatud pärast nimetatud kuupäeva. Juhatuse liikme volituste lõppemine pärast kontrollperioodi ei välista hilisema vastutusotsuse koostamist perioodi eest, mil V.V oli INV T OÜ juhatuse liikmeks ning vastustas äriühingu kohustuste korrektse täitmise eest.
25.Puuduvad erandlikud asjaolud, mis tingiksid J.A ning V.V suhtes tehtud vaideotsuste eraldiseisva tühistamise. Seega jäävad apellatsioonkaebused ka selles osas rahuldamata.
26.HKMS § 109 lg 1 alusel jäävad O.B i, A.Š i ja V.V, MTA ning kolmandate isikute apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tervikuna nende endi kanda. J.A ja J.M olid apellatsioonimenetluses riigilõivu tasumisest vabastatud, mistõttu jäävad apellatsioonkaebuste esitamisel tasutud riigilõivud Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud osas jäävad J.A ja J.M menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja