Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-16-2024 8. detsember 2017 Eesistuja Jüri Põld, liikmed Indrek Koolmeister ja Nele Parrest Ljudmila Antonova kaebus Politsei- ja Piirivalveametilt varalise ja mittevaralise kahju eest hüvitise saamiseks Kaebaja Ljudmila Antonova Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Heli Insler Tallinna Ringkonnakohtu 29. mai 2017. a määrus Ljudmila Antonova määruskaebus Kirjalik menetlus
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 24. jaanuari 2017. a määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2 ning Tallinna Ringkonnakohtu 29. mai 2017. a määrus haldusasjas nr 3-16-2024.
3.Jätta Ljudmila Antonova kaebus läbi vaatamata.
4.Tagastada Ljudmila Antonovale kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 73 eurot ja 17 senti ning Riigikohtule määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon 25 eurot.
Ljudmila Antonova (kaebaja) esitas 6. oktoobril 2014 Põhja Ringkonnaprokuratuurile avalduse, mis edastati lahendamiseks Politsei- ja Piirivalveametile (PPA). Avalduse kohaselt murdsid politseiametnikud ebaseaduslikult 21. oktoobril 2013 temale kuuluva korteri ukse lahti ning otsisid korteri läbi. Selle raames lõhuti ja rikuti kaebaja vara ning tekitati varalist ja mittevaralist kahju.
2.PPA märkis 7. novembril 2014 kaebajale saadetud vastuses, et tal puudub alus nõuda PPA-lt kahju hüvitamist, kuna politseiametnike tegevus oli õiguspärane.
3.Kaebaja esitas 23. mail 2016 ja 11. juulil 2016 PPA-le korduvad kahju hüvitamise avaldused, mis puudutasid tema korteri läbiotsimist. PPA vastas avaldustele vastavalt 6. juunil 2016 ja 13. juulil 2016 kirjadega, milles viitas 7. novembri 2014 vastusele.
4.Kaebaja esitas 11. oktoobril 2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus hüvitada talle tekitatud kahju 2438 eurot ja 99 senti, sh varaline kahju 1438 eurot ja 99 senti ning mittevaraline kahju 1000 eurot.
5.Tallinna Halduskohus võttis 12. detsembri 2016. a määrusega kaebuse menetlusse ja määras vastustajale kaebusele vastuse edastamiseks tähtaja.
3-16-2024
6.PPA palus vastuses asja menetlus kaebetähtaja rikkumise tõttu lõpetada. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2 alusel oleks kaebaja pidanud esitama kohtule kahju hüvitamise kaebuse 30 päeva jooksul alates vastustaja vastuse kättesaamisest. Kaebaja ei ole seda teinud.
7.Tallinna Halduskohus jättis 24. jaanuari 2017. a määrusega PPA taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning luges kaebuse tähtaegseks (resolutsiooni p 2). PPA vastuskiri ei ole korrektselt vormistatud haldusakt. Dokumendi pealkirjaks on "vastus avaldusele", sellel puudub resolutiivosa ning vaidlustamisviide. Kaebajal ei olnud mõistlikul viisil võimalik teada, et tal tuleb esitada pärast vastuse saamist 30 päeva jooksul kahju hüvitamise kaebus halduskohtule. Kuna PPA vastus ei sisalda sõnaselget otsust kahju hüvitamisest keeldumise kohta, siis ei kohaldu RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaeg, vaid lähtuda tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lg-st 5 sätestatud kolmeaastasest tähtajast. Seda tähtaega on kaebaja järginud.
8.PPA esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määruse tühistada ja lõpetada haldusasja menetlus kaebetähtaja rikkumise tõttu. Halduskohus on jätnud tähelepanuta RVastS § 18 lg-s 2 sätestatu, mis näeb ette kaebetähtaja kulgema hakkamise ka siis, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata. Halduskohtu määrus on vastuolus kohtupraktikaga (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-41-08).
9.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse ja tühistas halduskohtu määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2 ning luges kaebuse esitatuks seaduses sätestatud kaebetähtaega rikkudes ja saatis asja eelmenetluse jätkamiseks halduskohtule. Kaebaja 6. oktoobril 2014 esitatud venekeelne avaldus on käsitatav kahju hüvitamise taotlusena RVastS § 17 lg 1 mõttes. PPA vastas avaldusele 7. novembril 2014 ning hoolimata vastuse põhjendavast osast selgelt eraldatud resolutiivosa puudumisest on üheselt arusaadav, et PPA jättis taotluse rahuldamata, sest vastava nõude eeldused (avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus) ei olnud täidetud. Tegemist on vormipuudustega otsusega kahju hüvitamise taotluse kohta ning vastuse kättesaamisest hakkas kulgema RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaeg. RVastS § 17 lg-s 3 ja HKMS § 46 lg-s 4 sätestatud tähtajad seetõttu ei kohaldu. Vaidlustamisviite puudumisel võib olla tähtsus kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamisel, kuid ei mõjuta kaebetähtaja kulgema hakkamist. Isegi kui haldusorgan ei oleks taotlusele vastanud, oleks kohtusse pöördumise tähtaeg hakanud RVastS § 18 lg 2 alusel kulgema (vt ka RKHK määrus asjas nr 3-3-141-08). Kuna kaebajale pole selgitatud kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamise võimalust, ei saa ringkonnakohus lõpetada asja menetlust kaebetähtaja rikkumise tõttu, vaid esmalt tuleb anda kaebajale võimalus taotleda kaebetähtaja ennistamist. Seega tuleb asi saata halduskohtule eelmenetluse jätkamiseks. Muu hulgas tuleb halduskohtul hinnata, kas tulenevalt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 23 lg-s 5 sätestatust kuulub asja läbivaatamine halduskohtu pädevusse.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10.Kaebaja palub Riigikohtule esitatud määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja jätta jõusse halduskohtu määrus. Määruskaebuse esitaja nõustub halduskohtu seisukohtadega.
11.Vastustaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning lõpetada asja menetlus kaebetähtaja ületamise tõttu.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Kolleegium nõustub ringkonnakohtu põhjendustega kaebetähtaja rikkumise kohta ega pea vajalikuks neid korrata. Kolleegium leiab aga, et halduskohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 ning ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada ja kaebus jätta HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 1 alusel 2(3)
3-16-2024 läbi vaatamata, sest vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kuna asja lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, siis ei oleks ringkonnakohus pidanud asja saatma eelmenetluse jätkamiseks ja tähtaja ennistamise aluste kontrollimiseks halduskohtule.
13.HKMS § 4 lg 1 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse selliste avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Kaebaja taotleb süüteomenetluses korraldatud läbiotsimisega talle kui korteri omanikule tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja esitas kahjunõude halduskohtule 12. detsembril 2016 ehk pärast SKHS-i jõustumist (nimetatud seadus jõustus 1. mail 2015). Kuni SKHS-i jõustumiseni lahendasid halduskohtud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõudeid riigi poolt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (AVVKHS) alusel või põhiseaduse § 25 alusel. SKHS § 23 lg 3 sätestab, et kui SKHS näeb ette süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise juhul, mida AVVKHS-iga ei ole ette nähtud, kohaldatakse SKHS-i tagasiulatuvalt. SKHS § 7 lg-st 1 tuleneb, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist, sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Sellist süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alust ükski varasem seadus, sh AVVKHS ette ei näinud. SKHS §-de 4 ning 7 sõnastusest lähtuvalt on nõudeõigus ka menetlusvälisel isikul. Seega saaks kaebaja esitada kahjunõude kohtule SKHS § 7 alusel. SKHS § 3 ei kohaldu, sest kaebaja on kahju kannatanud isik, mitte kolmas isik SKHS § 3 ja RVastS § 10 tähenduses.
14.SKHS § 23 lg 5 kohaselt lahendavad haldus-, ringkonna- ja Riigikohus SKHS-is sätestatud alustel kahju hüvitamise nõudeid üksnes siis, kui halduskohus on kahju hüvitamise kaebuse menetlusse võtnud. Kohtupraktikas on tõlgendatud SKHS § 23 lg-t 5 kitsendavalt nii, et halduskohus saab kahju hüvitamise kaebuse SKHS-is sätestatud alustel lahendada üksnes siis, kui halduskohus on kahju hüvitamise kaebuse enne selle seaduse jõustumist menetlusse võtnud (vt RKHK otsus asjas nr 3-3-130-16, p 12). Kuna kahjunõue esitati kohtule ning kaebus võeti halduskohtu menetlusse pärast SKHS-i jõustumist, siis ei ole halduskohus pädev asja lahendama.
15.Riigikohtu erikogu on asjas nr 3-3-4-2-02 tehtud määruses märkinud, et kui isik on pöördunud halduskohtusse vaidluses, mille lahendamine pole seaduse järgi halduskohtu pädevuses, ja halduskohus on kaebuse vastu võtnud ning protsessiosalised ei ole esimese astme halduskohtu otsuse tegemiseni halduskohtu pädevust vaidlustanud, siis ei pea erikogu mõistlikuks tühistada kohtuotsust üksnes põhjusel, et seaduse järgi ei kuulu vaidlus lahendamisele halduskohtus. Kuna seda haldusasja ei ole sisuliselt läbi vaadatud ning halduskohus ei ole asjas kohtuotsust teinud, siis ei ole ka eeltoodud praktika valguses alust menetlemise jätkamiseks halduskohtus.
16.Kolleegium tühistab seetõttu halduskohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 ning ringkonnakohtu määruse ning teeb uue määruse, millega jätab kaebuse halduskohtu pädevuse puudumise tõttu läbi vaatamata.
17.Kaebuse läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb halduskohtus tasutud riigilõiv 73 eurot ja 17 senti HKMS § 104 lg 5 p 3 alusel ning Riigikohtule määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon HKMS § 107 lg 4 alusel kaebajale tagastada.
(allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.