Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. oktoober 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-15-1885
Haldusasi
West Contractor OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 26.06.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/017147-26 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – West Contractor OÜ, volitatud esindaja v.adv Gerly Kask Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Veiko Soll
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17. aprilli 2017. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
West Contractor OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta West Contractor OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.04.2017 otsus haldusasjas nr 3-15-1885 muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastmes kantud menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 17.11.2017 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-15-1885 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) koostas 26.06.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/017147-26, millega määras West Contractor OÜ-le tasumiseks käibemaksu summas 97 226,40 eurot. Maksuhaldur kontrollis West Contractor OÜ käibedeklaratsioonidel (KMD) deklareeritud käibemaksu ja sisendkäibemaksu arvestamise õigsust maksustamisperioodil juuni ja juuli 2013. West Contractor OÜ on kontrollitaval perioodil soetanud Kant Trade OÜ-lt 16 metallkonveierit ning arvestanud nendelt tehingutelt tasutud käibemaksu oma juuni ja juuli 2013 KMD-del sisendkäibemaksu hulgas. MTA-le esitatud arvete nr 2013980 (10.06.2013) ja 2013975 (02.07.2013) alusel müüs West Contractor OÜ kõnealused metallkonveierid juunis ja juulis 2013 edasi Tšehhi äriühingule NTK Systems s.r.o. Nimetatud arvete alusel deklareeris West Contractor OÜ juuni ja juuli 2013 KMD-del kauba ühendusesisest käivet kokku summas 497 200 eurot. MTA-l on põhjendatud kahtlus, et metallkonveierite tehingud, mida West Contractor OÜ on kajastanud oma juuni ja juuli 2013 KMD-del ühendusesisese käibe ja sisendkäibemaksu hulgas, on seotud pettusega. Pettus seisnes selles, et tarneahelas, kus West Contractor OÜ osales, on jäänud käibemaks riigile tasumata. MTA seisukoht põhineb järgmistel asjaoludel (kontrollakti p 1.1.2.1): 1) Asmet Nord OÜ ei ole Alkeva UAB-lt reaalselt soetanud konveiereid, mis maksuhaldurile esitatud arvete kohaselt müüdi edasi Kant Trade OÜ-le; 2) Alleum Grupp OÜ ei müünud Asmet Nord OÜ-le metalli, mille viimane väidetavalt vahetas Alkeva UAB-ga konveierite vastu, kuna Alleum Grupp OÜ-l puudub reaalne majandustegevus; 3) Grabnet OÜ ei müünud Alleum Grupp OÜ-le metalli, kuna väidetavate tehingute toimumise ajal puudus Grabnet OÜ-l reaalne majandustegevus; 4) kontrollimiseks esitatud üleandmise-vastuvõtmise aktid on võltsimistunnustega, sest kauba transport ei toimunud esitatud dokumentidel näidatud kuupäevadel; 5) NTK Systems s.r.o esindaja ei ole maksuhaldurile kättesaadav, mistõttu pole võimalik veenduda arvetel näidatud tehingute toimumises ja nendega seotud täpsetes asjaoludes. West Contractor OÜ juhatuse liige KK teadis, et metallkonveierite ostutehing on seotud pettusega. Sellele viitavad järgmised asjaolud (kontrollakti p 1.1.2.2): 1) West Contractor OÜ on vormistanud ja esitanud maksuhaldurile võltsitud dokumente. Üleandmise-vastuvõtmise dokumendid konveierite üleandmise kohta NTK Systems s.r.o-le ning üleandmise-vastuvõtmise dokumendid konveierite saamise kohta Kant Trade OÜ-lt on võltsitud, kuna dokumentidel märgitud kuupäevadel ei olnud West Contractor OÜ-l võimalik konveiereid vastu võtta ega üle anda; 2) West Contractor OÜ võttis metallkonveierite tehingutega põhjendamatult suure riski: müügilepingutes ei märgitud kauba valmimise ja üleandmise tähtaegu; West Contractor OÜ juhatuse liige ei teadnud enne tellimuse esitamist kauba täpset maksumust; KMD-de kohaselt puudus West Contractor OÜ-l enne kõnealuseid tehinguid äritegevus; vaatamata sellele, et NTK Systems s.r.o ei olnud West Contractor OÜ-le juunikuus ostetud konveierite eest täielikult tasunud, sõlmiti 28.06.2013 uus leping metallkonveierite tarnimiseks. Seisuga 05.01.2015 oli West Contractor OÜ endiselt Kant Trade OÜ-le tehingute eest võlgu 79 952,40 eurot ning NTK Systems s.r.o-lt oli laekumata 39 600 eurot; 2(9)
3-15-1885 3) West Contractor OÜ võttis ebamõistlikult kõrge riskiga tasumiskohustuse, mida seotud isikud sarnases tehingus tasumisel ei võta. Tasumine Kant Trade OÜ-le sõltus NTK Systems s.r.o laekumistest; 4) metallkonveierite tehingus osalenud isikute omavaheline tutvus võimaldas neil kokku leppida pettuses; 5) tarneahelas osalenud isikute tegevus oli kooskõlastatud, müüjad tegutsesid eelneval kokkuleppel West Contractor OÜ-ga. MTA asus eeltoodud asjaoludele tuginedes seisukohale, et West Contractor OÜ osales teadlikult tehinguteahelas toime pandud maksupettuses ega tegutsenud maksukohustuslasena KMS § 29 lg 1 (koosmõjus § 24 lg-ga 1 ja § 3 lg-ga 1) tähenduses. Seega ei olnud West Contractor OÜ-l õigust kontrollitaval perioodil kajastada Kant Trade OÜ väljastatud arvetel märgitud käibemaksu summas 97 226,40 eurot ja kauba ühendusesisest käivet summas 497 200 eurot. Kuna West Contractor OÜ ei osalenud tehingute ahelas reaalse ostja ja müüjana ning tema pangakontode kaudu toimus vaid kolmandate isikute raha liikumine, ei teki äriühingul tulumaksu tasumise kohustust.
2.West Contractor OÜ esitas 27.07.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 26.06.2015 maksuotsuse tühistamiseks. 1) Maksuotsus on faktiliselt ja õiguslikult põhjendamata ning vastuoluline. Maksuhalduri seisukoht pettuse toimumise kohta on ebamäärane. Tarneahela iga tehingulüli tuleb hinnata eraldi. Tarneahel, kus riigil on jäänud käibemaks saamata, ei puuduta kaebajat ega tema tehingupartnerit Kant Trade OÜ-d, vaid Asmet Nord OÜ ja tema tehingupartnerite vahelisi tehinguid konveierite osade ja nende valmistamiseks vajaliku metalli soetamise kohta. Asjaolu, et eelnevas tarneahelas võib käibemaks olla jäänud riigile tasumata, ei muuda tarneahela edasisi tehinguid olematuks. Maksuhaldur pole esitanud sisulisi põhjendusi selle kohta, miks Kant Trade OÜ ei olnud või ei saanud olla kaebajale kauba võõrandajaks. Kontrollaktis toodud asjaolud ei tõenda kaebaja teadmist või teadma pidamist, et ta osales pettuses, mille pani toime teine tarneahelas osalenud ettevõtja. 2) Maksuhalduri seisukohad on vastuolulised. Maksuhalduri väitest, et riigil on jäänud käibemaks saamata, järeldub, et tehingud on toimunud. Vastasel juhul ei oleks võimalik nõuda riigile tasumata jäänud käibemaksu. Jääb mõistmatuks, milles seisneb maksuhalduri arvates kaebaja osalus pettuses ning miks peab just kaebaja tasuma riigil saamata jäänud käibemaksu. Väites, et tehingute ahelas jäi riigil käibemaks saamata, oleks maksuhaldur pidanud ära näitama, mis suuruses on arvestatud käibemaks tarneahela erinevates lülides ja kuidas on see avaldunud tehingus, mille tegi kaebaja. Maksuhalduri seisukohad on vastuolus kohtupraktikaga (Riigikohtu halduskolleegiumi 09.05.2013 otsuse nr 3-3-1-81-12 p 16).
3.Maksu- ja Tolliamet vaidles kaebusele vastu. 1) Kohtupraktika järgi on käibemaksupettusega tegemist siis, kui müüja väljastab ostjale arve, kuid jätab arvel näidatud käibemaksu riigile tasumata (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsuse nr 3-4-1-6-02 p 13). Maksuhaldur on selgelt väljendanud oma põhjendatud kahtlust, et kaebaja osales maksupettuses. Kaebuses ei ole sellele maksuhalduri seisukohale vastu vaieldud. Euroopa Kohtu praktika järgi peab siseriiklik kohus keelduma mahaarvamise lubamisest, kui objektiivsete tõendite alusel on tõendatud, et kaupu tarniti maksukohustuslasele, kes teadis või pidi teadma, et ostes osales ta tehingus, mis oli seotud käibemaksupettusega (Euroopa Kohtu 06.07.2006 lahend liidetud kohtuasjades C-439/04 ja C440/04 (Axel Kittel), p-d 59 ja 61).
3(9)
3-15-1885 2) Ostja heausksuse eeldamine ei laiene juhtumile, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses. Maksuhalduri kogutud tõenditega on objektiivselt tuvastatud nii konveierite ostu-müügitehingute ahelas toime pandud pettus kui ka West Contractor OÜ teadlik osalemine selles.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 23.03.2016 otsusega kaebuse ja tühistas MTA 26.06.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/017147-26 ning mõistis MTA-lt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 2433 eurot.
5.MTA esitas 22.04.2016 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu 23.03.2016 otsus ning teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.
6.Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2017 otsusega rahuldati MTA apellatsioonkaebus, tühistati Tallinna Halduskohtu 23.03.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-1885 ja saadeti asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus on rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust ja jätnud tõendid hindamata. Kui kontrollaktis ja maksuotsuses toodud asjaolud leiavad tõendamist, on kaebajal käibemaksu mahaarvamise piiramine õigustatud. Halduskohtul tuleb asjas esitatud tõendeid hinnates ja vajadusel täiendavaid tõendeid kogudes tuvastada, kas maksupettuse kahtlus on põhjendatud ning kas kaebaja teadlik osalemine selles on piisavalt tõendatud.
7.Tallinna Halduskohtu 17.04.2017 otsusega nr 3-15-1885 jäeti West Contractor OÜ kaebus rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. 1) Maksuotsuses on põhjendatult viidatud sellele, et konveierite tootmiseks tehinguahela varasemas etapis väidetavalt metalli hankinud Alleum Grupp OÜ näol oli tegemist variühinguga, kes metalli Asmet Nord OÜ-le tegelikult ei müünud. 17.06.2013 maksuhaldurile seletusi andnud Alleum Grupp OÜ juhatuse liige AK ei nimetanud Alleum Grupp OÜ majandustegevuse hulgas metalli ostu ja müügiga seotud tehinguid. Maksuhaldur on õigesti järeldanud, et kui 24.05.2013 kuupäeva kandev leping Alleum Grupp OÜ ja Asmet Nord OÜ vahel oleks olnud tõeline, oleks AK osanud seda maksuhaldurile öelda. Seetõttu on AK 22.10.2013 antud täiendavad seletused ebausaldusväärsed. AK seletused seavad kahtluse alla ka Asmet Nord OÜ juhatuse liikme AP seletused konveierite tootmiseks kasutatud metalli päritolu kohta. Mistahes usaldusväärset teavet kõnealuste konveierite tootmise ja edasimüügi kohta ei ole olnud võimalik saada ei Leedu äriühingult UAB Alkeva ega ka Tšehhi Vabariigi äriühingult NTK Systems s.r.o. 2) Kaebaja osalemine maksupettuses seisnes selles, et majanduslikus mõttes kaebaja kõnealuseid konveiereid ei ostnud ega müünud, vaid osales ahelas tegelikke majanduslikke sooritusi tegemata vahelülina. Maksumenetluse käigus saadud tõendite pinnalt ei ole võimalik veenduda selles, kelle vahel tehingud tegelikult toimusid ja mis oli nende tehingute esemeks. Kaebaja ja NTK Systems s.r.o vahel ei olnud enne kõnealuste tehingute tegemist selliseid ärikontakte, millel oleks saanud tugineda eriline vastastikune usaldus. Kaebaja ja NTK Systems s.r.o vahel 31.05.2013 sõlmitud lepingu p 3.3 kohaselt pidanuks NTK Systems s.r.o tasuma kauba maksumusest 50% ulatuses ettemaksu ning ülejäänud 50% enne kauba laadimist. Kuna lepingu kohaselt pidi kauba veo Tallinnast korraldama ostja, tähendab see, et sisuliselt enne kauba kättesaamist pidanuks ostja olema tasunud kogu ostuhinna. 31.05.2013 sõlmitud lepingu järgi tasumisele kuulunud kogusummast (248 600 eurot) oli NTK Systems s.r.o kaebajale enne kauba väidetavat üleandmist tasunud 119 500 eurot, mis on vähem kui lepingu kohaselt ettemaksuna tasumisele kuuluv osa. Siiski soostus kaebaja sama isikuga sõlmima 28.06.2013 täiendava lepingu veel kahe sarnase seadme hankimiseks ning ka selles lepingus olid sätestatud samasugused maksetingimused. Kaebaja andis ka järgmised kaks konveierit ostjale üle enne
4(9)
3-15-1885 eelmiste võlgnevuste tasumist ega nõudnud täiendava kauba üleandmise eeldusena lepingus sätestatud ostusummade tasumist. Kant Trade OÜ-ga sõlmitud lepingus pole sätestatud seadmete üleandmise aega. See on äriliselt ebaloogiline, arvestades, et NTK Systems s.r.o-ga sõlmitud lepingus oli kauba üleandmise tähtpäev sätestatud ning leping sisaldas viivisintressi tasumise kohustust. 3) Kant Trade OÜ ja kaebaja vahel koostatud aktide kohaselt anti kaks seadet üle 19.07.2013 ning need veeti ära sõidukitega 050MLZ ja 458MHV; üks seade anti üle 21.06.2013 ja veeti sõidukiga 073BHF; viimane seade anti üle 25.06.2013 ja veeti sõidukiga 419MLZ. KK on selgitanud, et ta sai kauba kätte Tallinnas aadressil Valukoja tn 14 ning see liikus sealt otse edasi Tšehhi Vabariiki. Samas nähtub Tööinspektsiooni poolt esitatud tahhograafide andmetest, et sõiduk 050MLZ oli 19.07.2013 Poolas, kust liikus edasi Tšehhi Vabariiki ning naasis Eestisse alles 28.07.2013. Sõiduki 458MHV ja haagise 633YHV osas nähtub piiril olevast sõidukite automaatsest numbrituvastussüsteemist, et see autorong on ületanud Eesti piiri Läti suunas 17.07.2013 ning naasnud Lätist Eestisse 27.07.2013. Sõiduk 419MLZ oli 25.06.2013 kell 01.27 Lätis ning liikus edasi Poola. Usutavaks ei saa pidada juhuslikku viga saatelehe täitmisel, sest viga CMR-l ei saanud põhjustada viga Kant Trade OÜ ja kaebaja vahel koostatud üleandmise aktidel ega Asmet Nord OÜ ja Kant Trade OÜ vahelistel üleandmise aktidel. Ühe ja sama vea kordumine teineteisest sõltumatute ettevõtjate poolt koostatud dokumentides kinnitab, et need on vormistatud kooskõlastatult. 4) Kontrollaktis on põhjendatult käsitletud isikute omavahelise tutvusega seotud asjaolusid. Eraldivõetuna ei saa sellest, et isikud üksteist tunnevad, teha mingisuguseid järeldusi, küll aga suurendab isikutevaheline varasem tutvus maksupettuse toimepanemisele suunatud kooskõlastatud tegevuse võimalust. Kaebaja juhatuse liige KK väitis, et käis konveierite valmistamist Suur-Sõjamäel asuvas tsehhis vaatamas. Seega pidi ta olema teadlik sellest, et konveierite valmistamisega tegeleb Asmet Nord OÜ. Seega oli kaebajale tõenäoliselt ka teada, et Asmet Nord OÜ-l on olemas töökoda selliste konveierite valmistamiseks, ent sellele vaatamata tellis ta need väidetavalt Kant Trade OÜ-lt, kelle tegeliku võimekuse kohta kaebajal teadmised puudusid. 5) Toimiku materjalide pinnalt on tõenäoline, et konveierite tegelik müügitehing oli Asmet Nord OÜ tegeliku kontrolli all ning Kant Trade OÜ-l ega kaebajal tegelikku majanduslikku rolli tehingutes ei olnud. Kaebaja esitatud kirjavahetus ei selgita ärilist ebaloogilisust seoses riskide võtmisega ega lükka ümber kahtlusi, mis puudutavad kauba transporti. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.West Contractor OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 17.04.2017 otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada esitatud kaebus ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud. 1) Maksuotsuses ega kontrollaktis ei ole konkretiseeritud, kus tehinguahelas ja mis summas on riigile jäänud käibemaks tasumata. Puuduvad selgitused, mis annaks alust arvata, et West Contractor OÜ teadis, kellelt ja kuidas on saadud materjal, millest Asmet Nord OÜ konveierid valmistas. Ainuüksi asjaolu, et West Contractor OÜ juhatuse liige on käinud kunagi pool päeva tööl Asmet Nord OÜ-s ja Asmet Nord OÜ juhatuse liikme väitel tunneb ta KK juba ammu, ei saa järeldada, et KK teab Asmet Nord OÜ majandustegevuse, raamatupidamise ja maksuarvestusega seonduvaid asjaolusid. Maksuhalduri poolt välja toodu ei anna välja põhjendatud kahtluse standardit.
5(9)
3-15-1885 2) Halduskohus ega maksuhaldur ei ole põhjendanud, kuidas võiksid Alleum Grupp OÜ ja UAB Alkeva tegevus seonduda kaebaja tegevusega. UAB-ga Alkeva tehtud tehing puudutas detailide tarnimist, mitte konveierite tootmist ja edasimüüki. Kaebaja on edastanud maksuhaldurile NTK Systems s.r.o-lt saadud kinnituse kauba kättesaamise ja pretensioonide puudumise kohta ning suhtluse tellimuse täitmise osas. 3) Asjaolu, et enne kauba üleandmist oli ostja tasunud ettemaksu 4800 eurot vähem kui 50% tehingu maksumusest, on tehingu summasid arvestades marginaalne. Risk anda kaup üle enne lõpliku osamakse tasumist on samaväärne kui kaupa mitte üle anda ja jääda makset ootama või lootma, et konkreetse tellimuse alusel valmistatud kaup õnnestub maha müüa kellelegi teisele. Äris ei ole ebatavaline kauba üleandmine ostjale enne lõpliku makse laekumist. Kaebaja maksis Kant Trade OÜ-le ka alles pärast ostjalt raha laekumist. Lisaks on seisuga 31.07.2014 NTK Systems s.r.o poolt laekumata vaid 39 600 eurot. Samuti ei ole halduskohus ega maksuhaldur hinnanud West Contractor OÜ ja Kant Trade OÜ esindajate antud ütlusi lepingu sõlmimise asjaolude, sh täitmise tähtaegade kohta. 4) Väidetav pettus puudutab vaid soetust, mitte edasimüüki (kontrollakti p-d 1.1.2.1 ja 1.2.3; p.1.1.2.2 alap f) Järelikult ei saa maksuhaldur põhjendada sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamist asjaoluga, et kauba üleandmise-vastuvõtmise dokumentidel ja vedajale kauba üleandmise kuupäevades on ebakõla. Need seonduvad soetuse tehinguga. Lisaks on kaebaja selgitanud, et algselt planeeritud kauba tarneajad võisid töö käigus muutuda, kuid sellest tulenevalt ei asutud ümber tegema dokumente. Kuna kaup asus Asmet Nord OÜ töökojas ja sealt toimus ka kauba lähetamine Tšehhi Vabariiki, on loogiline, et üleandmine toimus samaaegselt kõigi osapoolte vahel. CMR-del märgitud sõidukitega on Eestist piiriületus toimunud ning sõidukid on reaalselt viibinud vedude lõppsihtkohas CMR-del näidatud kauba üleandmise kuupäevadel.
9.MTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. 1) Olukorras, kus maksuhaldur on teinud endast oleneva ja esitanud piisaval hulgal tõendeid maksupettuse kahtluse kohta, on alusetu nõuda maksuhaldurilt maksupettuse asjaolude kohta täiendavalt otseste tõendite esitamist (Riigikohtu halduskolleegiumi 04.06.2013 otsuse nr 3-31-15-13 p-d 9 ja 13). Maksuhaldur on kontrollaktis ja maksuotsuses piisavalt põhjendanud ja selgitanud kahtlust, et kaebaja osales maksupettuses. 2) Kaebaja sai Kant Trade OÜ arvete alusel õiguse sisendkäibemaksu maha arvata ja seeläbi oma maksukohustust vähendada. Tavapärases majandustegevuses on maksuotsusega tuvastatud asjaolude esinemine vähetõenäoline ja sellest lähtuvalt ei ole kaebaja väidetav teadmatus pettusest eluliselt usutav. Suuremahulise tavapäratu ühekordse tehingu tegemine, pinnapealsed teadmised tehingu tehioludest, vähene dokumenteerimine ja dokumentides esinevad eksimused ning valeandmed ja isikute varasemad isiklikud tutvused seavad kahtluse alla arvetel näidatud tehingu toimumise tervikuna. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi eluliselt usutavat põhjendust või selgitust, mis maksuhalduri kahtluse ümber lükkaks. 3) Maksuhaldur on tuvastanud varasemad töö- ja isiklikud suhted, mis võimaldasid hõlpsasti tegevust kooskõlastada. Maksustamise aluseks on reaalsed majanduslikud sooritused, mitte üksnes formaalsetele nõuetele vastavate dokumentide olemasolu. Äritegevuses ei saa tavapäraseks pidada riski võtmist, kus tehingupartnerite esindajate isikusamasust ja esindusõigust ning võimelisust kaupa osta või müüa ei kontrollita. See viitab teadlikule tegevusele, kus tehingu teinud teise poole isik ei olnudki tehingu näilikkust arvestades oluline. Selliste asjaolude esinemisel ei saa kaebaja eitada maksupettuses osalemist. 6(9)
3-15-1885
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 17.04.2017 otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg-st 4 tulenevalt.
11.Maksuhaldur on selgitanud, et tal ei olnud võimalik kindlaks teha konkreetset käibemaksusummat, mis väidetavas tehingute ahelas riigile tasumata jäi. Seda seetõttu, et makshalduril ei õnnestunud maksumenetluses saada väidetavas tarneahelas osalenud äriühingutelt usaldusväärset informatsiooni toimunud tehingute kohta. Sellises olukorras on konkreetse käibemaksu suuruse kindlaksmääramine raskendatud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2017 otsuse nr 3-15-1885 p 12). Üksnes see asjaolu ei anna aga alust maksuotsuse tühistamiseks.
12.Vaidluse all on küsimus, kas West Contractor OÜ-l oli õigus kajastada metallkonveierite ostu- ja müügitehinguid 2013. a juuni ja juuli KMD-del ühendusesisese käibe ja sisendkäibemaksu hulgas. Kaebajat ei ole maksustatud mitte seetõttu, et osad väidetavas tarneahelas tegutsenud äriühingud ei olnud maksuhaldurile kättesaadavad, vaid seetõttu, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et West Contractor OÜ poolt käibedeklaratsioonides kajastatud andmed on seotud maksupettusega, sest maksuhalduril on alust arvata, et väidetavas tehingute ahelas, kus West Contractor OÜ osales, pandi toime maksupettus ning kaebaja oli sellest teadlik.
13.Ekslik on kaebaja väide, et maksuhaldur on seostanud maksupettusega üksnes West Contractor OÜ soetustehingu Kant Trade OÜ-lt. Maksuotsusest nähtuvalt on maksuhaldur käsitlenud maksupettusega seonduvalt tervikuna kogu väidetavat tarneahelat, s.o alates metallkonveierite valmistamiseks vajaliku metalli ja detailide soetamisest kuni valmis konveierite müümiseni NTK System s.r.o-le. Maksuhaldur on õigesti hinnanud ka teiste, väidetavas tarneahelas osalenud äriühingutega seonduvat. Juhul, kui on põhjendatud alus arvata, et eelnevas tarneahelas sooritatud tehingud võisid olla näilised ning väidetavate tehingutega seonduvat ei olnud võimalik tõsikindlalt tuvastada, seab see ka West Contractor OÜ tegevuse ja väited kahtluse alla. Seejuures on maksuhaldur pöördunud nii Leedu kui ka Tšehhi maksuhalduri poole, kuid neil ei õnnestunud vastavalt UAB-lt Alkeva ning NTK Systems s.r.o-lt saada usaldusväärset informatsiooni võimalike toimunud tehingute kohta (tl 74–77p ja 95–99, kd I).
14.Asjaolu, et toimiku materjalide hulgas on kirjad suhtluse kohta West Contractor OÜ ja NTK Systems s.r.o vahel, ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Samuti ei välista maksupettuse kahtlust Asmet Nord OÜ, Kant Trade OÜ ning West Contractor OÜ arved metallkonveierite tarnete kohta (tl 59–65p, kd I). Vaidlustatud maksuotsusele hinnangu andmisel tuleb hinnata koostoimes nii esitatud tõendeid kui ka menetlusosaliste ütlusi. Isikute ütlustes ning pooltevahelises asjaajamises esinevad vastuolud, mis annavad aluse põhjendatud kahtluseks maksupettuse toimumises ning kaebaja teadlikkuses sellest.
15.Maksuhaldur on tuvastanud, et Grabnet OÜ-l puudus vaidlusalusel perioodil majandustegevus, mistõttu ei ole usutav, et Alleum Grupp OÜ tellis metalli Grabnet OÜ-lt. Seda enam, et Alleum Grupp OÜ juhatuse liige AK ei maininud 17.06.2013 antud ütlustes ühtegi metallitehingut (tl 78, kd I). Ka AK 22.10.2013 antud ütlused Grabnet OÜ-lt metalli tellimise ja selle edasimüümise aja osas on vastuolulised. AK sõnul ostis ta metalli Grabnet OÜ-lt 2013. aasta augusti- ja septembrikuus ning müüs samadel kuudel selle edasi Asmet Nord OÜ-le (tl 81, kd I). Samas oli väidetav leping Alleum Grupp OÜ ja Asmet Nord OÜ vahel 7(9)
3-15-1885 sõlmitud 24.05.2013 (tl 79–80, kd I). Seega ei saa pidada usutavateks ka Asmet Nord OÜ juhatuse liikmete 30.09.2013 antud seletusi metalli ostmise kohta Alleum Grupp OÜ-lt (tl 66– 68p, kd I). Samuti seab Leedu maksuhaldurilt saadud info (tl 74–77p, kd I) kahtluse alla Asmet Nord OÜ juhatuse liikmete seletused konveierite detailide tellimise kohta UAB-lt Alkeva (tl 67p, kd I).
16.Asmet Nord OÜ juhatuse liikmete ütluste kohaselt ei olnud lepingus Kant Trade OÜ-ga tellimuse konkreetset täitmise tähtaega määratud. Oli teada, et tellimusega on kiire, mistõttu oli tähtajaks 2–3 nädalat (tl 66p, kd I). Ka Kant Trade OÜ ja West Contractor OÜ vahel 31.05.2013 sõlmitud müügilepingus nr 310513/1 (tl 103, kd I) ning 28.06.2013 sõlmitud müügilepingus nr 280613/1 (tl 104, kd I) puudusid konkreetsed tähtajad kauba üleandmiseks. KK on selgitanud, et Kant Trade OÜ pidi tellimuse täitma 21.06.2013 ja 25.06.2013 ning et tegelikult pidid mõlemad konveierid valmima 21.06.2013 (tl 107, kd I). Samuti on Kant Trade OÜ juhatuse liige AM selgitanud, et tarnetähtajad olid 21.06.2013 ja 25.06.2013 ning juulikuu lõpus (tl 199, kd I) ning ka Asmet Nord OÜ pidi tellimused täitma juuni- ja juulikuu lõpuks (tl 199p, kd I). Üksnes isikute ütlustes välja toodud kuupäevad ei kõrvalda aga asjaolu, et kirjalikes lepingutes vastavad tarnetähtajad puudusid. Välistatud ei ole, et maksumenetluses on nimetatud tarnekuupäevadena kauba üleandmis-vastuvõtmisaktidel märgitud kuupäevad (21.06.2013 ja 25.06.2013). Konkreetset juuli kuupäeva isikud ei täpsustanud. Kuivõrd aga konveierite väidetava tarneahela lõppostja, s.o NTK Systems s.r.o oli West Contractor OÜ-ga kokku leppinud konkreetsetes tarnetähtaegades (31.05.2013 leping nr WEST-NTK05131 (tl 112– 113p, kd I); 28.06.2013 leping nr WEST-NTK05131-2 (tl 179–180p, kd I)), ei saa tähtaegade märkimata jätmist allhankijatega sõlmitud lepingutes pidada äritegevuses tavapäraseks. Muu hulgas võeti sellega äriline risk, et võimalike hilisemate vaidluste korral oleks poolte vahel sõlmitud lepingutest kinnipidamise tõendamine oluliselt raskendatud. Toimiku materjalidest ei nähtu muid poolte kirjalikke kokkuleppeid tarnetähtaegade osas.
17.Väidetavas tarneahelas osalenud äriühingud võtsid põhjendamatult suuri rahalisi riske. Asmet Nord OÜ juhatuse liikmed on selgitanud, et Kant Trade OÜ pidi tasuma otse Alleum Grupp OÜ-le, kuid kõik arved ei ole tasutud, sest Kant Trade OÜ-l oli rahalisi raskusi (tl 68, kd I). Alleum Grupp OÜ juhatuse liige AK selgitas 15.10.2013, et AP garanteeris, et talle tasub Kant Trade OÜ. Sellest äriühingust ta kedagi ei tunne ning ka hetkel on Asmet Nord OÜ 180 000 eurot võlgu (tl 193p, kd I). Kirjalikke dokumente tasumise garanteerimise kohta toimiku materjalid ei sisalda. West Contractor OÜ juhatuse liikme KK ütluste kohaselt ei olnud NTK Systems s.r.o 30.06.2013 seisuga esimest arvet täielikult tasunud, sest rahadega oli kitsas, kuid äriühing esitas uue tellimuse (tl 106, kd I). Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri ja halduskohtu seisukohaga, et uue tellimuse aktsepteerimine olukorras, kus sama ostja on eelneva tehingu eest märkimisväärse summa võlgu, seab kahtluse alla kaebaja tegelikud majanduslikud sooritused. Võttes arvesse ka asjaolu, et väidetavalt ei olnud West Contractor OÜ ja NTK System s.r.o vahel varasemalt tehinguid toimunud, ei saa pidada usutavaks asjaolu, et West Contractor OÜ poolt arvete tasumine sõltus täielikult saadavatest maksetest äriühingult, kellega varasema koostöö kogemus puudus. Seda enam, et ka West Contractor OÜ-l endal tuli tasuda 50% ulatuses ettemaks (31.05.2013 müügileping nr 310513/1 (tl 103–103p, kd I); 28.06.2013 müügileping nr 280613/1 (tl 104–104p, kd I)). Samamoodi ei saa majanduslikult mõistlikuks pidada olukorda, kus NTK System s.r.o oli nõus tasuma konveierite eest sisuliselt enne kauba lõplikku kätte saamist (31.05.2013 leping nr WEST-NTK05131 (tl 112–113p, kd I); 28.06.2013 leping nr WEST-NTK05131-2 (tl 179–180p, kd I)).
8(9)
3-15-1885
18.Lisaks on näiteks väidetav leping Asmet Nord OÜ ja UAB Alkeva vahel sõlmitud 22.05.2013 (tl 214p, kd I) ning leping Alleum Grupp OÜ ja Asmet Nord OÜ vahel sõlmitud 24.05.2013 (tl 79-80, kd I), kuid KK ütluste kohaselt esitati tellimus Kant Trade OÜ-le alles pärast lepingu sõlmimist NTK Systems s.r.o-ga 31.05.2013 (tl 107, kd I). KK on selgitanud, et alguses Kant Trade OÜ pidi konveierid tootma Narvas, kuid sai ikkagi toota Valukoja tänaval ning ta teadis, et Kant Trade OÜ ise tootis konveierid (tl 106p, kd I). Ka Kant Trade OÜ poolt väljastatud arvetel (tl 59–60p, kd I) on arve kirjeldusse märgitud teenus. See seab kahtluse alla, milline äriühing tegelikkuses konveierid tootis. Kant Trade OÜ juhatuse liige selgitas konveierite üleandmise kohta, et kui tema kohale jõudis, olid autod kohal ja kaupa laaditi peale (tl 200, kd I). See aga viitab sellele, et AM ei kontrollinud enne ostjale kauba üleandmist konveierite vastavust lepingu tingimustele, vaid sisuliselt liikusid konveierid Asmet Nord OÜlt West Contractor OÜ-le, sest AM seletuste kohaselt toimus kauba üleandmine West Contractor OÜ-le samal päeval, kui KK tellitud autod tulid kaubale järgi (tl 199p, kd I). Isikute omavahelise tutvuse ja kauba üleandmise-vastuvõtmise dokumentide ning vedajale kauba üleandmise kuupäevadega seonduvat on halduskohus selgitanud vaidlustatud otsuse pdes 12 ja 13. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega ega korda neid. Apellatsioonkaebus ei sisalda selliseid väiteid, mis annaks alust halduskohtu seisukohta ümber hinnata.
19.Kuigi vastuolud ei pruugi eraldivõetuna olla olulised, annavad need kogumis muude asjaoludega täiendava aluse maksupettuse kahtluseks ning kahtluseks, et kaebaja osales selles. Olukorras, kus objektiivselt leiab tõendamist, et mahaarvamisõigust kasutati pettuse või kuritarvituse kavatsusega, tuleb keelduda mahaarvamise lubamisest (Riigikohtu lahendi nr 33-1-30-15 p 18 ja seal viidatud Euroopa Kohtu praktika; Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2017 otsuse nr 3-15-1885 p 13).
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema enda kanda. MTA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.