3-14-50103 Esveko Wood OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 20.12.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/10938-56 tühistamiseks Kaebaja – Esveko Wood OÜ, esindajad v.adv Jaak Siim ja Tarvi Jõerand Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Meelis Rohtlaan
Haldusasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine
Tallinna Halduskohtu 29.06.2016 otsus Maksu- ja Tolliameti ning Esveko Wood OÜ apellatsioonkaebused Kohtuistungil 29.08.2017
RESOLUTSIOON
1.Jätta Maksu- ja Tolliameti ja Esveko Wood OÜ apellatsioonkaebused rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 29.06.2016 otsus haldusasjas nr 3-14-50103 muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.10.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-14-50103 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põllumajanduse Registrite ja Infosüsteemi Amet (PRIA) määras 21.02.2012 otsusega nr 13-6/423 Esveko Wood OÜ-le taotluse nr 152011650178 alusel metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetust summas 64 969,50 eurot oksapurustaja, kasutatud halumasina, kasutatud pöördalusega kiletusseadme, diiseltõstuki, kesksurve saepuruventilaatori, halumasina, viie pakkimisseadme, palgi ettekandeseadme ja halupuidu tootmistsüklis vajalike transpordiseadmete (100 tk) ostmiseks. PRIA maksis Esveko Wood OÜ-le 26.07.2012 toetuse välja summas 27 765 eurot ja 28.09.2012 summas 35 675 eurot.
2.Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 10.10.2012 korralduse nr 12.2-3/10938-1 (I kd, tl 91-192) alusel Esveko Wood OÜ perioodi 2012. a juuni kuni august käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrolli ning laiendas 13.06.2013 korraldusega nr 12.2-3/10938-44 (II kd, tl 24-25) kontrolli 2012. a mais toimunud majandustehingutele OÜ-ga Baltic Festivals.
3.MTA koostas kontrolli tulemusel 13.09.2013 kontrollakti nr 12.2-3/10938-46 (I kd, tl 34-90p), milles esitatud asjaolud on kokkuvõtlikult järgmised. 1) Esveko Wood OÜ kajastas 2012. a mai sisendkäibemaksuarvestuses 2612,40 euro suurust käibemaksu seoses Baltic Festivals OÜ nimel väljastatud ehitustööde arvetega nr 12503 ja nr 12504 (II kd, tl 16p, 19) ning sama aasta juuni, juuli ja augusti sisendkäibemaksuarvestuses veel 17 620 euro suurust käibemaksu kaminapuude tootmiseks vajalike seadmete soetuselt Baltic Festivals OÜ-lt arvete nr A12601, A12603, A12604, A12801, A12803 ja A12804 alusel summas 105 720 eurot (II kd, tl 26-28p; tabelid kontrollakti lk-del 4 ja 55). Lisaks oli kontrollitava perioodi sisendkäibemaksuarvestuses kajastatud käibemaksu summas 3406 eurot OÜ Good Frequency arvete nr 039 ja nr 040 pinnalt (tabel kontrollakti lk-l 4; arve nr 039 II kd, tl 29). 2) Maksuhalduri hinnangul ei ole Esveko Wood OÜ soetanud seadmeid Baltic Festivals OÜ-lt ja OÜ-lt Good Frequency. Kontrolli käigus on tuvastatud, et väidetavalt Baltic Festivals OÜ-lt soetatud seadmed olid Esveko Wood OÜ-l juba varasemalt olemas ning nendega toodeti kaminapuid ka varasemal perioodil. Vaatlusel tuvastati, et on võimalik, et Esveko Wood OÜ võib olla soetanud juurde transpordiseadmeid, kuid ka nende müüjaks ei olnud Baltic Festivals OÜ. Transpordiseadmete tegelikku müüjat ei olnud võimalik kontrolli käigus tuvastada, mistõttu on maksuhaldur seisukohal, et Esveko Wood OÜ soetas need tundmatult kolmandalt isikult. Väidetavalt OÜ-lt Good Frequency soetatud seadmete osas on tuvastatud, et tegemist on olnud näiliku ostu-müügi tehinguga, mille tegelikeks poolteks olid OÜ Klifton Puit ja Esveko Wood OÜ ning mis on tehtud tegeliku tehingu varjamiseks ja PRIA-lt toetuse väljapetmiseks (kontrollakti p-d 2.2.2 ja 2.2.3). 3) Kontrolli käigus ei leidnud kinnitust ka ehitusteenuse saamine hoone juurdeehituse ja saepuru alusplatsi rajamiseks Baltic Festivals OÜ poolt. On põhjendatud arvata, et Esveko Wood OÜ on ise organiseerinud hoone juurdeehituse, kasutades selleks tööjõudu, mida on olnud võimalik palgata nn mustalt, makstes sularahas ning jättes arvestamata ja deklareerimata tööjõumaksud. Ehitustöölistele on olnud võimalik maksta nn mustalt seetõttu, et Baltic Festivals OÜ poolt on sularahas välja võetud kogu Esveko Wood OÜ-lt laekunud raha, mis võis tagasi liikuda Esveko Wood OÜ-sse. Väidetavalt alltöövõtjana ehitustöid teinud OÜ Stepland Grupp arvete (millele on märgitud Baltic Festivals OÜ registrikood) nr 2012-00055, nr 2012-00056 ja nr 2012-00057 (II kd, tl 63-66) näol on tegemist tegelikkusele mittevastavate dokumentidega (kontrollakti p 2.2.2.2). 2(18)
3-14-50103
4.MTA vähendas 20.12.2013 maksuotsusega nr 12.2-3/10938-56 (I kd, tl 89-102) Esveko Wood OÜ 2012. a mais, juunis ja augustis deklareeritud sisendkäibemaksu summas 23 638,40 eurot; nõudis tagasi maksustamisperioodidel 2012. a mai, juuni, juuli ja august alusetult deklareeritud ja äriühingu ettemaksukontole vabastatud käibemaksu enammakse summas 23 638,40 eurot, millest summale 12 421,21 eurot on seatud maksuotsuse täitmise tagamiseks eelarest lähtuvalt Tallinna Halduskohtu 31.12.2012 määrusega antud loast haldusasjas nr 3-12-2687; jättis rahuldamata OÜ Esveko Wood 30.01.2013 ettemaksukonto vahendite tagastustaotluse summas 7600 eurot ning määras täiendavalt tasumisele tulumaksu summas 32 269,39 eurot. Maksuotsuse kohaselt ei soetanud Esveko Wood OÜ Baltic Festivals OÜ-lt kaminapuude tootmiseks vajalikke seadmeid ning Baltic Festivals OÜ ei saanud osutada Esveko Wood OÜ-le ehitusteenust, mistõttu on nendelt tehingutelt alusetult deklareeritud sisendkäibemaksu. Vastavad väljaminekud tuleb lugeda ettevõtlusega mitteseotud kuluks, millelt tuleb tasuda tulumaksu. Tulumaks seostus arvetega, mille pinnalt on Esveko Wood OÜ kajastanud oma sisendkäibemaksuarvestuses vastavalt 17 620 euro ning 2612,40 euro suuruseid summasid. Ka OÜ-lt Good Frequency väidetavalt soetatud seadmete tegelikuks müüjaks ei olnud OÜ Good Frequency, mistõttu on ka nendelt tehingutelt alusetult deklareeritud sisendkäibemaksu. OÜ Good Frequency arvete nr 039 ja 040 pinnalt tehtud väljamaksetelt ei kuulunud juurde määramisele tulumaks, sest halumasin ja pöördalusega kiletusmasin olid OÜ-l Esveko Wood olemas ning seadmete eest tasutud hind oli reaalne.
5.PRIA nõudis 22.01.2014 otsusega nr 13-6/111 (III kd, tl 41-42p) Esveko Wood OÜ-lt tagasi PRIA 21.02.2012 otsuse alusel Esveko Wood OÜ-le välja makstud 64 330 eurot ning jättis Esveko Wood OÜ-le välja maksmata toetuse summas 1529,50 eurot oksapurustaja eest. Toetuse tagasinõudmise põhjusena tõi PRIA välja taotleja poolt tahtliku valeandmete esitamise. PRIA jättis 25.04.2014 vaideotsusega nr 13-4/72 (III kd, tl 40-40p) rahuldamata Esveko Wood OÜ vaide PRIA 22.01.2014 otsusele. Esveko Wood OÜ esitas 05.06.2014 halduskohtule kaebuse PRIA 22.01.2014 otsuse ja 25.04.2014 vaideotsuse tühistamiseks (haldusasi nr 3-14-51051). PRIA tunnistas 17.07.2014 otsusega nr 13-6/999 (III kd, tl 74) PRIA 22.01.2014 otsuse nr 13-6/111 ja PRIA 25.04.2014 vaideotsuse nr 13-4/72 kehtetuks, kuivõrd pidas menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks PRIA arengutoetuste osakonna maaelu investeeringutoetuse bürool Esveko Wood OÜ taotlusega nr 152011650178 seonduvate asjaolude ülevaatamist. Tartu Halduskohus lõpetas 05.09.2014 määrusega haldusasja nr 3-14-51051 menetluse, kuivõrd vaidlustatud haldusaktid olid kehtetuks tunnistatud.
6.Esveko Wood OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 20.01.2014 kaebuse (I kd, tl 3-33; täiendatud 17.05.2016, III kd, tl 69-70; 30.05.2016, III kd, tl 79-80) MTA 20.12.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/10938-56 tühistamiseks. 1) Maksuhaldur on väljunud kontrolliobjekti piirest. Kuigi kontrolliobjekt oli piiritletud üksnes käibemaksu arvestamise ja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsuse kontrollimisega, võttis maksuhaldur vaatluse alla ka tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsuse. Maksuhaldur oleks pidanud kontrolli ulatuse laiendamist korralduses põhjendama. 2) Maksuhaldur ei ole tuvastanud kaebaja pahauskset käitumist ega nõuetekohaselt põhjendanud väidetavat hoolsuskohustuse rikkumist. Kaebaja on Baltic Festivals OÜ-ga ja OÜ-ga Good Frequency tehtud tehingute puhul käitunud heauskselt. Olukorras, kus kaubad on reaalselt olemas, kuid maksuhalduri hinnangul ei saadud neid kaupu arvetel märgitud registreeritud käibemaksukohustuslastelt, tulnuks kaebaja sisendkäibemaksu mahaarvamisõiguse piiramiseks tõendada kaebaja pahausksust. 3(18)
3-14-50103 3) MTA on 02.11.2012 vaatluse läbiviimisel rikkunud olulisel määral menetlusõiguse normi. Vaatlusprotokoll sisaldab hulgaliselt ebaõigeid faktiväiteid ning hinnanguid. Kontrolli käigus oli maksuhalduril võimalik veenduda, et Baltic Festivals OÜ ja OÜ Good Frequency nimel väljastatud arvetel kajastatud seadmed on tõepoolest olemas, komplekteeritud, töökorras ja neid kasutasid kinnistul tootmisega tegeleva Esveko Wood OÜ töötajad äriühingu igapäevase majandustegevuse raames. Kuna vaatlusprotokoll vormistati maksuhalduri ametiruumides, esineb kirjeldatud faktiliste asjaolude osas terve rida ebatäpsusi. Maksuhaldur ei kaasanud vaatluse läbiviimisse spetsialiste ega eksperte. Seega ei saa vaatlusprotokollis kajastatul olla tõendi väärtust. Vaatlusprotokollist ei selgu, millistele teadmistele ja faktidele tugineb maksuhalduri väide, et palgi etteandmisseadme mootor, selle ülekanne ja etteande viimane osa enne halumasinat olid selgelt vanematest osadest juurde pandud. Ebaõige on järeldus, et etteandeseadme kandetala on betooni sisse valatud. Tegelikult on etteandeseadme kandetala kohalt liigutatav ega ole püsivalt ühendatud betoonalusega. Samuti ei olnud juurde pandud seade etteandeseadme osa ja sellele tarniti hiljem lisaseade. Vaatluse läbiviimise käigus ei teostatud palgi etteandeseadme mõõtmist ega kaalumist. Seadme pikkus on 12 m ja selle ehitamine (kokku keevitamine) ei eelda mingi hoone või tõstuki olemasolu. Vaatluse ajal ei olnud saepuru ärastusseadet tegelikult veel olemas, vaadeldaval objektil asus üksnes tsüklon. Vaatlusprotokollis toodud seadme kirjeldus viitab vaatlust teostanud ametnike asjatundmatusele. Vaatluse ajal ei nimetanud kohal viibinud TJ maksuhalduri ametnikele kordagi mõnda Esveko Wood OÜ territooriumil asunud seadet saepuru ärastusseadmeks. Seadet RIMET 22-3 ei ole kohapeal värvitud ning tõele ei vasta väide seadmel tehase markeeringu puudumisest. Vastupidiselt protokollis märgitule ei ole tekst „RIMET 22-3“ raami külgedele värvitud, vaid tegemist on tehase poolt lisatud vastavat teksti sisaldava kleebisega. TJ väitis vaatlust teostanud maksuhaldurile, et laoarvestust ei ole tal lihtsalt kaasas, kuna ta ei olnud eelnevalt teadlik selle esitamise vajadusest. Kinnistul viibinud Esveko Wood OÜ töölistelt teabe küsimisega rikkus maksuhaldur oluliselt menetlusõiguse norme. 4) Esveko Wood OÜ endiste töötajate KS ja KS suulised selgitused ei ole lubatavad ja usaldusväärsed tõendid, sest need on kogutud menetlusõiguse norme rikkudes. 03.12.2013 ja 04.12.2013 vormistatud KS ja KS suuliste seletuste protokollidest (I kd, tl 118-119, 121-122) nähtub, et seletuste andmine on toimunud videokonverentsi vormis. Seadus ei sätesta kirjeldatud viisil seletuste andmist. Võimalik ei ole tuvastada, kas ja kuivõrd oli ütlusi andval kolmandal isikul võimalik kontrollida, millisena tema poolt antud ütlused protokollitakse ning kuidas toimus nende ülelugemine menetlustoimingu lõpus. Sellises olukorras ei saa tõsikindlalt väita, et ütluste andja poolt menetleja küsimustele antud vastused olid tõepoolest sellised, millisena olid need protokolli kirja pandud. 5) Maksuhaldur on jõudnud tõendeid ebaõigesti hinnates ja materiaalõigust ebaõigesti kohaldades väärale järeldusele kaebaja ja Baltic Festivals OÜ vahel tehtud tehingute näilikkuse osas. Asjaolu, et 02.05.2012 töövõtulepingu nr 10-05 sõlmimise ajal oli Baltic Festivals OÜ-l maksuvõlg summas 382,32 eurot, ei välista kaebaja heausksust. Kontrollaktis ega maksuotsuses ei ole välja toodud selliseid asjaolusid, mis viitaksid, et Esveko Wood OÜ ei rakendanud vajalikke ja äripraktikas nõutavaid meetmeid tehingupartneri tausta väljaselgitamisel. Maksuhaldur ei ole tegelikult tuvastanud ega tõendanud Esveko Wood OÜ võimalikku petuskeemi. Tellija poolt kauba või teenuse eest täieliku ettemaksu tegemine on praktikas üsna levinud. Asjaolu, et Esveko Wood OÜ ei ole esitanud käesoleva ajani viivisenõuet seadmete tarnimisega viivitanud Baltic Festivals OÜ-le, ei tähenda, et seda ei tehta. Kaebaja esmane huvi on seni tarnimata seadmed kätte saada, mitte asuda tehingupartnerit rahaliste nõuetega survestama. See on igati loomulik, et ükski neljast Esveko Wood OÜ tegevuskohas vaatluse käigus ütlusi andnud äriühingu töölisest ei kinnitanud (ega saanudki kinnitada) seadmete toomist Kanepisse. Määravat tähendust tehingute toimumise ja maksukohustuslase heausksuse 4(18)
3-14-50103 tõendamise seisukohast ei saa omada tõsiasi, et seadmete müügilepingutes nr 1405-A ja 1607-A ei sisaldu seadmete valmistamise tähtaega. Seadmete valmistamise tähtaeg oli lepingute projektides kirjas, kuid kustutati sealt inimliku eksimuse tõttu dokumendi töötlemise käigus ning allkirjastamisel jäi tähelepanuta, et allkirjastati hilisem versioon. Isikute ütlusi ei saa pidada vasturääkivateks pelgalt seetõttu, et üks isik on nimetanud seadmete kohaletoimetamise ajana 2012. aasta juunit ja teine sama aasta juulit. Samuti ei saa määrava tähendusega olla asjaolu, et 09.07.2012 seadmete üleandmise-vastuvõtmise aktis on osapooled kinnitanud tasu täies ulatuses tasumist, kuid tegelikkuses laekus viimane osamakse hiljem. Lõppkokkuvõttes ei ole vaidlust selles, et tasumine täies ulatuses toimus. 6) Kontrollaktis ega maksuotsuses ei ole arusaadavalt selgitatud, milles seisnesid maksualased kuritarvitused OÜ-ga Good Frequency tehingute tegemisel ning milliste objektiivsete tegurite põhjal on ilmne, et maksuhalduri poolt näilikuks hinnatud tehingute ainsaks või peamiseks eesmärgiks oli maksusoodustuste saamine. Maksuhaldur ei ole usutavalt välja selgitanud, kas Esveko Wood OÜ või OÜ Good Frequency on kontrollitud tehingu puhul üldse mingisugust lubamatut maksueelist saanud või mitte. Esveko Wood OÜ juhatuse liikmete TJ ja AK poolt vastavalt 23.10.2012 ja 31.10.2012 antud suulistest selgitustest ilmneb, et tegemist oli vahendustehinguga. Jääb arusaamatuks, miks on maksuhaldur hinnanud näilikuks vaid Esveko Wood OÜ ja OÜ Good Frequency vahelise tehingu, samas kui AS SEB Liising vahendusel OÜdelt Awre ja Klifton Puit soetatud seadmete müügitehingute puhul ei ole vastustaja samasisulise järelduseni jõudnud. Isegi kui nõustuda maksuhalduri järeldusega, mille kohaselt olid tehingud OÜ-ga Good Frequency näilikud, puudub alus ja vajadus maksukohustuse korrigeerimiseks, kuna sellist olukorda, kus kauba müüja oleks käibemaksu vähem maksnud kui ostja sisendkäibemaksu maha arvanud, ei esine. Kaebajale jääb arusaamatuks, millist tähendust omab Esveko Wood OÜ ja OÜ Good Frequency vahel toimunud tehingutele hinnangu andmisel kontrollaktis märgitud fakt, et OÜ-l Klifton Puit oli seisuga 26.08.2013 maksuvõlg summas 702,60 eurot. Tehing toimus enam kui aasta enne nimetatud kuupäeva ja maksuhalduri maksuvõlglaste andmebaasi andmete kohaselt seisuga 20.01.2014 OÜ-l Klifton Puit maksuvõlg puudus. Maksumenetluse käigus kogutud tõendid kinnitavad vastupidiselt vastustaja ekslikule järeldusele, et OÜ Esveko Wood ja OÜ Good Frequency vahel toimunud vahendustehingud halumasina ja kiletamismasina soetamiseks ei kanna endas mittelubatava maksueelise saamise eesmärki, mistõttu puudub põhjus ja alus nimetatud tehingute majandusliku sisu ümberhindamiseks näilikuks maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4 ja § 84 alusel. Maksuhaldur on tõendeid ebaõigesti hinnates ja materiaalõigust ebaõigesti kohaldades asunud väärale järeldusele tehingute majandusliku sisu ümberkvalifitseerimise lubatavuse osas. 7) PRIA 22.01.2014 otsusega nr 13-6/111 nõuti Esveko Wood OÜ-lt tagasi metsandussaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetus summas 63 440 eurot. 20.12.2013 maksuotsuses on märkimisväärses ulatuses tuginetud 24.09.2013 läbi viidud investeeringu teostamise kontrolli tulemustele, mille resultaadina jõudis PRIA toetuse tagasinõudmise otsuses järeldusele, et kaebaja on esitanud toetuse taotlemisel ametile valeandmeid. PRIA 17.07.2014 otsusega nr 13-6/999 on PRIA 22.01.2014 otsus ja 25.04.2014 vaideotsus tunnistatud kehtetuks. Maksuotsuses sisalduvad viited PRIA 24.09.2013 kontrolli käigus tuvastatud asjaoludele ning kogutud tõenditele on muutunud faktilise olukorra tõttu väärad ja asjakohatud, millest tulenevalt põhineb MTA 20.12.2013 maksuotsus vähemalt osaliselt ebaõigel faktilisel alusel, olles seega õigusvastane. 8) Dokumentaalsetes tõendites kirjeldatud seadmete soetamiseks tehtud tehingud kaebaja ja Baltic Festivals OÜ vahel leidsid reaalselt aset. Need viidi lõpule 2014. a veebruaris, mil Esveko Wood OÜ-le anti üle viimased seni tarnimata seadmed. PRIA 28.11.2014 läbiviidud investeeringu teostamise kontrolli käigus tehti muu hulgas kindlaks, et kõik 24.09.2013 5(18)
3-14-50103 läbiviidud analoogse kontrolli käigus avastatud puudused, mis olid aluseks 22.01.2014 toetuse tagasinõudmise otsuse nr 13-6/111 tegemisele, olid likvideeritud ehk kõik puuduolevad seadmed olid selleks ajaks olemas.
7.MTA palus jätta kaebus rahuldamata (I kd, tl 178-181). 1) Vastustaja ei ole väljunud kontrolliobjekti piirest. Kaebuses ei ole esitatud ühtegi argumenti selle kohta, kuidas täiendava korralduse väljaandmine tulumaksukohustust puudutavas osas saanuks kaebaja jaoks maksuhalduri lõplikke seisukohti muuta või mil moel aidanuks tulumaksu kontrollimise alustamise kohta väljaantud korraldus kaebajal määratud maksukohustust vältida. Tulumaksukohustus oli võimalik määrata käibemaksu kontrolli raames esitatud tõendite alusel. Vastustajal on õigus maksu määramiseks kaebuse aluseks olevas maksuotsuses viidatud õiguslikul alusel ning korralduse andmata jätmine ei saanud mõjutada asja otsustamist. Kaebaja sai tulumaksu määramise kavatsusest teada 13.09.2013 kontrollakti 12.2-3/10938-46 vahendusel, millele on esitanud eriarvamuse koos omapoolsete tõenditega. Seega on täidetud ka MKS §-st 13 tulenev ärakuulamise põhimõte. 2) Kaebaja pahausksus on tuvastatud. Kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et arvetel näidatud kaupu ja teenuseid ei ole faktiliselt soetatud ning see nähtub selgesõnaliselt ka maksuotsusest. Eksitav on kaebaja väide, justkui poleks vaidlust selles, et kaup oli olemas. Kaebaja viidatud kohtupraktika ei anna alust täiendava maksukohustuse määramata jätmiseks olukorras, kus kaebajal on kunagisest varasemast perioodist kontrolliperioodil raamatupidamisarvestuses kajastatud analoogsed kaubad soetatud või ta rendib neid teiselt ettevõttelt. 3) Kontrollakti lk-lt 8 nähtub, et saekaater RIMET elektroonilise mõõdukastiga, väljalaskeaastaga 2009, asus eraldi hoones, oli komplektne, töökorras, kuid värvitud täpselt sama värviga (kollane-helepunane) nagu ülejäänud saeraam. Osa detaile ja mootorid olid vanad ja teist värvi. Tehase markeeringut ei olnud, ainult tekst RIMET 22-3 oli värskelt värvitud. Kuna näidatud seadmed olid vanadest osadest koosnevad ning vaid üle värvitud, siis ei saa väita, et maksuhaldur nägi arve alusel soetatud kompleksseid seadmeid. Osas, mis puudutab aga saekaatri RIMET värvi, siis ei saa rõhutamata jätta, et maksuhalduri ametnikud käisid kohapeal vaatlust läbi viimas 02.11.2012 ning panid kirja sealse olustiku. Eriarvamus ja sellele lisatud tõendid, millest nähtuvalt on seadme värviks saanud beež, näitab ilmekalt, kuidas maksumaksja püüab maksuhaldurit eksitada. Juhul, kui seadmed ka olid vanad (või vanadest detailidest tehtud, millist väidet ei ole kaebaja aga esitanud ning millist asjaolu ei tunnista ka väidetavad allhankijad või seadme valmistajad) ja neid oli üle värvitud 2012. a hilissügisel, siis on seadme järjekordse üle värvimise ainus arvatav eesmärk maksuhalduri jätkuv petmise soov. Asjaolu, et vaatlusprotokoll trükiti valmis maksuhalduri ametiruumides, ei muuda selles kajastatud asjaolusid kuidagi ebausaldusväärseks või ebaõigeks. Kaebaja on lähtunud oma hinnangute andmisel MKS § 72 lg-st 4. Vaatlusprotokolli kohaselt toimus vaatlus 02.11.2012 vahemikus kell 10:00-12:00. MKS § 72 lg 4 ei sätesta, et vaatluse tulemused tuleks vaid kohapeal protokollida. TJ oli kontrolli läbiviimise ajal maksukohustuslase seaduslikuks esindajaks. Seega oli TJ-l esindusõigusest tulenev õigus ja võimalus vaatluse käigus fikseeritud asjaolude vaidlustamiseks juhul, kui ta nägi selleks vajadust. Alles kontrollakti saades vastuväidete esitamine, ja seda siis ilmselgelt õigusnõustaja soovitusel, ei saa kuidagi ümber lükata vaatluse käigus kogutud andmete, millest osa on salvestatud ka andmekandjal, õigsust. Maksuhaldur ei ole kohustatud igal konkreetsel juhul kaasama vaatlusele eksperte. TJ andis seletusi äriühingu poolt soetatud masinate kohta vaatluse toimumisest ca nädal varem, s.o 23.10.2012. Nimetatud seletuses on isik öelnud oma töökohustusteks tehnika korrashoid ja valmistamine ning ka seda, et Baltic Festivals OÜ-lt soetati kõik uued seadmed. Vaatluse käigus aga ühtegi uut seadet kohapeal ei nähtud. TJ 23.10.2012 antud seletuse kohaselt olevat puudu küll 20 transpordi 6(18)
3-14-50103 seadet halgude transpordiks ja kohapeal on veel mingeid seadmeid olemas, mille kohta pole akte tehtud. Samas ei esitatud 02.11.2012 vaatluse raames ühtegi veel kohapeal olevat seadet, mille kohta pole akte koostatud, millest saab teha järelduse, et neid ei olnudki olemas. 23.10.2012 seletuse kohaselt oli OÜ-lt Good Frequency soetatud lisaks pöördalusega kiletamismasinale ka kasutatud halumasin Plax 70S, millised oli Klifton Puit OÜ ise müünud OÜ-le Good Frequency ning seadmed olevat juba olemas olnud ennegi ning need vaid tõsteti ühest ruumist teise. 02.11.2012 vaatlusel väitis TJ, et halumasinat ei ole veel olemas. 4) Puuduvad asjaolud, millest tulenevalt tuleks ümber hinnata KS antud ütlusi. Kaebaja ei ole tõendanud, et tema tootmishoonetes olnuks korraga rohkem kui üks estakaad või millal uus estakaad juurde tekkis. Kaebaja ei ole tõendanud ka teise etteandeseadme olemasolu või vana utiliseerimist, mistõttu on kaebaja väited tõenäoliselt vanast etteandeseadmest esitatud ilmselt kohtu eksitamiseks. Vaidlus puudub selles, et kogu aeg tehti tööd vana estakaadiga. KS on tunnistanud uue seadme kokku keevitamist kohapeal vedelenud rauajuppidest ja nimetatud ütluste õigsust ei ole kaebaja kahtluse alla seadnud. Lisaks eeltoodule on KS väitel tööd tehtud kogu aeg samade seadmetega, mis kinnitab maksuhalduri seisukohti tehingute mittetoimumisest. 5) MTA ei ole täiendava maksukohustuse määramisel lähtunud sellest, kas ja millal oli väidetaval tehingupartneril võlgnevus maksuhalduri ees. MTA 18.01.2013 korraldusega nr 12.2-3/10938-27 kohustati kaebajat esitama kauba üleandmise-vastuvõtmise aktid, dokumendid, mis kinnitavad seadmete transporti, ja arved. Vastuseks korraldusele vastati, et on sõlmitud täiendav suuline kokkulepe, et puuduolevad seadmed tarnitakse 2013. a juuni lõpuks. 6) Kaebaja tahtlus seisneb teadlikult katteta arvete raamatupidamisarvestuses kajastamises ning sellest tulenev maksueelis väljendub alusetu sisendkäibemaksu deklareerimises. Käibemaksupettuse vabandavaks asjaoluks ei ole PRIA toetuste saamise muud piirangud.
8.Tallinna Halduskohus rahuldas 29.06.2016 otsusega kaebuse osaliselt, tühistas MTA 20.12.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/10938-56 osas, mis puudutab täiendava tulumaksu määramist summas 28 102,78 eurot seonduvalt kaminapuude tootmiseks vajalike seadmete soetamisega, ning mõistis MTA-lt kaebaja kasuks menetluskuluna välja 1271,83 eurot. 1) Kohus nõustus maksuhalduri seisukohtadega seoses kaminapuude tootmiseks vajalike seadmete mittesoetamisega Baltic Festivals OÜ-lt, arvetel 12503 ja 12504 nimetatud tööde mitteteostamisega Baltic Festivals OÜ poolt, halumasina ja pöördalusega kiletusseadme mittesoetamisega OÜ-lt Good Frequency ning nendelt tehingutelt arvestatud sisendkäibemaksu mitteaktsepteerimisega. Maksuhaldur on neid seisukohti piisavalt põhjendanud maksuotsuse p-des 1.1.1, 1.1.2 ja 1.2 ning kohus ei pidanud HKMS § 165 lg 2 alusel vajalikuks neid seisukohti korrata. 2) Esveko Wood OÜ ei ole suutnud tõendada, et maksuotsuses käsitletud tehingute puhul olid teiseks osapooleks Baltic Festivals OÜ või OÜ Good Frequence. Kaebaja ei ole piisavas ulatuses täitnud MKS § 150 lg-s 1 nimetatud kohustust. Maksuotsuse lk-del 3-8 ja 11-12 kajastatud kokkuvõttest ilmneb küllalt selgelt, et OÜ Baltic Festivals ei müünud nimetatud kaupa ning ei teostanud ehitustöid ja see pidi olema kaebajale arusaadav. Küllalt ilmekas on maksuotsuse p 1.1.1. alap-s 33 ja p 1.1.2. alap-s 13 esitatud kirjeldus selle kohta, kuidas toimus finantseerimine ja kuidas laekunud summa pangaautomaadist koheselt sularahas välja võeti. Seadmete värvimist ja värvimise ajahetke puudutavad ning muud detailide tasandile jäävad väited eraldivõetuna võib mõnes osas lugeda vaieldavaks või ebapiisavaks, kuid kokkuvõttes ning kogumis need käibemaksu vähendamise suhtes vastu võetud otsustusi ei muuda. Maksuhalduri sellekohaseid seisukohti ei lükka ümber ka 30.05.2016 haldusasja materjalide 7(18)
3-14-50103 juurde esitatud kaks seadmete üleandmise-vastuvõtmise akti ning fotod (III kd, tl 82-97). Muude tõendite ja asjaolude taustal ei saa nendest järeldada seda, et kaup soetati Baltic Festivals OÜ-lt. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud MA ütlused olid küllaltki üldised ning nendest ei järeldu samuti seda, et vaidlust puudutavad seadmed soetati OÜ-lt Good Frequency või Baltic Festivals OÜ-lt või ehitustöid teostas just Baltic Festivals OÜ (kohtuistungi protokoll, III kd, tl 112-113). PRIA 17.07.2014 otsus investeeringutoetuse tagasi nõudmist puudutava otsuse kehtetuks tunnistamise kohta (III kd, tl 74) ja PRIA 28.11.2014 kontrollakt, milles on konstateeritud 24.09.2013 täheldatud puuduste kõrvaldamist (III kd, tl 78), seostuvad praeguse vaidlusega ainult seadmete tegeliku soetamise tõendamise osas, mitte aga otseselt sellega, milline äriühing vastava kauba müüs. Samuti ei muuda käibemaksu osas midagi kaebaja etteheited seonduvalt KS ja KS selgituste väidetava ebausaldusväärsusega ega sellega, et vaatlus teostati vahetult enne osade seadmete kohale toimetamist või vaatluse läbiviimise muude menetluslike aspektidega, sest maksuhalduri seisukoht nõuetekohaste arvete puudumisest käibemaksuseaduse (KMS) § 31 lg 1 ja § 37 tähenduses põhineb erinevatele asjaoludele ning tõenditele antud tervikhinnangul, mida on maksuotsuse p-des 1.1.1–1.1.2 ja ps 2 piisava põhjalikkusega ja veenvalt kajastatud. 3) Tulumaksukohustus oli võimalik määrata kindlaks käibemaksu kontrolli raames esitatud tõendite alusel. See ei vaja ka põhjalikumat motiveerimist. 4) Maksuotsus tuleb tühistada osas, mis puudutab täiendava tulumaksu määramist summas 28 102,78 eurot seonduvalt kaminapuude tootmiseks vajalike seadmete soetamisega. Maksuhaldur ei eita väidetavalt Baltic Festivals OÜ-lt ostetud kaminapuude tootmiseks vajalike seadmete olemasolu ning seadmete olemasolu (vähemalt osaliselt) nähtub üsna selgelt maksuotsuse p-st 2.1, haldusasja juurde esitatud muudest materjalidest ning tunnistajana üle kuulatud MA ütlustest (kohtuistungi protokoll, III kd, tl 113). Erimeelsused on taandunud pigem küsimustele, kas seadmed olid uued, kas ja millal neid värviti, millal need täpselt kohale toodi ja paigaldati ning muule sellesarnasele. Samas kaebaja ei eita, et seadmed ei olnud täiesti uued, et osa kaupa saadi kätte hilinenult ja seadmete värvimine toimus kulude kokkuhoidmise eesmärgil (kohtuistungi protokoll, III kd, tl 112-115). Kauba hilinemisele viitab ka PRIA varasemate otsuste kehtetuks tunnistamine ning 28.11.2014 kontrollakt (III kd, tl 78), mis on tulumaksu kontekstis tõlgendatav kaebaja seisukohtade kasuks. Maksuhaldur oleks pidanud viima maksustamise läbi hindamise teel ning selgitama välja, kui palju pidi äriühing olemasoleva ja ettevõtluses kasutatava kauba soetamise eest maksma, sest üldjuhul ei ole mõistlik eeldada, et see saadi tasuta (Riigikohtu 14.05.2012 otsus nr 3-3-1-12-12, p 18; 01.02.2012 otsus nr 3-3-1-60-11, p 33). Antud juhul ei ole MTA hindamist läbi viinud ning väljamakse täies ulatuses tulumaksuga maksustamine ei olnud põhjendatud. MTA seisukohad on ebajärjekindlad, kuivõrd OÜ-ga Good Frequency tehtud tehingutelt ei ole peetud vajalikuks tulumaksu määrata. 5) Tulumaksu määramine on põhjendatud väidetavalt soetatud ehitusteenuse puhul. 4166,61 euro suuruse tulumaksu määramist on piisavalt põhjendatud maksuotsuse p-s 2.2 ja kohus ei pea vajalikuks seda HKMS § 165 lg 2 alusel üle korrata, sest selles osas jääb kaebus rahuldamata. Olukorras, kus äriühing on teinud väljamakse väidetavalt soetatud teenuse eest (kauba valmistamine, ehitustööd), kuid teenuse saamise fakt või teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav, tuleb reeglina maksustada väljamakse tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3 alusel täies ulatuses (Riigikohtu 14.05.2012 otsus nr 3-3-1-12-12, p 18). Antud juhul ei olnud teenust osutanud isikud usaldusväärselt tuvastatavad ning tulumaksu määramine hindamise teel ei olnud vajalik.
8(18)
3-14-50103 6) Arvestades, et kaebaja taotleb menetluskulude väljamõistmist summas 2530 eurot ning kohus rahuldas kaebuse 28 102,78 euro ulatuses, kuuluvad kaebuse rahuldamise proportsiooni arvestades vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele menetluskulud summas 1271,83 eurot.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Maksu- ja Tolliamet palub 06.07.2016 apellatsioonkaebuses (III kd, tl 127-128p) tühistada Tallinna Halduskohtu 29.06.2016 otsus osas, milles kaebus rahuldati, ning jätta uue otsusega kaebus täies ulatuses rahuldamata. Ostu-müügitehingute maksustamise kaasustes tuleb tulumaksuga maksustamise kontekstis eristada olukordi, kus arvel näidatud kaupa ei ole selle arve alusel üldse soetatud, kuid arvel näidatud kaup on samal või mõnevõrra erineval kujul ostjal varasemast eksisteerinud (nn topeltarvete situatsioon), ja olukordi, kus kontrolliesemeks oleva arve alusel on tehtud küll väljamakse varem mitteeksisteerinud kauba saamiseks, kuid väljamakse ei vasta sellise kauba hinnale (hindamise kaasus). Esimesel juhul ei ole ostja kontrollitava arve alusel üldse kaupa saanud ja tulumaks tuleb määrata täies ulatuses nõuetekohase algdokumendi puudumise tõttu (TuMS § 51 lg 2 p 3), teisel juhul tuleb aga kaaluda hindamist (MKS § 94), selgitamaks välja, kui palju pidi äriühing tegelikult maksma olemasoleva ja ettevõtluses kasutatava kauba soetamise eest (Riigikohtu 01.02.2012 otsus nr 3-3-1-60-11, p 33). Nn topeltarvete olukorras hindamise kaalumise läbi viimata jätmiseks piisab fakti tuvastamisest, et sama kaup on olnud äriühingul eelnevalt reaalselt olemas. Praegusel juhul tugineb maksuotsus järeldusele, et kontrolli käigus kogutud arvete nr 12601, 12603, 12604, 12803 ja 12804 alusel ei ole üldse seadmeid soetatud ja maksusumma määramist hindamise teel ei olnud vaja kaaluda. Maksuhaldur on hindamise kaalumata jätmist põhjendanud juba kontrollaktis. Seda, et seadmed olid juba varem olemas ja neid ei soetatud OÜ Baltic Festivals arvete alusel, kinnitavad mh a) juhatuse liikme kinnitus varasemalt kaminapuude tootmisest seadme abil; b) vaatlusel tuvastatu, et seadmed ei olnud uued ja osad seadmed olid üldse puudu (I kd, tl 197-197p); c) Esveko Wood OÜ töötaja kinnitus seadme uuendamisest (III kd, tl 47-48); d) Esveko Wood OÜ töötaja kinnitus, et kasutusel on olnud kogu aeg samad seadmed ning uusi seadmeid juurde toodud ei ole (III kd, tl 50-51). Viidatud tõenditest nähtub selgelt, et uusi seadmeid ei soetatud ning omamata uute seadmete soetamiseks ka majanduslikku vajadust, parendati vanu seadmeid ning näidati võltsarvete alusel nende samade seadmete soetust sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse saamiseks. Kohtuotsuse põhjendused on vastuolulised.
10.Esveko Wood OÜ palub MTA apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (III kd, tl 168-171p) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Väide, justkui ei omanuks kaebaja vajadust uusi seadmeid soetada, on vastuolus asjas tuvastatud asjaolude ja esitatud tõenditega. Esveko Wood OÜ (endine ärinimi Esveko Trade OÜ) ei olnud kunagi varem tegelenud metsamaterjalide saagimise ega kaminapuude tootmisega, vaid metsa ülestöötamise ning metsa- ja puitmaterjalide vahendamisega. Seega ei saanud ettevõttel olla olemas ka varem soetatud seadmeid vastavate tööde teostamiseks. Kõik seadmed, mis pidid olema uued, soetati uutena, ning kasutatud seadmed soetati kasutatutena. Uute ja osaliselt kasutatud seadmete soetamine oli tingitud Esveko Wood OÜ vajadusest efektiivseks kaminapuude tootmiseks, mille tarvis esitas kaebaja ka PRIA-le taotluse investeeringutoetuse saamiseks. PRIA 28.11.2014 kontrollaktist (III kd, tl 78) nähtub, et kõik toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisel aluseks olnud puudused olid likvideeritud. Seega tuvastas PRIA, et Esveko Wood OÜ soetas saadud toetuse eest PRIA-le esitatud taotluses märgitud kaminapuude tootmiseks vajalikud uued ja kasutatud seadmed. Lisaks haldusmenetluse toimikus olevatele materjalidele tõendavad Esveko Wood OÜ ja OÜ Baltic Festivals tehingute toimumist kohtule 17.05.2016 ja 30.05.2016 täiendavalt esitatud tõendid 9(18)
3-14-50103 (III kd, tl 72-78; 82-98). Ostu-müügi tehingud kaebaja ja OÜ Baltic Festivals vahel viidi lõpule 2014. a veebruaris. Seega puudub alus väljamaksete maksustamiseks TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel. 2) Isegi kui asuda hüpoteetilisele seisukohale, et kaebaja soetas seadmed isikult, kes polnud tegelik müüja ja ostja pidi sellest teadma, ei saa tõendite pinnalt olla siiski vaidlust selles, et kaup oli reaalselt soetatud ja selle eest on makstud, mistõttu pidanuks MTA kohaldama tasumisele kuuluva maksusumma määramisel hindamise teel maksustamist, mida aga ei tehtud. Tasumisele kuuluva tulumaksusumma määramine maksuotsuses märgitud alustel ja metoodikat kasutades on seega igal juhul õigusvastane.
11.Esveko Wood OÜ palub 29.07.2016 apellatsioonkaebuses (III kd, tl 137-154p) tühistada Tallinna Halduskohtu 29.06.2016 otsus osas, millega jäeti kaebus rahuldamata, ning rahuldada uue otsusega kaebus täies ulatuses. 1) Halduskohus on jätnud hindamata kaebaja esitatud tõendid ega ole põhjendanud nendega arvestamata jätmist, rikkudes sellega kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet. Tegemist on sedavõrd olulise menetlusnormi rikkumisega, mis toob iseseisvalt kaasa halduskohtu otsuse tühistamise. Kuivõrd kaebaja esitatud tõendeid ei ole hinnatud, on kohus ebaõigesti tuginenud ka HKMS § 165 lg-le 1. 2) Halduskohus on lisaks kaebusele lisatud tõenditele jätnud hindamata 17.05.2016 ja 30.05.2016 esitatud täiendavad tõendid: 1) PRIA 21.07.2014 vastus kaebusele asjas nr 3-14-51051 (III kd, tl 72-72p) koos 17.07.2014 otsusega nr 13-6/999 (III kd, tl 74); 2) Tallinna Halduskohtu 05.09.2014 määrus nr 3-14-51015 (III kd, tl 75-76); 3) PRIA 28.11.2014 kontrollakt nr 25602 (III kd, tl 78); 4) 06.02.2014 akt nr 0620 halgude transportimiseks mõeldud seadmete üleandmise ja vastuvõtmise kohta (III kd, tl 82); 5) 19.02.2014 akt nr 1920 jämedate palkide saagimiseks mõeldud halumasina üleandmise ja vastuvõtmise kohta (III kd, tl 83); 6) 06.02.2014 tehtud fotod halgude transportimiseks mõeldud seadmete üleandmisest aadressil Suur-Sõjamäe põik 4, Tallinn (III kd, tl 84-97); 7) 03.-04.02.2014 e-kirjavahetus Esveko Wood OÜ juhatuse liikme ja maksumenetlust läbiviinud MTA revidendi vahel (III kd, tl 98). Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et maksuotsuses sisalduvad viited PRIA 24.09.2013 kontrolli käigus tuvastatud asjaoludele ning kogutud tõenditele on faktilise olukorra muutumise tõttu väärad ja asjakohatud, millest tulenevalt põhineb maksuotsus vähemalt osaliselt ebaõigel faktilisel alusel. PRIA poolt 28.11.2014 läbi viidud investeeringu teostamise kontrolli tulemusel ei tuvastatud kuritarvitusi seoses toetuse kasutamisega. Kontrolli käigus tehti muu hulgas kindlaks, et kõik 24.09.2013 läbi viidud analoogse kontrolli käigus avastatud puudused, mis olid aluseks PRIA 22.01.2014 toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisel, olid likvideeritud. Teisisõnu olid kõik varem puudu olnud seadmed kontrolli ajaks olemas ja vastasid nõuetele ehk olid uued, mitte kasutatud. Ostumüügi tehingud kaebaja ja OÜ Baltic Festivals vahel viidi lõpule 2014. a veebruaris, mil kaebajale anti üle viimased veel tarnimata seadmed, s.o 15.05.2012 ostu-müügilepingu nr 1405-A (II kd, tl 35-37p) objektiks olnud transpordiseadmed halgude transportimiseks ja 17.07.2012 ostu-müügilepingu nr 1607-A (II kd, tl 40-41p) objektiks olnud halumasin, mis on ette nähtud jämedate palkide saagimiseks. Lisaks on maksuhaldurile pakutud võimalust viibida vahetult 06.02.2014 kell 10.00 aadressil Suur-Sõjamäe põik 4, Tallinn aset leidnud halgude transportimiseks mõeldud seadmete üleandmise ja vastuvõtmise juures, kuid vastustaja ei soovinud seda võimalust kasutada, viidates kontrolli lõppemise ja kaevatava maksuotsuse tegemise faktile (III kd, tl 98). Seetõttu otsustaski kaebaja jäädvustada tõenduslikul eesmärgil kauba üleandmise ja vastuvõtmise fotodel. 3) Halduskohus on jätnud sisulise hinnangu andmata ka kaebuses toodud etteheidetele, mis puudutavad MTA õigusvastast väljumist kontrolliobjekti piiridest, MTA õigusvastast tegevust 10(18)
3-14-50103 vaatluse läbiviimisel ning selle fikseerimisel protokollis, tunnistajate KS ja KS ütluste tõenditena kasutamise mittelubatavust ning majandusliku tõlgendamise meetodi rakendamise eelduste mittetäidetust. Kaebaja kordab eelnevaga seonduvalt olulises osas kaebuse väiteid. Kaebaja rõhutab, et lisaks sellele, et MTA kogus KS ja KS ütlused menetlusnorme rikkudes, saab neid tunnistajaid pidada vaenulikeks tunnistajateks, kes andsid MTA-le ametnike ettekirjutatud ütlusi. Ettevõttel oli nende isikutega pidevalt probleeme (tööajast mittekinnipidamine, mittenõuetekohane suitsetamine, alkoholiprobleemid jm) ning nad lahkusid ettevõttest poolte kokkuleppel. Samuti ei ole võimalik tagantjärele kontrollida, kas protokollis kajastatud ütlused vastavad isikute poolt tegelikult väidetule, sest videokonverentsi kaudu võetud seletustest ei tehtud salvestusi. KS ja KS seletusi kajastavates protokollides on isikute ütluste puhul täheldatavad mitmed sõnastuslikud kokkulangevused, mis tekitab kahtluse, et isikute ütlused ei kajasta nende poolt täpselt öeldut. 4) Nõuetekohaselt ei ole tuvastamist leidnud Euroopa Kohtu praktikas nimetatud asjaolude esinemine, mis annaksid aluse piirata ostjaks olnud kaebajal käibemaksu mahaarvamist (Euroopa Kohtu 13.02.2014 otsus nr C-18/13: Maks Pen EOOD; 06.12.2012 otsus nr C‐285/11: Bonik). Kaebaja käibemaksu mahaarvamist ei saa piirata kolmandate isikute kohta tuvastatud asjaolude põhjal või heita ette kolmandate isikute võimalikku õigusvastast käitumist, mida kaebaja ei ole võimeline kontrollima. Maksuhaldur ei ole tõendanud pettust ega seda, kas Esveko Wood OÜ teadis või pidi teadma sellest toimepandud pettusest. 5) MTA ei ole kaebajale teadaolevalt senimaani korrigeerinud OÜ Good Frequency käibemaksukohustust ja enammakstud maksusummat tagastanud. Kui müüja käibemaksukohustus jääbki muutmata, kuid kohus leiab, et ostja sisendkäibemaksu mahaarvamisõiguse piiramine oli vaatamata kohtupraktikas avaldatud seisukohtadele õiguspärane, tekib käibemaksu puhul kehtiva neutraalsuse põhimõttega vastuolus olev käibemaksu kumuleerumine.
12.MTA palub Esveko Wood OÜ apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (IV kd, tl 17-18p) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas lükkavad tema viidatud tõendid ümber MTA ja halduskohtu seisukoha, et kaebaja ei ole arvetel märgitud isikutelt kaupu soetanud. Kõik kaebaja viidatud tõendid on koostatud 2014. a-l, maksuotsus on tehtud aga juba 20.12.2013 ehk maksuhalduril ei olnud võimalik maksuotsust koostades neid tõendeid analüüsida ja hinnata. Samuti ei selgita kaebaja, kuidas tõendavad PRIA dokumendid, et kauba müüjaks oli arvel nimetatud isik. PRIA ei ole uurinud seda, kas arvel nimetatud müüja on ka tegelik müüja või mitte. Seega ei ole PRIA dokumentidega võimalik tõendada kauba soetamist arvel näidatud isikult. Kaebaja esitatud piltidel puudub kuupäev, mistõttu pole teada, millal need pildid on tehtud ning kellele kuuluvat kaupa nendel piltidel laaditakse. 2) Kaebaja ei selgita 02.11.2012 vaatluse protokollis esinevatele ebatäpsustele viidates, kuidas on need ebatäpsused maksustamise seisukohast olulised. Ka nende ebatäpsuste kõrvaldamine ei lükka ümber MTA seisukohta, et tehinguid vaidlusalustel arvetel nimetatud isikute vahel reaalselt ei toimunud. KS ja KS suulised seletused on mõlema poolt omakäeliselt allkirjastatud. Seega on isikud ise kinnitanud, et protokollides kirjapandu vastab nende poolt öeldule. Ka 20.09.2013 läbi viidud vaatlus oli õiguspärane, sest maksuhaldur põhjendas vaatluse läbiviimist samade põhjendustega, mis olid toodud 01.11.2012 korralduses nr 12.2-3/10938-11. Vaatlust võib põhjendada ka varasema korraldusega, kui asjaolud pole muutunud. MKS § 72 lg 3 kohaselt peab maksuhaldur maksukohustuslase nõudmisel vaatlust põhjendama, kuid see ei tähenda, et vaatluse kohta peab andma uue korralduse. 11(18)
3-14-50103 3) Tehingupartnerite kohta tuvastatud asjaolud omavad maksukohustuse määramisel tähendust ennekõike olukorras, kus puuduvad usaldusväärsed tõendid, tõendid on vastuolulised või tõendite alusel ei ole võimalik usaldusväärselt tuvastada tehingute reaalset toimumist. 4) Halduskohus on õigesti viidanud maksuotsuse punktidele, millest nähtub selgelt, et kaebaja oli näilikest tehingutest igati teadlik. 5) Maksuotsuses on piisavalt selgelt põhjendatud, miks on maksuhaldur seisukohal, et tehingud kaebaja ja OÜ Good Frequency vahel olid näilikud. Olukorras, kus kaebaja on alusetult vähendanud oma käibemaksukohustust, ei ole võimalik rääkida sellest, et kaebaja pole saanud maksueelist. Maksustamise seisukohalt ei oma tähtsust see, kas mittetegelik müüja on deklareerinud käibemaksu ja riigile tasunud või mitte, sest KMS kohaselt ei ole kaebajal õigust nõuetele mittevastava arve alusel sisendkäibemaksu deklareerida (Riigikohtu 11.01.2012 otsus nr 3-3-1-46-11, p 21).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.MTA on 20.12.2013 maksuotsusega määranud kaebajale tasumiseks käibemaksu ja tulumaksu, olles seisukohal, et Esveko Wood OÜ ei ole soetanud kaminapuude tootmiseks vajalikke seadmeid Baltic Festivals OÜ-lt (seadmed halgude pakkimiseks (5 tk), transpordiseadmed (100 tk), palgi etteandeseade, saepuru ärastusseade ja halumasin jämedate palkide saagimiseks ja lõhkumiseks) ning OÜ-lt Good Frequency (halumasin Palax 70S ja pöördalusega kiletusmasin). Samuti ei ole maksuotsuse kohaselt Esveko Wood OÜ saanud Baltic Festivals OÜ-lt ehitusteenust. Halduskohus rahuldas Esveko Wood OÜ kaebuse maksuotsuse tühistamiseks osaliselt ning nii kaebaja kui vastustaja on vaidlustanud halduskohtu otsuse ringkonnakohtus. Kohus analüüsib esmalt maksuotsuse õiguspärasust seoses sisendkäibemaksu mahaarvamise mittelubamisega tehingutelt Baltic Festivals OÜ-ga ja OÜ-ga Good Frequency ning lahendab kaebaja apellatsioonkaebuse (I). Seejärel käsitleb kohus tulumaksu määramisega seonduvat, lahendades MTA apellatsioonkaebuse (II), ning esitab lõppjäreldused ja jaotab menetluskulud (III). I
14.KMS 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. KMS § 31 lg 1 kohaselt saab teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise korral sisendkäibemaksu maha arvata KMS §-s 37 sätestatud nõuetekohase arve alusel. Kuivõrd kontrollaktis välja toodud asjaolude pinnalt on maksuhaldur seisukohal, et Esveko Wood OÜ ei ole tegelikkuses soetanud Baltic Festivals OÜ-lt kaminapuude tootmiseks vajalikke seadmeid, ei ole maksuhalduri hinnangul Baltic Festivals OÜ nimel vormistatud arvete näol tegemist nõuetekohaste arvetega KMS § 37 tähenduses.
15.Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et maksumenetluses tuvastatud asjaoludest (kokkuvõtlikult kontrollakti lk-del 49-52 ja maksuotsuse lk-del 3-8) saab piisava kindlusega järeldada, et väidetavalt arvete nr A12601, A12603, A12604, A12801, A12803 ja A12804 (II kd, tl 26-28p; tabelid kontrollakti lk-del 4 ja 55) alusel Baltic Festivals OÜ-lt soetatud seadmete tegelikuks müüjaks ei olnud Baltic Festivals OÜ.
16.Maksuhaldur on maksumenetluses välja selgitanud, et nii Baltic Festivals OÜ-l kui viimase väidetaval tehingupartneril OÜ-l Ennex Grupp puudusid kontrolliperioodil reaalne tegevuskoht, sõidukid, toimiv juriidiline aadress ja muud kontaktid. Samuti puudusid neil äriühingutel tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide ja pangakontode väljavõtete andmetel 12(18)
3-14-50103 töötajad, kes oleksid saanud seadmeid valmistada ja paigaldada. Maksuhaldur on asjakohaselt viidanud, et Baltic Festivals OÜ pangakonto väljavõtetest nähtuvalt puudusid äriühingul ettevõtlusega tegelemisele viitavad rahalised liikumised, näiteks kulutused side-, kütuse-, tööjõu-, rendi ja liisingukuludele. Samuti on Baltic Festivals OÜ käibedeklaratsioonil kajastatud käibe ja kulutuste andmete analüüsimisel tuvastatud, et Baltic Festivals OÜ käibedeklaratsioonidel deklareeritud käive ja sisendkäibemaks on praktiliselt võrdsed. Eeltoodust tulenevalt ei saa pidada alusetuks maksuhaldur järeldust, et Baltic Festivals OÜ puhul on tegemist tegelikkuses ettevõtlusega mittetegeleva äriühinguga, kelle puhul tahetakse käibemaksu tasumise kohustuseta deklaratsioonide esitamisega jätta muljet ettevõtlusega tegelemisest ning Baltic Festivals OÜ poolt Esveko Wood OÜ-le müügiarvete väljastamise eesmärgiks on olnud võimaldada Esveko Wood OÜ-l deklareerida tegelikkusele mittevastavate arvete alusel alusetut sisendkäibemaksu.
17.Maksumenetluses üle kuulatud Esveko Wood OÜ, Baltic Festivals OÜ ja OÜ Ennex Grupp esindajate selgitused seadmete valmistamise, üleandmise, paigaldamise ja transportimise kohta ei ole üheselt kattuvad ega anna reaalselt usutavat ülevaadet tegelikult toimunu kohta. Näiteks kui Baltic Festivals OÜ esindaja RA kinnitusel paigaldas seadmed OÜ Ennex Grupp (RA 19.11.2012 seletused, vastus 29. küsimusele, kontrollakti lk 28), siis OÜ Ennex Grupp esindaja RN kinnitas maksuhaldurile 05.12.2012 antud seletustes, et OÜ-st Ennex Grupp ei ole keegi neid seadmeid paigaldanud (vastus 39. küsimusele, kontrollakti lk 37). Samuti kinnitas RA, et seadmed valmistas OÜ Ennex Grupp (19.11.2012 seletused, vastus 13. küsimusele, kontrollakti lk 27), kuid RN sõnul tellis ta seadmete valmistamise ühelt tarnijalt (Tartu ettevõte), kelle nime ta ei mäletanud ning vastavad dokumendid olid avarii käigus kadunud (05.12.2012 seletused, eelkõige vastus 16. küsimusele). Samuti puudub transpordi kohta igasugune dokumentatsioon.
18.Kohus nõustub maksuhalduriga, et kaebaja ja Baltic Festivals OÜ vahel tehingute mittetoimumise osas suurendab kahtlusi n-ö tehingute finantseerimise skeem. Nimelt on maksuhaldur pangakonto väljavõtete pinnalt tuvastanud, et AK on pannud oma isiklikule kontole sisse sularaha, andnud väidetavalt laenu Esveko Wood OÜ-le ning Esveko Wood OÜ on kandnud AK-lt laekunud raha koheselt üle Baltic Festivals OÜ-le, kes on laekunud raha koheselt sularaha automaadist välja võtnud (kusjuures AK pani sularaha pangakontole samas kohas, kust Baltic Festivals OÜ selle välja võttis). Sellist raha ülekandmise skeemi ei saa reaalsete äritehingute puhul pidada tavapäraseks. Kaebaja ei ole esitanud kohtumenetluses selliseid väiteid või tõendeid, mis lükkaksid ümber eeltoodud järeldused Baltic Festivals OÜ-ga tehingute mittetoimumisest, ning annaksid kohtule veenva aluse järeldamaks, et Baltic Festivals OÜ väljastatud arvetel kajastatud kaminapuude tootmiseks vajalikud seadmed olid soetatud just Baltic Festivals OÜ-lt. Seevastu on kontrollaktis ja maksuotsustes piisavalt põhjalikult selgitatud, miks müüjaks ei olnud Baltic Festivals OÜ.
19.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et tuvastatud ei ole kaebaja teadlikkus maksupettuses osalemisest. Riigikohtu praktikast tulenevalt piisab maksuõigussuhetes madalamast tõendamise standardist – põhjendatud kahtlusest. Kui maksuhaldur on maksuotsuses asjaolude ja tõendite kogumile tuginedes mõistlikult ja eluliselt usutavalt põhjendanud kahtlust maksukohustuslase osalemisest maksupettuses, viidates seejuures maksukohustuse tekkimise õiguslikele alustele, läheb tõendamiskoormus MKS § 150 lg 1 järgi üle maksukohustuslasele (Riigikohtu 05.06.2014 otsus nr 3-3-1-33-14, p 11). Maksumenetluses kogutud materjalidega on tõendatud, et Esveko Wood OÜ juhatuse liige AK ja RA olid omavahel pikka aega tuttavad. AK on selgitanud tehingupartneri OÜ Baltic Festivals leidmist järgmiselt: „Helistasin RA-le, keda tean juba ammusest ajast. Mulle teadaolevalt töötab RA OÜ-s Baltic Festivals. Minu teada on ta projektijuht. Minu teada tegeleb RA ehitusega. Iga seade ehitatakse mingist asjast, seega ehitus 13(18)
3-14-50103 ei ole ainult üldehituse mõistes.“ (31.10.2012 seletused, vastus 1. küsimusele, kontrollakti lk 22). Ka RA kinnitas oma 19.11.2012 seletustes, et on Esveko Wood OÜ juhatuse liikme A-ga juba aastaid tuttav ning A oli temaga ühendust võtnud ja teatanud soovist soetada seadmeid kaminapuude tootmiseks (kontrollakti lk 25). Arvestades seda, et ka Baltic Festicals OÜ väidetavat tehingupartnerit OÜ-d Ennex Grupp esindanud RN oli RA tuttav, on usutav, et tehingutega seotud isikud, sh AK kaebaja esindajana, olid teadlikud, et tegemist oli reaalselt ettevõtlusega mittetegelevate äriühingutega. Kaebaja teadmisele Baltic Festivals OÜ-ga tehingute mittetoimumisest viitavad muu hulgas veel see, et kaebaja ei ole seadmete tarnimisega viivitamise korral esitanud müüjale leppetrahvi ega viivisenõudeid või kasutanud muid õiguskaitsevahendeid (maksotsuse lk 5, p-d 20-21), samuti maksuhalduri poolt välja toodud asjaolud seoses PRIA-lt toetuse taotlemisega (Baltic Festivals OÜ pakkumine esitati PRIA-le alles pärast seda, kui OÜ Kellister, kelle poolt oli tehtud algne pakkumine, oli kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist; maksuotsus lk 3-4, p 4).
20.Euroopa Kohus on oma praktikas korduvalt rõhutanud, et õigussubjektid ei või liidu õigusnorme ära kasutada pettuse või kuritarvituse eesmärgil. Seetõttu on siseriiklike ametiasutuste ja kohtute pädevuses keelduda mahaarvamisõiguse andmisest, kui objektiivsete tõendite alusel on tuvastatud, et seda õigust kasutati pettuse või kuritarvituse kavatsusega (28.07.2016 otsus asjas nr C-332/15: Giuseppe Astone, p 50; 06.12.2012 otsus asjas nr C285/11: Bonik, p-d 35–37 ja seal viidatud kohtupraktika; 18.12.2014 otsus liidetud asjades nr C-131/13, nr C-163/13 ja nr C-164/13: Schoenimport „Italmoda“ Mariano Previti jt, p-d 42–44 ja seal viidatud kohtupraktika). Maksukohustuslasel võib keelata mahaarvamisõigust kasutada üksnes tingimusel, et objektiivsete tõendite alusel on tuvastatud, et see maksukohustuslane, kellele tarniti kaupu või osutati teenuseid, mille põhjal mahaarvamisõigust taotletakse, teadis või oleks pidanud teadma, et nende kaupade või teenuste soetamisega osaleb ta pettuses, mille pani toime tarnija või teine tarne- või teenusteahelas hiljem osalenud ettevõtja (Bonik, p 40).
21.Maksuhaldur on jõudnud õigele järeldusele ka tehingute osas OÜ-ga Good Frequency (maksuhalduri põhjendused toodud kokkuvõtlikult kontrollakti lk-l 81-82 ja maksuotsuse lk-l 13-15). Kaebaja on selgitanud maksuhaldurile, et tegemist oli vahendustehinguga, mis osutus vajalikuks põhjusel, et teineteisega seotud isikud (Esveko Wood OÜ ja Klifton Puit OÜ) ei oleks saanud PRIA meetme raames omavahelises tehingus seadmeid müüa. Maksuhaldur ei pidanud võimalikuks lubada sellelt tehingult sisendkäibemaksu maha arvata, viidates MKS § 83 lg-le 4 ja §-le 84.
22.MKS § 83 lg 4 sätestab, et kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Näiliku tehingu korral on müüja väljastanud arve, millele on märgitud käibemaks KMS nõudeid eirates, mistõttu tekib väidetava müüja maksukohustus KMS § 38 lg 1 teisest lausest. Viidatud sätte kohaselt peab maksukohustuslane tasuma käibemaksusumma, mille ta on väljastatud arvele või muule müügidokumendile märkinud seaduses sätestatut eirates. Riigikohus on selgitanud, et näiliku tehingu puhul on lepingupooltel jätkuvalt õigus tagastada tehingu alusel saadu ning müüjal on õigus tühistada väljastatud arve ja tal tekib arvel näidatud käibemaksu osas riigi vastu tagastusnõue. Seetõttu ei ole ostjal näiliku tehingu alusel müüjale tasutud käibemaksu osas sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust (Riigikohtu 11.01.2012 otsus nr 3-3-1-46-11, p 20). Seega, sõltumata asjaolust, kas tegemist oli teeseldud või varjatud tehinguga, tekib müüjal maksustatav käive ja sellelt käibelt käibemaksu tasumise kohustus (Riigikohtu 29.03.2009 otsus nr 3-3-1-3-09, p 12). Viidatud seisukohad kohalduvad ka praeguses asjas. Kaebaja ei eita OÜ-ga Good Frequency vormistatud tehingu näilikkust ega seda, et tegelikkuses soetati halumasin ja pöördalusega kiletusmasin TJ-ga seotud äriühingult Klifton Puit OÜ. Samuti ei 14(18)
3-14-50103 ole kaebaja osutanud sellistele erandlikele asjaoludele, mis oleksid pidanud tingima käibemaksuarvestuse korrigeerimata jätmise ning kaebaja sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse aktsepteerimise (vt Riigikohtu 11.01.2012 otsus nr 3-3-1-46-11, p 21).
23.Kaebaja viited sellele, et Baltic Festivals OÜ-lt ja OÜ-lt Good Frequency soetatud seadmed on Esveko Wood OÜ tootmisalal olemas, neid kasutatakse tootmises ning PRIA on kontrolli käigus tuvastanud, et kõik toetuse abiga soetatud seadmed on olemas, ei anna alust sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse osas teistsugusele seisukohale asumiseks. Viidatud asjaoludest ei ole võimalik järeldada, et seadmete müüjaks oli just Baltic Festivals OÜ või OÜ Good Frequency. Halduskohus on kaebaja vastavaid väiteid ja asjakohaseid tõendeid analüüsinud otsuse p-s 23, mistõttu ei saa halduskohtule ette heita põhjendamiskohustuse rikkumist.
24.Esveko Wood OÜ on apellatsioonkaebuses jätkuvalt seisukohal, et maksuhaldur on asunud ebaõigele seisukohale ka hoone juurdeehituse ja saepuru alusplatsi rajamiseks Baltic Festivals OÜ-lt ehitusteenuse saamise osas. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Nagu kohus juba eespool käesolevas otsuses viitas, puudusid Baltic Festivals OÜ-l töötajad. Samuti ei ole Baltic Festivals OÜ poolt teostatud ehitustööd millegagi dokumenteeritud (nt ehituspäevikud vmt). Maksuhaldur on kajastanud kontrollaktis (kokkuvõtlikult lk 68-71) ja maksuotsuses (lk 11-13) piisavalt asjaolusid, mis veenavad kohut selles, et ehitustööd teostati kaebaja enda soetatud või toodetud vahenditega (nt maksuotsuse lk-d 11-12, p 5 ja selles toodud viited kaebaja selgitustele) ja deklareerimata tööjõuga. Ka halduskohtu istungil üle kuulatud tunnistaja MA ütlustest ei ole võimalik järeldada, et Esveko Wood OÜ tootmisterritooriumil oleks töid teostanud just Baltic Festivals OÜ (istungi protokoll, III kd, tl 113). Kuivõrd millegagi pole tõendatud, et Esveko Wood OÜ oleks Baltic Festivals OÜ-lt ehitusteenust saanud, kuid väidetavate teenuste eest on Baltic Festivals OÜ-le tasutud, on maksuhaldur selle tasu väljamakse õiguspäraselt maksustanud TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel ettevõtlusega mitteseotud kuluna.
25.Alusetud on kaebaja väited maksuhalduri poolt kontrolliobjekti ebaseaduslikust laiendamisest. MKS § 10 lg 1 kohaselt kontrollib maksuhaldur MKS ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. MKS § 59 lg 2 kohaselt on maksuhalduril õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase majandus- või kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente. KMS § 29 lg-st 1 tulenevalt on sisendkäibemaksu mahaarvamise üheks tingimuseks muu hulgas see, et tehing seondub ettevõtlusega. Juhul, kui maksumenetluse käigus selgub, et tehingud ei ole osaliselt või täies ulatuses seotud äriühingu ettevõtlusega, siis on maksuhalduril õigus ja kohustus hinnata täitmata jäänud maksukohustustust ka seoses ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetega. Maksuhalduril on nii õigus kui kohustus reageerida igasugustele maksuõiguslikele rikkumistele, mis maksumenetluse käigus tuvastatakse (MKS § 10 lg 2 p-d 1 ja 2). Samuti on kaebajat tulumaksukohustuse määramise kavatsusest enne maksuotsuse tegemist teavitatud ning tal on olnud võimalus esitada selles osas oma vastuväited. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et ka muud kaebaja etteheited maksuhalduri poolsete menetluslike rikkumiste osas ei too kaasa kaebuse rahuldamist halduskohtu poolt rahuldamata jäetud osas ega oleks saanud mõjutada maksuhalduri tehtud lõppjäreldusi kaebajale täiendava käibemaksu määramise osas. II
15(18)
3-14-50103
26.Maksuhaldur palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, millega kohus rahuldas Esveko Wood OÜ kaebuse osaliselt ja tühistas maksuotsuse osas, millega määrati kaebajale tasumiseks tulumaksu 28 102,78 eurot seonduvalt Baltic Festivals OÜ-lt kaminapuude tootmiseks vajalike seadmete soetamisega.
27.TuMS § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt TuMS §-dele 48–50. Vastavalt TuMS § 51 lg 2 p-le 3 on ettevõtlusega mitteseotud kulu TuMS § 51 lg 1 tähenduses muu hulgas väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt võib aga olukorras, kus kaup on olemas, kuid maksuhalduri hinnangul ei ole seda saadud arvetel märgitud äriühingutelt ning maksukohustuslane pidi seda teadma, lasuda maksuhalduril kohustus määrata maksusumma hindamise teel vastavalt MKS §-le 94. Maksuhaldur peab kaaluma hindamise võimalikkust ja vajalikkust ning tegema jaatava tulemuse korral tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks olevad asjaolud kindlaks hindamise teel (Riigikohtu 12.12.2013 otsus nr 3-3-1-54-13, p 22; Riigikohtu 01.02.2012 otsus nr 3-3-1-60-11, p 38).
28.Veenev ei ole maksu- ja kohtumenetluses esitatud maksuhalduri seisukoht, et kaebaja ei ole enda tootmistegevuse tõhustamiseks vajalikke seadmeid 2012. a-le eelneva ajaga võrreldes üldse juurde saanud ning kõik vaidlusalused seadmed olid kaebajal eelnevalt reaalselt olemas. Maksuhalduri vastavad väited tuginevad eelkõige 02.11.2012 Esveko Wood OÜ tootmisterritooriumil teostatud vaatluse käigus kogutud andmetel. Asjas kogutud tõendite kogumis hindamisel ei saa aga selle vaatluse tulemusel tehtud järeldusi pidada läbinisti õigeteks. Kaebaja selgitustest ja kohtule esitatud tõenditest nähtub piisava kindlusega, et 2012. a suvel toodi kaebaja tootmisterritooriumile seadmeid, mida seal varem ei olnud. Näiteks kinnitas halduskohtu istungil üle kuulatud tunnistaja MA, kes töötas vaidlusalusel perioodil Esveko Wood OÜ-s, et kontrolliperioodil toodi tootmisterritooriumile estakaad ja transpordiseadmed (raudkastid) (istungi protokoll, III kd, tl 113). Kuigi estakaadi toomise ajal oli MA puhkusel, kinnitas ta, et enne puhkust estakaadi seal ei olnud. Raudkastide osas väitis MA, et võttis neid ise auto pealt maha (III kd, tl 113). Samuti kinnitas MA, et enne uute seadmete, sh estakaadi saamist toodeti kaminapuid Esveko Wood OÜ-s teistmoodi – paneelid olid maas ja nende peal olid raudlatid, mida mööda pidi puid käsitsi veeretama. Ka kaebaja ise on väitnud, et enne uute seadmete saamist toodeti kaminapuid n-ö stagnaaegsete seadmetega. Kohtul puuduvad alused tunnistaja eeltoodud väidete õigsuses kahtlemiseks. Samuti on kaasaegsemate seadmetega kaminapuude tootmisega alustamise fakt kooskõlas asjaoluga, et kaebaja sai PRIA-lt toetust nende seadmete soetamiseks. Seetõttu on asjakohane ka kaebaja viide PRIA kontrollaktile (III kd, tl 78), milles on sisuliselt kinnitatud, et kõik investeeringu toetuse abil soetatud seadmed olid 28.11.2014 seisuga olemas. Arvestades, et asjas kogutud tõenditega on usutavalt tõendatud, et kaebaja tootmisterritooriumile toodi PRIA toetuse saamise järel uusi seadmeid kaminapuude tootmise tõhustamiseks, oli maksuhalduril piisav kaalumisruum hindamismeetodi kasutamiseks (vrd Riigikohtu 05.06.2014 otsus nr 3-3-1-3314, p 16).
29.Kaebaja ei eita, et kõiki kõnealuseid seadmeid ei tarnitud kaebaja tootmisterritooriumile kontrolliperioodil. Näiteks on kaebaja väidete kohaselt saepuru ärastusseade paigaldatud 23.09.2013 ning puuduolevad transpordiseadmed (20 tk) ja halumasin toodi kohale vastavalt 06.02.2014 ja 18.02.2014 (06.02.2014 akt nr 0620 halgude transportimiseks mõeldud seadmete üleandmise ja vastuvõtmise kohta (III kd, tl 82); 19.02.2014 akt nr 1920 jämedate palkide saagimiseks mõeldud halumasina üleandmise ja vastuvõtmise kohta (III kd, tl 83); 06.02.2014 tehtud fotod halgude transportimiseks mõeldud seadmete üleandmisest (III kd, tl 84-97)). 16(18)
3-14-50103 Kuivõrd maksuhaldurile oli teada PRIA-lt toetuse saamise fakt ning kaebaja on maksuhaldurile kinnitanud seadmete hilisemat tarnimist ja lubanud maksuhaldurit seadmete saabumisest teavitada (kaebaja volitatud esindaja 11.02.2013 seletused, kontrollakti lk 43), ei saanud maksuhaldur jätta seadmete hilisemat tarnimist täiesti tähelepanuta. Asja materjalidest nähtuvalt oli maksuhalduril võimalik veenduda kaebaja väidete õigsuses seadmete hilisema kohale toomise kohta (kaebaja teavitus ärastamisseadme kohale toomisest 2013. a septembris), kuid kohtule teadaolevalt seda enne maksuotsuse tegemist ei tehtud. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on võimalik maksuotsuse tühistamine ka nende seadmete soetamiselt tulumaksu määramise osas, mida ei olnud kaebaja väidete kohaselt enne maksuotsuse tegemist tarnitud ja mis tarniti alles 2014. a veebruaris (osaliselt transpordiseadmed ja halumasin). III
30.Eelnevast tulenevalt jäävad MTA ja Esveko Wood OÜ apellatsioonkaebused HKMS § 200 p 1 alusel rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.06.2016 otsus muutmata.
31.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 2 järgi jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Apellatsioonimenetluses on olnud arutluse all kaebaja ja vastustaja apellatsioonkaebused. Kaebaja oli apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud ning tema poolt kantud menetluskuluks teises kohtuastmes, mille hüvitamist kaebaja taotleb, on esindaja kulu 242,50 eurot. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Kuivõrd ringkonnakohus jätab mõlemad apellatsioonkaebused rahuldamata, jäävad menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda. Riigilõiv, millest kaebaja oli vabastatud, jääb riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Maret Altnurme
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks
(allkirjastatud digitaalselt) Virgo Saarmets
Tühistatud osaliselt Riigikohtu 07.06.2018 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 29. juuni 2016. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
28.septembri 2017. a otsused osas, milles jäeti kaebus OÜ Good Frequency väljastatud arveid puudutavas osas rahuldamata, ning menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas.
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada vastavas osas kaebus ning tühistada Maksu- ja Tolliameti 20. detsembri 2013. a maksuotsus nr 12.2-3/10938-56 osas, milles vähendati Esveko Wood OÜ 2012. a juunikuu eest deklareeritud sisendkäibemaksu 3406 euro võrra. 17(18)
3-14-50103
4.Mõista Maksu- ja Tolliametilt Esveko Wood OÜ kasuks välja menetluskulud 2140 eurot.
5.Tagastada kautsjon.
18(18)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.