1.Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 11.03.2021 määruse peale haldusasjas nr 3-21-359 menetlusse.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11.03.2021 määrus haldusasjas nr 3-21-359 muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
3.Jätta XX taotlus käesoleva määruse vene keelde tõlkimiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.Tallinna Vangla tagastas 08.02.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/39-3 XX vaide, kuna vaides olid puudused ja nende tõttu ei saanud seda menetleda (haldusmenetluse seadus (HMS) § 79 lg 1 p 2). XX esitas avalduse vene keeles. Riigikeel on eesti keel. XX eesti keele oskuse tase on piisavalt hea, et kaitsta oma õigusi riigikeeles. Vangla nõudis XX-lt avalduse esitamist eesti keeles või avalduse tõlkimist avaldaja enda kulul. Puudus tuli kõrvaldada 05.02.2021. XX puudust tähtajaks ei kõrvaldanud.
2.XX esitas halduskohtule kaebuse, milles vaidlustas Tallinna Vangla 08.02.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/39-3 vaide tagastamist. Ühtlasi esitas kaebaja nõude kohustada
3-21-359 vanglat tõlkima avaldust vene keelde, maksma kompensatsiooni ning algatama uurimine rikkumiste vältimiseks. Kaebaja märkis, et ta pole nõus nimesilti kasutama.
3.Tallinna Halduskohus tagastas 11.03.2021 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 ja § 121 lg 2 p 21 alusel (resolutsiooni p 1). Halduskohus jättis kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Kaebaja soovib vaidlustada vangla otsust, millega tagastati tema vaide blanketil ja lisalehel 05.01.2021 esitatud avaldus. Kaebajale ei meeldi Tallinna Vangla kodukorra p-st 4.10.2 tulenev nõue, mille kohaselt kantakse vahistatu nimesildile järgmised andmed: ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, foto, triipkood ja märgis isiku eluhoone kohta. Kaebaja hinnangul on selline nõue õigusvastane. Kaebaja ei ole rahul ka kodukorra p-ga 6.2, mille kohaselt on kinni peetav loenduse ajal kohustatud tõusma vanglaametniku kambrisse sisenemisel püsti ja seisma korrektselt riietatuna kambri akna juures või vanglateenistuse ametniku korraldusel mujal. Praegusel juhul ei ole kohustamisnõue (kohustada Tallinna Vanglat korraldama kaebaja 05.01.2021 vaide tõlkimine) eesmärgipärane. Kaebaja esitas Tallinna Vanglale kodukorra vaidlustatud punktide peale võõrkeelse vaide 05.01.2021 ning see registreeriti 19.01.2021. Vaie tagastati Tallinna Vangla 08.02.2021 otsusega nr 5-15/21/39-3. Vaide tagastamise otsuse kohaselt ei kõrvaldanud kaebaja vaides esinenud puudusi. Vaide tagastamine puuduste kõrvaldamata jätmisele viidates oli õigusvastane, kuivõrd vastuseks Tallinna Vangla 20.01.2021 puuduste kõrvaldamise kirjale esitas kaebaja Tallinna Vanglale taotluse vaide tõlkimiseks riigi kulul. Seda võimalust oli vastustaja ise ka kaebajale puuduste kõrvaldamise ühe viisina soovitanud. Kohtule ei nähtu, et Tallinna Vangla oleks teinud otsuse jätta kaebaja 27.01.2021 taotlus vaide tõlkimiseks rahuldamata ning andnud kaebajale täiendava tähtaja 05.01.2021 taotluse tõlke esitamiseks. Seega ei pidanud kaebaja mõistma, et Tallinna Vangala 20.01.2021 juhiste järgi käitudes on tulemuseks vaide tagastamine ilma täiendava tähtaja andmiseta. Kohtueelne kohustuslik menetlus ei ole läbitud, kui kinni peetav oskas piisaval tasemel riigikeelt, et pöörduda vangla poole eesti keeles (Tartu Halduskohtu 11.09.2019 määrus nr 319-1650; Tartu Ringkonnakohtu 03.02.2015 määrus nr 3-14-52146; Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2017 otsus asjas nr 3-14-52241). Vangla keeldus põhjendatult kaebaja võõrkeelse vaide menetlemisest, kuna kaebaja eesti keele oskus on piisav vaide eesti keeles esitamiseks. Vaide esitamisel ei ole vaja kasutada keeleliselt keerulisi väljendeid ega seada eesmärgiks vältida keelevigu. Peamine on esitada arusaadavalt oma nõue ja lühidalt vaide esitamise põhjused. Vaide kirjutamist lihtsustab eeltäidetud näidisvorm, mida kaebaja on kasutanud. Kaebaja suutlikkust end eesti keeles kirjalikult väljendada kinnitab see, et kaebaja on esitanud Tallinna Vanglale ka eestikeelseid vaideid ja pöördumisi. Samuti ei ole alust kahelda Tallinna Vangla väidetes, et vangiregistri andmetel on XX suhtluskeelteks nii eesti kui ka vene keel, ta omandas Ämari Vanglas viibides keskhariduse XXX, kus õppetöö toimus eesti keeles, ning isik suhtleb ka vanglaametnikega suuliselt eesti keeles. Isegi juhul, kui lugeda vaidemenetlus läbituks, tuleks kodukorra p-de 6.2 ja 4.10.2 tühistamise nõudes kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Nimesildi kandmise kohustuse mõtteks on kinni peetava (sh vahistatu) kiire identifitseerimine ning vangla julgeoleku tagamine. Triipkoodi kasutamine on vajalik selleks, et kinni peetav (sh vahistatu) saaks kasutada raamatukogu teenuseid. Nimesilt ning selle kandmine ei alanda kaebaja väärikust. 2(5)
3-21-359 Kaebaja esitas kohtule ka hüvitamisnõude. Hüvitamisnõude saab halduskohtule esitada üksnes juhul, kui kinni peetav on eelnevalt vanglas läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Seejuures loetakse kohustusliku kohtueelse menetluse läbimiseks ka olukorda, kus vangla on jätnud kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata (vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8). Vangla 08.02.2021 vaideotsusest ei nähtu, et vangla oleks lahendanud kaebaja taotluse kahju hüvitamiseks. Vangla on seega jätnud kaebaja kahju hüvitamise taotluse vaiet lahendades tähelepanuta ja õigusvastaselt lahendamata. Hüvitamisnõude osas on kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. Hüvitamisnõue tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Nimesildi kandmise kohustus pole intensiivne õiguste riive. Nimesildi kandmise kohustusega ei rikuta kaebaja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 sätestatud õigushüvesid.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ja menetlusabi andmist. Kaebaja märgib, et tal ei ole raha ning vangla nõuab kehtetute reeglite täitmist, mille täitmata jätmise eest karistatakse. Kaebaja eesti keele oskus on nõrk ja vangla ei võimalda eesti keelt õppida.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse (HKMS § 121 lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1 ja § 207 lg 1).
6.Vaidluse all on küsimus, kas kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse, vaidlustamaks vangla kodukorra p-des 4.10.2 ja 6.2 sätestatut ning nõudmaks vanglalt kahju hüvitamist (HKMS § 47 lg 1 ja § 121 lg 1 p 4 ning VangS § 11 lg-d 5 ja 8).
7.Haldusmenetluse keel on eesti keel (HMS § 20 lg 1). Kui kinni peetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal enda õigusi kaitsta ka haldusmenetlust läbi viidavas keeles, lasub tal ka kohustus selles keeles haldusorgani poole pöörduda, sh esitada vaie (HMS § 20 lg 1, § 14 lg 1 ja § 76 lg 1). Kui kinni peetav ei pöördu vangla poole eesti keeles, on tema avaldus puudusega. Kui menetlusosaline ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel menetlusse tõlk. Tõlgi kaasamise kulud katab tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti (HMS § 21 lg 2). Reeglina peavad ka kinni peetavad tasuma tõlkimisteenuse eest ise, v.a kui selleks puudub raha (justiitsministri 30.11.2000 määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 491 lg-d 2–4). Eelnevast järeldub, et kui kinni peetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal selles keeles oma õigusi kaitsta, lasub tal kohustus pöörduda vangla poole eesti keeles. Alternatiivselt on tal võimalik lasta avaldus tõlkida enda kulul. Vastupidisel juhul on avaldus sellise puudusega, mille kõrvaldamata jätmisel pole võimalik avaldust menetleda ja haldusorganil on õigus see pärast puuduse kõrvaldamiseks antud tähtaja möödumist tagastada (HMS § 15 lg 3 ja § 79 lg 1 p 2).
8.Kaebaja esitas 05.01.2021 Tallinna Vanglale vaide blanketil avalduse, mille vangla tagastas pärast seda, kui kaebaja ei esitanud vaiet eesti keeles ega tõlkinud avaldust enda kulul eesti keelde. Vangla märkis kokkuvõtlikult, et kaebaja eesti keele oskus on piisav selleks, et esitada vaie eesti keeles ning sellest tulenevalt ei lasu vanglal kohustust tõlkekulusid kanda. Haldusmenetluses pole üleliigsed kulud, sh tõlkimisele põhjendatud (HMS § 5 lg 2). 3(5)
3-21-359
9.Ringkonnakohtu hinnangul võimaldavad nii praegusele haldusasjale lisatud kaebaja pöördumised (4 eesti keeles esitatud dokumenti; dtl 21, 25–27) kui ka haldusasjas nr 3-21-436 esitatud kaebaja pöördumised (34 eesti keeles esitatud dokumenti; dtl 46–79) järeldada, et kaebaja eesti keele oskus on sellisel tasemel, mis võimaldab tal esitada vanglale vaideid eesti keeles. Kaebaja on vanglale esitanud mitmeid eestikeelseid pöördumisi. Näiteks on kaebaja 15.02.2021 esitanud vaide, millest on aru saada, et hommikul pakutud kakao oli külm ning ta tahtis, et inspektor mõõdaks selle temperatuuri, kuid inspektor ei andnud ära võetud kakaod tagasi. Kaebaja taotles vangla ja ministeeriumi tegevuse kontrollimist, toidulogistika vahetamist, kompensatsiooni ning vabandamist (haldusasi nr 3-21-359, dtl 25). Samuti on kaebaja esitanud 22.02.2021 vaide, millest on aru saada, et ta ei olnud rahul sellega, et vangla pakkus toiduks geneetiliselt muundatud õuna ja toidukomplekt ei katnud energiavajadust. Kaebaja taotles toidukomplekti vahetamist, vabandamist ja kompensatsiooni (haldusasi nr 321-436, dtl 46). Kuigi avaldustest nähtub, et kaebaja eesti keele oskus pole väga hea, on tema keeleoskus selline, mis võimaldab tema tahtest aru saada. Kaebaja on avaldustes suutnud loetavalt ja arusaadavalt väljendada oma tahet selle kohta, millega ta ei ole rahul ning mida ta vanglalt taotleb. Kinni peetavatel piisab reeglina selle teabe esitamisest. Esitatud eestikeelsed pöördumised lubavad pidada usutavaks vangla seisukohta, et kaebaja suhtleb vanglas ka suuliselt eesti keeles. Vajaduse korral on vanglal kui haldusorganil nii õigus kui ka kohustus ise välja selgitada menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud (HMS § 6). Vajadusel saab kinni peetav taotleda vanglalt selgitusi (HMS § 36). Sellist laadi olmeprobleemide (praegusel juhul nimesildi kandmise kohustuse) vaidlustamiseks on kaebaja keeleoskus piisav, et pöörduda vangla poole eesti keeles. Selleks ei pea kaebaja oma õiguste kaitseks oskama juriidilist erialakeelt väga heal tasemel. Eelnevast tulenevalt jagab ringkonnakohus halduskohtu seisukohta, et kaebaja keeleoskus oli piisav selleks, et kaitsta oma õigusi vaidemenetluses eesti keeles. Vaide eesti keeles esitamata jätmine või võõrkeelse vaide tõlkimata jätmine on selline puudus, mis takistas vaide läbivaatamist ning sellest tulenevalt oli vanglal õigus vaie tagastada. Kuna vangla tagastas vaide õiguspäraselt, ei ole kaebaja kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud ning halduskohus on kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel õigesti tagastanud.
10.Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu seisukohta, et kahju hüvitamise nõude osas on kaebaja vaidemenetluse läbinud. Praegusel juhul ei tagastanud vangla 05.01.2021 vaides esitatud üksikuid nõudeid, vaid vaide tervikuna, mistõttu ei ole tegemist olukorraga, kus vangla oleks jätnud talle esitatud kahju hüvitamise nõude tähtaegselt läbi vaatamata VangS § 11 lg 8 mõttes. Ka kahju hüvitamise nõude osas on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata HKMS § 47 lg 1 ja § 121 lg 1 p 4 tähenduses. Selles osas muudab ringkonnakohus halduskohtu põhjendusi.
11.Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
12.Kaebaja lauset, et algatada tuleb uurimine edasiste rikkumiste vältimiseks, on võimalik mõista kui õiguslikku väidet, mitte eraldiseisvat protsessuaalset nõuet. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda seda, et vangla viiks läbi distsiplinaar- või järelevalvemenetluse (RVastS § 6 lg 1).
13.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
14.Kui kaebaja määruskaebuses esitatud lauset, et kohus võimaldaks talle tõlkija teenuste võimaldamise teel õigusabi osutamist, mõista taotlusena käesoleva määruse tõlkimiseks, tuleb 4(5)
3-21-359 see taotlus jätta rahuldamata. HKMS § 80 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. HKMS § 82 lg 1 järgi kaasab kohus menetlusse tõlgi, kui menetlusosaline ei valda eesti keelt. Tõlgi kaasamine nimetatud sätte alusel toimub nii suuliseks kui ka kirjalikuks tõlkeks (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.09.2015 määrus asjas nr 3-3-1-4015, p 17). Menetlusnormidest ei tulene seega isikule absoluutset õigust saada kohtulahendist tõlget oma emakeelde, kui isik valdab kohtumenetluse keelt piisavalt. Kohtulahendi tõlkimine kohtu poolt õigusemõistmiseks ettenähtud ressursside arvelt on riigile ja maksumaksjale kulukas ja selleks peab olema mõjuv põhjus, eeskätt vajadus tagada, et isiku HKMS § 2 lg-st 6 ja §-st 27 tulenevad õigused ning edasikaebeõigused ei saaks kahjustatud seetõttu, et ta ei mõista menetluses toimuvat. Seega tuleb eestikeelse lahendi võõrkeelde tõlkimise otsustamisel lähtuda menetluslikust olukorrast konkreetses asjas. Tulenevalt ringkonnakohtu määruse p-st 9 oskab ringkonnakohtu hinnangul kaebaja eesti keelt sellises määras, mis võimaldab tal enda õigusi vajadusel edasikaebekorras kaitsta ka siis, kui käesolev määrus on eesti keeles.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.