Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks
Määruse tegemise aeg ja koht
25.08.2017, Tallinn
Haldusasja number
3-17-1082
Haldusasi
IK kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks (vahistatu suhtlemise piirangud)
Menetlusosalised
Kaebaja – IK Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Monika Raiendik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 22.06.2017 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
IK määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada IK määruskaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 22.06.2017 määrus IK kahjunõude tagastamist puudutavas osas ning saata asi selles osas Tallinna Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.IK viibis alates 14.12.2016 Tallinna Vanglas vahistatuna. 20.03.2017 esitas ta Tallinna Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 50 000 eurot. Taotleja tugines 2014. aastal Riigikogule esitatud õiguskantsleri ettepanekule nr 24, milles leiti, et vahistatu suhtlemispiiranguid reguleerivad vangistusseaduse (VangS) § 90 lg 3 ls 1 ja lg 5 on vastuolus põhiseadusega. Taotlejal puudus igasugune mõtestatud tegevus. Samuti ei lubatud teda pikaajalisele kokkusaamisele.
2.Tallinna Vangla jättis 18.05.2017 vastusega nr 5-37/17/43-2 taotluse rahuldamata. Vahistamine tähendab mingiks ajaks kogu elukorralduse allutamist vanglale ja piirab seetõttu mitmete põhiõiguste kasutamist, sh tegevusvabadust ja perekonnaelu puutumatust. Lähtuvalt
3-17-1082 eelvangistuse eesmärgist ja õigusaktidest tulenevatest piirangutest on vahistatutele tegevuste, sh kokkusaamiste võimaldamine mõnevõrra piiratum võrreldes kinnipeetavatega. Taotleja tööhõives ega õppetöös ei osalenud. Tallinna Vanglas on vahistatutel võimalik laenutada raamatuid. Taotlejal oli võimalik kuulata raadiot ning vangla tagas igapäevaselt ajalehe. Taotlejal oli mitu kambrikaaslast, kellega oli tal võimalik suhelda. Suhtlemisvõimalus oli tagatud ka perekonnaliikmete ja lähedastega (helistamised, lühiajalised kokkusaamised) ning hingehoidlikes küsimustes kaplaniga. Isik ei taotlenud pikaajalist kokkusaamist ja selle võimaldamist ei näe seadus vahistatule ka ette.
3.IK esitas 21.05.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse kahju hüvitamiseks. Kaebaja ei nõustu vangla 18.05.2017 vastusega. Puudega inimese jaoks tähendab mõtestatud tegevus midagi muud kui see, millest kirjutas vangla. Vangla esitab ebaõigeid andmeid raadio ja igapäevaste ajalehtede kohta. Väited, justkui diskuteerimine ja eneseväljendamine oleks vanglas mõtestatud tegevus, pole õiged.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 22.06.2017 määrusega hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 ja lg 2 p 2 alusel ning jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Hüvitamiskaebuse alusena ei saa käsitada asjaolusid, mida kaebaja 20.03.2017 kahjunõudest ega vangla 18.05.2017 vastusest ei nähtu (nt kirjutamisraskused, kuriteoteade, ülerahvastatus, halvad sanitaartingimused, erivajaduste ignoreerimine, au teotamine meditsiiniosakonna poolt). Samuti pole kohtueelne menetlus läbitud väidete osas, mille kohaselt tuleks puudega isiku puhul käsitada mõtestatud tegevusena joonistamist, voolimist, võimlemist. Vanglale esitatud kahjunõudest ei nähtu, et kaebaja inimväärikust oleks alandatud või talle oleks põhjustatud rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas vahistatu režiimil viibimisega. Vangla on õigesti selgitanud, et vahistatu režiimiga kaasnevad paratamatult suuremad piirangud võrreldes kinnipeetutega. Seega on kaebaja õigusi vahistatu režiimil hoidmisel (vt eelkõige VangS § 90 lg-d 1, 3) piiratud õiguspäraselt. Kaebaja ei vaidle vastu sellele, et tal oli vaidlusalusel perioodil võimalus lugeda raamatuid, kohtuda kaplaniga, helistada ja kirjutada lähedastele ning viibida nendega lühiajalistel kokkusaamistel. Vangla 18.05.2017 vastusest nähtuvalt oli kaebajal vaidlusalusel perioodil mitu kambrikaaslast, kellega suhelda. Kaebaja ise peab enda kambrikaaslasi isikuteks, kellega ei ole mõttekas diskuteerida, kuid see ei väära fakti, et kaebajal on siiski olnud võimalus soovi korral teistega suhelda ning ta ei ole pidanud viibima sotsiaalses isolatsioonis. Isegi kui vastab tõele, et kaebaja ei saanud iga päev lugeda üleriigilisi päevalehti ja kuulata raadiot (vt VangS § 30, § 31, § 93 lg 3), siis ei annaks see alust kahjunõude rahuldamiseks. Vahistatu režiimil viibimine lühikesel perioodil koosmõjus asjaoluga, et kaebaja ei saanud kuulata raadiot ning sai ajalehti lugeda harvem kui igapäevaselt, ei kujutaks endast ülemäära raskeid ning inimväärikust alandavaid kinnipidamistingimusi (vrd ajalehtede osas Riigikohtu 15.12.2011 määrus asjas nr 3-3-1-57-11, p 12). Kaebaja ei väida, et ta oleks kahjunõude aluseks oleval perioodil üldse pikaajalist kokkusaamist taotlenud. Eraelu puutumatust võib riivata veel vahistatu lukustatud kambris hoidmine (VangS § 90 lg 3), sest see piirab võimalusi suhelda teistes kambrites kinni peetavate isikutega, kuid kaebusest järelduvalt kaebaja pigem kellegagi suhelda ei soovigi. Eelnevat arvestades ei saa kaebajale olla mittevaralist kahju tekitatud ka eraelu puutumatuse rikkumise näol. Praeguse juhtumi asjaolud ei ole sellised, mis annaks põhjust kahelda vahistatu suhtlemise piiranguid reguleerivate sätete põhiseaduspärasuses. Õiguskantsler on oma 07.01.2014 ettepaneku nr 24 p-s 15 osundanud eelkõige probleemile, et vahistatuid hoitakse väga pikalt vahi all (ehk ka piiranguid kohaldatakse väga kaua), kuid kaebaja oli kahjunõude esitamisel vahistatuna vanglas viibinud vaid veidi üle kolme kuu.
2(4)
3-17-1082
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.IK esitas 12.07.2017 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 22.06.2017 määruse peale. Vangla ja halduskohus pole pööranud kaebaja väidetele piisavalt tähelepanu. Kohus eelistab vangla formaalseid ja alavääristavaid väiteid kaebaja väidetele. Vangla on rikkunud kaebaja põhiõigusi, mis on esile toodud õiguskantsleri ettepanekus nr 24. Tagatud pole ergonoomilist võimalust kirjutamiseks. Kaebaja peab tegema mitmeid intiimseid toiminguid valvurite ning kaaskinnipeetavate nähes. Kaebajal on puudega isikuna erivajadused. Raadio ja igapäevaselt ajalehtede tagamine on valeväited. Kaplanit pole kaebaja näinud. Kaebaja kambris viibivate kriminaalidega pole arutamiseks ühiseid teemasid, kuid see ei tähenda soovimatust suhelda. Kolm ja pool kuud hoiti puudega isikut teadlikult ebainimlikes kinnipidamistingimustes.
6.Tallinna Vangla palub jätta määruskaebus rahuldamata. 20.03.2017 vanglale esitatud kahjunõudes ei ole kaebaja välja toonud loetelu enda jaoks mõtestatud tegevustest ega seostanud mõtestatud tegevust kuidagi enda erivajadustega. Samuti ei ole kaebaja vanglale 20.03.2017 esitatud kahjunõudes sisustanud enda põhiõiguste rikkumisi, millele kaebaja viitab määruskaebuses. Seega on tegemist asjaoludega, mille osas on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Ajalehtede lugemise ja raadio mittevõimaldamise, kaaskinnipeetavatega suhtlemisvõimaluste, helistamise ning kaplaniga kokkusaamise võimaldamisega seonduvad väited ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Kuivõrd kaebaja ei ole sellesisuliste kaebuste, märgukirjade, (selgitus-)taotlustega vms vangla poole pöördunud, võib järeldada, et kaebaja põhjendused kahju tekkimise kohta on otsitud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Halduskohus tagastas kaebuse mh HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Nimetatud sätte puhul on tegemist diskretsioonilise alusega, mis võimaldab tagastada kaebuse juhtudel, mil soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik näiteks ebaõige nõudeliigi tõttu või on kaebuse eduväljavaated olematud. Kaebuse ilmselge perspektiivituse tuvastamine eeldab kohtult põhjalikumat motivatsiooni ning on kohaldatav õiguslikult selges olukorras. Keerukama õigusliku küsimuse korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist ja asja analüüsimist kohtuotsuses (Riigikohtu 15.12.2011 määrus asjas nr 3-3-1-57-11, p 16).
8.Õiguskantsler leidis 07.01.2014 Riigikogule tehtud ettepanekus nr 24, et VangS § 90 lg 3 ls 1 ja lg 5 on vastuolus põhiseaduse §-ga 11, § 19 lg-ga 1 ja §-ga 26 osas, milles nimetatud sätted ei võimalda menetlejal kaaluda, kas vahistatu liikumisvabaduse piirangu (kohustus viibida ööpäevaringselt oma kambris) ja teiste vahistatutega suhtlemispiirangu rakendamine on konkreetsel juhul kriminaalmenetluse asjaolusid (sh menetlusstaadiumi) arvestades menetluse huvides vajalik ja seega proportsionaalne eraelu puutumatuse ja vaba eneseteostuse õiguse piirang või ei. Nimetatud sätted kohustavad vanglateenistust hoidma eranditult kõiki vahistatuid kogu vahi all viibimise aja (mis võib väldata kuid või aastaid) lukustatud kambris ning pärssima vangla eri kambrites viibivate vahistatute omavahelist suhtlust. Tegemist on piirangutega, mille rakendamise tulemusel veedavad vahistatud ilma olulise mõtestatud tegevuseta pikka aega sisuliselt kambritesse suletuna ning võimalik on vaid suhtlemine oma kambrikaaslaste ja vanglateenistuse ametnikega. Piiranguid kohaldatakse hoolimata sellest, kas nende eesmärgiks olev vajadus suhtlemisvõimaluste ahendamise kaudu ausat, õiglast ja tõhusat kriminaalmenetlust tagada ja õigusemõistmise vastaste kuritegude toimepanemist vältida konkreetselt isikult vahistamise läbi vabaduse võtmist ja/või kriminaalmenetluse 3(4)
3-17-1082 hetkeseisu arvestades üldse eksisteerib või ei. Vaidlustatud sätted toovad kaalutlusõiguse puudumise tõttu kaasa olukorra, kus paljude vahistatute, kelle vahi all pidamine ei seostu ohuga, et nad võiks kriminaalmenetlust kahjustada või õigusemõistmise vastaseid kuritegusid sooritada, põhiõigused saavad ebaproportsionaalselt riivatud.
9.Riigikogu toetas 24.01.2014 istungil õiguskantsleri ettepanekut ning õiguskomisjon sai ülesande algatada eelnõu vangistusseaduse kooskõlla viimiseks põhiseadusega. Tänaseni ei ole vaidlusaluseid sätteid aga muudetud.
10.Arvestades asjaolu, et õiguskantsleri ettepanek nr 24 tekitab põhjendatud kahtluse selles, kas kaebaja õiguste piiramise aluseks olnud VangS § 90 lg 3 ls 1 ja lg 5 on põhiseadusega kooskõlas, ei ole praeguses menetlusstaadiumis võimalik väita, et kaebaja põhiõiguste piiramine on toimunud õiguspäraselt. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et õiguskantsleri ettepanek oli eeskätt kantud vajadusest tagada pikaajaliselt vahistatud isikute kaitse. Ettepaneku peamine mõte oli siiski see, et vahistatule suhtluspiirangute kehtestamist saavad õigustada konkreetsed ja tuvastatud kriminaalmenetluse huvid.
11.Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 annab füüsilisele isikule õiguse nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh süüliselt väärikuse alandamise ja eraelu puutumatuse rikkumise korral. Kahjunõude aluseks olnud asjaolusid tuleb välja selgitada kohtumenetluse käigus, mis tuleb läbi viia selliselt, et see annab kaebajale tõhusa võimaluse oma seisukohti kaitsta. Esimese astme kohus asus ekslikult kaebuse tagastamise määruses lõplikult tuvastama kahjunõude aluseks olevaid asjaolusid, andmata võimalust kaebajale asjaolusid ja seisukohti täpsustada ning eeldades põhjendamatult mitmeid asjaolusid (kaebaja ei soovi kambriväliselt suhelda). Määrusest nähtuvalt ei ole kahjunõude analüüsimisel arvesse võetud ka kaebaja puudest tingitud erivajadusi. Arvestades kirjalikus menetluses kaebaja esitatud menetlusdokumente, ei ole ringkonnakohus kindel, et isiku tegeliku tahte ja faktilised asjaolud saaks kindlaks teha ning täiendavate tõendite kogumise vajaduse üle otsustada väljaspool istungimenetlust. Juba vanglale esitatud kahju hüvitamise nõue oli üsna üldsõnaline ja vangla ei lasknud seda ka täpsustada. Samas olukorras, kus kaebaja nõue tugineb sellele, et tema põhiõigusi on rikutud põhiseadusevastase normiga, oli kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine nii või teisiti formaalsus ning sisuline menetlus, sh tõendite kogumine asjaolude kindlakstegemiseks tuleb läbi viia halduskohtumenetluses.
12.Eelneva põhjal tuleb määruskaebus rahuldada ja Tallinna Halduskohtu 22.06.2017 määrus kahjunõude tagastamist puudutavas osas tühistada. Riigi õigusabi andmata jätmist puudutavas osas on määrus kooskõlas riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-ga 6 ning jääb jõusse.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.