Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
KOHTUMÄÄRUS
3-3-1-17-17 2. juuni 2017 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Viive Ligi ja Jüri Põld Maksu- ja Tolliameti taotlus loa saamiseks Koit Helmrosina, Mart Suurkase ja Kristel Vissori suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks Taotleja Maksu- ja Tolliamet Puudutatud isikud Kristel Vissor ja Mart Suurkask Tartu Ringkonnakohtu 24. jaanuari 2017. a määrus haldusasjas nr 3-16-2361 Maksu- ja Tolliameti määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Maksu- ja Tolliameti määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Tartu Ringkonnakohtu 24. jaanuari 2017. a määruse resolutsioon haldusasjas nr 3-162361 muutmata, asendades selle põhjendused käesoleva määruse põhjendustega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet esitas halduskohtule maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel taotluse loa andmiseks käsutamise keelumärke seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks Mart Suurkase omandis olevale sõidukile Renault Megane ja Kristel Vissori omandis olevale sõidukile Honda Civic. Samuti taotles MTA loa andmist K. Helmrosina, M. Suurkase ja K. Vissori arvelduskontode arestimiseks kõikides krediidiasutustes 19 794 euro ja 12 sendi ulatuses. Taotluse kohaselt kontrollis maksuhaldur Akfix Baltic OÜ käibe- ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust ajavahemikul mai kuni juuni 2015. 30. detsembri 2015. a maksuotsusega vähendati Akfix Baltic OÜ käibedeklaratsioonidel nimetatud ajavahemikul deklareeritud sisendkäibemaksu kokku 11 540 eurot ning määrati tasumiseks käibemaks 11 540 eurot. Samuti otsustas maksuhaldur suurendada mainitud ajavahemiku tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonil deklareeritud tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt 17 310 euro võrra ning määrata tasumiseks tulumaks 17 310 eurot. Kontrolli käigus kogutud andmeid ja tõendeid kogumis hinnates on ilmne, et Akfix Baltic OÜ ei soetanud Mehaanik OÜ rekvisiitidega arvetel kajastatud seadmeid ega materjale, kuid kajastas sellest hoolimata arvetel olevat käibemaksu oma sisendkäibemaksu arvestuse hulgas eesmärgiga vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu ja viia maksuvabalt äriühingust raha välja. K. Helmrosina maksumenetluses esitatud seisukohad olid vastuolulised ja väheusutavad. Maksuotsusega määratud maksukohustust ei ole äriühing tasunud ning seda ei ole suudetud ka sundtäitmisega sisse nõuda. Tuginedes Akfix Baltic OÜ kontrollimenetluses tuvastatud asjaoludele, on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et äriühingu juhatuse liikmed K. Helmrosin, M. Suurkask ja K. Vissor on
juhatuse liikmena rikkunud MKS §-s 8 sätestatud kohustusi, mis on aluseks nende suhtes vastutusotsuse koostamiseks MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel. Maksuhaldur alustas taotluse esitamisega vastutusotsuse koostamiseks suunatud maksumenetlust. 21. novembri 2016. a seisuga on Akfix Baltic OÜ maksuvõla kogusuuruseks 39 623 eurot ja 72 senti, millest 28 850 eurot on määratud
30.detsembri 2015. a maksuotsusega ning 784, eurot ja 72 senti deklareeritud, kuid siiani äriühingu poolt tasumata. Lisandub arvestuslik intress (9989 eurot ja 46 senti). Äriühing ei ole oma maksukohustusi täitnud. Maksumaksja suhtes on alustatud sissenõudmist, kuid selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul maksuvõlga sisse nõuda.
2.Tartu Halduskohus rahuldas MTA taotluse ja andis loa taotleda käsutamise keelumärke kandmist M. Suurkase omandis olevale sõidukile Renault Megane ning Kristel Vissori omandis olevale sõidukile Honda Civic Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) (resolutsiooni p-d 2 ja 3). Sama määrusega andis kohus loa arestida Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) nii M. Suurkase kui ka K. Vissori pangakontod kõikides Eesti krediidiasutustes mõlemal juhul 19 794 euro ja 12 sendi ulatuses (resolutsiooni p-d 5 ja 6). Kohus andis loa arestida Eesti Vabariigi kasuks ka Koit Helmrosina pangakontod kõikides Eesti krediidiasutustes 19 794 euro ja 12 sendi ulatuses (resolutsiooni p 4). Määruse põhjenduste kohaselt on maksuhaldur algatanud K. Helmrosina, M. Suurkase ja K. Vissori suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel. K. Helmrosin oli Akfix Baltic OÜ juhatuse liige ajavahemikul 6. detsember 2011 kuni 2. detsember 2015, M. Suurkask 13. november 2013 kuni 27. august 2015 ning K. Vissor 5. november 2014 kuni 27. august 2015. Maksuotsusest tulenev maksuvõlg on tekkinud nende isikute juhatuse liikmeks oleku ajal. MTA taotluses esitatud asjaolude põhjal võib nende isikute tegevust äriühingu rahaliste kohustuste mittetäitmisel pidada tahtlikuks. Juhatuse liikmed on äriühingu seaduslike esindajatena rikkunud kohustust täita äriühingu maksuseadustest tulenevaid kohustusi. Nende tegevuse tegelik eesmärk on olnud jätta näilike tehingutega mulje ostu-müügi tehingutest ettevõtete vahel, kes olid käibemaksukohustuslased. On tõenäoline, et nende isikute suhtes tehakse menetluse tulemina vastutusotsus. Isikute sissetulekud ei ole vastutusotsuse täitmiseks piisavad ning on tõenäoline, et isikud hakkavad vastutusotsuse mittetäitmise eesmärgil oma vara võõrandama.
3.M. Suurkask ja K. Vissor esitasid määruskaebused, milles palusid halduskohtu määruse resolutsiooni punktid 1–3 ja 5–7 tühistada. Määruskaebuste esitajad leidsid, et MKS § 1361 ei võimalda selliste isikute vara arestida, kes oma vara sundtäitmise eest ei peida või kellel ei ole lihtsalt piisavalt rahalisi vahendeid. Kriteeriumit "maksukohustuslase tegevuse tõttu" tuleb mõista maksukohustuslase aktiivse ja pahatahtliku tegevusena enda vara sundtäitmise eest peitmiseks. Tuvastatud ei ole mitte ühtegi asjaolu, mis viitaks sellele, et määruskaebuste esitajad oleksid oma varalist seisundit kahjustanud või hakkaks seda tegema. Samuti ei ole määruskaebuste esitajad äriühingut juhtides deklaratsioonides valeandmeid esitanud. Deklaratsioonid muutusid ebaõigeks, sest juhatuse liige K. Helmrosin esitas Akfix Baltic OÜ raamatupidajale võltsarve. Määruskaebuse esitajatelt ei võetud maksumenetluses ühtegi ütlust.
4.K. Helmrosin määruskaebust ei esitanud.
5.MTA palus vastustes määruskaebustele jätta halduskohtu määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Määruskaebustes ei ole esitatud põhjendusi selle kohta, kuidas on isikud võimelised määratava maksusumma nõude tekkimisel tasuma. M. Suurkase ja K. Vissori sissetulekud ei ole piisavad vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks ja ka seetõttu esineb tõenäoliselt vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Arestimise hetkel olid M. Suurkasel arvelduskontod kolmes ja K. Vissoril kahes Eesti krediidiasutuses. Krediidiasutustelt saadud andmete järgi ei ületanud kontojäägid M. Suurkasel 400 eurot ja K. Vissoril 45 eurot. Määruskaebuse esitajatele on täitemenetluse seadustiku § 132 lg 1 järgi tagatud selle sissetuleku osa kasutamine, millele ei saa sissenõuet pöörata. Isikud ei ole ka määruskaebuses oma sissetulekute ja varalise seisundi kohta täpsemat informatsiooni esitanud ja sellega maksuhalduri seisukohti ümber lükanud.
6.Tartu Ringkonnakohus tühistas 24. jaanuari 2017. a määrusega halduskohtu määruse M. Suurkase ja K. Vissori vara puudutavas osas, K. Helmrosinat puudutavas osas jäi halduskohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus mõistis MTA-lt M. Suurkase kasuks välja 495 eurot ja K. Vissori kasuks 15 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub täitetoimingute tegemiseks esitatud taotlusest, et äriühingu maksuvõlgade tekkimise põhjustanud näilike tehingutega oli seotud juhatuse liige K. Helmrosin. Seda, kuidas M. Suurkask ja K. Vissor tehingusse puutusid ja milline oli nende roll arvete kajastamisel raamatupidamises, ei nähtu ei esitatud taotlusest, äriühingu suhtes tehtud maksuotsusest ega ka koostatud kontrollaktist. Nende isikute puhul on põhjendamata eeldus, et isikud oleksid olnud seotud maksukohustuse tekkimisega ning võiksid hakata oma isiklikku vara kõrvale kandma, et maksukohustuse täitmist raskendada või võimatuks muuta. Pelgalt asjaolu, et M. Suurkask ja K. Vissor olid äriühingu juhatuse liikmed ajal, mil maksuvõlg tekkis, ei tähenda, et isikuid tuleb selle eest vastutavateks pidada, kui asjas kogutud tõendid ei viita sellele, et mainitud isikud oleksid kuidagi teadnud või olnud seotud tehingutega, mida tegelikult ei teostatud ja mida püüti näidata tegelikena, et alusetult sisendkäibemaksu maha arvata. Järelikult ei ole määruskaebuse esitajate suhtes täitmist tagavate toimingute tegemine praeguste asjaolude valguses põhjendatud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.MTA esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja jätta jõusse halduskohtu määrus samas asjas. Kohtumäärusest ei nähtu, et ringkonnakohus oleks üldse hinnanud eelaresti seadmise eeldusi, sh juhatuse liikmete varalist olukorda ja võimekust maksusummat tasuda. Samuti on analüüsimata jäetud, kuidas täitetoiminguteks loa andmine selles asjas puudutatud isikuid koormab. Arvestades isikute varasemat käitumist äriühingu maksukohustuse täitmisel, on põhjendatud arvata, et sarnase ükskõiksusega võidakse suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse kohustusse. Äriühingu kohustuste puhul ei ole määravaks see, kes juhtorgani liikmetest neid täidab, vaid oluline on, et kõik kohustused oleksid nõuetekohaselt täidetud. Juhatuse liige on selle tagamiskohustuse jätnud süüliselt täitmata ka juhul, kui maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmine ei olnud küll tööjaotuse järgi tema ülesandeks, kuid ta pidi olema teadlik maksuseaduste rikkumisest äriühingu poolt ega ole võtnud meetmeid selle vältimiseks. Mõistlik juhatuse liige peab pidevalt täitma
teiste juhatuse liikmete ning alluvate töötajate juhendamise ja kontrollimise kohustust, et oleks välditud kolmandate isikute kahjustamine.
8.MTA esitas 9. mail 2017 täiendava seisukoha, milles teavitas kohut, et K. Vissori suhtes on vastutusmenetlus 30. märtsil 2017 teatisega nr 13-7/00713-28 lõpetatud ja M. Suurkasega on vastutuse kohaldamiseks 13. aprillil 2017 sõlmitud leping nr 13-7/00713-35. Seetõttu ei ole enam praktilist vajadust vaielda, kuid MTA ei nõustu siiski ringkonnakohtu seisukohtadega ja soovib saada Riigikohtu arvamust ringkonnakohtu määruse õiguspärasuse kohta.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.MKS § 1361 lg 1 näeb ette, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud, või taotleda kohtult luba pöörduda kohtutäituri poole täitetoimingute sooritamiseks, kui MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingute sooritamine ei ole asjas võimalik või ei oleks see suure tõenäosusega tulemuslik.
10.M. Suurkask ja K. Vissor olid maksuvõla, mille kohta maksuhaldur kavatses vastutusotsuse teha, tekkimise ajal äriühingu juhatuse liikmed, kellel oli MKS § 8 lg 1 järgi kohustus tagada äriühingu maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine ning kes MKS § 40 lg 1 kohaselt vastutavad selle kohustuse tahtliku või raskest hooletusest rikkumise korral rikkumise tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Vaidlus on selles, kas maksuhalduri taotluses on näidatud piisava põhjalikkusega nende juhatuse liikmete seos maksuvõla tekkimisega ja kas vastutusotsuse tegemine on nende suhtes piisavalt tõenäoline.
11.Esmalt tuleb meenutada, et täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust (RKHK 3-3-1-24-14, p 11.3; 3-3-1-4-14, p 9.3). Vastutuse eelduseks on äriühingu juhatuse liikmete poolt oma kohustuste täitmata jätmine tahtlikult või raske hooletuse vormis, mille tõttu on tekkinud maksuvõlg. Vastutusotsuse saab seaduslikule esindajale teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu ehk tuvastada tuleb vastutava isiku õigusvastane tegevus maksusuhtes ja põhjuslik seos juhatuse liikme tegevuse või tegevusetuse ja maksuvõla tekkimise vahel. Süü on individuaalne, st iga isiku süü tuleb tuvastada eraldi (RKHK 3-31-43-14, p 12 ja 3-3-1-41-05, p 13).
12.Selles asjas tuleb arvestada, et maksuhalduri poolt taotluse esitamine oli esimene menetlustoiming vastutusmenetluses. Kohtupraktikas on tunnustatud, et vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule loa taotluse esitamisega (vt nt RKHK 3-3-1-7-13, p 12; 3-3-1-28-13, p 11.1). Vastutusmenetluse raames kuulatakse juhatuse liikmed ära ning selgitatakse välja nende täpne roll maksukohustuse tekkimises ja maksuvõla tasumata jätmises.
13.Maksumenetluse alustamise päevaks olid K. Vissori ja M. Suurkase juhatuse liikme volitused
lõppenud, samas olid need kehtivad vaidlusaluste tehingute tegemise ajal, mistõttu on arusaadav, miks uuris maksuhaldur maksumenetluses asjakohaste tehingute asjaolusid ning kontrollis soetatud esemete olemasolu eelkõige maksumenetluse ajal juhatuse liikmeks olnud K. Helmrosinalt, kes enda sõnul oli tehingute vormistajaks ning kes kontrollis maksudeklaratsioonide esitamist. Asjaolu, et taotluses märgitud asjaolusid arvestades M. Suurkaske ja K. Vissorit maksumenetlusse ei kaasatud, ei muudaks vastutusotsuse tegemist nende suhtes võimatuks, sest tehingute tegemise ajal olid nad äriühingu juhatuse liikmeteks, kes samuti pidid täitma MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi. See, kas M. Suurkase ja K. Vissori tegevus maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmisel oli tahtlik või kantud raskest hooletusest ning kas isikud vastutavad maksuvõla tasumise eest solidaarselt maksukohustuslasega, selgub lõplikult vastutusmenetluses, mitte täitmist tagavate toimingute sooritamise taotluses. Täitetoiminguteks loa andmise taotluses kajastatud asjaolude valguses ei olnud välistatud, et äriühingu endiste juhatuse liikmete K. Vissori ja M. Suurkase tegevus või tegevusetus võis olla põhjuslikus seoses äriühingu maksuvõla tekkimise ning äriühingult maksuvõla kättesaamise võimatusega. Praegusel juhul on maksuhalduri taotluses märgitud põhjendused piisavad kahtluse tekkimiseks, et ka M. Suurkask ja K. Vissor võisid juhatuse liikmetena rikkuda oma maksuseadustest tulenevaid kohustusi, sh juhatuse liikme hoolsuskohustust. Nende suhtes vastutusotsuse tegemine ei olnud seega välistatud. Asja materjalidest ei nähtu, et K. Helmrosin oleks äriühingut juhtinud ainuisikuliselt või oleks äriühingu juhtimisel jagatud ülesanded viisil, mis välistaks teiste juhatuse liikmete hoolsuskohustuse rikkumise. Ainult erandlike asjaolude esinemisel saaks juba vastutusmenetluse algstaadiumis jõuda järeldusele, et juhatuse liige ei saanud ilmselgelt tegutseda MKS § 40 lg-s 1 sätestatud vormis.
14.Kolleegiumi hinnangul on halduskohus maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmisel kaalunud kõiki teisi asjaolusid Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-15-12 märgitud juhiste järgi. Tuvastatud on, et Akfix Baltic OÜ-l on maksuvõlg, maksuhaldur on asunud maksuvõlga sisse nõudma, kuid võlga ei ole õnnestunud sundtäitmise toimingute tulemusena äriühingult sisse nõuda. Taotluses on nimetatud rahalise nõude hinnanguline suurus ning maksuhaldur on taotluses põhjendanud, miks tal on tekkinud kahtlus, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel võib vastutusotsuse sundtäitmine osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise, ning maksusumma määramise tähtaeg ei ole möödunud. M. Suurkask ja K. Vissor olid koos K. Helmrosinaga maksuvõla tekkimise ajal äriühingu juhatuse liikmed ja seega isikud, kes vastutavad seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Halduskohtule esitatud taotluses märkis maksuhaldur MKS § 1361 lg 2 p 3 kohaselt andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, ning taotletud abinõud on vastavuses maksuhalduri nõude ja võimalike täitekulude suurusega.
15.Arvestada tuleb aga, et pärast ringkonnakohtu määruse tegemist on faktilised asjaolud oluliselt muutunud, mistõttu ei saa enam taotlust rahuldada. Kuna K. Vissori suhtes on vastutusmenetlus lõppenud ning M. Suurkasega on sõlmitud vastutuse kohta leping, siis puudub muutunud asjaolude
tõttu vajadus ja õiguslik alus täitetoiminguteks loa andmiseks. Seepärast ei ole halduskohtu määruse jõusse jätmine võimalik. Kolleegium jätab ringkonnakohtu määruse resolutsiooni seetõttu jõusse, kuid asendab kohtuotsuse põhjendused selle määruse põhjendustega. Maksu- ja Tolliamet oli kautsjoni tasumise kohustusest halduskohtumenetluse seadustiku § 107 lg 9 alusel vabastatud. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.