Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. veebruar 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-13-2270
Haldusasi
KÜ K. Kärberi 18 kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 27. septembri 2013. a otsuse nr 4-3/1309-3 tühistamiseks ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus 14. augusti 2002. a ehitusloa nr 27905 kehtetuks tunnistamiseks uuesti läbi, samuti 14. augusti 2002. a ehitusloa nr 27905 kehtetuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 8. juuli 2016. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – Korteriühistu K. Kärberi 18, esindaja v.adv Raul Ainla Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Merike Kraam Kolmas isik – Hooneühistu Sadam, esindaja v.adv Raul Ainla
Menetluse alus ringkonnakohtus
KÜ K. Kärberi 18 apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Rahuldada KÜ K. Kärberi 18 apellatsioonkaebus osaliselt.
Muuta Tallinna Halduskohtu 8. juuli 2016. a otsuse haldusasjas nr 3-13-2270 resolutsiooni punkti 4 ja mõista Tallinna linnalt KÜ K. Kärberi 18 (registrikood 80309711) kasuks välja esimese astme kohtumenetluses kantud menetluskulud 9512 (üheksa tuhat viissada kaksteist) eurot. Ülejäänud osas jätta halduskohtu otsus muutmata.
Mõista Tallinna linnalt KÜ K. Kärberi 18 (registrikood 80309711) kasuks välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud 484,62 eurot (nelisada kaheksakümmend neli eurot 62 senti). Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.
3-13-2270
Tallinna linnal tasuda kohtuotsusega väljamõistetud summad KÜ K. Kärberi 18 (registrikood 80309711) poolt näidatud arveldusarvele 30 (kolmekümne) päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. märtsil 2017 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
2(8)
3-13-2270 Kuna 14.08.2002 ehitusloa nr 27905 alusel on ehitamist alustatud alles 2013. aastal, siis on kõnealune ehitusluba kuni 30.06.2015 kehtinud ehitusseaduse § 25 lg 2 kohaselt kaotanud kehtivuse alates 15.08.2004. Kuna ehitusluba on juba kehtetu, ei ole TLPA-l võimalik seda enam kehtetuks tunnistada, mistõttu jääb kaebus rahuldamata nõuete osas tühistada TLPA 27.09.2013 otsus ja kohustada TLPA-d uuesti lahendama kaebaja taotluse ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist kogusummas 10 108,15 eurot (sh riigilõiv 60 eurot, õigusabikulud 6784,15 eurot ja ekspertiisikulud 3264 eurot). Vastustaja on asja mahtu ja keerukust arvestades hinnanud menetluskulude mõistlikuks suuruseks 1700 eurot. Halduskohus leidis, et kaebaja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud olid kokku 6745 eurot (sh riigilõiv 60 eurot, õigusabikulud 3925 eurot ja ekspertiisikulud 2760 eurot). Kuna haldusasjas on esitatud kokku kolm nõuet (tuvastamisnõue, tühistamisnõue ja kohustamisnõue), millest kohus rahuldas ühe (tuvastamisnõue), kuuluvad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 2 kohaselt vastustajalt väljamõistmisele 1/3 osas (6745 ÷ 3 = 2248,33). Halduskohus jättis arvesse võtmata järgmised kaebaja kantud menetluskulud: –
Del Group OÜ 23.08.2013 arve nr 130818 summas 504 eurot (materjalidega tutvumine ning TLPA-le ehitusloa kehtetuks tunnistamise ja ehitustegevuse peatamise taotluse esitamine, kokku 5,42 tundi), sest see seondub üksnes kohtueelse menetlusega;
–
Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ 15.07.2014 arve nr 20140721 (summas 931,50 eurot, millest haldusasjaga nr 3-13-2270 seondub 828 eurot) ja 23.09.2014 arve nr 20140935 (summas 1878,00 eurot, sh riigilõiv 15 eurot) kohaselt materjalidega tutvumiseks ja kolme menetlusdokumendi (sisulist teksti kokku 8,5 lk) koostamiseks kulunud aja (19,5 tundi tasumääraga 115 eurot/tund) eest makstud tasu osas, mis ületab 10 tunni eest tasutud summat;
–
Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ 21.10.2014 arve nr 20141027 summas 621 eurot, sest 11.11.2014 maksekorraldusel nr 278 on tasutava arve numbriks 20141028, mistõttu ei tõenda maksekorraldus arve nr 20141027 tasumist;
–
Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ 21.10.2014 arve nr 20141028 summas 448,50 eurot (kaebuse täiendamine seoses kaebeõigusega tuvastamiskaebuse esitamiseks, ajakulu 3,25 tundi tasumääraga 115 eurot/tund), sest advokaadi koostatud kaebus oleks pidanud juba esialgsel esitamisel vastama HKMS §-des 37–39 sätestatud nõuetele;
–
Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ 20.05.2016 arve nr 20160523 summas 483,00 eurot (kompromissi võimalikkuse analüüs ja vastuse koostamine menetluskuludele esitatud vastuväitele, kokku ajakulu 3,5 tundi), sest kompromissläbirääkimisteks oli tähtaeg kuni 20.04.2016 ja menetluskulude taotlus tulnuks esitada kohe puudusteta;
–
Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ 01.07.2016 arvel nr 20160703 (summas 447,50 eurot) märgitud 30.06.2016 kohtuistungiga seotud õigusabikulud 300 eurot ületavas osas ning samal arvel ja MTÜ Kooperatiivelamute Toetuse Agentuur Keta arvel nr 874/2016 märgitud tõlketeenuse kulud summas 137 eurot, sest tõlk ei osutanud 30.06.2016 kohtuistungil tõlketeenust ning kaebaja pidi selle võimalusega kokkuleppe sõlmimisel arvestama (vannutatud kohtutõlgi puhul puudub ka kohtuistungiks ettevalmistumise vajadus).
3(8)
3-13-2270
Del Group OÜ 23.08.2013 arve nr 130818 oli esitatud kaebusega kohtusse pöördumisel kasutatud asjatundja arvamuse eest, mistõttu on seos kohtuvaidlusega ilmselgelt olemas.
–
Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ 15.07.2014 arve nr 20140721 ja 23.09.2014 arve nr 20140935 osas on halduskohus sisuliste põhjendusteta meelevaldselt märkinud, et põhjendatud ajakulu kolme menetlusdokumendi koostamiseks on 19,5 tunni asemel maksimaalselt 10 tundi. Advokaadi töö on analüütiline ning seda ei saa võrrelda üksnes mehaaniliselt teksti trükkiva stenografisti tööga, mida saaks mõõta tähemärkide ja lehekülgede arvuga. Kohtule ei saa olla teadmata, et mõne paarile reale mahtuva väite või järelduse sünteesimiseks tuleb vahel tunde tutvuda õiguspraktika ja õiguskirjandusega. Pidevalt muutuvas õigusekeskkonnas ei saa eeldada, et õigusabi osutajad teaksid kõiki kohtulahendeid ja sätteid peast ning omaksid juba dokumenti koostama asudes täielikku ülevaadet kõigist asjaoludest, mida klient pole pidanud oluliseks advokaadile avaldada. Esile ei ole toodud asjaolusid, mille alusel oleks põhjust hinnata kaebaja esindaja tegevust ebaprofessionaalseks.
–
Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ 21.10.2014 arve nr 20141027 tasumisel on klient ajanud kogemata segamini kahe samal päeval esitatud, kuid erineva arve numbrid. Selline inimlik eksitus pidanuks olema kohtule arusaadav.
–
Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ 21.10.2014 arve nr 20141028 kõrvalejätmine ei olnud põhjendatud. Kaebaja oli juba esialgses kaebuses toonud välja vajalikud põhjendused kaebuse eesmärgi kohta ning kohtu poolt nõutud täiendused käsitlesid üksnes õiguslikke argumente, mis pidid olema kohtule teada.
–
Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ 20.05.2016 arve nr 20160523 kõrvalejätmine ei olnud põhjendatud, sest asjaolu, et kompromissläbirääkimisteks antud tähtaeg lõppes 20.04.2016, ei välista kuidagi sellega seonduva arve esitamist 20.05.2016 (arvete esitamise aeg tuleneb advokaadibüroo töökorraldusest). Menetluskulude taotluse 19.05.2016 seisukohas täpsustamise vajaduse tingisid vastustaja eksitavad ja formaalseid vigu otsivad seisukohad.
–
Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ 01.07.2016 arvel nr 20160703 ja MTÜ Kooperatiivelamute Toetuse Agentuur Keta arvel nr 874/2016 märgitud tõlketeenuse kulud olid vajalikud, sest tõlk tutvus tõlketeenuse osutamiseks vajalikus mahus asja materjalidega (kvaliteetse tõlke tagamiseks on vajalik teada põhilisi asjaolusid) ning ilmus ka kohtuistungile. Tõlgiga sõlmitud kokkuleppest tulenevalt tuli kaebajal tasuda tema kohtusse ilmumisel vähemalt ühe töötunni ees, olenemata istungi kestusest. Kaebaja pidi eeldama, et tõlketeenus on vajalik, sest halduskohus palus kaebajal tagada eesti keelt mittevaldava tunnistaja ilmumine kohtuistungile. Tunnistaja ütlustega sooviti tõendada, et vaidlustatud ehitusloa alusel alustati ehitamisega alles 2013. aastal. 4(8)
3-13-2270 Kaebaja ei saanud eeldada, et vastustaja võtab selle asjaolu 30.06.2016 istungil ootamatult omaks ja tunnistab ehitusloa kehtetust. Kulude vajalikkuse ja põhjendatuse seisukohalt ei saa omada tähtsust, et tõlk ei osutunud kohtuistungil tegelikkuses vajalikuks, sest see ei vabasta kaebajat kulu kandmise kohustusest. Ebaõiged on ka kohtuotsuse p-s 42 toodud põhjendused, et kuna kolmest nõudest rahuldati üks, siis tuleb põhjendatud menetluskulud välja mõista vaid kolmandiku ulatuses. Ükski esitatud nõue ei olnud kaebaja õiguste kaitse seisukohalt asjakohatu ning kaebaja pidi olema valmis ka juhuks, kui kohus ei tuvasta ehitusloa kehtetust. Seejuures pidi vastustaja olema teadlik, et ehitusloa adressaat ei olnud 2-aastase tähtaja jooksul ehitamist alustanud, mistõttu pidanuks vastustaja tunnistama ehitusloa juba 2004. aastal kehtetuks (või hiljemalt pärast ehitamise tegelikku alustamist 2013. aastal), kuid ei teinud seda. Kuna kaebuse esitamise põhjustas Tallinna linna tegevusetus, tuleb kõik menetluskulud jätta vastustaja kanda. Tuvastamisnõue oli praeguses asjas ka primaarne ning tühistamis- ja kohustamisnõuded olid vaid alternatiivseteks nõueteks. Viimati nimetatud nõudeid haldusasjas sisuliselt üldse ei menetletud ning seejuures tulnuks neid üldse käsitada lahutamatult seotuna ehk sisuliselt ühe nõudena. Tuvastamisnõude primaarsust ja teiste nõuete alternatiivsust on kaebaja esindaja selgelt kinnitanud 21.10.2015 menetlusdokumendis ning Tallinna Halduskohtu 27.10.2015 ja 30.06.2016 istungitel.
Hooneühistu Sadam ei ole apellatsioonkaebuse suhtes oma seisukohta esitanud.
3-13-2270
3-13-2270 osalenud erinevad kolmandad isikud. Kuigi vaidlus taandus lõppastmes 14.08.2002 ehitusloa nr 27905 kehtivuse küsimusele, on vaidluse ulatus olnud tegelikult avaram, hõlmates ka muude ehitamise alusdokumentide (ehitusprojekti) sisulise nõuetekohasuse aspekti. Naaberhoone senise kasutuse kavandatav muutmine (garaažihoone osaline ümberehitamine toiduainete laoks) ja ehitustegevusega võimalikult kaasnev oht kaebaja hallatava elamu püsimisele on kaebaja jaoks ilmselgelt olulised küsimused. Arvestades kogumis asja mahtu, keerukust ja menetlusaega, on kaebaja menetluskulud olnud põhjendatud tervikuna ja tuleb vastustajalt välja mõista. Advokaadile makstud tunnitasu (115 eurot + käibemaks 20%) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (nt Riigikohtu 13.11.2013 määrus nr 3-2-1-115-13, p 25).
3-13-2270 välja ei mõisteta. Apellatsiooniastmes on KÜ K. Kärberi 18 tasunud riigilõivu 15 eurot ja taotlenud õigusabikulude väljamõistmist summas 1345,50 eurot, mis vastab advokaadi 9,75 töötunnile tasumääraga 115 eurot/tund (millele lisandub käibemaks 20%). Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes ilmselgelt ülepaisutatud. Apellatsioonkaebus on esitatud üksnes menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas. Näiteks tsiviilkohtumenetluse § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid üldse. Ehkki nimetatud säte pole halduskohtumenetluses kohaldatav, viitab see siiski üldisele põhimõttele, et vaidlus menetluskulude väljamõistmise üle ei tohiks üldjuhul tuua kaasa märkimisväärsete täiendavate menetluskulude tekitamist. Muu hulgas puudus kaebajal igasugune kohustus ja ka sisuline vajadus esitada omapoolseid täiendavaid seisukohti Tallinna linna vastusele. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebusega seotud menetluskulusid saab põhjendatuks pidada ligikaudu kolmandiku ulatuses ehk summas 500 eurot. Kuna apellatsioonkaebus rahuldati 94,1% ulatuses (s.o 9512 × 100 ÷ 10 108,15 = 94,1), siis mõistab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude katteks vastustajalt välja 470,50 eurot, millele lisandub samas proportsioonis riigilõiv 14,12 eurot. Ülejäänud osas jäävad apellandi menetluskulud tema enda kanda. Tallinna linn ei ole apellatsiooniastmes kantud menetluskulude kohta ringkonnakohtule andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Altnurme
Villem Lapimaa
Virgo Saarmets
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.