AS hagi IK-S vastu valduse üleandmise ja väljatõstmise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.05.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
IK-S apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): AS (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Tallinn), lepinguline esindaja Ardi Šuvalov Kolmas isik hageja poolel: AS (sünd. XX.XX.XXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Alari Avamägi Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): IK-S (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Muuta Harju Maakohtu 30.05.2016 otsuse põhjendusi, jättes resolutsiooni muutmata.
Apellatsiooniastmes kantud AS menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada osaliselt. Määrata apellatsiooniastmes kantud AS menetluskulude vajalikuks ja põhjendatud rahaliseks suuruseks 265,20 eurot.
1(7)
5.Välja mõista IK-S-lt AS kasuks menetluskulud 265,20 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Apellatsiooniastmes kantud AS menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta 13,50 euro osas rahuldamata.
7.Apellatsiooniastmes kantud AS menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada osaliselt. Määrata apellatsiooniastmes kantud AS menetluskulude vajalikuks ja põhjendatud rahaliseks suuruseks 265,20 eurot.
8.Välja mõista IK-S-lt AS kasuks menetluskulud 265,20 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Apellatsiooniastmes kantud ASi menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta 13,50 euro osas rahuldamata. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud ning menetluse eelnev käik
1.08.10.2014 esitas AS (hageja) maakohtule IK-S (kostja) ja SK vastu hagi, milles palus mõista kostjate valdusest hageja valdusse korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn, kohustada kostjaid tagastama eluruumi hagejale ja eluruumi tagastamisest keeldumise korral tõsta kostjad eluruumist välja. 12.01.2015 esitas hageja SK suhtes avalduse hagi tagasivõtmiseks, kuna SK on nõude täitnud. 11.03.2015 määrusega jättis maakohus hagi SK vastu läbi vaatamata seoses hagi tagasivõtmisega.
2.Seoses hageja poolt korteriomandi võõrandamisega AS-le kaasas maakohus 21.01.2016 määrusega AS menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel.
3.Pooled sõlmisid 01.07.2014 notariaalse kokkuleppe, mille p 3.1.1 järgi andis hageja kostjale ja poolte ühisele lapsele õiguse tasuta kasutada kuni lapse täisealiseks saamiseni elamiseks hagejale kuuluvat eluruumi asukohaga XXX Tallinnas. Kokkuleppe kohaselt kehtis eeltoodud tingimus juhul, kui laps elab emaga Eestis. Kokkuleppe p 3.1.3 järgi, juhul kui korteriomandisse asuvad elama kolmandad isikud, on hagejal õigus loobuda korteriomandi tasuta kasutusse andmisest, teavitades sellest kostjat e-posti teel ette vähemalt seitse päeva. 15.08.2014 sai hageja teada, et kostja on 2(7)
lepingut rikkunud ja korterisse on elama asunud SK. Hageja saatis samal päeval kostjale teate lepingust taganemise kohta ja tegi 25.08.2014 notariaalse lepingust taganemise avalduse. Poolte ühine laps ei ela enam Eestis (elukoht on talle tagatud). 29.09.2014 saatis hageja kostjatele e-kirja, paludes korter tagastada 03.10.2014, kuid kostjad sellele ei reageerinud. Kostja valdab alates 04.10.2014 korterit ebaseaduslikult. Kolmanda isiku seisukoht
4.AS palus rahuldada hageja hagi kostja vastu ja märkida, et kohtuotsus kehtib ka kolmanda isiku suhtes.
5.Hageja on võõrandanud Tallinnas XXX asuva korteri nr XX 20.02.2015 sõlmitud lepingu alusel kolmandale isikule. Ka kolmas isik eluruumi praeguse omanikuna ei ole sõlminud kostjaga lepingut ega muud kokkulepet eluruumi kasutamiseks ega väljendanud selleks ka tahet. Kolmandal isikul puudub omanikuna võimalus korteri kasutamiseks, kuna seda kasutab ebaseaduslikult ja alusetult kostja. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
7.Kostja on kasutanud hagi esemeks olevat eluruumi vastavalt hageja ja kostja vahelisele notariaalsele kokkuleppele ning kolmandaid isikuid korteriomandisse elama asunud ei ole. SK on kostja ema, kes on hagi esemeks olevat korteriomandit kasutanud elukohana 2012. aastast kuni 2014. aasta juunini. See asjaolu on hagejale olnud teada ka 01.07.2014 notariaalse kokkuleppe sõlmimise ajal. Seega jääb kostjale arusaamatuks antud kontekstis tema ema käsitlemine kolmanda isikuna.
8.Alates 17.10.2014 on SK alaline elukoht olnud korteriomand YYY Tallinnas. SK on eluruumis viibinud ka pärast notariaalse kokkuleppe sõlmimist, sest käib kostjal abiks laste hoidmisel ja majapidamistöödel, mis on perekondlikes suhetes väga tavapärane tegevus. Taolist lühiajalist viibimist eluruumis ei saa aga kuidagi käsitleda kokkuleppe punktis 3.1.3 sedastatud „elama asumisena“, kuivõrd SK-l on elukoht olemas. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
9.Harju Maakohus 30.05.2016 otsusega rahuldas hagi, mõistis välja kostja valdusest Tallinnas XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXXXXXXX) ja kohustas kostjat andma korteriomandi valduse üle hagejale, otsustas juhul, kui kostja keeldub kohtuotsust vabatahtlikult täitmast, tõsta kostja koos talle kuuluvate esemetega korteriomandist välja, ja et kohtuotsus kehtib ka kolmanda isiku suhtes. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud 1848,60 eurot ning kolmanda isiku kasuks menetluskulud 858,50 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras otsuse jõustumisest.
10.Hageja on esitanud AÕS § 80 lg-st 1 tuleneva nõude. Puudub vaidlus, et hageja näol oli tegemist XXX asuva korteriomandi omanikuga ja käesoleval hetkel on kostja hagejale kuulunud korteriomandi valdaja.
11.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-85-07 p-s 16 asunud seisukohale, et AÕS § 83 lõikest 1 tulenevalt peab just kostja tõendama, et tal on õigus asja vallata. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et alus korteriomandi valdamiseks tuleneb 01.07.2014 sõlmitud lepingust (kd I lk 7-13). Tõenditest nähtub, et hageja on 25.08.2014 avaldusega hageja
3(7)
ja kostja vahel 01.07.2014 sõlmitud lepingust taganenud lepingu punkti 3.1.3 alusel, millest tulenevalt oli hagejal õigus lepingut taganeda, kui XXX korteriomandisse asuvad elama kolmandad isikud.
12.Lepingu punkti 3.1.1. kohaselt on hageja andnud oma nõusoleku selleks, et XXX korteriomandit asuvad kasutama kostja ja poolte ühine laps, seega on kõigi ülejäänud inimeste näol tegemist kolmandate isikutega lepingu punkti 3.1.3 mõttes. On tuvastamist leidnud, et hagejale kuulunud XXX korteriomandis elas ka kostja ema SK. Nimelt on Riigikohus oma 08.12.2015 määruse punktis 13 leidnud, et puudub alus asuda seisukohale, et SK oleks kuni 17.10.2014 elanud kusagil mujal kui vaidlusaluses korteris. Eeltoodust tulenevalt on tuvastamist leidnud, et kuni 17.10.2014 elas hagejale kuulunud korteris ka kostja ema, kes oli 01.07.2014 lepingu punkti 3.1.3 mõttes kolmas isik, mis tähendab, et hagejal esines alus 01.07.2014 lepingust taganemiseks.
13.Võttes arvesse, et hageja on 01.07.2014 lepingust kehtivalt taganenud, on ära langenud hageja kohustus anda kostja valdusesse XXX korteriomand (VÕS § 188 lg 2). Kuna hagejal 01.07.2014 lepingust tulenevat kohustust enam ei eksisteeri, ei ole kostjal seaduslikku alust korteriomandi valdamiseks. Kostja ei ole kohtu ette toonud ka ühtegi teist asjaolu, millest võiks kostjale tuleneda seaduslik alus korteriomandi kasutamise jätkamiseks. Seega kohus tuvastab, et kostjal ei ole õiguslikku alust hageja korteriomandi valdamiseks. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
14.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagiavalduse rahuldamata, või saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks.
15.Jääb arusaamatuks, millele tuginedes on kohtud jõudnud järeldusele, et pole tõendatud, et SK oleks elanud pärast 01.07.2014 mujal kui vaidlusaluses korteris (Riigikohtu 08.12.2015 määruse p 13). SK on kinnitanud, et tema selles korteris pärast lepingu sõlmimist ei elanud. SK kinnitas, et ta viibis korteris kui lapsehoidja ja teostas majapidamistöid. Ühtki tõendit, et SK oleks elanud nimetatud korteris pärast 01.07.2014, asjas kogutud ei ole. Kommunaalteenuste ja elektritarbimise lepingud jäid ka pärast 01.07.2014 lepingu sõlmimist SK nimele, sest SK elas nimetatud korteris 2012. aastast.
16.Oluline on arvestada kokkuleppe p 3.1.3 sõnastust. SK asus nimetatud korterisse elama juba 2012. aastal, seega ei olnud nimetatud isikul võimalik enam asuda elama korterisse, kus ta juba elas. Maakohus ei ole selles osas seisukohta võtnud. Samuti ei tähenda õigus loobuda korteri tasuta kasutada andmisest seda, et hagejal oleks olnud õigus loobuda üldse korteriomandi andmisest lapse kasutada. Kokkuleppe punktist 3.1.3 võib teha järelduse, et hagejal oleks tekkinud õigus küsida rahalisi vahendeid korteriomandi kasutamise eest. Vastustaja ja kolmanda isiku seisukohad
17.Vastustaja ja kolmas isik vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
4(7)
18.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi, jättes resolutsiooni muutmata.
19.Maakohus on vaidluse lahendamisel õigesti leidnud, et hageja kui hagi esitamise ajal korteriomandi omanik on esitanud AÕS § 80 lg-st 1 tuleneva nõude kostja vastu, kes valdab korteriomandit, ja AÕS § 83 lg 1 järgi peab kostja tõendama, et tal on õigus asja vallata. Kostja väidete kohaselt tuleneb tema õigus korteriomandi valdamiseks ja tasuta kasutamiseks 01.07.2014 poolte vahel sõlmitud lepingu p-st 3.1.1, mille kohaselt võis kostja koos poolte alaealise lapsega vaidlusalust korteriomandit tasuta kasutada. 25.08.2014 on hageja 01.07.2014 lepingust taganenud, kuna kostja on rikkunud lepingut ja lubanud korterisse elama oma ema SK. 01.07.2014 lepingu p 3.1.3 kohaselt on hagejal õigus loobuda korteriomandi kostja tasuta kasutusse andmisest juhul, kui korteriomandisse asuvad elama kolmandad isikud. Sellisel juhul teavitab hageja loobumisest kostjat e-kirja teel ette 7 päeva. Seega on pooled lepingus kokku leppinud, millistel asjaoludel ja kuidas on võimalik hagejal tasuta kasutamise kokkulepe lõpetada. Kolleegium märgib, et kuna pooltevaheline leping on kestvusleping, siis vaatamata sellele, et 25.08.2014 avaldus on pealkirjastatud lepingust taganemise avaldusena, on hageja 25.08.2014 avaldusega lepingu üles öelnud. Maakohtul tuli kontrollida, kas 01.07.2014 leping on osas, kus oli kokku lepitud korteriomandi tasuta kasutusse andmine, kehtivalt üles öeldud.
20.Maakohus on 01.07.2014 lepingu p 3.1.3 õigesti tõlgendanud. 01.07.2014 lepingus puuduvad andmed, mis viitaksid, et pooled arvestasid kokkulepete sõlmimisel asjaoluga, et korteris juba elab SK. Arvestades asjaolu, et SK käesolevas menetluses avaldatud seisukoha kohaselt (I kd, tl 41) kasutas hageja korterit elukohana kuni 2014. aasta juunini, on ringkonnakohus seisukohal, et pooled lähtusid 01.07.2014 kokkulepet sõlmides sellest, hageja korteris ei ela SK. Seetõttu oli kokkuleppe p 3.1.3 eesmärgiks näha ette tasuta kasutamiseks andmisest loobumise õigus juhuks, kui kostja ja poolte ühise lapse kõrval elab korteris muid isikuid.
21.Järgnevalt tuli tuvastada, kas SK elas korteris pärast 01.07.2014. Maakohus on eeltoodud asjaolu lugenud tõendatuks käesolevas tsiviilasjas Riigikohtu poolt 08.12.2015 tehtud määruse p-le 13 tuginedes, kus Riigikohus on leidnud, et puudub alus asuda seisukohale, et SK oleks kuni 17.10.2014 elanud kusagil mujal kui vaidlusaluses korteris. Kolleegiumi arvates ei vasta selles osas maakohtu otsus TsMS § 442 lg-le 8. Riigikohtu 08.12.2015 määruse p-s 13 tuvastatu ei tähenda, et pooled oleksid lepingu ülesütlemise aluseks olevate asjaolude osas TsMS § 231 ja § 457 järgi asjaolude tõendamisest vabastatud.
22.Apellant väitis, et ei ole ühtki tõendit, et SK oleks elanud hageja korteris pärast 01.07.2014. Kostja apellatsioonkaebuse kohaselt elas SK alates 2012. aastast vaidlusaluses korteris, kuid pärast 01.07.2014 viibis ta seal ainult selleks, et kostjat majapidamistöödes ja laste hoidmises aidata. Kolleegium leiab esitatud asjaoludele tuginedes ja tõendeid hinnates, et kostja väide ei ole usutav. Kostja väitis, et SK elas vaidlusaluses korteris alates 2012. aastast kuni juunikuuni 2014, kuid samas üürileping eluruumi XXX Tallinnas kasutamiseks oli sõlmitud alles 17.10.2014. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et SK oleks elanud perioodil 01.07.2014 kuni 17.10.2014 mõnes muus eluruumis kui vaidlusalune korter. SK on 03.11.2014 kohtule kinnitanud, et XXX Tallinnas on tema alaliseks elukohaks alates
5(7)
17.10.2014 (I kd, tl 41). Eeltoodust saab järeldada, et SK elas perioodil 01.07.2014 kuni 17.10.2014 vaidlusaluses korteris. Järeldust kinnitab kaudselt ka see, et pärast 01.07.2014 olid hageja korteri kommunaalteenuste ja elektrienergia lepingud SK nimel ja hageja korteri elektrienergia ja võrguteenuse arved 2014. aasta juulist kuni oktoobrini on esitatud tasumiseks SK-le (I kd, tl 107-115). Tavapäraselt eluruumist elamast alaliselt lahkumisel lõpetatakse ka eluruumi kasutamiseks vajalike teenuste lepingud. Nimetatud asjaolud ja tõendid kogumis annavad alust järeldada, et ajavahemikul 01.07.2014 kuni 16.10.2014 elas SK hageja korteris. Kolleegiumi arvates ei ole oluline, kas SK hoidis sellel perioodil kostja lapsi ja aitas kostjat majapidamistöödes. Eeltoodud osas tuleb maakohtu otsust täiendada.
23.Kuna 01.07.2014 leping oli kehtivalt üle öeldud, siis VÕS § 195 lg 2 järgi ei olnud kostjal enam õiguslikku alust korterit kasutada. Maakohtu sellekohane järeldus on õige.
24.Kolleegium ei nõustu apellandiga, et 01.07.2014 lepingu p 3.1.3 sõnastusest tuleneb, et pärast p-s 3.1.3 toodud tingimuse saabumist on kostjal õigus kasutada korteriomandit tasu eest. Kolleegiumi arvates sellise kokkuleppe olemasolu pooltevahelisest lepingust ei tulene.
25.Puudub alus muuta maakohtu otsustatud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
26.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on ta apellatsioonimenetluses kulutanud apellatsioonkaebusega tutvumiseks, vastuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks 2,5 tundi ning kohtu 07.10.2016 kirjaga tutvumiseks ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,25 tundi. Hageja esindaja teenuse tunnihind on koos käibemaksuga 102 eurot ja taotletavad menetluskulud on kokku 280,50 eurot. Täpselt sama palju on aega kulutanud kolmanda isiku esindaja ja menetluskulud on sama suured.
27.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 167 lg 1 järgi iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Hagejat esindas ringkonnakohtu menetluses lepinguline esindaja Ardi Šuvalov ja kolmandat isikut hageja poolel lepinguline esindaja Alari Avamägi. Kolleegium leiab, et mõlema esindaja ajakulu apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja vastuse esitamiseks 2,5 tundi on põhjendatud. Ringkonnakohtu kirjaga tutvumiseks on piisav 0,1 tundi. Menetluskulude nimekirja esitamise kulu ei kuulu hüvitamisele. Seega on nii hageja kui kolmanda isiku esindaja vajalik ajakulu 2,6 tundi. Vastustajate menetluskulud tuleb välja mõista koos käibemaksuga. Taotlusest tulenevalt on vastustajate esindajate teenuse tunnihind koos käibemaksuga 102 eurot. Seega on vajalik ja põhjendatud menetluskulu ringkonnakohtus hagejal 265,20 eurot ja kolmandal isikul hageja poolel 265,20 eurot, mis kuulub väljamõistmisele kostjalt. Hageja ja kolmanda isiku taotlusel tuleb välja mõista menetluskuludelt viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Rahuldamata jäävad mõlemad taotlused 15,30 euro osas.
6(7)
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.