XXXXhagi XXXXvastu valduse üleandmise ja väljatõstmise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX); Hageja lepinguline esindaja: XXXX (OÜ Tallinna Õigusbüroo, e-post [email protected]); Kolmas isik hageja poolel: XXXX(sündinud XXXX, elukoht XXXX); Kolmanda isiku lepinguline esindaja: Alari Avamägi (OÜ Tallinna Õigusbüroo, e-post [email protected]); Kostja: XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX, epost XXXX); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tanel Mällas (Advokaadibüroo Luberg ja Päts OÜ, [email protected]).
Asja läbivaatamine
17.mail 2016 avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja XXXX, kolmanda isiku lepinguline esindaja Alari Avamägi, kostja XXXX, kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas
Juures viibis
sekretär Triin Matteus
Resolutsioon
Rahuldada XXXXhagi XXXXvastu valduse üleandmise ja väljatõstmise nõudes.
Välja mõista XXXX(isikukood XXXX) valdusest XXXX asuv korteriomand (registriosa nr XXXX) ja kohustada XXXX andma XXXX asuva korteriomandi valdus üle XXXX (isikukood XXXX).
Juhul, kui XXXX(isikukood XXXX) keeldub kohtuotsuse resolutsiooni punkti 2 vabatahtlikult täitmast, tõsta XXXX(isikukood 48012240270) koos talle kuuluvate esemetega Tallinnas XXXX asuvast korteriomandist välja.
Kohtuotsus kehtib ka XXXX suhtes (sündinud 12.01.1976).
Mõista XXXX välja XXXXkasuks menetluskulud 1848,60 eurot (üks tuhat kaheksasada nelikümmend kaheksa eurot ja 60 senti).
Mõista XXXX välja XXXXkasuks menetluskulud 858,50 eurot (kaheksasada viiskümmend kaheksa eurot ja 50 senti) ja viivised menetluskuludel VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.01.07.2014 allkirjastasid hageja ja kostja notariaalse lepingu pealkirjaga „Kokkulepe lapsele elatise maksmiseks, suhtluskord lapsega ja muud kokkulepped”, mille punkti 3.1.1 kohaselt andis hageja kostjale ja poolte ühisele lapsele õiguse tasuta kasutada kuni lapse täisealiseks saamiseni hagejale kuuluvat eluruumi asukohaga XXXX. Lepingus oli mainitud, et antud tingimus on kehtiv vaid juhul, kui laps elab emaga Eestis. Tulenevalt lepingu punktist 3.1.3 juhul, kui korteriomandisse asuvad elama kolmandad isikud, oli hagejal õigus loobuda korteriomandi tasuta kasutamisse andmisest, teavitades sellest kostjat e-posti teel ette vähemalt 7 päeva.
2.15.08.2014 sai hageja teada, et leidis aset kostjapoolne lepingurikkumine: korterisse asus elama XXXX. Samal päeval saatis hageja kostjale e-kirja teavitusega, et taganeb lepingust nr 3713. 25.08.2014 allkirjastas hageja notaris lepingust taganemise avalduse nr XXXX põhjusel, et kostja on lepingut nr XXXX rikkunud (avalduses olid toodud lepingurikkumise täpne kirjeldus – korterisse asus elama XXXX). Samal päeval ehk 25.08.2014 saatis notar eespool mainitud avalduse kostjale ning kostja on avalduse kätte saanud.
3.Kostja valdus on pahauskne, kuna kostja teab, et tema valdusel puudub õiguslik alus ning teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Alates 04.10.2014 peaksid ruumid hageja valduses olema. Kuna kostja ei ole pärast lepingust nr 3713 taganemisest ruume vabastanud, siis valdab kostja ruume õigusliku aluseta ja tema valdus on ebaseaduslik ning ruumid tuleb kostja valdusest hageja valdusesse välja mõista.
4.Hageja palub rahuldada hagi ja välja mõista kostja ebaseaduslikust valdusest hageja valdusse korteriomand asukohaga XXXX Tallinnas, kohustada kostjat tagastama Tallinnas XXXX asuv eluruum hagejale, eluruumi tagastamisest keeldumise korral tõsta kostja nimetatud eluruumist välja, jätta menetluskulud kostja kanda. Kolmanda isiku hageja poolel seisukoht
5.Käesoleval juhul on senine hageja, XXXX, võõrandanud Tallinnas XXXX asuva korteri nr 44 20.02.2015 sõlmitud lepingu alusel XXXX. Kolmas isik omandas sellega õiguse korteri enda valdusse nõudmiseks.
6.Kostja valdab vaidlusalust korterit ebaseaduslikult ja alusetult, mistõttu kolmandal isikul puudub omanikuna võimalus selle kasutamiseks. Hageja poolt hagile lisatud lepingust taganemise avaldusest nähtuvalt on hageja 25.08.2014 taganenud hageja ja kostja vahel 01.07.2014 sõlmitud lepingust, millega oli hageja andnud kostjale muu hulgas kasutada temale omandiõiguse alusel kuulunud eluruumi, asukohaga XXXX, mistõttu on kostja kaotanud õiguse ja aluse nimetatud eluruumi kasutamiseks.
7.Hageja poolt kostjaga 01.07.2014 sõlmitud lepingust taganemisega on hageja ja kostja vaheline võlasuhe, millega hageja oli muu hulgas andnud vaidlusaluse korteri kostja kasutusse, võlaõigusseaduse § 186 p 5 alusel lõppenud, mistõttu peab kostja andma üle lepingu alusel tema kasutusse antud korteri valduse. Kolmandale isikule teadaolevalt ei ole hageja ja kostja pärast 25.08.2014 sõlminud mitte mingitki kokkulepet ega lepingut vaidlusaluse korteri kostja kasutusse andmiseks. Kolmas isik on omandanud vaidlusaluse korteri pärast hageja poolt 01.07.2014 kostjaga sõlmitud lepingust taganemist 25. augustil 2014.
8.Kuivõrd ka kolmas isik eluruumi praeguse omanikuna ei ole sõlminud kostjaga mitte mingitki lepingut ega muud kokkulepet eluruumi kasutamiseks ega väljendanud selleks mitte mingitki tahet, siis valdab kostja eluruumi ebaseaduslikult. Kolmas isik on korteri omandamise järgselt korteri omanikuna tasunud korteri eest tarbimis- ja muude kulude makseid. Samas puudub kolmandal isikul omanikuna võimalus korteri kasutamiseks, kuna seda kasutab ebaseaduslikult ja alusetult kostja. Kolmas isik palub rahuldada hageja hagi kostja vastu, jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja märkida, et kohtuotsus kehtib ka XXXXsuhtes. Kostja vastuväited
9.Kostja vaidleb esitatud hagile vastu. Kostja on kasutanud hagi esemeks olevat eluruumi vastavalt hageja ja kostja vahelisele notariaalsele kokkuleppele ning kolmandaid isikuid korteriomandisse elama asunud ei ole. XXXX on kostja ema, kes on hagi esemeks olevat korteriomandit kasutanud elukohana 2012 aastast kuni 2014. aasta juunini. See asjaolu on hagejale olnud teada ka 01.07.2014 notariaalse kokkuleppe sõlmimise ajal. Seega jääb kostjale arusaamatuks antud kontekstis tema ema käsitlemine kolmanda isikuna.
10.Alates 17.10.2014 on XXXX alaline elukoht olnud korteriomand XXXX. Kostja kinnitab, et XXXX on kõnealuses eluruumis viibinud ka pärast notariaalse kokkuleppe sõlmimist, sest käib kostjal abiks laste hoidmisel ja majapidamistöödel, mis on perekondlikes suhetes väga tavapärane tegevus. Kostja hinnangul ei saa aga selletaolist lühiajalist viibimist eluruumis kuidagi käsitleda kokkuleppe punktis 3.1.3 sedastatud „elama asumisena“ kuivõrd XXXXl on elukoht olemas. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
11.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, poolte poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega ja tõenditega, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
12.Hageja nõuab käesoleval juhul kinnisasja kostja ebaseaduslikust valdusest väljamõistmist. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu, kuna leiab, et kostjal on õigus korteriomandi valdamiseks tulenevalt hageja ja kostja vahel 01.07.2014 sõlmitud lepingust.
13.Antud juhul on hageja esitanud asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg-st 1 tuleneva nõude. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Puudub vaidlus, et hageja näol oli tegemist XXXXasuva korteriomandi omanikuga. Samuti puudub vaidlus küsimuses, et käesoleval hetkel on kostja hagejale kuulunud korteriomandi valdaja. AÕS § 83 lg-st 1 tulenevalt võib valdaja asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Lähtuvalt eeltoodust tuleb tuvastada, kas kostjal esineb antud juhul õigus hagejale kuuluva korteriomandi valdamiseks.
14.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-85-07 p-s 16 asunud seisukohale, et AÕS § 83 lõikest 1 tulenevalt peab just kostja tõendama, et tal on õigus asja vallata. Kostja on asunud seisukohale, et alus korteriomandi valdamiseks tuleneb 01.07.2014 sõlmitud lepingust (kd I lk 7-13). Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Nimelt nähtub asjas esitatud tõenditest, et hageja on 25.08.2014 avaldusega hageja ja kostja vahel 01.07.2014 sõlmitud lepingust taganenud lepingu punkti 3.1.3 alusel, millest tulenevalt oli hagejal õigus lepingut taganeda, kui XXXXkorteriomandisse asuvad elama kolmandad isikud.
15.Lepingu punkti 3.1.1. kohaselt on hageja andnud oma nõusoleku selleks, et XXXXkorteriomandit asuvad kasutama kostja ja poolte ühine laps, seega kohtu hinnangul on kõigi ülejäänud inimeste näol tegemist kolmandate isikutega lepingu punkti 3.1.3 mõttes. Antud tsiviilasjas raames on tuvastamist leidnud, et hagejale kuulunud XXXXkorteriomandis elas ka kostja ema XXXX. Nimelt on Riigikohus oma 08.12.2015 määruse punktis 13 leidnud, et puudub alus asuda seisukohale, et XXXX oleks kuni 17.10.2014 elanud kusagil mujal kui vaidlusaluses korteris.
16.Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt on tuvastamist leidnud, et kuni 17.10.2014 elas hagejale kuulunud korteris ka kostja ema, kes oli 01.07.2014 lepingu punkti 3.1.3 mõttes kolmas isik, mis tähendab, et hagejal esines alus 01.07.2014 lepingust taganemiseks.
17.VÕS § 188 lg 2 kohaselt, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Võttes arvesse, et hageja on 01.07.2014 lepingust kehtivalt taganenud, on ära langenud hageja kohustus anda kostja valdusesse XXXXkorteriomand. Kuna hagejal 01.07.2014 lepingust tulenevat kohustust enam ei eksisteeri, ei ole kostjal seaduslikku alust korteriomandi valdamiseks. Kostja ei ole kohtu ette toonud ka ühtegi teist asjaolu, millest võiks kostjale tuleneda seaduslik alus korteriomandi kasutamise jätkamiseks.
18.Seega kohus tuvastab, et kostjal ei ole õiguslikku alust hageja korteriomandi valdamiseks ja kohus rahuldab AÕS § 80 alusel hageja nõude välja mõista kostja valdusest XXXXasuva korteriomandi valdus ja kohustada kostjat korteriomandi valduse üleandmiseks hagejale. Juhul, kui kostja keeldub kohtuotsust vabatahtlikult täitmast, tuleb kostja korteriomandist välja tõsta.
19.Tulenevalt TsMS §-st 125, §-st 132 on hagi hind 3500 eurot. Menetluskulud
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg-st 1 lähtuvalt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul kohus rahuldab hagi täies ulatuses, mistõttu jäävad tsiviilasja menetluskulud kostja kanda.
21.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
22.Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 1698,60 eurot (koos käibemaksuga) ja riigilõivu summas 150 eurot, kokku 1848,60 eurot. Samuti taotleb menetluskulude väljamõistmist kolmas isik hageja poolel. Kolmas isik palub kostjalt välja mõista menetluskulud seoses lepingulise esindaja tasuga 858,50 eurot (koos käibemaksuga).
23.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
24.Hageja on kohtumenetluses tasunud riigilõivu haginõudelt 300 eurot, millest kostjaga seotud osa on 150 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu tasumine 150 euro ulatuses on tõendamist leidnud ja see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
25.Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on hageja esindaja tasule kulunud menetluskulud põhjendatud. Antud juhul on hageja esmane lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi 10,55 tundi ning hageja hilisem lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 3 tunni ulatuses. Kohus leiab, et hageja esindajate nimetatud menetlustoimingute maht kokku 13,55 tundi on põhjendatud. Hageja lepingulised esindajad on esitanud hagiavalduse, tutvunud kostja seisukohtadega, kohtumäärustega, esitanud vastuseid kostja menetlusdokumentidele ning osalenud kohtuistungil.
26.Kolmanda isiku esindaja on õigusabiteenust osutanud 8,42 tunni ulatuses. Kolmanda isiku esindajal on viidatud aeg kulunud materjalidega tutvumiseks, kliendiga suhtlemiseks, avalduste esitamiseks ning kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja sellel osalemiseks. Kohus on seisukohal, et kolmanda isiku esindaja nimetatud töötundide maht on põhjendatud. Menetlusosalised on käesolevas asjas kolmanda isiku esindaja nimetatud menetlusdokumente koostanud ja esitanud, samuti on asjas toimunud kohtuistung. Seega loeb kohus kolmanda isiku esindaja töötunnid mahus 8,42 tundi põhjendatuks.
27.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et hageja esindajate töötunnihinnad 110 eurot (ilma käibemaksuta) ja 85 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlikud ja jäävad turuhinna raamidesse. Seega arvestades, et hageja esmase esindaja töötundide põhjendatud maht oli 10,55 tundi ning töötunni hind (ilma käibemaksuta) 110 eurot, on hageja esmase esindaja õigusabiteenuse kulud kokku 1160,50 eurot ilma käibemaksuta ja 1392,60 eurot koos käibemaksuga. Hageja hilisema esindaja töötundide põhjendatud maht oli 3 tundi ja töötunni hind 85 eurot ilma käibemaksuta, seega on hageja hilisema esindaja õigusabiteenuse kulud kokku 255 eurot ilma käibemaksuta ja 306 eurot koos käibemaksuga. Kokku on hageja õigusabiteenuse kulud 1696,60 eurot.
28.Tulenevalt eeltoodust loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud 1848,60 euro ulatuses, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust 1696,60 eurot ja riigilõivust 150 eurot.
29.Kolmanda isiku lepingulise esindaja töötunni hind on 85 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o 102 eurot. Kohus loeb selle põhjendatud tunnihinnaks. Võttes arvesse, et kolmanda isiku esindaja töötundide maht oli 8,42 tundi, on kolmanda isiku õigusabiteenuse kulud kokku 858,50 eurot.
30.Kolmas isik taotleb menetluskuludelt ka viivise väljamõistmist, mistõttu tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 alusel kolmanda isiku menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.