Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.05.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-14-58756/34
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 29.05.2015
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1647

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Imbi Sidok- Toomsalu, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

29.05.2015, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-58756

Tsiviilasi

AS (S) hagi IK-S ja SK vastu valduse üleandmiseks ja väljatõstmiseks

Vaidlustatud lahend

Harju Maakohtu 11.03.2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

SK määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik

Hageja: AS (ik XXXXXXXXXXX); Hageja esindajad: vandeadvokaadid Andres Aavik ja Julia Klyukach; Kostja I: IK-S (ik XXXXXXXXXXX); Kostja I esindaja: vandeadvokaat Tanel Mällas; Kostja II: SK (ik XXXXXXXXX); Kostja II esindaja Andrei Plešanov; Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 11.03.2015 määrus muutmata ja SK määruskaebus rahuldamata.

2.Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik

1.8.10.2014 esitas AS (hageja) hagi IK-S (kostja I) ja SK (kostja II) vastu valduse üleandmiseks ja väljatõstmiseks. 12.01.2015 esitas hageja avalduse hagi tagasivõtmiseks kostja II suhtes, kes pärast hagi esitamist täitis hageja nõude ja vabastas vaidlusaluse eluruumi. Hageja palus jätta menetluskulud kostja II kanda. Kostja II pidas menetluskulude jätmist tema kanda äärmiselt ebaõiglaseks, kuna hagi oli tema vastu põhjendamatu. Maakohtu määrus

Sarnased lahendid

Asjaõigus

kuna hageja võttis hagi tagasi. Kohus määras jätkata menetlust kostja I vastu esitatud nõude osas. Maakohus jättis hageja menetluskulud kostja II vastu esitatud nõude osas TsMS § 168 lg 5 alusel kosja II kanda ja rahuldas osaliselt hageja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Kohus mõistis kostjalt II hageja kasuks välja menetluskulud 737 eurot 40 senti ja jättis rahuldamata hageja taotluse 1 542 euro 60 sendi väljamõistmise osas. Maakohus tuvastas, et kostja II on hageja nõude rahuldanud peale hagiavalduse esitamist. Kostja II tõendas, et ta elab alates 17.10.2014 mujal kui vaidlusaluses korteris. Kuna hageja esitas hagiavalduse 8.10.2014, oli kohus seisukohal, et kostja II on hageja nõude rahuldanud pärast hagiavalduse esitamist. Kostja II ei tõendanud, et ta oleks elanud perioodil juuni 2014 kuni 17.10.2014 mujal kui vaidlusaluses korteris. Hageja palus kostjalt II välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga 1 980 eurot (sisaldab käibemaksu) ja riigilõivu 300 eurot proportsionaalselt kostjaga I. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Praeguses asjas võttis kohus menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks kostja II menetluses osalemise ulatuse, kuna kostjad osalesid menetluses oluliselt erinevas ulatuses. Hageja on tasunud riigilõivu 300 eurot, millest tuleb kostjal II tasuda pool, s.o 150 eurot lähtuvalt menetluses osalemise ulatusest (TsMS § 165 lg 1). Järgnevalt analüüsis kohus, millises ulatuses on hageja esindaja tasule kulunud menetluskulud põhjendatud kostja II osas. Kohus ei nõustu arvel nr 1411081 AA märgitud toimingute ajalise kuluga (8 tundi), vaid pidas kostja II menetluses osalemise ulatusele vastavaks hageja menetluskuluks 1 tund ja 35 minutit. Kohus ei nõustunud arvel nr 1501032 AA kirjeldatud toimingute ajalise kuluga (7 tundi). Kohtu hinnangul oli põhjendatud ja vajalik kulu 2 tundi hageja seisukoha ettevalmistamiseks ja nõupidamiseks kliendiga. Kohus ei arvestanud arves kajastatud kulusid, mis olid seotud kostjaga I (aega, mis kulus suhtlemiseks kohtutäituriga ja talle menetlusdokumentide kättetoimetamiseks, kohtutäituri akti läbivaatamiseks ja kohtule edastamiseks, tagaseljaotsuse tegemise taotluse esitamiseks). 22.12.2014 on kohus teinud määruse kostjale I menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamiseks. Kohus on seisukohal, et eelnimetatud määrusega tutvumine ja kliendiga suhtlemine oli toiming, mis tehti kostja I suhtes. 23.12.2014 on kostja II edastanud 22.12.2014 menetlusdokumendi lisad 7-l leheküljel, millega tutvumiseks on põhjendatud ajaline kulu 30 minutit. Kokku on arvel nr 1501032 AA on põhjendatud ja vajalikke toiminguid, millega seotud kulu kuulub kostjalt II väljamõistmisele, tehtud 3 tunni ja 10 minuti ulatuses. Kuna hageja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane, mõistis kohus menetluskulud välja koos käibemaksuga. Hageja esindaja töötunnihind 110 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et hageja esindaja omab kõrgeimat erialast kvalifikatsiooni. Hageja esindaja töötundide põhjendatud maht oli 4 tundi ja 45 minutit ning töötunni hind 132 eurot (koos käibemaksuga). Hageja esindaja õigusabiteenuse põhjendatud kulud koos käibemaksuga on kokku 587 eurot 40 senti, millele lisandub käibemaks 150 eurot.

3.Kostja II palub kohtumääruse tühistada resolutsiooni p-de 4 ja 5 osas ning jätta hageja menetluskulud tema enda kanda. Kostja II palub hagejalt välja mõista tema menetluskulud või alternatiivselt tühistada määrus p 5 osas ja teha uus. Kostja II leiab, et ta on vale isik, kelle peale hagi esitati. TsMS § 168 lg 5 ei ole kohaldatav. Hagi aluseks on hageja ja kostja I vahel sõlmitud leping, kostja II ei ole nimetatud lepingu pool, ega saa valdust üle anda. Aeg-ajalt viibimine vaidlusaluses korteris ei tähenda tegelikku valduse tekkimist. Harju Maakohus on valesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja hindas esitatud tõendeid puudulikult. Kostja II ärakolimine korterist ei olnud tingitud hagi esitamisest. Kui hageja oleks esialgu kohtuväliselt pöördunud kostja II poole, ei oleks ilmselgelt menetluskulud tekkinud. Hagi esitamise ajal ei olnud kostja II teadlik hageja nõudest. Kostja II tegevus ei olnud süüline ja kulude tema kanda jätmine oli äärmiselt ebaõiglane. Kostja II kinnitas, et ta oli elanud vaidlusaluses korteris hageja ja tema abikaasa teadmisel ja loal ning kolis vaidlusalusest korterist välja seoses hageja ja kostja I abielu lahutusega. Hageja pidi hagi esitamisel tõendama, et kostja II reaalselt valdas seda korterit. Maakohus tugines tõendina Eesti Energia AS-i arvetele, mis olid 2014 oktoobris vormistatud kostja II nimele. Kohus järeldas sellest, et kostja II elas/kasutas kõnealust korterit ka oktoobris, ehk peale hagi esitamist. Siinkohal pöörab kostja II tähelepanu, et tema esitas kohtule tõendid, millest nähtub, et Eesti Energia AS-i arved olid vormistatud kostja II nimele ka 2014 novembris ja detsembris, mis kohtu seisukohalt peaks tõendama, et kostja II elas vaidlusaluses korteris ka novembris ja detsembris. TsMS § 168 lg 4-5 regulatsioon nõuab faktiliste asjaolude tuvastamist. Kohus pidi võimaldama kostjale II vaidlusaluseid asjaolusid tõendada kohtuistungil, kuna tegemist oli tema jaoks delikaatsete andmetega. Kohus ei ole arvestanud, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid, milles rakendab kohus TsMS § 447 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet. Olukorras, kus kahe isiku vastu esitati hagi ühe asja raames ühel alusel, ei ole võimalik, et kostja I suhtes võib kohus jõuda vastupidise järelduseni. On tekkinud olukord, kus maakohus on teinud sisulise lahendi asjas, mida pole sisuliselt menetlenud. Kostja II ei ole nõus menetluskulude suuruse määramisega. Hagejat esindasid ühiselt kaks vandeadvokaati. TsMS § 175 lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need olid tingitud asja keerukusest või esindaja vahetumise vajadusest. Kohus pole analüüsinud ega põhjendanud, miks oli tsiviilasi niivõrd keerukas, et tingis mitme esindaja kasutamise vajaduse. Vastus määruskaebusele

6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on vaidlustatud osas õige ja määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Vaidlustatud ei ole hageja poolt hagi tagasivõtmist kostja II suhtes. Seega vaatab apellatsioonikohus maakohtu määruse läbi menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud. Sama paragrahvi lõige 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Praeguse vaidluse keskseks küsimuseks on, kas kostja II on vabastanud XXXXXXX XX-XX eluruumi enne või pärast tema vastu hagi esitamist 8.10.2014. Sellest sõltub, kas hageja kannab oma menetluskulud ise või kannab need kostja II. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et kostja II ei põhistanud, et ta oleks elanud perioodil juuni 2014 kuni 17.10.2014 mujal kui vaidlusaluses korteris. Maakohus oli põhjendatult seisukohal, et kostja II rahuldas hageja nõude pärast hagiavalduse esitamist ning hageja menetluskulud tuli jätta kostja II kanda. Kostja II kinnitas ise kohtule esitatud 3.11.2014 vastuses, et “alates 17. oktoobrist 2014 on tema alaliseks elukohaks XXXXXXX XXX XX-XX, XXXXXXX XXXXX” (I kd, lk 41). Väite kinnituseks esitas kostja II kohtule 17.10.2014 dateeritud üürilepingu (I kd, lk 47-49). Kostja II selgitusel viibis ta XXXXXXX tn korteris küll peale juunit 2014, kuid ei elanud seal. Samas ei tõendanud kostja II, et ta oleks elanud perioodil juuni 2014 kuni 17.10.2014 mujal kui eelnimetatud korteris. Seega on kohus seisukohal, et kostja II on hageja nõude rahuldanud pärast hagiavalduse esitamist ning hageja menetluskulud tuleb jätta kostja II kanda. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse esitajaga, et kostja II ei teadnud tema vastu hagi esitamisest ja tema lahkumine teise elukohta ei olnud sellest asjaolust tingitud. Asja materjalidest nähtuvalt oli kohtul alust nõustuda hagejaga, et kostja II teadis hagi esitamisest. Seega on hageja menetluskulude jätmine kostja II kanda tema vastu esitatud nõude osas põhjendatud. Edasi vastab kohus menetluskulude suurust käsitlevatele kaebuse väidetele. Määruskaebuse väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule käesoleval juhul ette heita ei saa. Menetlusosalisel on õigus valida ise endale üks või mitu lepingulist esindajat ja lepingulise esindaja kulude teiselt poolelt väljamõistmisel tuleb lähtuda konkreetselt tekkinud kuludest. Kohus on kostjalt II välja mõistnud hageja menetluskulud vastavalt kostja II osalemise ulatusele ega mõistnud menetluskulusid arvestusega, et hagejal on 2 esindajat. Maakohus on hageja menetluskulude nimekirja ja selles näidatud kulude koosseisu piisava põhjalikkusega analüüsinud ja määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt.