Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp
Määruse tegemise aeg ja koht
3. september 2015.a, Tartu
Tsiviilasja number
2-12-27843
Tsiviilasi
V.K. hagi Eesti Vabariigi (Keskkonnaministeeriumi kaudu) vastu tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 29. mai 2015.a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Vabariigi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja: Eesti Keskkonnaministeeriumi kaudu (kostja), esindaja Mare Hiiesalu;
(Keskkonnaministeeriumi
Vastustaja: V.K. (hageja), (isikukood lepinguline esindaja Mihkel Nukka
kaudu)
Vabariigi lepinguline
Jätta Eesti Vabariigi (Keskkonnaministeeriumi kaudu) määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 29. mai 2015.a määrus muutmata.
Jätta määruskaebuste menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.
menetlemise
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
kulud
TsMS § 178 lg 3 kohaselt, kui menetluskulude kindlaksmääramisel on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, lahendab ringkonnakohus määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramise peale põhjendatud määrusega. Muul juhul võib ringkonnakohus määruskaebuse lahendada kirjeldava ja põhjendava osata määrusega. Ringkonnakohtu kirjeldava ja põhjendava osata määruse peale ei saa edasi kaevata. Seega jätab kohus käesolevast määrusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKo 3-2-1-119-14 p 19, 3-2-1-77-14 p 12, 3-2-1-171-12 p 13). Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga. Ringkonnakohus märgib, et kohtul ei ole kohustust hinnata minutilise täpsusega arvel näidatud õigusabiteenuse mahtu ja kestust, vaid tervikuna tuleb anda hinnang õigusabikulu vajalikkusele ja põhjendatusele. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus ei ole hinnanud ja analüüsinud hagejate menetluskulusid igakülgselt. Määruskaebuses ei ole esitatud väiteid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.