Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

-

tekkinud

põhjendatud

Mõista Kristo Rossmanilt ja Ott Sutilt solidaarselt OÜ Paikre kasuks välja kannatanu tsiviilhagis K OÜ-ga sõlmitud lepingute tõttu tekitatud kahjunõude menetlemisega seotud menetluskulu 37 551,03 eurot. Mõista Kristo Rossmanilt OÜ Paikre kasuks välja kannatanu poolt süüdistatava süüküsimusega seotud menetluskulu 6837,71 eurot. Mõista Ott Sutilt OÜ Paikre kasuks välja kannatanu poolt kantud ja süüdistatava süüküsimusega seotud menetluskulu 3418,86 eurot.

2.12 -

Välja mõista Eesti Vabariigilt OÜ Paikre kasuks kannatanu poolt kantud ja süüdistatava Kristo Rossmani süüküsimusega seotud menetluskulu 3681,85 eurot. Välja mõista Eesti Vabariigilt OÜ Paikre kasuks kannatanu poolt kantud ja süüdistatava Ott Suti süüküsimusega seotud menetluskulu 1840,92 eurot. Välja mõista Kristo Rossmanilt Eesti Vabariigi kasuks tunnistajakulu 397,10 eurot, ekspertiisikulu 152 eurot ja sundraha 1087,50 eurot. Välja mõista Ott Sutilt Eesti Vabariigi kasuks tunnistajakulu 282,30 eurot ja sundraha 1087,50 eurot. Välja mõista Eesti Vabariigilt Kristo Rossmani kasuks valitud kaitsjale makstud tasu 12 729,20 eurot. Välja mõista Eesti Vabariigilt Ott Suti kasuks valitud kaitsjale makstud tasu 13 895,39 eurot. Jätta apellatsioonimenetluse kulu põhjendatud osas Eesti Vabariigi kanda. Välja mõista Eesti Vabariigilt OÜ Paikre kasuks 1200 eurot; Välja mõista Eesti Vabariigilt Kristo Rossmani kasuks 2488,80 eurot; Välja mõista Eesti Vabariigilt Ott Suti kasuks 2488,80 eurot.

2.13 Tasaarveldada süüdistatavate ja Eesti Vabariigi omavahelised nõuded järgnevalt: -

-

Eesti Vabariigil tuleb Kristo Rossmanile hüvitada maakohtus kantud menetluskulu, mis on seotud süüdistatava õigeks mõistmisega 12 729,20 eurot ja apellatsioonimenetluse menetluskulu 2488,80 eurot, mis teeb kokku 15 218 eurot. Kristo Rossmanil tuleb Eesti Vabariigile tasuda ekspertiisikulu 152 eurot, tunnistajakulu 397,10 eurot ja maakohtu otsusega välja mõistetud sundraha, 1087,50 eurot, mis teeb kokku 1636,60 eurot. Seega tuleb Eesti Vabariigilt Kristo Rossmani kasuks välja mõista 13 581,40 eurot. Eesti Vabariigil tuleb Ott Sutile hüvitada maakohtus kantud menetluskulu, mis on seotud süüdistatava õigeks mõistmisega 13 895,39 eurot ja apellatsioonimenetluse menetluskulu 2488,80 eurot, mis teeb kokku 16 384,19 eurot. Ott Sutil tuleb Eesti Vabariigile tasuda tunnistajatasu 282,30 eurot ja maakohtu otsusega välja mõistetud sundraha 1087,50 eurot, mis teeb kokku 1369,80 eurot. Järelikult tuleb Eesti Vabariigilt Ott Suti kasuks välja mõista 15 014,39 eurot.

Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Menetluse eelnev käik.

kd XXVII tlk 14-27 (resolutiivosa) ja tlk 40-169 (terviktekst)

1.1 Prokuratuur vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega K. Rossman ja O. Sutt mõisteti õigeks KarS § 2172 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos episoodides, mis olid seotud T.U-ga ja OÜ-ga S. 1.2 Kannatanu OÜ Paikre lepinguline esindaja vaidlustas maakohtu otsuse mh osas, millega jäeti osaliselt rahuldamata tsiviilhagis solidaarselt O. Suti ja K. Rossmani vastu esitatud nõue hüvitada K OÜ-ga ebasoodsatel tingimustel sõlmitud lepingutega tekitatud varaline kahju. Lisaks vaidlustas kannatanu maakohtu määratud menetluskulude jaotuse ning menetluskuludelt arvestatud viivisenõude välja mõistmata jätmise. 1.3 O. Suti kaitsja vaidlustas maakohtu otsuse mh osas, mis puudutas süüdistatava süüdi tunnistamist KarS § 2172 lg 1 - § 22 lg-te 1 ja 3 järgi K OÜ-ga seotud episoodis, OÜ Paikre tsiviilhagis esitatud ja K OÜ-ga tehtud tehingutel põhineva kahjunõude osalist rahuldamist ja maakohtu määratud menetluskulude jaotuse. 1.4 K. Rossmani kaitsja vaidlustas maakohtu otsuse mh osas, mis puudutas süüdistatava süüdi tunnistamist KarS § 2172 lg 1 järgi K OÜ-ga seotud episoodis, OÜ Paikre tsiviilhagis esitatud ja K OÜ-ga tehtud tehingutel põhineva kahjunõude osalist rahuldamist ja maakohtu määratud menetluskulude jaotuse2.

K. Rossmani õigeksmõistmises KarS § 217 2 lg 1 järgi ja O. Suti õigeksmõistmises KarS § 2172 lg 1 - § 22 lg 3 järgi osas, mis puudutab OÜ Paikre ja K OÜ jäätmekäitluslepingute ettevalmistamist ja sõlmimist; OÜ Paikre tsiviilhagis esitatud nõude läbivaatamata jätmises osas, mis puudutas kannatanu nõuet, et süüdistatavad hüvitaks K OÜ-ga sõlmitud jäätmekäitluslepingutega tekitatud kahju; osas, millega ringkonnakohus tühistas K. Rossmannile ja O. Sutile maakohtu otsusega KarS § 64 lg 1 mõistetud liitkaristused, mõistis O. Sutile uue liitkaristuse ja määras K. Rossmanile uue katseaja; vähendas tsiviilhagi tagava kohtuliku hüpoteegi summat maakohtu otsusega määratud 169 125,19 eurolt 5500 eurole;

kd XXVII tlk 172-174 (prokuröri apellatsioon), 181-210 (O. Suti kaitsja apellatsioon), kd XXVIII tlk 1-5 (OÜ Paikre lepingulise esindaja apellatsioon), 6-48 (K. Rossmani kaitsja apellatsioon)

kd XXVIII tlk 90-123

Kd XXVIII tlk 125-128 (prokurör), 129-137 (kannatanu lepinguline esindaja)

-

osas, millega ringkonnakohus otsustas enne apellatsioonimenetlust tekkinud menetluskulu hüvitamise.

3.1 Riigikohus saatis kriminaalasja tühistatud Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

osas

uueks

arutamiseks

Tallinna

Süüdistatavatele K. Rossmanile esitatud süüdistus KarS § 217 2 lg 1 järgi ja O. Sutile esitatud süüdistus KarS §-de 2172 lg 1 – 22 lg 1 ja 3 järgi osas, mis on apellatsioonimenetluse esemeks.



tabeli veerg I kajastab vaadeldavat ajavahemikku; tabeli veerg II kajastab K OÜ-lt vastuvõetud jäätmete kogust; tabeli veerg III kajastab K OÜ-ga sõlmitud lepingutes kokku lepitud jäätmete vastuvõtuhinda; tabeli veerg IV kajastab K OÜ-le jäätmete vastuvõtmise eest esitatud arveid ja nende alusel OÜ-le Paikre reaalselt tasutud summasid; tabeli veerg V kajastab K OÜ-ga võrreldavale kliendile kehtestatud jäätmete vastuvõtu keskmist turuhinda, mida pidanuks K OÜ-le tegelikult kohaldatama; tabeli veerg VI kajastab korrutistehte tulemust ehk potentsiaalset tulu, mida OÜ Paikre oleks teeninud siis, kui K OÜ-lt vastu võetud jäätmekogustele (s.o tabeli veerus II toodud andmed) oleks kohaldatud K OÜ-ga võrreldavaga kliendiga kokku lepitud keskmist turuhinda (s.o tabeli veerus V toodud andmed); tabeli veerg VII kajastab lahutustehte tulemust. OÜ-l Paikre saamata jäänud tulu on arvestatud nii, et nendest summadest, mida OÜ Paikre oleks turuhinna kohaldamisel K OÜ tarnitud jäätmetelt saanud, on lahutatud summad, mis osaühing OÜ-ga Paikre kokku lepitud, kuid põhjendamatult madala hinnakirja alusel tegelikult tasus (s.o tabeli veerus V toodud summadest on lahutatud veerus IV toodud summad).5

vt kd II tlk 5-7.

5.3 Kokkuvõtlikult on andmetega tõendatud, et süüdistatavate tegevuse tulemusel ehk nende endi huvides tegutseva K OÜ-le põhjendamatult soodsate jäätmete üleandmisevastuvõtuhindade kehtestamise tõttu jäi OÜ-l Paikre ajavahemikul 2016-2019. a saamata tulu vähemalt 128 420 eurot. 5.4 OÜ Paikre juhatajaks olnud K. Rossmanilt tuleb kannatanu kasuks saamata jäänud tulu 128 420 eurot välja mõista VÕS § 115 ja ÄS § 187 lg 2 alusel ja O. Sutilt tuleb OÜ Paikre kasuks saamata jäänud tulu 128 420 eurot välja mõista TLS § 74 lg 1 ja VÕS § 115 lg 1 alusel. Alternatiivselt võib O. Sutt vastutada deliktiõiguslike sätete ehk VÕS §-de 1044 lg 2, 1043 ja 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 alusel siis, kui tema rikkumised ei ole mingil põhjusel hõlmatud lepingus ja ametijuhendis sätestatud kohustustega. 5.5 K. Rossman ja O. Sutt vastutavad OÜ-le Paikre tekitatud kahju 128 420 eurot eest solidaarselt VÕS § 65 lg 2 mõttes. 5.6 Lisaks kahju hüvitamisele tuleb K. Rossmanil ja O. Sutil tasuda ka viivised kooskõlas TsMS § 367. Põhinõudelt tuleb arvestada viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest ehk 19. juulist 2021. a ning see summa samuti süüdistatavatelt välja mõista. Maakohtu otsus osas, mis on apellatsioonimenetluse esemeks.





OÜ-s Paikre oli klientidele kehtestatud n-ö väravatasu, kuid pikaajalistele klientidele kehtisid kokkuleppehinnad. Viimaste puhul sõltus jäätmete üleandmise-vastuvõtuhind jäätmete mahust ja koostisest. Mida olulisem klient või suurema taaskasutusväärtusega jäätmeid tarniv klient, seda madalam hind. OÜ Paikre juhatajale oli antud vaba voli kujundada osaühingu hinnapoliitikat. K OÜ ja OÜ Paikre sõlmitud jäätmekäitluslepingutes kokku lepitud hinnad määras OÜ Paikre arendusjuhina kindlaks O. Sutt. Need hinnad olid keskmisest madalamad ning eristusid selgelt OÜ Paikre üldisest hinnapoliitikast. K OÜ-ga kokku lepitud keskmisest madalamaid hindu ei õigustanud K OÜ toodud jäätmete kvaliteet ja/või maht, sest K OÜ ei toonud OÜ-sse Paikre kõrgekvaliteedilisi, suure taaskasutusväärtusega jäätmeid ning toodud jäätmekogused olid tagasihoidlikud. Kaitsjate toodud võrdlused äriühingutega (nt G AS), millele olid kehtestatud K OÜ-ga





 

võrreldavad hinnad, on ainetud, sest nende puhul on erinevalt K OÜ-st tõendatud kvaliteetsete jäätmete tarnimine. K OÜ ei aidanud OÜ-l Paikre laiendada geograafilist haaret, sest teistest piirkondadest tarnitud kogused ei olnud märkimisväärsed ning see järelikult keskmisest madalamat hinda ei põhjenda. K OÜ panus aidata kaasa OÜ Paikre eesmärkide saavutamisele – nt suurendada jäätmekäitluses ehitusjäätmete osakaalu – jäi väikeste mahtude tõttu väheseks ja järelikult ei olnud sellestki tingitud keskmisest madalam hind. K OÜ kehtestas oma klientidele jäätmete üleandmise-vastuvõtuhinnad, mis olid OÜ Paikre hinnakirjast odavamad ning teenis nii jäätmete vahendamisest kasu. Süüdistuses kajastatud ajavahemikul oli K OÜ seotud O. Sutiga ja K. Rossmaniga. K OÜ ja süüdistatavate majandushuvid langesid kokku, sest O. Sutt ja K. Rossmann olid äriühingu tegelikud kasusaajad. K OÜ oli n-ö puukfirma, mille abil OÜ Paikre juhataja ja arendusjuht toimetasid osa äriühingu tulust enda kontrolli alla.

6.5 Prokuratuuriga pole põhjust nõustuda osas, mis puudutab OÜ-le Paikre tekitatud varalise kahju suurust. Prokurör lähtus kannatanu arvestusest, too omakorda võrdlusest K OÜ-le väidetavalt sarnase kvaliteedi ja mahuga jäätmeid toonud klientidega. Kannatanu seisukoht pole õige, sest K OÜ-ga kõrvutatud OÜ H viis OÜ-sse Paikre vaadeldavate aastate jooksul mahult vähem (ehitus)jäätmeid ning K OÜ-ga võrreldud Ä selgelt ebakvaliteetsemaid (sega)olme)jäätmeid. Seega on õiglane lähtuda OÜ Paikre klientide keskmisest jäätmete üleandmise-vastuvõtuhinnast, mis arvestab nii suurte kui ka väikeste ettevõtjatega sõlmitud kokkuleppeid. 6.6 Keskmine turuhind ehitusjäätmete puhul on seega: 2016. a 35,80 eur/tonn; 2017. a 39,6 eur/tonn; 2018. a 45,667 eur/tonn ja 2019. a 49,429 eur/tonn. Arvutustehtes neid lähteandmeid kasutades on kahju, mis seondub ehitusjäätmetega, kokku 92 835,54 eurot. 6.7 Keskmine turuhind segaolmejäätmete puhul on seega: 2016. a 44,60 eur/tonn; 2017. a 44,50 eur/tonn; 2018. a 52,40 eur/tonn ja 2019. a 54,857 eur/tonn. Arvutustehtes neid lähteandmeid kasutades on kahju, mis seondub segaolmejäätmetega, kokku 5340,56 eurot. 6.8 Saadud summade liitmisel on kahju kokku 98 176,10 eurot ning tegu on OÜ-l Paikre tekkinud otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 3 mõttes. Kahju ületab kahekordselt KarS § 121 p 2 sätestatud suure varalise kahju määra, mis on ühtlasi ka vajalik KarS § 217 2 objektiivse teokoosseisu element. Selle kahju tekitasid OÜ-le Paikre K. Rossmann ja O. Sutt. Süüdistatavate käitumise ja OÜ-l Paikre kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. K. Rossman kuritarvitas OÜ Paikre juhatajana osaühingu usaldust, kui sõlmis K OÜ-ga jäätmekäitluslepingud, millest said kasu K OÜ ja tolle kaudu ka tema ise. Süüdistatav rikkus OÜ Paikre ärihuve mittejärgivaid tehinguid tehes juhatuse liikme kohustusi ja ei olnud osaühingule lojaalne. O. Sutt aitas K. Rossmanile kaasa, sest tal oli OÜ Paikre arendusjuhina õigus määrata kindlaks jäätmete vastuvõtuhinnad ning just tema lõi tingimused OÜ-l Paikre kahju tekkimiseks. O. Sutt valmistas vastutavana töötajana ette kõik süüdistust läbivad lepingud K OÜ-ga, mis allkirjastati juhataja poolt või volituse alusel. OÜ Paikre töötajana oli O. Sutilgi nii töölepingu- kui ka ametijuhendijärgne kohustus olla oma tööandja suhtes lojaalne, kuid süüdistatav seda ei olnud, sest ta korraldas paralleelselt K OÜ majandustegevust ja sai äriühingu arvel sarnaselt K. Rossmaniga isiklikku kasu. 6.9 Kuivõrd K. Rossman ja O. Sutt said K OÜ arvel isiklikku kasu, siis seadsid nad enestele eesmärgiks selle, et K OÜ annaks OÜ-le Paikre jäätmeid üle võimalikult madala hinnaga, teenimaks suuremat tulu. Järelikult panid mõlemad süüdistatavad neile etteheidetava teo toime kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes.

ehitusettevõtted ning K. Rossman kasutas üldist mõistet isik, kuid selgitas ühtlasi, et peab silmas nii era- kui ka juriidilisi isikuid. Asja lahendamise kontekstis on märksa olulisem asjaolu, mida maakohus eiras: K. Rosmann ja RM kinnitasid riimuvalt, et K OÜ-sse toodi pigem selliseid ehitusjäätmeid, mis olid eelnevalt sorteerimata ning seda isikute poolt, kes ise eelsorteerimisega ei tegele – nt ehitusettevõtjad. 10.2 Maakohus asus seisukohale, et K. Rossmani ja RM ütlused K OÜ kvaliteetsete jäätmete kohta olid paisutatud. Kohus leidis seda põhjusel, et esiteks pole hea kvaliteet eluliselt usutav ning arutles seejärel OÜ H jäätmete koostise üle. Esiteks ei tugine maakohtu väide, et RM ütluste kohaselt sisaldasid K OÜ jäätmed põhiliselt korralikku ehitusmaterjali ja tööriistu, tunnistaja ütlustele. RM ütles tegelikult seda, et ehitusjäätmed sisaldasid palju hea väärtusega materjali, kuid mitte valdavas osas. Tunnistaja ütlus on loogiline – vastasel korral polekski saanud neid jäätmeid ehitusjäätmetena vastu võtta. RM kirjeldab veenvalt ka seda, et ehitusettevõtte jaoks on sellise materjali sorteerimine ja taaskasutusse võtmine kallim kui jäätmekeskusele üle andmine. Tunnistaja ütlused on eluliselt usutavad, sest nii on majanduslikult mõistlik: jäätmete sorteerimisele spetsialiseerunud jäätmejaam saab seda teha kordades efektiivsemalt kui ehitusettevõtja. Teiseks ei tugine maakohtu seisukoht OÜ H jäätmete hea kvaliteedi kohta tõenditele – tunnistaja RR lükkas selle väite ümber. Sealjuures on vale ka kohtu hinnang, et RR andis selles osas valeütlusi. 10.3 Kokkuvõtlikult on K. Rossmani ja RM ütlused usaldusväärsed ning koos tunnistaja RR ütlustega moodustavad need loogilise ja jälgitava terviku.

12.1 Kriminaalasjas on tõendatud fakt, et erinevate klientide poolt OÜ-sse Paikre toodud jäätmed oli erineva kvaliteediga ning samas pole esitatud mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et K OÜ jäätmed oleks olnud halva kvaliteediga. Maakohus asus seisukohale, et OÜ H toodud prügi sisaldas valdavalt puitu ning oli sel põhjusel kvaliteetne ehk kõrge taaskasutusväärtusega. See väide on tõendamata ning sealjuures tunnistas maakohus vastupidist väitnud tunnistaja RR ütlused põhjendamatult ebausaldusväärseks. Kui vaadata RR ütlusi, siis need riimusid K. Rossmani ütlustega, kes rääkis sama – OÜ H tarnitav prügi ei olnud eelsorteeritud ning ei sisaldanud puitu. Mõlema ütlustega haakuvad ka TL ütlused, kes kinnitas, et ka hiljem oli nii. Tunnistajate ütlustega riimuvad ka kirjalikud tõendid ehk OÜ Paikre 2017-2019 jäätmearuanded. Nendes kajastatust nähtub, et OÜ H tõi OÜ-sse Paikre puitu alles 2019. a ja sedagi marginaalses koguses ehk 3,86 tonni. Ülejäänud jäätmearuanded ei sisalda üldse märget, et OÜ H oleks OÜ-sse Paikre puidujäätmeid toonud, kuigi nii 3. juuni 2014. a lepingu lisa 4 kui ka 21. detsembri 2016. a lepingu lisa seda võimaldasid. Arvestades, et 1) OÜ H tõi OÜ-sse Paikre 2019. a 692 tonni ehitusjäätmeid, millest puidu osakaal oli 3,86 tonni ehk 0.56% ning 2) isegi kui arvestada TL ütlusi ja väita, et alla 50% liigi toomine võimaldas kvalifitseerida jäätmeid mõne teise prügiliigina, pidi puidu osakaal OÜ H jäätmetes olema ikkagi marginaalne. Vastasel juhul oleks 2019. a juba eraldisorteerituna pidanud puidu osakaal olema märkimisväärselt suurem kui 0,56%. Palju tõenäolisem on, et OÜ H ehitusjäätmed ei sisaldanud puitu märkimisväärses koguses ning seega ei andnud seda öelnud RR valeütlusi.

mingisugune kindlaksmääratud kasumimarginaal. Kriminaalasjas on tõendatud, et K OÜ tasutud hind ületas OÜ-l Paikre tekkinud kulu. 15.2 Omahinna arvutamisel tuleb silmas pidada, et lisaks käitlemistasule sai OÜ Paikre lisatasu taaskasutatavate materjalide müügist, mis ML sõnul oli keskmise kliendi puhul oli 10% tulust. Siin tuleb arvestada, et käsilolevas asjas on tuvastatud, et K OÜ jäätmetes oli võrreldes keskmise kliendiga rohkem taaskasutatavat materjali - K OÜ jäätmeid ei suunatud RR sõnul liinile. Suurem taaskasutatavate materjalide hulk vähendab saastetasu, sest taolist materjali ei pea ladestama. Saastetasu osakaal omahinna arvutuse muutuvkulust on ML sõnul ca 31.1%-44,3%. 15.3 Prokuratuuri esitatud ja ML koostatud tabelites on üritatud jaotada üldhalduskulusid töölõikude peale, kuid seda on tehtud kogu tulu võrdlemisel töölõigu tuluga. Olemuslikult on tegemist püsikuludega, kuivõrd need ei tõuse lineaarselt täiendava töölõigu lisandumisega. 15.4 Vaidlust pole selle üle ja on tõendatud, et K OÜ tasus OÜ-le Paikre 2016. a 25 eur/tonn; 2017. a 27 eur/tonn, 2018. a 28 eur/tonn ning 2019. a 29 eur/tonn. 15.5 Esitatud tõendite kohaselt oli näiteks 2017. a ehitusjäätmete käitlemise muutuvkulu 22,13 eurot, millisest saastetasu 6,89 eurot (31,1%). Koos püsikuludega oli omahinnaks 27,83 eurot. Seega ületas K OÜ ehitusjäätmete käitlemisest saadud tulu (27 eurot/tonn käitlemistasu + >10% materjalide müük =>29,7) igal juhul selle omahinna. Seejuures ei võta arvutuskäik arvesse, et K OÜ jäätmete pealt pidi tasuma vähem saastetasu, mis moodustas muutuvkulust 22,13 eurot 31,1%. 15.6 Esitatud tõendite kohaselt oli näiteks 2019. a teise kvartali ehitusjäätmete käitlemise muutuvkulu 26,92 eurot, millisest saastetasu 11,95 eurot (44,3%). Koos püsikuludega oli omahinnaks 33,10 eurot. Seega ületas K OÜ ehitusjäätmete käitlemisest saadud tulu (29 eurot/tonn käitlemistasu + >10% materjalide müük =>31,9) igal juhul omahinna muutuvkulu. Seejuures ei võta arvutuskäik arvesse, et K OÜ jäätmete pealt pidi tasuma vähem saastetasu, mis moodustas muutuvkulust 26,92 eurot 44,3%. 15.7 Väärib märkimist, et mõlemal juhul ei sisalda kuluarvestused plastpakendite müüki, mis tuleks samuti lisada K OÜ jäätmete käitlemisest saadud tulule. 15.8 Ainetu maakohtu p-s 22.3 toodud seisukoht, et kaitsja seisukoht, mille kohaselt on tähtsusetu väide, et lisaks käitlemistasule võis OÜ Paikre saada lisatasu taaskasutatavate materjalide müügist ning taaskasutatavate jäätmete tõttu tuli maksta vähem saastetasu. Siin väärib märkimist, et erinevate klientide puhul on saastetasud ja taaskasutatava materjali väärtus erinev. Seega pole õige tugineda ML tehtud üldistustele ja väita, et teiste klientide puhul olid kulud ja tulud samasugused nagu K OÜ-l ning ainuke vahe tekkis sorteerimistasust. 15.9 Eeltoodule tuginedes on ebaõige väide, et K OÜ tehingud olid Osaühingule Paikre kahjumlikud. Ainuüksi lihtsalt kättesaadavate osaliste andmete pinnalt ning lisatulu ja saastetasu arvestamata saab tõsikindlalt väita, et K OÜ jäätmete käitlemine ületas enamjaolt kogu omahinna ning 2019. a jäi napilt alla lisaks muutuvkulule püsikulude katmisest.

16.1 Maakohus väljus süüdistuse piiridest väites, et K OÜ kliendid oleksid toonud prügi otse OÜ-sse Paikre. Kuigi maakohus räägib mitmel korral (nt p-des 18.1, 18.2, 22, 22.2) sellest, et K OÜ oli ebavajalik vahendaja klientide ja OÜ Paikre vahel, ei ole seda asjaolu käsitanud süüdistus. Lisaks ei leia süüdistuses ridagi selle kohta, et OÜ Paikre oleks saanud küsida K OÜ-lt kõrgemat hinda. 16.2 Kehtiva kohtupraktika järgi võib KarS § 2172 kaitstava vara hulka kuuluda ka saamatajäänud tulu, kuid vara suurenemise ootuse saab lugeda varaks ainult siis, kui kavatsus ja võimalus teenida tulu on nii kindel, et sellele saab omistada majandusliku väärtuse. See tingimus antud juhul täidetud pole – OÜ Paikre oleks saanud K OÜ-lt suuremat tulu üksnes olukorras, kus oli mõlemapoolne tahe ja reaalne võimalus tasuda suuremat teenustasu. Olukorras, kus OÜ Paikre poleks K OÜ-le teenust osutanud – näiteks võimaliku hinnavaidluse tõttu – oleks K OÜ viinud jäätmed OÜ Paikre konkurendile. Lisaks saaks saamatajäänud tulu jaatada vast juhul, kui K OÜ toodud jäätmete sorteerimine võttis ära ressursi, mida oleks saanud kasutada teise, kõrgemat hinda tasuva kliendi jäätmete sorteerimiseks. Kuivõrd saamatajäänud tulu tuvastamiseks vajalikke fakte süüdistusest ei leia, ei ole tegelikult põhjust kõiki noid võimalusi KarS § 217 2 teokoosseisu kontekstis üldse hinnata. 16.3 Maakohus võttis nii ehitus- kui ka olmejäätmete puhul rikkumise piiriks OÜ Paikre klientide keskmised hinnad ja võrdles neid K OÜ-ga kokku lepitud hindadega. 16.4 Ehitusjäätmete puhul on maakohtu rehkendatud keskmine hind 2016. a 35,80 eur/tonn; 2017. a 39,60 eur/tonn, 2018. a 45,667 eur/tonn ja 2019. a 49,249 eur/tonn. Kui võrrelda seda prokuratuuri esitatud tabelis toodud andmetega, siis tuleb tõdeda, et K. Rossman pani toime kuriteo nii 2016. a kui ka 2017. a R AS, E AS ja K OÜ puhul; 2018. a R AS, E AS, D OÜ ja K OÜ puhul; 2019. a R AS, D OÜ ja K OÜ puhul. 16.5 Segaolmejäätmete puhul on maakohtu rehkendatud keskmine hind 2016. a 44,60 eur/tonn, 2017. a 44,50 eur/tonn, 2018. a 52,40 eur/tonn ja 2019. a 54,857 eur/tonn. Kui võrrelda seda prokuratuuri esitatud tabelis toodud andmetega, siis tuleb tõdeda, et K. Rossman pani toime kuriteo 2016. a R AS, E AS ja K OÜ puhul; 2017. a R AS, E AS, Ü OÜ, K OÜ ja G AS puhul; 2018. a R AS, E AS, K OÕÜ ja G AS puhul; 2019. a E AS, K OÜ, M OÜ ja G AS puhul. 16.6 Kuigi maakohus tõdes, et erinevate klientide poolt toodud jäätmed olid erineva kvaliteediga, ei arvestanud kohus sellega rikkumise ja kahju ulatuse kindlaksmääramisel. Kuigi pole tõendid selle kohta, et K OÜ tarnitud jäätmed oleks olnud halva kvaliteediga, piirdus maakohus üksnes K OÜ-le kehtestatud hindade võrdlemisega teiste klientide toodud jäätmete hinna keskmisega. Siin väärib märkimist seegi, et kuigi maakohus tõdes, et K OÜ hindu ei saa võrrelda OÜ-ga H või Pga, arvestas kohus sellegipoolest nende äriühingute hindu keskmise hinna arvutamisel. Sealjuures olukorras, kus tegelikult on tõendatud, et K OÜ toodud jäätmed olid hea kvaliteediga, mis tingiski nendega kokku lepitud, madalama hinna. Süüdistatava O. Suti kaitsja apellatsioon osas, mis puudutab süüküsimust.

süüdistatav KarS §-de 2172 lg 1 – 22 lg-te 1 ja 3 järgi esitatud süüdistuses õigeks. Alternatiivselt palub apellant juhul, kui ringkonnakohus peaks leidma, et apellatsioonis toodud rikkumisi pole võimalik kõrvaldada, saata kriminaalasi KrMS § 341 lg 3 alusel maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Oma taotlusi põhjendab O. Suti kaitsja kokkuvõtlikult nii.

19.2 K. Rossman oli süüdistuses kajastatud perioodil OÜ Paikre juhataja ning RM K OÜ juhataja. Järelikult on nende ütlused tõe välja selgitamisel äärmiselt olulised ning neid ei saa kõrvale jätta paljasõnalise tõdemusega, et ütlused on paisutatud. 19.3 Tõendamata on maakohtu väide, et K. Rossmani ütlus selle kohta, et K OÜ oleks kõrgema hinna kohaldamisel läinud mõne OÜ Paikre konkurendi juurde prügi pakkuma, pole usutav. Maakohus jätab tähelepanuta, et kui rääkida jäätmekäitlusest, siis siin on ettevõtja jaoks hind määrav. Seda väitis ka RM ning lisaks on Pärnus jäätmekäitluse vallas tihe konkurents: samas valdkonnas tegutsevad Ä OÜ ning D OÜ, mis pealegi asuvad erinevalt OÜ-st Paikre Pärnu linnas, mitte keskusest kaugel asuvas Paikusel.

21.5 Vale on maakohtu viide tunnistaja SL ütlustele ning järeldus justkui oleks tunnistaja öelnud, et ta töötas K OÜ-s ning talle andis tööülesandeid O. Sutt. Tunnistaja ütlusi vaadates ei ole SL mitte midagi taolist väitnud. 21.6 Lisaks andis RM ülevaate sellest, mis puudutab väidetavalt K OÜ varade arvel O. Suti kulude kandmist. Esiteks oli tegu tagasi makstava laenuga ja teiseks ei olnud suurem osa süüdistuses käsitatud arvetest O. Suti kulu, vaid K OÜ ettevõtluskulu. 21.7 Mis puudutab K OÜ arvelt sularaha välja võtmist, siis selle kohta sõnas RM, et seda raha kasutati samuti K OÜ huvides, näiteks töötajatele palkade maksmiseks. RM ütlusi kinnitas tunnistaja JT öeldes, et ta töötas K OÜ-s, tegi ehitustöid OÜ Paikre asukohas ning sai palka sularahas, mida maksis talle O. Sutt. 21.8 Pärnumaal asuva korteri remonditööd tehti tõepoolest K OÜ arvel, kuid see toimus 5. märtsil 2019 sõlmitud kokkuleppe alusel. K OÜ ja O. Sutt leppisid kokku, et tegu on laenuga, mille O. Sutt tagastab koos teenustasuga osaühingule pärast seda, kui korter on võõrandatud. 21.9 Pealegi ei olnud O. Sutil vajadust, et K OÜ tasuks tema isiklikke kulusid, O. Suti isa MS ütlustega on tõendatud, et süüdistataval oli piisavalt raha, kuna teda toetasid lähedased ning samuti sai O. Sutt arvestatavat tulu metsa tegemisest.

jaoks kahjumlikud. See, et K OÜ-le olid kehtestatud madalamad hinnad, oli tingitud K OÜ jäätmete kvaliteedi ning taaskasutuse ulatuse ja pooltevahelise koostöö olemusega. Pealegi selgitas OÜ Paikre pikaajaline nõukogu liige T.U seda, et nõukogu juhatusele jäätmete kokkuostuhindade määramisel piire ei seadnud ning kuigi K OÜ-ga kokku lepitud hinnad olid madalamad, oli kasum tõusnud ning seega oli OÜ Paikre jaoks tegu õige otsusega. 24.7 Viimaks ei oma asjaolu, mis hinnaga K OÜ ise oma klientidele teenust pakkus, üldse tähtsust, sest vahendamiselt teenimine kriminaliseeriks ärimudeli, kus tooteid ja/või teenuseid vahendatakse alltöövõtjate või partnerite kaudu. Kannatanu OÜ Paikre apellatsioon tsiviilhagis esitatud nõuet puudutavas osas.





kannatanu selgitas kohtuvaidlustes põhjalikult, miks on OÜ H ja Ä jäätmete kogust, kvaliteeti ja kliendi olulisust arvestades K OÜ-ga võrreldavad lepingupartnerid. Järelikult on saamatajäänud tulu rehkendamisel põhjendatud lähtuda OÜ-le H ja Pga kokku lepitud hindadest; hagis kasutatud metoodika ehk hinnavõrdlus OÜ-ga H ja Ä on korrektsem, kui maakohtu rakendatud keskmise hinna metoodika. Seda põhjusel, et maakohus lähtus üksnes tabelis toodud andmetest, kelle hulgas on ka OÜ Paikre n-ö suurkliendid. Kogu kliendibaasi ehk sadu kliente arvesse võttes tuleks keskmine hind kõrgem ning seega on kahjuarvestus niigi konservatiivne; maakohus võttis keskmise hinna arvestusse K OÜ-ga kokku lepitud hinnad. Seda teha ei või, sest need olid ebaõiglaselt madalad ning viivad keskmist hinda põhjendamatult alla.

Menetluse edasine käik.

apellatsioonimenetluse pooltega, et apellatsioonid tuleb lahendada kirjalikus menetluses. Suulist menetlust mitte keegi apellantidest varem taotlenud pole ning vajadust korraldada kohtuistung täiendavate tõendite esitamiseks ning uurimiseks, ei tõusetunud. Kohtu määratud tähtajaks esitasid kirjalikud seisukohad kõik apellatsioonimenetluse pooled. 26.2 Lisaks kirjalikele seisukohtadele laekusid kannatanu lepinguliselt esindajalt ja süüdistatavate kaitsjatelt ka taotlused apellatsioonimenetluse kulu kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks. Prokuratuuri lõplik seisukoht.

näha, et aastate jooksul (s.o enne O. Suti e-kirja) oli keskmine hinnatõus K OÜ puhul ca 3,65%, kuid ülejäänud OÜ Paikre klientidel ca 25%. 27.5 Saamata jäänud tulu puhul oleks õige lähtuda OÜ Paikre klientide keskmisest hinnast, kuid samas on selge, et ükskõik millise metoodika kasutamisel (s.o kas arvestada keskmist hinda või võrreldavaid kliente vms) jääb tulemus samaks: K OÜ-le kehtestatud hinnad olid tunduvalt madalamad kui teistel OÜ Paikre klientidel ning OÜ-l Paikre jäi sel põhjusel saamata vähemalt 40 000 eurot, mis on KarS § 217 2 objektiivse teokoosseisu vajalik osis. Toodu tõttu on O. Sutt ja K. Rossman neile esitatud süüdistuses ka süüdi. 27.6 Kuigi süüdistatavad mõisteti KarS § 3001 lg 2 järgi õigeks, ei tingi eeltoodu maakohtu mõistetud karistuse leevendamist, sest K. Rossmanile ja O. Sutile maakohtu otsusega mõistetud karistused vastavad jätkuvalt nende süü suurusele. 27.7 OÜ Paikre nõue on põhjendatud, sest tsiviilhagi rahuldamine kuriteo koosseisulist kahju ületavas summas pole välistatud. Kannatanul on õigus, et maakohtu kasutatud metoodika – arvestada keskmise hinna arvutamisel lähteandmete hulka ka K OÜ-le rakendatud põhjendamatult madal hind – ei ole kohane. Kuna OÜ Paikre nõue on põhjendatud, pole põhjust muuta ka tsiviilhagi tagamisabinõu. O. Suti kinnisvarale seatud hüpoteegisummat võib kohendada vastavalt nõude osas tehtud otsustusele. Kannatanu OÜ Paikre lõplik seisukoht.



kriminaalasjas on tõendatud, et K OÜ tegutses OÜ Paikre teeninduspiirkonnas; kuna K OÜ ei käidelnud jäätmeid ja oli üksnes vahendaja, oleksid kliendid K OÜ puudumisel pidanud jäätmed ise utiliseerima või andma need samas piirkonnas tegutsevatele vedajatele. Olukorras, kus lähim alternatiivne prügila asus ca 100 km kaugusel Väätsal, oli majanduslikult kasulikum viia jäätmed OÜ-sse Paikre; OÜ Paikre teeninduspiirkonna vedajad/sorteerijad olid ühtlasi ka OÜ Paikre kliendid. Seega oleks K OÜ kogutud jääde jõudnud moel või teisel ikkagi OÜ-sse Paikre ning kannatanu oleks saanud teenida tulu jäätmeid kas otse eraisikutelt või teistelt vedajatelt vastu võttes. Sealjuures oleks seda saanud teha vähemalt osaliselt väravahinnaga ehk märksa kõrgemate hindadega kui hagis näidatud arvestus;







kliendid ei tulnud otse OÜ-sse Paikre, sest K OÜ-l oli tänu O. Suti ja K. Rossmani tegevusele võimalik kehtestada jäätmete vastuvõtuhind, mis oli OÜ Paikre omast soodsam; K OÜ-le kehtestatud hinnakirja kõrvale jättes olid OÜ Paikre ülejäänud klientidega kokku lepitud hinnad turutingimustele vastavad ja jätkusuutlikud, vastasel korral ei oleks nood OÜ-sse Paikre aastate vältel nii suures mahus jäätmeid toonud. Järsk hinnatõus pärast kriminaalmenetluses teada saamist 1. septembril 2019 viitab, et K OÜ jaoks jäi n-ö sissetöötatud ärimudel kasumlikuks ka uute hindadega; OÜ Paikre peamine sissetulek on vastuvõetud jäätmete eest saadav tasu.

28.3 Juhul, kui OÜ Paikre oleks sama koguse jäätmete eest, mis K OÜ tõi, saanud turuhinda, oleks OÜ Paikre teeninud rohkem tulu. Sealjuures ei oleks täiendavaid kulutusi tekkinud, kuna käideldavate jäätmete maht oleks jäänud samaks. Kas turuhinnaga või sootuks ilma K OÜ vahenduseta oleks OÜ Paikre teeninud täiendavat tulu vähemalt 128 420 eurot. 28.4 Kahjuarvestuse tegemisel tuleb aluseks võtta K OÜ-ga võrreldavad kliendid OÜ H ja Ä. Alternatiivselt võib rakendada keskmist turuhinda, kuid sealt tuleb välja jätta K OÜ-le sihilikult kehtestatud ja turuhinnast madalamad hinnad. K. Rossmani kaitsja lõplik seisukoht.

paindlikum. Väide, et sõidukid Renault Kangoo ja Mercedes-Benz olid varem seotud O. Suti perekonnaliikmetega, ei ole asjassepuutuv olukorras, kus rendihind oli soodne ning OÜ Paikre sõidukeid vajas ja kasutas. 30.2 Teiseks tõi K OÜ jäätmeid, mis olid kõrge taaskasutusväärtusega ja seega OÜ Paikre jaoks väiksema käitluskoormusega ning kõrgema edasimüügipotentsiaaliga. Jäätmete kogus ja kvaliteet olid need, mis tegid võimalikuks K OÜ-ga kokku lepitud hinnad. See, millised hinnad kehtisid K OÜ klientidele, puudutab K OÜ, mitte OÜ Paikre äritegevust. 30.3 Kolmandaks on vale prokuratuuri väide, et K OÜ-l võimaldati jäätmeid sorteerida OÜ Paikre territooriumil eesmärgiga suurendada K OÜ mahtusid ning sealtkaudu ka O. Suti isiklikku kasu. Tegelikult plaaniti, et K OÜ osutab OÜ-le Paikre jäätmete sorteerimisteenust, jäätmed oleks jäänud OÜ-le Paikre. Viimane oleks sorteeritud jäätmeid käidelnud, realiseerinud ja arvele võtnud. Toodu poleks mitte kuidagi K OÜ mahte suurendanud. Sorteerimisprotsessi kaasamine seevastu oli põhjendatud: K OÜ-l olid olemas nii töötajad kui võimekus ning see võimaldanuks OÜ Paikre tööprotsesse optimeerida ja efektiivsemaks muuta. 30.4 Neljandaks on fakt, et K OÜ kaudu suurendas OÜ Paikre oma geograafilist haaret ja jäätmekäitlusmahtu. Tegu ei olnud kunstliku vahendusega, vaid koostöö oli toimiv ja OÜ-le Paikre kõigiti kasulik. Kahtlemata väärib märkimist, et OÜ-l Paikre oli olemas müügijuht – AV – kelle ülesandeks oli jäätmete hankimine. Järelikult oli OÜ-l Paikre olemas nii kompetents kui ka ressurss sama piirkonna ettevõtjatega tegelemiseks, kuid kuna seda ei tehtud, siis ei lähtutudki koostöös K OÜ-ga sellest, et OÜ Paikre ei suutnud või ei soovinud ise otse suhelda, vaid K OÜ pakkus lisandväärtust sellega, et koondas hajutatud jäätmevood ühtlaseks ja hõlpsalt hallatavaks tarneliiniks. Lisaks eeltoodule on tõendatud, et K OÜ koostööd V OÜ-ga ning teiste tarnijatega korraldas RM, mitte O. Sutt ning vale on süüdistuse keskmesse tuua asjaolud, mida süüdistatavad ei saanud mitte kuidagi mõjutada ja/või kontrollida. 30.5 Viiendaks jääb arusaamatuks väide, et O. Sutt n-ö kirjutas hinnad iseendale. Hindade määramine ja ülevaatamine oli tavapärane protsess, näiteks O. Suti 17. septembri 2019. a ekirjas käsitatakse lisaks K OÜ-le teisigi kliente ning hindade korrigeerimise vajadus oli tingitud turuolukorrast ja OÜ Paikre kasvavatest kuludest. Pärast hindade ajakohastamist muutis K OÜ oma klientidega varem kokku lepitud hindu ning alates 2020. a hakkasidki OÜsse Paikre toodavad jäätmekogused kahanema ning näiteks varem Läänemaalt K OÜ kaudu OÜ-sse Paikre liikunud jäätmed sinna enam ei jõudnud. Toodu kinnitab kaitseväidet, et hind mõjutab jäätmevoogu ning hinnatundlikkus ja konkurentsivõime on jäätmekäitluses reaalsed tegurid, millega peab arvestama. Hinnatõus katkestaski varem toiminud tarnesuhted. 30.6 Kuuendaks on vale prokuratuuri viide asjaolule, et Eesti Vabariigis on ainult 5 tavaprügilat ning OÜ-le Paikre lähim, Väätsa prügila asub 95 km kaugusel. Jättes kõrvale selle, et märgitud vahemaad ei loeta jäätmekäitluses ebamõistlikult kaugeks, ei arvesta prügilate geograafilise paiknemise argument Eesti j jäätmekäitluse süsteemi toimimismudelit. Lisaks prügilatele tegutsevad konkreetsetele jäätmetele spetsialiseerunud jäätmekäitlusettevõtjad ja -jaamad (nt G AS, PT OÜ, G OÜ). K OÜ-le kõrgemate hindade kehtestamisel oleks osaühingul olnud reaalsed võimalused suunata prügivoog mujale ning seega ei ole õige väita, et ainuvõimalik sihtkoht oli OÜ Paikre. Prokuratuuri märkus, et K OÜ poolt jäätmete viimine mujale poleks olnud kooskõlas jäätmete kokkuostuturul kehtiva läheduse printsiibiga ei arvesta JäätS seletuskirjaga, mille kohaselt tuleb läheduse põhimõtet käsitada kogu Eesti territooriumi kontekstis, s.o Eesti väiksust arvestades on kõik kohalikud omavalitsused üksteisele piisavalt lähedal. Sama põhimõtet on rõhutatud ka kohtupraktikas

(Tallinna Halduskohtu otsus 3-11-2947). Järelikult pole põhjust väita, et K OÜ-l puudusid reaalsed alternatiivid. Prokuratuuri väide, et kõrgema hinna kehtestamisel oleks jäätmed ikkagi liikunud OÜ-sse Paikre, on paljasõnaline. 30.7 Seitsmendaks on väär prokuratuuri arusaam, mille kohaselt on jäätmekäitluses rakendatav hinnakujundus universaalne ja võrdne kõikidele klientidele. Kriminaalasjas on tõendatud, et jäätmete üleandmise-vastuvõtuhind sõltus jäätmete koostisest, kvaliteedist ja taaskasutuspotentsiaalist. K OÜ-le kehtestatud hinnad olid kooskõlas OÜ Paikre üldise hinnapoliitikaga ning vastavuses ka uue juhtkonna tegevusega. Nii näiteks sõlmiti 2020. a OÜ Paikre ja U OÜ (mille juhataja on RM) leping, milles kehtestati jäätmete vastuvõtuhinnaks 39 eur/tonn. Järelikult ei olnud K OÜ-ga kokku lepitud hind erikohtlemine, vaid tegu on tavapärase praktikaga. 30.8 Kaheksandaks tuleb saamatajäänud tulu sisustada konkreetsete asjaoludega. Praegu on seda tehtud oletustega. Klientidele kehtestatud keskmine hind ei võimalda teha järeldusi konkreetsele kliendile kehtestatud hinna kohta, kus võetakse arvesse jäätmevoogude koostist, logistikakulusid, kliendisuhete ajalugu, jäätmete mahtu jpm. Prokuratuuri kahjuarvestus ei arvesta seda, et K OÜ võttis enda kanda mitmed halduskulud (nt veokulud). Kulude ja tööjaotuse optimeerimine aitas OÜ-l Paikre tõsta käitlusmahtusid ning kasvatada kasumit. 30.9 Kokkuvõtlikult tuleks ringkonnakohtul hinnata kõiki tehinguid ja asjaolusid kogumis ning lähtuda sealjuures ettevõtlusloogikast. Sealjuures tuleb kahju suuruse määratlemisel silmas pidada, et kriminaalasjas pole esitatud mitte ühtegi kohtukõlbulikku tõendit, mis väidetavat kahju tõendada võiks. 30.10 Peaks ringkonnakohus leidma, et O. Sutt on siiski süüdi, pole õige prokuratuuri arusaam, et see ei mõjuta kuidagi süüdistatavale mõistetavat liitkaristust. Prokuratuuri esitatud süüdistuses oli kesksel kohal KarS § 3001 lg 2 järgi esitatud etteheide. See langes ära ning järelikult vähenes ka O. Suti süükoorem. Järelikult pole O. Sutile mõistetud liitkaristus 2 aastat enam proportsionaalne ning seega tuleks ringkonnakohtul isegi O. Suti süüdi mõistmise korral KarS §-de 2172 – 22 lg-te 1 ja 3 järgi mõista süüdistatavale kergem karistus. Ringkonnakohtu seisukoht.

I

Maakohus tuvastas asjas esitatud tõendite põhjal kokkuvõtlikult, et:

     

O. Sutt juhendas ja andis korraldusi äriregistrisse kantud K OÜ juhatajale RMle; O. Sutil oli juurdepääs kõikidele K OÜ pangateenustele; K OÜ-le raamatupidamisteenust osutanud isik pöördus probleemide korral O. Suti poole; O. Sutt andis K OÜ töötajatele tööülesandeid, korraldas tehingute, arvete ja töötajate palgaarvestusega seonduvat jpm); O. Sutil oli õigus esindada K OÜ-d tähtajatu volituse alusel; O. Sutt otsustas, kuidas kasutada K OÜ arvele laekunud raha.7

32.2 O. Suti kaitsja väitel on maakohtu tuvastatud faktid valed, sest K OÜ juhataja RM ütlused ülaltoodut ei kinnita. Apellant on seisukohal, et tunnistaja andis usutava selgituse selle kohta, millest oli tingitud O. Suti sedavõrd tihe seos K OÜ-ga. 8 Kolleegium võtab RM ütlused, millest kaitsja räägib, lühidalt kokku nõnda:  

jäätmemajanduses pädev O. Sutt aitas teda vajadusel nõu ja jõuga; K OÜ ja Paikre OÜ olid pikaajalised koostööpartnerid ning sel põhjusel loetakse meelevaldselt nii mõnigi O. Suti tegevus, mis tegelikult teenis OÜ Paikre huve, K OÜ huvide eest seismiseks.9

32.3 Kolleegium on seisukohal, et RM ei rääkinud tõtt. Lisaks kirjalikele tõenditele – eelkõige RM ja O. Suti e-kirjadele10 - koorub tõsiasi, et O. Sutt korraldas K OÜ majandustegevust, välja ka tunnistajate ütlustest. Näiteks tunnistaja PV ütlustega 11 on tõendatud, et O. Sutt ei andnud raamatupidamist teinud isikule probleemide korral mitte ainult juhiseid, vaid OÜ-ga TA sõlmiski K OÜ-le raamatupidamisteenuse osutamiseks kokkuleppe O. Sutt, mitte RM. Lisaks maakohtu käsitatud tunnistaja JTle12 seostasid O. Sutti K OÜ majandustegevusega veel tunnistajad SL, SL, MR ja MB.13 32.4 Kui minna O. Suti kaitsja üksikväidete juurde, siis märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist. 32.4.1 Apellandi arvates on vale maakohtu seisukoht, mille kohaselt nähtub RM ja O. Suti vahelisest e-kirjavahetusest 31. juulil 2017.a, 24. augustil 2018. a, 24. novembril 2017. a ja

Kolleegium kasutab selguse huvides äriühingu kehtetut ärinime. Vt siinkohal ka: https://ariregister.rik.ee/est/company/12872709/Hangamula-Hundukata-O%C3%9C

vt siinkohal maakohtu otsuse p-d 16.1-16.5, kuid ka p-d 31.1-31.7 vt RM ütlused kd XXIII tlk 146-196.

nt Paikre OÜ-s töötavatele K OÜ töötajate tööaja arvestus, neile riiete ostmine; asjaajamine Keskkonnaametiga jpm.

vt kd XIV tlk 150-291, kd XV tlk 63-142.

vt PV ütlused kd XV tlk 195-197.

vt maakohtu otsuse p-d 16.1 ja

vt kd XIX tlk 17-41.

Kolleegium eksimust ei näe. Lisaks maakohtu viidetele toob ringkonnakohus välja sellegi, et RM allkirjastas O. Suti edastatud dokumente 14, O. Sutt korraldas K OÜ-le põhivara 15 soetamist (ning juhtiv roll on sealjuures temal, mitte RMl) 16, dikteeris, mida kajastada K OÜ kodulehel17 jpm. Apellandi argumendi, et O. Sutt pidigi toimetama OÜ-s Paikres töötava renditööjõuga kummutab tõsiasi, et K OÜ poolt OÜ-le Paikre renditavatele töötajatele tervisekindlustuse tagamine ei olnud tõenäoliselt siiski OÜ Paikre arendusjuhi ülesanne 18. Kõik toodu kinnitab kogumis maakohtu argumentidega, et O. Sutil, mitte RMl, oli K OÜ majandustegevuse suunamisel ja korraldamisel kandev roll. 32.4.2 Kaitsja ei nõustu maakohtuga, et O. Suti e-kirjavahetus Keskkonnaametiga tähendab süüdistatava seost K OÜ majandustegevusega. Tegelikult oli kavas see, et K OÜ jäätmete sorteerimine hakkab toimuma OÜ Paikre territooriumil ja seega pidigi O. Sutt OÜ Paikre esindajana osalema kohtumistel ja asjaajamisel. Kolleegiumi hinnangul väärib selle väite juures esile tõstmist stenogramm, mis kajastab K OÜ ja OÜ Paikre esindajate kohtumist Keskkonnaameti ametnikega.19 Kohtumist lühidalt kokku võttes võib seda kirjeldada nii. Vahetu kokkusaamine korraldati sellepärast, et Keskkonnaameti ametnikud ei suutnud senise e-kirjavahetuse põhjal OÜ Paikre esindaja O. Suti ja K OÜ esindaja RMga mõista, mida äriühingud täpselt plaanivad. Kohtumisel proovib O. Sutt ametnikele selgitada K OÜ-le taotletava loa vajalikkust. Paraku on keskkonnaameti ametnikel keeruline mõista O. Suti mõttekäike olukorras, kus sorteerimiseks vajalik liin on OÜ Paikre territooriumil juba olemas, tegu on OÜ Paikre põhivaraga ning keskkonnatingimuste täitmise eest jääb vastutama OÜ Paikre. Ametnikud on kimbatuses ja ütlevad välja, et nad ei mõista sellise skeemi vajalikkust OÜ-le Paikre. Ringkonnakohtu hinnangul on kohtumise käiku ja seal O. Suti poolt avaldatut silmas pidades võimatu väita, et süüdistatav esindas seal OÜ Paikre, mitte K OÜ huve20. 32.4.3 Apellandi väitel on vale maakohtu otsuse p-s 16.2 sisalduv viide tunnistaja SL ütlustele, mille kohaselt töötas SL K OÜ-s ning talle andis tööülesandeid O. Sutt. Vastab tõele, et SL tõesti mitte midagi sellist ei öelnud 21, sest tunnistaja küll kirjeldas oma kompostitehingut K OÜ-ga ning kokkupuudet osaühingut esindanud O. Sutiga, kuid ei rääkinud, et ta oleks äriühingus töötanud ning saanud süüdistatavalt sularahas palka. Samas ei ole maakohtu tuvastatud fakt vale – kõike seda, mida kaitsja tsiteerib, rääkis samal istungil, vahetult peale SL ristküsitletud tunnistaja JT.22 Kolleegiumi hinnangul on tegu mahukat otsust koostanud maakohtu eksimusega, mida on võimalik täpsustada. Seega tuleb lugeda õigeks, et K OÜ-s töötamist kirjeldas tunnistaja JT, mitte SL. Kuivõrd kaitsja tunnistaja ütlusi sisuliselt ei vaidlusta ning nimeeksimuse klaaris kolleegium ära, pole põhjust sellel apellatsiooniväitel enam pikemalt peatuda. 32.5 Kokkuvõtlikult on tõendeid kogumis hinnates ilmne, et RM kirjeldatud abi ei piirdunud üksikute, pisteliste toimingutega, vaid O. Sutt kontrollis ja korraldas K OÜ-s täiesti iseseisvalt kõiki selliseid töölõike, millega tavapäraselt tegeleb äriühingu igapäevast majandustegevust korraldav isik ehk juhatuse liige. Mitte ühtegi adekvaatset selgitust, mis kummutaks tõenditest kooruva tervikpildi ehk käsiloleva otsuse p-s 32.1 kokku võetud maakohtu järeldusi, RM ütlustest tegelikult ei leia. Kui kõigele eeltoodule lisada, et:

vt nt kd XIV tlk 177-178, 227, 234, 274, 280. Ehitusprahi vedamiseks vajalik inventar.

vt kd XIV tlk 219.

vt kd XIV tlk 148.

vt kd XIV tlk 271.

vt kd XV tlk 143-183.

vt siia juurde ka kd XIV tlk 255-267 OÜ Paikre ja K OÜ vahel 14.03.2019 sõlmitud rendilepingut, eeskätt selle olulisi tingimusi.

vt tunnistaja SL ütlused kd XVI tlk 22-24.

vt tunnistaja JT ütlused kd XVI tlk 24-26.

 

K OÜ deklareeritud põhitegevusalad kattuvad OÜ Paikre deklareeritud põhitegevusaladega23; O. Sutt ei võinud OÜ-ga Paikre eri aegadel sõlmitud töölepingute 24 järgi töösuhte kehtivuse ajal tööandjale konkurentsi osutada ning ilma eelneva loata konkureerivas äriühingus töötada;

siis ongi korrektne maakohtu seisukoht, et K OÜ juhataja RM ei täitnud oma tegelikke kohustusi, vaid tegutses üksnes O. Suti käsul ning RMd kasutati lihtsalt selleks, et varjata O. Suti (ja K. Rossmani – selle kohta vt edaspidi) seoseid K OÜ-ga.

vt kd III tlk 145-153, 162-164. vt kd IV tlk 13-33.

vt kd XIII tlk 193-203.

vt maakohtu otsuse p-d 16.4, 16.5, 31.1-31.7.

vt uuesti kd XIII tlk 193-203. vt uuesti maakohtu otsuse p 31.2-31.3.

vt kd XIX tlk 19-24, 153-158, kd XX tlk 27-30, 34-39, 40-46. Tunnistaja HH ütluste juurde vt ka asitõendi protokoll kd III tlk 19-34.

vt kd IV tlk 34-48.

vt RM ütlused kd XXIII tlk 152 ja 155.

vt RM ütlused kd XXIII tlk 184.

vt nt RM ütlused kd XXIII tlk 152, 174, 186, 188.

maksta või töövahendeid osta. Tegelikult ei kannata väide, mille kohaselt maksis renditud tööjõudu kasutava äriühingu arendusjuht renditöötajatele sularahas palka ning soetas tööriideid ja -vahendeid, üldse kriitikat. 33.3 Küsimusel, kas lisaks O. Suti isiklikele kulutustele kanti K OÜ arvel ka K. Rossmani kulutusi, pole kolleegiumil samuti põhjust pikalt peatuda. Ringkonnakohus tõi eelnevalt välja, et maakohtu seisukoht K OÜ-st K. Rossmani ja O. Suti kasuks tehtud väljamaksete kohta on tõendipõhine. Sealjuures räägivad tõendid sellestki, et K. Rossman ilmutas ise initsiatiivi, et tema isiklikud kulud kannaks K OÜ.34 33.4 O. Suti kaitsja on seisukohal, et K OÜ-st väljamaksete tegemiseks süüdistatavale puudus igasugune vajadus. 33.4.1 O. Suti kaitsja väide, et kliendil olid lisaks OÜ-st Paikre laekuvale töötasule tuluallikaid, millega seoses ei ole talle põhjust mitte mingisuguseid etteheiteid teha, ei tarvitse olla tõendusliku katteta. Kui vaadata O. Suti varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokolli koos lisadega ning O. Suti isa MS ütlusi35, siis see võibki nii olla. Samas põhineb maakohtu järeldus, et K OÜ-st tehti väljamakseid O. Suti ja K. Rossmani tarbeks, samuti tõenditel. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul ei ole mitte midagi tavatut selles, et inimese materiaalsed soovid on finantsvõimekusest suuremad, ei kummuta kaitsja argument O. Suti majandusliku kindlustatuse kohta seda, et süüdistatava eratarbimist rahastati ka K OÜ arvel.

väravahinnad ehk üldine hinnakiri, mis kehtis juhukliendile; lepingulised hinnad, mis kehtisid püsikliendile.

36.2 Hinnakujunduse juures märgib kolleegium sissejuhatavalt, et jäätmekäitlus ei ole pelgalt mahuäri, kus arvestust peetakse tonnides, vaid ajas karmistuvate keskkonnanõuete tõttu on lisaks mahule järjest olulisem ka jäätmete kvaliteet ehk nende taaskasutusväärtus. 38 Eeltooduga ei taha ringkonnakohus samas seada esikohale kitsalt jäätmete kvaliteeti, sest esiteks mängib maht rolli vastuvõtutulu puhul, kuna üks oluline tuluallikas on OÜ Paikre

vt nt SL, K. Rossmani ja O. Suti e-kirjad kd XV tlk 131. vt kd II tlk 136-207 ja kd XXIII tlk 2-6.

kd XIII tlk 27.

vt maakohtu otsuse p 18.3 ja 19.4.

vt maakohtu otsuse p 19.2, kuid näiteks ka OÜ Paikre nõukogu protokoll 06.08.2019, kd XXII tlk 191.

jaoks kahtlemata jäätmeid ära andvate klientide maksed. Teiseks on osaühing on teinud märkimisväärseid investeeringuid sorteerimisvõimekuse tõstmiseks.39 36.3 Kriminaalasjas ei vaielda selle üle, et OÜ Paikre hinnapoliitikat lepinguliste klientidega kujundas juhatus ning hinnakokkuleppeid sõlmisid valdavalt süüdistatavad.40 Suurt vaidlust ei ole ka maakohtu tuvastatud asjaolu üle, et kokkuleppehindade kujunemisel mängis rolli eeskätt jäätmete maht ja kvaliteet.41 Kokkuleppehind kujunes erinevalt – enne lepingu sõlmimist auditeeriti koormaid või tugineti eelnevale koostööle või lähtuti lihtsalt kliendi sõnadest42. Eeltoodu võib seega lühidalt kokku võtta nii, et hinnakokkulepe üks osa on prognoos selle kohta, kui palju ja millise koostisega jäätmeid võib klient edaspidigi tuua või hakkab OÜ-sse Paikre tooma. 36.4 Kaitsjate väite kohta, et ML tabelis sisalduvad andmed ei arvesta jäätmete kvaliteediga, märgib ringkonnakohus, et kuna kokkuleppehind kajastabki poolte – jäätmekäitleja ja jäätmetele kokkuostule ja ettevedamisele spetsialiseerunud isiku – üldistavat hinnangut nii jäätmete mahule kui ka kvaliteedile, sisaldub see näitaja tegelikult juba ML tabelis toodud ja eelnevalt OÜ Paikre pädevate esindajate - kelle hulka kuulusid süüdistuses kajastatud perioodil ka O. Sutt ja K. Rossman - poolt kokku lepitud hindades. 36.5 Kriminaalasjas ei ole tõendeid selle kohta, et lepingutes fikseeritud kokkuleppehinnad ei kehtinud, sest praktikas kohaldati selle asemel pea alati koormapõhist hinda. Ja isegi kui üksikud koormad millegipärast irdusid lepingus fikseeritud hinnakirjast, on tegelikult kõik need tehingud tabelis kajastatud: tunnistaja ML ütlustega on tõendatud, et tabelis on aluseks võetud tegelikud tehingud just sellepärast, et tehingu lõikes või aasta sees võis hind muutuda.43 Järelikult arvestavad tabelisse kantud andmed kõikide võimalike kõrvalekalletega lepingujärgsest hinnakirjast. 36.6 Mis puudutab O. Suti kaitsja etteheidet, et ML tabelist ei nähtu andmeid OÜ Paikre tulu kohta vedajate lõikes ja K. Rossmani kaitsja jäätmete omahinda puudutavat arutluskäiku, siis selle kohta märgib kolleegium lühidalt järgmist. Klientide jäätmete käitlemisest saadud tulu võrdlus ei ole adekvaatne näitaja olukorras, kus kokkuleppehinnad kujunesid väga erinevatel alustel (s.o jäätmete maht, kvaliteet, ristsubsideerimine jne). Sellest märksa olulisem on asjaolu, kas K OÜ-le kohaldatud hind oli õige ja õiglane ning vastanuks kannatanu hinnapoliitikale ka juhul, kui süüdistatavatel poleks olnud K OÜ-ga vähimatki seost. Omahinda puudutav loogika on vale juba sel põhjusel, et äriühingu – siis antud juhul OÜ Paikre – huvisid järgivaks ei saa mitte kuidagi pidada seda, et mingisuguse pakutava toote või teenuse hind katab ära ja/või isegi ületab mõningal määral omahinda. Äriühingu huvi on teenida kasumit ja sel põhjusel ka pakkuda toodet või teenust vähemalt turuhinnaga.

vt OÜ Paikre nõukogu protokollid kd XX tlk 151-178, 179-207, nõukogu liikme ER ütlused tlk 52. nt OÜ Paikre nõukogu liikme ER ütlused kd XX tlk 56 selle kohta vt ka käsiloleva otsuse p-d 38-39.

vt maakohtu otsuse p 18.2

vt tunnistaja AV ütlused kd XX tlk 79-82 ja siia juurde ML ütlused, et lisaks K. Rossmanile ja O. Sutile leppis hindu klientidega kokku ka AV –tlk 135 ja tunnistaja TL ütlused kd 202-203.

vt kd XX tlk 159.

kd XIII tlk 27.

majandusküsimustes jääb viimane sõna äriühingu juhatusele ning seda eeskätt juhul, kui tegu on ettevõtja jaoks olulise küsimusega. Selleks võivadki olla ka hinnakokkulepped, kuivõrd nendest oleneb äriühingu tulu ja kasumimarginaal. Paraku on süüdistatav ise deklareerinud, et ta teeb hindu45. Asjaolu, et just O. Sutt, mitte K. Rossman andis talle sisendi osas, mis puudutas äriklientidega sõlmitavates lepingutes sisalduvaid n-ö kokkuleppehindu, kinnitas ka tunnistaja KÕ.46 Tunnistaja MP ei suutnud küll meenutada, kas talle ristküsitlusel näidatud K OÜ ja OÜ Paikre vahel sõlmitud lepingutes toodud hinnad pani paika K. Rossman või O. Sutt47, kuid fakt, et tunnistaja nimetas K. Rossmani kõrval ära O. Suti, kinnitab tegelikult seda, et süüdistataval iseenesest selline pädevus oli. Tunnistaja ML ütles samuti, et tunnetuslikult oli O. Sutil lai otsustuspädevus ning tema isiklikult sai süüdistatavalt korduvalt sisendeid, mida lepingutesse kirjutada. 48 Seda, et O. Sutt kehtestas hindu, kinnitab ka süüdistatava ja TK e-kirjavahetus 10. juulist 2019. a.49

vt nt O. Suti 22. mai 2019 e-kiri RMle: „...erihindasid teen ladestusjäätmetele väga harva“. kd XIX tlk 143-144.

vt kd XX tlk 98.

vt kd XX tlk 119, 130, 166.

vt kd VII tlk 112-113.

maakohtu otsuse p-d 19-19.3, 20.1-20.3.

tema ütlustest võib järeldada, et tunnistaja jõudis Pärnus asunud tööpostile üldjuhul alles nädala lõpus.51 40.3 Süüdistatava K. Rossmani ütlusi ringkonnakohus selles küsimuses üldse ei arvesta. Süüdistatava enda ütlustest saab järeldada, et tema vahetult klientide jäätmekoormatega ehk kvaliteediküsimusega konkreetsete jäätmete tasandil kokku ei puutunudki. Kui vaadata K. Rossmani ütlusi, siis tema lausus kohtus, et „igapäeva küsimustega ma ei tegelenud ega pidanudki tegelema“.52 Süüdistatava ütlusi kinnitas OÜ Paikre finantsjuht, ML, kelle sõnul otsustas paljude jooksvate küsimuste üle O. Sutt ning aasta-aastalt näitas kogemus seda, et kui tal oli vaja saada kiiresti või sisulisi vastuseid, sai ta lõpuks ikka enamuse nendest O. Sutilt. 53 Süüdistatava ja tunnistaja ütlusi toetab kolleegiumi hinnangul lihtne tõdemus, et üldjuhul tippjuhid opereerivadki neile lauale toodud andmetega, mitte ei käi neid ise kogumas. 40.4 Viimaks tõendavad kaitsjate arvates K OÜ jäätmete ülimalt head kvaliteeti veel O. Suti lapsepõlvesõbra RR ütlused. Tunnistaja sõnades, et „K OÜ tõi valdavalt kõige kvaliteetsemaid jäätmeid“, on lisaks maakohtu otsuses toodule põhjust kahelda ka seetõttu, et kui vaadata RR ütlusi tervikuna54, siis on ilmne, et tunnistaja üritabki – täpselt nii nagu maakohus ütles – näidata K OÜ-d paremas valguses. Nii näiteks ütleb tunnistaja erinevalt paljudest teistest OÜ Paikre töötajatest, et K OÜ-lt renditud tehnika oli laitmatus korras ning probleeme põhjustas vaid sellega valesti ümber käimine.55

vt RM ütlused: neljapäeviti lõppes kool ära ja reedel tulin Pärnusse“ kd XXIII tlk 190. kd XXIV tlk 96-97.

kd XX tlk 119-120.

kd XXIII tlk 107-125.

K OÜ-lt renditud tehnikat puudutavaid ütlusi käsitab kolleegium edaspidi, otsuse p-s 42.2.1.

Vt siinkohal RKKKo 1-21-8803 23.12.2024. a p 51.

42.1 Vastab tõele, et K OÜ ja OÜ Paikre omavahelised tehingud ei piirdunud jäätmete üleandmise-vastuvõtmisega. Kriminaalasjas toimetatud läbiotsimistel leiti arvestatav hulk erinevaid lepinguid57, mida kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt ka täideti.58 42.2 Kaitsjate sõnul rentis K OÜ OÜ-le Paikre soodsa hinnaga eeskätt töötajaid ja rasketehnikat ning seda arvestati K OÜ-ga sõlmitud jäätmekäitluslepingutes sisalduvate hindade kujundamisel. Paraku jäi väide, et OÜ Paikre ja K OÜ tehingud olid majanduslikult ja õiguslikult seotud, paljasõnaliseks. Ringkonnakohus märgib, et üldjuhul on äriühingu tulu (nt jäätmete üleandmise-vastuvõtuhind) ja kulu (nt tööjõu ja tehnika eest makstav rent) siiski kaks eri mõistet, sest mida suurem on tulu võrreldes kuluga, seda enam kasumit ühing teenib. Sel põhjusel üritataksegi äriühingutes kulupoolt hoida võimalikult madalal ning teenimaks suurimat võimalikku tulu, pakutakse oma teenuseid või kaupu vähemalt turuhinnaga. Kuivõrd ringkonnakohus peab elementaarseks, et kasumi teenimisele suunatud äriühing seab eesmärgiks kulude optimeerimise, on mõistlik eeldada, et enne kestvuslepingute sõlmimist suheldakse rohkem kui ühe pakkujaga, selgitamaks välja lepingu olulised tingimused (hind, poolte õigused-kohustused jpm). Näiteks OÜ Paikre praegune juhataja TL ja finantsjuht ML ütlesid mõlemad, et pärast K OÜ-ga sõlmitud rasketehnika renti puudutavate lepingute lõpetamist otsiti uus teenusepakkuja hanke korras.59 Soov leida parim pakkuja vastab kõigiti tavapärasele äriloogikale ja seega ka äriühingu parimatele majanduslikele huvidele. Samas selle kohta, et OÜ Paikre oleks küsinud tehnika või tööjõu kohta hinnapakkumisi ajal, mil OÜ-s Paikre töötasid süüdistatavad, tõendeid pole. Kõik vaidlusalused lepingud järgivad iseseisva tulu/kulu loogikat, sest nendes ei viidata K OÜ ja OÜ Paikre väidetavale laiemale koostööle. Mitte mingisugust eraldi koostöölepingut sõlmitud pole. Usaldusväärseid tõendeid, mis viitaks poolte kavatsusele selliseid põhimõtteid arvestada, samuti pole.60 Seevastu on täiesti tõsikindlalt tõendatud K. Rossmani ja O. Suti majanduslik huvi K OÜ kasumliku majandustegevuse vastu. Eeltoodut silmas pidades märgib ringkonnakohus järgmist. 42.2.1 K OÜ-lt renditud tehnika ja rasketehnika puhul on keeruline mõista OÜ Paikre huvi olukorras, kus maakohus tuvastas, et sõidukid Renault Kangoo ja Mercedes-Benz soetas K OÜ enne nende OÜ-le Paikre rentimist O. Suti lähedastelt 61 ning tunnistajate MK, TL ja ML sõnul oli K OÜ-lt renditud rasketehnika amortiseerunud ning seda tuli pidevalt remontida. 62 Sealjuures nägid sõlmitud rendilepingud ette, et remondi eest tasub OÜ Paikre 63 ning siin tuvastas maakohus, et K OÜ-lt renditud tehnika parandamise ostis OÜ Paikre sisse OÜ-lt Remondimeister, mis oli süüdistatavatega seotud täpselt samamoodi nagu K OÜ. 64 Kuigi maakohus tuvastas Remondimeister OÜ-d puudutavad faktid süüdistatavatele KarS § 3001 järgi kvalifitseeritud etteheite juures, ei mõistetud O. Sutti ja K. Rossmani õigeks sellepärast, et maakohus eksis faktiliste asjaolude kindlaks tegemisel. 42.2.2 Iseenesest on O. Suti kaitsjaga põhjust nõustuda, et renditöötajate kasutamine võib hoida kokku äriühingu kulusid ning olla ebastabiilset töövoogu (mis näiteks OÜ Paikre puhul võib suuresti sõltuda sissetulevate jäätmete kogustest) silmas pidades lepinguliste töötajate palkamisest märksa paindlikum. Liinitöö puhul pole tähtsusetu seegi, et ootamatult tööle mitteilmunud või töötamiseks sobimatus tervislikus seisundis tööle ilmunud töötaja peab

nt kd IV tlk 69-70, kd VI tlk 49-99, kd VII tervikuna, kd VIII tlk 1-13. vt siinkohal lisaks TL, ML, MP, MK ütlustele ka 22. jaanuaril 2020. a toimetatud vaatlus, mille käigus veenduti, et K OÜlt renditud rasketehnika asus OÜ Paikre territooriumil, kd VI tlk 100-104.

kd XX ML ütlused tlk 176 ja TL ütlused tlk 205.

vt kd XX tlk 205-206 TL ütlused: „Kirjalikult ma ei ole neid [alternatiivseid pakkumisi rasketehnika rendiks] näinud, aga ettevõtte töötajad väitsid, et ei ole olnud“.

vt maakohtu otsuse p 16.2

kd XX TL ütlused tlk 189-190, 207, ML ütlused tlk 128-129, MK ütlused kd XXI tlk 8, 18-19.

vt erinevaid rendilepinguid kd VII, uuesti ML ütlused tlk 128-129.

vt maakohtu otsuse lk-d 87-99.

kiiresti asendama tööjõu rendile andja. Järelikult ei ole esmapilgul selles, et OÜ Paikre kasutas renditööjõudu, äriühingu vaates mitte midagi ebamõistlikku. Mis puudutab rendihinda, siis siin ei jaga ringkonnakohus prokuröri mõttekäiku, mille kohaselt oleks majanduslikult põhjendatud üksnes selline rendihind, mille suurusjärk vastab töötasu alammäärale või äärmisel juhul külgneb sellega. Kahtlemata ei olnud tööd, mille jaoks OÜ Paikre tööjõu sisse ostis, ülemäära atraktiivsed ja keerulist kvalifikatsiooni nõudvad (eeskätt heakorratööd ja jäätmete sorteerimine) ning sel põhjusel ei ole sellised tööd üldjuhul tööturul ka väga kõrgelt tasustatud. Paraku ei arvesta prokurör sellega, et renditasu peab katma tööjõudu rentiva isiku kulud ning tõenäoliselt käib teenuse pakkumisega siiski kaasas ka kasumiootus. Toodu valguses ei pea ise töötajatele vähemalt miinimumpalka maksma kohustuv äriühing tööjõudu välja rentima hinnaga, mis vastab miinimumpalga suurusele või on pisut üle selle. Sel põhjusel pole K OÜ hinnad, mida prokurör oma lõplikus vastuses kritiseerib, ilmselgelt ülemäärased kui neid kõrvutada vastaval aastal kehtinud palga alammääraga.65 42.2.3 Kolleegium nendib, et K OÜ võiski ülejäänud teenuste (tööjõu, rasketehnika rent) pakkuda konkurentsivõimelist hinda, kuid esiteks võimaldab ainuüksi äriloogika väita, et ka nendes hindades sisaldus alati vaheltkasu. Teiseks on laiemat pilti vaadates väga keeruline väita, et võimalikult paljude teenuste sisse ostmine süüdistatavatega seotud äriühingutelt teenis OÜ Paikre huve. Ringkonnakohus nendib, et asjaolu, mis hinnaga K OÜ-lt tehnikat ja tööjõudu renditi, ei mõjutanud tegelikult mitte kuidagi jäätmete üleandmise-vastuvõtmise hinda. Kõiki K OÜ tehinguid OÜ-ga Paikre seob ainult üks ühine näitaja ja see oli süüdistatavate soov teenida kasu. K. Rossmani ja O. Suti huvides ei olnud rentida ei tööjõudu ega tehnikat mõnelt teiselt äriühingult peale K OÜ, sest nii poleks nemad isiklikku kasu saanud. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitab toodut üpris ilmekalt see, kui vaadata K OÜ-ga tehtud tehingute mahtu aastate lõikes.66 Üldistatult võib dünaamika kokku võtta nii: alates 2015. aastast on K OÜ-ga tehtud tehingute trend kasvav. Kui alguses rentis K OÜ OÜ-le Paikre ainult neid sõidukeid, mille olid K OÜ-le müünud O. Suti lähedased ning pakuti tööjõudu väikeste heakorratööde tegemiseks, siis järk-järgult hakkab ajas nii renditehnika kui ka renditööjõu poolt tehtavate tööde maht suurenema.67 Soovi laiendada pidevalt K OÜ haaret ehk käivet ning seeläbi ka tulu, illustreerib ilmekalt ka varem, käsiloleva otsuse p-s 32.4.2 käsitatud juhtum, kus O. Sutt esindas kohtumisel Keskkonnaametiga K OÜ huve selleks, et äriühing saaks OÜ Paikre territooriumil, OÜ Paikre sorteerimisliini kasutades oma jäätmeid sorteerida.

vt nt kd VII tlk 121-122 ja https://www.riigiteataja.ee/akt/118122018007 OÜ Paikre tasumised K OÜ-le ostuarvete eest kd VII tlk 61pö-65 või

vt siinkohal ka ML ütlused kd XX tlk 128.

vt maakohtu otsuse p-s 19 toodud käibenumbrid ja p 19.3 viimane lõik.

K. Rossman ja arendusjuht O. Sutt. Tegelikult puudub mõistlik põhjendus, miks vajas OÜ Paikre oma arengueesmärkide täitmiseks K OÜ-d, miks ei võinud geograafilist haaret laiendada ja kasumliku jäätmeliigi mahtu suurendada OÜ Paikre või selleks tarbeks asutatud OÜ Paikre tütarettevõtja kaudu või majanduslikel alustel põhineva koostöö vormis? 70 Selle asemel on kriminaalasjas tõendatud, et süüdistatavad seadsid K OÜ huvid isikliku kasu saamise ootuses OÜ Paikre huvidest ettepoole. Eeltoodu tõttu on ringkonnakohus seisukohal, et K OÜ rakendamine ei aidanud OÜ Paikre arengueesmärkide saavutamisele mitte kuidagi kaasa. 44.2 Puutuvalt O. Suti kaitsja mõttekäiku, et OÜ-l Paikre oli endal olemas kompetents ja ressurss selle piirkonna klientidega tegutsemiseks, kus K OÜ-gi toimetas, peab ringkonnakohus vajalikuks meenutada, et K OÜ-l oli tänu sellele, et ta sai viia OÜ-le Paikre jäätmeid turuhinnast madalama hinnaga, selge konkurentsieelis. Madalama jäätmete üleandmise hinna tõttu oli K OÜ-l võimalik kehtestada hinnakiri, millega OÜ Paikre hinnakiri tõenäoliselt ei konkureerinud. Nii näiteks selgitas TL, et OÜ-sse Paikre toodi jäätmeid küll K OÜ nimel, kuid V OÜ logosid kandvate sõidukitega.71

vt OÜ Paikre nõukogu protokollid kd XX tlk 151-178, 179-207, OÜ Paikre endise nõukogu liikme ER ütlused kd 52-53, 55, OÜ Paikre nõukogu liikme MK ütlused kd 20.

vt nt ML ütlused selle kohta, et OÜ Paikre osales hankes kahasse Kudjape jäätmejaamaga selleks, et saada Saaremaalt jäätmeid.

kd XX tlk 187.

RKKKo 1-21-8803 23. detsembrist 2024. a.

vt AV, ML, KÕ, MP jt OÜ Paikre töötajate ütlused ning ML koostatud tabel.

vt siinkohal nt ML ütlused: „...kui tuuakse jäätmeid, siis jäätmete vastuvõtul on hind ja sealt saab Paikre raha. See on meie tulu teenimise allikas“.

vt uuesti OÜ Paikre nõukogu protokollid ja endise ning praeguse nõukogu liikme ütlused.

vt kd XX tlk 130.

45.2.1 Esiteks on üpris ilmne, et kuigi kannatanu argument jäätmekäitlejate asukohast tingitud n-ö teeninduspiirkondade osas pole absoluutne, ei saa asukohta pidada ka teisejärguliseks väites, et kitsalt loeb ainult hind. Ringkonnakohus nendib, et jäätmeäri on suuresti ka mahuäri, kus jäätmete üle peetakse arvestust tonnides ning on üpris ilmne, et suurte jäätmekoguste liigutamine tähendab arvestatavat kulu transpordile (sh nii sõidukite amortiseerumine kui ka kütusekulu), tööjõukulu jpm. Seega võib Harjumaal asuv jäätmekäitlusettevõtja küll pakkuda turu soodsaimat hinda, kuid sellegipoolest võib sinna jäätmete viimine Tartumaalt olla jäätmete äraandja või vedaja jaoks kahjumlik või vähem kasumlik, kui nende tarnimine Tartu külje all asuvasse käitluskeskusesse, kus kehtib kallim hinnakiri. Sel põhjusel on ringkonnakohtu arvates mõistlik eeldada, et jäätmekäitlejad arvestavad nii hinnakirja kui ka kokkuleppehindade kujundamisel konkurentide kehtestatud hindadega ning hoiavad neid tasemel, mis tagab asukohapõhise jäätmevoo. Eeltoodut tõendab ka OÜ Paikre nõukogu 31. oktoobri 2017. a protokoll. Sellel koosolekul tõstatas OÜ Paikre nõukogu liige ER küsimuse olmejäätmete vastuvõtuhinnast, pidades seda liiga madalaks. ERle vastanud K. Rossman nentis, et väljapool hankeid on jäätmevedajal võimalus hinna alusel valida sobilik käitluskoht ning vastuvõtuhinna kujundamisel peab OÜ Paikre arvestama oma lähima konkurendi Väätsa prügila hinnapoliitikaga. K. Rossman märkis, et Väätsa rakendab täna suurvedajatele hinda, mis on turu madalaim. 77 Kui vaadata ML ütlusi ja tunnistaja koostatud ülevaatlikke tabeleid78, siis pole põhjust väita, et konkureeriva prügila rakendatud turu soodsaima hinnakirja tõttu olmejäätmeid OÜ-sse Paikre praktiliselt ei jõudnudki, sest kõik viisid oma olmejäätmed turu soodsaimat hinda pakkunud Väätsa prügilasse. Järelikult olid OÜ Paikre hinnad juba konkurentide omi arvestavad ehk turuhinnad ning seega ei pea paika argument, et K OÜ klientide toodud jäätmed poleks K OÜ ära mõtlemise korral OÜ-sse Paikre jõudnud. 45.2.2 Teiseks on K OÜ jäätmearuannetega79 tõendatud, et valdavalt toodi K OÜ-le jäätmeid koguses, mida üldjuhul ongi mõistlik viia lähimasse jäätmekäitluskeskusesse. Kolleegium ei pea majanduslikult põhjendatuks mõne koormatäie jäätmete viimist sadu kilomeetreid eemal asuvasse käitluskeskusesse. Üldjuhul kalduvad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ning eraisikud siiski otsustama lähima jäätmekäitleja kasuks ning seda olekski K OÜ kliendid teinud, kui K OÜ-d poleks eksisteerinud. Nii näiteks on tõendatud, et varem K OÜ kliendiks olnud ja jäätmearuandeid vaadates ka arvestatavaid koguseid tarninud V OÜ-st sai pärast K OÜ tegevuse lõppu OÜ Paikre klient. 80 Ühtlasi kinnitab see fakt koos kannatanu rõhutatud tõsiasjaga, et pärast kriminaalmenetlusest teadasaamist tõsteti märkimisväärselt K OÜ-ga kokku lepitud jäätmete üleandmise-vastuvõtmise hinda81 käsiloleva otsuse p-s 50.3 kajastatud tõdemust, et OÜ Paikre turuhinnad olid kõigiti konkurentsivõimelised. 45.2.3 Kolmandaks pole käsilolevas asjas ML koostatud tabelis toodud andmete tõttu enam üldse põhjust spekuleerida, kas kannatanu tsiviilhagis toodud kogus oleks OÜ-sse Paikre jõudnud või mitte. See, et K OÜ tõi jäätmed OÜ-sse Paikre, on fakt ja kuna tabelis kajastatud K OÜ poolt üle antud ehitus- ja lammutusjäätmete ning olmejäätmete kogustele ei rakendatud turuhinda, vaid süüdistatavate tegevuse tõttu sellest tunduvalt madalamat hinda, 82 siis kaotaski kannatanu võimaluse teenida tulu süüdistuses näidatud suurusjärgus.

kd XXII tlk 173. kd XX tlk 118-180, kd XIII tlk 13-27.

kd XIX tlk 114-141.

vt TL ütlused kd XX tlk 187.

kd VII tlk 114.

vt selle kohta edaspidi.

sõlmitud jäätmete üleandmise-vastuvõtmise lepingutes fikseeriti põhjendamatult madalad hinnad.

vt maakohtu otsuse p-d 19.5-19.6 ja 20.4. vt uuesti ML koostatud tabel ja tsiviilhagis toodud väiksem tabel.

nt ER, MK, TL, ML jpt ütlused, OÜ Paikre nõukogu protokollid.

vt käsiloleva otsuse p-d 43-44.

ML kd XX tlk 118-180, rõhuasetusega tlk 132-136 ja 147-157. TL tlk 183-253, rõhuasetusega tlk 252, M. Kukk kd XXI tlk 6-46.

vt maakohtu otsuse p 22.4.

vt RKKKo 1-21-8803 23. detsember 2024. a p 58.

  

KarS § 201 lg 2 p 1 - § 22 lg-te 1, 3; § 344 lg 1 – 22 lg-te 1, 2 ja 345 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta; KarS § 2172 lg 1 - § 22 lg-te 1, 3 järgi episoodis, mis käsitab OÜ Paikre tehinguid K OÜ-ga vangistusega 1 aasta 6 kuud; KarS § 3001 lg 1 järgi vangistusega 2 aastat; KarS § 4023 lg 1 järgi vangistusega 6 kuud; KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristusega 2 aastat vangistust, lugedes kergemad karistused kaetuks raskemaga.

49.2 O. Suti kaitsja märkis oma lõplikus, 22. aprillil 2025. a esitatud kirjalikus seisukohas järgmist: „Veel enam, kuigi kaitsja hinnangul ei ole Ott Suti osas üldse alust süüdimõistmiseks ka KarS § 2172 lg 1 - § 22 lg 1 ja 3 järgi, tuleb rõhutada, et isegi juhul, kui kohus leiab, et Sutt selles kuriteokoosseisus siiski süüdi on, ei saa jätta karistust muutmata.“ Ringkonnakohus nendib, et taotlust leevendada O. Sutile maakohtu poolt KarS § 217 2 lg 1 - § 22 lg-te 1 ja 2 järgi mõistetud karistust kaitsja 2. oktoobril 2023. a esitatud apellatsioonis ei ole. 49.3 Prokuratuur 15. septembril 2023. a esitatud apellatsioonis süüdistatavatele KarS § 2172 lg 1 järgi mõistetud karistusi ja liitkaristusi ei vaidlustanud. 49.4 Eeltoodu tõttu ei muuda ringkonnakohus maakohtu poolt K. Rossmanile KarS § 2172 lg 1 järgi mõistetud 2 aasta pikkust vangistust ning O. Sutile KarS § 217 2 lg 1 - § 22 lg-te 1, 2 järgi mõistetud karistust, mis on 1 aasta 6 kuud vangistust. Maakohtu otsus tuleb tühistada süüdistatavatele mõistetud liitkaristuste osas ühe liidetava, s.o KarS § 3001 lg 1 järgi mõistetud üksikkaristuse äralangemise tõttu. 49.4.1 Kuna K. Rossmani puhul kasutas maakohus täiesti õigustatult KarS § 64 lg 1 sätestatud asperatsioonipõhimõtet ning kolleegium ei pea vajalikuks maakohtu arutluskäiku sekkuda, tuleb K. Rossmanile mõistetud üksikkaristustest ehk KarS §-de 201 lg 2 p-de 1, 2, 344 lg 1 ja 345 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel mõistetud 1 aasta 6 kuu pikkusest vangistusest ning episoodis, mis käsitab K OÜ-ga seotud tehinguid KarS § 2172 lg 1 järgi mõistetud 2 aasta pikkusest vangistusest KarS § 64 lg 1 alusel suurendada raskemat ning K. Rossmanile tuleb liitkaristuseks mõista vangistus 2 aastat 6 kuud. Sellest karistusest tuleb KarS § 68 lg 1 alusel maha arvata 23 päeva eelvangistust ning kandmisele kuuluv 2 aastat 5 kuud 7 päeva vangustust tuleb jätta KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui K. Rossman ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut, tahtlikku kuritegu. Katseaja algust tuleb arvestada maakohtu otsuse kuulutamisest 4. mail 2023. a. 49.6.2 O. Suti puhul soostub kolleegium täielikult maakohtuga, et käsilolevas kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõendid räägivad sellest, et OÜ-s Paikre töötanud süüdistatavad rakendasid süstemaatiliselt ja järjepidevalt, nädalate, kuude ning kokkuvõtvalt paljude aastate jooksul eri võtteid ja skeeme, mil moel OÜ Paikre arvelt oma taskuid täita. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu arutluskäiguga, mis puudutab seda, et O. Suti süü on võrreldes K. Rossmaniga väiksem. O. Suti puhul ei saa mööda vaadata sellest, et kuigi juriidiliselt piirdus tema teopanus kaasaaitamisega, oli tema roll siiski väga kaalukas. Maakohtul on iseenesest õigus, et üldjuhul loetakse täideviija süü osavõtja omast väiksemaks, kuid käsilolev kaasus on hea näide, et see reegel ei tarvitse alati kehtida ning mõningatel juhtudel võib osavõtjale

mõistetav karistus olla täideviijale mõistetud karistusest vaid õige pisut väiksem või suisa sellega võrdne. Käsiloleval juhul ei õigusta ringkonnakohtu arvates tuvastatud faktid süüdistatavate süü suurust diferentseerimist määral, mis õigustaks O. Sutile liitkaristuse mõistmist KarS § 64 lg 1 sätestatud soodsamal viisil. Eeltoodu tõttu suurendab ringkonnakohus O. Sutile mõistetud üksikkaristustest ehk KarS §-de 201 lg 2 p 1 - § 22 lg 1, 3; 344 lg 1 - § 22 lg 1, 2 ja 345 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel mõistetud 1 aasta pikkusest vangistusest, KarS § 2172 lg 1 - § 22 lg 1, 3 järgi mõistetud 1 aasta 6 kuu pikkusest vangistusest ja KarS § 4023 lg 1 järgi mõistetud 6 kuu pikkusest vangistusest KarS § 64 lg 1 alusel raskeimat ning mõistab O. Sutile liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Mõistetud liitkaristusest tuleb KarS § 68 lg 1 alusel maha arvata 23 päeva eelvangistust ning kandmisele kuuluv 1 aasta 11 kuud 7 päeva vangistust tuleb KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta täielikult tingimisi kohaldamata, kui O. Sutt ei pane 2 aasta jooksul toime uut, tahtlikku kuritegu. Katseaja algust tuleb arvestada maakohtu otsuse kuulutamisest 4. mail 2023. a. III

vt https://viivisekalkulaator.ee/ ja selle abil genereeritav viiviseraport.

 

arestiti K. Rossmani raha summas 69 171 eurot ja sõiduauto Mercedes-Benz S500, mille väärtus oli vara arestimise hetkel (16. oktoobril 2019. a) ca 6900 eurot; seati O. Suti kinnisasjale kohtulik hüpoteek summas 209 000 eurot.

56.2 Maakohus leidis, et arvestades kannatanu hagis esitatud nõuete rahuldamise ulatust, on K. Rossmani vara arestimine proportsionaalne, kuid O. Suti puhul tuleb kooskõlas KrMS § 1414 kinnisasjale seatud kohtuliku hüpoteegi summat vähendada 169 125,19 euroni. 56.3 Ringkonnakohus rahuldas käsiloleva otsusega OÜ Paikre tsiviilhagis esitatud nõude, mis puudutas K OÜ-ga seotud tehinguid. Otsuse kuulutamise päevaks on süüdistatavate võlg kannatanu ees koos sissenõutavaks muutunud viivistega 179 282,85 eurot. Kuna maakohtu otsusega rahuldati lisaks OÜ Paikre kasuks veel mõnedki K. Rossmani vastu suunatud nõuded, süüdistatavad on solidaarvõlgnikud ning kannatanu võib VÕS § 65 lg 1 alusel nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist K. Rossmanilt ja O. Sutilt ühiselt või K. Rossmanilt või O. Sutilt, ei ole kannatanu võimalik nõue K. Rossmani vastu ilmselgelt üle tagatud. Sama leiab kolleegium O. Suti osas. Käsiloleval hetkel on tagamisabinõu ja kohtuotsuse kuulutamise päeva seisuga kannatanu kasuks välja mõistetud võlgnevuse vahe 29 717,15 eurot, mis on esmapilgul päris suur summa. Samas ei ole kohtuotsus veel jõustunud ning kolleegium on seisukohal, et see kaevatakse väga suure tõenäosusega ka edasi. Alust arvata, et O. Sutt täidaks enne lahendi jõustumist algust kannatanu nõude vabatahtlikult, ringkonnakohtul ei ole. Süüdistatav ei ole oma tegu tunnistanud ega kahetsenud ning pole tänaseni OÜ-le Paikre tekitatud kahjust sentigi hüvitanud. Kohtuotsuse jõustumise võimalikku aega prognoosides eelistab ringkonnakohus jääda konservatiivseks öeldes, et see ei juhtu kohe, vaid loodetavasti 2025. a jooksul. Arvestades, et juba sissenõutavaks muutunud võlgnevusele lisandub jooksev viivis ning O. Suti senist käitumist, on põhjust eeldada, et käsiloleva kohtuotsuse resolutsioonis märgitud võlasumma on ajas kasvav, mitte kahanev. Kui siia lisada tõik, et O. Suti kinnisvarale seati kohtulik hüpoteek 7. juunil 2021. a 91 ning kolleegiumil pole vähimatki ülevaadet arestitud kinnisvara hetkeväärtusest olukorras, kus seda võivad negatiivselt mõjutada väga paljud tegurid (nt mõne infrastruktuuriobjekti rajamine, millega kaasnevad häiringud, poliitilised sündmused, kinnisvarahindade kõikumine, asja loomulik kulumine jpm) ning seegi, et kohtulik hüpoteek ei koorma süüdistatavat ebamõistlikult ehk ei takista O. Sutil kinnisvara kasutamist, on ringkonnakohtu arvates kannatanu põhi- ja kõrvalnõuet tagav tagamisabinõu summas 209 000 eurot proportsionaalne ning maakohtu otsustus tuleb tagatise vähendamist puudutavas osas tühistada. IV

vt kd III tlk 130-143.

57.2 Kannatanu esitas 22. aprillil 2025. a lõplikus kirjalikus seisukohas taotluse, et ringkonnakohus revideeriks maakohtu otsustust, mis puudutab OÜ Paikre menetluskulusid, s.o kannatanu soovib, et kolleegium hindaks õigusabikulude mõistlikkust ja põhjendatust teisiti kui maakohus. Sellist taotlust ja seda põhjendavat arutluskäiku ringkonnakohus kannatanu 2. oktoobril 2023. a esitatud apellatsioonist ei leia. Apellatsiooni piire ületavaid taotlusi kooskõlas KrMS § 331 lg 2 kolleegium ei lahenda.

KarS § 2172 järgi esitatud süüdistus osas, milles süüdistatavad õigeks mõisteti, ülemäära mahukas ei ole, seal oli mahukaim K OÜ-ga seotud episood. Järelikult kannab riik kannatanu menetluskulust, mis oli seotud K. Rossmani süüküsimusega, 3681,85 eurot ning menetluskulust, mis oli seotud O. Suti süüküsimusega, 1840,92 eurot. K. Rossmanilt tuleb OÜ Paikre kasuks välja mõista 6837,71 eurot ning O. Sutilt 3418,86 eurot. 58.4 Maakohus mõistis nii K. Rossmani kui ka O. Suti KarS § 300 1 järgi süüdi ning arvestas sellega süüdistatavate menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel, kuid tänaseks on jõustunud otsus, millega süüdistatavad mõisteti selles etteheites õigeks. 58.4.1 K. Rossmani puhul luges maakohus kooskõlas KrMS § 175 lg 1 p 1 mõistlikuks menetluskuluks 48 492,17 eurot ning hinnanguliselt süüdistatava süüküsimusega seotuks 3/4 ehk 36 369,13 eurot. 58.4.2 O. Suti puhul luges maakohus kooskõlas KrMS § 175 lg 1 p 1 mõistlikuks menetluskuluks 52 934,80 eurot ning hinnanguliselt süüdistatava süüküsimusega seotuks 3/4 ehk 39 701,10 eurot. 58.4.3 Ringkonnakohus ei hakka kordama käsiloleva otsuse p-s 58.3.1 toodud argumente ning märgib lühidalt, et esitatud süüdistusest moodustab õigeks mõistmise osakaal mõlema süüdistatava puhul hinnanguliselt 35% ning seega tuleb Eesti Vabariigilt K. Rossmani kasuks välja mõista põhjendatud menetluskulust 35% ehk 12 729,20 eurot ja O. Suti kasuks 13 895,39 eurot. 58.5 Maakohtu otsust tuleb korrigeerida ka osas, mis puudutab tunnistajate kohtusse ilmumisega kaasnenud kulu. K. Rossmanil tuleb kanda RP kulu 114,18 eurot, sest tunnistaja ütlused puudutasid omastamisetteheidet. Kuna tunnistajate HH, MB ja MR ütlused puudutasid K OÜ-ga tehtud tehinguid ja neid ütlusi ringkonnakohus asja lahendamisel ka kasutas, tuleb nende tunnistajate kulu kokku 564,61 eurot välja mõista mõlemalt süüdistatavalt. Kokkuvõtlikult tuleb K. Rossmanilt KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel Eesti Vabariigi kasuks välja mõista 397,10 eurot ja O. Sutilt 282,30 eurot. 58.6 Maakohtu otsus jääb muutmata K. Rossmanilt ekspertiisikulu summas 152 eurot ja süüdistatavatelt sundraha väljamõistmist puudutavas osas.

60.1 Käsilolev kriminaalasi tagastati Riigikohtust ringkonnakohtule uueks arutamiseks ainult ühe, K OÜ-ga seotud episoodi osas, mis oli kvalifitseeritud KarS § 217 2 järgi. Tagastamise põhjus oli vajadus tagada aus ja õiglane menetlus, andes eeskätt süüdistatavate kaitsjatele võimalus esitada uusi tõendeid olukorras, kus Riigikohtu lahendis sedastatud tõendamiskoormise jaotus võis olla osalistele üllatuslik. Ringkonnakohus nendib, et kaitsjatel võis tõusetuda vajadus oma klientidega konsulteerimiseks ning kriminaalasja materjalide uueks läbitöötamiseks, selgitamaks välja, kas ja mida on võimalik kujunenud olukorras ringkonnakohtule tõenditena esitada. Samas tuleb siin silmas pidada varasemat menetlust, mille käigus said asja materjalid kaitsjatele tuttavaks. Ringkonnakohus ei saa toodut jätta arvestamata kulude põhjendatust hinnates. Mööda ei saa vaadata sellestki, et kaitsjate taotlused täiendavate tõendite esitamiseks jäid edutuks ning samuti ei saatnud edu täiendavates seisukohtades esitatud argumente, mis paljuski kordasid varasemat. Mis puudutab kannatanu OÜ Paikre esindajaid, siis siin näeb ringkonnakohus Riigikohtu lahendis toodud argumentide valguses üksnes vajadust reageerida kaitsjate asjakohastele väidetele. OÜ Paikre esitatud seisukohti kroonis küll edu, kuid paraku korrati nendes varasema menetluse vältel korduvalt väljendatut. 60.2 Eeltoodu tõttu peab ringkonnakohus nii kaitsjate kui ka kannatanu esindaja puhul vajalikuks kärpida ajakulu. Kannatanu esindaja tunnihinda kolleegium mõistlikuks ei pea, sest isegi arvestuslik keskmine on selgelt üle selle, mida senises kohtupraktikas on mõistlikuks peetud. Kolleegium peab kaitsjate puhul mõistlikuks ja põhjendatuks õigusabiteenuse tunnihinda 170 eurot ning kannatanu esindaja puhul 200 eurost tunnihinda. Kaitsjate puhul on mõistlik ajakulu 12 tundi ning kannatanu esindajatel 6 tundi. 60.3 Kuna ringkonnakohus tühistas kooskõlas KrMS § 337 lg 1 p 4 maakohtu otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse, kannab KrMS § 185 lg 1 kohaselt menetluskulud riik. Eesti Vabariigilt tuleb O. Suti kasuks välja mõista 2488,80 eurot (summa käibemaksuga, K. Rossmani kasuks 2488,80 eurot (summa käibemaksuga) ja OÜ Paikre kasuks 1200 eurot (summa kannatanu esindaja taotluse alusel käibemaksuta).

/allkirjastatud digitaalselt/ Tühistatud osaliselt Riigikohtu 21.11.2025 otsusega

RIIGIKOHUS OTSUSTAB

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.