KRISTO ROSSMAN süüdistuses KarS § 300 1 lg 2, § 201 lg 2 p 1, 2, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 217 2 lg 1 järgi; OTT SUTT süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1 - § 22 lg 1, 3, § 217 2 lg 1 - § 22 lg 1, 3, § 3001 lg 2, § 344 lg 1 - § 22 lg 1, 2, § 345 lg 1 ja § 4023 lg 1 järgi üldmenetluses
Prokurör
Ringkonnaprokurör Elle Keeman Kristo Rossman; isikukood: 37903152224; elukoht: X : telefon X, e-post X; kodakondsus: Eesti; haridus: X; emakeel: eesti keel; töökoht või õppeasutus: X; karistatus: kehtivad karistused puuduvad; tõkend: kinnipidamine 15.10.2019, vahistatud 16.10.2019 – 06.11.2019 Kaitsjad vandeadvokaat Oliver Nääs ja vandeadvokaadi abi Sander Potisepp
Süüdistatavad
Ott Sutt, isikukood: 38808144224; elukoht: X; telefon X, epost X ; kodakondsus: Eesti; haridus: X; emakeel: eesti keel; Töökoht: X; Karistatus: kehtivad karistused puuduvad; Tõkend: kinnipidamine 15.10.2019, vahistatud 16.10.2019 – 06.11.2019 Kaitsja vandeadvokaat Gretta Oltjer-Timberg
1.Õigeks mõista Kristo Rossman süüdistuses KarS § 217 2 lg 1 järgi episoodides, mis käsitlevad Kristo Rossmani allkirjastatud 29.06.2016 volituse alusel E. O. ja U. S. poolt O. P nimelt lepingute sõlmist X2 ja kahe E. O. prügiveoga seotud arve tühistamist kogusummas 703,06 eurot.
2.Süüdi tunnistada Kristo Rossman KarS § 201 lg 2 p 1, 2, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.
1-21-8803
3.Süüdi tunnistada Kristo Rossman KarS § 217 2 lg 1 järgi episoodis, mis käsitleb tehinguid X1 ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.
4.Süüdi tunnistada Kristo Rossman KarS § 3001 lg 2 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.
5.KarS § 64 lg 1 alusel raskeima karistuse suurendamise teel mõista Kristo Rossmanile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.
6.KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.10.2019 – 06.11.2019, s.o 23 (kakskümmend kolm) päeva. Seega kandmisele kuulub 2 (kaks) aastat, 5 (viis) kuud ja 7 (seitse) päeva päeva vangistust.
7.KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta kandmata karistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Kristo Rossman ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
8.KarS § 78 p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 04.05.2023.a.
9.Õigeks mõista Ott Sutt süüdistuses KarS § 217 2 – § 22 lg 1, 3 järgi episoodis, mis käsitleb tegevust seoses E. O. .
10.Süüdi tunnistada Ott Sutt KarS § 201 lg 2 p 1 – § 22 lg 1, 3, § 344 lg 1 - § 22 lg 1, 2 ja § 345 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.
11.Süüdi tunnistada Ott Sutt KarS § 2172 lg 1 - § 22 lg 1, 3 järgi episoodis, mis käsitleb tehinguid X1 ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.
12.Süüdi tunnistada Ott Sutt KarS § 3001 lg 2 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.
13.Süüdi tunnistada Ott Sutt KarS § 4023 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.
14.KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning mõista Ott Sutile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
15.KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.10.2019 – 06.11.2019, s.o 23 (kakskümmend kolm) päeva. Seega kandmisele kuulub 1 (üks) aasta, 11 (üksteist) kuud ja 7 (seitse) päeva vangistust.
16.KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta kandmata karistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Ott Sutt ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
17.KarS § 78 p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 04.05.2023.a.
18.Rahuldada O. P (registrikood XXX ) tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes järgmiselt: 1) Ott Suti ja Kristo Rossmani vastu solidaarselt ebasoodsatel tingimustel lepingute sõlmimisega tekitatud kahju 98 176,10 euro ja kolme võltsitud arve maksmisega tekitatud kahju 4700 euro nõudes ning nimetatud kahjudelt sissenõutavaks muutunud viivis alates hagi esitamisest 19.07.2021 – 04.05.2023 summas 16 887,21 eurot ning alates 05.05.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõige 1 II lauses sätestatud määras;
1-21-8803
2) Ott Suti, Kristo Rossmani ja E. O. vastu solidaarselt ebaõige väljamaksega tekitatud kahju 271,25 euro nõudes ning nimetatud kahjult sissenõutavaks muutunud viivis alates hagi esitamisest 19.07.2021 – 04.05.2023 summas 44,53 eurot ning alates 05.05.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõige 1 II lauses sätestatud määras; 3) Kristo Rossmani vastu alusetute transporditeenuste tasumisega tekitatud kahju 14 570 euro, O. P vara arvelt kolmandatele isikutele osutatud teenuste eest tasumisega tekitatud kahju 4797,13 euro ja O. P vara enda kasuks pööramisega tekitatud kahju 133,50 euro nõudes ning nimetatud kahjudelt sissenõutavaks muutunud viivis alates hagi esitamisest 19.07.2021 – 04.05.2023 summas 2777,39 eurot ning alates 05.05.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõige 1 II lauses sätestatud määras; 4) Kristo Rossmani vastu X17 -iga kahjuliku kokkuleppe sõlmimise ja O. P vara arvelt väljamaksete tegemisega 97 055,32 euro nõudes ning nimetatud kahjult sissenõutavaks muutunud viivis alates hagi esitamisest 09.11.2022 – 04.05.2023 summas 4913,90 eurot ning alates 05.05.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõige 1 II lauses sätestatud määras.
19.Asitõendid ja konfiskeerimine 1) KarS § 831 ja § 84 alusel ja seoses KarS § 3001 lg 2 süüteokoosseisu realiseerimisega, konfiskeerimise asendamise korras välja mõista Kristo Rossmanilt konfiskeerimisele kuuluva kriminaaltulu väärtusele vastav summa, so 37 242,11 eurot. 2) KarS § 831 ja § 84 alusel ja seoses KarS § 3001 lg 2 süüteokoosseisu realiseerimisega, konfiskeerimise asendamise korras välja mõista Ott Sutilt konfiskeerimisele kuuluva kriminaaltulu väärtusele vastav summa, so 66 877,84 eurot. 3) DVD- ja CD plaatidel asuvad digitaalsed salvestised - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. 4) KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde: - Pakend nr 2 - 25.10.2019 asitõendi vaatlusprotokolli juurde kuuluv lauakalender; - Pakend nr 9 - 25.10.2019 vaatlusprotokolli juurde kuuluvad kalendrid 2017 ja 2018; - Pakend nr 10 - 15.10.2019 läbiotsimisprotokolli juurde kuuluvad dokumendid; - Pakend nr 11 - 15.10.2019 läbiotsimisel ära võetud tšekid; - Pakend 13 - 12.05.2021 ekspertiisiakti nr 21E-DM0012 juures asuvad dokumendid; - 22.10.2019 vaatlusprotokollis vaadeldud dokumendid pakendis. Konfiskeerimise asendamise korras välja mõistetud summad tasuda 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Kristo Rossmanil kasutada viitenumbrit 99923700015108 ja Ott Sutil kasutada viitenumbrit 99923700015111. Selgituseks märkida: konfiskeerimise asendamine, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
20.Kriminaalmenetluse tagamise vahendid 1) Jätta Kristo Rossmani osas konfiskeerimise asendamise ja tsiviilhagi tagamiseks kehtima asjas nr 1-21-8803 tehtud Pärnu Maakohtu 22.03.2023 määrusega seatud arest määruses märgitud 68 611 eurole, mis on kantud Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank;
1-21-8803
2) Jätta Kristo Rossmani kehtima asjas nr 1-19-8195 tehtud Pärnu Maakohtu 16.10.2019.a määrusega ja asjas nr 1-19-8341 tehtud Pärnu Maakohtu 21.10.2019.a määrusega (muudetud Pärnu Maakohtu 08.06.2021 määrusega nr 1-21-4036) seatud arestid tsiviilhagi tagamiseks sõiduautole Mercedes-Benz S500 reg märgiga XXX kood XXX ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks bagile Polaris RZR 4x4 VIN XXX; 3) Jätta Kristo Rossmani osas tsiviilhagi tagamiseks muutmata asjas nr 1-21-4036 tehtud Pärnu Maakohtu 08.06.2021 määrusega seatud arest määruses märgitud 560 eurole, mis on kantud Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE932200221023778606 Swedbank; 4) Jätta Ott Suti osas konfiskeerimise asendamise ja tsiviilhagi tagamiseks kehtima asjas nr 1-21-4002 tehtud Pärnu Maakohtu 07.06.2021 määrusega seatud kohtulik hüpoteek, määrates hüpoteegisummaks 169 125,19 eurot.
21.Menetluskulud 1) KrMS § 181 lg 1 alusel välja mõista Eesti Vabariigilt KrMS § 175 lg 1 p-s 1 nimetatud menetluskulu, s.o valitud kaitsja mõistliku suurusega tasu, Kristo Rossmani kasuks summas 3600 eurot. 2) KrMS § 175, § 179 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Kristo Rossmanilt menetluskuluna riigituludesse ekspertiisi tegemise kulu 152 eurot, tunnistajate kohtusse ilmumise kulu 467,87 eurot ja sundraha 1087,50 eurot. 3) Tasaarvestada Kristo Rossmani ja riigi vastastikused menetluskulu hüvitamise nõuded (v.a sundraha nõue), mille tulemusel maksta Eesti Vabariigil Kristo Rossmani kasuks välja 2980,13 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks (st väljamõistetud 3600 eurot kaitsja tasu vähendatuna riigil tekkinud nõuete 619,87 euro võrra). 4) KrMS § 182 lg 3 alusel välja mõista O. P. Kristo Rossmani valitud kaitsja tasu katteks 1636,61 eurot. 5) KrMS § 181 lg 1 alusel välja mõista Eesti Vabariigilt KrMS § 175 lg 1 p-s 1 nimetatud menetluskulu, s.o valitud kaitsja mõistliku suurusega tasu, Ott Suti kasuks summas 3000 eurot. 6) KrMS § 175, § 179 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Ott Sutilt menetluskuluna riigituludesse tunnistajate kohtusse ilmumise kulu 353,69 eurot ja sundraha 1087,50 eurot. 7) Tasaarvestada Ott Suti ja riigi vastastikused menetluskulu hüvitamise nõuded (v.a sundraha nõue), mille tulemusel maksta Eesti Vabariigil Ott Suti kasuks välja 2646,31 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks (st väljamõistetud 3000 eurot kaitsja tasu vähendatuna riigil tekkinud nõuete 353,69 euro võrra). 8) KrMS § 182 lg 3 alusel välja mõista O. P. Ott Suti valitud kaitsja tasu katteks 3008,02 eurot. 9) Välja mõista KrMS § 182 lg 3 alusel O. P kasuks valitud esindaja mõistliku suurusega tasu kogusummas 68 797,98 eurot, alljärgnevalt: 9.1) Kristo Rossmanilt välja mõista 31 179,46 eurot O. P kasuks; 9.2) Kristo Rossmanilt ja Ott Sutilt solidaarselt välja mõista 37 551,03 eurot O. P kasuks ja 9.3) Kristo Rossmanilt, E. O. ilt ja Ott Sutilt solidaarselt välja mõista 67,49 eurot O. P kasuks.
1-21-8803
10) KrMS § 180 lg 1, § 182 lg 3 alusel jätta ülejäänud osas igal menetlusosalisel tekkinud menetluskulu tema enda kanda. 11) Jätta rahuldamata O. P nõue kriminaalmenetluses tekkinud menetluskuludelt viiviste väljamõistmiseks. Riigi kasuks välja mõistetud sundraha tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele menetluskulude tasumisel viitenumber. Kristo Rossmanil kasutada viitenumbrit 99923700014882 ja Ott Sutil kasutada viitenumbrit 99923700014879. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
22.Kohtuotsus saata süüdistatavatele ja nende kaitsjatele, tsiviilkostjale E. O. , prokurörile ning kannatanule O. P ja tema esindajatele Norman Aas ja Marcus Niin. Jõustunud kohtuotsus saata hüpoteegisumma vähendamise osas Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnale ja Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 319 lg-le 1 tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates motiveeritud otsuse pooltele kättesaadavaks tegemisest. Apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus pooltele kättesaadav alates 01.09.2023.a kell 14:00 Pärnu Maakohtu kantselei kaudu. Süüdistuse sisu I Kristo Rossman, süüdistus KarS § 201, § 217 ́2, § 344 ja § 345 järgi 1.1 Kristo Rossmani süüdistatakse selles, et tema olles O. P juhatuse liige, kellele oli usaldatud ettevõtte vara, kasutas viimast volitusi omamata enda või kolmandate isikute huvides. Nimelt oli K. Rossman kohustatud nii 30.12.2013 kui 15.11.2018 sõlmitud juhatuse liikme lepingu punkti II järgi kohustuste täitmisel tegutsema osaühingule lojaalselt ja vajaliku hoolsusega ning parima kasuga, hoides ära kahju tekkimist O. P varale. Samuti oli tema kohustuseks juhtida (p IV) O. P igapäevast majandustegevust, korraldada raamatupidamist ning asjaajamist vastavalt seadustele, põhikirjale, osanike ja nõukogu otsustele. K. Rossman pidi juhatajana kasutama otstarbekalt ja ainult O. P huvides temale usaldatud töövahendeid ja muud vara ning hoiduma tegevusest või tegevustest, mis kahjustavad või võivad kahjustada O. P vara ja õigusi ning seadusega kaitstud huve. Seega K. Rossman kui O. P juhataja omas õiguspädevust vastu võtta O. P. siduvaid otsuseid, tema korralduses oli äriühingule kuuluv vara ning ta oli kohustatud täitma oma ametialaseid ülesandeid ausalt ja õiguspäraselt, sh kinni pidades ÄS § 187 lg 1 sätestatud juhatuse liikme korraliku ettevõtja hoolsuskohustusest. Kasutades ära oma õiguslikku võimu ehk õiguspädevust temale usaldatud võõra vara üle, kasutas või korraldas K. Rossman ebaseaduslikult isiklike kulutuste tasumise äriühingu vara eest järgmiselt:
1-21-8803
X3 on esitanud O. P. 04.05.2016 arve nr 3025641 summas 2126,42 eurot (kd 9/2 lk 6566), mis on 04.05.2016 tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Tegelikkuses on tehingu sisuks erinevad jalgrattad, millest kaks soetas K. Rossman endale isiklikuks kasutamiseks. Sellega pööras K. Rossman ebaseaduslikult enda kasuks O. P. kuuluvat vara kokku 886,02 eurot, millele lisandub käibemaks, so kokku 1063,20 eurot. K. Rossmani poolt on menetluse ajal viidatud summa kannatanule hüvitatud.
X4 on esitanud O. P. 03.04.2018 arve nr 933600 summas 336,75 eurot (kd 4 tl 106), mis on 19.04.2018 tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Tegemist on K. Rossmanile kuuluvale sõidukile Mercedes-Benz ML 270 CDI [XXX ] tehtud remonttöödega. Kuigi tegemist oli K. Rossmani enda, mitte O. P. kuuluva sõiduki remondiga, kinnitas ta O. P. esitatud arve õigsust ning suunas selle raamatupidamisele tasumiseks. Seega pööras K. Rossman ebaseaduslikult enda kasuks talle usaldatud võõra vara 336,75 eurot.
X5 on esitanud 13.08.2018 arve nr 181592 summas 1814,40 eurot (kd 10 tl 108), mis on 24.10.2018 tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Tegelikkuses tehingu sisuks olnud kolm komplekti 1+2 konditsioneeri O. P. ei jäänud. Nimelt soetas toodetest ühe K. Rossman endale isiklikuks kasutamiseks, lastes selle paigaldada enda elukohta X eramu seinale. Sellega pööras K. Rossman ebaseaduslikult enda kasuks O. P. kuuluvat vara kokku 598,80 eurot. K. Rossmani poolt on menetluse ajal viidatud summa kannatanule hüvitatud.
11.06.2019 ja 21.08.2019 soetas K. Rossman enda kasutuses olevasse sõidukisse kütust, tasudes selle eest X6 poolt O. P. väljastatud krediitkaardiga. X6 poolt on O. P. esitatud 30.06.2019 arve nr 800735689 summas 165,89 eurot, mille hulgas kajastub tehinguna 11.06.2019 98 milesPLUS kütuse tankimine 86,73 euro eest (lisamaterjal), mis on 14.07.2019 tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Samuti on X6 poolt O. P. esitatud 31.08.2019 arve nr 800761912 summas 310,61 eurot (lisaköide III tl 253-254), mille hulgas kajastub tehinguna 21.08.2019 D miles kütuse tankimine 72,50 euro eest, mis on 16.09.2019 tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Sellise tegevusega pööras K. Rossman ebaseaduslikult enda kasuks O. P vara kokku 159,23 eurot.
X3 on esitanud O. P. 21.08.2019 arve nr 3984224 summas 482,94 eurot (materjal dets 21), mis on 17.09.2019 tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Tegelikkuses on tehingu sisuks jalgrattapukk, mille K. Rossman soetas isiklikuks kasutamiseks oma elukohas. Sellega pööras K. Rossman ebaseaduslikult enda kasuks O. P. kuuluvat vara kokku 482,94 eurot. Jalgrattapukk tagastati kannatanule 11.06.2021.
X7 on esitanud O. P. 31.05.2019 arve nr 190173 summas 1125,00 eurot (kd 13 tl 191), mis on 06.06.2019 tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Tegelikkuses ei remonditud O. P autot [XXX ], vaid K. Rossmaniga seotud Mercedes Benz sõidukit, kuid nii O. Sutt kui K. Rossman kinnitasid selle arve õigust kui äriühingu kulu. Sellega pööras K. Rossman O. Suti kaasaaitamisel ebaseaduslikult enda kasuks O. P. kuuluvat vara kokku 1125,00 eurot.
Kõik eelpool välja toodud äriühingute poolt esitatud arvete kinnitamised ettevõtlusega seotud kuluks ilma õigusliku aluseta iseenda huvides, on kantud K. Rossmani ühtsest tahtlusest ning sellest tulenevalt on tegemist jätkuva kuriteoga. Seega pööras K. Rossman, sh osaliselt kasutades selleks ka O. Suti kaasabi, ebaseaduslikult talle usaldatud võõrast vara 3765,92 euro ulatuses enda kasuks.
1-21-8803
Samuti kasutas K. Rossman ära oma õiguslikku võimu ehk õiguspädevust temale usaldatud võõra vara üle, korraldades ebaseaduslikult kolmandate isikute huvides nende isiklike kulutuste tasumise O. P vara eest järgmiselt:
X8 on esitanud O. P. 14.12.2017 arve nr 11080086 summas 325,50 eurot (materjal dets 21), mis on 14.12.2017 tasutud ning kajastatud raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Tehingu sisuna kajastatakse 3,5 tundi laadimist. Tegelikkuses esitati sama arve X9 tellingute elementide transport eest (kd 4 tl 16-17), mille E. O. saatis edasi K. Rossmanile. Kuigi K. Rossman teadis, et tegemist ei ole O. P kuluga, kinnitas ta pärast arve tasumist raamatupidamise jaoks selle õigsust. Selliselt pööras K. Rossman ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara 325,50 eurot X9 kasuks. X11 on esitanud O. P. 21.05.2018 arve nr W180503 summas 378,00 eurot (kd 14 tl 48), mis on 08.06.2018 tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Tegelikkuses oli O. P kuluks 18 eurot. Summana 360 eurot tuli tasuda K. Rossmani A. K. äriühingule A. K S osutatud teenuse eest seoses kodulehe loomisega. Kuigi tegemist ei olnud O. P kuluga, kinnitas K. Rossman raamatupidamise jaoks arve õigsust ning pööras selliselt ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara 360,00 eurot kolmanda isiku, so A. K S kasuks. X11 on esitanud O. P. 01.09.2018 arve nr W180902 summas 60,00 eurot (kd 4 tl 14), mis on 07.09.2018 tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Tegelikkuses oli tegemist K. Rossmani A. K. äriühingule A. K S osutatud teenuse eest arve esitamisega. Kuigi tegemist ei olnud O. P kuluga, kinnitas K. Rossman raamatupidamise jaoks arve õigsust, saates selle tasumiseks ning pööras selliselt ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara 60,00 eurot kolmanda isiku, so A. K S kasuks. X12 on esitanud O. P. 11.05.2018 arve 19 summas 3874,80 eurot (kd 13 tl 261), mis on 24.05.2018 tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Tegelikkuses on tegemist K. Rossmani A. K. äriühingu A. K S mängutoaga seotud töödega. Kuigi tegemist ei olnud O. P kuluga, kinnitas K. Rossman raamatupidamise jaoks arve õigsust ning pööras selliselt ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara 3874,80 eurot kolmanda isiku, so A. K S kasuks. X13 on esitanud O. P. 25.07.2019 arve nr 2019497 summas 3600 eurot (kd 14 tl 198), mis on 20.08.2019 tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Kuigi tehingu sisuks on „geodeetilised tööd X , leping/tellimus 2018TG346“, selliseid töid teostatud pole. Arvel näidatud summa oli mõeldud K. Rossmani toetusena X14. Kuigi tegemist ei olnud O. P kuluga, kinnitas K. Rossman raamatupidamise jaoks arve õigsust, saates selle tasumiseks ning pööras selliselt ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara 3600,00 eurot kolmanda isiku kasuks. X13 tagastas 3600 eurot O. P. 30.10.2020. X13 on esitanud O. Suti juhendamisel O. P. 07.05.2019 arve nr 2019300 summas 76,80 eurot (kd 14 tl 197), mis on 15.05.2019 tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Kuigi tehingu sisuks on „XX “, siis selliseid töid teostatud pole. Tegelikkuses tehti O. Suti soovil töid seoses X projektiga, millest oli teadlik ka K. Rossman. Kuigi tegemist ei olnud O. P kuluga, kinnitas O. Sutt ja K. Rossman raamatupidamise jaoks arve õigsust. Selliselt pööras K. Rossman O. Suti kaasabil ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara 76,80 eurot kolmanda isiku kasuks. T. L. O on esitanud O. Suti juhendamisel O. P. 26.04.2019 arve nr 1904 summas 2160,00 eurot (kd 14 tl 244), mis on 13.05.2019 tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Kuigi tehingu sisuks on „XXX “, siis selliseid töid teostatud pole. Tegelikkuses tehti O. Suti soovil töid seoses Valgerand projektiga, millest oli teadlik ka K. Rossman. Kuigi tegemist ei olnud O. P kuluga, kinnitas K. Rossman pärast O. Suti poolset kinnitust raamatupidamise jaoks arve õigsust
1-21-8803
ning pööras selliselt ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara 2160,00 eurot T. L. O kasuks. T. L. O on esitanud O. Suti juhendamisel O. P. 16.05.2019 arve nr 1906 summas 1080,00 eurot (kd 14 tl 245), mis on 30.05.2019 tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Kuigi tehingu sisuks on „XXX “, siis selliseid töid teostatud pole. Tegelikkuses tehti O. Suti soovil töid seoses Valgerand projektiga, millest oli teadlik ka K. Rossman. Kuigi tegemist ei olnud O. P kuluga, kinnitas K. Rossman pärast O. Suti poolset kinnitust raamatupidamise jaoks arve õigsust ning pööras selliselt ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara 1080,00 eurot T. L. O kasuks. T. L. O on esitanud O. Suti juhendamisel O. P. 11.07.2019 arve nr 1910 summas 2400,00 eurot (kd 14 tl 246), mis on 29.07.2019 tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Kuigi tehingu sisuks on „liini ehitustööd“, siis selliseid töid teostatud pole. Tegelikkuses tehti O. Suti soovil töid seoses Valgerand projektiga, millest oli teadlik ka K. Rossman. Kuigi tegemist ei olnud O. P kuluga, kinnitas K. Rossman pärast O. Suti poolset kinnitust raamatupidamise jaoks arve õigsust ning pööras selliselt ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara 2400,00 eurot T. L. O kasuks.
Seega K. Rossman, sh osaliselt ka O. Suti kaasabil, pööras ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara kokku 13 937,10 eurot erinevate kolmandate isikute kasuks. Samuti kasutas K. Rossman E. O. kihutamisel ja O. Sutt kaasabil ära oma õiguslikku võimu ehk õiguspädevust temale usaldatud võõra vara üle, korraldades ebaseaduslikult E. O. huvides viimase isiklike kulutuste tasumise O. P vara eest. Nimelt soovis E. O. , et tema kasutuses olnud sõiduki Kia Sportage [XXX] remondi eest tasuks O. P. . 02.08.2019 esitati X7 poolt O. P. arve nr 5 summas 1668,00 eurot selgitusega „turbo remont“. Nimetatud arve muudeti ära ning X15 esitati 11.07.2019 arve nr 190220 summas 1668,00 eurot (kd 13 tl 194). Pärast seda, so 14.08.2019 saadeti X15 nimelt O. Suti poolt korraldatuna O. P. 31.07.2019 arve nr 1260 summas 1698,00 eurot (kd 7 tl 144) sisuga „reduktor ja liini tugirull“. Arve saabumisel kinnitas selle õigust O. Sutt ning K. Rossman, misjärel O. P nimelt see 29.08.2019 tasuti. Lisaks esitas 16.08.2019 X7 sõiduauto Kia Sportage [XXX] remonttööde teostamise kohta arve nr 190263 summas 675,00 eurot (kd 13 tl 192) X16 , mille tasus 26.08.2019 X9 O. P. laekuvate varade arvelt. Nimelt esitas X16 O. P. 15.08.2019 arve nr 1921 summas 954,00 eurot selgitusega „remonttööd X“. Tegelikkuses selliseid töid O. P. ei osutatud, kuid selle eest tasuti 26.08.2019 pärast O. Suti ning K. Rossmani poolt tehingu õigsuse kinnitamist. 26.08.2019 teostati makse X9 pangakontolt summas 675,00 eurot X7 , ning 28.08.2019 laekus X9 kontole X10 675,00 eurot selgitusega „arve nr.190263 X7 eest“. Seega E. O. kihutamisel ning O. Suti kaasabil pööras K. Rossman ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara 2652,00 eurot kolmanda isiku, so E. O. kasuks. Summa hüvitati kannatanule, so O. P. 29.07.2021. Samuti kasutas K. Rossman R. D. kaasabil ära oma õiguslikku võimu ehk õiguspädevust temale usaldatud võõra vara üle, korraldades ebaseaduslikult R. D. seotud äriühingu X17 (edaspidi X17 ) huvides transpordikulutuste kandmise ning kahe tegelikkusele mittevastava arve tasumise O. P vara eest. Nimelt on X17 esitanud O. P. 31.08.2019 müügiarve 1907 summas 9687,60 eurot ja 24.09.2019 müügiarve 1908 summas 9687,60 eurot (kd 16 tl 15-16). Arvete sisuks on „materjalide sorteerimine“, mis tasuti 20.09.2019 ja 11.10.2019 ning kajastati äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. 21.11.2019 edastati R. D. poolt O. P raamatupidamisse arvetega seotud 12.11.2017 teenusleping ja 31.08.2019 sõlmitud lepingu lisa 1 (kd 16 lisa tl 229-230). Esitatud lisa sisuks on O. P kohustus tasuda 12 kuu jooksul X17 -le kompensatsioonina 96 880
1-21-8803
eurot, millele lisandub käibemaks. Tegelikkuses selliseks nõudeks seaduslik alus puudus, mistõttu ei olnud ka arvete 1907 ja 1908 sisu õige. X17 poolt transporditi ajavahemikul november 2017 kuni oktoober 2018 O. P. sorteerimiseks plastjäätmeid kokku 1563,98 tonni. Esitatud lepingu järgi tuli O. P. sellest välja sorteerida PE ja PP kõvaplasti kokku vähemalt 40% ulatuses kohale toodud plasti segamaterjalist, so minimaalselt 625,59 tonni. Sorteeritud materjal tuli anda X17-ile üle pakendatuna transpordiks koos dokumentide vormistamisega. Tegelikkuses transporditi plastik O. P kuludega kas Leedu või Poola Vabariiki. Teenuslepingu lisa 1 sõlmimise ajahetkel oli O. P poolt X17 -ile üle antud 464,7 tonni sorteeritud jäätmeid ning sorteerimine jätkus. Jäätmete riikide vahelise veo saatelehtede järgi nähtub, et O. P. liikus välja X17 nimel viimase partneritele ajavahemikul 13.12.2017 kuni 10.08.2020 kokku 780 tonni plastikut. Kuigi O. P ja X17 vahel toimus äriline koostöö, ei olnud poolte vahel tegelikult kokkulepet 40% sorteerimise tagamise kohustuse kohta koos sanktsioonidega sellise kohustuse rikkumise eest. Üheaegselt, so 31.08.2019 koostatud lepingu ja selle lisa 1 eesmärgiks oli ebaseaduslikult O. P vara kuni 96 880 euro ulatuses X17 kasuks pööramine. Seda ajal, mil K. Rossman ei olnud võimeline täitma R. D. poolt X18 nimelt sõlmitud laenulepingus sätestatud kohustusi. Selleks, et O. P varade kasutamine kolmanda isiku huvides näiks seaduslik, koostati 31.08.2019 R. D. ja K. Rossmani ühisel kokkuleppel 12.11.2017 teenusleping, kuhu märgiti 40% väljasorteerimise kohustus koos sanktsioonimääraga, so p 4.1, mille järgi kohustuse mittetäitmise korral on tellijal õigus saamata tulu kompensatsioonile 280 EUR/t, millele lisandub käibemaks. R. D. ja K. Rossmani poolt sõlmitud Lisa 1 pidi lisaks looma õigusnäivuse kompensatsioonis summas 96 880 eurot. Arvestades, et koostatud dokumendid ei kajastanud tehingu tegelikku sisu, on tehingud näilikud ning puudus 19 375, 20 euro maksmiseks õiguslik alus. Seega K. Rossman teades, et tegelikkuses toimus O. P ja X17 vahel äriline koostöö ilma 40% sorteerimise tagamise kohustuseta ning sanktsioonideta, kuid sellele vaatama lisas koos R. D. lepingusse tegelikkusele mittevastava punkti 4 ja allkirjastas lepingu juurde kuuluva lisa, soovis pöörata O. P vara ebaseaduslikult X17 kasuks 96 880 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks, kuid millest reaalselt jõuti üle kanda 19 375,20 eurot. Maksed tehti X17 kontole pärast K. Rossmani poolset arvete 1907 ja 1908 õiguse kinnitamist. Samuti on X19 esitanud O. P. järgmised transpordi teenuse eest arved:
14.03.2017 arve nr BT17/03 01258 summas 590,00 eurot, tasutud 23.03.2017 18.04.2017 arve nr BT17/04 01166 summas 560,00 eurot, tasutud 11.05.2017 31.08.2017 arve nr BT17/08 07050 summas 590,00 eurot, tasutud 15.09.2017 27.09.2017 arve nr BT17/09 02630 summas 590,00 eurot, tasutud 12.10.2017 21.12.2017 arve nr BT17/12 03252 summas 590,00 eurot, tasutud 04.01.2018 24.01.2018 arve nr BT18/01 03387 summas 590,00 eurot, tasutud 07.02.2018 21.02.2018 arve nr BT18/02 03036 summas 590,00 eurot, tasutud 07.03.2018 21.02.2018 arve nr BT18/02 03038 summas 590,00 eurot, tasutud 07.03.2018 28.02.2018 arve nr BT18/02 05035 summas 590,00 eurot, tasutud 15.03.2018 30.03.2018 arve nr BT18/03 06628 summas 590,00 eurot, tasutud 16.04.2018 24.04.2018 arve nr BT18/04 03781 summas 590,00 eurot, tasutud 10.05.2018 26.04.2018 arve nr BT18/04 05025 summas 590,00 eurot, tasutud 10.05.2018 30.04.2018 arve nr BT18/04 07467 summas 590,00 eurot, tasutud 15.05.2018 30.04.2018 arve nr BT18/04 08244 summas 640,00 eurot, tasutud 15.05.2018 29.06.2018 arve nr BT18/06 07985 summas 590,00 eurot, tasutud 18.07.2018 31.07.2018 arve nr BT18/07 08493 summas 590,00 eurot, tasutud 14.08.2018 31.08.2018 arve nr BT18/08 05900 summas 290,00 eurot, tasutud 15.09.2018 28.09.2018 arve nr BT18/09 08660 summas 590,00 eurot, tasutud 11.10.2018 25.10.2018 arve nr BT18/10 05305 summas 590,00 eurot, tasutud 13.11.2018
1-21-8803
13.12.2018 arve nr BT18/12 01342 summas 590,00 eurot, tasutud 20.12.2018 31.12.2018 arve nr BT18/12 07268 summas 590,00 eurot, tasutud 15.01.2019 28.02.2019 arve nr BT19/02 07442 summas 590,00 eurot, tasutud 22.03.2019 26.03.2019 arve nr BT19/03 06381 summas 590,00 eurot, tasutud 23.04.2019 25.04.2019 arve nr BT19/04 06309 summas 640,00 eurot, tasutud 14.05.2019 28.06.2019 arve nr BT19/06 08420 summas 640,00 eurot, tasutud 15.07.2019
Tegemist on X17 -ile kuulunud sorteeritud plastikuga, mis transporditi Leedu või Poola Vabariiki. O. P. puudus lepingujärgne kohustus tasuda X17 -le kuuluva kauba transporti. O. P raamatupidamisele esitatud X19 arvetel puuduvad andmed selle kohta, mis kinnitaks tegelikku tehingut ehk X17 -ile kuuluva kauba vedamist, mistõttu arved tasuti O. P poolt ning kajastati ettevõtlusega seotud kuluna. Seda, et tegemist on O. P kuluga ning tehingute sisu õige, kinnitasid enne arvete tasumist tegelikke tehingu asjaolusid teades N. R. ja K. Rossman. Ühel korral O. Sutt. Sellise tegevusega pöörati ebaseaduslikult O. P vara kokku 14 570 eurot X17 kasuks. Eelkirjeldatud tegevustega jättis K. Rossman omaniku, so O. P kestavalt varast ilma ning muutis selle kas endale või kolmandatele isikutele kuuluvaks, kahjustades sellega võõrast omandit. Arvestades, et äriühingu kontolt nimetatud arvete tasumise korraldamises ilmneb väliselt ka omastamistahe, on enda ja kolmandate isikute kasuks pööramine K. Rossmani käitumises tuvastatud objektiivse teona, täites sellega omastamise objektiivse koosseisu tunnusena omastamistahte manifesteerimise. Arvestades aga asjaolu, et süüdistataval puudusid sellisteks toiminguteks volitused ning samuti ei ole vara kasutatud O. P huvides, on toimunud vara enda ja kolmandate isikute kasuks pööramine ebaseaduslikult. K. Rossman O. P juhatuse liikmena oli teadlik, et süüdistuses märgitud arvetel kajastatud tehingud ei ole äriühingu huvides ega ettevõtlusega seotud, kuid sellele vaatamata järjepidevalt teadlikult ja tahtlikult kinnitas kulude kandmise O. P varadest vastavalt sellele, kuidas parasjagu vajadus tekkinud oli. Seega mitte olles O. P. lojaalne, oli K. Rossmani eesmärk jätta kannatanu süüdistuses märgitud varast alaliselt ilma ning ta on omastamise teod pannud toime kavatsetult. Seega Kristo Rossman O. P juhatuse liikmena temale usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks kokku 3765,92 euro ja kolmandate isikute kasuks kokku 50 534,30 euro pööramisega, pani toime KarS § 201 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1.2 Samuti süüdistatakse K. Rossmani selles, et tema tahtlikult kihutas 23.07.2019 L. A. koostama tegelikkusele mittevastavat arvet, mida kasutades sooviti O. P vara pöörata X14 kasuks. Nimelt koostas L. A. K. Rossmani juhise järgi 25.07.2019 tegelikkusele mittevastava arve 2019497 summas 3600,00 eurot, kajastades tehingu sisuna „X , leping/tellimus 2018TG346“. Tegelikult O. P. sellist teenust ei osutatud. Arve koostamisel lähtus L. A. 23.07.2019 kell 11.32 saadetud K. Rossmani e-kirjast, kuhu oli märgitud „üks lubadus mul täitmata gravel grinder ürituse osas, millele lubasin 3000 toetust. Kas saaksin seda teha läbi sinu ettevõtte selliselt, et sina esitad mulle oma spetsialiteedist tuleneva arve?“. Seega koostas L. A. teadlikult ja tahtlikult tegelikkusele mittevastava arve K. Rossmani soovil, eesmärgiga kasutada O. P varasid kolmanda isiku huvides. Kuna K. Rossmani eesmärgiks oli suunata L. A. koostama valeandmetega arvet, on ta kihutamise teo toime pannud kavatsetult. Seega Kristo Rossman dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisele kihutamisega, pani toime KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse K. Rossmani selles, et tema olles O. P. juhatuse liige, 31.08.2019 koos R. D. koostas ja allkirjastas 12.11.2017 kuupäevaga teenuslepingu ja lepingu juurde kuuluva 31.08.2019 lisa 1. Nimetatud dokumentide järgi kohustus O. P tasuma X17 -le kokku 116 256
1-21-8803
eurot. Tegelikkuses selliseks nõudeks alus puudus. O. P ja X17 vahelises koostöös ei olnud algselt kokkulepitud 40% sorteerimise tagamise kohustust ning garantiina lepingu mittetäimise eest saamata jäänud tulu kompensatsiooni määraga 280 eurot tonni kohta (punkt 4.1). Dokument sellise punktiga koostati 31.08.2019 koos lisa sõlmimisega, et luua õigusnäivus selle olemasolu osas. Samuti ei vasta tegelikkusele lisa 1 sisu, kuna 31.08.2019 seisuga oli X17 -le üle antud 464,7 tonni sorteeritud jäätmeid tulu teenimise eesmärgil ning äriline koostöö jätkus. Seega ei vasta 12.11.2017 teenuslepingu sisu p 4 ning selle alusel vormistatud 31.08.2019 lisa 1 tegelikkusele. Dokumentide koostamise eesmärgiks on olnud tekitada nõudeõigus X17 kasuks O. P vastu 96 880 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks. Selliselt jõuti tasuda O. P poolt X17 -ile 31.08.2019 müügiarve 1907 alusel 20.09.2019 summa 9687,60 eurot ja 24.09.2019 müügiarve 1908 alusel 11.10.2019 summa 9687,60 eurot, lugedes summad ekslikult ettevõtlusega seotud kuluks. Seega koostasid K. Rossman ja R. D. teadlikult ja tahtlikult üheaegselt nii tegelikkusele mittevastava lepingu punktiga 4 kui selle lisa 1 ühisel eesmärgil kasutada O. P varasid kolmanda isiku huvides ning seega on tegu toime pandud kavatsetult. Seega Kristo Rossman dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisega pani toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1.3 Samuti süüdistatakse K. Rossmani selles, et tema kasutas L. A. poolt võltsitud 25.07.2019 X13 arvet 2019497 summas 3600 eurot, esitades selle 09.08.2019 O. P raamatupidajale. Samuti kinnitas K. Rossman arve õigsust, misjärel selle alusel teostati 20.08.2019 makse X13 kontole summas 3600 eurot. Arvestades, et makse aluseks kasutatud arve 2019497 sisu ei vastanud tegelikkusele K. Rossmani enda juhistel, oli ta teadlik arve võltsitusest. Kuna K. Rossmani eesmärgiks oli võltsitud arve alusel saada kasutada O. P varasid summas 3600 eurot, on tuvastatud tema käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega Kristo Rossman, õiguste omandamise eesmärgil võltsitud dokumendi kasutamisega, pani toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1.4 Samuti süüdistatakse K. Rossmani selles, et tema olles O. P juhatuse liige, kellel oli õigus vastavalt juhatuse liikme lepingule ning TsÜS § 34, § 35 ja ÄS § 180, 181 ja § 183 käsutada O. P. kuuluvat vara ning võtta äriühingule siduvaid kohustusi, ajavahemikul 16.11.2015 kuni 15.10.2019 sõlmis lepinguid või korraldas nende sõlmimise O. P esindajana äriühingu nimel, sh arendusjuhi O. Suti kaasabil, mille tulemuseks olid tehingud X1 ja E. O. kasuks, tekitades nii O. P. suure varalise kahju kokku 133 271,49 eurot. Kahjulike tehingute asjaolud olid järgmised. tehingud X1 X1 ja O. P vahel on ajavahemikul 16.11.2015 kuni 01.10.2019 sõlmitud järgmised jäätmekäitlusega seotud lepingud: • 16.11.2015 sõlmiti leping P-15015, mille p 1.2 määrati jäätmete vastuvõtu hinnad, sh: - segaolmejäätmed (20 03 01)
29 eur/tonn
- ehitus- ja lammutusjäätmed (17 09 04)
25 eur/tonn.
Lepingu allkirjastas K. Rossman. • 01.04.2016 sõlmiti leping P-16021, mille p 2.4 määrati jäätmete vastuvõtu hinnad, sh: -
segaolmejäätmed (20 03 01)
29 eur/tonn
-
ehitus- ja lammutusjäätmed (17 09 04)
25 eur/tonn
Lepingu allkirjastas K. Rossmani volituse alusel I. S. .
1-21-8803
• 01.07.2017 sõlmiti leping P-16021, mille p 2.4 määrati jäätmete vastuvõtu hinnad, sh: - segaolmejäätmed (20 03 01)
29 eur/tonn
- ehitus- ja lammutusjäätmed (17 09 04)
28 eur/tonn
Lepingut muudeti 01.09.2019 (lisa 1) ja 01.10.2019 (lisa 2). Lisa 1 nägi ette muutuse punktis 2.3 ning lisa 2 alusel muudeti punkti 2.4 ning korrigeeriti jäätmete vastuvõtu hinda, sh järgmiselt: -
olmejäätmed (20 03 01)
55 eur/tonn
-
ehitusjäätmed (17 09 04)
39 eur/tonn
Lepingu allkirjastas K. Rossmani volituse alusel I. S. , lisad on allkirjastanud A. N. O. O. Sutt O. P arendusjuhina töötades, korraldas samal ajal X1 majandustegevust, saades sellest ise kasu. X1 huvides oli jäätmete kogumine ning seejärel selle üleandmine O. P. võimalikult madala hinnaga. Vastavad hinnad määras O. Sutt, samuti valmistas ette lepingud. K. Rossman nõustus isiklikku huvi omades O. Suti tegevusega, toetades seda kas ise O. P. kahjulikke lepinguid allkirjastades või lastes seda teha suuniste järgi oma töötajatel volituse alusel. Selliselt lepiti X1 huvides kokku O. P kohustusena võtta jäätmeid vastu võimalikult madala hinnamääraga, mis omakorda võimaldas X1 kehtestada isikutele jäätmete vastuvõtu hinna, mis oli O. P hinnakirjast soodsam. X1 poolt O. P. toodavad ja üleantavad jäätmete mahud ei eeldanud tehtud hinnaalandusi ning olid seetõttu ebaproportsionaalsed võrreldes teiste klientidega. Nii näiteks kujunes nelja aasta keskmiseks olmejäätmete vastuvõtu hinnaks X1 30 eurot/tonn, samas kui võrreldavate mahtudega jäätmeid üle andnud X82 keskmine hind oli 63 eurot/tonn. Ehitusjäätmete nelja aasta keskmiseks hinnaks on O. P hinnangul kujunenud X1 28 eurot/tonn, siis võrreldaval kliendil 50 eurot/tonn. Kuigi üleantavate ehitusjäätmete kogused X1 poolt suurenevad 2018-2019 aastatel, on need võrreldes sarnase koguse üleandjale, so X20 kehtestatud hindadest jätkuvalt madalamad. Samuti ei muudeta X1 jäätmete vastuvõtu hinda, kui samal ajal lepitakse kokku kõrgemad hinnad suurkliendile X64. O. P põhikirjas on märgitud, et ühingu tegevuse eesmärgiks on majandustegevuse arendamine ja ühingu vahendite otstarbekas kasutamine ja aktiivne majandusliku tegevuse tulemusel ühingule maksimaalse kasumi saamine. Igapäevane majandustegevuse juhtimine on O. P. juhataja ülesanne, millega tuleb tagada äriühingule parim tulemus. X1 jäätmete vastuvõtu hindades eelise andmine ei olnud eesmärgipärane, vaid kahjustas O. P majandustulemust. Seega X1 põhjendamatult madalate hinnamäärade kehtestamisega iseenda huvides, põhjustasid O. Sutt ja K. Rossman ajavahemikul 01.01.2016 kuni 15.10.2019 O. P. vähemalt suure varalise kahju, kannatanu hinnangul 128 420,00 eurot. tehingud seoses X2 K. Rossman allkirjastas 29.06.2016 volituse, mille järgi said O. P nimelt sõlmida E. O. ja U. S. X2 lepinguid vara rendiks ja/või ostuks. Samuti garanteeris O. P tasumise vastavalt lepingu tingimustele. Volituse andmise tingis asjaolu, et E. O. ja U. S. läbi erinevate äriühingute (X9 , X65 ) ei vastanud X2 poolt kehtestatud krediiditaustale ning ei saanud rentida fassaaditellinguid ja tööriistu. Seega andis K. Rossman O. P majandustegevusega mitteseotult teistele isikutele õiguse nende endi huvides võtta O. P. kohustusi. Kohustused võeti järgmiste lepingutega: - 26.09.2016 sõlmis E. O. O. P esindajana rendilepingu 117666, - 31.05.2017 sõlmis U. S. O. P esindajana rendilepingud 134420 ja 134418, - 26.07.2017 sõlmis E. O. O. P esindajana rendilepingu 139811. Seoses volituse alusel sõlmitud lepingutega tuli O. P. tasuda kolmandate isikute eest nende majandustegevusega seoses kokku 4148,43 eurot. Nimelt edastati O. P. tasumiseks otse kolm arvet ning täiendavalt nõuded X66 kaudu järgmiselt:
1-21-8803
-
25.11.2017 tasuti 445,55 eurot arve nr R13807 alusel;
-
17.12.2017 tasuti 416,94 eurot arve nr R19198 alusel;
-
08.01.2018 tasuti 1244,65 eurot arvete nr R15140, R16199 ja R17214 alusel;
-
13.02.2018 tasuti 1263,36 eurot arvete R19960, R18251 ja R20859 alusel;
-
05.03.2018 tasuti 539, 86 eurot menetlus- ja sissenõudekulu ning
-
15.03.2018 tasuti 238,07 eurot arve nr R21389 alusel.
Seega volituse andmise ning sellega seoses tasumise garanteerimise kohustuse võtmisega kuritarvitas K. Rossman talle antud õigusi. Sellise kohustuse võtmine oli O. P. kahjulik ning ilmselgelt E. O. ja U. S. tegevustele kasulik. X2 tehtud tehingud ei ole kuidagi seotud O. P majandustegevusega ning seega on põhjendamatult kantud kolmandate isikute kulutusi. tegevus seoses E. O. iga Samuti kahjustas K. Rossman koos O. Sutiga O. P huve, kui vaatamata kehtestatud jäätmete vastuvõtu hindadele, otsustati tühistada kaks E. O. prügiveoga seotud arvet summas 703,06 eurot. Nimelt oldi 05.12.2018 O. P nimelt koostamas E. O. seoses ehitusjäätme vastuvõtuga arvet summas 425,30 eurot, mis koosnes kahest komponendist; ehitusjäätmete eest 245,30 eurot ja konteinerite tühjenduste eest 180,00 eurot. Kuigi K. Rossman oli samal päeval, so 05.12.2018 andnud teada, et E. O. ile ei tehtaks veel arvet, saadeti 06.12.2018 O. P nimelt E. O. 30.11.2018 koostatud müügiarve nr 181453 summas 245,30 eurot maksetähtajaga 10.12.2018. E. O. nimel oleva arvega seoses andis O. Sutt 18.01.2019 korralduse selle tühistamiseks raamatupidamisest. Seejärel koostati O. P nimelt 31.12.2018 kuupäevaga kreeditarve KR-181453 summa 245,30 eurot, mis saadeti E. O. ile 18.01.2019. Nii osaliselt arve esitamata jätmise kui esitatud arve tühistamisega, tekitati O. Suti ja K. Rossmani tegevusega O. P. kahju summas 425,30 eurot. 31.05.2018 koostati O. P nimelt X67 müügiarve nr 180652 summas 277,76 eurot, maksetähtajaga 10.06.2018. Viidatud arvega seoses saatis E. O. 26.06.2018 O. Sutile kirja meeldetuletusega arve annulleerimise kohta. Samal päeval andis O. Sutt kirja teel O. P I. S. K. Rossmani teadmisel korralduse X67 seotud kaalude kustutamiseks programmist ning arve annulleerimiseks. Vastavalt saadud korraldusele koostati 30.06.2018 O. P nimelt kreeditarve nr KR-180652 summas 277,76 eurot. Selliselt O. Suti poolt arve tühistamise korraldamisega K. Rossmani heakskiidul tekitati O. P. kahju summas 277,76 eurot. Selline K. Rossmani käitumine, kus vastavalt tekkinud vajadusele tegutsetakse kolmandate isikute huvides O. P. kahjustades, on olnud järjepidev ning sisesuhte tingimusi rikkuv. K. Rossman on pikemal perioodil võtnud O. P. äriühingut kahjustavaid kohustusi, mis samal ajal on teisele poolele kasulikud. See omakorda kinnitab K. Rossmani tahtlust lojaalsuskohustust rikkudes kasutada O. P varasid vajadusel igal ajahetkel viisil, mis ei ole kooskõlas tema juhatuse liikme lepingu ja äriühingu põhikirjas sätestatuga, kuid mis on kasulik teistele. Nimelt oli K. Rossman kohustatud nii 30.12.2013 kui 15.11.2018 sõlmitud juhatuse liikme lepingu punkti II järgi kohustuste täitmisel tegutsema osaühingule lojaalselt ja vajaliku hoolsusega ning parima kasuga, hoides ära kahju tekkimist O. P varale. Samuti oli tema kohustuseks juhtida (p IV) O. P igapäevast majandustegevust, korraldada raamatupidamist ning asjaajamist vastavalt seadustele, põhikirjale, osanike ja nõukogu otsustele. K. Rossman pidi juhatajana kasutama otstarbekalt ja ainult O. P huvides temale usaldatud töövahendeid ja muud vara ning hoiduma tegevusest või
1-21-8803
tegevustest, mis kahjustavad või võivad kahjustada O. P vara ja õigusi ning seadusega kaitstud huve. Seega K. Rossman kui O. P juhataja kasutades ära oma õiguspädevust vastu võtta O. P. siduvaid otsuseid ning käsutada tema korralduses olevat äriühingule kuuluvat vara, ei täitnud oma ametialaseid ülesandeid ausalt ja õiguspäraselt, kahjustades sellega ühtsest tahtlusest toime pandud tegudega O. P majandustegevust, mis on toonud endaga kaasa kahju vähemalt suures ulatuses, so kokku 133 271,49 eurot. Arvestades, et X1 sai K. Rossman ise tulu ning ta oli E. O. kui O. P nõukoguliikmega seotud, oli tema eesmärgiks viimaste soosimine, mistõttu on tuvastatud K. Rossmani käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega Kristo Rossmani isikuna, kellele oli õigus käsutada O. P vara ning võtta äriühingule varalisi kohustusi, kasutades seda ebaseaduslikult ära, pani toime KarS § 217 ́2 lg 1 järgi kvalifitseeritava usalduse kuritarvitamise, kuna O. P on saanud kahju vähemalt suures ulatuses KarS § 12 ́1 p 2 mõttes. II Kristo Rossman ja Ott Sutt, ühine süüdistus KarS § 3001 järgi Samuti süüdistatakse K. Rossmani ja O. Suti selles, et nemad olles ametiisikuks KarS § 288 lg 1 ja KVS § 2 lg 1 tähenduses, rikkusid teadvalt ühiselt ja kooskõlastatult korruptsioonivastases seaduses (edaspidi KVS) kehtestatud toimingupiirangut eriti suures ulatuses. Nimelt sätestab kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 6 lg 1 omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada vallas või linnas jäätmehooldust, mis tuleb sisustada jäätmeseaduse kaudu. Jäätmeseaduse § 66 lg 1 kohaselt tuleb vallas või linnas korraldada jäätmevedu, so on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt. 11.05.2015 Pärnu Linnavalituse korraldusega nr 259 otsustati korraldada väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlusega riigihange „Pärnu linna korraldatud jäätmeveo jäätmekäitluskoha määramine“ Pärnu linna haldusterritooriumilt korraldatud jäätmeveo raames kogutavate jäätmete vastuvõtmise, töötlemise ja taaskasutamise teenuse kontsessiooni andmiseks ja jäätmete käitluskoha määramiseks. 14.12.2015 Pärnu Linnavalituse korraldusega nr 691 tunnistati edukaks O. P esitatud pakkumus. 15.01.2016 allkirjastati Pärnu linna ja O. P, mida esindas juhatuse liige K. Rossman, vahel hankeleping 2-13.1/22/2016, mille objektiks on Pärnu linna haldusterritooriumilt korraldatud jäätmeveo raames kogutud jäätmete vastuvõtmise, töötlemise ja taaskasutamise teenuse osutamine. Lepingu järgi oli töövõtja so O. P kohustuseks hankida kõik töö teostamiseks vajalikud töövahendid ja materjalid või korraldama nende hankimise täies ulatuses oma vahendites. Lepingus määrati töövõtja poolseks tööde esindajaks O. Sutt. Hankelepingu sõlmimisega delegeeriti seaduse alusel kohalikule omavalitusele pandud avalike ülesannete täitmine eraõiguslikule isikule, so O. P. kohustusega avalikku võimu seoses jäätmete vastuvõtmise, töötlemise ja taaskasutamise teenuse osutamisega teostada ausalt ja erapooletult. K. Rossman kui O. P juhatuse liige vastutas lepinguga võetud kohustuste täitmise eest. Lisaks määrati O. P esindajaks O. Sutt. Seega hankelepingust tulenevalt ning O. P töökorraldust arvestades tekkis nii K. Rossmanil kui O. Sutil õigus ja kohustus täita avalikku ülesannet, mis moodustab nende ametiseisundi. Seoses sõlmitud hankelepinguga võttis K. Rossman vastu avaliku ülesande täitmisega seotud otsuseid; ning O. Sutt nii osales nende tegemises kui suunas sisuliselt otsuste tegemist. Tehtud otsusete alusel sõlmiti O. P nimel K. Rossmani ja O. Sutiga seotud juriidiliste isikutega (X1 ja X57 ning X15 ) erinevaid lepinguid, mille kogumaht ulatus oktoober 2019 seisuga summani 636 764,03 eurot, so KarS § 12 ́1 p 3 mõttes eriti suure ulatuseni. Lepingute sõlmise eesmärgiks oli samuti O. Suti ja K. Rossmani enda majanduslik huvi, st saada lisatulu äriühingute varade arvelt vähemalt suures ulatuses.
1-21-8803
O. P põhikirjast tulenevalt on ühingu tegevuse eesmärgiks majandustegevuse arendamine ja ühingu vahendite otstarbeka kasutamise ja aktiivse majandustegevuse tulemusel ühingule maksimaalse kasu saamine. Hankelepinguga võeti O. P nimel ka kohustus tegutseda ausalt ja üldistest huvidest lähtuvalt, mistõttu ei olnud juhatuse liikmel K. Rossmanil lubatud teha otsuseid ja arendusjuhil O. Suti lubatud osaleda või suunata ostuste tegemist, kus nad juhindusid oma erahuvidest. K. Rossman pidi täitma juhatuse liikme lepingu järgi kohustused O. P jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise, sh kinni pidama konkurentsikeelust ja vaikimiskohustusest. O. Suti kohustuseks oli lähtuvalt tema ametijuhendist tagada ettevõtte tegevuste areng ja tulemuslik toimimine. Samuti tagada tema kasutuses oleva ettevõtte vara sihipärane, otstarbekas ja heaperemehelik kasutamine. Töölepingu järgi oli O. Sutt kohustatud mitte osutama O. P. konkurentsi ega töötama konkureerivas äriühingus. Arvestades, et nii K. Rossmanil kui O. Sutil on tööandja poolt antud õiguspädevus tegutseda juriidilise isiku nimel ja huvides, kasutasid nad seda eelist ära enda isiklikes huvides. Juhindudes erahuvidest, jätsid K. Rossman ja O. Sutt täitmata kohustuse tagada O. P rahaliste vahendite läbipaistev ja säästlik ning sihipärane kasutamine. Korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) § 11 lg 1 kohaselt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui: 1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes; 2) ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust; 3) ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. 14.09.2021 on Tartu Ringkonnakohus oma otsuse p 40 täpsustanud, et rikkumine esineb ka olukorras, kus on täidetud ainult üks KVS § 11 lg-s 1 nimetatud tingimus (1-19-5367). Sama mõtet kinnitatakse 28.09.2021 kohtuotsuses asjas nr 1-19-6293. tehingud X1 , sh ära kasutades X57 X1 (12872709, uue nimega X21 ) juhatuse liige on alates 30.08.2015 M. E . Kuigi äriregistri andmetel oli juhatuse liikmeks M. E , korraldas O. Sutt samuti X1 majandustegevust. Nii omas ta juurdepääsu äriühingu SEB Pank AS-is asuvale pangakontole XXX . M. E X1 esindajana nõustus sellega, et O. Sutil oli alates 21.09.2015 kuni 10.09.2019 ärikliendi internetipanga kasutamisõigus ning ajavahemikul 06.11.2017 kuni 09.11.2019 sai kasutada äriühingu pangakontoga seotud pangakaarti. Samuti lisati O. Sutt X1 Swedbank AS teleteenuste lepingusse 01.07.2019 kuni 19.09.2019. M. E teadmisel ja heakskiidul tegi O. Sutt X1 nimelt erinevaid tehinguid, andis raamatupidajale L. M korraldusi, juhiseid, edastas raamatupidajale arveid ja tšekke. Samuti otsustas, milliseid seadmeid äriühingusse soetatakse, milliseid lepinguid sõlmitakse ja mida peab M. E arvetele kirjutama. Seega oli O. Sutt seotud X1, kuigi seda ametlikult ei kajastatud eesmärgiga varjata huvide konflikti. Sellest seosest oli teadlik O. P juhatuse liige K. Rossman, kes O. Suti tegevust X1 aktsepteeris ja toetas oma huvidest lähtuvalt. Sellele vaatamata O. Sutt olles O. P arendusjuht, osales koos äriühingu juhatuse liikme K. Rossmaniga otsuste tegemisel, kus valiti O. P koostööpartneriks X1, et rentida sealt O. P. tehnikat ja kasutada teenuseid, mis olid vajalikud hankelepingu täitmiseks. Kuigi lõpliku otsuse lepingu sõlmimiseks tegi K. Rossman, kooskõlastas O. Sutt lepingu olulised tingimused, osales hindade läbirääkimises mõlema äriühingu nimelt ning kinnitas vajadust lepingu sõlmimiseks, mida O. P nimelt ka tehti. Selliselt sõlmiti O. P ja X1 vahel järgmised lepingud:
01.02.2016 rendileping nr 19 koos rendi üldtingimustega ja 12.09.2016 lisaga nr 1 (Renault Kangoo, XXX ), 01.03.2016 teenuseleping P-16003 koos 01.09.2016 lisa nr 1 (heakorratööd),
1-21-8803
01.05.2016 rendileping nr 23 koos rendi üldtingimuste ja 01.06.2017 lisaga nr 1 (sõiduauto Mercedes Benz Vito, XXX ), 01.09.2016 rendileping üldtingimuste (konkslift veoauto Iveco, XXX ) ja 01.04.2017 lisaga nr 1, 11.10.2016 teenusleping P-16013-1 üldtingimuste ja 01.04.2017 lisa nr 1 ja 01.07.2017 lisa nr 1 (ekskavaator-ümberlaadur Terex TM 180), 01.12.2016 rendileping üldtingimuste ja 01.04.2017 lisa nr 1 ning 01.06.2017 lisaga nr 2 (konkslift veoauto Scania, XXX ), 01.01.2017 teenuseleping AA-36 (sorteerimis- ja abitööde teostamine), 15.05.2017 teenuseleping P-17005 üldtingimustega (materjalikäitlus-ekskavaator
23.06.2017 rendileping üldtingimustega (konkslift veoauto Scania, XXX ), 01.09.2017 teenuseleping P-17006 üldtingimuste ning 01.11.2017 lisaga nr 1 ja 01.10.2018 lisaga 2 (traktor New Holland T7550), 01.03.2019 teenusleping P-01-03-19 (ehitus- jm jäätmete sorteerimine), 07.03.2019 teenusleping P-190301 üldtingimustega (materjalikäitlus-ekskavaator Liebherr Litronic), 20.03.2019 teenuseleping P-190301-2 üldtingimustega (trummelsõel TIM ENVIPRO TS5220), 01.05.2019 teenuseleping P-190301-2 üldtingimustega (trummelsõel TIM ENVIPRO TS5220. Nimetatud lepingute alusel on O. P. esitatud arveid 507 426,58 euro väärtuses (lisa 2).
Samuti tegeles O. Sutt X57 roomikekskavaatori JCB JS160 soetamisega X. Selleks, et mitte näidata rentimist X1, sõlmiti X57 juhatuse liikme R. O kokkulepe, mille kohaselt vormistati 01.03.2017 leping X1 ja X57 vahel masina rentimise kohta. Seejärel aga renditi see 01.03.2017 X57 poolt edasi O. P . Nimetatud lepingu alusel toimunud rendi eest tasus O. P kokku 51 009,60 eurot (vt lisa 3). Sellest summast liikus X1 kokku 49 423,80 eurot (lisa 4). tehingud X15 X15 (XXX ) juhatuse liige oli 18.07.2017 kuni 12.08.2020 M. R. Kuigi äriregistri andmetel oli juhatuse liikmeks M. R, korraldas O. Sutt samuti X15 majandustegevust. Nii omas ta juurdepääsu äriühingu SEB Pank AS-is asuvale pangakontole XXX . M. R X15 esindajana nõustus sellega, et O. Sutil oli alates 16.08.2017 kuni 01.10.2019 internetipanga kasutamisõigus ning sai kasutada äriühingu pangakontoga seotud pangakaarti. M. R teadmisel ja heakskiidul tegi O. Sutt X15 nimelt erinevaid tehinguid, andis raamatupidajale L. M korraldusi, juhiseid, edastas raamatupidajale dokumente. Samuti otsustas, mil viisil tuleb äriühingus toimetada ja majandustegevust korraldada ning mida peab selleks M. R tegema. Seega oli O. Sutt seotud X15 , kuigi seda ametlikult ei kajastatud eesmärgiga varjata huvide konflikti. Sellest seosest oli teadlik O. P juhatuse liige K. Rossman, kes O. Suti tegevust X15 aktsepteeris ja toetas omades selles isiklikku huvi. Sellele vaatamata O. Sutt olles O. P arendusjuht, osales koos äriühingu juhatuse liikme K. Rossmaniga otsuste tegemisel, kus valiti O. P koostööpartneriks X15, et seal remontida X1 hankelepingu täimiseks renditud tehnikat, aga ka O. P. kuuluvaid masinaid. Selliselt sõlmiti O. P ja X15 vahel 01.09.2017 teenusleping, mille alusel X15 müüb ja O. P ostab äriühingu poolt pakutavaid tehnika ja seadmete hoolduse ja remondiga seonduvaid varuosasid ja teenuseid. Nimetatud lepingu alusel on O. P. esitatud arveid kokku 78 327,85 euro väärtuses (lisa 5). Seega on ajavahemikul 01.02.2016 kuni 01.05.2019 K. Rossman ja O. Sutt ühiselt ja kooskõlastatult rikkunud toimingupiiranguid. O. Sutt ei tohtinud osaleda sisuliselt otsuste
1-21-8803
tegemisel või neid suunata ning K. Rossman teha selle alusel otsuseid, mis olid seotud X1, X57 ja X15 . O. Sutt oli X1 ja X15 tegelikuks äriühingute majandustegevust korraldavaks isikuks, kus tema tegevus oli pidev ja aktiivne, mida võimaldas talle K. Rossmani heakskiit. K. Rossman ei takistanud O. Sutil tegeleda väljaspool O. P. kõrvaltegevusega ning lõi sellega tingimused ja võimalused O. Sutil teenida nende mõlema huvides X1 ja X15 tegevuse kaudu varalist tulu. Kuna O. Sutile tekkis äriühingute tegevusest oluline sissetulekuallikas, millest jagas tulu K. Rossmaniga, saab X1 ja X15 lugeda O. Suti ja K. Rossmani suhtes KVS § 7 lg 1 p 4 päraseks isikuks, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab. Eeltoodut arvestades on O. Sutt ja K. Rossman rikkunud toimingupiiranguid KVS § 11 lg 1 p 1 mõttes. O. Sutil oli keelatud osaleda sisuliselt või suunata otsuste tegemist temaga seotud isikute suhtes, so X1, sh läbi X57 ja X15 puutuvalt, ning K. Rossmanil neid otsuseid teha ehk sõlmida lepinguid. O. P nimelt tehtud ning O. Suti ja K. Rossmaniga seotud isikuid puudutavate otsuste sisu ehk sõlmitud lepingute mahud ületasid 400 000 eurot. O. Sutt ja K. Rossman on kinnitanud lepingute alusel esitatud arvete õigsust enne tasumist. Lisaks sellele, et K. Rossman ja O. Suti tegevus oli suunatud X1, X57 ja X15 lepingute sõlmimisele, mille sisu pidi ületama ning ka ületas rahalises väljenduses 400 000 eurot, olid O. P. tehtud otsused X1 ja X57 ning X15 kasuks mõjutatud O. Suti ja K. Rossmani enda majanduslikust huvist, kuna need lepingud tagasi neile isikliku lisatulu. Arvestades sõlmitud lepingute mahtu, on kinnitust saanud isikute enda huvi rahalises väljenduses vähemalt 40 000 eurot. Sellise majandusliku huvi olemasolu kinnitab O. Suti poolt X1 ja X15 varade kasumine enda äranägemise järgi ja huvides vähemalt 38 423,48 euro ulatuses ning enda pangakontole perioodil veebruar 2018 kuni august 2019 sularaha sissemaksete tegemine summas 29 050 eurot ning K. Rossman eest vähemalt 37 242,11 euro ulatuses. Lisaks juba realiseeritud kasule, sõlmiti X1 nimelt liisinglepingud sõidukite Škoda Kodiaq omandamiseks hinnaga 35 781,00 eurot ühe sõiduki kohta, eesmärgil anda need O. Sutile ja K. Rossmanile kasutamiseks. Majanduslik huvi seisnes täpsemalt järgnevas: X1 varade eest on kantud järgmised O. Sutiga seotud kulud summas 19 268,34 eurot, tasudes tema eest järgmised arved: 1) X28 05.07.2018 arve 041164 summas 477,34 eurot (kd 2 tl 214) 2) ajavahemikul 08.10.2018 kuni 21.06.2019 X12 arved (27, 28, 29, 35) kokku summas 11 223,83 eurot (kd 2 tl 248-251) 3) X27 20.09.2018 arve A-180954393 summas 26,57 eurot (kd 2 tl 125) 4) X27 20.09.2018 arve A-180954417 summas 4,65 eurot (kd 2 tl 126) 5) X29 24.09.2018 arve 22732763 summas 488,33 eurot (kd 2 tl 205) 6) X27 26.09.2018 arve 0762611 summas 8,13 eurot (kd 2 tl 206) 7) X27 27.09.2018 arve A-180955865 summas 98,00 eurot (kd 2 tl 127) 8) X29 28.09.2018 arve 22749643 summas 16,07 eurot (kd 2 tl 205) 9) X29 29.09.2018 arve 22750819 summas 20,13 eurot (kd 2 tl 205) 10) X29 30.09.2018 arve 22754478 summas 146,15 eurot (kd 2 tl 206) 11) X29 05.10.2018 arve 22770586 summas 600,00 eurot (kd 2 tl 211) 12) X23 15.10.2018 arve 180230369 summas 1532,89 eurot (kd 2 tl 180) 13) X30 29.10.2018 arve 077460 summas 31,26 eurot (kd 2 tl 208) 14) X31 31.10.2018 arve 177224 summas 29,83 eurot (kd 2 tl 208) 15) X32 31.10.2018 arve 2015961 summas 360,00 eurot (kd 2 tl 176) 16) X30 05.11.2018 arve 078984 summas 66,76 eurot (kd 2 tl 210) 17) X33 05.12.2018 arve 18132 summas 834,00 (kd 2 tl 111) 18) X34 17.01.2019 arve 1047888 summas 301,80 eurot (kd 2 tl 213) 19) X35 21.01.2019 arve 29003248 summas 123,48 eurot (kd 2 tl 177) 20) X28 15.03.2019 arve 045810 summas 117,50 eurot (kd 2 tl 212) 21) X27 03.04.2019 arve A-190415506 summas 434,40 eurot (kd 2 tl 131)
1-21-8803
22) X36 18.04.2019 arve 3856899 summas 598,90 eurot (kd 2 tl 212) 23) X27 21.05.2019 arve A-190527308 summas 100,10 eurot (kd 2 tl 184) 24) X27 20.05.2019 arve A-190526775 summas 304,52 eurot (kd 2 tl 135) 25) X30 21.05.2019 arve 022508 summas 158,40 eurot (kd 2 tl 194) 26) X37 14.06.209 arve PF10446 summas 24,04 eurot (kd 2 tl 222) 27) X38 16.06.2019 arve 112051012 summas 45,00 eurot (kd 2 tl 191) 28) X30 29.06.2019 arve 072952 summas 477,99 eurot (kd 2 tl 192) 29) X27 10.07.2019 arve A-190740874 summas 94,68 eurot (kd 2 tl 144) 30) X39 10.07.2019 pakkumine P19127588 summas 81,74 eurot (kd 2 tl 151) 31) X40 16.07.2019 arve EL213 summas 257,52 eurot (kd 2 tl 252) 32) X41 05.08.2019 arve 107380 summas 175,00 eurot (kd 2 tl 121-122) 33) X27 12.08.2019 arve A-190849419 summas 9,36 eurot (kd 2 tl 147) Lisaks võttis O. Sutt X1 deebetkaardiga 2018 veebruar kuni 2019 august välja sularahas 64 715 eurot ning kandis samal perioodil talle kuuluvatele pangakontodele 29 050 eurot (14.11.2019 vaatlusprotokoll kd 3 tl 5, 79-89). Samas alates 2015 aastast on O. Sutt kokku kandnud oma pangakontole sularaha sissemaksetena 99 860,00 eurot. Samuti on O. Sutt 09.04.2019 ostnud 6000 euro eest sularahas X, X linnas, X külas, X tee X asuva korteri (kd 18 tl 85), mille remondiks kasutas X1 varasid vähemalt 4417,90 euro ulatuses (vt lisa 6). X1 juhatuse liige M. E on Maksu- ja Tolliametile esitanud arve nr 1933, millest nähtub O. Sutiga seotud X tee korteriga kulutuste kandmine 8500,00 euro ulatuses (kd 11 tl 230). Samuti kinnitab O. Suti soovi saada X1 isiklikku kasu see, et tema nõustudes erinevate isikute poolt prügi vastuvõtmisega O. P, lasi teenuse kirjutada X1 nimele, kuid selle eest tasutud summad kokku 1094,00 eurot jättis endale. Seda järgnevalt: - 15.04.2019 kanti O. P. kaalumajaprogrammi X1 nimel 440 kg jäätmete toomine sõidukiga [XXX ] ja märkusega „Orunurga“. 02.05.2019 maksis Z. K teenuse eest O. Sutile sularahas 62,00 eurot. - 07.05.2019 kanti O. P. kaalumajaprogrammi X1 nimel 5500 kg jäätmete toomine sõidukiga [XXX ] ja märkusega „XXX“. Teenuse eest tegi 09.05.2019 U. E. makse O. Suti pangakontole 325,00 eurot. - 20.05.2019 kanti O. P. kaalumajaprogrammi X1 nimel 2660 kg jäätmete toomine sõidukiga [XXX ] ja märkusega „XXX“. Teenuse eest maksis N. O. O. Sutile sularahas 193,00 eurot. - 17.06.2019 kanti O. P. kaalumajaprogrammi X1 nimel 1640 kg jäätmete toomine sõidukiga [XXX ] ja märkusega „XXX“. Teenuse eest tegi 26.06.2019 P. A makse O. Suti pangakontole 171,00 eurot. - 17.06.2019 kanti O. P. kaalumajaprogrammi X1 nimel 1820 kg jäätmete toomine ja märkusega „XXX“. Teenuse eest tegi 26.06.2019 J. O makse O. Suti pangakontole 132,00 eurot. - 2019 juulis tõi O. P. jäätmeid V. M , tasudes selles eest O. Sutile 20.07.2019 sularahas 130,00 eurot. - 2019 augustis tellis E. N. I jäätmete äraveo O. P. , tasude selle eest 23.08.2019 ülekandega O. Suti pangakontole selgitusega „XXX“ 30,00 eurot. - 15.05.2019 kanti O. P. kaalumajaprogrammi X1 nimel 500 kg jäätmete toomine sõidukiga [XXX ] ja märkusega „U “. - 17.05.2019 kanti O. P. kaalumajaprogrammi X1 nimel 360 kg jäätmete toomine sõidukiga [XXX ] ja märkusega „U. E “. - 29.05.2019 kanti O. P. kaalumajaprogrammi X1 nimel 160 kg jäätmete toomine sõidukiga [XXX ] ja märkusega „U “.
1-21-8803
03.06.2019 laekus U. E poolt tehtud makse O. Suti pangakontole summas 51,00 eurot. X1 varade eest on kantud järgmised K. Rossmaniga seotud kulud summas 28 366,11 eurot, tasudes tema eest: 1) X42 29.06.2016 arve MT010270 summas 690,00 eurot (kd 4 tl 35) 2) X43 30.04.2018 arve 31-30-04-2018 summas 93,29 eurot (kd 4 tl 182) 3) X27 13.12.2018 arve A-181272523 summas 210,00 eurot (kd 2 tl 130) 4) X44 28.12.2018 arve 95654 summas 380,00 eurot (kd 9 lisa 2 tl 99) 5) X45 02.01.2019 kinnitus tellimusele summas 445,34 eurot (kd 2 lk 160) 6) X45 02.01.2019 arve 1901072 summas 576,00 eurot (kd 2 tl 161) 7) X3 19.02.2019 arve 3823539 ja 3823769 kokku 932,99 eurot (kd 2 tl 117-118) 8) X46 arve summas 882,99 eurot (kd 3 tl 176) 9) ajavahemikul 30.09.2018 kuni 01.11.2018 sõiduki Mercedes Benz S500 [XXX ] ja bagi Polaris Ranger RZR XXX 4x4 kulusid kokku vähemalt 14 000,00 eurot 10) X47 pangakontole 28.04.2019 X tee maja broneeringu summas 5000,00 eurot (kd 10 tl 174) 11) X48 perioodil 27.03.2018 kuni 06.08.2019 kokku 5155,50 eurot (kd 3 tl 57). Lisaks investeeris X1 K. Rossmani A. K. äriühingusse A. K. S 8000 eurot. X1 osalus vormitati 07.07.2020, seni oli A. K oma ostudeks kasutanud X1 pangakaarti. Samuti kinnitab O. Suti ja K. Rossmani enda majanduslikku huvi nende soov liisida X1 varade eest isiklikuks kasutamiseks sõiduautod. Liislepingute L19103430 ja L19103431 järgi olid liisinguesemeks sõidukid Škoda Kodiaq hinnaga 35 781,00 eurot üks sõiduk. Lepingute tasud 220 eurot ning sissemaksed 4 472,63 eurot teostas O. Sutt. Lisaks X1 on K. Rossmaniga seoses X15 varade eest tasutud X55 21.06.2019 arve 1346 summas 876,00 eurot (kd 10 tl 99) tema elukohta õhksoojuspumba paigaldamise eest. O. Sutt ise on võtnud X15 pangakontolt ajavahemikul 15.12.2017 kuni 02.05.2019 sularaha 19 055,00 eurot (kd 3 tl 112). Samuti on X15 varade eest kantud järgmised O. Sutiga seotud kulud summas 3561,11 eurot, tasudes tema eest järgmised arved: 1) X22 13.09.2018 arve 18000819776 summas 86,70 eurot (kd 7 tl 56) 2) X23 20.09.2018 arve 180216446 summas 33,76 eurot (kd 7 tl 58) 3) X23 21.09.2018 arve 180216942 summas 28,28 eurot (kd 7 tl 57) 4) X22 24.09.2018 arve 18000822719 summas 79,86 eurot (kd 7 tl 59) 5) X23 25.09.2018 arve 180218531 summas 41,59 eurot (kd 5 tl 161) 6) X27 13.10.2018 arve A-181059824 summas 82,88 eurot (kd 7 tl 60) 7) X22 30.10.2018 arve 18000833603 summas 30,77 eurot (kd 7 tl 61) 8) X22 07.11.2018 arve 18000836128 summas 282,05 eurot (kd 7 tl 64) 9) X22 07.11.2018 arve 180008361130 summas 110,86 eurot (kd 7 tl 63) 10) X22 08.11.2018 arve 1800083657.. summas 452,95 eurot (kd 7 tl 65) 11) X22 09.11.2018 arve 18000836706 summas 22,32 eurot (kd 7 tl 66) 12) X24 11.11.2018 arve 2792 summas 84,96 eurot (kd 5 tl 167) 13) X22 13.11.2018 arve 1800083780.. summas 26,66 eurot (kd 7 tl 64) 14) X23 13.11.2018 arve 180246768 summas 76,16 eurot (kd 7 tl 71) 15) X49 13.11.2018 arve 182181 summas 99,89 eurot (kd 7 tl 68) 16) X39 14.11.2019 arve 75-101000198486 summas 198,22 eurot (kd 7 tl 62) 17) X23 19.11.2018 arve 180249578 summas 84,06 eurot (kd 7 tl 69) 18) X23 24.11.2018 arve 180252920 summas 48,00 eurot (kd 7 tl 70) 19) X23 08.12.2018 arve 180260874 summas 59,71 eurot (kd 7 tl 74) 20) X50 21.12.2018 arve 4619281 summas 5,09 eurot (kd 7 tl 72) 21) X51 27.12.2018 arve MEC0061850 summas 559,98 eurot (kd 7 tl 75) 22) X52 12.01.2019 arve 291087351 summas 32,07 eurot (kd 7 tl 31)
1-21-8803
23) X53 16.01.2019 arve 21900223 summas 290,70 eurot (kd 5 tl 179) 24) X49 21.01.2019 arve 190154 summas 63,84 eurot (kd 7 tl 34) 25) X29 22.01.2019 arve 23114803 summas 4,94 eurot (kd 7 tl 35) 26) X30 10.02.2019 arve 082960 summas 78,05 eurot (kd 7 tl 37) 27) X54 21.02.2019 arve summas 146,20 eurot (kd 7 tl 36) 28) X23 25.04.2019 arve 190051207 summas 53,86 eurot (kd 7 tl 40) 29) X22 25.04.2019 arve 19000878658 summas 89,34 eurot (kd 7 tl 39) 30) X27 02.05.2019 arve 0765747 summas 2,05 eurot (kd 7 tl 38) 31) X27 29.05.2019 arve A-190529459 summas 127,41 eurot (kd 7 tl 42) 32) X39 4.06.2019 arve 75-102000251786 summas 7,12 eurot (kd 7 tl 46) 33) X25 07.06.2019 arve EE31190015189 summas 36,54 eurot (kd 5 tl 165) 34) X39 29.06.2019 arve 75-101000231465 summas 85,36 eurot (kd 7 tl 46) 35) X22 04.07.2019 arve 19000897173 summas 15,00 eurot (kd 7 tl 48) 36) X22 11.07.2019 arve 19000898698 summas 7,75 eurot (kd 7 tl 49) 37) X26 26.07.2019 arve 19002859 summas 12,32 eurot (kd 7 tl 50) 38) X27 29.08.2019 arve 0860145 summas 13,81 eurot (kd 7 tl 53) Seega on ajavahemikul 01.02.2016 kuni 01.05.2019 K. Rossman ja O. Sutt ühiselt ja kooskõlastatult rikkunud toimingupiiranguid ka KVS § 11 lg 1 p 2 mõttes. O. Sutt ei tohtinud osaleda sisuliselt otsuste tegemisel või neid suunata ning K. Rossman teha selle alusel otsuseid, mis olid seotud X1, X57 ja X15. Tehtud otsused olid mõjutatud O. Suti ja K. Rossmani enda majanduslikust huvist, kuna nad oli teadlikud, et X1 ja X15 varadest tekib neil võimalus lisatuluallikaks. Sellest lähtuvalt kasutasid nad ära O. P. neile antud pädevust ja sellest tulenevat eelist enda isiklikes huvides. Nii O. Sutt kui K. Rossman kinnitades pärast lepingute sõlmimist raamatupidamise jaoks tehingute õigsust enne arvete tasumist, toetasid X1 ja X15 majandustegevust ning tegid sellega võimalikuks äriühingute rahaliste vahendite kasutamise enda isiklikes huvides. Kuigi süüdistuses on välja toodud juba saadud O. Suti ja K. Rossmani kasud, pole toimingupiirangu rikkumise jaatamiseks oluline, mis toimingupiirangu rikkumisele tegelikult järgnes või oleks võinud järgneda. Saades ise toimingupiirangute rikkumisest kasu, jätsid K. Rossman ja O. Sutt KVS § 11 lg 2 kohustuse täitmata, st nad ei teavitanud O. P nõukogu X1 ja X15 seostest iseendaga, ehk siis KVS § 11 lg 1 p 1 ja 2 tekkinud olukorrast. K. Rossman ja O. Sutt on rikkunud toimingupiirangut kavatsetult. Mõlemad isikud olles seotud hankelepinguga, teadsid, et on ametiisikuteks. Samuti olid nad teadlikud enda seosest X15 ja X1 , sh kasutades ära X57. Mõlema isiku sooviks oli saada lisatulu olemasolevale sissetulekule, mis mõjutas neid otsuste tegemisel. Jagades O. P nimelt majandusliku hüve endaga majanduslikult seotud isikule (p 1) ning omades ise nendes tehingutes majanduslikku huvi (p 2), oli O. Suti ja K. Rossmani eesmärgiks ametikohustuste täimisel mitte järgida avalikke huve, vaid lähtuda isiklikust huvist. Seega Kristo Rossman koos Ott Sutiga teadvalt rikkudes korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangut, panid toime KarS § 300 ́lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, kuna O. P nimelt lepingute sõlmimist X1 ja X15 mõjutas K. Rossmani ja O. Suti majanduslik huvi, mille suurus ületas rahalises väljenduses 40 000 eurot. Samuti Kristo Rossman koos Ott Sutiga teadvalt rikkudes korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangut, panid toime KarS § 300 ́1 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, kuna O. P nimelt X1 ja X15 sõlmitavate tehingute kogumaht ületas 400 000 euro piirmäära. III Ott Sutt, süüdistus KarS § 201, § 217 ́2, § 344, § 345 järgi
1-21-8803
3.1 Samuti süüdistatakse O. Sutti selles, et tema aitas K. Rossmanil korraldada viimasele usaldatud võõrast O. P varast ebaseaduslikult kolmandate isikute huvides järgmiste arvete tasumise:
X13 on esitanud O. Suti juhendamisel O. P. 07.05.2019 arve nr 2019300 summas 76,80 eurot (kd 14 tl 197), mis on 15.05.2019 tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Kuigi tehingu sisuks on „XX “, siis selliseid töid teostatud pole. Tegelikkuses tehti O. Suti soovil töid seoses X projektiga, millest oli teadlik ka K. Rossman. Kuigi tegemist ei olnud O. P kuluga, kinnitas O. Sutt ja K. Rossman raamatupidamise jaoks arve õigsust. Selliselt aitas O. Sutt pöörata K. Rossmanil ebaseaduslikult 76,80 eurot kolmanda isiku kasuks.
T. L. O on esitanud O. Suti juhendamisel O. P. 26.04.2019 arve nr 1904 summas 2160,00 eurot (kd 14 tl 244), mis on 13.05.2019 tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Kuigi tehingu sisuks on „XXX “, siis selliseid töid teostatud pole. Samuti on T. L. O esitanud O. Suti juhendamisel O. P. 16.05.2019 arve nr 1906 summas 1080,00 eurot (kd 14 tl 245), mis on 30.05.2019 tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Kuigi tehingu sisuks on „XXX “, siis selliseid töid teostatud pole. Samuti on T. L. O on esitanud O. Suti juhendamisel O. P. 11.07.2019 arve nr 1910 summas 2400,00 eurot (kd 14 tl 246), mis on 29.07.2019 tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Kuigi tehingu sisuks on „liini ehitustööd“, siis selliseid töid teostatud pole. Tegelikkuses tehti O. Suti soovil töid seoses X projektiga, millest oli teadlik ka K. Rossman. Kuigi tegemist ei olnud ühegi arve puhul O. P kuluga, kinnitas K. Rossman pärast O. Suti poolset kinnitust raamatupidamise jaoks arve õigsust ning pööras selliselt ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara kokku 5640,00 eurot T. L. O kasuks.
X15 on esitanud O. Suti juhendamisel O. P. 31.07.2019 arve nr 1260 summas 1698,00 eurot (kd 7 tl 144), mis on 29.08.2019 tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Kuigi tehingu sisuks on „reduktor ja liini tugirull“, siis sellist kaupa saadud pole. Tegelikkuses korraldati O. Suti poolt selle arve esitamine eesmärgiga katta E. O. kasutuses olnud sõiduki Kia Sportage [XXX] remondikulu, mille tasus X15 summas 1668,00 eurot X7 11.07.2019 arve 190220 alusel (kd 13 tl 194). Kuigi tegemist ei olnud O. P kuluga, kinnitas K. Rossman pärast O. Suti poolset kinnitust raamatupidamise jaoks arve õigsust ning pööras selliselt ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara 1698,00 eurot kolmanda isiku kasuks.
X16 on esitanud O. P. 15.08.2019 arve nr 1921 summas 954,00 eurot, mis on 26.08.2019 tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Kuigi tehingu sisuks on „remonttööd X“, siis selliseid töid teostatud pole. Tegelikkuses tehti E. O. soovil remonttöid tema kasutuses olevale sõidukile Kia Sportage [XXX]. Kuigi tegemist ei olnud O. P kuluga, kinnitas K. Rossman pärast O. Suti poolset kinnitust raamatupidamise jaoks arve õigsust ning pööras selliselt ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara 954,00 eurot kolmanda isiku kasuks.
Samuti on X7 esitanud O. Suti juhendamisel O. P. 31.05.2019 arve nr 190173 summas 1125,00 eurot (kd 13 tl 191), mis on 06.06.2019 tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Tegelikkuses ei remonditud O. P autot [XXX ], vaid K. Rossmaniga seotud Mercedes Benz sõidukit, kuid nii O. Sutt kui K. Rossman kinnitasid selle
1-21-8803
arve õigsust kui äriühingu kulu. Sellega pööras K. Rossman O. Suti kaasaaitamisel ebaseaduslikult enda kasuks O. P. kuuluvat vara kokku 1125,00 eurot. Eelkirjeldatud tegevustega – tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise juhendamise ning nende arvete õiguse kinnitamisega – aitas O. Sutt kaasa K. Rossmanil jätta omanik, so O. P kestavalt varast ilma ning see muudeti teistele isikutele kuuluvaks, kahjustades sellega võõrast omandit. O. Sutt teadis, et tegelikkuses puudusid temal ja K. Rossmanil sellisteks toiminguteks volitused, kuna vara ei kasutatud O. P huvides ega ettevõtluses. Seega toimus vara teiste isikute kasuks pööramine ebaseaduslikult. Sarnaselt K. Rossmanga teadis O. Sutt, et tema juhendamisel koostatud arvetel kajastatud tehingud ei ole äriühingu huvides ega ettevõtlusega seotud, kuid sellele vaatamata järjepidevalt teadlikult ja tahtlikult kinnitas kulude kandmise O. P varadest vastavalt sellele, kuidas parasjagu vajadus tekkinud oli. Seega mitte olles O. P. lojaalne, ning toetades K. Rossmani eesmärki jätta kannatanu süüdistuses märgitud varast alaliselt ilma, pani O. Sutt omastamisele kaasa aidanud teod toime kavatsetult. Seega Ott Sutt aidates kaasa K. Rossmanil pöörata ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara nii tema enda kui erinevate kolmandate isikute kasuks, pani toime KarS § 201 lg 2 p 1 - § 22 lg 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3.2 Samuti süüdistatakse O. Sutti selles, et tema aitas kaasa K. Rossmanil kui O. P juhatuse liikmel ajavahemikul 16.11.2015 kuni 15.10.2019 teha O. P nimelt tehinguid X1 ja E. O. kasuks, mis tekitasid O. P. suure varalise kahju. Kahjulike tehingute asjaolud olid järgmised. tehingud X1 X1 ja O. P vahel on ajavahemikul 16.11.2015 kuni 01.10.2019 sõlmitud järgmised jäätmekäitlusega seotud lepingud: • 16.11.2015 sõlmiti leping P-15015, mille p 1.2 määrati jäätmete vastuvõtu hinnad, sh: - segaolmejäätmed (20 03 01)
29 eur/tonn
- ehitus- ja lammutusjäätmed (17 09 04)
25 eur/tonn.
Lepingu allkirjastas K. Rossman. • 01.04.2016 sõlmiti leping P-16021, mille p 2.4 määrati jäätmete vastuvõtu hinnad, sh: -
segaolmejäätmed (20 03 01)
29 eur/tonn
-
ehitus- ja lammutusjäätmed (17 09 04)
25 eur/tonn
Lepingu allkirjastas K. Rossmani volituse alusel I. S. . • 01.07.2017 sõlmiti leping P-16021, mille p 2.4 määrati jäätmete vastuvõtu hinnad, sh: - segaolmejäätmed (20 03 01)
29 eur/tonn
- ehitus- ja lammutusjäätmed (17 09 04)
28 eur/tonn
Lepingut muudeti 01.09.2019 (lisa 1) ja 01.10.2019 (lisa 2). Lisa 1 nägi ette muutuse punktis 2.3 ning lisa 2 alusel muudeti punkti 2.4 ning korrigeeriti jäätmete vastuvõtu hinda, sh järgmiselt: -
olmejäätmed (20 03 01)
55 eur/tonn
-
ehitusjäätmed (17 09 04)
39 eur/tonn
Lepingu allkirjastas K. Rossmani volituse alusel I. S, lisad on allkirjastanud A. N. O. O. Sutt O. P arendusjuhina töötades, korraldas samal ajal X1 majandustegevust, saades sellest ise kasu. X1 huvides oli jäätmete kogumine ning seejärel selle üleandmine O. P. võimalikult
1-21-8803
madala hinnaga. Vastavad hinnad määras O. Sutt, samuti valmistas ette lepingud. K. Rossman nõustus isiklikku huvi omades O. Suti tegevusega, toetades seda kas ise O. P. kahjulikke lepinguid allkirjastades või lastes seda teha suuniste järgi oma töötajatel volituse alusel. Selliselt lepiti X1 huvides kokku O. P kohustusena võtta jäätmeid vastu võimalikult madala hinnamääraga, mis omakorda võimaldas X1 kehtestada isikutele jäätmete vastuvõtu hinna, mis oli O. P hinnakirjast soodsam. X1 poolt O. P. toodavad ja üleantavad jäätmete mahud ei eeldanud tehtud hinnaalandusi ning olid seetõttu ebaproportsionaalsed võrreldes teiste klientidega. Nii näiteks kujunes nelja aasta keskmiseks olmejäätmete vastuvõtu hinnaks X1 30 eurot/tonn, samas kui võrreldavate mahtudega jäätmeid üle andnud X82 keskmine hind oli 63 eurot/tonn. Ehitusjäätmete nelja aasta keskmiseks hinnaks on O. P hinnangul kujunenud X1 28 eurot/tonn, siis võrreldaval kliendil 50 eurot/tonn. Kuigi üleantavate ehitusjäätmete kogused X1 poolt suurenevad 2018-2019 aastatel, on need võrreldes sarnase koguse üleandjale, so X20 kehtestatud hindadest jätkuvalt madalamad. Samuti ei muudeta X1 jäätmete vastuvõtu hinda, kui samal ajal lepitakse kokku kõrgemad hinnad suurkliendile X64 . O. P põhikirjas on märgitud, et ühingu tegevuse eesmärgiks on majandustegevuse arendamine ja ühingu vahendite otstarbekas kasutamine ja aktiivne majandusliku tegevuse tulemusel ühingule maksimaalse kasumi saamine. Igapäevane majandustegevuse juhtimine on O. P. juhataja ülesanne, millega tuleb tagada äriühingule parim tulemus. X1 jäätmete vastuvõtu hindades eelise andmine ei olnud eesmärgipärane, vaid kahjustas O. P majandustulemust. Seega X1 põhjendamatult madalate hinnamäärade kehtestamisega iseenda huvides, põhjustasid O. Sutt ja K. Rossman ajavahemikul 01.01.2016 kuni 15.10.2019 O. P. vähemalt suure varalise kahju, kannatanu hinnangul 128 420,00 eurot. O. Sutt kasutades ära juhatuse liikme K. Rossmani mõjutavust sooviga saada kergelt kasu ning veendes määrama X1 madalad jäätmete vastuvõtu hinnad ja valmistades selleks ette lepingud, teadis oma käitumise ebaseaduslikkust ning selle kahjulikkust O. P . tegevus seoses E. O. iga Samuti aitas O. Sutt kaasa juhatuse liikme K. Rossmani tegevusele, mis kahjustas O. P huve, kui vaatamata kehtestatud jäätmete vastuvõtu hindadele, otsustati tühistada kaks E. O. prügiveoga seotud arvet summas 703,06 eurot. Seda järgnevalt: Nimelt oldi 05.12.2018 O. P nimelt koostamas E. O. seoses ehitusjäätme vastuvõtuga arvet summas 425,30 eurot, mis koosnes kahest komponendist; ehitusjäätmete eest 245,30 eurot ja konteinerite tühjenduste eest 180,00 eurot. Kuigi K. Rossman oli samal päeval, so 05.12.2018 andnud teada, et E. O ei tehtaks veel arvet, saadeti 06.12.2018 O. P nimelt E. O. 30.11.2018 koostatud müügiarve nr 181453 summas 245,30 eurot maksetähtajaga 10.12.2018. E. O. nimel oleva arvega seoses andis O. Sutt 18.01.2019 korralduse selle tühistamiseks raamatupidamisest. Seejärel koostati O. P nimelt 31.12.2018 kuupäevaga kreeditarve KR-181453 summas 245,30 eurot, mis saadeti E. O. 18.01.2019. Nii osaliselt arve esitamata jätmise kui esitatud arve tühistamisega, tekitati O. Suti korraldusega ja K. Rossmani poolt selle nõustumisega O. P. kahju summas 425,30 eurot. 31.05.2018 koostati O. P nimelt X67 müügiarve nr 180652 summas 277,76 eurot, maksetähtajaga 10.06.2018. Viidatud arvega seoses saatis E. O. 26.06.2018 O. Sutile kirja meeldetuletusega arve annulleerimise kohta. Samal päeval andis O. Sutt kirja teel O. P personalijuhile I. S. K. Rossmani teadmisel korralduse X67 seotud kaalude kustutamiseks programmist ning arve annulleerimiseks. Vastavalt saadud korraldusele koostati 30.06.2018 O. P nimelt kreeditarve nr KR-180652 summas 277,76 eurot. Selliselt O. Suti poolt arve tühistamise korraldamisega K. Rossmani heakskiidul tekitati O. P. kahju summas 277,76 eurot.
1-21-8803
Seega O. Sutt andes korraldused arvete tühistamiseks juhatuse liikme K. Rossmani teadmisel ja juhatuse liikme poolsel heakskiidul, aitas kaasa O. P. kahju tekitamisele. Selline O. Suti käitumine, kus vastavalt tekkinud vajadusele tegutsetakse kolmandate isikute huvides O. P. kahjustades, on olnud järjepidev ning sisesuhte tingimusi rikkuv. O. Sutt on oma tegudega toetanud juhatuse liikme K. Rossmani poolt pikemal perioodil O. P. äriühingut kahjustavate kohustuste võtmist, mis samal ajal on teisele poolele, sh temale endale kasulikud. See omakorda kinnitab, et O. Sutt rikkus nii ise, kui ka teadis, et K. Rossmani lojaalsuskohustust rikkudes kasutab O. P varasid vajadusel igal ajahetkel viisil, mis ei ole kooskõlas äriühingu põhikirjas sätestatuga, kuid mis on seotud teiste isikute huvidega. Selliselt nähtub O. Suti huvi seoses X1 ja E. O. iga, mille eesmärgiks ei olnud hoiduda tegevusest, mis kahjustab O. P vara. Kuna O. Sutile oli teada ka läbi äriühingute tegevuste kohta ülevaate omamise tehingute maht, oli ta teadlik kahju tekitamise suurest ulatusest. Seega Ott Sutt aidates kaasa O. P juhatuse liikme Kristo Rossmanil isikuna, kellel oli õigus käsutada O. P vara ning võtta äriühingule varalisi kohustusi, kasutada seda ebaseaduslikult ära, pani toime KarS § 217 ́2 lg 1 - § 22 lg 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava usalduse kuritarvitamise, kuna O. P on saanud kahju vähemalt suures ulatuses. 3.3 Samuti süüdistatakse O. Sutti selles, et tema tahtlikult kihutas 22.04.2019 L. A. koostama tegelikkusele mittevastavat arvet, mida kasutades sooviti O. P vara kasutada seoses X projektiga. Nimelt koostas L. A. O. Suti juhise järgi 07.05.2019 tegelikkusele mittevastava arve 2019300 summas 76,80 eurot, kirjutades sisuks „XX , leping/tellimus 2019TG172“. Tegelikult O. P. sellist teenust ei osutatud, tegemist oli X projekti raames tehtavate mõõdistustöödega. Arve koostamisel lähtus L. A. 22.04.2019 kell 16.12 ja 23.04.2019 kell 22.06 saadetud O. Suti e-kirjadest, kuhu oli märgitud „oleks tarvis maha märgida Valgeranda (vana kämpingu ala, katastrinumber XXX ) ehitusalad. Minu joonisele on maha märgitavad alad näidatud punaste ringiga“ ning „pane arvele selgituseks X mõõdistustööd“. Seega koostas L. A. teadlikult ja tahtlikult tegelikkusele mittevastava arve O. Suti soovil, eesmärgiga kasutada O. P varasid kolmanda isiku huvides. Kuna O. Suti eesmärgiks oli suunata L. A. koostama valeandmetega arvet, on ta kihutamise teo toime pannud kavatsetult. Samuti süüdistatakse O. Sutti selles, et tema tahtlikult kihutas T. L. O juhatuse liiget I. D koostama enda juhiste järgi kolme tegelikkusele mittevastavat arvet: -
Tegelikult O. P. selliseid teenuseid ei osutatud, tegemist oli X projektiga seoses tekkinud kulude kandmisega. Seega koostas I. D teadlikult ja tahtlikult tegelikkusele mittevastava arve O. Suti soovil, eesmärgiga kasutada O. P varasid kolmanda isiku huvides. Kuna O. Suti eesmärgiks oli suunata I. D koostama valeandmetega arveid, on ta kihutamise teo toime pannud kavatsetult. Samuti süüdistatakse O. Sutti selles, et tema tahtlikult kihutas X15 juhatuse liiget M. R t koostama enda juhiste järgi tegelikkusele mittevastavat arvet. Nimelt esitati X15 poolt O. P. 31.07.2019 arve 1260 summas 1698,00 eurot selgitusega „reduktor ja liini tugirull“. Tegelikult O. P neid tooteid ei saanud, vaid nimetatud arve alusel kanti X15 kulud seoses E. O. sõiduki remonttöödega, mille kohta oli esitatud X7 11.07.2019 arve nr 190220 summas 1668,00 eurot. Seega koostas M. R teadlikult ja tahtlikult tegelikkusele mittevastava arve O. Suti soovil, eesmärgiga kasutada O. P varasid kolmanda isiku huvides. Kuna O. Suti eesmärgiks oli suunata M. R koostama valeandmetega arvet, on ta kihutamise teo toime pannud kavatsetult.
1-21-8803
Seega Ott Sutt dokumentide, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisele kihutamisega, pani toime KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3.4 Samuti süüdistatakse O. Sutti selles, et tema kasutas L. A. poolt võltsitud 07.05.2019 X13 arvet 2019300 summas 76,80 eurot, lastes selle esitada 07.05.2019 O. P raamatupidamisele. Samuti kinnitas K. Rossman arve õigsust, misjärel arve alusel teostati 19.05.2019 makse X13 pangakontole summas 76,80 eurot. Arvestades, et makse aluseks kasutatud arve 2019300 sisu ei vastanud tegelikkusele O. Suti enda juhistel, oli ta teadlik arve võltsitusest. Kuna O. Suti eesmärgiks oli võltsitud arve alusel saada kasutada O. P varasid summas 76,80 eurot, on tuvastatud tema käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Samuti süüdistatakse O. Sutti selles, et tema kasutas I. D poolt võltsitud T. L. O 26.04.2019 arvet 1904, 16.05.2019 arvet 1906 ja 11.07.2019 arvet 1910, saates need edasi vastavat 02.05.2019, 28.05.2019 ja 25.07.2019 O. P raamatupidamisse tasumiseks. Samuti kinnitas K. Rossman arve õigsust, misjärel teostati maksed T. L. O pangakontole järgmiselt: -
13.05.2019 summas 2160,00 eurot,
-
30.05.2019 summas 1080,00 eurot ja
-
29.07.2019 summas 2400,00 eurot.
Arvestades, et maksete aluseks kasutatud arvete sisu ei vastanud tegelikkusele O. Suti enda juhistel, oli ta teadlik arve võltsitusest. Kuna O. Suti eesmärgiks oli võltsitud arve alusel saada kasutada O. P varasid summas 5640,00 eurot, on tuvastatud tema käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Samuti süüdistatakse O. Sutti selles, et tema kasutas M. R e poolt võltsitud 31.07.2019 arvet 1260 summas 1698,00 eurot, lastes selle M. R el esitada 14.08.2019 O. P raamatupidamisele. Samuti kinnitas K. Rossman arve õigsust, misjärel arve alusel teostati 29.08.2019 makse X15 pangakontole summas 1689,00 eurot. Arvestades, et makse aluseks kasutatud arve 1260 sisu ei vastanud tegelikkusele O. Suti enda juhistel, oli ta teadlik arve võltsitusest. Kuna O. Suti eesmärgiks oli võltsitud arve alusel saada kasutada O. P varasid summas 1698,00 eurot, on tuvastatud tema käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega Ott Sutt, õiguste omandamise eesmärgil võltsitud dokumentide kasutamisega, pani toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. IV Ott Suti süüdistus seoses B. S ja X61-ga O. Sutt töötas O. P. alates 28.06.2010 arendusjuhina, kes tegeles muuhulgas O. P. tööjõu värbamise ja töö kontrollimisega. O. Suti kohustuseks oli selle valdkonna arvete esmane kontroll ja õigsuse kinnitamine, misjärel toimus teenuse eest esitatud arvete tasumisele suunamine. O. Suti arendusjuhina on O. P nimel sõlminud 11.03.2019 X61 teenuse osutamise koostöölepingu nr 1-03-2019, mille kohaselt osutati O. P. tööteenust. Alates 01.04.2019 on X61 juhatuse liige B. S . Viimase kaudu esitati O. P. prügilas ehitusjäätmete sorteerimise teenuse eest järgmised X61 arved: -
Kuigi arvete tasumise tähtajad olid saabunud, ei makstud O. P poolt saadud teenuste eest. 06.06.2019 teatas O. Sutt B. S tasumise keeldumisest O. P juhatuse liikme K. Rossmani poolt, sh nõudes viivisarve tühistamist ning arve vähendamist O. P. töölistega tekitatud probleemide
1-21-8803
tõttu. O. P raamatupidamises on kajastatud kreeditarve 190016 summas 470,00 eurot. Seega jäid tasuda arved 190003 ja 190017, mille osas O. Sutt nõudis summa vähendamist 1000 eurot, kuna enne K. Rossman arvete tasumisega nõus ei ole. B. S ei soovinud arveid muuta ning pakkus välja, et kui O. Sutt korraldab arvete tasumise, annab ta ise O. Sutile 500 eurot „kohvi jaoks või millekski selleks“. O. Sutt sellega nõustudes, lubas raamatupidamises asjad ära rääkida ning võttis ühendust nii K. Rossmani kui raamatupidajaga ning teatas, et arve 190003 võib tasuda. O. P poolt tasuti nimetatud arve 07.06.2019. Küll aga ei olnud O. Sutt nõus suunama tasumisse enne 500 euro saamist arvet 190017. Nimetatud arve on O. P poolt tasutud 05.07.2019, so pärast 02.07.2019 B. S kohtumist O. Sutiga X asuvas X parklas, mil B. S andis viimasele üle nõutava 500 eurot. Seega soovis ja andis B. S 500 eurot O. Sutile, et viimane kasutaks ära oma pädevust ning korraldaks X61 esitatud arvete 190003 ja 190017 tasumise nii, et O. P juhtkond jätaks esitamata nõude vähendada tekkinud probleemide tõttu teenuse eest esitatud summat. B. S kui juhatuse liikme tegevuse eesmärgiks 500 euro andmisel oli, et X61 laekuks kogu tehingute summa, so 3451,00 eurot ja 571,20 eurot. Arvestades, et B. S poolt ostetud vastuteeneks oli esitatud arvete täielik tasumine O. P poolt, tegutses ta X61 huvides. O. Sutt nõustudes 500 euro eest B. S huvidest lähtuvalt tegutsema, kasutas ära talle antud pädevust O. P. ning andis pärast 500 eurot lubamist B. S poolt 07.06.2019 K. Rossmanile teada, et arve 190003 võib tasuda ning pärast 500 eurot kättesaamist korraldas arve 190017 tasumise. Selliselt oli O. Suti poolt X61 täies ulatuses arvete eest tasumise korraldamine B. S poolt tasustatud teene. O. Sutt oma tegevusega teadlikult ja tahtlikult rikkus enda töölepingus sätestatud kohustust informeerida tööandjat igast töötajale teadaolevast töö- või lepingudistsipliini rikkumisest ning majanduslikult kahjulikust tegevusest või toimingutest tööandja juures. Samuti võttes vastu altkäemaksu, rikkus O. Sutt O. P mainet, mille hoidmise kohustus tuleb temaga sõlmitud ametijuhendist. Seega Ott Sutt, eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses tegutsemiseks pädeva isikuna vara küsimise ja vastuvõtmisega vastutasuna tema pädevuse kuritarvitamise eest, pani toime KarS § 402’3 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Kohus leiab, et Kristo Rossmanile ja Ott Sutile KarS § 201 lg 2 p 1, 2, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 2172 lg 1 ja § 3001 lg 2 ning ainult O. Sutile KarS § 4023 lg 1 järgi süüks arvatud kuriteod on leidnud tõendamist kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega. I
KarS § 201 lg 2 p 1 ja 2 järgi esitatud süüdistusest
1.K. Rossmani süüdistatakse selles, et tema olles O. P juhatuse liige, kellele oli usaldatud ettevõtte vara, kasutas ettevõtte vara volitusi omamata enda või kolmandate isikute huvides. KarS § 201 lg 1 järgi on karistatav valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramine. KarS § 201 mõttes enda kasuks pööramine tähendab asja faktilist muutmist endale või kolmandale isikule kuuluvaks.
1.1.Kannatanu O. P (registrikood XXX ) ainus juhatuse liige oli ajavahemikul 14.01.2014 kuni 08.11.2019 Kristo Rossman (vt - Äriregistri teabesüsteemi väljatrükk). O. P ja K. Rossman vahel 30.12.2013 ja 15.11.2018 sõlmitud juhatuse liikme lepingute punktide 2.1. ja 2.2. järgi kohustus K. Rossman tegutsema osaühingu huvides lojaalselt ja vajaliku hoolsusega ning parima kasuga, järgides seejuures O. P varalisi huve (vt - K. Rossmaniga 15.11.2018 sõlmitud juhatuse liikme (juhataja) leping ning 27.09.2021 vastus 24.09.2021 nõudekirjale nr 3.226
1-21-8803
1/16197-1 30.12.2013 sõlmitud K. Rossmani juhataja lepingu edastamise kohta). Süüdistatava K. Rossmani kohustuseks oli juhtida O. P igapäevast majandustegevust, korraldada raamatupidamist ning asjaajamist vastavalt seadustele, põhikirjale, osanike ja nõukogu otsustele. K. Rossman pidi juhatajana kasutama otstarbekalt ja ainult O. P huvides temale usaldatud töövahendeid ja muud vara ning hoiduma tegevusest või tegevustest, mis kahjustavad või võivad kahjustada O. P vara ja õigusi ning seadusega kaitstud huve. K. Rossmanil oli keelatud osutada tööandjale konkurentsi lepingu kehtivuse ajal ja töötada teise tööandja juures või iseseisvalt ilma nõukogu kirjaliku loata äriühingu tegevusalal. Seega pidi R. Rossman lojaalsuskohustusest vältima huvide konflikti kannatanu huvidega, sh vältima isiklike huvide esiplaanile seadmist (vt - RKTKo 3-2-1-38-15 p 14). K. Rossmanil oli O. P juhatajana õiguspädevus vastu võtta O. P. siduvaid otsuseid, tema korralduses oli äriühingule kuuluv vara ning ta oli kohustatud täitma oma ametialaseid ülesandeid ausalt ja õiguspäraselt, sh kinni pidades Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 sätestatud juhatuse liikme korraliku ettevõtja hoolsuskohustusest. Vastavalt ÄS § 180 lg-le 1 ja §-le 183 oli K. Rossman O. P juhatajana osaühingut esindav ja juhtiv organ, kellele olid muuhulgas pandud ülesanded osaühingu raamatupidamise korraldamiseks ning juriidilisele isikule seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegseks ja täielikuks täitmiseks. Juhatuse liikme staatusest tulenevalt oli K. Rossmanil juurdepääs O. P varale, sealhulgas oli temal õigus vastavalt juhatuse liikme lepingule ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34, § 35 ja ÄS § 180, 181 ja § 183 käsutada O. P. kuuluvat vara ning võtta äriühingule siduvaid kohustusi. Seega oli süüdistatav K. Rossman KarS § 201 lg 1 tähenduses isikuks, kellele oli usaldatud O. P vara.
1.2.Kriminaalasjas on esitatud süüdistus Ott Sutil selles, et ta on O. P arendusjuhina osutanud füüsilist ja ainelist kaasabi Kristo Rossmani poolt toime pandud omastamisele. O. Sutiga oli sõlmitud 01.01.2017 tööleping nr PP-36 koos allkirjastatud ametijuhendiga ja 01.01.2018 tööleping nr PP-36, millest nähtuvad O. Suti kui arendusjuhi töö sisu ja eesmärk (vt ka 25.05.2021 S. N. O poolt tõendite hulka üle antud O. Suti töölepingud lisasid ja nende muudatusi). O. P arendusjuhil O. Sutil oli alates 07.10.2018 antud volitus allkirjastada O. P nimel kõiki dokumente, mille allkirjastamise õigus on juhatajal. Rahalised kohustused tuli aga eelnevalt juhatuse liikmega kooskõlastada. O. P juhataja K. Rossmani on andnud ütluseid, mille kohaselt oli O. Sutil hea ülevaade O. P tööprotsessidest, kellele juhataja sai otsuste elluviimisel toetuda, olles nii K. Rossmani sõnul talle osaühingu juhtimisel n-ö „paremaks käeks“ (vt 30.11.2022 kohtuistungi protokolli lk 3). O. Sutiga sõlmitud töölepingute järgi oli tema kohustuseks suhtuda tema kätte usaldatud varasse heaperemehelikult ning vastutada ettevõte vara sihtotstarbelise kasutamise ja säilimise eest. Tööülesannete täitmisel tuli O. Sutil juhinduda mh ametijuhendist, mille järgi oli töö eesmärgiks tagada ettevõtte tegevuste areng ja tulemuslik toimimine. Lisaks oli tal keelatud mitte osutada tööandjale konkurentsi lepingu kehtivuse ajal ja mitte töötada ilma tööandja loata konkureerivas äriühingus.
1.3.Tunnistaja R. I on O. P endise pearaamatupidajana selgitanud kohtuistungil (28.09.2022 istungiprotokoll lk 65) O. P. raamatupidamise korraldamist üldiselt, sh arvete tasumise korda ja erinevate isikute rolle. Kannatanu kasutuses olnud Omniva arvekeskuses on olemas kinnitusringid ning kindlaks oli määratud 8 isikut, kes omasid Omnivas ligipääsu ja võidis toiminguid teha. Arve õigsust said kinnitada järgmised kannatanuga seotud isikud: R. I , I. S. , Ott Sutt, Kristo Rossman, I. L, S. V. Arvekeskusele andis juurdepääsu K. Rossman. Kui arve laekus, siis vaatas R. I arve sisu põhjal, kes võis teada vastavast tehingust ning kellele see kinnitamiseks saata, tema ise oli ringis viimane kinnitaja. Kui isik, kellele arve kinnitamiseks saadeti, sellisest kulust midagi ei teadnud, sai ta arve kinnitamise tagasi lükata või edasi suunata, kui ta teadis, kes selle asjadega tegeles. Seega enne, kui arve eest tasuti, oli see kinnitatud
1-21-8803
tehingust teadja inimese ja juhataja poolt. Kinnitamise käik andis informatsiooni, et tehing on toimunud, arve on õige ja kinnitatud ning juhataja on seda näinud. Seejärel võis arve x poolt minna maksmisele, sest kui juhataja ei kinnita arvet, siis makset ei tehtud. K. Rossmani poolt O. Suti kaasitamisel temale usaldatud võõra vara enda kasuks pööramine
2.1.Süüdistuse kohaselt heidetakse Kristo Rossmanile ette, et ta pööras ebaseaduslikult enda kasuks talle usaldatud O. P vara.
2.1.1.Süüdistatav K. Rossman on ostnud endale kaks jalgratast, mille eest tasus O. P. Kohtule on esitatu tõendina X3 poolt O. P. 04.05.2016 esitatud arve nr 3025641 summas 2126,42 eurot, mis on 04.05.2016 tasutud (tõendab 07.10.2019 asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud O. P pangakontodel toiminud kanded) ning on kajastatud äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. 27.05.2021 asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab K. Rossmani poolt X3 04.05.2016 arve 3025641 saatmist maksmiseks. Tehingu sisuks on erinevad jalgrattad. Arvelt on näha, et kokku on O. P nimele väljastatud arve alusel ostetud 4 jalgratast - Bianchi Vertigo, Adriatica Cruiser, Adriatica Boxter XB ja Fuji absolute. Vaidlust ei ole selles, et ostetud jalgratastest Bianchi ja Adriatica on olnud alates nende ostmisest süüdistatava K. Rossmani kasutuses. Süüdistatava K. Rossmani ütluste kohaselt oli jalgrataste soetamisel tegemist O. P töötajatele mõeldud sporditoetusega. Tunnistaja R. I on andnud kohtuistungil ütlusi (28.09.2022 istungi protokolli lk al 67), et O. P on soetanud jalgrattaid K. Rossmani initsiatiivil, mis on võetud O. P. väikevahenditena arvele. Kui tunnistaja R. I oli K. Rossmanilt küsinud, soetamise põhjuseid, siis oli K. Rossman vastanud, et „see on liikumiseks.“ x ütluste kohaselt oli see K. Rossmani käsk jalgrataste eest tasumiseks, alles pärast süüdistatavate K. Rossmani ja O. Suti töölt lahkumist sai ta teada, kui palju rattaid tegelikult kokku oli. Süüdistatava versiooni sporditoetuse kohta ei leia kinnitust R. I ütlustest, sest kui tegemist oleks olnud kannatanu töötajatele mõeldud tervise edendamise (spordi) kompensatsiooniga, siis oleks jalgrataste soetamise kulu ka sellisena raamatupidamises märgitud. X ei teadnud midagi sellest, et jalgrataste ostmise kulu oleks seotud töötajatele mõeldud kompensatsiooniga. K. Rossman on vassinud kulu põhjendustega, sest ta on tegelikult ära kasutanud oma õiguspädevust anda korraldusi raamatupidajale kannatanu pangakontolt ülekande tegemiseks, mille tulemusena teostatigi makse jalgrataste eest, mida sai kasutada ainult K. Rossman. Ei ole usutav, et nn „sporditoetus“ oli mõeldud kahe jalgratta (Bianchi ja Adriatica) eest, liiati oli üks maanteeratas ja teine linnaratas, sest kui ka toetus oleks olemas olnud, saanuks sihipäraselt toetada ühe ratta ostmist. Kuigi tunnistaja M. S vastas nõustuvalt kaitsja küsimusele, kas jalgrataste ostmine oli äriühingule soodsam (vt 27.09.2022 istungi protokoll lk al 18), märgib kohus, et isegi kui O. P sai mingit hinnasoodustust – on fakt, et omastatud kauba eest tasus O. P. , mitte K. Rossman, kes oleks võinud ka füüsilise isikuna kasutada äriühingule pakutavaid soodustusi. X3 esitanud O. P. 21.08.2019 arve nr 3984224 summas 482,94 eurot (vt 30.09.2021 asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtub O. P. esitatud arve nr 3984224 ning arve kinnitamine K. Rossmani ja O. Suti poolt enne tasumist), mis on 17.09.2019 tasutud (tõendab 07.10.2019 asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud O. P pangakontodel toiminud kanded) ning kajastatud äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Tehingu sisuks oli jalgrattapuki ja selle lisade ostmisega. Vastavale annavad kinnitust tunnistaja M. S ütlused kohtuistungil (27.09.2022 istungi protokoll lk al 18), kes selgitab, et K. Rossman avaldas soovi osta X3 jalgratta treeningpukki ja selle juurde kuuluvat hammasrataste plokki jalgratta kinnitamiseks ning soovis arvet O. P . Treeningpukk ei olnud mõeldud O. P , sest 16.08.2019 K. Rossmani kõnes M. S (vt 03.11.2020 jälitustoimingu protokoll) ütleb süüdistatav: „...tead,
1-21-8803
tahaks rattaga sõita, aga mõnikord pole aega, ma vist pean ikka treeningpuki ostma endale...et saaks ka pimedama ja külma ilmaga ja muidu sita ilmaga kuskil teleka ees sõita.“ Sama vestlus raames selgub K. Rossmanile on müüdud Bianchi Vertigo ratas, mida saab treeningpukil kasutada. K. Rossman ostab treeningpuki enda huvist lähtuvalt, mis ei olnud mõeldud kasutamiseks O. P varana. Omniva e-teenindusest selgub, et K. Rossman teatab raamatupidamisele, et „selle arve info ja kinnituse annan mina“ (30.09.2021 asitõendi vaatlusprotokoll, lisa 11). Puuduvad märked selle kohta, et see oleks olnud O. P töötajate spordija tervisekuluga (vt K. Rossmani ütlused 28.09.2022 istungi protokolli lk 67). See-eest oli kulu põhjendustes raamatupidajale märgitud vaid „XXX,“ mis osutab tõigale, et varjati kulu seotust K. Rossmani isikliku hobiga. Seega jalgrataste arve palus K. Rossman R. I panna maksmisele, kuid jättis märkimata, et kõiki jalgrattaid ja lisavahendeid ei tooda O. P. Kohus ei nõustu seejuures K. Rossmani kaitsja vastuväitega, et asjas ei ole tuvastatud süüdistatava soovi käituda nende vallasasjade suhtes omanikuna. Tunnistajate R. I ja M. S ütlustest nähtub, et nii jalgrataste kui jalgrattapuki ostmise initsiaator oli K. Rossman ise. 16.08.2019 K. Rossmani ja M. S vahelisest vestlusest selgub, et viimane on K. Rossmanile varasemalt müünud Bianchi Verigo ratta. Sama nimetusega ratas on märgitud arve esimesel real hinnaga 780 eurot. 15.10.2019 läbiotsimisprotokolli kohaselt teostati K. Rossmani elukohas aadressil X läbiotsimine, mille käigus leiti K. Rossmani elukohast jalgrattapukk Tacx Sn X, mis oli ühendatud jalgrattaga Bianchi Vertigo, mille eest tasus O. P 04.05.2016 arve nr 3025641 alusel. Seega leiti K. Rossmani elukohast jalgrattapukk ja jalgratas, milliste eest oli tasunud O. P. Kohtuistungil antud ütlustes (04.01.2023 istungi protokoll lk 9-10) K. Rossman ise tunnistas ristküsitlemisel, et nii see ratas kui ka Adriatica Cruiser olid tema kodus. Viimati nimetatud jalgratas on uuritud arvel kirjas väärtusega 450 eurot. Asjas on leidnud tõendamist, et süüdistatava K. Rossmani poolt on edastatud kannatanule tasumiseks süüdistatava jalgrattasõidu hobiga seotud arved. K. Rossman hoidis ja kasutas O. P rahalistest vahenditest soetatud vara enda kodus, mida sai kasutada üksnes süüdistatav. Tunnistaja R. I on kohtuistungil selgitanud, et tööandja O. P asukohas ei ole selliseid sportimisvõimalusi, et saaks jalgratast ja treeningpukki kasutada, mis K. Rossmani poolt ostetud (vt ütlused 28.09.2022 istungi protokolli lk 67). Enda kasuks pööramine kujutab endast tegu, mille põhjal saab järeldada, et teo toimepanija soovib edaspidi ise võõra asja või vara omanikuna käituda (vt lähemalt – RKKKo 3-1-1-23-14, p 21). Objektiivse vaatleja (ex ante) pilgu läbi on süüdistatav K. Rossman kasutanud neid asju vara omanikuna, sest need on ostetud süüdistatavale. Kahe jalgratta ja ühele neist treeningpuki soetamine K. Rossmani koju, ei ole kuidagi seotud ettevõtte O. P huvidega. Vastavat on kohtuistungil kinnitanud ka O. P praegune juhataja S. N. O (vt 17.10.2022 istungi protokoll lk al 17). Kusjuures jalgratta Bianchi Vertigo näol on läbiotsimisprotokolli juures olevate fotode kohaselt tegemist üheselt tuvastatavalt maanteesõidurattaga, s.t kitsaste rehvidega ja allapoole kaardu oleva lenkstangiga rattaga, mis võimaldab sõidu ajal ratturil olla kummargil ratta kohal. O. P majandustegevuse tarbeks ka esemete olemusest tulenevalt viidatud ratast Bianchi ja rattapukki soetada ei oleks tarvis olnud, millega on tuvastatud, et tegemist on esemetega, mille K. Rossman soetas isiklikuks kasutamiseks oma elukohas. Kohus leiab, et K. Rossman pööras ebaseaduslikult enda kasuks O. P. kuuluvat vara jalgrataste osas summas 886,02 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 1063,20 eurot, ning jalgrattapuki osas summas 482,94 eurot. Kokkuleppel O. P juhatusega on jalgrataste arve summast poole, so 1063,20 eurot K. Rossman O. P. hüvitanud ning jalgrattapukk on tagastatud O. P. 11.06.2021 (vastavat on kinnitanud kohtuistungil O. P praegune juhataja S. N. O , vt 17.10.2022 istungi protokoll lk al 17).
2.1.2.Süüdistatav K. Rossman on tasunud X4 kannatanu O. P rahaga temale kuuluva sõidukile Mercedes-Benz ML 270 CDI [XXX ] tehtud remonttööde eest. X4 on esitanud O. P. 03.04.2018
1-21-8803
arve nr 933600 summas 336,75 eurot, mis on 19.04.2018 tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna (vt 30.09.2021 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub O. P. esitatud arve nr 933600 ning arve kinnitamine K. Rossmani ja O. Suti poolt enne tasumist). Maanteeameti 01.10.2019 vastuse põhjal on K. Rossman sõiduki Mercedes-Benz ML 270 CDI [XXX] omanik. Kohtutoimikusse esitatud tõenditest nähtub, et X4 edastas K. Rossmanile 03.04.2018 arve 933600, mis saadeti ekslikult X meilile. R. I on O. P endise pearaamatupidajana kohtuistungil selgitanud (29.09.2022 istungi protokoll lk al 69), et veendumaks, et tegemist on O. P kuluga ning ka kulu sisus, siis ta suhtles K. Rossmaniga (vt otsuse p 1.2. arvete kinnitusringide kohta O. P ). Kui R. I sai mingeid selgitusi, siis kirjutas need programmi. R. I andis 04.04.2018 K. Rossmanile teada, et „X arvas, et see ei ole O. P auto remont, kas sul on mingit infot...see on ilmselt mingisuguse mersu remont X. Pole meie masin“ (vt 25.11.2019 asitõendi vaatlusprotokolli, milles on vaadeldud , X ja X olevat K. Rossmani kirjavahetust, 3.29 ja 3.30). Kuigi tegemist polnud O. P sõidukiga, kinnitab 14.10.2020 vaatlusprotokoll, millega tuvastatakse X4 arve 933600 sisu ning seos sõidukiga Mercedes-Benz, et K. Rossman on korraldanud selle arve tasumise O. P rahalistest vahenditest, märkides Omniva e-teeninduses arve infoks sõiduki numbrimärgiga XXX (30.09.2021 asitõendi vaatlusprotokoll arvete tasumise ja kinnitamise kohta l, lisa 4). O. P praegune juhataja S. N. O on kohtuistungil selgitanud, et kui juhataja isiklik sõiduk vajab remonti, siis neid kulusid ei pea kandma O. P (vt 17.10.2022 istungi protokoll lk 18). Samuti nõustus K. Rossman enda ülekuulamisel, et see arve kajastab temale kuuluva sõiduki remontimise kulusid, K. Rossmani sõnul on tegemist valesti tehtud arvega (04.01.2023 istungi protokoll lk 10). Seega on tuvastatud, et tegemist on K. Rossmanile kuuluvale sõidukile Mercedes-Benz ML 270 CDI [XXX ] tehtud remonttöödega. Kaitsekõnes esitatult ei esita Kristo Rossmani kaitsja käesolevale kuriteoepisoodile vastuväiteid sõiduki remondikulude tasumise osas O. P varade arvelt. Seega kinnitas K. Rossman kannatanu juhatajana enda, mitte O. P. kuuluva sõiduki remondi kulu ning suunas selle raamatupidamisele tasumiseks. Seega pööras K. Rossman ebaseaduslikult enda kasuks talle usaldatud võõra vara 336,75 euro suuruses summas.
2.1.3.Süüdistatav K. Rossman on tasunud X7 kannatanu O. P rahaga temale kuuluva sõidukile Mercedes-Benz S 500 [XXX ] tehtud remonttööde eest. X7 on esitanud O. P. 31.05.2019 arve nr 190173 summas 1125 eurot, mis on 06.06.2019 tasutud (tõendab 07.10.2019 asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud O. P pangakontodel toiminud kanded) ning kajastatud äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna (vt 30.09.2021 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub O. P. esitatud arve nr 190173 ning arve kinnitamine K. Rossmani ja O. Suti poolt enne tasumist). Maanteeameti 01.10.2019 vastuse põhjal on K. Rossman sõiduki Mercedes-Benz S500 [XXX ] omanik. Samaselt X4 arvet puudutavas kuriteoepisoodis märgituna, ei remonditud arvel nr 190173 näidatud kuluna tegelikkuses O. P autot arvel näidatud numbrimärgiga XXX , vaid K. Rossmaniga seotud Mercedes Benz S500 sõidukit. Ometigi kinnitasid nii O. Sutt kui K. Rossman sellegi arve õigust kui äriühingu kulu (vt juba viidatud 30.09.2021 asitõendi vaatlusprotokolli). Tunnistajana üle kuulatud O. E. N ütluste (30.05.2022 kohtuistungi protokoll al lk 30) järgi on O. P töötajate poolt on käidud X7 sõidukeid remontimas. O. P töötajate poolt oli toodud mootori remonti üks väga heas korras vanem Mercedes-Benz. Tunnistaja O. E. N on kohtuistungil ka kirjeldanud, et sõiduki numbrid pannakse arvele nii, kuidas klient ütleb, s.t kui klient soovib, siis märgitakse sinna tema öeldud auto registrinumber. Tunnistaja ütluste põhjal on arusaadav, et remontija ise sõiduki registrinumbrit arvele ei pane, vaid teeb seda kliendi juhiste järgi.
1-21-8803
Asjaolu, et Mercedese osas räägib O. E. N kohtuistungil K. Rossmanile kuuluvast sõidukist Mercedes-Benz S 500 [XXX ] ning, et vastava sõiduki remont kajastub 31.05.2019 arvel nr 190173, aitab tuvastada 03.11.2020 jälitustoimingu protokoll. Täpsemalt 53. kõne juures on nähtav O. E. N 30.05.2019 toimunud telefonivestus O. Sutiga, milles O. E. N ütleb, et tema kätte toodi üks S500 ja annab teada, et ta läheb sellega mööda X teed sõitma X poole, et kui keegi peaks küsima, miks see auto sõidab, siis on teada. Tehtud kõne aja oli sõiduk S500 remondis 30.05.2019 kuupäeval ning kõne sisust tulenevalt võib järeldada, et O. E. N suundus sellega remondi järgselt proovisõitu tegema. Kohe helistab O. Sutt edasi ja annab sellest teada ka K. Rossmanile. Kõne sisust selgub, et K. Rossmani auto on valmis ning on veel vaja teha proovisõitu. 31.05.2019 vestluses seoses selle auto remondiga antakse teada O. Sutiga, et remondi eest tuleb tasuda 1125 eurot ning O. Suti ettepanekul tehakse arve O. P, märkides seejuures remonditud sõidukina Renault numbrimärgiga XXX. 31.05.2019 on X7 väljastanud O. P. remondi kohta arve. Kohtu hinnangul on testisõidu ja arve kuupäevad piisavalt lähestikku, võimaldamaks järeldada, et 30.05.2019 remonditi X7 just K. Rossmanile kuuluvat Mercedes-Benz S500 ning remondi järgsel päeval esitati selle kohta arve O. P . Kusjuures üldteada asjaoluna tähistab tähis „S“ Mercedes-Benz luksuslikumat ja suuremat mudelit ning tähis „500“ mootori võimsusastet. Konkreetsel juhul on tegemist ühe võimsama ja luksuslikuma ning seega vähem levinud mudeliga, mis kokkulangevusena annab veelgi usutavust süüdistusele, et 30.05.2019 remonditavaks autoks oli just K. Rossmanile kuuluv Mercedes-Benz S 500 ning remont päädis järgmisel päeval arve esitamisega O. P . Sõiduki number arvel aga tegelikult remonditava sõiduki oma ei olnud, vaid oli sinna lisatud O. E. N ütluste põhjal kliendilt saadud andmete alusel. 03.01.2023 kohtuistungil antud ütlustes (protokolli lk 37) on K. Rossman sõiduki Mercedes-Benz S 500 remondi eest tasumist O. P rahaliste vahendite arvelt ka möönnud, avaldades see arve ei olnud õige ning kulu on seotud tema isikliku sõiduki remondiga. K. Rossman ei vaidle vastu asjaolule, et Renault sõiduk, mille number arvele märgiti, oli kasutuses O. Suti ametisõidukina. Sellise raamatupidamise jaoks nn sobiliku sisuga arve muretsemisega ja kinnitamisega osutas O. Sutt K. Rrossmanile ainelist ja füüsilist kaasabi, et arve saaks liikuda väljamakseni. Kaitsekõnes ei vaidlusta K. Rossmani kaitsja kuriteoepisoodi sõiduki remondikulude tasumise osas O. P varade arvelt. K. Rossman pööras O. Suti kaasaaitamisel ebaseaduslikult enda kasuks talle usaldatud võõrast vara summas 1125 eurot.
2.1.4.Süüdistatav K. Rossman on tasunud X5 kannatanu O. P rahaga konditsioneeri eest, mis paigaldati tema elukohta X. X5 on esitanud 13.08.2018 arve nr 181592 summas 1814,40 eurot, mis on 24.10.2018 tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna (vt 30.09.2021 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub O. P. esitatud arve nr 181592 ning arve kinnitamine K. Rossmani ja O. Suti poolt enne tasumist). Tõendite hulgas sisalduv X5 vastus kinnitab lisaks kauba tellimist K. Rossmani poolt ning tellitud kolme konditsioneeris transporti O. P. aadressile X ning selle kohta 13.08.2018 arve nr 181592 esitamist. Tehingu sisuks oli kolme komplekti 1+2 konditsioneeri ostmine, millised aga kõik O. P. ei jäänud, vaidlust ei ole selles, et kannatanule jäi vaid kaks seadet. Nimelt 07.01.2020 asitõendi vaatlusprotokolliga on tuvastatud aadressil X, so K. Rossmani elukohas, hoone seinal X5 konditsioneer. Ühe konditsioneeri komplekti soetas K. Rossman endale isiklikuks kasutamiseks, lastes selle paigaldada enda elukohta. Asjaolu, et K. Rossmanil soovis juba tellimisel üht kliimaseadet endale, nähtub 01.08.2018 kirjavahetusest (vt 25.11.2019 asitõendi vaatlusprotokoll, milles vaadeldakse K. Rossamni kirjavahetust ja dokumente aadressidel X , X ja X), kus ta annab G. R teada, et soovib ht endale koju ning kirjutab sellest O. Sutile ja B. S . O. Sutt küsib seejuures täiendavalt üle, kas „X saaks sebida need seadmed ka teise arve nimetusega, teenus vms...siis saaks lihtsamalt.“ Asjaolu, et K. Rossman lasi kõigi
1-21-8803
kliimaseadmete eest tasuda O. P rahade eest tõendab süüdistatava 15.08.2018 e-kiri R. I le arve eest tasumiseks. Selgitusena on K. Rossmani poolt märgitud, et 2 komplekti lähevad X kontorihoonesse ning 1 X sorteerimistehasesse. O. P ei tasunud Arve 181592, seejärel palus K. Rossman 23.10.2018 R. I l kontrollida selle tasumist (25.11.2019 asitõendi vaatlusprotokoll K. Rossmani kirjavahetuse kohta, 3.20, 3.24, 3.45 ja 3.47), misjärel kannatanu tasus arve eest 24.10.2019. Tunnistaja E. G on 27.09.2022 kohtuistungil (vt istungi protokoll al lk 2) andnud ütlused, millistes kinnitab, et K. Rossmani kodus X maja seinal on O. P poolt soetatud X5 kliimaseade. Sel põhjusel ei tuvastatud kolmanda kliimaseadme komplekti paiknemist 17.12.2019 sündmuskoha vaatluse läbiviimisel ka O. P hoonetes. Tunnistaja E. G selgitab täiendavalt, et esiteks on arve nr 181592 peal näha kolme kliimaseadme komplekti ostmine ja tegu on X5 multiseadmetega. Multiseade tähendab seda, et seadmel on üks osa, mis on õues ja kaks osa, mis on siseruumides, toas. K. Rossmani elukohas tehtud fotode põhjal tunneb tunnistaja kohtuistungil ära X5 sama multiseadme. E. G ütluste kohaselt on X5 klientideks paigaldusfirmad või firmad. X5 ei tegele eraisikute müügiga. Kirjeldatu põhjal on selge, et eraisikuna K. Rossman enda koju paigaldatud seadet X5 osta ei oleks saanud, küll aga ost võimalik O. P kaudu ja varade arvelt. 03.01.2023 kohtuistungil antud ütlustes (protokolli lk 38-39) on K. Rossman selgitanud, et kliimaseade sai paigaldatud tema koju, kuna O. P. telliti kolm seadet, millest üks jäi aga üle, mistõttu paigaldati kliimaseade tema elukohta. Samas ei lähe vastavad kohtus antud ütlused seadmete soetamise kohta kokku tema enda ülalpool avaldatud kirjavahetusega, kus K. Rossman on kohe tellimise algusest alates avaldanud soovi saada üks seadmetest oma koju. Kohtu hinnangul on tuvastatav, et tegelikult ostis K. Rossman teadlikult O. P varade eest endale isiklikuks kasutamiseks 598,80 eurot maksnud kliimaseadme. Ka ei annaks väidetav seadme üle jäämine alust O. P vara endale koduseks kasutamiseks paigaldada ning seda isegi vaatamata K. Rossmani täiendavatele märkustele, et ta oli valmis kliimaseadme ostu O. P. hüvitama ja tänaseks on ta seadme eest O. P. ka maksnud. Selgitada tuleb, et enne käesoleva kriminaalmenetluse alustamist ei nähtu kogutud tõendite põhjal K. Rossmani poolt ühtegi tegevust, mis oleks olnud suunatud vastava kliimaseadme hüvitamisele O. P . Selliseid tõendeid ei ole esitanud kohtule ka K. Rossman ise ega tema kaitsja. Seega on tõendite põhjal tuvastatav, et K. Rossman viis O. P. kliimaseadme endale koju ning lasi paigaldada selle püsivalt enda kodumaja seina külge, ehk võttis toote isiklikku kasutusse. Kaitsekõnes esitatult ei vaidlusta Kristo Rossmani kaitsja süüdistusaktis esitatud kuriteoepisoodi kliimaseadme omastamise osas. Sellega pööras K. Rossman ebaseaduslikult enda kasuks O. P. kuuluva vara summas 598,80 eurot.
2.1.5.11.06.2019 ja 21.08.2019 ostis K. Rossman enda kasutuses olevasse sõidukisse kütust, tasudes selle eest O. P. kuuluva X6 krediitkaardiga. X6 esitas 30.06.2019 O. P. arve nr 800735689 summas 165,89 eurot, mille hulgas kajastub tehinguna 11.06.2019 98 milesPLUS kütuse tankimine 86,73 euro eest, mis on 14.07.2019 tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Samuti on X6 poolt O. P. esitatud 31.08.2019 arve nr 800761912 summas 310,61 eurot, mille hulgas kajastub tehinguna 21.08.2019 D miles kütuse tankimine 72,50 euro eest, mis on 16.09.2019 tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna (vt 30.09.2021 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub O. P. esitatud arve nr 800735689 ja nr 800761912 kinnitamine K. Rossmani ja O. Suti poolt). Süüdistatava K. Rossmani kui ettevõtte juhataja valduses olid O. P kütuse krediitkaardid (vt tunnistaja R. I ütlusi 28.09.2022, kohtuistungiprotokoll lk al 72), sest tema kasutuses oli
1-21-8803
tööandja O. P auto ja ta võis seetõttu töösõitudeks tankida kütust. 09.10.2019 asitõendi vaatlusprotokolliga tuvastatakse O. P nimelt tehtud tehingud 11.06.2019 summas 86,73 eurot ja 21.08.2019 summas 72,50 eurot, kinnitades kütuse kasutamist sõidukitesse Mercedes-Benz [XXX ] ja Mercedes-Benz [XXX]. Esimene nimetatud sõidukitest on bensiinimootoriga (mark S 500) ning teine diiselmootoriga (mark ML X) ning vastavalt sellele on isiklikesse sõidukitesse K. Rossmani poolt ka sobivat kütust tangitud, mille eest on tasutud O. P. väljastatud krediitkaardiga. Nii tunnistajad S. N. O (vt 17.10.2022 istungi protokoll lk 17) kui ka R. I on selgitanud (vt 28.09.2022 istungi protokoll al lk 73), et isikliku auto kasutamiseks tuleb pidada O. P sõidupäevikut. Ehk tunnistajate ütluste põhjal isikliku sõiduauto kasutamine ametialasteks sõitudeks O. P. ei ole iseenesest välistatud. Küll aga peavad olema need sõidud fikseeritud ja kontrollitavad. Kriminaalasja raames ei ole O. P raamatupidamises tuvastatud dokumentatsiooni selle kohta, et süüdistuses K. Rossmanile etteheidetavad isikliku sõiduki tankimised oleks olnud nõuetekohaselt dokumenteeritud. Kaitsekõnes esitatult ei vaidlusta Kristo Rossmani kaitsja süüdistusaktis esitatud kuriteoepisoodi O. P krediitkaarti kasutades isiklikesse sõidukitesse kütuse tankimiste osas. Seega nimetatud tõenditest kogumis nähtub K. Rossmani poolt isiklikesse sõidukitesse kütuse tankimine 11.06.2019 ja 21.08.2019 kuupäevadel ning vastavate tehingute kajastamine O. P raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Sellise tegevusega pööras K. Rossman ebaseaduslikult enda kasuks O. P vara kokku 159,23 eurot.
2.2.Süüdistatav K. Rossmanil on kannatanu O. P juhatajana pööranud enda õiguspädevus oleva kannatanu vara enda kasuks. Omastamisega on tegemist siis, kui süüdistatav teeb selliseid toiminguid (rahaülekandeid), milleks teda volitatud ei ole, pöörates vara enda või kolmanda isiku kasuks (vt RKKKo 3-1-1-114-12, p 8). K. Rossman oli kannatanu juhatuse liikmena õigus äriühingu nimel viimase vara käsutada, järgides äriühingu huve. K. Rossman on kannatanu rahaga maksnud enda isiklike kulutuste eest, millega on jätnud kannatanu ebaseaduslikult ilma talle kuuluvast varast. K. Rossman on maksete tegemiseks kasutanud ebaõige sisuga arveid ja on arve raamatupidamisele suunamisel andnud raamatupidajale ebaõigeid andmeid, mille tulemusena ei teadnud kannatanu kuluste tagasinõudeõigusest K. Rossmani vastu. Eeltooduga on süüdistatav K. Rossman selgelt manifesteerinud omastamistahet. Kohus leiab, et episoodides
2.1.p 1-5 kirjeldatud tegudega on süüdistatav Kristo Rossman pööranud ebaseaduslikult enda kasuks talle usaldatud võõrast vara kokku summas 3765,92 eurot, mis on kvalifitseeritav omastamisena KarS § 201 lg 1 järgi. Seejuures on Ott Sutt osutanud ainelist ja füüsilist kaasabi K. Rossmani poolt toime pandud omastamisele (vt otsuse – 2.1.3).
2.3.1.Selline K. Rossmani poolt ebaseaduslik O. P varade kasutamine kinnitab tema ühtset tahet teha tehinguid äriühingu varadega enda huvidest lähtuvalt. Kõik eelpool välja toodud äriühingute poolt esitatud arvete kinnitamised ettevõtlusega seotud kuluks ilma õigusliku aluseta iseenda huvides, on kantud kohtu hinnangul K. Rossmani ühtsest tahtlusest ning sellest tulenevalt on kohu hinnangul tegemist jätkuva kuriteoga. Soovides enda isiklikud kulutused katta O. P vara eest, on K. Rossman pööranud võõra talle usaldatud vara enda kasuks kavatsetult. KarS § 16 lg 2 alusel paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. K. Rossman O. P juhatuse liikmena oli teadlik, et arvetel kajastatud tehingud ei ole äriühingu huvides ega ettevõtlusega seotud, kuid sellele vaatamata on järjepidevalt teadlikult kinnitanud endaga seotud tehingute toimumise ja kulude kandmise O. P varadest vastavalt sellele, kuidas parasjagu oli tal vajadus tekkinud.
1-21-8803
2.3.2.Samuti oli Ott Sutt teadlik sellest, et X7 on esitanud O. P. 31.05.2019 arve nr 190173 summas 1125,00 eurot, mis tegelikult on K. Rossmani isiklik kulu. Seega on O. Sutt kavatsetult aidanud kaasa omastamisele, kui on lasknud X7 esindajal koostada ja esitada arve tasumiseks O. P. ning pärast seda kinnitanud teadvalt ebaõigete andmetega arve Omniva süsteemis, millega lõi ta vaimset kaasabi osutades K. Rossmanile tingimused selleks, et O. P varade kasutamine oleks võimalik ja arve saaks jõuda väljamakseni. Seega koos arve esitamise korraldamisega (aineline kaasabi) ning füüsilise kaasabina tehingu õigsuse kinnitamisega, toetas O. Sutt oma käitumisega K. Rossmani tegevust O. P vara K. Rossmani kasuks pööramisel. O. Suti kaasaaitamise tulemusena on K. Rossmani kasuks pööratud kannatanu raha. Kaasaaitamise subjektiivsete koosseisutunnuste realiseerimiseks peab kaasaaitajal olema nn kahekordne tahtlus. Esiteks peab kaasaaitajal olema vähemalt kaudne tahtlus kaasaaitamisteo toimepanemiseks. Teiseks peab tal vähemalt kaudse tahtluse vormis olema tahtlus ka toimepanija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes (RKKKo 3-1-1-97-09, p 7.4.) Kaasaaitaja tahtlus õigusvastase põhiteo suhtes peab hõlmama põhiteo olulist ebaõigussisu. Kohtu hinnangul on süüdistatavale O. Sutile kaasaaitamisteod omistatavad ka subjektiivse kuriteokoosseisu osas. Arvete tegeliku sisu varjamine ja skeemitamine kuriteoplaanis tõendab sisuliselt ka seda, et ollakse mitte ainult teadlikud, vaid et eesmärgiks ongi kuriteo toimepanemine vastavalt väljamõeldud teoplaanile ja see peab olema toime pandud väga varjatud kujul. Kui kohus eelnevalt juba põhjendas, millised süüdistatava K. Rossmani teod on täideviimisteod ja Ott Sutile süüdistustest etteheidetud tegudest kvalifitseeruvad kaasaaitamistegudena, siis tuvastanud kuritegeliku teoplaani väljatöötamine Kristo Rossmani ja Ott Suti poolt ühes eelnevalt toodud põhjendustega, võimaldavad üheselt väita, et süüdistatavad on realiseerinud neile etteheidetava tegude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Seega oli süüdistataval kahekordne tahtlus, s.o nii täideviimisteo kui ka kaasaaitamisteo suhtes. O. Suti kaitsja on esitanud vastuväiteid, mille kohaselt ei ole O. Sutt tegu valitsenud, sest ebaõige arve kinnitamine ja teadmine sellest, et juhatuse liige käitub õigusvastaselt ja ei ole piisav, et sellisel viisil oleks toimunud omastamine. Oluline on aga ära märkida, et süüteole kaasaaitamisena (KarS § 22 lg 3) hinnatakse tegevust, mis on küll kausaalseoses saabunud tagajärjega, kuid millel puudub teokvaliteet. Kaasaaitamine nagu kaastäideviiminegi on võimalik kuni teo faktilise lõpuleviimiseni. Arutatavate süüdistuste valguses on aga eriti oluline rõhutada, et kaasaaitamise objektiivsesse külge kuulub ka põhjuslik seos kaasaaitamisteo ja täideviimisteo vahel. O. Sutile saab ette heita tegusid, mis olid põhjuslikus seoses, s.t mingilgi viisil soodustasid ühise eesmärgi saavutamist, ehk need teod/käitumisaktid, mis olid toime pandud esiteks enne K. Rossmani poolt kuriteo lõpule viimist ja teiseks olid teopanuseks, mis aitasid kaasa K. Rossmani tegevusele. Kaasaaitamistegu ei pea olema põhiteoga niivõrd tugevas põhjuslikus seoses kui täideviimistegu, kuid põhjuslik seos on siiski oluline. Kui O. Sutt ei oleks andnud omapoolseid soovitusi arvete koostamiseks, mis varjasid tehingute ebaseaduslikku sisu ja ei oleks kinnitanud ebaõige sisuga arveid, siis ei oleks K. Rossman saanud kannatanu rahaga ülekandeid teha. Seega on O. Suti füüsilisel ja ainelisel kaasabil seos K. Rossmani omastamise lõpuleviimisel. K. Rossmani poolt O. Suti kaasaitamisel temale usaldatud võõra vara kolmanda isiku kasuks pööramine
3.1.Süüdistatavale K. Rossmanile heidetakse ette, et ta on O. P juhina pööranud kannatanu kolmandate isikute kasuks alljärgnevalt:
3.1.1.Kristo Rossman korraldas X9 esitatud arve eest tasumise kannatanu rahaga. X8 on esitanud O. P. 14.12.2017 arve nr 11080086 summas 325,50 eurot, mis on 14.12.2017 tasutud ning kajastatud raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna (vt 14.09.2021 O. P. edastatud
1-21-8803
dokumendid - arve, ostuarve ja maksekorraldus). S. V poolt on tõendina 29.09.2021 saadetud kuvatõmmised (7 lk) Omniva süsteemist, millistest nähtub X8 arve lisamine 27.12.2017, mille edastas raamatupidamisele K. Rossman ning K. Rossmani poolt selle tehingu õigsuse kinnitamine 28.12.2017. 30.09.2021 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub O. P. esitatud arve nr 11080086 kinnitamine K. Rossmani ja O. Suti poolt enne tasumist. Tehingu sisuna kajastatakse 3,5 tundi laadimist. Sama arve aga esitati tegelikult X9 tellingute elementide transpordi eest, mille E. O. saatis X9 esindajana (vt 26.06.2020 asitõendi vaatlusprotokolli, milles on vaadeldud äriregistri X9 väljavõtet) 14.12.2017 edasi K. Rossmanile. Samal päeval teatas K. Rossman E. O., et arve summas 325,50 eurot on tasutud (25.11.2019 asitõendi vaatlusprotokoll K. Rossmani kirjavahetuse kohta, 3.3 ja 3.28). 19.05.2022 kohtuistungil antud ütlustes E. O. (vt 19.05.2022 istungi protokoll al lk 2) eitab X9 poolt tellingute ja transpordi kasutamist. Erinevalt E. O. ütlustest tõendab süüdistuses esitatut aga 29.09.2021 asitõendi vaatlusprotokoll, millega selgitatakse välja E. O. iga seotud X8 arve jõudmine O. P raamatupidamisse ning samuti juba viidatud 25.11.2019 asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud Kristo Rossmani olevat kirjavahetust ja dokumente aadressidel X, X ja X ). Võrreldes E. O. poolt saadetud arvet O. P raamatupidamises olnud arvega, selgub, et sellel on muudetud arve saajat. X9 on asendatud O. P . See, et tegemist oli K. Rossmani ja E. O. vahelise tegevusega, kinnitab 27.12.2017 R. I kiri K. Rossmanile, milles R. I juhib tähelepanu sellele, et K. Rossman on tasunud ise 14.12.2017 pangast 325,50 eurot, kuid pole selle kohta dokumenti saatnud. K. Rossman saadab kirja edasi E. O. ile ettepanekuga „Tee palun see arve valmis“, mida E. O. teebki. Antud arve saadab K. Rossman edasi märkusega: „Siin see on. Sisu: jäätmete laadimisteenus“ (29.09.2021 asitõendi vaatlusprotokoll). Kohus märgib, et juhul, kui tegemist oleks olnud tõepoolest K. Rossmani poolt kohtuistungil antud ütlustes selgitatud Soome projektiga (04.01.2023 istungi protokoll al lk 10), kus O. P pidi tasuma tellingute veo eest, sest siis ei oleks olnud vajadust arve sisu ega selle saaja muutmiseks. Eeltoodu põhjal nähtub kogutud tõenditest, et E. O. saatis 14.12.2017 K. Rossmanile kirja, mille manuses oli arve 325,50 eurole, mis oli väljastatud X8 poolt. Arve saaja (klient, st isik, kes pidi arve maksma) oli tegelikult X9 . K. Rossman ja E. O. on andnud ütluseid, mille järgi oli tegemist O. P ja X9 kokkuleppega, mille kohaselt pidi X9 tooma Eestisse lammutusjäätmeid suulise kokkuleppe alusel. Kohus leiab, et ei ole usutav kaitseversioon sellest, kuidas O. P pidi olema osaline suurest äriprojektist, mis pidi tooma mõlemapoolset kasu. Tõendid kinnitavad K. Rossmani poolt arve vastuvõtmist ja tasumisele suunamist kolmanda isikuga seotud kulude kandmiseks, millest ei olnud kannatanule mingitki kasu. O. P. ei sidunud kokkulepped X9 -ga, mistõttu on ainetu kaitsja väide selle kohta, et arve eest tasumata jätmisel oleks kaasnenud kannatanule kulusid. Kuigi K. Rossman teadis, et tegemist ei ole O. P kuluga, kinnitas ta pärast arve tasumist raamatupidamise jaoks selle õigsust. Seega maksti O. P varade arvelt ebaõigesti X9 arve summas 325,50 eurot, millega K. Rossman pööras ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara summas 325,50 eurot X9 kasuks.
3.1.2.Kristo Rossman korraldas A. K. S esitatud X11 arve eest tasumise kannatanu rahaga. X11 on esitanud O. P. 21.05.2018 arve nr W180503 summas 378 eurot ja 01.09.2018 arve nr W180902 summas 60 eurot, millised on kajastatud O. P raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna ning tasutud (30.09.2021 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub O. P. esitatud arvete nr W180503 ning arve nr W180902 kinnitamine K. Rossmani ja O. Suti poolt enne tasumist). O. P vara arvelt tasuti arved 08.06.2018 ja 07.09.2018 (vt 07.10.2019 asitõendi vaatlusprotokolli, milles on vaadeldud O. P pangakontodel toiminud kanded). Tunnistaja U. L. O on 29.06.2022 kohtuistungil andnud ütlused (protokoll al lk 8), et X11 tegeleb mh veebi arendamisega. Tunnistaja on X11 juhatuse liige. A. K tunnistaja teab, samuti
1-21-8803
seda, et A. K oli vaja kodulehe arendamiseks teenust laste mängutoa jaoks (A. K. S, registrikood XXX , äriregistri väljavõttest nähtub perioodil 23.04.2018 kuni 25.03.2021 äriühingu juhatuse liikmena A. K ). K. Rossmani kohtuistungil antud ütluste kohaselt on A. K tema X (03.01.2023 istungi protokoll 43-44). Tunnistaja U. L. O ütluse põhjal tegi ta A. K kodulehe ja siis laekus info, et arve tuleb teha O. P . Esitatud arve ka tasus O. P . Tunnistaja kommenteerib arve nr W180503 põhjal, et tehingu sisuks on esimesel real O. P. kodulehe versiooni uuendus ja teisel on kodulehe arendustöö, mis on otseselt tehtud A. K S kodulehele. Ehk arvel kajastatud teist teenust X11 tegelikult O. P. osutanud ei ole. Sellele teenusele lisaks osutas X11 veel A. K ühe arve 60 euro ulatuses. Seegi töö oli seotud lastetoaga ja võis olla sisult uuenduste tegemine. Seda, et K. Rossman teadis arvete sisu õigsuse kinnitamisel, et tegemist ei ole O. P majandustegevusega seotud arvetega, kinnitab 25.11.2019 asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud aadressidel X, X ja X olevat K. Rossmani kirjavahetust ja dokumente. Nimelt saatis arve nr W180503 osas 03.09.2019 K. Rossman R. I le tasumiseks 01.09.2018 talle edastatud X11 arve, mille kohta K. Rossman märgib, et tegemist on O. P kodulehe versiooni uuendusega ja kodulehe arendusega. Samas oli K. Rossman 01.09.2019 saanud U. L. O e-kirja, kus ta märkis: „paluti, et saadaksin A. K. S veebiarenduse eest arve O. P “. Enne arve edastamist R. I on viide teisele äriühingule kustutatud (25.11.2019 asitõendi vaatlusprotokoll K. Rossmani kirjavahetuse kohta, 3.2 ja 3.39). Asjaolu, et arvel nr W180503 summa 360 eurot ei ole seotud O. P majandustegevusega, kinnitab U. L. O märkus 21.05.2018 e-kirjas selle kohta, et „lisaks toimus ka O. P arendustöö, lisasin selle esimesele reale“ (25.11.2019 asitõendi vaatlusprotokoll K. Rossmani kirjavahetuse kohta 3.21). Teisel A. K äriühingu A. K. S kodulehe arenduse eest koostatud arvel nr W180902, mille K. Rossman suunas tasumiseks, on märgitud teenustöö sisuks „kodulehe arendustöö.“ Uuritud kirjalikud tõendid ja U. L. O ütlused kinnitavad K. Rossmaniga seotud lähedase isikliku kulu, s.o A. K ettevõttele A. K. S -le osutatud teenuse, hüvitamist kahel korral O. P varadest. Tõendid kinnitavad, et X11 arvetel nr W180503 ja W180902 kajastatud kodulehe arendustööd on seotud suures osas K. Rossmani lähedase isikuga, kuid arved tasus täies ulatuses O. P. . Tegelikkuses oli O. P kuluks arve nr W180503 osas 18 eurot. Summana 360 eurot tuli tasuda K. Rossmani A. K. äriühingule A. K S osutatud teenuse eest seoses kodulehe loomisega. U. L. O ütlused kinnitavad ka, et 21.05.2018 arve nr W180902 kajastatud kodulehe arendustööd on seotud K. Rossmani lähedase isikuga ning sellegi arve tasus O. P. . K. Rossman nõustus enda ülekuulamisel, et need arved ei kajasta O. P majandustegevusega seotud kulusid, K. Rossmani sõnul on nendegi arvete puhul tegemist valesti tehtud arvega (04.01.2023 istungi protokoll lk 12). Nagu märgitud, Omniva e-teenindusest nähtub, et K. Rossman mõlemad arved selle vaatamata kinnitas. Arvestades esitatud tõendeid ja asjaolu, et tööd teostati K. Rossmani X äriühinguga seonduvalt, ei ole kohtu hinnangul usutav, et K. Rossman O. P juhatajana arvete õigsust nende kinnitamisel ei teadnud. Seega kuigi tegemist ei olnud O. P kuluga, kinnitas K. Rossman raamatupidamise jaoks arve õigsust, saates selle tasumiseks ning pööras selliselt ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara 360 eurot ja 60 eurot kolmanda isiku, s.o A. K S kasuks.
3.1.3.Kristo Rossman korraldas A. K. S esitatud X12 arve eest tasumise kannatanu rahaga. X12 on esitanud O. P. 11.05.2018 arve nr 19 summas 3874,80 eurot, mis on 24.05.2018 tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. (vt 30.09.2021 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub O. P. esitatud arve nr 19 kinnitamine K. Rossmani ja O. Suti poolt enne tasumist). O. P nimelt tehti 24.05.2018 väljamakse arve tasumiseks (vt 07.10.2019 asitõendi vaatlusprotokolli, milles on vaadeldud O. P pangakontodel toiminud kanded). Tunnistaja S. B on andnud 30.06.2022 kohtuistungil ütlused (vt istungi protokoll lk al 16),
1-21-8803
milles selgitab, et X12 tegi ühe mängumaja mängutuppa nimega A. K. S X bussijaama kõrval. Lisaks mängumajale tehti väiksemaid töid veel, pandi kokku köögimööbel. A. K. S poole pealt ajasid asju kaks naisterahvast. Nagu tunnistaja S. B aru sai, siis üks oli Kristo Rossmani X. Kui tööd mängutoas olid tehtud, sai küsida, et kellele arve teha ja öeldi, et O. P -le läheb arve. Vastav info tuli S. B kaastöötaja Ä. G kaudu, S. B isiklikult ei suhelnud Kristo Rossmaniga. Kõikide nende tööde eest mängutoas tasus O. P. Kuna tööd teostati K. Rossman X äriühinguga seonduvalt, ei ole usutav, et K. Rossman O. P juhatajana selle arve õigsust kinnitades ei teadnud, et arvel kajastatu näol tegemist ei ole O. P kuluga. K. Rossman ütlusi andes (vt 04.01.2023 kohtuistungi protokolli lk 12) nõustus sellega, et X12 tegi töid mängutoas, kuid arve selle eest tasus O. P ja et see oli tema otsus. Küsimusele, miks A. K S ise saadud teenuse eest ei tasunud, jääb kohtuistungil antud ütluste kohaselt K. Rossman vastuse võlgu. Omniva e-teenusest nähtub (30.09.2021 asitõendi vaatlusprotokoll), et K. Rossman saadab arve 18.05.2018 R. I palvega „Palun pane arve maksmisele, mina olen kinnitaja“. Lisaks märgib 22.05.2018 K. Rossman lisainfo palvele „sorteerimistehas, ehitustööd“. Nagu välja toodud O. P nimelt tehti 24.05.2018 väljamakse arve tasumiseks. Eeltoodu põhjal oli X12 poolt tehtud tööde osas tegelikkuses tegemist K. Rossmani A. K. äriühingu A. K. S mängutoaga seotud töödega. Seega kuigi tegemist ei olnud O. P kuluga, kinnitas K. Rossman raamatupidamise jaoks arve õigsust, saates selle tasumiseks ning pööras selliselt ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara 3874,80 eurot kolmanda isiku, so A. K. S kasuks.
3.1.4.X13 on esitanud O. P. 25.07.2019 arve nr 2019497 summas 3600 eurot, mis on 20.08.2019 tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna (30.09.2021 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub O. P. esitatud arve nr 2019497 kinnitamine K. Rossmani ja O. Suti poolt enne tasumist ja 19.06.2020 asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab O. P poolt summa 3600 eurot tasumist X13 ). 20.02.2020 nõudekirja nr 3.2-1/4741-1 vastuskirjana saadetud kirjavahetus koos arvete edastamisega kinnitab, et X13 nimelt väljastatud arve nr 2019497 sisu ei vasta tegelikkusele. Kuigi tehingu sisuks on „geodeetilised tööd X, leping/tellimus 2018TG346“, siis selliseid töid ei ole teostatud. Arvel näidatud summa oli mõeldud K. Rossmani toetusena X14. Seda, et K. Rossman kinnitas arve õigsuse, teades selle tegelikku sisu ja eesmärki, kinnitab tema 23.07.2019 kell 11.32 kiri L. A, kus K. Rossman kirjutab viimasele „üks lubadus mul täitmata gravel grinder ürituse osas, millele lubasin 3000 toetust. Kas saaksin seda teha läbi sinu ettevõtte selliselt, et sina esitad mulle oma spetsialiteedist tuleneva arve?“. Soovitud arve edastatakse 25.07.2019. Selle arve edastab K. Rossman 09.08.2019 R. I le palvega panna see maksmisele, muutes kirjavahetuses selle teema „gravel grinder“ asemel mõõdistustööde arve“ nimeliseks (vt 25.11.2019 asitõendi vaatlusprotokoll K. Rossmani kirjavahetuse ja dokumentide kohta, 3.25 ja 3.43). Samuti nähtub Omniva e-teenindusest, et kui R. I küsis arve kohta lisainfot, märkis 09.08.2019 K. Rossman selleks „komposti väljaku lahendus 3, põhivara obj. Nr 071-3“ (30.09.2021 asitõendi vaatlusprotokoll, lisa 9). Kohtus selgitas K. Rossman (01.04.2023 istungi protokolli lk 12-13), et soov oli sponsoreerida spordiüritust ning sedasi tundus see kõige lihtsam ning nõustus, et arve sisu ei vasta tegelikkusele. Kohus märgib, et sponsoreerimisega, ehk sponsorlepingu sõlmimisega, kaasnevad üldteada asjaoluna tavapäraselt mõlemale poolele vastastikkused kohustused. Näiteks toetava ettevõtte puhul soodustuste saamine oma töötajatele, turunduslik eesmärk ettevõtte reklaamimise näol, s.o ettevõtte tuntuse suurendamine, maine kujundamine vms. Selliseid tõendeid, mis tõendaksid sponsorlepingu sõlmimist O. P ja X13 vahel, ei ole kohtule esitanud, sh ka K. Rossmani ega tema kaitsja poolt. Veelgi enam, puuduvad tõendid, et spondeerimist O.
1-21-8803
P varade arvelt oleks ettevõte siseselt, eelkõige O. P nõukoguga, K. Rossman, üleüldse arutanud. Vastupidiselt asus K. Rossman summa väljamaksmist korraldama koheselt võltsarve koostamisele kihutamise kaudu. Seega nähtuvalt kirjeldatust, aga ka K. Rossmani enda kirjast L. A täitmata lubaduse kohta, asub kohus seiskohale, et tõendite põhjal oli tegemist K. Rossmani isikliku lubadusega L. A, mille K. Rossman täitis aga O. P varade arvelt võltsitud arve kasutamise kaudu. Uuritud tõenditest, aga ka K. Rossmani enda poolt kohtuistungil väljendatud põhjendusest – et selliselt tundus spordiürituse toetamine kõige lihtsam, nähtub selgelt, et idee ja suuna arve sisu kohta edastas L. A K. Rossman. Nimelt koostas L. A. just K. Rossmani juhise järgi 25.07.2019 tegelikkusele mittevastava arve kajastades tehingu sisuna „geodeetilised tööd X , leping/tellimus 2018TG346“. Selleks, et seda raha saaks soovitud eesmärgil kasutada, pidi K. Rossman arve tehingu kohta saatma raamatupidajale tasumiseks, kinnitades sellega X13 näilikku nõudeõigust O. P vastu. Seega koostas L. A. tegelikkusele mittevastava arve K. Rossmani soovil, eesmärgiga kasutada O. P varasid kolmanda isiku huvides. X13 tagastas 3600 eurot O. P. 30.10.2020 (vt selles osas ka S. N. O 17.10.2022 istungil antud ütlused, protokoll lk al 18). Eeltoodu põhjal kuigi tegemist ei olnud O. P kuluga, kinnitas K. Rossman raamatupidamise jaoks arve õigsust, saates selle tasumiseks ning pööras selliselt ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara 3600 eurot kolmanda isiku kasuks.
3.1.5.T. L. O on esitanud O. P. 26.04.2019 arve nr 1904 summas 2160 eurot, mis on 13.05.2019 tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna, 16.05.2019 arve nr 1906 summas 1080 eurot, mis on 30.05.2019 tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna ning 11.07.2019 arve nr 1910 summas 2400 eurot, mis on 29.07.2019 tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna (30.09.2021 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub O. P. esitatud arvete nr 1904, nr 1906 ja nr 1910 kinnitamine K. Rossmani ja O. Suti poolt enne tasumist, 08.10.2020 asitõendi vaatlusprotokolliga tuvastatakse T.L.O kontole 13.05.2019, 30.05.2019 ja 29.07.2019 laekumised O. P. kinnitades arvete nr 1904, nr 1906 ja nr 1910 alusel kokku 5640 euro tasumist). Esimese kahe arve osas on arvetel tehingu sisuks märgitud „XXX “, kuid kohtule esitatud tõenditest selgub, et neid töid ei ole teostatud. Asjas on leidnud tõendamist, et O. Suti soovil teostati töid seoses Valgerand projektiga, millest oli teadlik K. Rossman. Seoses T. L. O esitatud arvetega, on 04.11.2019 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud O. Suti kirjavahetust ja dokumente aadressil X. O. Suti 08.04.2019 kirjas I. D ja G. O edastatakse X koosoleku protokoll 07.04.2019 ning märgitakse O. Suti poolt: „koostasin koondina nimekirja töödest, palun vaadake üle, redigeerige, lisage, tehke ettepanekuid, hiljem saame osadele töödele ka kuupäevad vajadusel järgi panna“. Manuses olnud protokollist selgub, Valgerannas plaanis teha: ehitada truup ja rajatav tee ringliikluse tagamiseks ning kohviku terrass. Töö eest vastutavaks isikuks on märgitud „Ott,“ mis kinnitab truubi ja tee rajamise korraldamist Valgeranda süüdistatava Ott Suti poolt. Kohtule tõendina esitatud e-kirjades nähtub, et arvete alusel tasuti X projektiga seotud kulusid. 28.05.2019 O. Suti pool saadetud kiri K. Rossmanile: „Arve nimega T. L. O mis Omnivas kinnitamisele sul tuleb on X terrassi ehitustööde makse“ (vt 07.10.2021 asitõendi vaatlusprotokoll). Samuti nähtub O. Suti seos X projektiga 18.04.2019, 03.07.2019 kirjavahetusest ning O. Suti 28.03.2019 sõnumist, kus ta märgib, et „Täna 10.30 X prügilas. X teema“ (vt 07.10.2021 asitõendi vaatlusprotokoll e-kirja vaatlemise osas). Lisaks tõendab K. Rossmani teadmist ja huvi X projekti vastu ka tema enda valdusest leitud dokument viitega X
1-21-8803
äriplaanile (22.10.2019 vaatlusprotokoll, milles vaadeldakse K. Rossmani elukoha ja sõiduki läbiotsimisel leitud ja ära võetud dokumente). Samuti kirjutas G. O A. R ja Oti Sutile 19.07.2019 kirja, milles selgitab, et tema tegi väikse istumise koos Oti ja Kristoga ning ühine arvamus on, et kogu plats peab saama korda sel aastal (vt 04.11.2019 asitõendi vaatlusprotokolli, milles vaadeldakse O. Suti IT seadmetest ja aadressil X olevat teavet, kirjavahetust ja dokumente). 02.09.2022 kohtuistungil on ütlusi andnud tunnistaja G. O (protokoll al lk 2), kes teab T. L. O nimelt I. D poolt esitatud arvetest O. P . Tunnistaja G. O on seotud X70 . Äriühingu eesmärk oli X rajada kämping, s.o ehitada valmis kämpingud, vanad kämpinguhooned taastada endisel kujul. Kuna hooned ja nende paiknevus sooviti taastada vanal nostalgilisel kujul, oli sellesse tegevusse kaastatud tunnistaja sõnul ka Ott Sutt koos oma isaga (24.10.2022 kohtuistungil on ütlusi andnud tunnistaja K. A vastavat ka kinnitanud, et aitas koostada plaani kunagiste kämpinguhoonete paiknemise kohta X). Seoses taastamisega olid X70 ja X70 ka tehingulased suhted kohviku pidamise osas. Nimetatuist viimast äriühingut esindas juhatuse liikmena I. D . Samuti on T. L. O seotud I. D ga. I. D on T. L. O nimelt tunnistaja G. O palvel esitanud arveid
O. P .
Eelkirjeldatu põhjal on tuvastatav, et I. D koostas O. P. arveid G. O juhendamisel ning X projektiga oli seotud O. Sutt, on usutav, et kõik kolm T. L. O arvet on koostatud just O. Suti soovitustel ning just tema on olnud see, kes neid enda huvides kasutas, kui edastas arved 02.05.2019, 28.05.2019 ja 25.07.2019 O. P raamatupidamisse tasumiseks. Nii näiteks teab O. Sutt täpselt, et arve 1906 sisu on vale ja teavitab sellest 28.05.2019 ka K. Rossmani, et viimane selle kindlasti kinnitaks (vt ülal avaldatud O. Suti SMS K. Rossmanile). Omniva e-teeninduses on näha, kuidas I. D saadab arve O. Sutile, kes selle edastab raamatupidamisele meiliga, kuhu on jäänud pealkirjaks „arve terassi koha“ (vt 30.09.2021 asitõendi vaatlusprotokoll, lisa 14). Seda toetab Omniva e-teeninduses nähtav 1904 arve saatmine I. D poolt O. Sutile ja viimase poolt edasi raamatupidamisele e-kirjaga 02.05.2019, kus samuti on jäänud meilis alles viide „arve terassi kohta.“ O. Sutt kinnitas arve 28.05.2019 ja K. Rossman tegi seda samal päeval. O. Sutt edastas sarnasel viisil ülejäänud T. L. O arved 02.05.2019, 28.05.2019 ja 25.07.2019 O. P raamatupidamisse tasumiseks. Kuivõrd O. Sutil endal aga puudus pädevus arve tasumiseks vajaliku kinnituse andmiseks, tegi lõpliku otsuse K. Rossman. Kuigi tegemist ei olnud ühegi arve puhul O. P kuluga, kinnitas K. Rossman pärast O. Suti poolset kinnitust raamatupidamise jaoks arve õigsust ning pööras selliselt ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara T. L. O kasuks. Viidatud tõenditest nähtuva info põhjal nõustub kohus prokuröriga, et tunnistaja G. O ütlused ei ole usaldusväärsed selle kohta, et arvetel nr 1904 ja 1906 märgitud töödeks oli O. P. truupide paigaldamine. 02.09.2020 ütluste ja olustiku seostamise käigus käis G. O koos uurijatega kohapeal vaatamas X teenindusväljakul truubi ja tee rajamist. Tunnistaja selgitab kohtuistungil menetlustoimingu käigu osas, et kogu ala läbi ei käidud, asfalttee peal vaadati vaid ühte truupi, aga truubini, mille tunnistaja oli paigaldanud objektile võsa väljaveoks ning mille hiljem ka uuesti kraavist ummistuste vältimiseks välja võttis ja mis asus rohu sees, seda ei mindudki vaatama. G. O esitatakse kohtuistungil ka arve 1904, mille T. L. O on O. P. esitanud. Sama teenuse sisuga on ka arve nr 1906. Kokku 4 truupi tunnistaja sõnul reaalselt ka ehitati XX aadressile G. O ja tema meeskonna poolt. Töid ei teostanud O. P. aga mitte arve esitanud T. L. O , vaid X70 . 19.08.2020 sündmuskoha vaatlusprotokoll, milles selgitatakse välja, kas XX teenindusväljakul on tuvastatav truubi ja tee rajamine, koosmõjus 02.09.2020 ütluste ja olustiku seostamise protokolliga, kinnitavad kohu hinnangul aga selgelt vastupidist – truupe ega teed O. P territooriumile G. O ega tema meeskonna poolt ei rajatud. Seega tunnistaja G. O ütlused O. P.
1-21-8803
vastavate teenuste osutamise kohta ei ole tõesed. Eeltoodu põhjal jätab kohus tõendikogumist välja G. O ütlused arvetel nr 1904 ja nr 1906 märgitud teenuste osutamise kohta O. P . Arve nr 1910 osas rääkis tunnistaja G. O kohtus, et arve oli seotud ehitusjäätmete sorteerimisliini ehitusega, vastavad tunnistaja ütlused on aga vastuolus tema eeluurimisel antud ütlustega. T. L. O O. P. esitatud arvel nr 1910 on teenuseks on märgitud liini ehitustööd 11.07.2019. G. O kohtuistungil antud ütluste põhjal (02.09.2022 istungil protokoll lk al 8) on tegemist ehitusmaterjalide prügi sorteerimisliiniga, mida ehitati O. P platsil, metallkonstruktsioonil. Tunnistaja käis enda sõnul seal keevitamas, samuti tegid tema töölised mingeid töid ning sedagi teenust ei osutanud O. P. mitte T. L. O , vaid X70 . O. P poolt korraldas arvetel märgitud teenuste sisseoste O. Sutt. Samas eeluurimisel antud ja kohtuistungil avaldatud ütlustes on tunnistaja G. O kinnitanud, et ei tea ühtegi 2019 aastal tehtud liinitööd O. P. ja enamgi veel, ta ei teadnud isegi seda, mis sorti liinist jutt käis. Tekkinud vastuolu G. O ei osanud kohtuistungil selgitada muuga, kui et oli ta eeluurimisel antud ütluste andmise aegses perioodis tihti alkoholijoobes. Kohtu hinnangul kogumis nähtub uuritud tõenditest, sh kõigi kolme arve esitamise sarnast käitumismustrit arvestades, et G. O O. P. arvetel märgitud teenuseid pakkunud ei ole. Seega ei pea kohus tunnistaja eeluurimisel ja kohtuistungil erineva sisuga antud ütlusi arvel nr 1910 osutatud teenuse osutamise kohta usaldusväärseks, kuivõrd neis on täheldatavad diametraalsed vastuolud, need ei ole eluliselt usutavad ega haaku ka teiste kirjalike tõenditega ning jätab vastavaski osas tunnistaja G. O ütlused tõendikogumist välja. Ka K. Rossmani ristküsitlemisel seoses X projektiga avaldati kohtus korduvalt usaldusvääruse kontrolliks süüdistatava eeluurimisel antud ütluseid (03.01.2023 istungi protokoll lk al 27). Kuigi süüdistatav väitis kohtus, et kohtueelses menetluses olid ütlused antud sundolukorras, siis nagu selgub ülalpool avaldatud kirjalikest tõenditest, on olnud need siiski õiged. Kuivõrd aga selliselt tekib vastuolu kohtuistungil antud ütlustega, on kohtu hinnangu istungil K. Rossman püüdnud luua pilti sellest, kuidas menetlejad on K. Rossmaniga ebasobivalt käitunud. Kohtu jaoks ei ole see aga usutav, sest laused, mida usaldusvääruse kontrolliks sai avaldatud (eeluurimisel on K. Rossman kinnitanud, et T. L. O arve 1906 puhul oli ta teadlik, et tegemist on X terrassi ehituse arvega, istungi protokoll lk 29; samuti et G. O kohtumiste juures oli ka Ott, kes oli teine isik, kellele G. O investeerimispakkumise tegi, istungi protokolli lk 32), on teemadel, mille osas on K. Rossman ise pidanud kirjavahetust, osalenud X projektiga seotud kokkusaamisel. Kirjeldatust nähtub K. Rossmani selge teadmine O. P varade arvelt X projektiga seotud kulutuste kandmiseks. Kohtuistungil on K. Rossman ka ise selgitanud (vt 03.01.2023 istungi protokoll), et G. O käis seoses X projektiga tema jutul. Uuris võimalust, kas K. Rossmanil oleks huvi projekti vastu, olla partner või osanik. G. O tutvustas oma plaane selle alaga. Kaitsja on leidnud, et K. Rossmani poolt kahtlustatavana ülekuulamisel on rikutud menetlusreegleid, mistõttu on kahtlustatavana ülekuulamise protokoll lubamatuks tõendiks. K. Rossmani ülekuulamise juures ei viibinud kaitsjat, see-eest oli O. Sutti kahtlustatavana ülekuulamisel kaitse osavõtt tagatud. KrMS § 45 lg 2 p 4 järgi on kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest kohustuslik muu hulgas siis, kui isiku huvid on vastuolus teise isiku huvidega, kellel on kaitsja. Osutatud sätte eesmärk on tagada, et kahtlustatavad, kelle huvid on omavahel vastuolus, oleksid kriminaalmenetluses võrdses olukorras. Vältimaks olukorda, kus kaitsjaga kahtlustataval õnnestub oma eelisseisundit kasutades kahjustada kaaskahtlustatava õigusi (nt põhisüüd menetletava kuriteo eest alusetult tema kaela veeretades), näebki KrMS § 45 lg 2 p 4 ette kaitsjasunni (vt – RKKKo 1-21-1421/182, p 72). Antud juhul ei andnud U. Sutt ütluseid, mistõttu ei tekkinud ka olukorda, kus O. Sutt oleks saanud eelist kaitsja olemasolust.
1-21-8803
Kohtueelne menetleja oleks vältimatult pidanud huvide tasakaalustamiseks K. Rossmanile kaitsja riigi õigusabi korras määrama, kui selle oleks tinginud O. Sutti esitatud kaitseversioon. Kohtu hinnangul ei saa seetõttu rääkida ülekuulamise protokolli tõendina lubamatusest. Järeldust ei väära ka teine kaitsja väide, mille kohaselt puudub ülekuulamise protokollil kahtlustatava K. Rossmani allkiri. Protokollil puudub allkiri põhjusel, et K. Rossman keeldus protokollile alla kirjutamast, sestap allkirjastas KrMS § 152 lg 5 alusel protokolli uurija. Kui vastaks tõele asjaolu, et K. Rossmani on mõjutatud ütlusi andma, siis oleks kahtlustatava kohane käitumine olnud prokurörile uurija rikkumisest teada anda ja esitama kaebuse uurimiskaebemenetluse alustamiseks. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et oleks leidnud kinnitust sedavõrd ulatuslik kohtueelse menetleja poolt ülekuulamise reeglite eiramine. Eeltoodu põhjal on kinnitust leidnud, et kuigi tehingu sisuks oli kahe arve puhul „XXX “ ning ühel juhul „liini ehitustööd“, siis selliseid töid O. P. teostatud pole. Tegelikkuses tehti O. Suti soovil töid seoses Valgerand projektiga. Kuivõrd K. Rossman oli ise projekti kaasatud, pole usutav, et arve õigsust kinnitades ta ei teadnud nende tegelikku sisu, ehk et kõik T. L. O tehingud O. P on olnud näilikud, ning arvega on loodud üksnes O. P vara käsutamiseks näilik õiguslik alus. Seega kuigi arvetel nr 1904 ja nr 1906 oli märgitud tehingu sisuks „XXX “, ning arvel nr 1910 „liini ehitustööd“, siis selliseid töid O. P. teostatud ei ole. Selliselt pööras K. Rossman O. Suti kaasabil ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara 5640 eurot kolmanda isiku kasuks. Kuivõrd O. Suti poolt tuli teave selle kohta, et arved X projekti kulutusteks tuleks teha O. P. tegeliku tehingu sisu varjates, lõi ta vaimset kaasabi osutades tingimused selleks, et O. P vara ebaseaduslik kasutamine oleks võimalik. O. Sutt korraldas võltsitud arvete koostamise ning nende kasutamise selliselt, et kinnitas füüsilise kaasabina tehingute õigsust, millega toetas K. Rossmani tegevust O. P vara kolmanda isiku kasuks pööramisel. Seega olid O. Suti teod põhjuslikus seoses K. Rossmani tahtliku tegevusega. Selliselt aitas O. Sutt pöörata K. Rossmanil ebaseaduslikult 5640 eurot kolmandate isikute kasuks, pannes sellega toime KarS § 201 lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu tunnused.
3.1.6.O. Suti juhendamisel on X13 on esitanud O. P. 07.05.2019 arve nr 2019300 summas 76,80 eurot, mis on 15.05.2019 tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Kohtule esitatud 30.09.2021 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub O. P. esitatud arve nr 2019300 kinnitamine K. Rossmani ja O. Suti poolt ning 19.06.2020 asitõendi vaatlusprotokollist selgub, et X13 on O. P poolt tasutud 76,80 eurot. 20.02.2020 nõudekirja nr 3.2-1/4741-1 vastuskirjana saadetud kirjavahetus koos arvete edastamisega kinnitab, et X13 nimelt väljastatud arve nr 2019300 sisu ei vasta tegelikkusele, s.o selliseid töid tegelikkuses teostatud ei ole. O. Suti soovil tehti töid seoses X projektiga, millega uuritud tõendite järgi ei ole seoseid OÜ-ga. Arve tegelikku sisu avab O. Suti kirjavahetus. O. Sutt saatis 22.04.2019 kell 16.12 L. A ja K. Rossmanile e-kirja, milles teatab, et „oleks tarvis maha märgida Valgeranda (vana kämpingu ala, katastrinumber XXX) ehitusalad. Minu joonisele on maha märgitavad alad näidatud punaste ringiga“. Pärast tööde teostamist 23.04.2019 kell 22.06 saadetud e-kirjas täpsustas O. Sutt: „Pane arvele selgituseks XX mõõdistustööd“. 22.04.2019 kirjavahetus kinnitab O. Suti soovi, et O. P nimelt tasutaks X projektiga seotud kulud. Selle õnnestumiseks annab O. Sutt suunise viidatud 23.04.2019 ekirjas, mille tulemusena koostabki L. A. tegelikkusele mittevastava arve (vt 04.11.2019 asitõendi vaatlusprotokolli, milles vaadeldakse O. Suti IT seadmetest ja aadressil X olevat teavet, kirjavahetust ja dokumente). Seega koostas L. A. tegelikkusele mittevastava arve O. Suti soovil, eesmärgiga kasutada O. P varasid kolmanda isiku huvides.
1-21-8803
Tõenditest nähtub ka, et arve näilikkusest oli lisaks O. Sutile teadlik K. Rossman, kuid sellele vaatamata kinnitasid nii O. Sutt kui K. Rossman raamatupidamise jaoks konkreetse tehingu sisu õigsust. Nimetatud K. Rossmani teadmise koha pealt on T. L. O episoodi juures tuvastatud, et K. Rossman osales X projektiga seotud kokkusaamistel, tema valdusest leiti läbiotsimistel projektiga seotud materjale. Oluline on aga ka eelmises lõigus kajastatu, mille kohaselt oli K. Rossman kaasatud X projekti puudutavasse kirjavahetusse. K. Rossman selle arvega seoses kohtuistungil ütlusi anda ei osanud (01.04.2023 istungi protokolli lk 13), kuid Omniva eteenindusest on näha (30.09.2021 asitõendi vaatlusprotokoll), et R. I paludes lisainfot, märgib 07.05.2019 O. Sutt sinna „päikesepaneelipargi elektritrassi maha märkimine“ pärast mida kinnitab arve ka K. Rossman ning see tasutakse 19.05.2019 O. P arvelt. On leidnud tõendamist, et O. Sutt lõi tingimused O. P varade kasutamiseks. Kuna K. Rossman oli lisatud samuti varasemate nn omastamist korraldavate e-kirjade saajaks, kinnitab see juba varasemat nõustumist selliselt X projektiga seotud kulude kandmiseks. Nimetatule järgnes K. Rossmani poolt arve kinnitamise teel lõpliku heakskiidu andmisega summa väljamakseks, mille tagajärjel jäi O. P oma varast ilma. Seega kuigi arvel nr 2019300 oli märgitud tehingu sisuks „XX “, siis selliseid töid teostatud pole. Selliselt pööras K. Rossman O. Suti ainelisel ja füüsilisel kaasabil ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara 76,80 eurot kolmanda isiku kasuks.
3.2.Kohus leiab, et Kristo Rossman on Ott Suti kaasabil pööranud ebaseaduslikult talle usaldatud võõra O. P vara kokku 13 937,10 eurot erinevate kolmandate isikute kasuks. K. Rossman tegi O. P varaga selliseid toiminguid, milleks teda volitatud ei olnud, pöörates vara kolmandate isikute kasuks (vt RKKKo 3-1-1-83-07 p-d 14–15 ja 3-1-1-84-10, p 24). K. Rossmani süüdistuses kirjeldatud tegevus, s.o O. P vara alusetu loovutamine, sh läbi näiliste tehingute, on selgelt vastuolus juhatuse liikme õiguslike kohustustega. Kuigi K. Rossman oli äriühingu juhatuse liikmena õigus äriühingu nimel viimase vara käsutada, ei anna see iseenesest juhatuse liikmele õigust ühingule kuuluvat vara kolmandate isikute kasuks pöörata. Kasutatud on intellektuaalselt võltsitud dokumente, kuna O. P. on edastatud K. Rossmani teadmisel ja Ott Suti kaasabil ebaõigeid andmeid sisaldavad arved (näiteks E. O. sõiduki remondi eest tasumine läbi X15, või X13 ja T. L. O arved teenuste nimetustega, milliseid O. P le tegelikkuses ei osutatud). Kohus leiab, et omastamise koosseisu tunnusena, ehk siis isikule usaldatud võõra vara enda kasuks pööramise ebaseaduslikkust, on võimalik muuhulgas sisustada tehingu kahjulikkusega ja ka näilikkusega.
3.3.K. Rossmani poolt ebaseaduslik O. P varade kasutamine kinnitab tema ühtest tahet teha tehinguid äriühingu varadega kolmandate isikute huvidest lähtuvalt. Kõik eelpool välja toodud äriühingute poolt esitatud arvete kinnitamised ettevõtlusega seotud kuluks ilma õigusliku aluseta kolmandate isikute huvides, on kantud kohtu hinnangul K. Rossmani ühtsest tahtlusest ning sellest tulenevalt on kohu hinnangul tegemist jätkuva kuriteoga. Soovides kolmandate isikute kulutused katta O. P vara eest, on K. Rossman pööranud võõra talle usaldatud vara kolmandate isikute kasuks kavatsetult. KarS § 16 lg 2 alusel paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. K. Rossman O. P juhatuse liikmena oli teadlik, et arvetel kajastatud tehingud ei ole O. P huvides ega ettevõtlusega seotud, kuid sellele vaatamata järjepidevalt teadlikult ja tahtlikult kinnitas kolmandate isikutega seotud tehingute toimumise ja kulude kandmise O. P varadest vastavalt sellele, kuidas parasjagu vajadus tekkinud oli.
3.4.K. Rossmani süüdistatakse selles, et ta on E. O. kihutamisel ja O. Sutt kaasabil kasutanud ära oma õiguspädevust temale usaldatud võõra vara üle, korraldades ebaseaduslikult E. O. huvides viimase isiklike kulutuste tasumise O. P vara eest.
1-21-8803
Nimelt on 02.08.2019 X7 esitanud O. P. arve nr 5 summas 1668 eurot selgitusega „turbo remont“ (vt 12.10.2021 X71 vastus X7 arve kohta O. P ). Selle episoodi osas on E. O. ja K. Rossman esitada kohtule versiooni, mille järgi lasus O. P. kohustus E. O. sõiduki Kia remondi eest tasuda põhjusel, et O. P töötajad lõhkusid sõiduki ära (vt E. O. ütlused 29.11.2022 kohtuistungi protokolli lk al 6, K. Rossmani ütlused 30.11.2022 istungi protokolli lk al 20, 03.01.2023 istungi protokolli lk al 35). 3.5 Kohtuistungil on uuritud K. Rossmani mobiiltelefonist leiti vestlust kontaktiga „X“ (06.03.2020 asitõendi vaatlusprotokoll K. Rossmani vestluste kohta). K. Rossman nõustus kohutistungil, et selline kasutajanimi oli E. O. il (04.01.2023 kohtuistungi protokoll lk 14-15). Vestlus on perioodist 29.05.2019 kuni 18.10.2019. E. O. annab teada 31.07.2019, s.o vaid mõned päevad enne O. P. arve laekumist, et autokeskusest on helistatud ja teatatud, et kõik arved liiguvad läbi e-arvete ning kuna see on nüüd saadetud, võiks K. Rossman R. I öelda, et viimane teeks ülekande ära. Edasi on vestlus 05.08.2019 selle kohta, et „see auto asi, mida Ott ajas, seal oli nende e-arvetega jama, nüüd sai korda, aga vaja see kanne teha X7“. K. Rossman aga vastab, et „kogu maja sai teada, et X arve vaja maksta, ei oska ikka inimesed suud pidada, nii et sellisel moel see arve maksmisele ei lähe enam“. K. Rossman täpsustab, et arve tasumine tuli Otiga kokku leppida, aga räägiti: „x ja x küsis kõigi käest, et mis teema nüüd on...nüüd pead lihtsalt ootama...ma ei hakka riski võtma selle arve pärast“. Vestlusest ei selgu, et O. P töötajad oleksid rikkunud, mis oleks olnu põhjuseks, et E. O. sõiduki remondi peaks kannatanu hüvitama. Lisaks kirjavahetusele arutati samal teemal ka telefonis 06.08.2019 (vt 03.11.2020 jälitusprotokolli). E. O. küsib K. Rossmanilt, et mis variandid edasi oleks, millele K. Rossman vastab: „arve ringiga läbi kellegi teise,“ samuti huvitab K. Rossmani, et miks see summa üldse nii suur on, mingi eriti kallis turbo. Vestlusest ei leia kinnistut K. Rossmani ja E. O. poolt esitatud versioonile auto lõhkumisest O. P töötajate poolt, kuid selgelt nähtub, et E. O. soovis, et tema kasutuses olnud sõiduki Kia Sportage [XXX] remondi eest tasuks O. P. X7 töötajad e-arve O. P. ka esitasid (vt juba ka viidatud 12.10.2021 X71 vastus X7 arve kohta). Samuti on tõendite hulgas väljavõte arve kinnitamisest (30.09.2021 asitõendi vaatlusprotokoll), kus ringiga alustas R. I , edastades järgmisele kinnitajale O. Sutile küsimuse: „mis masin?“. Sealt edasi arve ei liigu, täpselt nii nagu K. Rossman selgitas tekkinud olukorda E. O. ile. Samuti on sel teemal vestelnud 25.07.2019 K. Rossman ja O. Sutt (vt 06.03.2020 asitõendi vaatlusprotokoll K. Rossmani vestluste kohta), kus viimane küsib, et kas X arve tuleb O. P , millele K. Rossman vastab: „No täna hommikul käis üks nutmas...ütlesin, ma mõtlen, ma räägin, mida teha saab, aga ta juba ise helistab, see on nagu huvitav, /.../ tegelt ma ei tahtnud seda nii lihtsalt nagu asja läbi lasta, /.../ ma korraks räägin veel X, seal teatud eeldused olid sellel asjal.“ Seega kuna arve siiski saadeti X7 tasumisele, uuris O. Sutt selle tasumise kohta 02.08.2019 ning saab teada, et see saadetakse kinnitusringile, kus O. Sutt peab märkima, mis autoga tegemist on. Edasi on sama arvega mure tõendite põhjal ka E. O. il, kes 05.08.2019 palub O. Sutilt, et ta vaataks X7 arvet, kuna see ei saanud ikkagi reedel makstud. 06.08.2019 annab aga O. Sutt O. A. E teada, et arve tuleb saata X15 ning edastab selleks e-posti aadressi X. Samal päeval toimunud vestluses (jälitustoimingu protokolli lk 89) selgitab O. Sutt ka S. U , kes töötas X15 (vt 18.10.2022 kohtuistungi protokolli lk 42 S. U enda kinnitust töötamise kohta vastavas äriühingus), et X7 arve on õige, see on tema enda teema ning see raha tuleb pärast ringiga tagasi. Kohus leiab, et O. P varade kasutamine oleks antud juhul võimalik, lõi X15 poolt arve esitamise korraldamisega O. P. O. Sutt. Asjaolu, et E. O. kasutuses olnud auto remondi arved tulid nn ringiga läbi erinevate äriühingute ja et asjaajamine ei olnud õige, kinnitavad erinevad arved ja kirjavahetused, samuti K. Rossmani
1-21-8803
enda antud ütlused (03.01.2023 kohtuistungi protokoll al lk 35). Sündmuste jada näitab, et esmalt O. P. esitatud arve nr 5 muudeti X7 poolt ära ning X15 esitati 11.07.2019 arve nr 190220 samas summas 1668 eurot. 15.10.2019 on teostatud läbiotsimine X15 ruumides aadressil X, mille käigus leiti ja võeti kaasa erinevad dokumendid, sh ka nimetatud X7 muudetud arve 190220, mis on seotud turbo remondiga. Arvet on vaadeldud 21.10.2019 vaatlusprotokollis. 02.12.2019 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldakse aadressidel X ja X olevat kirjavahetust ja dokumente, mis kinnitab O. Suti teadmisel X7 11.07.2019 arve 190220 saamist ja tasumist. 07.10.2019 asitõendi vaatlusprotokollis tuvastatu järgi toimus X15 poolt 07.08.2019 X7 arve 190220 summas 1668 euro tasumine (vt ka 14.11.2019 vaatlusprotokolli pangakontode väljavõtete kohta 2015-2019 aastatel, millega tuvastatakse X15 sisse- ja väljaminekud).
3.6.Kuna E. O. kasutuses olnud sõiduki remondikulu sooviti kanda lõppkokkuvõttes O. P varadest, saadeti 14.08.2019 X15 nimelt O. P. 31.07.2019 omakorda arve nr 1260 summas 1698,00 eurot sisuga „reduktor ja liini tugirull“ (vt 10.10.2020 asitõendi vaatlusprotokolli, milles vaadeldakse X72 valduses olevaid X15 raamatupidamise dokumente). Tegelikult O. P neid tooteid ei saanud, vaid nimetatud arve alusel kanti X15 kulud seoses E. O. sõiduki remonttöödega. Vaatamata nimetatule kinnitas arve saabumisel selle õigsust O. Sutt, märkides 21.08.2019 Omniva e-teenindusse, et tegemist on objektiga „PV 198 ehitusliin“ (30.09.2021 asitõendi vaatlusprotokoll, lisa 2). Seejärel tegi seda K. Rossman ning 29.08.2019 tasuti arve O. P nimelt (vt 30.09.2021 asitõendi vaatlusprotokolli, millest nähtub O. P. esitatud arved ning nende arvete kinnitamine isikute poolt enne tasumist, samuti 07.10.2019 asitõendi vaatlusprotokolli arve tasumise kohta O. P poolt). Seda, et O. P varadest tasuti E. O. sõidukiremont, kinnitavad ka O. Suti ja K. Rossmani 22.08.2019 toimunud vestlused (vt 06.03.2020 asitõendi vaatlusprotokoll K. Rossmani vestluste kohta), kus arutletakse sel teemal, et „turbo on tehtud, turbo on nagu korras, turbo läks läbi Remondimeistri“ ning saades E. O. sõidukiga seoses teise arve, tekib küsimus „No miks eraldi arve on jälle...ta oleks võind selle kohe ühe korraga ära teha“. Eeltoodu tähendab seda, et 16.08.2019 X7 esitas sõiduauto Kia Sportage [XXX] remonttööde teostamise kohta arve nr 190263 summas 675 eurot X16 , mille tasus 26.08.2019 X9 O. P. laekuvate varade arvelt (vt – 26.08.2019 maksekorraldus arve tasumise kohta). X9 esindas E. O. (vt 26.06.2020 asitõendi vaatlusprotokolli äriregistri väljavõttega X9 kohta). Tunnistaja R. L on kohtuistungil andnud ütluseid (vt 30.05.2022.a istungi protokoll lk al 22), et X16 on tema firma ning oli ka aastal 2019 selle juhatuse liige. Tunnistaja teab E. O. i, kes oli tema klassivend. Politseis käis tunnistaja antud asjas ütlusi andmas, sest esitas O. P. E. O. autoremondi arve. E. O. väitis tunnistajale, et ei oska või ei saa tehtud e-arvet e-keskkonnas, et kas R. L on teinud, millega viimane nõustus. R. L tasus arve X9 ülekandena, esitades omakorda arve O. P , kust sai raha tagasi.
3.7.R. L ütlustega on kooskõlas X16 O. P. 15.08.2019 arve nr 1921 summas 954 eurot selgitusega „remonttööd X“. Samuti räägiti nendel teemadel K. Rossmani ja E. O. vahel 06.08.2019 telefonis (vt 03.11.2020 jälitusprotokoll), kus jagati mõtteid teha arve remondi või ehitustöö kohta. Täpsemalt aga 22.08.2019, mil E. O. tuletab meelde lubatud arve tasumist ning selgitab O. Sutile, miks arve on tehtud X16 kaudu. Kuigi uuritud tõendite põhjal O. Sutt ja K. Rossman teadsid, et O. P. esitatud arve ei vasta tegelikkusele ning ei kajasta endas O. P kulu, tasuti see O. P 26.08.2019 pärast O. Suti ning K. Rossmani poolt tehingu õigsuse kinnitamist (vt 07.10.2019 asitõendi vaatlusprotokolli arve tasumise kohta O. P poolt). Omniva e-teenindusest on näha, et kui R. I on palunud täiendavat infot, siis on O. Sutt 23.08.2019 lisanud selgituse, et tegemist on ehitusliini põhivara objektiga (30.09.2021 asitõendi vaatlusprotokoll, lisa 1, millest nähtub O. P. esitatud arve nr 3984224 ning arve kinnitamine K. Rossmani ja O. Suti poolt enne
1-21-8803
tasumist). R. L selgitas kohtuistungil, et teksti, mida O. P. esitatavale arvele märkida, so „remonttööd X“, sai ta E. O. käest. E. O. oli selgitanud ka, et O. P. oli see auto ära lõhutud ja O. P peab remondi kinni maksma. X7 arve oli summas 675 eurot, aga E. O. ütles R. L, et viimane paneks O. P. esitatavale arvele suurema summa (vt X10 arvel märgitud 954 eurot tegeliku kulu 675 euro asemel) ning R. L nõustus, kuna X10 on ikkagi äriühing. O. P tasus 26.08.2019 X10 arve 1921 alusel 954 eurot. 26.08.2019 teostati makse X9 pangakontolt summas 675,00 eurot X7, seejuures laekus 675 eurot X9 kontole 28.08.2019 X10 selgitusega „arve nr.190263 X7 eest“ (vt 16.09.2021 asitõendi vaatlusprotokolli, mis kinnitab X7 arve tasumist X9 kontolt ja sama summa laekumist X10 ). Kirjeldatud arvete ja ülekannete kaudu jõudis O. P raha läbi X10X9. Kogutud tõendite põhjal on seega tuvastatud, et tegelikkuses tehti E. O. soovil remonttöid tema kasutuses olevale sõidukile Kia Sportage ning raha liikumise kaudu X9 läbi X10tasus konkreetse arve eest O. P. Tegelikkuses selliseid töid O. P. ei osutatud, kinnitas kohtus ka K. Rossman (03.01.2023 kohtuistungi protokolli lk 37), kahju hüvitati 29.07.2021 kannatanule O. P. Seega on K. Rossman E. O. kihutamisel ja O. Suti ainelisel ja füüsilisel kaasaaitamisel pööranud ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara kokku 2652 eurot kolmanda isiku, s.t E. O. kasuks.
3.8.E. O. suhtes on kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel lõpetatud. Kihutamine on KarS § 22 lg 2 määratletud kui teise isiku kallutamine õigusvastasele teole. Kallutamine tähendab tahtluse tekitamist – tulevasel täideviijal tekib tahtlus toime panna süütegu. Riigikohus on selgitanud, et osavõtt on täideviimisteo suhtes aktsessoorne ja kuriteole kaasaaitamine või kihutamine ei ole võimalik ilma täideviimiseta (vt RKKKo nr 3-1-1-10-09, p 45, nr 1-18-4372 p 33). Teisisõnu tuleb kihutamiseks tuvastada täideviija tahtlik õigusvastane ja vähemalt katse staadiumi jõudnud põhitegu. Seega kihutamisest KarS § 201 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemisele saab rääkida vaid juhul, kui täideviijal on nimetatud sättes ette nähtud eesmärk, sest vastasel juhul puudub põhitegu, mille toimepanemisele oleks võimalik kaasa aidata. Kohus on seisukohal, et K. Rossmani kui täideviija tegevusest nähtub selgelt talle teo toimepanemisel etteheidetav eesmärk O. P vara kolmanda isiku E. O. kasuks pööramisel. K. Rossman teadis, et tegemist on tegelikkusele mitte vastavate arvega, kuid kinnitas siiski arvete sisu õigsuse, et oleks võimalik teha vajalik väljamaksed O. P. Samuti ilmneb E. O. tegevusest, et ta tahtlikult kihutas K. Rossmani O. P vara enda kasuks pööramisele. K. Rossmani eesmärgiks oli sellise sisuga arve alusel kanda O. P. varad kolmandale isikule. KarS § 16 lg 2 alusel paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Soovides kolmanda isiku kulutused katta O. P vara eest, on K. Rossman pööranud võõra talle usaldatud vara kolmanda isiku kasuks kavatsetult.
3.9.Riigikohus on selgitanud, et osavõtt on täideviimisteo suhtes aktsessoorne ja kuriteole kaasaaitamine ei ole võimalik ilma täideviimiseta (vt RKKKo nr 3-1-1-10-09, p 45, nr 1-184372 p 33). Teisisõnu tuleb kaasaaitamiseks tuvastada täideviija tahtlik õigusvastane ja vähemalt katse staadiumi jõudnud põhitegu. Süüdistuse kohaselt on O. Suti poolt korraldatud E. O. auto remont ja remondiga seotud arvete liikumine, samuti esitatud tegelikkusele mittevastavate arvete kinnitamine, mis on kvalifitseeritud omastamisele kaasaaitamisena, kui ka dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamisena. Asjas on leidnud tõendamist O. Sutt oli X15 tegelik juht (vt otsuse p 31.3), kes selgitas S. U selgitus, et arve tuleb esitada O. P . Seega leiab kinnitust asjaolu, et O. Suti korraldamisel on arve esitatud O. P , et X15 laekuks raha autoremondi eest tasumiseks. O. Sutt ja K. Rossman teadsid, et O. P. esitatud arve ei vasta tegelikkusele. Kannatanu pangakontolt ülekande tegemiseks teavitas O. Sutt K. Rossmani, kelle õiguspädevuses oli arve tasumiseks kinnitamine. Kuivõrd X15 arve osas korraldas O. Sutt arve esitamise läbi X15 tehingu tegeliku
1-21-8803
tehingu sisu varjates, lõi ta vaimset kaasabi osutades tingimused selleks, et O. P varade kasutamine oleks võimalik. Kohus asus ülalpool seisukohale, et K. Rossmani kui täideviija teokirjeldusest nähtus selgelt talle tegude toimepanemisel etteheidetavad eesmärgid O. P vara K. Rossmani enda või kolmandate isikute kasuks pööramisel. Kohus tuvastas käesolevas otsuses ülalpool, et K. Rossmani omastamistegude näol on tegemist lõpuleviidud kuritegudega. Samuti on O. Suti süüdistuse tõendamise põhjal selge, et ta aitas tahtlikult K. Rossmani omastamistegudele kaasa. O. Sutt oli seotud ka X10arve alusel toimunud raha ülekannetega, sest ta teadis, et tegemist on tegelikkusele mittevastava arvega, kuid ikkagi kinnitas selle sisu õigsust, mis päädis alusetu väljamaksega O. P pangakontolt. O. Suti eesmärkideks oli vara omastamisele kaasaaitamisel kasutada O. P vara endaga seotud kulutuste katmiseks (X projekti kulude kandmine O. P varadest) ning E. O. või K. Rossmaniga seotud kulude katmiseks (E. O. ja K. Rossmani sõidukite remondikulud). Seega koos võltsitud arve koostamise korraldamisega ning selle kasutamisega, ning füüsilise ja ainelise kaasabina nii X15 kui X10arve osas tehingute õigsuse kinnitamisega, millised ei olnud seotud O. P majandustegevusega, toetas O. Sutt oma käitumisega K. Rossmani tegevust O. P vara kolmanda isiku kasuks pööramisel. Seejuures on K. Rossman kohtus andnud ütluseid, et O. Sutt oli teadlik, et nende arvete alusel makstakse E. O. sõiduki remondikulude eest. Arved olid mõeldud äriühingust raha välja viimiseks, mis oli nii K. Rossmani kui ka O. Sutti eesmärgiks, sest eelkirjeldatud toimingute maksti E. O. sõiduki remondikulud, mistõttu esineb O. Suti tegevuses subjektiise koosseisuna kavatsetus. K. Rossman ja O. Sutt teadsid, et arvetel kajastatud tehingud ei ole äriühingu huvides ja seetõttu on väljamaksed alusetud, kuid nad kinnitasid ikkagi tehingute seotust O. P. Eeltooduga aitas O. Sutt pöörata K. Rossmanil ebaseaduslikult summas 2652 eurot kolmanda isiku kasuks, millega pani toime KarS § 201 lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. X17 -ga seotud omastamine
4.K. Rossmani süüdistatakse selles, et ta on R. D. ainelisel ja füüsilisel kaasabil kasutanud ära õiguslikku võimu temale usaldatud võõra vara üle, korraldades ebaseaduslikult R. D. seotud äriühingu X17 (edaspidi: X17 ) huvides kahe tegelikkusele mittevastava arve ja transpordikulude eest tasumise O. P raha eest.
4.1.X17 on esitanud O. P. 31.08.2019 müügiarve 1907 summas 9687,60 eurot ja 24.09.2019 müügiarve 1908 summas 9687,60 eurot (vt 30.09.2021 asitõendi vaatlusprotokolli O. P. esitatud arvete ning nende kinnitamise kohta enne tasumist). Arvete sisuks on „materjalide sorteerimine.“ Arvete eest tasuti 20.09.2019 ja 11.10.2019 ning kajastati O. P raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna (vt 12.05.2021 asitõendi vaatlusprotokolli tehingute kohta O. P ja X17 vahel). 21.11.2019 edastati R. D. poolt O. P raamatupidamisse arvetega seotud 12.11.2017 teenusleping ja 31.08.2019 sõlmitud lepingu lisa 1 (vt 25.04.2021 asitõendi vaatlusprotokoll). Lepingu lisa sisuks on O. P kohustus tasuda 12 kuu jooksul X17 -ile kompensatsioonina 96 880 eurot, millele lisandub käibemaks. Arvete nr 1907 ja 1908 puhul on tegemist vastava kohustuse kahe esimese osamaksega.
4.2.X17 poolt transporditi ajavahemikul november 2017 kuni oktoober 2018 O. P. sorteerimiseks plastjäätmeid kokku 1563,98 tonni. Seda tõendab 08.05.2020 vandeadvokaat S. Siilbek poolt edastatud X17 vastus vedude saatelehtedega, mis kinnitavad O. P. 1563,98 tonni plastiku vedamist, milles puudub ka vaidlus. 23.04.2021 asitõendi vaatlusprotokolli lisaks olevad dokumendid kinnitavad X75 plastiku vedu O. P. ajavahemikul 01.11.2017 kuni 04.10.2018 kokku 1563,98 tonni. Teenuslepingu järgi tuli O. P. sellest materjalist välja sorteerida PE ja PP kõvaplasti kokku vähemalt 40% ulatuses kohale toodud plasti segamaterjalist, s.o minimaalselt 625,59 tonni. Sorteeritud materjal tuli anda X17-le üle
1-21-8803
pakendatuna transpordiks koos dokumentide vormistamisega transpordiks X17 nimel, misjärel transporditi plastik, kas Leedu või Poola Vabariiki (vt selles osas N. R ütlused 28.09.2022 istungi protokolli lk 28, samuti X17 2018. a jäätmearuanne ja selle Keskkonnaametile edastamise e-kiri, millist nähtuvad 2018. a mahud ja koostöö O. P, materjali eksport Leetu ja Poola). Jäätmete riikide vahelise veo saatelehtede järgi nähtub, et O. P. liikus välja X17 nimel viimase partneritele ajavahemikul 13.12.2017 kuni 10.08.2020 kokku 780 tonni plastikut, mida tõendab 20.04.2021 asitõendi vaatlusprotokoll. O. P valduses oleva teabe ja Annex dokumentide alusel leiab kinnistust X17-ile üle antud plastiku (koodiga 15 01 02) kogus, sh rahvusvaheliste saatelehtede põhjal 2017, 2018, 2019 ja 2020 aastatel üle antud kogused.
4.3.Kuigi X17 materjali sorteerimine ja väljastamine O. P. kestis kuni 2020.a, leppisid X17 R. D. vahendusel ja O. P juhataja Kristo Rossman 31.08.2019 kokku, et kuna O. P on mittenõuetekohaselt täitnud lepingu punktis 4.1 fikseeritud sorteerimiskohustust, on O. P kohustatud lepingu lisa 1 järgi maksma X17-le leppetrahvi 96 880 eurot, millele lisandub käibemaks. Samal päeval, so 31.08.2019, lepingu lisa 1 allkirjastamisel, allkirjastati R. D. ja K. Rossmani poolt ka 12.11.2017 teenusleping. Seda kinnitab ekspertiisiakt nr 21E-DM0012 (vt 12.05.2021 ekspertiisiakt), aga ka R. D. kohtus antud ütlused (vt 24.10.2022 istungi protokolli lk 13), kes tunnistas, et lepingu koostas K. Rossman ning see allkirjastati hiljem, sest K. Rossmanilt pärineva info põhjal oli lepingut vaja O. P raamatupidamise tarbeks. R. D. kaitsja esitas kohtule X17 juhatuse liikme käskkirja selle kohta, et R. D. viibis 31.08. – 01.09.2019 Pärnus, mis kinnitab fakti, et lepingu sõlmine toimus hiljem. Kuigi tunnistaja N. R on andnud ütluseid selle kohta (28.09.2022 istungi protokolli lk 22-23), et ta nägi sõlmitud lepingut K. Rossmani töökabinetis testsorteerimise ja tegelike vedude alguse vahel, ei ole need tõesed. Tema ütlused on vastuolus R. D. ütlustega ja ekspertiisiaktiga. Kui leping koostati 2019. a ja allkirjastati alles 31.08.2019, ei saanud seda lepingut olla K. Rossmani käes varem, et näidata seda N. R sorteerimisteenuse osutamise alguse hetkel. Kuna R. D. kaitsja on ise esile toonud, et R. D. viibis 31.08.2019 Pärnus, et O. P kokkulepe sõlmida ning kokkulepe allkirjastamise ajaks on märgitud 31.08.2019, saab koostoimes ekspertiisiaktiga järeldada, et nii leping kui ka Lisa 1 kajatatud kokkulepe sõlmiti 31.08.2019. Ekspertiisiakti, R. D. ütluste ning R. D. 31.08.2019 Pärnus viibimist kinnitavate dokumentide pinnalt asub kohus seisukohale, et leping (sh selle p-s 4 sisalduvad kokkulepped) allkirjastati 31.08.2019, mitte 12.11.2017, nagu lepingus märgitud. Lisakokkulepe allkirjastati selles märgitud ajal 31.08.2019.
4.4.Leping järgi kohustus O. P andma X17-le üle sorteeritud PE ja PP kõvaplasti kokku vähemalt 40% kohale toodud plasti segamaterjalist või tasuda nimetatud kohustuse mittetäitmisel kompensatsiooni 280 eurot tonni kohta, millele lisandub käibemaks. Teenuse maksumuseks on märgitud 30 eurot tonn iga liikideks sorteeritud kõvaplasti tonni kohta, sh teatud juhtudel ka 50 eurot tonn. Lisas märgitud summa 96 880 eurot kinnitab arvutuslikult, et X17-le on väidetavalt jäänud üle andmata 96 880 / 280 = 346 tonni sorteeritud kõvaplasti.
4.4.1.Kohus nõustub prokuröriga selles, et 2017. a novembris ei olnud lepingupooled teadlikud sellest, kui suures koguses õnnestub toodud jäätmetest kõvaplasti välja sorteerida, seega ei saanud sellel ajal kokku leppida 40% plasti väljasorteerimise kohustust ega ka leppetrahvi suurust. Kohtule on esitatud kirjavahetus, milles arutatakse välja sorteeritava materjali mahtude üle. 30.01.2018 kirjavahetusest O. Suti, N. R , R. D. ja K. Rossmani vahel viidatakse testile, kus valmistoodangu osakaal oli ca 41%. Samast K. Rossmani e-kirjast selgub, et projekti otstarbekuse juures tuleb tema sõnul arvestada, et „tegevusega miinusesse ei jääks ning et tegevusega riske ei kaasne, mida ei suuda maandada, nt aruandlus“ (vt 03.11.2020 vaatlusprotokolli kirjavahetuse kohta plastiku teemal). Kirjavahetusest ei nähtu, et pooled toimetaksid lepingu raames, milles oleks ette nähtud kindel väljasorteeritava materjali kogus ja leppetrahv, nt R. D. kiri 03.01.2018, mille kohaselt: „eeldasime, et pp ja pe osakaal on mitte
1-21-8803
15%, vaid kuni 50“ (vt 14.12.2021 Pärnu Maakohu poolt edastatud dokumendid tsiviilasja XXX toimikust lisa 8). antud väitest ei saa tuge argumendile, et lepingupooled oleksid kokku leppinud plasti väljasorteerimise 40 %. Täiendavalt on 10.01.2018 R. D. kiri, millega teeb ettepaneku, et „kõik ideed abiks, mis viiks sorteeritud koguste suurenemiseni“. Kirjavahetuses nähtuvad probleemid materjaliga, sest jäägi osakaal on suur, materjal on väga must. 07.01.2018 e-kirjas kirjutab R. D , et „esialgse sorteerimise tulemuse järgi peaks planeeritult arveldamisele minema ca 60-70 tonni“ (14.12.2021 Pärnu Maakohu poolt edastatud dokumentide lisa 9). 19.02.2018 O. Suti kirjast selgub, et „jääkide osa on küll küllatki suur, kuid müügimaterjali ka ikka tuleb“, millele R. D. vastab, et „keskmine 40% kohe müüdav materjal.“ Kirjavahetuse põhjal leiab kinnitust, et X17 i ja O. P koostöö tingimuseks ei olnud 40% väljasorteerimise nõue, sest pooled testisid süsteemi, et leida optimaalne viis materjali kättesaamiseks (14.12.2021 Pärnu Maakohu poolt edastatud dokumentide lisa 10). Järeldust toetab R. D. 14.05.2018 kiri O. Sutile, kus ta teatab, et „18% sisendist sorteeritud materjali on liiga vähe. Kulud plasti laadimise ja veoga on täna ca 25 tuhhi. Tulud pisut enam. Milleks võimelda, kui sõrmede vahele midagi ei jää. Algse info põhjalt, millelt otsuse tegime, oli 40% sisendist sorteeritud materjali. Täna ei ole meil pooltki sellest. Järelikult tegime valedel alustel otsuse,“ (14.12.2021 Pärnu Maakohu poolt edastatud dokumentide lisa 13). Kui kokkulepe oleks olnud kindlalt 40 % materjali välja sorteerimise osas, siis oleks olnud R. D il põhjust esitada nõue seoses lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks, mitte aga kurta, et „sõrmede vahel midagi ei jää.“ R. D. 28.09.2018 kirjast nähtub: „teeme midagi väga valesti. Rääkimata, et võtsime teema ette teadmisega, et suudame min 40% materjalist müüa sorteerituna /.../ kui sorteeriks kogu materjali „otse“ ära ja teema unustatud“ (14.12.2021 Pärnu Maakohu poolt edastatud dokumentide lisa 14). 11.12.2017 teenusleping oleks pidanud tagama X17-le tulude laekumise isegi siis, kui O. P. ei õnnestu materjali välja sorteerida. R. D il ei oleks olnud põhjust „teemat unustada,“ kui oleks saanud hüvitist nõuda.
4.4.2.Koostööd alustades ei olnud X17 ja O. P. kokkuleppe sisuks sorteerida 40 % plasti segamaterjali kogusest PE ja PP kõvaplasti, millele lisandus X17 i õigus nõuda kohustuse mittetäitmise korral saamata tulu kompensatsiooni 280 eurot/t. 31.08.2019 allkirjastas K Rossman kannatanu O. P juhatajana teenuslepingu, mis oli selgelt X17 kasuks, millega võeti ebamõistlikud kohustused O. P . Lepingu allkirjastamisega tekkis X17 l õiguslik alus kannatanult leppetrahvi nõudmiseks, mille tarbeks koostati K. Rossmani ja R. D. poolt Lisa 1, mis sisaldas leppetrahvinõuet summas 96 880 eurot. Lepingu ja lisa 1 abil lõi süüdistatav K. Rossman R. D. kaasaaitamisel näilise õigusliku aluse kannatanu O. P raha kolmanda isiku (X17 ) arvele ülekandmiseks. Näiliste lepingutingimustega sõlmitud teenuslepingu ja Lisa 1 alusel tehtud ülekannetega on K. Rossman selgelt manifitseerinud kolmanda isiku kasuks vara pööramise tahet, et jätta kannatanu oma varast kestvalt ilma.
4.4.3.Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et asja ei ole oluline see, kas leppetrahvi kokkuleppe oli olemas, sest tuleb tuvastada, kas X17 l oli kahju hüvitamise nõue O. P (K. Rossman kaitsja teesid p 41jj). R. D. ütlustest nähtub, et ta eeldas 40% plastmaterjali väljasorteerimist, mida olid senised testimised kinnitanud, kuid selles ei olnud kokkulepet. Ei saa öelda, et X17 oleks kahju kandnud, nt R. D. 14.05.2018 kirjas O. Sutile selgitab R. D , et 18% väljasorteerimisel on kulud kaetud ja saab ka tulu. Leppetrahvis kokkuleppe saavutamisega on R. D. kallutanud äris võetud riskid selgelt enda kasuks, et garanteerida maksimaalne kasum. Kahju tekkimisest ei saa kohtu hinnangul kõneleda, sest tehingud olid kasumlikud. Samuti ei saa nõustuda kaitsja väitega, et omastamist ei ole seetõttu, et O. P sai sorteeritud plastiku eest taaskasutustõendi ja välja sorteeritud materjali, mida edasi müüa. Kohus leiab, et asjas ei oma tähtsust see, kui palju kannatanu võis materjali pealt veel teenida. Omastamise puhul omab tähtsust see, et kannatanu
1-21-8803
on ilma jäänud rahast, mida ta ei oleks pidanud maksma leppetrahvina. Makstud summa võrra on X17 saanud vara, millele tal õigust ei olnud.
4.4.4.Kaitsja on leidnud, et K. Rossman hindas X17 nõudele vastuvaidlemise perspektiivi madalaks, mistõttu K. Rossman nõustus kannatanu juhatajana leppetrahviga. Kaitsja on esitanud kohtule tõendina tsiviilasjas nr XXX tehtud 09.12.2021 Pärnu Maakohtu otsuse ja 11.04.2022 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse. Erinevalt maakohtust on Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium leidnud tsiviilasjas, et teenuslepingu p 4 ja Lisa 1 ei olnud näilikud. Ringkonnakohus leidis otsuse p-s 69.3 järgmist: „Ainuüksi see, et dokument on allkirjastatud hiljem, mitte lepingus märgitud ajal (intellektuaalne võltsimine), ei välista siiski lepingust tulenevate õiguslike tagajärgede tekkimist. Kui hageja ja kostja ühine tahe oli leppida kokku selles, mis lepingu p-s 4 ja kokkuleppes kajastati, tuleb lähtuda sellest tahtest. Lepingust tulenevad õigused ja kohustused saavad tekkida vaid juhul, kui leping on kehtiv – s.t kui see ei ole tühine ega tühistatud.“ Kohus tuvastas, et lepingut on lepingupooled täitnud, st teenuseid osutati lepingu alusel, vaatamata sellele, et leping allkirjastati varasema kuupäevaga. Kuupäeva erinevus ei tähenda ringkonnakohtu hinnangul, et leping oleks tühine. Seega on K. Rossman O. P juhatajana võtnud kannatanule kohustuse tagantjärgi. Tallinna Ringkonnakohtu 11.04.2022 otsusega mõisteti O. P X17 I kasuks välja põhivõlg 80 730 eurot, millele lisandusid viivised. Kohus lähtus asjaolust, et pooled on lepingu allkirjastanud, seda on täidetud ja kostjal (O. P. ) tekkis lepingust tulenevalt kohustused hageja (X17 ) ees. Kannatanu tasus 27.09.2022 X17 -ile põhivõla 80 730 eurot koos lisandunud viivisega alates 10.11.2020, s.o kokku 97 055,32 eurot (27.09.2022 maksekorraldus lisatud tsiviilhagile – lisa 1). Kohtumenetlustes on tuvastatud, et lepingupoolte tahe oli suunatud platsjäätmetest kõvaplasti välja sorteerimiseks, kuid erinevalt tsiviilasjast on kriminaalasjas leidnud tõendamist, et esialgses kokkuleppes puudus leppetrahvi kokkuleppe. Samuti ei olnud kokku lepitud lepingu täitmise tähtajas, sest eelnimetatud lepingutingimused on lisatud 31.08.2019, kui allkirjastati lepingu Lisa 1. Leppetrahv ei olnud kokkuleppe esemeks, millega alustati 2017. aastal plastjäätmete sorteerimisega, mistõttu oli kokkulepe kõrvalkohustuse (VÕS § 158 lg 1 leppetrahvi) olemasolus näiline.
4.5.Isegi, kui nõustuda kaitsja seisukohaga, et poolte vahel oli kokkulepe 40 % kõvaplasti väljasorteerimiseks, kajastavad 31.08.2019 leping ja lisa 1 ebaõigeid andmeid. Lisa 1 sõlmimise hetkel oli O. P poolt X17 -le üle antud oluliselt suuremas ulatuses sorteeritud jäätmeid kui 279,59 tonni (625,59 – 346), s.o lepinguga kokkulepitud üldkogus, millest on lahutatud leppetrahvi järgi üle andmata materjali kogus. R. D. kaitsja poolt on esitatud kohtule arved ja teenuslepingu alusel sorteeritud materjali kohta koostatud Annexid, CMR-id ja kaalumise lehed. Veosedokumentide võrdluses on selgunud, et R. D. kaitsja esitatud leiab kinnitust asjaolu, et X17 on saanud O. P. 15.04.2019 seisuga 460,42 tonni sorteeritud materjali (vt süüdistuskõne lk 13-14 kajastatud tabelit). Seejuures on R. D. ristküsitlemisel kinnitanud, et ta pidas materjali koguste üle arvestust (24.10.2022 istungi protokolli lk 15), kellel oli parem ülevaade kogustest, kui O. P , sest kannatanul ei ole kõiki dokumente säilinud. R. D. ütluste kohaselt on O. P andnud sorteeritud plastikut, mis ei ole seotud nimetatud teenuslepinguga. Kohtule esitatud arved 08.03.2017, 31.03.2017, 10.08.2017 ja 08.09.2017 kajastavad tehinguid hinnaga 172,00 kuni 185,00 eurot tonn. Kohus leiab, et need arved ei ole seotud teenuselepinguga, sest siis ei olnud veel toimunud vedu X75 O. P. Kuid 19.12.2017 arve nr 171244-T (tonni hind 35 eurot), mille sisuks oli PE plast ning Annex EU 2017-69 järgi veeti kogus 17780 kg Poola äriühingule AKPOL Adams Kus, on kohtu hinnangul seotud teenuslepinguga. Järeldust kinnitab R. D i, O. Suti ja K. Rossmani vaheline kirjavahetus, kus R. D. 07.01.2018 kirjutab: „Mis on saanud nov jäägist? Tänane arveldatud nov tulemus on ca 90
1-21-8803
tonnist 17 tonni,“ (vt 14.12.2021 Pärnu Maakohtu poolt edastatud dokumentide lisa 9), mis osutab üheselt teenuslepingu järgi sorteeritud materjalidele. Seejuures ei saa lähtuda üksnes tonni hinnast, et saada kinnitust sellele, kas tegemist on teenuslepingu alusel üleantud materjaliga. Maksumus võis olla erinev, nt R. D. kaitsja poolt kohtule esitatud Annexi EU 2018-46, oli arvel 18860-R (07.08.2018) hinnaks 15 eurot tonn. Samuti tõendas kaitsja kogust Annexiga EU 2018-56, kus sellega seotud arvel 18118-R (30.09.2018) on hinnaks 10 eurot tonn.
4.6.Jäätmete riikide vaheliste vedude saatelehtedelt nähtub, et O. P. veeti X17 nimel välisriikidesse välja ajavahemikul 13.12.2017 kuni 10.08.2020 kokku 780 tonni plastikut. Kohus leiab, et teenuslepingus oli ebaõigesti märgitud ka lepingu lõppemise tähtaeg 2019. a veebruar, sest tegelikult jätkati lepingu täitmist ka pärast Lisa 1 allkirjastamist.
4.6.1.R. D. selgituste kohaselt X17 viimase koorma kohale 2018. a oktoobris, mistõttu leidis, et teenusleping oli lõppenud 2018. a (vt 24.10.2022 istungi protokolli lk 16 jj). Tunnistaja N. R ütluste kohaselt kestis koostöö X17 iga sõlmitud lepingu alusel 2019 suveni sest siis tekkis tema teada jutt sellest lepingut ei suudeta täita (28.09.2022 istungi protokolli lk 50-51). Tunnistajana kohtuistungil üle kuulatud U. N (vt 28.10.2022 istungi protokoll) ütluste kohaselt oli tema teada 2019 alguses oli O. P asukohas X X17 I poolt toodud jäätmed, sest sorteerimisliini angaari läheduses oli plastikujäätmete kuhi (vt 17.10.2022 istungi protokolli lk 17). Tunnistaja U. N annab N. R ütluseid toetavaid selgitusi, mille kohaselt sorteeritakse plastjäätmed sõlmitud lepingu raames. Täiendavat tuge seisukohale, et 2019 toimus lepingu täitmine, saab O. P juhatuse liikme S. N. O ütlustest, kelle sõnade kohaselt toimus kuni 2020. a juulini X17 välja sorteeritud plastjäätmete üleandmine. Tunnistaja S. N. O sõnade kohaselt tegeles sellega veel 2020. a N. R kuni viimane lahkus töölt O. P . Kohtuistungil on uuritud Maa-ameti tehtud 03.06.2019 fotosid, millelt on näha aimatavad plastikjäätmete kogused O. P territooriumil, mis kinnitab veendumust, et O. P ei jõudnud X17 toodud jäätmeid 2019. a alguseks ära sorteerida. Seega ei leia kohtu hinnangul kinnitust R. D. ütlused selle kohta, et X17 toodud materjal oleks saanud 2019. a aprilliks otsa ja tuli n-ö joon alla tõmmata (vt 24.10.2022 istungi protokolli lk 16). Kohtule on esitatud tõendina arved, mille kohaselt on X17 26.06.2019 üle antud 14,6 tonni (EU 2019-43 ning arve 191709-R) ja 13.12.2017 kokku 17,78 tonni (EU 2017-69 ning arve 171244-T) sorteeritud plastjäätmeid. Seega oli Lisa 1 sõlmimise ajaks 31.08.2019 antud sorteeritud jäätmeid üle 492,80 tonni.
4.6.2.Pärast Lisa 1 on jätkunud plastjäätmete sorteerimine ja X17 materjali üleandmine, mille kohta on esitatud kohtule tõendina järgmised arved ja Annexid: -
arve 191594-R (23.10.2019) kogus 15,440; 19,800; 14,620 ning EU 2019-56, 2019-67, 2019-68; arve 191709-R (31.10.2019) kogus 19,120 ning EU 2019-69; arve 191871-R (30.11.2019) kogus 16,200 ning EU 2019-74; arve 191955-R (30.12.2019) kogus 19,260 ning EU 2019-79.
2019 aastal andis kannatanu täiendavalt X17 le üle 104,44 tonni materjale. Dokumentaalsete tõenditega leiab tõendamist, et 2019 aasta lõpuks O. P poolt sorteeritud materjale üle kokku 596,44 tonni (492,8 + 104,44). Teenuselepingu täimisega jätkati 2020. aastal, mil anti X17 le üle 175,90 tonni sorteeritud plastikut. Seda kinnitavad nii X17 väljastatud arved, kuid ka järgmised Annexid (vt 20.04.2021 asitõendi vaatlusprotokoll): -
arve 20205-R (26.02.2020) kogus 18,920; 17,260; 19,280 ning EU 2020-06, 11, 12; arve 20339-R (24.03.2020) kogus 16,040 ning EU 2020-15; arve 20553-R (30.04.2020) kogus 18,260 ning EU 2020-23; arve 20564-R (30.04.2020) kogus 15,620 ning EU 2020-22;
1-21-8803
-
arve 20616-R (14.05.2020) kogus 18,260 ning EU 2020-24; arve 20774-R (15.06.2020) kogus 18,480 ning EU 2020-29; arve 20909-R (08.07.2020) kogus 18,100 ning EU 2020-33; arve 201048-R (31.07.2020) kogus 15,680 ning EU 2020-35.
K. Rossmani kaitsja on leidnud, et lepingulises suhtes peaks kohaldama VÕS § 82 lg 3, st kui lepingu täitmise tähtajas ei ole kokkulepe saavutatud, siis tuleks lähtuda mõistlikust tähtajast. Pooled jätkasid koostööd terve 2019. aasta jooksul, kuigi väidetavalt pidi sama aasta algusest olema sorteeritud 1563,98 tonni plastjäätmeid. Kohtule esitatud kirjavahetusest selgub (otsuse p 4.4.1), et sorteerimist katsetati, mis ei läinud plaanipäraselt, sestap ka pikemad tähtajad.
4.7.Kaitsjad on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei kajasta kõik arved teenuslepingu alusel üle antud plastjäätmeid. Kohtuistungil üle kuulatud R. D. ütluste kohaselt oli O. P ka teisi tehinguid, millest osad olid toimusid enne seda, kui teenuslepingu alusel alustati koostööd (vt otsuse p 4.5). Arve nr 201094-R (12.08.2020) ja arve 101838 (plastiku vedu 11.08.2020) ei ole seotud teenuslepinguga, sest selle kohta on kaitsja esitanud kirjavahetusega R. D. ja B. S vahel 05.08.2020. R. D. kaitsja poolt esitatud kirjavahetusest selgub, et O. P ja X17 vahel oli plaanis sõlmida uus 20.11.2020. Seega leiab kinnitust väide, et X17 ja O. P vahel oli 2017. a märtsist kuni septembrini ja 2020. a augustis oli ka teisi tehinguid. R. D. ja K. Rossmani kaitsjad ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaks kaitseväidet selle kohta, et peale Lisa 1 allkirjastamist kuni 2020 augustini oleks olnud teisi lepingulisi suhteid. Kohus leiab, et 31.08.2019 allkirjastatud Lisa 1 sisaldas ebaõigeid andmeid kannatanu poolt üle antud sorteeritud plastjäätmete koguse (346 tonni valmismaterjali) ja lepingu lõppemise kohta, sest O. P jätkas plastjäätmete sorteerimise ja X17 üleandmisega pärast lisa 1 allkirjastamist 2019 a. Asjas on leidnud tõendamist, et O. P on X17le andnud kokku 772,34 tonni valmistoodanut. Seejuures väidetavalt kokkulepitud kogus 625,59 tonni oli X17 ile üle antud 2020. aasta veebruari seisuga. Kuigi teenuslepingus märgitu järgi kehtis leping kuni veebruar 2019, kestis selle täitmine edasi ning jätkus kogu 2019.a jooksul (sh teenuslepingu ja selle lisa allkirjastamise ajal augustis 2019) kui ka 2020.a. Seega oli R. D. ja K. Rossmani tahe sunnatud sellele, et 31.08.2019 nii teenuslepingu ja lisa 1 allkirjastamisega luua õiguslik alus X17 poolt O. P vastu näilise nõude esitamiseks.
4.8.Asjaolu, et O. P. teenuselepingus ja selle lisas 1 märgitud kohustust tegelikult ei eksisteerinud, näitavad kohtu jaoks aga muudki vastavate dokumentide sõlmimise ja täitmisega seotud asjaolud. Esmalt väärib mainimist, et O. P nõukogu liikmeid L. O (vt ütlused 28.09.2022 kohtuistungi protokollis) ning K. R (vt 07.11.2022 kohtuistungi protokolli) ei teadnud midagi X17 nõudest O. P vastu summas 96 880 eurot. R. D. ütluste kohaselt (vt 24.10.2022 istungi portokoll lk 13) oli umbes pool aastat enne lisa sõlmimist arutlusel lisa 1 sõlmimine, kuid sellele vaatamata ei teavitanud K. Rossman kannatanu nõukogu võimalikust kahjunõudest. L. O ja K. R ütluste kohaselt oleks tulnud X17 i nõuet nõukogus kindlasti arutada. Kannatanu raamatupidamises lepingut ei olnud, sest K. Rossman ei andnud O. P raamatupidamisse nõuet kinnitavaid dokumente. Need dokumendid leiti 15.10.2019 läbiotsimisel K. Rosmanni elukohast aadressil X (vt 15.10.2019 läbiotsimisprotokolli ja 22.10.2019 vaatlusprotokolli, milles vaadeldakse K. Rossmani elukoha ja sõiduki läbiotsimisel leitud ja ära võetud dokumente) ning O. P sai lepingust ja selle lisast teada 21.11.2019, kui R. D need edastas (25.04.2021 asitõendi vaatlusprotokolli, millega selgitatakse välja O. P ja X17 vahelise lepingu ja selle lisa jõudmine O. P raamatupidamisse). Seega hoidis K. Rossman lepingut ja selle lisa enda juures, mis välistas võimaluse, et dokumentides kajastatud asjaolusid oleks üle kontrollitud ja vaidlustatud.
4.9.K. Rossmani ütluste kohaselt (vt 03.01.2023 istungi protokolli lk 20) sõlmiti hüvitise kokkulepe, kuna X17 -ga oli peetud läbirääkimisi, kuidas probleemne olukord, kus O. P ei suuda
1-21-8803
oma lepingulist kohustust nõuetekohaselt täita, lahendada, siis vältida kohtusse minekut, milleks X17 -i esindaja oli valmis. 18.05.2021 jälitusprotokollis kajastatud vestluste põhjal selgub, et ajal, mil teostati K. Rossmani osas jälitustoiminguna pealtkuulamist ajavahemikul 22.04.2019 kuni 22.10.2019, ei olnud R. D. ja K. Rossmani vahel vestlusi Lisa 1 sõlmimiseks. Läbiotsimiste käigus ära võetud K. Rossmani arvutitest leitud kirjavahetused ei sisalda andmeid selle kohta, et X17 oleks nõudnud hüvitist ja et oleksid toimunud läbirääkimised kompensatsiooni maksmiseks. Siiski on prokuröri poolt esitatud 23.05.2019 sõlmitud laenuleping, mille järgi X18 , mida esindas R. D. andnud K. Rossmanile laenu summas 30 000 eurot (vt 23.05.2019 laenulepingut laenu tagastamise tähtajaga 31.07.2019). K. Rossmani kontole laekus 24.05.2018 (vt 14.11.2019 vaatlusprotokoll K. Rossmani pangakontode väljavõtete 2015-2019 kohta). K. Rossmani kirjavahetusest pangaga ja R. D. selgus, et see ei ole laenu- ega muu finantstoode, küll aga on tegemist koostöösuhte tulemusena poolte kokkuleppel K. Rossmanile tuluna kuuluva summaga (25.11.2019 asitõendi vaatlusprotokolli K. Rossmani kirjavahetuse kohta). Antud asjaolu kinnitab R. D. ja K. Rossmani vaheline 03.06.2019 toimunud telefonivestlus (vt 03.11.2020 jälitusprotokoll). Kohus osundab, et 31.08.2019 teenuseleping ja selle lisa on allkirjastatud vahetus läheduses 31.07.2019 kuupäevaga, mil laenulepingu kohaselt lasus K. Rossmanil kohustus 30 000 euro suurune summa X18 -le tagastada. Kuna aga nii R. D. kui K. Rossman on kinnitanud, et vastava summa sai K. Rossman koostöösuhte tulemusena, saab vastaval koostöösuhtel R. D. ja K. Rossmani vahel olla kohtu hinnangul seos X17 kasuks ning ebamõistlike kohustustega O. P jaoks 31.08.2019 allkirjastatud teenuslepinguga. K. Rossman on augustis 2019 sõlminud R. D. X17 i kasuks soodsa kokkuleppe ning seda tingimustele tuginedes (üle antud kauba kogused jm), millised ei vastanud tõele, samaaegselt kui K. Rossmanile endal lasus R. D. seotud äriühingu ees laenu tagastamise kohustus. Veelgi enam, on nii R. D. kui K. Rossman nimetanud laenusummat koostöö alusel üle antud summaks, mida erinevalt laenulepingus märgitule K. Rossmanil tagastada ei tule. Sellega on K. Rossman R. D. seotud äriühingult saanud soodustuse, sõlmides samaaegselt R. D. vahendusel X17 -iga O. P jaoks ebasoodsa ja vääratel alustel põhineva lepingu koos lisaga. Et K. Rossman oleks käesoleva otsuse koostamise ajakski laenusumma X18 -le tagastanud, seda süüdistatav väitnud ei ole. Seega tegutses K. Rossman sisuliselt huvide konflikti olukorras, kuna soosiv suhtumine X17 sse sai anda talle aluse loota, et R. D. juhitav teine äriühing ei asu talt laenu aktiivselt sisse nõudma.
4.10.Kohus leiab, et on leidnud tõendamist asjaolu, et O. P varade kasutamine kolmanda isiku X17 huvides näiks seaduslik, koostati 31.08.2019 R. D. ja K. Rossmani ühisel kokkuleppel 12.11.2017 teenusleping, kuhu märgiti 40% väljasorteerimise kohustus koos sanktsioonimääraga, so p 4.1, mille järgi kohustuse mittetäitmise korral on tellijal õigus saamata tulu kompensatsioonile 280 EUR/t, millele lisandub käibemaks. R. D. ja K. Rossmani poolt sõlmitud lisa 1 Lõi lisaks õigusnäivuse kompensatsioonile summas 96 880 eurot. Kuna koostatud dokumendid ei kajastanud tehingu tegelikku sisu, on tehingud näilikud ning puudus ka müügiarvete nr 1907 ja nr 1908 alusel O. P varadest 19 375,20 euro väljamaksmiseks õiguslik alus. O. P on 27.09.2022 tasunud X17 veel täiendavalt 97 055.32 eurot. 4.12 Arvestades asjaolu, et süüdistataval K. Rossmanil puudusid sellisteks toiminguteks volitused ning samuti ei ole vara kasutatud O. P huvides, on toimunud vara X17 kasuks pööramine ebaseaduslikult. Eelkirjeldatud tegevustega jättis K. Rossman O. P kestavalt oma varast ilma ning muutis selle X17 ile kuuluvaks, kahjustades sellega võõrast (kannatanu) omandit. O. P varade arvelt nimetatud arvete tasumise korraldamises ilmneb väliselt ka omastamistahe, seega on X17 kasuks vara pööramine K. Rossmani käitumises tuvastatud objektiivse teona, millega on K. Rossman täitnud omastamise objektiivse koosseisu tunnusena omastamistahte manifesteerimise.
1-21-8803
4.13.K. Rossmann oli O. P juhatuse liikmena teadlik, et tegelikkuses toimus O. P ja X17 vahel äriline koostöö ilma 40% sorteerimise tagamise kohustuseta ning kokkulepitud sanktsioonideta, lisas ta sellele vaatama koos R. D. lepingusse tegelikkusele mittevastava punkti 4 ja allkirjastas lepingu juurde kuuluva lisa, millega soovis pöörata O. P vara ebaseaduslikult X17 kasuks 96 880 eurot, millele lisandub käibemaks, kuid millest jõuti süüdistuse esitamise ajaks üle kanda 19 375,20 eurot. Seega oli K. Rossman teadlik, et X17 poolt esitatud arved ei vastanud sisult tegelikkusele ning puudus alus O. P. lisas 1 kompensatsiooni nõudeks. Sellele vaatamata kinnitas K. Rossman nimetatud arved raha ülekandmiseks X17le. Seega sai K. Rossman aru oma tähendusest ning eirates juhatuse liikme lepingust tulenevat lojaalsuskohustust O. P ees, oli K. Rossmani eesmärk enda tegude tagajärjel jätta kannatanu süüdistuses märgitud varast alaliselt ilma, mistõttu on K. Rossman X17 ga seotud omastamise teod pannud toime kavatsetult.
5.Kristo Rossmanü süüdistatakse lisaks selles, et ta korraldas ebaseaduslikult O. P rahaga R. D. seotud äriühingu X17 jäätmete transpordikulude eest maksmise.
5.1.Kirjeldatud kulu kandmiseks on X19 esitanud O. P. transpordi teenuse eest järgmised arved (vt 06.05.2021 vaatlusprotokolli, millega tuvastatakse O. P raamatupidamisprogrammis kajastatud tehingu selgituse järgi X19 poolt esitatud arvete seosed X17 Annex dokumentide alusel, arvete õigsuse kinnitamised ning nende eest tasumine O. P pool): -
14.03.2017 arve nr BT17/03 01258 summas 590,00 eurot, tasutud 23.03.2017; 18.04.2017 arve nr BT17/04 01166 summas 560,00 eurot, tasutud 11.05.2017; 31.08.2017 arve nr BT17/08 07050 summas 590,00 eurot, tasutud 15.09.2017; 27.09.2017 arve nr BT17/09 02630 summas 590,00 eurot, tasutud 12.10.2017; 21.12.2017 arve nr BT17/12 03252 summas 590,00 eurot, tasutud 04.01.2018; 24.01.2018 arve nr BT18/01 03387 summas 590,00 eurot, tasutud 07.02.2018; 21.02.2018 arve nr BT18/02 03036 summas 590,00 eurot, tasutud 07.03.2018; 21.02.2018 arve nr BT18/02 03038 summas 590,00 eurot, tasutud 07.03.2018; 28.02.2018 arve nr BT18/02 05035 summas 590,00 eurot, tasutud 15.03.2018; 30.03.2018 arve nr BT18/03 06628 summas 590,00 eurot, tasutud 16.04.2018; 24.04.2018 arve nr BT18/04 03781 summas 590,00 eurot, tasutud 10.05.2018; 26.04.2018 arve nr BT18/04 05025 summas 590,00 eurot, tasutud 10.05.2018; 30.04.2018 arve nr BT18/04 07467 summas 590,00 eurot, tasutud 15.05.2018; 30.04.2018 arve nr BT18/04 08244 summas 640,00 eurot, tasutud 15.05.2018; 29.06.2018 arve nr BT18/06 07985 summas 590,00 eurot, tasutud 18.07.2018; 31.07.2018 arve nr BT18/07 08493 summas 590,00 eurot, tasutud 14.08.2018; 31.08.2018 arve nr BT18/08 05900 summas 290,00 eurot, tasutud 15.09.2018; 28.09.2018 arve nr BT18/09 08660 summas 590,00 eurot, tasutud 11.10.2018; 25.10.2018 arve nr BT18/10 05305 summas 590,00 eurot, tasutud 13.11.2018; 13.12.2018 arve nr BT18/12 01342 summas 590,00 eurot, tasutud 20.12.2018; 31.12.2018 arve nr BT18/12 07268 summas 590,00 eurot, tasutud 15.01.2019; 28.02.2019 arve nr BT19/02 07442 summas 590,00 eurot, tasutud 22.03.2019; 26.03.2019 arve nr BT19/03 06381 summas 590,00 eurot, tasutud 23.04.2019; 25.04.2019 arve nr BT19/04 06309 summas 640,00 eurot, tasutud 14.05.2019; 28.06.2019 arve nr BT19/06 08420 summas 640,00 eurot, tasutud 15.07.2019.
Nende arvete alusel on kannatanu O. P tasunud transpordi eest, millega veeti X17 kuulunud väljasorteeritud plastik Leedu ja Poola Vabariiki. Teenuslepingu kohaselt oli O. P kohustatud pakendama plasti liikide järgi transpordiks ning koostama veosedokumendid. Lepingus puuduvad viited tarneklauslite kohta (vt sõlmitud lepingut ja selle lisakokkulepet), mistõttu
1-21-8803
puudus O. P. teenuslepingust tulenev kohustus tasuda X17 -le kuuluva kauba transpordi eest. N. R. ütluste kohaselt oli tema ülesandeks andmete edastamine veodokumentide koostamiseks ja tellis ka transpordi (28.09.2022 istungi protokolli lk 27-28). Veoteenuse arve kinnitas O. P raamatupidamises esimesena N. R , kelle teada oli see O. P kulu. Täpsustavale küsimusele vastates ütles N. R , et talle teadaolevalt on lepingus nii kirjas. R. D. andis ütlusi, mille järgi oli kokkulepe transpordikulude hüvitamiseks N. R ga (24.10.2022 istungi protokolli lk 30). K. Rossmani ütluste alusel (03.01.2023 istungi protokolli lk 13-14) ta ei tea, miks O. P pidi maksma kauba transpordi eest. Kohus leiab, et antud süüdistavate ja tunnistaja ütlused on vastuolulised ning nimetatud ütluste alusel kauba eest maksma kohustatud isikut kindlaks teha ei ole võimalik. Täpsemalt kui R. D. ütleb, et N. R ga oli kokku lepitud, et kauba transpordi eest tasub O. P. , siis N. R. seda ei ütle, vaid ütleb, et see pidi olema lepingus ja tema lihtsalt korraldas transpordi. Küll tuleb nõustuda prokuröriga, et usutav ei ole, et N. R. iseseisvalt R. D. kauba saatekulude tasumise kokkuleppe sõlmis ja kulu kandmise O. P kanda võttis. Seda seetõttu, et lepingu sõlmis ja ka varasemaid sellega seotud läbirääkimisi pidasid R. D iga, kas O. Sutt või K. Rossman. Samuti kinnitas arvete õigsuse enne tasumist K. Rossman.
5.2.N. R ütlused ei ole õiged selle kohta, et kauba tasumise kohustus oli O. P. pandud lepinguga. N. R. kasutab oma ütlustes sõna Incoterms (28.09.2022 istungi protokolli lk 28), mis tähendab tarneklauslit. Üks tarneklausel on ka DAP, mida samuti N. R. mainib, aga seda kohtuistungil küll eksitavas kontekstis. N. R. ütleb, et DAP klausel tähendab tarnitud kohta. Tegelikkuses on DAP tarneklausel, mis tähendab Delivered at Place. DAP on kasutatav kõikide veoviiside korral, samuti veoviiside kombineerimisel. Müüja vastutab veovahendi organiseerimise ja veokulude tasumise eest kuni nimetatud sihtkohani, kaup peab olema valmis maha laadimiseks kuid maha laadimata (vt Maksu- ja Tollliameti juhendit lingil X ). Seega on DAP kauba müüja ja ostja vahel kokkulepitud kauba tarneklausel, mille kohaselt peab kauba transpordi eest tasuma müüja. Teistsugused kokkulepped puuduvad.
5.3.N. R lt küsitakse kohtuistungil ka, kellele X17 sorteeritud kaup kuulus ning tunnistaja vastab: „Omandiõigus oli ikkagi X17 -l ma usun“ (28.09.2022 istungi protokolli lk 22). Sama kinnitavad ka kauba rahvusvahelised veose saatelehed Annexid. Kohtuistungil näidatakse N. R Annex saatelehte: „Lahter nr 1, kelle andmed siia kantakse? Kauba lähetaja. Ja antud juhul on kauba lähetajaks kes? X17 “ (28.09.2022 istungi protokolli lk 29-30). N. R loeb ka ise Annexilt lähetajana ehk müüjana välja X17 i andmed ning seega DAP tarneklausli järgi (milline kirje on märgitud Annexil kauba sihtkoha juurde) ei oleks pidanud vastavaid kulusid kandma O. P. . Kuna selle kohta ka R. D. ja K. Rossmani vahelises lepingus midagi kirjas ei ole (puuduvad erikokkulepped vms) ning mida kinnitab ka S. N. ütlustes (17.10.2022 istungi protokolli lk 15), siis asub kohus seisukohale, et O. P ei olnud kohustust X17 i kauba transpordi eest tasuda. Kauba omanik ja müüja oli ka vaatamata kauba vahepealsele sorteerimisele O. P poolt X17 , mistõttu kuulus käsitletud ja kohalduva tarneklausli kohaselt kauba transpordi eest tasumise kohustus X17 ile. Kohus märgib, et O. P le esitatud vedaja X19 arvetel tõepoolest ei ole kirjas, et veeti X17 i kaupa, aga see pole ka tähtis, kuna Annexil kui rahvusvahelisel veodokumendil vastav teave sisaldus. Samas kuna O. P raamatupidamisele esitatud X19 arvetel puuduvad andmed selle kohta, mis viitaks X17 -ile kuuluva kauba veole, ei tekkinud ka O. P raamatupidamises probleeme ega küsimusi arvete saabumise järgselt ja kinnitamisprotsessi käigus, sest arved tasuti O. P poolt ning kajastati ettevõtlusega seotud kuluna, mida need tegelikult ei olnud.
5.4.Eelkirjeldatud tegevustega jättis süüdistatav K. Rossman vara omaniku O. P kestavalt oma varast ilma ning muutis selle X17 le kuuluvaks, kahjustades sellega võõrast omandit. Arvestades, et äriühingu kontolt nimetatud arvete tasumise korraldamises ilmneb väliselt ka
1-21-8803
omastamistahe, on X17 kasuks vara pööramine K. Rossmani käitumises tuvastatud objektiivse teona, millega on K. Rossman täitnud omastamise objektiivse koosseisu tunnusena omastamistahte manifesteerimise.
5.5.Süüdistatav K. Rossman teadis, et X17 kulud kannab ilma vastava kohustuseta O. P ning tegemist on arvetega, mis ei kajasta O. P. osutatud teenust, millega pööras ebaseaduslikult O. P vara kokku 14 570 eurot X17 kasuks. K. Rossman O. P juhatuse liikmena oli teadlik, et veoteenust ei osutatud O. P , sest see oli X17 kauba vedu ega olnud ka kannatanu ettevõtlusega seotud. K. Rossmani teadmine tulenes konkreetsel juhul asjaoludest, et teenuselepinguga seotud läbirääkimisi pidas, samuti kirjaliku lepingu koostas ja sõlmis K. Rossman. Sellele vaatamata järjepidevalt teadlikult ja tahtlikult kinnitas aga K. Rossman X17-le kuuluva kauba transpordikulude kandmise O. P varadest, millest koostoimes teenuselepingu ja selle lisagi sõlmimisega nähtub K. Rossmani püüd igati X17 -it soosida. Seega sai K. Rossman aru oma tegevuse tähendusest ning eirates juhatuse liikme lepingust tulenevat lojaalsuskohustust O. P ees, oli K. Rossmani eesmärk enda teo tagajärjel jätta kannatanu süüdistuses märgitud varast alaliselt ilma, mistõttu on K. Rossman omastamise teod X17 i transpordiarvetega soetult pannud toime kavatsetult (KarS § 16 lg 2). Vahekokkuvõte
6.Süüdistatav Kristo Rossman on O. P juhatuse liikmena pööranud ebaseaduslikult enda kasuks temale usaldatud võõrast vara kokku 3765,92 euro, erinevate kolmandate isikute kasuks kokku 13 937,10 euro, E. O. kasuks 2652 euro ja X17 kasuks 33 945,20 euro ulatuses, pani toime omastamise toime korduvalt ja suures ulatuses KarS § 201 lg 2 p 1 ja 2 tähenduses.
6.1.Samaselt O. P vara K. Rossmani poolt tema enda kasuks pööramisega, on kohtu hinnangul enamik K. Rossmani omastamistegusid, mis on seotud O. P vara kolmandate isikute kasuks pööramisega, toime pandud jätkuva teona, mis on kantud süüdistatava ühest tahtlusest. K. Rossmani poolt on kuritegu toime pandud sama käitumismustri alusel kindla ajavahemiku jooksul. Kõik O. P raha ülekanded on nn lõppkinnitajana kinnitatud sama isiku – O. P juhataja K. Rossmani poolt ning suunatud ühe isiku – kannatanu O. P vara omastamisele. K. Rossman on järjepidevalt teadlikult ja tahtlikult kinnitas tehingute toimumise ja kandmise O. P varadest vastavalt sellele, kuidas oli temal või kolmandal isikul vajadus tekkinud. Seda siis, kas endaga seotud kulude kandmiseks või kolmandate isikute puhul X äriühinguga seotud kulude, spordivõistluse toetamise, Ott Sutiga seotud X projektiga seotud kulude kandmiseks. K. Rossmani käitumisviis O. P arvelt varalist kasu saada on olnud ühetaoline – K. Rossman korraldas teadlikult ja eesmärgistatult O. P majandustegevusega mitteseotud ja osaliselt ka tegelikkusele mittevastavate andmetega arvete esitamise ja kinnitamise O. P , milliste arvete alusel tehti peale kinnitamist varakäsutused ja kanti arvetel märgitud summad üle. Ühest ja samast allikast varalise kasu saamise soov ning sellel eesmärgil O. P majandustegevusega mitte seotud arvete esitamise korraldamine äriühingule on käsitletav jätkuva käitumisena.
6.2.Kohus nõustub aga prokuröri käsitlusega, et eraldi episoodidena ja ka eraldiseisva tahtlusena tegude korduvuse mõistes on eristatavad aga E. O. auto remondi kulude eest tasumine ja X17 kasuks O. P varade pööramine. Jätkuva süüteo piiritlemisel lähtutakse kohtupraktikas esmajoones teoühtsuse põhimõttest (RKKKo 3-1-1-4-04, p 13). Ühe teoga on tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. E. O. sõiduki remondikulude eest tasumine O. P varade eest tuli päevakorda E. O. enda poolt kihutatuna, ehk algne impulss vastavate kulude kandmiseks O. P varade arvelt tuli E. O. ilt, mitte ei olnud kantud K. Rossmani varasemast tahtlusest. Viidatu ei ole aga määrav, sest kõikide omastamistegude juures on täideviijaks olnud K. Rossman. Küll aga ei ole kohtu hinnangul E. O. kihutamistegu ja K.
1-21-8803
Rossmani vastavas süüdistuspunktis kirjeldatud käitumisaktid objektiivselt K. Rossmani muude omastamistegudega kokkukuuluvad ega kantud ühtsest tahtlusest. Samuti kuna remondiarve tasumine otse O. P kaudu ei õnnestunud, kasutati selleks muude omastamistegudega võrrelduna erinevat skeemi O. P vara omastamisel läbi kolmandate äriühingute, s.o läbi X15 ja X16 . Ka X17 -ga seotud omastamise süüdistus erineb teo asjaolude poolet täielikult teistest O. P vara kolmandate isikute kasuks pööramistest. Varasemate kokkulepete alusel toimus vastava plastmaterjali sorteerimine O. P. 2017.a alates ja miski ei viita algselt, so 2017.a alates, K. Rossmani tahtele nimetatud teenuse osutamisega seonduvalt O. P vara X17 kasuks pöörata. Seda kuni 2019 teises pooles sõlmiti tagasiulatuvalt kahjustavat klauslit sisaldav teenuse osutamise leping koos selle lisaga. Kuivõrd pooltele oli teada, et sorteerimisteenuse osutamine toimub vastavalt 2017 poolte vahel kokkulepitule parimal võimalikul viisil ja ilma sanktsioonimäärata, siis selle varjamiseks allkirjastati 31.08.2019 teenusleping. Omakorda sinna juurde kuuluva lisa 1 sõlmimise eesmärgiks oli pöörata O. P vara X17 kasuks. Erinevalt teistest omastamistegudest on siin O. P vara kolmanda isiku kasuks pööramine toimunud ebasoodsate ja vääratel alustel põhinevate lepinguliste kohustuste võtmisega. Loomuliku elukäsitluse põhjal antava hinnangu puhul on esiplaanil üksiktegude faktiline, mitte karistusõiguslik kokkukuuluvus. Seega on oluline, kas keskmine objektiivne kõrvaltvaataja tajub oma tavalise elukogemuse põhjal (vt viidatud otsus asjas 3-1-1-4-04, p 13.2) üksiktegusid sellistena, et need on olemuslikult ja sisuliselt seotud ning moodustavad ühe tervikliku käitumisaktide ahela. Sama süüteokoosseisu on käesolevas kohtuotsuse osas analüüsitud süüteod kõik täitnud. Objektiivse kõrvaltvaatajale põhineva hinnangu järgi E. O. ja X17 kasuks O. P vara pööramised ei kuulu kokku ülejäänud K. Rossmani omastamistegude faktiliste asjaoludega. Süüteo peamiste tunnuste poolest on nimetatud kahe isiku kasuks toime pandud omastamisteod erinevad. Seega saab asuda seisukohale, et E. O. auto remondiga kulude kandmisega seotud süüteoepisood ja X17 -ga seonduv süüteoepisood on eraldiseisevad teod ega ole osa K. Rossmani jätkuvast omastamise kuriteost. Nimetatud kahe eraldiseisva teo puhul pole ka tuvastatav, et K. Rossmanil oli enne teiste omastamistegude lõpetamist juba tahtlus toime panna kuritegu seonduvalt E. O. sõiduki remondikuludega või X17 -it puudutava omastamisega. Samuti ei ole need kaks omastamistegu süüteo peamiste tunnuste poolest sarnased üksteisega. Seega saab K. Rossmanile ette heita kolme eraldiseisva omastamisteo toimepanemist.
6.3.Käesoleval hetkel kehtiva karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt loetakse suureks ulatuseks 40 000 eurot. Ehk K. Rossmani poolt enda ja kolmandate isikute kasuks pööratud summa ületab ka KarS § 121 p-s 2 ettenähtud suure kahju määra. Kohus leiab, et K. Rossmani tegevus vastab KarS § 201 lg 2 p 1 ja 2 koosseisu objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele, so K. Rossman on omastamise kuriteod pannud toime korduvalt ja suures ulatuses. II
Kristo Rossmani süüdistus KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi
7.K. Rossmanile on esitatud süüdistus ka koos varavastaste süütegudega dokumentide võltsimise ning ühe võltsitud dokumendi puhul selle kasutamise toimepanemises.
7.1.K. Rossmani süüdistatakse esmalt dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisele kihutamises, mis seisnes selles, et tema tahtlikult kihutas 23.07.2019 L. A. koostama tegelikkusele mittevastavat arvet, mida kasutades pöörati O. P vara X14 kasuks. KarS § 344 lg 1 näeb ette karistuse dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimise eest.
1-21-8803
7.1.1.K. Rossmani omastamise süüdistuse juures on tõendamist leidnud (vt otsuse p 3.1.4), et X13 on esitanud O. P. 25.07.2019 arve nr 2019497 summas 3600 eurot, mis on 20.08.2019 tasutud kui äriühingu ettevõtlusega seotud kulu. Kuigi tehingu sisuks oli märgitud „geodeetilised tööd X , leping/tellimus 2018TG346“, siis selliseid töid tegelikkuses teostatud ei ole ning arvel näidatud summa oli mõeldud K. Rossmani toetusena X14. K. Rossmani 23.07.2019 kiri L. A tõendab, et süüdistatav suunas L. A koostama arvet, mille sisu ei vastanud tegelikkusele. K Rossmani kirja sisuks oli „üks lubadus mul täitmata gravel grinder ürituse osas, millele lubasin 3000 toetust. Kas saaksin seda teha läbi sinu ettevõtte selliselt, et sina esitad mulle oma spetsialiteedist tuleneva arve?“ (vt 25.11.2019 asitõendi vaatlusprotokoll K. Rossmani kirjavahetuse ja dokumentide kohta, 3.25 ja 3.43). K. Rossmanilt saadud suunamise tulemusena koostas L. A. O. P. tegelikkusele mittevastava arve ning seda K. Rossmani soovil ja eesmärgiga sellise sisuga arve alusel kanda O. P. varad kolmandale isikule X13. K. Rossman edastas arve 09.08.2019 O. P raamatupidajale R. I le tasumiseks palvega panna see maksmisele, muutes kirjavahetuses selle teema „gravel grinder“ asemel mõõdistustööde arve“ nimeliseks (vt 25.11.2019 asitõendi vaatlusprotokoll K. Rossmani kirjavahetuse ja dokumentide kohta, 3.25 ja 3.43). Kohtuistungil selgitas K. Rossman (01.04.2023 istungi protokolli lk 12-13), et soov oli spondeerida spordiüritust ning sedasi tundus see kõige lihtsam ning kinnitas, et arve sisu ei vasta tegelikkusele.
7.1.2.Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et intellektuaalse võltsimisega on tegemist juhul, kui dokumendi koostajana näidatud ja selle koostamiseks õigustatud isik kannab formaalselt autentsesse dokumenti sisult ebaõigeid andmeid (vt RKKKo 3-1-1-82-01, p 7.1 ja 31-1-40-11, p 13). Ehk võltsimiseks saab pidada dokumenti sisult ebaõigete andmete kandmist (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 1-19-1649), mitte üksnes dokumendi järeletegemist ja ümbertegemist. Dokument on inimese mõtteväljendust sisaldav kirjalik akt, mis on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid ning millest selgub selle väljaandja. Nendele tunnustele süüdistuses toodud X13 arve nr 2019497 vastab. Riigikohus on otsuses nr 1-16-10888 välja toonud, et KarS § 344 süüteokoosseisuga kaitstav õigushüve on dokumendi puutumatus ja sellest tulenevalt dokumendiga seotud õiguskäibe usaldusväärsus. Dokumenti ebaõigete faktiväidete kandmise kaudu (arve sisuna teenuse näitamine, mida tegelikkuses ei osutatud) saab kahjustatud dokumendiga seotud käibe usaldusväärsus (vt RKKKo 1-16-5757/65 p 12). Ettevõtete vahel tasumiseks esitatavad arved evivad selliseid tunnuseid. Arve alusel oli juriidilisel isikul õigus nõuda raha tasumist. Seega on kohtu hinnangul süüdistuses välja toodud X13 arve puhul KarS § 344 teokoosseisu objektiivses mõttes tegemist dokumentiga, mille abil on võimalik omandada õigusi. Süüdistuses ei ole kasutatud sõnastust „intellektuaalselt“, kuid süüdistuse kirjeldusest nähtub selgelt, et võltsimine seisnes selles, et arves märgitud teenust ei osutatud ning tegemist on just dokumendi intellektuaalse, mitte materiaalse võltsimisega.
7.1.3.Kihutamine on KarS § 22 lg 2 määratletud kui teise isiku kallutamine õigusvastasele teole. Kallutamine tähendab tahtluse tekitamist – tulevasel täideviijal tekib tahtlus toime panna süütegu. Riigikohus on selgitanud, et osavõtt on täideviimisteo suhtes aktsessoorne ja kuriteole kaasaaitamine või kihutamine ei ole võimalik ilma täideviimiseta (vt RKKKo nr 3-1-1-10-09, p 45, nr 1-18-4372 p 33). Teisisõnu tuleb kihutamiseks tuvastada täideviija tahtlik õigusvastane ja vähemalt katse staadiumi jõudnud põhitegu. Seega kihutamisest KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemisele saab rääkida vaid juhul, kui täideviijal on nimetatud sättes ette nähtud eesmärk, sest vastasel juhul puudub põhitegu, mille toimepanemisele oleks võimalik kaasa aidata. Kohus on seisukohal, et L. A kui täideviija tegevusest nähtub selgelt talle teo toimepanemisel etteheidetav eesmärk võltsitud arve koostamisel. L. A. koostas teadlikult ja tahtlikult kallutatuna K. Rossmanilt saadud juhistest võltsitud dokumendi, et saada enda poolt
1-21-8803
korraldatava spordiürituse tarvis raha. Samuti ilmneb K. Rossmani süüdistusest, et ta tahtlikult kihutas L. A võltsitud arve koostamisele. Seejuures on tuvastanud kohus ülal faktilised asjaolud, milles K. Rossmani kihutamistegu seisnes.
7.1.4.K. Rossmani eesmärgiks oli ebaõige sisuga arve alusel kanda O. P. varad kolmandale isikule. KarS § 16 lg 2 alusel paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kuna K. Rossmani eesmärgiks oli suunata L. A koostama valeandmetega arvet sooviga vastava arve alusel kanda O. P vara kolmandale isikule, on ta võltsimisele kihutamise, so KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, pannud toime kavatsetult.
7.2.K. Rossmani süüdistatakse dokumentide, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimises, mis seisnes selles, et tema olles O. P. juhatuse liige, 31.08.2019 koos R. D. koostas ja allkirjastas 12.11.2017 kuupäevaga teenuslepingu ja lepingu juurde kuuluva 31.08.2019 lisa 1, koostades üheaegselt nii tegelikkusele mittevastava lepingu punktiga 4 kui selle lisa 1 eesmärgiga kasutada O. P varasid kolmanda isiku huvides.
7.2.1.K. Rossmani omastamise süüdistuse juures on tõendamist leidnud (vt otsuse p 3.1.4), et nimetatud dokumentide järgi kohustus O. P tasuma R. D. poolt esindatavale X17 -le 96 880 eurot, millele lisandub käibemaks. Tegelikkuses selliseks nõudeks alus puudus. Kohus tuvastas X17 -ga seotud K. Rossmani omastamise süüteoepisoodi juures, et O. P ja X17 vahelises koostöös ei olnud algselt kokkulepitud 40% sorteerimise tagamise kohustust ning garantiina lepingu mittetäimise eest saamata jäänud tulu kompensatsiooni määraga 280 eurot tonni kohta (lepingu punkt 4.1). Dokument sellise punktiga koostati 31.08.2019, et luua õigusnäivus selle olemasolu osas. Samuti tuvastas kohus, et tegelikkusele ei vastanud lepingu lisa 1 sisu, kuna 31.08.2019 seisuga oli X17 -le üle antud 492,80 tonni sorteeritud jäätmeid ning sama materjali sorteerimine O. P poolt X17 -le jätkus ka edaspidi 2019 kui 2020.a. Dokumentide koostamise eesmärgiks oli tekitada näiline nõudeõigus X17 kasuks O. P vastu. O. P tasus X17 -le 31.08.2019 müügiarve 1907 alusel 20.09.2019 summa 9687,60 eurot ja 24.09.2019 müügiarve 1908 alusel 11.10.2019 summa 9687,60 eurot (vt 12.05.2021 asitõendi vaatlusprotokolli tehingute kohta O. P ja X17 vahel).
7.2.2.Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et intellektuaalse võltsimisega on tegemist juhul, kui dokumendi koostajana näidatud ja selle koostamiseks õigustatud isik kannab formaalselt autentsesse dokumenti sisult ebaõigeid andmeid (vt RKKKo 3-1-1-82-01, p 7.1 ja 31-1-40-11, p 13). Ehk võltsimiseks saab pidada dokumenti sisult ebaõigete andmete kandmist (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 1-19-1649), mitte üksnes dokumendi järeletegemist ja ümbertegemist. Dokument on inimese mõtteväljendust sisaldav kirjalik akt, mis on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid ning millest selgub selle väljaandja. Nendele tunnustele süüdistuses toodud 12.11.2017 kuupäevaga teenusleping ja lepingu juurde kuuluv 31.08.2019 lisa 1 vastavad. Dokumentidesse vale kuupäeva ja muude ebaõigete faktiväidete kandmise kaudu – 40% sorteerimise tagamise kohustus, garantii selle mittetäitmise eest, milles ei oldud 12.11.2017 kokkulepitud ning lepingu lisas 1 näidatud ebaõige sorteerimata materjali koguse näitamine, saab kahjustatud dokumentidega seotud käibe usaldusväärsus. Lepingu ja selle lisa 1 koostamisega loodi X17 -ile õigus nõuda O. P. raha tasumist. Seega on kohtu hinnangul süüdistuses välja toodud lepingu ja selle lisa puhul KarS § 344 lg 1 teokoosseisu objektiivses mõttes tegemist dokumentidega, mille abil on võimalik omandada õigusi. Süüdistuses ei ole kasutatud sõnastust „intellektuaalselt“, kuid süüdistuse kirjeldusest nähtub selgelt, et võltsimine seisnes selles, et lepingus märgitud sorteerimise tagamise kohustuste ja lepingu lisas märgitud
1-21-8803
vale kaubakoguse fikseerimine näol tegemist on just dokumentide intellektuaalse, mitte materiaalse võltsimisega.
7.2.3.Kuna dokumentide koostaja K. Rossman ja R. D. olid teadlikud, et dokumendid sisaldavad ebaõigeid andmeid, ning nende eesmärgiks oli nende dokumentidega kinnitada nõudeõigust, on KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritav võltsimine toime pandud kavatsetult. Seejuures omab nimetatud isikute teadmise juures tähtsust K. Rossmani omastamise süüteokooseisu juures välja toodud, et dokumentide koostajaks oli just K. Rossman. Juba jäätmete riikide vaheliste vedude saatelehtede järgi nähtub, et O. P. saadeti välja X17 nimel viimase partneritele suuremas koguses sorteeritud materjali, kui seda lepingu Lisas 1 näidati. Saatedokumendid vormistati aga O. P. ning sellega tegeles N. R , kes omakorda edastas vastavad andmed ka K. Rossmanile (vt K. Rossmani kohtus antud ütlusi 03.01.2023 istungi protokolli lk 21-22). Lisaks kinnitas R. D. kohtuistungil antud ütlustes, et ta pidas isiklikult arvestust O. P poolt üle antud kaubakoguste suhtes X17 -le, olles seega teadlik, et lepingu lisas fikseeritud üle antud kauba kogus on vale. K. Rossman ei ole väitnud, et R. D. teda vastavate asjaoludega kursis ei oleks hoidnud. KarS § 16 lg 2 alusel paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kuna K. Rossmani eesmärgiks oli sellise sisuga lepingu ja selle lisa alusel kanda O. P vara kolmandale isikule, on ta dokumentide võltsimise, so KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, pannud toime kavatsetult. Siinjuures K. Rossmani poolt toimepandud X13 arvega seotud kihutamise tegu neeldub käesolevas dokumendi võltsimise täideviimise teos.
7.3.K. Rossmanile on esitatud süüdistus X13 arvega nr 2019497 seonduvalt võltsitud dokumendi kasutamises. K. Rossmani süüdistatakse selles, et tema kasutas võltsitud 25.07.2019 X13 arvet 2019497 summas 3600 eurot, kui esitas selle 09.08.2019 O. P raamatupidajale. KarS § 345 lg 1 sätestab vastutuse võltsitud dokumendi kasutamise eest üksnes juhul, kui toimepanija tegutses eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Seega tuleb tuvastada võltsitud dokumendi kasutamise eesmärk. Võltsitud dokumendi kasutamine, kui sellega ei kaasne eesmärki omandada õigusi või vabaneda kohustustest, ei ole KarS § 345 lg 1 järgi karistatav (vt RKKKo 3-1-1-77-06 p 7, 1-21-5033 p 13-15).
7.3.1.19.06.2020 asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab O. P poolt summa 3600 euro tasumist X13 . Tõendamist on leidnud, et K. Rossmani poolt antud suuniste järgi võltsitud arve alusel ja näiliku tehingu eest kandis O. P raha X13 -le. Ilma arve esitamiseta ei oleks X13 omanud nõuet O. P vastu ning sel juhul puudunuks alus ülekande teostamiseks. K. Rossman ütluste järgi oli tegemist sponsorlepingu raames X13 poolt korraldatava spordiürituse toetamisega (vt sama arvega otsuse p 3.1.4), kuid selliseid tõendeid, mis tõendaksid sponsorlepingu sõlmimist O. P ja X13 vahel, ei ole kohtule esitanud. Veelgi enam, puuduvad tõendid, et spondeerimist O. P varade arvelt oleks ettevõte siseselt, eelkõige O. P nõukoguga, K. Rossman üleüldse arutanud. Eeltoodule tuginedes asus kohus käesolevas otsuses seiskohale, et tõendite põhjal oli tegemist K. Rossmani isikliku lubadusega L. A, mille K. Rossman täitis O. P varade arvelt võltsitud arve kasutamisega, mis omakorda tähendab, et O. P. rahasumma väljapetmiseks olid vajalik nii võltsarve kui ka selle käikulaskmine. Selleks, et seda raha saaks soovitud eesmärgil kasutada, pidi K. Rossman arve tehingu kohta saatma raamatupidajale tasumiseks, kinnitades sellega X13 näilikku nõudeõigust O. P vastu. K. Rossman kasutas võltsitud dokumenti kui edastas selle enda poolt kinnitamise järgselt 09.08.2019 R. I äriühingu raamatupidamisse tasumiseks. Pärast K. Rossmani poolt arve õigsuse kinnitamist, tasuti O. P poolt 20.08.2019 X13 kontole 3600 eurot.
7.3.2.Seega on K. Rossman kuritegeliku plaani realiseerimisel võltsitud arve kinnitamise ja selle tasumisele suunamisega, pannud toime kuriteo KarS § 345 lg 1 järgi. KarS § 16 lg 2 alusel
1-21-8803
paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Arvestades, et makse aluseks kasutatud arve 2019497 sisu ei vastanud tegelikkusele K. Rossmani enda juhistel, oli ta teadlik arve võltsitusest, kuid arve käikulaskmise eesmärgiks oli selle alusel saada kasutada O. P varasid kolmanda isiku huvides, mistõttu pani K. Rossman võltsitud dokumendi kasutamise toime kavatsetult.
7.4.Kokkuvõtlikult kohus leiab, et õigusnäivust loova dokumenti võltsimisele kihutamise ja võltsitud dokumendi kasutamisega ning õigusnäivust loovate dokumentide võltsimisega õiguste omandamise eesmärgil, on K. Rossman tegudes KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. III
Ott Suti süüdistus KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 2 ja § 345 lg 1 järgi 8.1 Kriminaalasjas on esitatud süüdistus seoses K. Rossmani kui O. P juhatuse liikme poolt toime pandud omastamiste tegudega, millega oli seotud ka O. P arendusjuht Ott Sutt. O. Sutiga oli sõlmitud 01.01.2017 tööleping nr PP-36 koos allkirjastatud ametijuhendiga ja 01.01.2018 tööleping nr PP-36, millest nähtuvad O. Suti kui arendusjuhi töö sisu ja eesmärk (vt ka 25.05.2021 S. N. O poolt tõendite hulka üle antud O. Suti töölepingud lisasid ja nende muudatusi). Varavastaste süütegudega koos on O. Sutt pannud süüdistuse kohaselt toime ka dokumentide võltsimisele kihutamise ning võltsitud dokumentide kasutamise süüteod.
8.2.O. P arendusjuhil O. Sutil oli alates 07.10.2018 antud volitus allkirjastada O. P nimel kõiki dokumente, mille allkirjastamise õigus on juhatajal. Rahalised kohustused tuli aga eelnevalt juhatuse liikmega kooskõlastada. K. Rossmani ütluste kohaselt oli O. Sutt tema parem käsi (vt 30.11.2022 kohtuistungi protokolli lk 3). O. Sutiga sõlmitud töölepingute järgi oli tema kohustuseks suhtuda tema kätte usaldatud varasse heaperemehelikult ning vastutada ettevõte vara sihtotstarbelise kasutamise ja säilimise eest. Tööülesannete täitmisel tuli O. Sutil juhinduda mh ametijuhendist, mille järgi oli töö eesmärgiks tagada ettevõtte tegevuste areng ja tulemuslik toimimine. Lisaks oli tal keelatud mitte osutada tööandjale konkurentsi lepingu kehtivuse ajal ja mitte töötada ilma tööandja loata konkureerivas äriühingus.
9.1.O. Sutti süüdistatakse dokumentide võltsimisele kihutamises sellega, et ta kallutas tahtlikult L. A. ja I. D koostama enda juhiste järgi tegelikule majanduslikule sisule mittevastavaid arveid. Viie arve osas – nr 2019300, nr 1904, nr 1906, nr 1910 ja nr 1260, on O. Suti poolt toime pandud dokumendi võltsimisele kihutamine ja võltsitud dokumentide kasutamine. KarS § 344 lg 1 näeb kuriteokoosseisu objektiivsete tunnustena ette dokumendi võltsimise, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest.
9.1.1.Asjas on leidnud tõendamist, et X13 esitas O. P. 07.05.2019 arve nr 2019300 summas 76,80 eurot, mis on 15.05.2019 tasutud O. P poolt X13 , millega K. Rossman pani toime omastamise (vt otsuse p 3.1.4). 20.02.2020 nõudekirja nr 3.2-1/4741-1 vastuskirjana saadetud kirjavahetus koos vastusele lisatud arvetega leiab tõendamist, et X13 nimelt väljastatud arve nr 2019300 sisu ei vasta selle tegelikule sisule, sest arvel näidatud töid ei ole O. P. teostatud. Kohtule on esitatud tõendina O. Sutt 22.04.2019 kell 16.12 kiri L. A ja K. Rossmanile, milles O. Sutt kirjutab, et „oleks tarvis maha märgida X (vana kämpingu ala, katastrinumber XXX ) ehitusalad. Minu joonisele on maha märgitavad alad näidatud punaste ringiga“. Pärast tööde teostamist 23.04.2019 kell 22.06 saadetud e-kirjas täpsustas O. Sutt: „Pane arvele selgituseks XX mõõdistustööd“. 22.04.2019 ja 23.04.2019 kirjavahetus kinnitab O. Suti soovi, et O. P nimelt tasutaks süüdistatavaga seotud X projektiga seotud kulud, mille tulemusena koostas L. A.
1-21-8803
O. Suti juhise järgi 07.05.2019 tegelikkusele mittevastava arve 2019300 summas 76,80 eurot, kirjutades sisuks „XX, leping/tellimus 2019TG172“. X aadress on seotud O. P , s.t tegemist on prügila alaga, mille üle ei ole menetluses vaidlust. Tegelikult O. P. X aadressil sellist teenust ei osutatud, ning O. Suti kirjade põhjal on kahtlusteta selge, et tegemist oli X projekti raames tehtavate mõõdistustöödega.
9.1.2.O. Suti poolse I. D võltsimisele kihutamise süüdistusega on K. Rossmani omastamise süüdistuse juures on tõendamist leidnud, et T. L. O on esitanud O. P. 26.04.2019 arve nr 1904 summas 2160 eurot selgitusega „XXX “, mis on 13.05.2019 tasutud, 16.05.2019 arve nr 1906 summas 1080 eurot selgitusega „XXX “, mis on 30.05.2019 tasutud ning 11.07.2019 arve nr 1910 summas 2400 eurot selgitusega „liini ehitustööd“, mis on 29.07.2019 tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna (vt otsuse p 3.1.4). Tõendamist on leidnud, et O. P. selliseid teenuseid ei osutatud, tegemist oli X projektiga seoses tekkinud kulude kandmisega. Kohus on tuvastanud, et I. D koostas arveid G. O juhendamisel ning X projektiga oli seotud O. Sutt. O. Sutt teadis, et arve 1906 sisu on vale, millest teavitas 28.05.2019 SMS-ga K. Rossmani, et viimane arve tasumiseks kinnitaks. Terrassi ehitamise kavatsus leiab kinnitust seoses X projektiga ning hilisem arvete esitamine T. L. O poolt vastava objekti ehitamise eest. Arve nr 1904 ja 1906 tuvastatu põhjal selgub, et kõik kolm T. L. O arvet (lisaks ka arve nr 1910) on koostatud O. P. O. Suti juhendamisel ning tema on olnud isikuks, edastas arved 02.05.2019, 28.05.2019 ja 25.07.2019 O. P raamatupidamisele tasumiseks. Eelnevalt leidis kinnitust asjaolu, et O. Suti eesmärgiks oli X13 arve 2019300 tasumisega maksta X projekti kulude eest O. P raha eest, sarnasel viisil on O. Sutt suunanud tasumisele ka ülejäänud T. L. O arved, mis on omavahel lähedalt seotud.
9.2.O. Suti kaitsja on leidnud, et dokumendis valetamine ei täida KarS § 344 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisu. Kohus leiab, et võltsimiseks saab pidada dokumenti sisult ebaõigete andmete kandmist, mitte üksnes dokumendi järeletegemist ja ümbertegemist (vt lähemalt – RKKKo 3-11-82-01, p 7.1 ja 3-1-1-40-11, p 13). Dokument on inimese mõtteväljendust sisaldav kirjalik akt, mis on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid ning millest selgub selle väljaandja. Nendele tunnustele süüdistuses toodud X13 arve nr 2019300 ja T. L. O arved nr 1904, 1906 ja 1910 vastavad. Dokumenti ebaõigete faktiväidete kandmise kaudu (arve sisuna ebaõige teenuse näitamine) saab kahjustatud dokumendiga seotud käibe usaldusväärsus (vt RKKKo 1-16-5757/65 p 12). Ettevõtjate vahel tasumiseks esitatavad arved evivad selliseid tunnuseid. Arve alusel oli isikul õigus nõuda raha tasumist, mistõttu on kohtu hinnangul süüdistuses välja toodud X13 ja T. L. O arvete puhul KarS § 344 teokoosseisu objektiivses mõttes tegemist dokumentiga, mille abil on võimalik omandada õigusi. Esitatud tõenditest nähtub, et võltsimine seisnes selles, et arvetes märgitud teenuseid O. P. ei osutatud ning tegemist on dokumendi intellektuaalse võltsimisega.
9.3.Kihutamine on KarS § 22 lg 2 määratletud kui teise isiku kallutamine õigusvastasele teole. Kallutamine tähendab tahtluse tekitamist – tulevasel täideviijal tekib tahtlus toime panna süütegu. Kohus on seisukohal, et L. A ja I. D kui täideviijate tegevusest nähtub selgelt neile teo toimepanemisel etteheidetav eesmärk võltsitud arvete koostamisel. L. A. ja I. D koostasid kallutatuna O. Sutilt pärinevatest juhistest teadlikult ja tahtlikult võltsitud dokumendi. L. A. ja I. D olid teadlikud, et teenust, mille eest X13 ja T. L. O arved esitasid, ei osutatud O. P . Ometigi nõustusid nad O. Suti juhiste järgi võltsitud arve koostamisega. Samuti ilmneb O. Suti süüdistusest, et ta kihutas L. A ja I. O tahtlikult võltsitud arvete koostamisele. Seega on O. Sutt pannud toime KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu tunnused.
1-21-8803
10.O. Sutile on esitatud süüdistus selles, et tema kasutas L. A poolt võltsitud X13 arvet 2019300, lastes selle esitada 07.05.2019 O. P raamatupidamisele ning I. O poolt võltsitud T. L. O arveid 1904, 1906 ja 1910, saates need edasi vastavat 02.05.2019, 28.05.2019 ja 25.07.2019 O. P raamatupidamisse tasumiseks. KarS § 345 lg 1 sätestab vastutuse võltsitud dokumendi kasutamise eest üksnes juhul, kui toimepanija tegutses eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Seega tuleb tuvastada võltsitud dokumendi kasutamise eesmärk. Võltsitud dokumendi kasutamine, kui sellega ei kaasne eesmärki omandada õigusi või vabaneda kohustustest, ei ole KarS § 345 lg 1 järgi karistatav (vt RKKKo 3-1-1-77-06, p 7, 1-21-5033, p 13-15).
10.1.X13 võltsitud arve 2019300 alusel teostas O. P ülekanne summas 76,80 eurot (19.06.2020 asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab O. P poolt tasumist X13 ). Ehk tõendamist on leidnud, et O. Suti poolt antud suuniste järgi võltsitud arve alusel ja näiliku tehingu eest kandis O. P raha X13 -le. Ilma arve esitamiseta ei oleks X13 omanud nõuet O. P vastu ning sel juhul puudunuks alus ülekande teostamiseks. Selleks, et seda raha saaks soovitud eesmärgil kasutada, pidi O. Sutt arve tehingu kohta saatma raamatupidajale tasumiseks, kinnitades sellega X13 näilikku nõudeõigust O. P vastu. Pärast arve esitamist kinnitab O. Sutt ka arvel kajastatud tehingu õigsust ning lisab märkuse: „päikesepaneelipargi elektritrassi maha märkimine“. Ehk O. Sutt kasutas võltsitud dokumenti 09.08.2019, edastades selle R. I ehk äriühingu raamatupidamisse. Seejärel kinnitab arve K. Rossman ning see tasutakse X13 -le (vt 30.09.2021 asitõendi vaatlusprotokoll arve nr 2019300 kinnitamise kohta K. Rossmani ja O. Suti poolt enne tasumist). Seega koos võltsitud arve koostamise korraldamisega ning selle kasutamisega, millega O. Sutt kinnitas tehingu õigusust, toetades nii oma käitumisega K. Rossmani tegevust, kes lõpliku heakskiidu summa väljamakseks andis ning O. P rahast ilma jättis.
10.2.T. L. O võltsitud arvete alusel teostas O. P ülekanded T. L. O pangakontole laekumised kokku 5640 eurot järgmiselt: 13.05.2019 makse summas 2160,00 eurot, 30.05.2019 summas 1080,00 eurot ja 29.07.2019 summas 2400,00 eurot (08.10.2020 asitõendi vaatlusprotokoll). Tõendamist on leidnud, et O. Suti poolt antud suuniste järgi võltsitud arve alusel ja näilike tehingute eest kandis O. P raha T. L. O . Ilma arvete esitamiseta ei oleks T. L. O omanud nõudeid O. P vastu ning sel juhul puudunuks alus ülekande teostamiseks. Selleks, et seda raha saaks soovitud eesmärgil kasutada, pidi O. Sutt arve tehingu kohta saatma raamatupidajale tasumiseks, kinnitades sellega T. L. O näilikku nõudeõigust O. P vastu. O. Sutt kasutas võltsitud dokumenti, kui edastas selle pärast kinnitamist kannatanu raamatupidamisele tasumiseks (30.09.2021 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub O. P. esitatud nr 1904, nr 1906 ja nr 1910 kinnitamine K. Rossmani ja O. Suti poolt enne tasumist). Pärast K. Rossmani poolt arve õigsuse kinnitamist, tasus O. P T. L. O 13.05.2019 2160,00 eurot, 30.05.2019 1080,00 eurot ja 29.07.2019 2400,00 eurot. Maksete tegemisel kasutatud arvete nr 2019300, 1904, 1906 ja 1910 sisu ei vastanud tegelikkusele, sest O. Suti juhendamisel olid need arvetele kantud ebaõiged andmed tehingu tegeliku majandusliku sisu kohta. O. P. raha saamiseks olid vajalikud nii võltsitud arved kui ka nende esitamine kannatanule. Seega on O. Sutt käitunud kuritegeliku plaani realiseerimisel võltsitud arvete kinnitamisel ja nende tasumisele suunamisel, pannud toime võltsitud arvete kasutamise, mis kvalifitseeritav KarS § 345 lg 1 järgi.
11.O. Sutti süüdistatakse selles, et ta kihutas X15 juhatuse liiget M. R koostama enda juhiste järgi tegelikkusele mittevastavat arvet. Selle süüdistusega seoses on K. Rossmani omastamise süüdistuse juures on tõendamist leidnud (vt otsuse p 3.6), et X15 esitas O. P. 31.07.2019 arve 1260 summas 1698,00 eurot selgitusega „reduktor ja liini tugirull“. Tegelikult O. P neid tooteid ei saanud, vaid nimetatud arve alusel maksti läbi X15 pangakonto kulud, mis olid seotud E. O.
1-21-8803
sõiduki remonttöödega. E. O. kasutuses olnud auto remondi arved edastati läbi erinevate äriühingute, mida kinnitavad erinevad arved ja kirjavahetused, samuti K. Rossmani antud ütlused (03.01.2023 kohtuistungi protokoll al lk 35).
11.1.E. O. kasutuses olnud sõiduki Kia Sportage remondikulu arve esitati esmalt O. P. Pärast seda, kui kannatanu raamatupidamises ei kinnitatud arve summas 1668 euro tasumist, siis esitas X7 sama sisuga arve nr 190220 11.07.2019 X15 . 02.12.2019 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldakse aadressidel X ja X olevat kirjavahetust ja dokumente, millest nähtub, et O. Sutt oli teadlik X7 11.07.2019 arve 190220 saamisest ja tasumisest. O. Sutt selgitas X15 töötanud S. U, et arve tuleb teha O. P . Pärast seda esitas X15 arve O. P , mille sisuks oli märgitud selgitusena – „reduktor ja liini tugirull.“ Seega toimus O. Suti juhistel arve ebaõige sisuga arve koostamine, mis esitati O. P , et tekitada näiline õigus nõuda raha maksmist kauba eest. Tunnistajana üle kuulatud S. U ütluste järgi oli arvel märgitud reduktor ja liini tugirull kannatanule üle antud, mis ei vasta kohtu hinnangul tõele, sest need ütlused ei haaku kuidagi eelviidatud kirjavahetusega, mistõttu tulevad ütlused selles osas ebausaldusväärsena kõrvale jätta. Kohus leiab, et tegelikult maksti X15 arve alusel kannatanu raha eest kinni E. O. auto remont. Kohtu hinnangul on süüdistuses välja toodud X15 arve puhul on KarS § 344 lg 1 teokoosseisu objektiivses mõttes tegemist dokumentiga, mille abil on võimalik omandada õigusi. Süüdistuses ei ole kasutatud sõnastust „intellektuaalselt“, kuid süüdistuse kirjeldusest nähtub selgelt, et võltsimine seisnes selles, et arves märgitud teenust ei osutatud ning tegemist on just dokumendi intellektuaalse, mitte materiaalse võltsimisega. Kihutamine on KarS § 22 lg 2 määratletud kui teise isiku kallutamine õigusvastasele teole. Kallutamine tähendab tahtluse tekitamist – tulevasel täideviijal tekib tahtlus toime panna süütegu. Kohus on seisukohal, et M. R (Äriregistri väljavõtte kohaselt on isik olnud X15 , uue nimega X73 , registrikood XXX , juhatuse liige alates 18.07.2017 kuni 12.08.2020) kui täideviija tegevusest nähtub selgelt talle teo toimepanemisel etteheidetav eesmärk võltsitud arve koostamisel. M. R koostas kallutatuna O. Sutilt saadud juhistest teadlikult ja tahtlikult võltsitud dokumendi. M. R oli seejuures teadlik, et teenus, mille eest X15 O. P. arve esitas, ei osutatud O. P. Tegemist oli arve esitamisega läbi X15, et E. O. sõiduki remonttööd saaksid tasutud O. P varade arvelt. Ometigi nõustus M. R O. Suti juhiste järgi võltsitud arve koostamisega. Samuti ilmneb O. Suti süüdistusest, et ta aitas tahtlikult kaasa võltsitud arve koostamisele, andes selleks M. R e vajalikud arve koostamiseks vajalikud andmed.
11.2.O. Sutti süüdistatakse selles, et ta kasutas M. R e poolt võltsitud X15 31.07.2019 arvet 1260 summas 1698,00 eurot, lastes selle M. R el esitada 14.08.2019 O. P raamatupidamisele. KarS § 345 lg 1 sätestab vastutuse võltsitud dokumendi kasutamise eest üksnes juhul, kui toimepanija tegutses eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Seega tuleb tuvastada võltsitud dokumendi kasutamise eesmärk. Nimetatud võltsitud arve alusel teostas O. P ülekande X15 (07.10.2019 asitõendi vaatlusprotokolli arve tasumise kohta O. P poolt). Tõendamist on leidnud, et O. Suti poolt antud suuniste järgi võltsitud arve alusel ja näiliku tehingu eest kandis O. P raha X15 . Ilma arve esitamiseta ei oleks X15 omanud nõuet O. P vastu ning sel juhul puudunuks alus ülekande teostamiseks. M. R esitas 14.08.2019 arve O. P raamatupidamisele. Vaatamata kirjeldatule kinnitas arve saabumisel selle õigsust O. Sutt, märkides 21.08.2019 Omniva e-teenindusse, et tegemist on objektiga „PV 198 ehitusliin“ (30.09.2021 asitõendi vaatlusprotokoll, lisa 2). Selleks, et seda raha saaks soovitud eesmärgil kasutada, pidi O. Sutt arve tehingu kohta saatma raamatupidajale tasumiseks, kinnitades sellega X15 näilikku nõudeõigust O. P vastu. Seejärel kinnitas arve K. Rossman ning 29.08.2019 tasuti arve O. P nimelt (vt otsuse p 3.6). Seega koos
1-21-8803
võltsitud arve koostamise korraldamisega ning selle kasutamisega, millise tegevusena O. Sutt kinnitas tehingu õigusust, toetas ta oma käitumisega K. Rossmani tegevust, kes lõpliku heakskiidu summa väljamakseks andis ning O. P varadest ilma jättis. Arvestades, et makse aluseks kasutatud arve nr 1260 sisu ei vastanud tegelikkusele O. Suti enda juhistel, oli ta teadlik arve võltsitusest. O. P. rahasumma kättesaamiseks oli aga vajalik nii näilise arve kui ka selle käikulaskmine. Seega on O. Sutt käitunud kuritegeliku plaani realiseerimisel võltsitud arve kinnitamise ja selle tasumisele suunamisega, täitnud KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritud võltsitud arve kasutamise kuriteo objektiivse koosseisu tunnused.
12.1.O. Sutile esitatud arvete võltsimisele kihutamise süüdistuse episoodide osas leiab kohus, et L. A, I. D ja M. R koostasid teadlikult ja tahtlikult tegelikkusele mittevastavad arved O. Suti soovil, O. Suti eesmärkidega kasutada O. P varasid kolmandate isikute huvides, so O. Suti endaga seotud X projektiga kulude hüvitamiseks või E. O. sõidukite remondikulude hüvitamiseks. O. Suti eesmärgiks oli sellise sisuga arvete alusel kanda O. P. varad kolmandatele isikutele. Kuna O. Suti eesmärgiks oli suunata L. A, I. O ja M. R t koostama valeandmetega arveid, on O. Sutt ka dokumentide võltsimisele kihutamised, s.o KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 1 ja 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, pannud toime kavatsetult.
12.2.Samuti on O. Sutt võltsitud arvete kinnitamise ja nende tasumisele suunamisega, pannud toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Arvestades, et makse aluseks kasutatud arvete nr 2019300, nr 1904, nr 1906, nr 1910 ning nr 1260 sisu ei vastanud tegelikkusele O. Suti enda juhistel, oli ta teadlik arvete võltsitusest. Arvete kasutamise eesmärgiks oli nimetatud dokumentide alusel saada kasutada O. P varasid kas O. Suti endaga seotud X projektiga kulude hüvitamiseks või E. O. ja K. Rossmani sõidukite remondikulude hüvitamiseks, mistõttu pani O. Sutt võltsitud dokumentide kasutamise kuriteod toime kavatsetult. Siinjuures kohus osutab, et tagajärg ei ole KarS § 345 lg 1 sätestatud kuriteo koosseisuliseks tunnuseks ning seega võltsitud dokumendi kasutamine on lõpule viidud juba dokumendi esitamisega, mitte alles esitamisel silmas peetud eesmärgi saavutamisega.
13.Dokumentide võltsimisele kihutamisega ja võltsitud dokumentide kasutamisega õiguste omandamise eesmärgil on O. Sutt tegudes KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 1 ja 2 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuriteokoosseisude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. IV
KarS § 2172 lg 1 järgi esitatud süüdistusest
14.Kristo Rossmannile ja Ott Sutile on esitatud süüdistus usalduse kuritarvitamises, mis seisnes selles, et K. Rossman on O. P juhatuse liikmena ja O. Suti kaasaaitamisel sõlminud ajavahemikul 16.11.2015 kuni 15.10.2019 X1 kahjulikel tingimustel lepingud, mis tekitasid kannatanule O. P. varalist kahju kokku 133 271,49 eurot. KarS § 2172 lg 1 tunnistab karistatavaks seadusest või tehingust tuleneva teise isiku vara käsutamise või teisele isikule kohustuse võtmise õiguse ebaseadusliku ärakasutamise, kui sellega on tekitatud suur varaline kahju ja kui puudub KarS §-s 201 sätestatud kuriteokoosseis. O. P varalisi huve kahjustavaid lepingud olid süüdistuse kohaselt sõlmitud X1 (12872709, uue nimega X21 ; edaspidi: X1 ) ja X2 kasuks. KarS § 2172 lg 1 alt 1 sätestab seadusest või tehingust tuleneva teise isiku vara käsutamise või teisele isikule kohustuse võtmise õiguse ebaseaduslik ärakasutamine, mis on oma olemuselt nn ärakasutamiskoosseis (vt lähemalt – RKKKo 3-1-1-4-08, p 25). Süüdistatavate pädevus
14.1.Süüdistatav Kristo Rossman oli kannatanu O. P (registrikood XXX ) ainus juhatuse liige oli ajavahemikul 14.01.2014 kuni 08.11.2019 Kristo Rossman (vt - Äriregistri teabesüsteemi väljatrükk). Puudub vaidlus selles, et K. Rossmanil oli nii lepingust, kui ka ÄS § 180 lg 1, § 181
1-21-8803
lg 1 ja 2 ja § 183 sätestatud õigused käsutada O. P vara ja sõlmida lepinguid, mis õigustas süüdistatavat K. Rossmani kannatanule O. P. siduvaid kohustusi võtma. K. Rossmani kohustuseks oli majandustegevuse juhtimine, sh oli õigus O. P vara käsutamiseks ja osaühingu nimel tehingute tegemiseks. Süüdistatava K. Rossmani ja kannatanu O. P vahel sõlmitud juhatuse liikme lepingus oli kindlaks määratud juhatuse liikme lojaalsuskohustus. Juhatuse liige peab olema O. P. lojaalne ja oma töökohustusi täites tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil (vt - otsuse p 1.1.). Juhatuse liikme lepingu VII peatükis oli juhatuse liikme suhtes kehtestatud konkurentsikeeld, lepingu punktide 7.1.1. kuni 7.1.3. ei tohtinud juhataja nõukogu kirjaliku nõusolekuta töötada O. P tegevusalal ega olla O. P samal tegevusalal tegutseva teise äriühingu osanik ja juhtorgani liige.
14.2.Ott Sutt asus O. P. tööle 28.06.2010 keskkonnaspetsialisti ametikohale, mil temaga sõlmiti tööleping nr PP-27. Ott Suti töölepingut muudeti 01.01.2011, 01.06.2011 ja 01.09.2011 ning sõlmiti materiaalse vastutuse leping. 01.08.2014 sõlmiti O. Sutiga tööleping nr PP-36, mille järgi asus Ott Sutt tööle arendusjuhi ametikohal, mille juurde kuulus arendusjuhi ametijuhend. 01.02.2015 sõlmiti O. Sutiga tööleping nr PP-36, mida muudeti 01.01.2016. 01.01.2017 sõlmiti Ott Sutiga tööleping nr PP-36, mille juures on arendusjuhi ametijuhend. 01.01.2018 sõlmiti Ott Sutiga tööleping nr PP 36, mida muudeti 01.01.2019. Sõlmitud töölepingute kohaselt tegutses O. Sutt alates 01.08.2014 arendusjuhina, kelle õigused ja kohustused tulenesid temaga sõlmitud töölepingust. Töölepinguga oli O. Sutile sätestatud kohustus tegutseda O. P huvides lojaalselt ning tagama osaühingu areng ja tulemuslik toimimine. O. Sutil oli keelatud töölepingu p 3.6 alusel osutada tööandjale konkurentsi lepingu kehtivuse ajal ja mitte töötama ilma tööandja loata konkureerivas äriühingus (vt - otsuse p 1.2.).
14.3.O. P nõukogu liikme U. N ütluste järgi ei ole süüdistatavad K. Rossman ja O. Sutt teada andnud oma seostest, sh majanduslikest huvidest X1 (vt IV kd, tl 83). Süüdistatavatele etteheidetavad tehingud
15.Süüdistuse järgi on O. Sutt on aidanud kaasa O. P juhatuse liikmel Kristo Rossmanil ebaseaduslikult ära kasutada O. P vara käsutamise õigust ning võtta äriühingule varalisi kohustusi, millega on tekitatud kannatanule O. P. kahju vähemalt suures ulatuses.
15.1.Süüdistatavatele heidetakse ette kannatanule O. P. 133 271,49 euro suuruse kahju tekitamist, mis liigituvad kolmeks: 1) K. Rossman on O. Suti kaasaaitamisel sõlminud X1 järgmised lepingud: X1 ja O. P vahel on ajavahemikul 16.11.2015 kuni 01.10.2019 sõlmitud järgmised jäätmekäitlusega seotud lepingud: • 16.11.2015 sõlmiti leping P-15015, mille p 1.2 määrati jäätmete vastuvõtu hinnad, sh: - segaolmejäätmed (20 03 01) 29 eur/tonn - ehitus- ja lammutusjäätmed (17 09 04) 25 eur/tonn. Lepingu allkirjastas K. Rossman. • 01.04.2016 sõlmiti leping P-16021, mille p 2.4 määrati jäätmete vastuvõtu hinnad, sh: - segaolmejäätmed (20 03 01) 29 eur/tonn - ehitus- ja lammutusjäätmed (17 09 04) 25 eur/tonn Lepingu allkirjastas K. Rossmani volituse alusel I. S. . • 01.07.2017 sõlmiti leping P-16021, mille p 2.4 määrati jäätmete vastuvõtu hinnad, sh: - segaolmejäätmed (20 03 01) 29 eur/tonn - ehitus- ja lammutusjäätmed (17 09 04) 28 eur/tonn Lepingut muudeti 01.09.2019 (lisa 1) ja 01.10.2019 (lisa 2). Lisa 1 nägi ette muutuse punktis 2.3 ning lisa 2 alusel muudeti punkti 2.4 ning korrigeeriti jäätmete vastuvõtu hinda, sh järgmiselt: - olmejäätmed (20 03 01) 55 eur/tonn - ehitusjäätmed (17 09 04) 39 eur/tonn Lepingu allkirjastas K. Rossmani volituse alusel I. S. , lisad on allkirjastanud A. N. O. .
1-21-8803
2) K. Rossman allkirjastas 29.06.2016 volituse, mille järgi said O. P nimelt sõlmida E. O. ja U. S. X2lepinguid vara rendiks ja/või ostuks. Samuti garanteeris O. P tasumise vastavalt lepingu tingimustele. O. P nimelt sõlmiti järgmised rendilepingud (26.06.2020 vaatlusprotokoll): - 26.09.2016 sõlmis E. O. O. P esindajana rendilepingu 117666, - 31.05.2017 sõlmis U. S. O. P esindajana rendilepingud 134420 ja 134418, - 26.07.2017 sõlmis E. O. O. P esindajana rendilepingu 139811. O. P tasuda K. Rossmani poolt antud volikirja tõttu kokku 4148,43 eurot. 3) Samuti K. Rossman koos O. Sutiga kahjustas O. P huve sellega kui 05.12.2018 ja 26.06.018 tühistati kaks E. O. prügiveoga seotud arvet kokku summas 703,06 eurot.
15.2.Kriminaalasjas ei ole vaidlust, et O. P ja X1 vahel on ülalnimetatud tingimustel sõlmitud süüdistuses nimetatud lepingud. Tehingute toimumist tõendavad suulistest tõenditest Kristo Rossmani, I. S , U. S , E. O. ja G. R ütlused ja dokumentaalsetest tõenditest on kohtule esitatud ülalnimetatud lepingud. Vaidlust ei ole selles, et süüdistuses nimetatud lepingute sõlmimisel esindas O. P juhatuse liige K. Rossman või tema volitatud isik. Karistusõigusliku hinnangu andmisel ei ole iseenesest oluline, kas O. P ja X1 vaheliste tehingute tegemisel esindas kannatanut K. Rossman või tema volitatud isik. Oluline on see, kas süüdistataval oli O. P esindajana lepingutingimuste kujundamisel endaga seotud äriühinguga huvide konflikt ning kas süüdistatav käitus süüdistuses märgitud tehinguid tehes kannatanu suhtes majanduslikult ebaotstarbekalt.
15.3.Süüdistatavate kaitsjad on leidnud, et asjas ei ole tõendatud: 1) süüdistatavad on seotud X1 majandustegevusega (sh isiklik huvi), 2) X1 sõlmitud lepingud on O. P kahju tekitanud ja 3) O. Sutt ei ole osutanud kaasabi K. Rossmani poolt lepingute sõlmimisele, millega lepiti kokku X1 vastu võetavate jäätmete hind. X1 seotusest süüdistatavatega
16.1.X1 (registrikood 12872709, uue nimega X21 ) juhatuse liige oli alates 30.08.2015 M. E . Kohtuistungil on M. E andnud tunnistajana ütluseid selle kohta, et X1 tegevuseks on olnud jäätmete käitlemine. Klientide jäätmed viidi peamiselt O. P . Tunnistaja sõnul on O. Sutt tema hea sõber, kes on olnud talle osaühingu juhtimisel abiks. O. Suti toetust on tal vaja läinud jäätmealaste küsimustega, sh jäätmelubade- ja aruannete koostamisega, samuti juhendas O. Sutt O. P prügilas X1 töötajaid. Asjaolu, et O. P. on O. Sutt andnud töölistele ülesandeid selgub tunnistaja H. K ütlustest, kelle sõnade kohaselt ta töötas X1 osalise tööajaga, teostades ehitustöid. Tööülesandeid andis H. K Ott Sutt, viimane maksis ka tunnistajale töötasu. Kohtule esitatud M. E ja O. Suti vahelisest e-kirjavahetusest nähtub (vt 02.12.2019 asitõendi vaatlusprotokoll), et O. Sutt korraldas X1 majandustegevust. 12.06.2016, 04.10.2016 ja 13.12.2016 soovib O. Sutt saada X1 kulude andmeid ja annab M. E le teada, kuhu peab saatma tšekid, et need jõuaksid raamatupidamisesse. Lisaks selgub 06.08.2017 saadetud e-kirjadest, et O. Sutt saadab andmed M. E arvete koostamiseks ning 31.07.2017 ja 24.08.2017 suhtleb M. E O. Sutiga X1 tööliste küsimuses, paludes seejuures, et O. Sutt teeks ära töötajate palgaarvestuse. E-kirjavahetust on veelgi, mis kinnitab O. Suti kandvat rolli X1 majandustegevuses, nt 23.11.2017 annab aga O. Sutt M. E teada, et viimane peab allkirjastama ühe dokumendi ja talle tagasi saatma, kuna „ostsin ühe veoka liisingust välja“. 24.11.2017 ja 12.12.2017 ekirjavahetusest nähtub, et M. E annab O. Sutile ülevaate X1 majandustegevusest, edastades kulude ülevaate. 04.06.2019 O. Suti kirjast selgub see, et ta paneb kokku arveid O. P. esitamiseks. 11.03.2018 vastab aga O. Sutt jäätmete hinnakirja koostamise palvele, kus märkis „panin punasega oma märkused ja lisad, kriipsutasin läbi need, mida me ei taha, ei tohi, ei ole mõtet avalikku hinnakirja lisada.“ 04.11.2019 vaatlusprotokoll nähtub, et 11.01.2019 ja
1-21-8803
03.07.2019 teavitab M. E O. Sutti detsembri ja jaanuari sõidukilomeetritest. Väheoluline ei ole ka asjaolu, et 01.09.2019 e-kirjavahetusest leiab kinnitust O. Sutt poolt Keskkonnaametiga X1 nimelt asjaajamist jäätmeloa saamiseks. Nendest e-kirjadest nähtub, et O. Sutt korraldas X1 majandustegevust. E-kirjadele saab tuge pealt kuulatud kõnedest. Jälitusprotokollist nähtuvad 25.04.2019 ja 26.04.2019 O. Sutti kõned I. D, et osta X1 materjale, samuti on 08.05.2019 ja 26.06.2019 O. Suti kõned M. E, et arutada tehingu üksikasjade üle. O. Sutt on olnud X1 tegelik juht, sest tal oli ka osaühingu esindusõigus. Nimelt nähtub 18.11.2019 vaatlusprokolli lisadest 35, 36 ja 38, et X76 esitab arve X1 , mille kontaktisikuks on Ott Sutt. 04.11.2019 asitõendi vaatlusprotokollist selgub, et O. Suti arvutis on X1 tähtajatu volikiri, mille järgi võis O. Sutt esindada X1 ja allkirjastada kõiki lepinguid. Seega on asjas leidnud veenvalt tõendamist, et Ott Sutt võis X1 nimel teha tehinguid, seejuures otsustas, millised lepingud sõlmitakse ja mida arvetele märkida, mistõttu oli süüdistatav O. Sutt X1 faktiliseks juhiks. M. E polnud selle äriühingu ainukene juht ja kasusaaja, vaid pigem reatöötaja ja variosanik ning -juhataja, kelle ülesandeks oli varjata osaühingut tegelikult juhtivaid inimesi.
16.2.Tunnistajana üle kuulatud L.M ütluste kohaselt osutas ta X1 2016 kuni 2019 raamatupidamisteenust. X1 raamatupidamisteenuse osutamiseks on temaga ühendust võtnud O. Sutt, kes oli tunnistaja L. M ütluste kohaselt osaühingu kontaktisikuks. Tunnistaja sõnade kohaselt sai ta aru, et nii O. Sutt kui ka M. E tegelesid X1 , kuid probleemide korral suhtes x O. Sutiga, mida kinnitavad ka jälitusprotokollis kajastuvad kõned 17.05.2019, 20.05.2019, 02.07.2019 ja 23.08.2019 O. Suti ja L. M vahel. O. Suti seoseid X1 kinnitab tunnistaja K. E , kelle ütluste kohaselt suhtes ta X1 töötades O. Sutiga, kes andis talle tööjuhised ja töötasu sularahas kätte. Kohus nõustub prokuröriga, et X1 raamatupidamisest nähtuvad tehingud O. Suti lähedaste isikutega (vt 22.07.2021 asitõendi vaatlusprotokolli). Tehingud, mis viitavad O. Suti seotusele: 01.02.2016 müüs D. B X1 Renault Kangoo summas 700 eurot, mida hakati edasi rentima O. P. tasuga 120 eurot kuus ning müüdi 01.03.2017 O. P. 400 euroga; O. Sutt on müünud 24.02.2019 kõvaketta ja akulaadija; X60 , mida on lepingu järgi esindanud O. Suti K. A , müüs 01.05.2016 X1 sõiduki Mercedes Benz Vito hinnaga 2800 eurot, mis renditi edasi O. P. maksumusega 250 eurot kuus; 22.12.2015 müüs aga V. O äriühingule murutraktori, käru ja muruniiduki. Seega tegi O. Sutt oma tehinguid, mille eest maksti X1 raha eest.
16.3.Asjas on leidnud tõendamist, et O. Sutt omas juurdepääsu X1 SEB Pank AS-is asuvale pangakontole XXX. O. Sutil oli alates 21.09.2015 kuni 10.09.2019 ärikliendi internetipanga kasutamisõigus ning ajavahemikul 06.11.2017 kuni 09.11.2019 oli O. Suti kasutuses osaühingu pangakaarti. X1 pangakontolt nähtub O. Suti poolt 10 494 euro makse kinnitamine AS-le Swedbank Liising, mis nähtub 05.11.2021 vaatlusprotokolli lisana AS SEB Pank 04.09.2019 vastusest. Seega võis O. Sutt käsutada X1 rahalisi vahendeid. O. Sutt oli ka X1 Swedbank AS teleteenuste lepingusse lisatud 01.07.2019 kuni 19.09.2019. Pangakaart olemasolu O. Sutil kinnitab 28.10.2017 kiri M. E le küsimusega „kas sa tellisid mulle uue pangakaardi ära?“ 07.09.2015 on e-kiri M. E O. Sutile, millega antakse O. Sutile teada, et „ma proovin mingi moment netipanga koodikaardid ära teha, siis saad need ka!“ O. Sutil on saanud kasutada X1 pangakontosid (04.08.2020 nr A09.04-200-01.01/1588-2 Swedbank AS ja 06.08.2020 nr 26363823 AS SEB Pank vastus). Eeltoodus puudub ka vaidlus, sest M. E on selgitanud, et võis X1 raha kasutada. Kohus leiab, et eelnevast e-kirjavahetusest ja kõnedest tulenevalt ei ole tõene M. E poolt väidetu, et O. Sutt võis osta hädavajalikke asju, nt töölistele kindaid, sest tõenditest nähtub, et O. Sutt juhtis X1 majandustegevust.
16.4.X1 rahaliste vahendite kasutamise puutumus K. Rossmanil. 04.11.2019 vaatlusprotokollist nähtub, et O. Sutt on 15.06.2018 saatnud e-kirja K. Rossmanile X1 ja X9 vahelise laenulepingu. Sama lepingu saadab E. O. K. Rossmanile, kes saadab selle edasi O. Sutile (25.11.2019 vaatlusprotokoll, 3.35 ja 3.36). Jälitusprotokollist nähtub O. Suti ja K. Rossmani 22.04.2019 kõne, milles O. Sutt ütleb: “Ma maksan sulle X1 rahadest ära, või on ... või võtad O. P alt
1-21-8803
välja ja annab kaasa, või kuidas see kõige mõistlikum sinu arust teha oleks? /.../ Ma arvan, et peame sulas andma, jah, pärast hakka neid kuradi kuidas...jaurama. Asi on käes, asi on korras, pärast dokumentide tegemine lihtne pärast.“ Seega oli K. Rossman teadlik O. Suti poolt X1 majandustegevuse juhtimisest. Veelgi enam, O. Sutt jagas X1 arvele laekunud raha K. Rossmaniga, pidades selle üle arvestust, kui palju on ta ise ja K. Rossman saanud raha kasutada (vt põhjendusi otsuse p 31.1). 16.5 K. Rossman andnud ütluseid, et ta on saanud X1 finantsabi, mis seisnes laenus või tema eest ootamatute kulude eest tasumises. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et X1 tegutses O. Sutt juhtimise ja kontrolli all, kelle tegevust toetas K. Rossman. Süüdistatavate ja X1 majanduslikud huvid langesid kokku, sest süüdistatavad oli selle osaühingu tegelikud kasusaajad. Seega oli X1 sisuliselt nn puukfirma, mille abil süüdistatavad K. Rossman O. P juhatuse liikmena ja O. Sutt arendusjuhina toimetasid osa äriühingu potentsiaalsest tulust enda kontrolli alla. X1 said O. Sutt ja K. Rossman võimaluse viimase tulust saada endale hüvesid (vt ka otsuse 49.4 ja 50.1.). Hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumine
17.1.Ärakasutamiskoosseisu aluseks on kannatanu ja teo toimepanija vahel seaduse või tehingu alusel tekkinud tsiviilõiguslik või avalik-õiguslik suhe, mis õigustab teo toimepanijat alternatiivselt, kas mingit kannatanule kuuluvat vara käsutama või kohustusi võtma. Koosseisupäraseks teoks on eeskätt sisesuhte tingimusi rikkuva tehingu sõlmimine (vt RKKKo 3-1-1-63-14, p 14.1). Süüdistus kohaselt kahjustasid X1 sõlmitud lepingud O. P huve põhjusel, et O. P juhatuse liige K. Rossman on O. Suti kaasaitamisel sõlminud X1 jäätmete vastuvõtmiseks põhjendamatult madala kokkuostu hinnaga lepingud. Kohtuistungil on tunnistajana üle kuulatud O. P töötaja H. E , kelle ütluste kohaselt ütles talle jäätmete hinna O. Sutt. 20.09.2019 Ott Suti poolt G.R saadetud e-kirjale „Ed: Hindade korrigeerimised“, kus Ott Sutt on selgitanud, et X1 tuleb sõlmida uus leping ning on toonud välja uued hinnad alates 01.10.2019. Tunnistajal G. R näidati kohtuistungil 20.09.2019 e-kirjavahetust O. Sutiga, mille põhjal tunnistaja kinnitas kohtule, et selle e-kirja põhjal korrigeeriti X1 sõlmitud lepingus ette nähtud jäätmete kokkuostu hindasid. Selle tulemusena tõsteti X1 hinda 11 euro võrra. Tunnistajana üle kuulatud S.V ütluste kohaselt oli O. Sutt isikuks, kes andis sisendi lepingute koostamiseks (sh vastuvõtuhinnad), mis oli tema pädevuses. Kohus leiab, et on tõendatud O. Suti poolt jäätmete vastuvõtu hinna kindlaksmääramine, millega osutas K. Rossmanile ainelist ja füüsilist kaasabi kuriteo täideviimisel.
17.2.O. P juhatuse liikmena oli K. Rossman TsÜS § 34 lg-st 1 ja TÜS § 55 lg-st 1 ning §-st 58 tulenev O. P vara käsutamise ja O. P. kohustuse võtmise õigus. Selle õiguse kasutamisel pidi K. Rossman muu hulgas järgima TsÜS §-s 35 ette nähtud juriidilise isiku juhtorgani liikme üldisi kohustusi, s.t täitma oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalne. TsÜS §-s 35 ette nähtud juhatuse liikme üldisest hoolsuskohustusest tulenev käitumisstandard eeldab eeskätt seda, et äriühingu juhatuse liige toimiks ühingule majanduslikult kõige otstarbekamal viisil (vt ka RKTKo 3-2-1-41-05, p 31; RKKKo 3-1-1-61-09, p 16.2 ja 3-1-1-43-13, p 27).
17.3.Ott Sutt oli temaga sõlmitud töölepingute alusel O. P arendusjuhiks (vt otsuse p 1.2.). Töölepingu nr PP-36 p 3.6 järgi oli O. Suti kohustuseks mitte osutama O. P. konkurentsi töölepingu kehtivuse ajal ja mitte töötama ilma tööandja loata konkureerivas äriühingus (III kd, tl 184jj). Lepingu p 2.4. kohaselt andis tööülesandeid ja kontrollis nende täitmist O. P juhataja K. Rossman.
18.1.Süüdistuse kohaselt oli K. Rossman võtnud O. P juhatajana sõlmitud lepingute alusel kohustuse võtta X1 vastu jäätmeid võimalikult madala hinnamääraga, seeläbi sai X1 kehtestada oma klientidele jäätmete vastuvõtu hinna, mis oli O. P hinnakirjast soodsam (vt otsuse p 24.1). X1 tekkis põhjendamatu majanduslik eelis, mis kahjustas kannatanu O. P varalisi huve, sest
1-21-8803
kannatanu ei saanud X1 jäätmete eest õigustatud tasu ja kaotas kliente, kes oleks toonud jäätmed ilma vahenduseta O. P .
18.2.O. P on kehtestanud nn väravatasu kõigile klientidele, kes soovivad prügi ära anda, kuid pikaajalistele klientidele kehtivad kokkuleppehinnad. Kohtuistungil üle kuulatud O. P endise nõukogu liikme E. O. ütluste kohaselt oli juhatus vaba hinnakokkuleppeid tegema. Hind sõltus K. Rossmani, L. O ja S. N. O ütluste järgi sellest, kui oluline on lepinguline klient O. P jaoks jäätmete mahtu ja koostist arvestades. Kliente on võimalik võrrelda O. P. toodud jäätmete koguse ja jäätmeliigi järgi, mida on võimalik tuvastada jäätmekoodi järgi. Kohtule on esitatud kannatanu poolt koostatud tabelid, millest nähtuvad andmed selle kohta, millised ettevõtjad on olnud süüdistuses nimetatud perioodil aastatel 2016. kuni 2019. kannatanu lepingulised kliendid. O. P finantsjuht S. V on andnud tunnistajana ütluseid, mille kohaselt on kahju käsitluse aluseks koostatud tabelis võtnud aluseks kannatanu lepinguliste klientide pingerea sisendkäibe alusel. Pingereast selgus kliendi olulisus O. P jaoks, st kui suure osakaalu käibest on klient käibest andnud. Mida olulisem on klient kannatanu jaoks, seda soodsamat vastuvõtu hinda saab ka pakkuda. Täiendavalt lisati tabelisse raamatupidamisprogrammist Tresoor klientide arvetelt kanded sega- ja olmejäätmete kohta ning kaalumaja andmetest saadi kannatanule üle antud jäätmete kogused. O. P klientide jäätmete ühe tonni hinna arvestamisel võeti aluseks aasta jooksul tarnitud jäätmekogused kokku, mis on jagatud O. P väljastatud arvetes toodud summadega. S. V ütluste järgi olid kannatanu kõige olulisemad kliendid – X20 (2019. a 23%) ja X64 (2019. a 11%), mis on kõige enam jäätmeid kannatanule toonud, arvestades nendega seotud käibe mahtu, millest kujuneb iga kliendiga kokkulepitud kokkuostu hind. X1 oli tunnistaja S. V sõnul üldises pingereas 12.ndal kohal, mis omas ca 1% O. P käibest. Tabeli järgi oli vaadeldaval perioodil X1 kõige madalam ehitusjäätmete (17 09 04) ja segaolmejäätmete (20 03 01) hind, mille hind oli vastavalt ca 28 eurot ja 30 eurot tonni kohta, mis oli madalam X20 ja X64 pakutud hinnast samal ajavahemikul. Kaitsjad on leidnud, et X1 ei oleks saanud küsida kõrgemat hinda, sest prioriteediks oli ehitusjäätmete käitlemise mahu suurendamine. O. P eesmärgiks oli arengukava kohaselt ehitusjäätmete sorteerimise võimekuse tõstmine, kuid kohus ei nõustu sellega, et X1 väiksemas vastuvõtu hinnas kokkuleppimine saanuks neid eesmärke täita. Tunnistajana üle kuulatud K. R ütluste kohaselt, mida suurem jäätmete voog, efektiivsem käitlemine, siis olid ka kulud madalamad ühiku kohta. X1 jäätmete maht oli kannatanu jaoks, võrreldes oluliste klientidega liiga väike, et pakkuda madalat hinda. Teiseks, kui K. Rossman ja O. Sutt ei oleks teinud tehinguid X1 vahendusel, vaid vahetult kannatanu nimel, siis oleks kannatanu saanud klientidelt ka suuremat tasu küsida. Seega ei ole usutav K. Rossmani väide, et X1 oleks läinud mõne O. P konkurendi juurde oma prügi pakkuma, kui oleks kohaldatud kõrgemat kokkuostu hinda.
18.3.Kaitsjad on leidnud, et S. V ei ole tabelite koostamisel lähtunud tegelikult üle antud jäätmete kvaliteedist, sestap ei kajasta tabel X1 võrreldavaid hindu. Kohtuistungil on S. V andnud kaitsjate küsimustele vastuseid, mille järgi ta ei ole olnud juures, kui X1 kaupa toodi, kuid antud juhul ei oma see ka tähtsust. O. P määrati hinnad lepingus, mis ei sõltunud sellest, milliseid jäätmeid parasjagu platsile toodi. Tabelis on võetud arvesse lepinguliste klientide segaolme- ja ehitusjäätmete hinda, mida on võrreldud teiste klientidega – nii on selgunud keskmine hind. Seega ei ole kohtu hinnangul põhjust kannatanule ette heita, et tekitatud kahju arvestamisel on võetud arvesse peamised kliendid, kes on X1 võrreldavaid jäätmeid kannatanule toonud.
Ehitus- ja lammutusjäätmed
19.Eelnimetatud tabelist nähtuvad aastate alates 2016. kuni 2019. lõikes andmed ehitusjäätmete hinnad ja kogused olulisemate klientide järgi, millest nähtub ehitusjäätmete vastuvõtu hind oli 69
1-21-8803
X20 oli 32 eurot tonn ja X64 36 eurot tonni kohta. Tabeli soodsaim hind oli X1 28 eurot tonn. Tähelepanu väärib asjaolu, et O. P jäätmearuande kohaselt moodustas X1 üle antud ehitus- ja lammutusjäätmetest O. P käibest: 2017. a 6%, 2018. a 15% käibest. Seejuures oli nt 2016 aastal X1 poolt üle antud ehitusjäätmeid üle antud koguses 275 tonni, samas ületasid suuremate klientide X20 ja X64 kogused 6-kordselt. Ometigi oli X1 kokkulepitud hind 25 eurot tonn, kui aga olulisematel klientidel vastavalt 27 ja 30 eurot tonni kohta. Kui aga tabelis võtta aluseks väiksema mahuga kliendid, kes tõid kannatanule samal perioodil ehitusjäätmeid – X77 , X78 , X74 , X79, siis keskmiseks hinnaks 54,75 eurot/tonn (52+36+50+81)/4). Seega on X1 sõlmitud hinnad väga madalad, mis eristub silmnähtavalt kannatanu hinnapoliitikast.
19.1.Kannatanu O. P on võtnud kahju ulatuse kindlakstegemisel aluseks X74 kokkulepitud hinna, leides, et see on sarnaneb X1 poolt üle antud jäätmete koguse (kannatanu sisendkäibest ca 1%) ja jäätmeliigi poolest. Perioodil 2016-2019 ehitusjäätmete keskmiseks hinnaks 50,125 eurot tonn. Kaitsjad ei ole nõustunud X74 hindade võrdlusega, leides, et X74 jäätmed olid oluliselt kehvemad nende madalama taaskasutusväärtuse poolest, mistõttu ei ole vastuvõtu hinnad X1 võrreldavad. Tunnistajatena üle kuulatud kannatanu tootmisjuhi W. S ütluste kohaselt läks X74 toodud jäätmed kohe ladestusse, mistõttu ei olnud nendel jäätmetel väärtust. X74 oli tunnistaja W. S ja K. Rossmani sõnul puitmajade ehitaja, kelle prügi hulgas oli kasutatud värvipurke, pahtleid jne, millel puudub taaskasutusväärtus. Tunnistaja W.S ütluste kohaselt oli X1 toodud jäätmete paremad nende taaskasutusväärtuse tõttu ja seda kõigi teiste kannatanu poolt tabelis nimetatud klientidega võrreldes. Vaidlust ei ole selles, et X74 oli tootmisettevõtja, kes on kannatanule tarninud erinevat liiki jäätmeid, mida on kannatanule üleandmiselt eristatud liigi ja kvaliteedi alusel. O. P ja X74 vahel sõlmitud lepingutest nähtub, et erinevat liiki jäätmeid tuli koguda eraldi, seejuures on määratud eraldi ehitusjäätmete hind. Muudele X74 jäätmetele kohaldati üldist hinnakirja, mistõttu võidigi värvi- ja pahtlipurke saata ladestusse, kuid sel juhul ei kohaldatud kokkulepitud soodsat hinda, vaid üldist hinnakirja. Kannatanu jäätmearuannetes deklareeritud jäätmete kohaselt tõi X74 perioodil 2017 kuni 2019 kannatanule 655 kuni 699 tonni ehitusjäätmeid, seejuures tootmisega seotud jäätmed, sh värvid, liimid ja vaigud olid arvestatud selgelt eraldi üleantavate jäätmetena. X74 tegevusalaks oli puitkarkass moodulmajade tootmine, mistõttu sisaldas ehitusjäätmed puitu, mille taaskasutusväärtus on eeldatavalt kõrgem, mida ei suunata koheselt ladestusse. Seega tunnistaja W. S , väites, et X74 prügi sobis ainult ladestamisele – kas ei teadnud kannatanuga sõlmitud kokkulepetest midagi või andis kohtuistungil valeütluseid, mistõttu tuleb tema ütlused, kui ebausaldusväärsetena X74 puudutavas osas kõrvale jätta. Kohus leiab, et asjas on leidnud veenvalt tõendamist asjaolu, et X1 kokkuleppe hind oli väiksem O. P olulisemate klientide omast ning märkimisväärselt suurem oli X1 hinnavahe teiste väiksema jäätmete mahuga äriühingutega.
19.2.Kaitsjad on rõhutanud X1 jäätmete väga head kvaliteeti, mis oli väidetavalt tingis soodsa jäätmete vastuvõtu hinna. O. Suti kaitsja on teinud etteheiteid selle kohta, et tabelis ei ole kajastatud lisatulu, s.t ehitus- ja olmejäätmete hulgas korjatud pakendite osakaal ja nende müügi tulu. Nõustumusväärne on K. Rossmani kaitsja seisukoht, et prügi kvaliteedist (taaskasutatavate jäätmete hulgast) sõltus hind, mille kohta on süüdistatav K. Rossman andnud haakuvaid ütluseid tunnistajatega N. R , L. O , I. S, M. E ja S. V . Jäätmete käitluse lõpphinna määrab erihinnaga klientide puhul ladestuse osakaal, sest ladestus on käitleja jaoks kulu, selle pealt tuleb maksta keskkonnatasu. Kohtuistungil on tunnistajana üle kuulatud X1 juhatuse liige M. E , kelle ütluste kohaselt oli X1 kliendid, andsid jäätmeid ära ehitusobjektidelt. Väidetavalt sisaldavad sellised jäätmed väga palju ehitusmaterjali, kruve, pakke ja isegi tööriistu, mida ei olevat ettevõtjal mõtet ehitusobjektilt kaasa võtta. Ehitusobjektidel võib olla sellises koguses ehitusmaterjali, mida ei ole mõtet transportida, kuid vaadates X1 poolt toodud ehitusjäätmete koguseid, nt 2018. a 2465
1-21-8803
tonni ja 2019. a 1597 tonni, siis ei ole eluliselt usutav, et see sai olla peaasjalikult korralik ehitusmaterjal ja ka tööriistad, mille taaskasutus on mõistlikule ehitusettevõtjale oluline. On ebaloogiline, et nii suures koguses loobuksid ettevõtjad ehitusmaterjalidest ja tööriistadest, pigem võis sellist prügi episoodiliselt ette tulla. Kui võtta võrdluseks X74, kes pidi kannatanule kokkulepitud hinna saamiseks eraldi kogutud ehitusjäätmed (puit, karkass jne) üle andma, siis on majanduslikult mõistetamatu X1 soodsam hind. K. Rossmani ja M. E ütlused osas, mis puudutab X1 jäätmete heast kvaliteedist on kohtu hinnangul ülepaisutatud, mis ei vasta tõele, seetõttu ei saa kohus nendele ütlustele kui ebausaldusväärsetele tugineda ja tuleb tõendikogumist kõrvale jätta. Veelgi enam, kui kaitsjad asusid väitma, et X1 vahendas peamiselt häid ehitusjäätmeid, siis oli neil võimalus oma aktiivset kaitseväidet tõendada mõne tehingu või ehitusobjekti nimetamisega, mis oleks kasvõi pisut andnud kaalu väite usutavusele, mida ta aga ei ole tehtud.
19.3.Süüdistatava K. Rossmani ütluste kohaselt oli X1 eeliseks see, et „X1 põhiklient oli sorteerimata jäätmeid üle andev isik.“ Süüdistatava ütlustega sekundeerib M. E , kelle ütluste kohaselt koguti jäätmeid eraisikutelt. Tunnistaja N. R ütluste põhjal selgub, et iga O. P kliendi puhul hinnati enne lepingu sõlmimist, milliseid jäätmeid tuuakse. Kannatanu esindaja juhatuse liige S. N. kinnitanud asjaolu, et jäätmete taaskasutusväärtuse järgi hinnatud kvaliteet võimaldab ettevõtjaid eristada, et paremat kvaliteeti pakkunud klientidele teha ka soodsam vastuvõtu hind. Sorteerimata jäätmetest on K. Rossmanni ja M. E sõnutsi ühe paremad, mida toodi X1 poolt. Kui aga vaadata X1 jäätmearuandeid, siis selgub, et ehitusjäätmetest saadi eraisikutelt: 2016. a kokku 271,480 tonni, millest 3,020 tonni eraisikutelt; 2017 a. 1105,670 tonni, millest eraisikutelt 17,840 tonni; 2018. a kokku 2456,566 tonni, millest eraisikutelt 8,520 tonni ja 2019. a kokku 1496,552 tonni, millest eraisikutelt 94,100 tonni jäätmeid. X1 sai M. E poolt kirjeldatud kodumajapidamisest pärinevaid häid jäätmeid üksnes 2,3%. Kodumajapidamiste koristamisest ei ole saadud sellises koguses eelsorteerimata jäätmeid, mis veenaks kohut selles, et X1 jäätmeid oleks saanud eelistada teistele klientidele. Sama tagasihoidlikud on andmed X1 poolt teistest piirkondadest saadud jäätmete kohta. O. Sutt on 17.09.2019 e-kirjas K. Rossmanile selgitanud, et X1 kaudu oli võimalik laiendada O. P haaret uute territooriumitega. Tunnistaja L. O ütluste kohaselt oli O. P eesmärk laieneda, geograafiliselt oli üheks eesmärgiks X. K. Rossmani ütluste kohaselt tarnis X1 jäätmeid nendest piirkondadest, kust kannatanu ise jäätmeid kätte ei saanud. X1 jäätmearuandest nähtub, et kliente oli X1 X-, X- ja X piirkonnas: 2016. a aurande kohaselt on X saadu X80 -lt 145,120 tonni; 2017. a aruandes X vallast 19,22 tonni, X80 -lt 433,960 tonni; 2018. a kokku 934,82 tonni ja X 175,82 tonni; 2019. a 1100,852 tonni jäätmeid X80 -lt. Viimase äriühingu osas nähtub jälitusprotokollist 28.04.2019 kõne K. Rossmani ja O. Suti vahel, milles viimane andis teada, et X80 „sulas tulemas.“ Seega olid süüdistatavad isiklikult huvitatud nendest tehingutest, mille tulemusena laekus raha jäätmete eest O. P asemel X1 . Eelkirjeldatud andmetest ei nähtu X1 laia haaret jäätmeturul ega ka isegi O. P jaoks, moodustades tühise osa kannatanu ehitusjäätmete mahust, seega ei leia kinnitust kaitseväide, et uute piirkondade hõivamise nimel sõlmiti X1 kokkulepe jäätmetele keskmisest oluliselt madalam vastuvõtu hind.
19.4.Kohus leiab, et kannatanu O. P esitatud tabel, mis on koostatud kannatanu poolt sõlmitud lepingute, arvete ja jäätmete koguste järgi on usaldusväärne tõend. Asjaolu, et S. V ei ole kaitsjate hinnangul jäätmete valdkonnas asjatundjaks ei oma tähtsust, sest analüüs on koostatud kannatanu raamatupidamise finantsandmete ja jäätmete koguste alusel, mille seejuures ei ole andmete õigsuses tekkinud kahtlusi. Selgusetu on O. Suti kaitsja etteheide, et tabel ei võta arvesse jäätmete kvaliteeti. Klientidega sõlmiti kokkulepped, mis arvestasid eeldatavat jäätmete koostist ja mahtu, mistõttu ei hinnatud jäätme taaskasutusväärtust enam sellel hetkel, kui see kannatanule üle anti. Vastasel juhul ei oleks mõtet hinnas kokku leppida.
1-21-8803
19.5.Kohus ei nõustu kannatanu O. P selles, et X1 saadud jäätmete majanduslikult põhjendatud sisseostuhind oleks pidanud olema vähemalt sama suur kui X74 puhul, s.o 50,125 eurot/tonn. Kannatanu on leidnud, et X74 oli samas „kaalukategoorias,“ mis X1 põhjusel, et kannatanu kogukäibest moodustasid mõlemad äriühingud napilt 1%. Kuid täiendava argumendina tuleb võtta arvesse, et ehitusjäätmete kogused on ainult 2016. a väiksem (X1 275 tonni, X74 730 tonni), siis alates 2017. a on X1 ehitusjäätmete kogused kasvanud kuni 2,5 kordseks. Nelja aasta peale kokku on X1 tarninud 5460 tonni ja X74 2776 tonni, seega ei saa nende äriühingute tonnaažide vahele võrdusmärki panna. Siiski jäid X1 kannatanu jaoks endiselt vähemtähtsamaks, kui X20 (kokku 8423 tonni) ja X64 (22 728 tonni). Seega tuleb hinnangul lähtuda keskmisest ehitusjäätmete vastuvõtu hinnast, mis arvestab õiglaselt nii X1 olulisust kannatanu jaoks kui ka ehitusjäätmete mahtu.
19.6.Keskmine hind kujuneb X20 ja X64 ning väiksemate ehitusjäätmete (jäätmekood 17 09 04) toojate vastuvõtu hinna keskmisena järgmiselt: 2016. a 35,8 eur/t, 2017. a 39.6 eur/t, 2018. a 45,667 ja 2019. a 49,429 eur/t.
Segaolmejäätmed
20.1.Kannatanu tabelist nähtub, et ka segaolmejäätmete osas olid X20 ja X64 aastatel 2016. kuni 2019. sisendkäibe järgi kannatanu kõige olulisemad lepingupartnerid, millest tingituna olid nendega kokkulepe madalama hinna kohaldamiseks. O. P vastuvõtu hinnad X1 suhtes olid järgmised: 2016. a 31 eurot/tonn, 2017. a 28 eurot/tonn, 2018. a 29 eurot/tonn ja 2019. a 30 eurot tonn, mis teeb keskmiseks hinnaks 30 eurot/tonn. Samal perioodil oli segaolmejäätmete hind: X20 vastavalt 36, 39, 50 ja 58 eurot/tonn (keskmine 45 eur/t) ning X64 vastavalt 38, 42, 52 ja 51 eurot tonn (keskmine 43 eur/t). Jäätmete erinevat hinda ei õigusta ka X1 tarnitud jäätmete kogused, s.o nelja aasta jooksul kokku 231 tonni. Samal ajal on X20 tarninud kannatanule kokku 74 490 tonni ja X64 kokku 50 292 tonni segaolmejäätmeid. Kui jätta kõrvale kaks suuremat klienti, siis väiksema jäätmete kogusega klientidele, s.o X77 -le, X78 -le, X74 le, X79 -le, X81 ja X82 oli keskmiseks segaolmejäätmete vastuvõtu hinnaks 60,05 eurot/tonn ((55+62+69+59+55+63)/6). Soodsamat hinda on kannatanu juhatuse liikme S. N. O ütluste kohaselt lepitud kokku X83 keskmiselt 19 eurot/tonn, kuid selle äriühingu tarnitud jäätmete hulgas oli palju pakenditel (taara, metallpurgid jne). Need jäätmed pärinesid eelsorteerituna kruiisilaevadelt, millest ka kõrgem taaskasutusväärtus (vt X83 ja O. P lepingut). Kohus leiab, et X1 sõlmitud hinnad olid ebaproportsionaalselt madalad võrreldes teiste klientidega.
20.2.Kannatanu leiab, et X1 toodud jäätmete kogust, kvaliteeti ja kliendi olulisust arvestades temaga kõige sarnasem lepingupartner kannatanu jaoks X82 , kelle puhul oli perioodil 20162019 ehitusjäätmete keskmiseks vastuvõtuhinnaks 63,14 eurot/tonn. Võrdlusena on kasutatud X82 hinda, sest jäätmete kogused on olnud sellel perioodil võrreldavad – X1 kokku 231 tonni ja X82 kokku 754 tonni. Prokurör on nõustunud kannatanu käsitlusega.
20.3.Süüdistatava K. Rossmani ütluste kohaselt ei saaks ei olnud X1 ja X82 jäätmed võrreldavad, sest viimane vedas O. P. prügi, mis läks ladestusse, sest seal ei olnud väljasorteeritavat materjali. M. E selgituste kohaselt oli X1 jäätmete eeliseks see, et puudusid toidujäätmed, sest jäätmed olid saadud kodude, garaažide ja pööningute koristamisest. Vaadates X1 jäätmearuandeid, siis sealt ei saa kinnitust väitele, et segaolmejäätmeid oleks peaasjalikult eraisikutelt, kes on kodu või garaaži koristamisel X1 jäätmeid toonud. Tuleb aga võtta arvesse, et X1 jäätmete maht (kokku 231 tonni) oli väga väike arvestades suuremaid tarnijaid ja ka võrdlusena kasutatud X82 toodud jäätmete kogust (kokku 754 tonni). Kohus leiab, et X1 on saanud põhjendamatu eelise jäätmete vastuvõtu hinnas, mis on vastuolus kannatanu huvidega.
20.4.Kohus ei nõustu kannatanuga, et X1 jäätmete hinna arvestamisel tuleks lähtuda X82 hinnast. X82 tegevus oli erinev X1 tegevusest. Prügi, mis anti K. Rossmani ütluste kohaselt X82
1-21-8803
poolt O. P. üle, oli kogutud X linna heakorra töödega raames, mistõttu ei saa kahe võrreldava äriühingu jäätmete koostist pidada ühesuguseks. Kohus võtab arvesse asjaolu, et X1 jäätmete hulgas võis olla rohkem taaskasutatavat materjali. Siiski ei olnud X1 tema toodud jäätmete mahtu arvestades kannatanu jaoks oluline klient. Kohus leiab, et lähtuda tuleb keskmisest vastuvõtu hinnast, mis arvestaks nii suurte kui ka väikeste ettevõtjatega sõlmitud kokkulepetega. Keskmine hind kujuneb olulisemate kannatanu klientide X20 ja X64 ning väiksemate jäätmete kogustega ettevõtjate segaolmejäätmete (jäätmekood 20 03 01) toojate vastuvõtu hinna keskmisena järgmiselt: 2016. a 44,6 eur/t, 2017. a 44,5 eur/t, 2018. a 52,4 ja 2019. a 54,857 eur/t. Kohus on iga kalendriaasta hinna kindlaksmääramisel võtnud aluseks kalendriaasta keskmise hinna.
Kokkuvõte kohustuste rikkumise kohta
21.1.Süüdistatav Kristo Rossman sõlmis X1 süüdistuses märgitud lepingud O. P jaoks ebasoodsatel tingimustel, millest sai kasu X1 . X1 tegelikeks kasusaajateks olid süüdistatavad O. Sutt ja K. Rossman, millega süüdistatav rikkus TsÜS §-s 35, ÄS § 187 lg-s 1 ja käsunduslepingutes ette nähtud juhatuse liikme üldisest hoolsuskohustusest tulenevat käitumisstandardit. Viimane hõlmab äriühingu juhatuse liikme kohustust toimida äriühingule majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Tegu on ärilise kaalutluse reegli abil kindlaks tehtava käitumisstandardiga, mida on järgitud siis, kui juhatuse liige ei ole oma tegevusest isiklikult huvitatud, ta on informeeritud määral, mida saab vastavalt asjaoludele pidada mõistlikuks, ja kui sarnases olukorras tegutsev heauskne juhatuse liige võib ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus või otsus on ühingu parimates huvides (vt - RKTKo 2-17-10474/80, p 20). O. P juhatajana töötanud K. Rossman tegi süüdistuses kirjeldatud ajavahemikul kannatanu esindajana tehinguid X1 huvides, kui võttis jäätmeid vastu põhjendamatult madala hinnaga, tegutses sellega O. P juhatajana majanduslikult ebaotstarbekalt. Äriühingu juhatuse liikme lojaalsuskohustus eeldab muu hulgas, et juhatuse liige ei oleks oma otsuse tagajärgedest isiklikult huvitatud, väldiks juriidilise isiku juhtimisel enda ning juriidilise isiku huvide konflikti ega eelistaks isiklikke huve äriühingu omadele (RKTKo 3-1-1-43-13, p 27; 3-2-1-38-15, p 14; 3-2-1-113-16, p 15). Süüdistatavad O. Sutt ja K. Rossman olid X1 isiklikult seotud (vt ka otsuse p 31.7). Kohus leiab, et süüdistatava K. Rossmani poolt O. P esindajana X1 kannatanule kahjulikel tingimustel lepingute sõlmimisega rikkus K. Rossman tahtlikult juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustusest tulenevat käitumisstandardit (RKKKo 1-17-2359/122, p 45). Kannatanule O. P. kohustuse võtmise õiguse ebaseaduslik ärakasutamine moodustab KarS § 2172 lg 1 objektiivse tunnuse.
21.2.Ott Sutiga sõlmitud töölepingus ja ametijuhendis oli O. Sutt kohustatud järgima O. P varalisi huve ja tegutsema lojaalselt tööandja huvides (vt – otsuse p 14.2). Süüdistuse kohaselt aitas O. Sutt kaasa K. Rossmanil kui O. P juhatuse liikmel teha O. P nimelt tehinguid X1 kasuks. Asjas on leidnud tõendamist, et O. Sutt korraldas ühel ajal X1 majandustegevust ja töötas samal ajal ka O. P arendusjuhina (vt – otsuse p 16.1jj). O. P töötajana määras O. Sutt kindlaks jäätmete vastuvõtu hinnad ja valmistas ette lepingud (vt – otsuse 17.1.), mille tulemusena allkirjastas K. Rossman süüdistuses nimetatud lepingud. Seega on Ott Sutt soodustanud Kristo Rossmani poolt toime pandud tegu, millega toetas nii füüsiliselt kui ka ainelt K. Rossmani poolt toime pandavat õigusvastast tegu. O. Sutt tegutses X1 huvides lojaalsuskohustust rikkudes, millega lõi äriühingu vastutava töötajana tingimused kannatanule kahju tekkimiseks. Ilma O. Suti kaasabita ei oleks K. Rossman saanud sõlmida kannatanule kahjulikke lepinguid, sest O. Sutt kinnitas vastavad hinnad. Kuriteoga tekitatud kahju
22.KarS §-le 2172 on tegemist materiaalse kahjustusdeliktiga. KarS § 2172 lg 1 näeb kuriteokoosseisu objektiivse tunnusena ette suur varaline kahju tekitamist, mis ületab 40 000 eurot (KarS § 121 p 2). Kohtupraktikas on omaks võetud nn saldopõhimõte, mille kohaselt tuleb varalise kahju tuvastamisel võrrelda ühelt poolt kannatanu vara koguväärtust enne
1-21-8803
süüdistatavale ette heidetavat tegu ja teiselt poolt seda, kui palju on kannatanu vara väärt pärast tegu (vt – RKKKo 3-1-1-23-14, p 9). Kohus leiab, et kannatanu esitatud kahju arvestamise metoodika on põhjendatud, mille järgi leiti kahjusumma nii, et X1 poolt O. P. tasutud summale liideti juurde summa, mida tavalises olukorras oleks X1 pidanud O. P. maksma. O. P kahjuna on käsitatav vahendustasu, mille X1 sai endale klientidelt kõrgemat tasu küsides. Kahju ulatus
22.Süüdistuse kohaselt kahjustasid süüdistatavad X1 sõlmitud lepingutega O. P varalisi huve, millega põhjustasid kannatanule ajavahemikul 01.01.2016 kuni 15.10.2019 kahju 128 420 eurot. Prokurör ja kannatanu on leidnud, et K. Rossmani ja O. Suti tegevus on toonud kaasa kahju tekkimise saamata jäänud tuluna, sest X1 sõlmitud lepingute tulemusena vähenes kannatanul nii müügitulu kui ka saadav kasum.
22.1.Kahjukäsitluses on kannatanu ja prokurör leidnud, et võrdlustabelist nähtub kannatanul saamata jäänud tasu jäätmete eest, mida kannatanu oleks saanud, kui X1 oleks maksnud jäätmete eest õiget hinda. Madalat vastuvõtu hinda tuleb kohtu hinnangul käsitleda kannatanule tekitatud kahjuna. Kui ka nõustuda kaitsja S. Potisepa seisukohaga, et X1 hind vastas jäätmete omahinnale, siis tuleb ikkagi kahjuna käsitleda vahet, mida kannatanu oli õigustatud saama tegeliku vastuvõtu hinna järgi. O. P põhikirja järgi on tegemist kasumit taotleva ettevõtjaga, mistõttu arvestati hinna määramisel, et saadakse piisavalt rahavoogusid äriühingu majandamiseks ja tulu teenimiseks. O. P põhikirja p 2 kohaselt on osaühingu eesmärgiks majandustegevuse arendamine ja ühingu vahendite otstarbekas kasutamine ja aktiivse majandusliku tegevuse tulemusel ühingu maksimaalse kasumi saamine (III kd, tl 175). K. Rossman oli juhatuse liikme lepingu p 4.1. kohaselt kohustatud juhtima osaühingu majandustegevust vastavalt põhikirjas (III kd, tl 178). Kui kannatanu oleks saanud X1 jäätmete eest vähemalt keskmist hinda, siis oleks äriühingu vara olnud suurem.
22.2.KarS §-ga 2172 võib kaitstava vara hulka kuuluda ka saamata jäänud tulu (vt 3-1-1-23-14, p 11.1). VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Saamata jäänud tulu tuleb hüvitada vaid siis, kui vara omanikul oli kavatsus ja võimalus tulu saada (vt nt RKTKo 3-2-1-46-09, p 14 ja RKTKo 3-2-1-173-12, p 20). Saamata jäänud tulu näol on tegemist tulevikus tekkiva kahjuga (oletusliku tuluga), seetõttu tuleb saamata jäänud tulu nõude puhul hinnata tõenäosust, millega ja millises suuruses tulu oleks saadud, kui kohustusi oleks nõuetekohaselt täidetud (vt - P. V. I. K (koost). Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2016, § 128 komm, p 4.4). Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist saamata jäänud tuluga, vaid otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Süüdistatavate tegude (kohustuste rikkumise) tulemusena on kannatanu O. P jäänud ilma õigusest saada jäätmete eest õigustatud tasu ja selle võrra on suurenenud X1 vara, mis seisneb säästetud kuludes. Kuigi kannatanu on saanud teo tagajärjel vastusoorituse (tasu jäätmete eest), ei kompenseeri see kannatanu jaoks kaduma läinud vara väärtust, s.o X1 kokkulepitud ja tegeliku jäätmete vastuvõtu hinna vahet.
22.3.Kohus ei nõustu K. Rossmani kaitsja seisukohaga, et O. P tekitatud kahjust saaks rääkida üksnes juhul, kui X1 ja O. P mõlemapoolne tahe oleks olnud maksta suuremat hinda või kui X1 toodud jäätmete sorteerimine oleks ära võtnud ressursi, mida oleks saanud kasutada kõrgemat hinda tasuva kliendi jäätmete sorteerimiseks kasutada. Süüdistatavate huvi oli leppida kokku võimalikud soodsad hinnad X1 kasuks, mistõttu võis hind katta O. P jäätmete omahinda, kuid see hind oli liiga madal, et see kannatanu majanduslikke huve arvestaks. Kui süüdistatavad ei oleks teinud tehinguid X1 vahendusel, vaid kliendid oleksid pöördunud vahetult kannatanu poole, siis oleks kannatanu saanud ka kõrgemat tasu küsida. Kohtu järeldust ei väära K.
1-21-8803
Rossmani kaitsja seisukoht, et lisaks käitlemistasule võis O. P saada lisatasu taaskasutatavate materjalide müügist ja taaskasutatavate jäätmete tõttu tuli ka vähem saastetasu maksta. S. V ütlustest nähtub, et taaskasutatavate jäätmete puhul võis arvestada tulu kuni 10% keskmise kliendi kohta ning saastetasu osakaal võis olla omahinna arvutuse muutuvkulust 31-44%. Tuleb võtta arvesse, et O. P võttis X1 vastu jäätmeid, mis jäi selgelt alla keskmist hinda. X1 võis oma majandustegevuses saada lisatulu toodud jäätmetest välja sorteeritud materjali edasimüügist nii nagu teiste klientide puhul, kes maksid kõrgemat hinda. Kuid K. Rossman ja O. Sutt olid huvitatud X1 kehtestatud väiksemast jäätmete vastuvõtutasust, sest väiksem vastuvõtutasu O. P. tähendas suuremat tulu X1 (vt otsuse 24.1).
22.4.Kuriteoga tekitatud kahju suure ulatuse määramisel kujunes X1 vastuvõetud ehitusjäätmetega seotud kahjuks: 2016. a 2964,60 eurot, 2017. a 13 933,66 eurot; 2018. a 43 192,84 eurot ja 2019. a 32 744,44 eurot, s.o 92 835,54 eurot. X1 vastuvõetud segaolmejäätmetega seotud kahjuks kujunes: 2016. a 406,72 eurot; 2017. a 76,3 eurot; 2018. a 1213,52 eurot; 2019. a 3644,02 (eur), s.o kokku 5340,56 eurot. Süüdistatavad O. Sutt ja K. Rossman põhjustasid ajavahemikul 01.01.2016 kuni 15.10.2019 kannatanule kahju 98 176,10 eurot (92 835,54 + 5340,56 eurot). Kuriteoga on põhjustatud kahju, mis ületab kahekordselt KarS § 121 p 2 sätestatud suure varalise kahju määra. Põhjuslik seos kohustuste rikkumise ja kahju vahel
23.1.Süüdistatavatel ei olnud võimalik pakkuda klientidele madalamat hinda X1 vahenduseta ilma, et oleks sõlmitud leping O. P . O. P madal kokkuostuhind võimaldas X1 pakkuda soodsamaid hindasid oma klientidele. Kaitsja S. Potissepp on toonud välja, et 27 €/t katab ära O. P omahinna, millega O. P võttis X1 jäätmeid vastu. Omahinnaks on O. P arvestatud kulu jäätmete käitlemisel ja ladestamisel. Kohus nõustub prokuröriga, et oluline on see, et süüdistatavad leppisid kokku hinna odavamalt, kui see olnuks majanduslikult põhjendatud. Täiendava kasu jäätmete käitlemise eest on jäänud X1 , mida tuleb käsitleda O. P. tekitatud kahjuna, see tähendab, et O. P ei oleks pidanud X1 kasuks jäätmete omahinda ületava summat loovutama. Kannatanu müügitulu ja võimalik kasum sõltuvad jäätmete vastuvõtu hinnast.
23.2.Kohus nõustub kannatanuga, et summa, mille võrra O. P maksis X1 le jäätmete eest keskmisest O. P kehtestatud jäätmete hinnast madalamat hinda, kui nende oleks tulnud maksta käsitatav süüdistatavate O. P juhatuse liikme K. Rossmani ja arendusjuhi O. Suti poolt kohustuste rikkumise tulemusena tekitatud kahjuna. Kui süüdistatavad toiminuks O. P lojaalselt ja selle äriühingu seisukohalt majanduslikult otstarbekalt, võttes X1 vastu jäätmeid kõrgema hinnaga vastu, siis oleks O. P varaline seisund kokkulepitud ja tegelikult kannatanu poolt klientidele kohaldatud jäätmete vastuvõtu hinna vahe võrra parem. Arvestades aga süüdistatavate seotust X1 ga, samuti nimetatud äriühingu eesmärki vähendada O. P tulu madalamate jäätmete eest saadavate tasude võrra, oli süüdistatavatel võimalik X1 kaudu vahendustasu endale võtta. KarS § 217 2 subjektiivne koosseis
24.Kohus leiab, et süüdistatavad Kristo Rossman ja Ott Sutt panid süüteo toime kavatsetult (KarS § 16 lg 2). Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. O. Sutt ja K. Rossman olid seadnud endale eesmärgiks selle, et X1 jäätmete üleandmine O. P. võimalikult madala hinnaga. Jäätmete vastuvõtmisest saadava tulu jaotamise proportsioon O. P kahjuks kinnitab süüdistatavate kavatsetust teenida X1 võimalikult palju tulu. O. Sutt oli isikuks, kes määras kindlaks O. P jäätmete vastuvõtu hinnad selliselt, et need võeti aluseks lepingu koostamisel. Süüdistatavatele oli teada O. P jäätmete tegelikud jäätmete vastuvõtu hinnad, mis selgelt eristusid X1 kokkulepitud hinnast. Seega olid süüdistatavad teadlikud oma käitumise ebaseaduslikkusest ja asjaolust, et väiksem vastuvõtuhind kahjustab kannatanu varalisi huve. K. Rossmanil nõustus O. Suti määratud hindadega, allkirjastades O. P. kahjulikke lepinguid või
1-21-8803
andes volituse I. S. lepingute allkirjastamiseks. Asjas on leidnud kinnitust, et süüdistatavatel oli isiklik huvi X1 tegevuse toetamiseks, mis viis süüdistatavate ja kannatanu huvide konfliktini, millega on tahtlikult põhjustatud kannatanule varalist kahju.
24.1.X1 on saanud süüdistatavate tegevuse tulemusena kannatanu arvelt kasu, mis nähtub X1 poolt oma klientidele kohaldatavatest hindadest. Läbiotsimise tulemusena leiti X1 juhatuse liikme M. E juurest on märkmed hindadest, mida X1 arvestas aastatel 2018 ja 2019 ise klientidelt jäätmete vastuvõtmisel: ehitus- ja lammutusjäätmete (17 09 04) hind 54,9 eurot/tonn ettevõtetele ja 65,1 eurot/tonn eraisikutele; olmejäätmete (20 03 01) puhul 65,9 eurot/tonn ettevõtetele ja 68,1 eurot/tonn eraisikutele. Tabelist nähtuvad andmeid selle kohta, milline oli O. P hind X1 , millest saab ettekujutuse vaheltkasust, mida X1 teenis jäätmete vahendamisega O. P . M. E tabelis leiab kajastamist O. P poolt 2018. a ja 2019. a ehitus- ja lammutusjäätmete (170904) hind 65,1 eurot tonni kohta. O. P ehitusjäätmete vastuvõtu hindade kohta koostatud 09.04.2012 vaatlusprotokollist nähtub, et ehitusjäätmeid võeti vastu 2016. a hinnaga 58,95 eurot (70,74 eurot), 2017 oli hinnaks 62 eurot (74,40 eurot), 2018 aastal 65,10 eurot (78,12 eurot) ja 2019 aastal 65,10 eurot (78,12 eurot). Kui M. E tabelis oli 2018. a kohta märgitud X1 jäätmete vastuvõtu hinnaks 39 eurot tonni kohta. 2018. a oli O. P ja X1 ehitusjäätmete kokkuleppe hind 28 eurot/tonn, seega sai X1 igalt tonnilt 11 eurot vaheltkasu. X1 on oma klientide puhul pakkunud väiksemat sissostuhinda, millega on tahtlikult loodud selge konkurentsileelis O. P ees. Täiendavalt on kohtule esitatud andmeid selle kohta, et süüdistatavad on X1 vahendusel saanud vaheltkasu Saaremaalt toodud jäätmete kannatanule üleandmisel. X1 on 2016. aastal andnud O. P. edasi X80 saadud jäätmeid 145 tonni, mille eest on X1 pangakontole kantud 7314,05 eurot (50 eurot/tonn). X1 andis jäätmed O. P. edasi 25 eurot/tonn. 2018. aastal on X1 poolt X80 võtnud vastu jäätmeid 48 eurot/tonn, mis on antud O. P. edasi 27 eurot/tonn. Süüdistatavad on tekitasid teadlikult olukorra, kus jäätmeid ära anda soovivad isikud valiksid X1 , sest vastuvõtu hinnad olid madalamad kui O. P väravatasud. Soodsama hinna pakkumine klientidele oli aga võimalik ainult seetõttu, et O. P võttis väga madala hinnaga jäätmeid vastu, millega süüdistatavad kahjustasid oluliselt kannatanu ärihuve.
24.2.Süüdistatavad on jätnud O. P nõukogu informeerimata X1 kui endaga soetud äriühingust. Süüdistatavad rikkusid sellega sisesuhtest tulenevaid kohustusi O. P ees, eesmärgiga hoida jäätmete tasud enda kontrolli all. Kohus leiab, et süüdistatav K. Rossmann rikkunud kavatsetult lojaalsuskohustusest ja äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustusest tulenevat käitumisstandardit O. P ees. O. Sutt on seejuures tahtlikult toetanud K. Rossmani õigusvastast tegevust, sest lepingut ette valmistades on O. Sutt soovinud, et X1 kohaldatav vastuvõtu hind oleks võimalikult madal. Tal oli ka tahtlus K. Rossmani lõpuleviidud kuriteo osas, sest teadis, et kokkulepitud hinnad on kannatanule kahjulikud ja X1 majanduslikke huve soosivad, mille seadis endale ka eesmärgiks. Vahekokkuvõte Kokkuvõtlikult kohus leiab, et seadusest ja tehingust tuleneva teisele isikule kohustuse võtmise õiguse ebaseadusliku ärakasutamisega, millega on tekitatud suur varaline kahju, on K. Rossman tegudes KarS § 2172 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. O. Sutti tegevus on kvalifitseeritav kaasaitamisena KarS § 2172 lg 1 – 22 lg 3 järgi. Tehingud X2ja E. O.
25.Kristo Rossmanile on KarS § 217 2 lg 1 alusel esitatud süüdistus selles, et ta on 29.06.2016 allkirjastanud volituse, mille alusel võisid E. O. ja U. S. sõlmida X2O. P nimelt lepinguid vara rendiks ja ostuks. Tunnistajana üle kuulatud J.S ütluste kohaselt soovis E. O. rentida X2 tellinguid.
25.1.K. Rossmanilt saadud volituse alusel on sõlmitud järgmised rendilepingud:
1-21-8803
- 26.09.2016 sõlmis E. O. O. P esindajana rendilepingu 117666, - 31.05.2017 sõlmis U. S. O. P esindajana rendilepingud 134420 ja 134418, - 26.07.2017 sõlmis E. O. O. P esindajana rendilepingu 139811. X2 edastas 27.11.2017 ja 18.12.2017 O. P. arved R13807 summas 445,55 eurot ja R19198 summas 416,94 eurot. Kohtule esitatud K. Rossmani ja E. O kirjavahetustest nähtub, et 01.09.2017 saadeti renditeenuse arve R13807 (31.08.2017) E. O , kes edastas selle 24.11.2017 K. Rossmanile koos selgitusega: „ütlesid, et saad korra otsast teha ja tegin maksegraafiku neile, ainult et täna oleks esimene aeg, pärast seda saab joonde juba, sest järgmine on järgmine nädal ja siis objekt otsas ja saan juba edasi minna“. Nimetatud maksegraafik asub E. O. 21.11.2017 meiliga 26.06.2020 protokolli juures (lisa 1). 25.11.2017 K. Rossmani saadetud vastuses on kinnitus arve tasumise kohta, kuid ka palve: „tee see arve ise ümber selliselt, et viiteid Soomele ja kauba vastuvõtjale ei ole“. Samuti saadeti X2 poolt E. O. ile arve 16.11.2017, mille ta saatis 07.12.2017 edasi K. Rossmanile sõnumiga: „...see veel näpistab ehk saaks kanda, peaksin järgmine nädal X korda saama, siis saan hingata“. K. Rossman palub vastuseks E. O. l arve ringi teha nii, et sel poleks U. S nime ega muidu objektidel viitavaid kirjeid (25.11.2019 protokoll, 3.7 ja 3.56).
25.2.K. Rossman on andnud ütluseid selle kohta, et tegemist oli Soome projektiga, mille käigus pidi toodama Eestisse ehitus- ja lammutusjäätmeid. Need väited ei ole tõesed, sest rendilepingute eest on X2 tasutud arvete alusel - 30.06.2016 kuni 30.09.2016 väljastatud arveteni tasus teenuse eest X65 (juhatuse liige E. O. ). 04.11.2016 tasus 31.10.2016 arve eest E. O. . Perioodi 15.10.2016 kuni 15.08.2017 tasus arvete eest X9 , mille juhatuse liige oli nii E. O. kui U. S . O. P pidi tasuma E. O. iga seotud äriühingute kulude eest, sest oli tekkinud võlgnevus X2 ees. Seega olid arved esitatud E. O. korraldatavate ehistustööde eest, millel ei olnud puutumust O. P . Kui tegemist oleks olnud O. P majandustegevusega seotud kuludega, siis ei ole pidanud E. O. arveid K. Rossmani ettepanekul tegeliku kulu varjamiseks ümber tegema. O. P. tuli tasuda K. Rossmani poolt antud volikirja tõttu kokku 4148,43 eurot järgmiselt: -
25.11.2017 tasuti 445,55 eurot arve nr R13807 alusel;
-
17.12.2017 tasuti 416,94 eurot arve nr R19198 alusel;
-
08.01.2018 tasuti 1244,65 eurot arvete nr R15140, R16199 ja R17214 alusel;
-
13.02.2018 tasuti 1263,36 eurot arvete R19960, R18251 ja R20859 alusel;
-
05.03.2018 tasuti 539, 86 eurot menetlus- ja sissenõudekulu ning
-
15.03.2018 tasuti 238,07 eurot arve nr R21389 alusel
25.3.26.06.2020 vaatlusprotokollist nähtub, et K. Rossman edastas raamatupidajale arveid tasumiseks. See, et tellingute eest pidi tasuma E. O. nähtub tunnistaja U. S. ülekuulamisest, kelle ütluste kohaselt alustati Soomes ehitustöödega, mille jaoks oli vaja tellinguid (fassaaditööd). E. O. jättis arvete eest tasumata, mistõttu pöörduti võla sissnõudmiseks O. P poole. Seega on O. P juhatuse liige Kristo Rossman võtnud osaühingule kohustuse, mille rikkus sisesuhtest tulenevat kohustust tegutseda osaühingu huvides majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Kohus nõustub prokuröriga selles, et E. O. eest kohustuste võtmine oli O. P. kahjulik ning ilmselgelt X2 kasulik. O. P. põhjustati seeläbi varalist kahju kokku summas 4148,43 eurot. Kohus leiab, et K. Rossman tegutses kavatsetusega, sest ta seadis oma tegevuse eesmärgiks kannatanu varaliste kohustuste võtmise, mis ei seondu kannatanu ettevõtlusega, millega põhjustati varalist kahju.
26.Süüdistuse kohaselt on K. Rossman O. Suti kaasaaitamisel kahjustanud K. Rossman koos O. Sutiga O. P huve, kui vaatamata kehtestatud jäätmete vastuvõtu hindadele, otsustati tühistada kaks E. O. prügiveoga seotud arvet kokku summas 703,06 eurot.
1-21-8803
26.1.05.12.2018 koostati O. P nimelt E. O. ehitusjäätmete vastuvõtu eest arvet summas 425,30 eurot, mis koosnes tasust ehitusjäätmete eest 245,30 eurot ja konteinerite tühjenduse eest 180,00 eurot. Kohtule on esitatud tõendina R. I 04.12.2018 e-kiri, millega R. I soovib saada O. Sutilt infot arve kohta. O. Sutt vastab, et „mai 27 on kliendiks E. O. , arve info on 24m3 kasti paigaldus koos ära veoga, lisaks toimus üks tühjendus“. R. I sai seejärel K. Rossmanilt teada, et ärgu ta seda veel arveks tehku. R. I teatab seepeale K. Rossmanile, et ehitusjäätmed on juba programmis ja kaalumajas sees. 06.12.2018 saadetakse O. P poolt E. O. le müügiarve 181453 (30.11.2018) summas 245,30 eurot maksetähtajaga 10.12.2018. E. O. kirjutab 10.12.2018 K. Rossmanile: „See mu isiklik asi, koristasin vanaema korterit. Kas saad klaarida.“ (25.11.2019 protokoll, 3.40 ja 3.44). 18.01.2019 teatab O. Sutt I. S le, et „palun tühistame E. O. nimelt oleva arve O. P raamatupidamises süsteemist“. E. O. le edastatakse info arve tühistamisest koos O. P nimelt koostatud 31.12.2018 kuupäeva kandva kreeditarvega KR-181453 summa 245,30 eurot. 2018 E. O. iga seotud kaalumiste väljavõttest on näha, et tema nimelt viidi prügilasse ehitus- ja lammutusprahti 20.11.2018 ja 22.11.2018.
26.2.06.06.2018 O. P saatis X67 31.05.2018 müügiarve nr 180652 summas 277,76 eurot maksetähtajaga 10.06.2018. Viidatud arvega seoses saatis E. O. 26.06.2018 O. Sutile kirja palvega, et vaataks arve üle kuna „see oli see X67 arve, mis oli see minu oma ja Sa pidid annulleerima“. Samal päeval edastas O. Sutt selle kirja I. S ning K. Rossmanile sõnumiga „X67 kaalud kustututakse programmist ja arve tuleb ka annulleerida“ (25.11.2019 protokoll, 3.54). Seejärel saadetakse 06.07.2018 X67 O. P nimelt kuupäevaga 30.06.2018 kreeditarve nr KR180652 summas 277,76 eurot. Tunnistaja Y. R ütluste kohaselt oli tegemist E. O. jäätmetega, mis oli tekkinud sellest, et E. O. koristas kesklinnas krunti. Arvelt nähtub, et kannatanu juurde on toimetatud: ehituspuitu, ehitus- ja lammutusjäätmeid ja asbesti sisaldavaid ehitusmaterjale. Jälitusprotokollist nähtub 03.06.2019 kõne, millega K. Rossman ja O. Sutt lepivad kokku arve tühistamises. K. Rossmani poolt arve tühistamisega O. Suti kaasaaitamisel tekitati O. P. kahju summas 277,76 eurot.
26.3.Kohus ei nõustu O. Suti kaitsja seisukohaga, et O. Sutt oli kohustatud O. P nõukogu liikme E. O. korraldusi täitma. Eeltoodud kirjavahetusest on näha, et E. O. pöördub erahuvidest lähtudes O. Suti ja K. Rossmani poole. Arvete annulleerimine oli aga selgelt O. P majandushuvidega vastuolus, sest sellisel viisil kasutati õigustamatult kannatanu ressursse vastutasu andmata. Kohtu hinnangul on O. Sutt ja K. Rossman tegutsenud kavatsetusega, sest nad seadsid oma tegevuse eesmärgiks kannatanu varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumise, millega põhjustati kahju kokku summas 703,06 eurot. Vahekokkuvõte
27.1.Kohus aga ei nõustu prokuröri seisukohaga selles, et KarS § 2172 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod (X2ja E. O. iga seotud episoodid) on käsitletavad jätkuva teona, sest K. Rossman ja O. Sutt on käitunud viisil, kus vastavalt tekkinud vajadusele tegutsetakse kolmandate isikute huvides O. P. kahjustades. Sellise käsitlusega ei saa nõustuda, kuna üldises plaanis on kõikidel kuritegelike plaanidega varalist kasu taotlevatel isikutel eelduslikult eesmärk saada võimalikult suurt kasu. Eeltoodu ei ole piisav, et sedastada süüdistatava poolt toime pandud kõikide tegude osas ühtset tahtlust ühe jätkuva teo mõttes. Ühe teoga on tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Hindamaks, kas tegemist on ühe või mitme erineva teoga, tuleb tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona (vt lähemalt – 1-15-11032/308, p 34jj).
27.2.Antud juhul on KarS § 217 2 lg 1 järgi kvalifitseeritavad teod oma olemuselt sarnased, ühisosa on selles, et need kahjustasid kannatanu huve, kuid osateod ei moodusta tervikut.
1-21-8803
Kõrvaltvaataja pilgu läbi on süüdistatavate poolt sõlmitud X1 kahjulikel tingimustel lepingud, mis on erinevad sellest, kuidas X2 huvides on antud viimasele volitus kannatanu nimel tegutsemiseks, mis on oluliselt erinev teoviis kuriteo toimepanemiseks. E. O. arvete annulleerimine, s.o jäätmete tasuta vastuvõtmine, on seevastu süüdistatava poolt kannatanu huvide järgimise kohustuse rikkumise tunnustega tegu, mis ei moodusta tervikut teiste episoodidega. Eeltoodu alusel tuleb K. Rossman ja O. Sutt õigeks mõista X2 ja E. O. seotud tehingute osas, sest puudub KarS § 217 2 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivse tunnusena suure varalise kahju tekitamine (KarS § 121 p 2 alusel 40 000 eurot). V
KarS § 3001 lg 1 ja 2 järgi esitatud süüdistusest
28.Kristo Rossmanile ja Ott Sutile on esitatud süüdistus selles, et nemad olles ametiisikuks KarS § 288 lg 1 ja korruptsioonivastases seaduse (KVS) § 2 lg 1 tähenduses, rikkusid teadvalt ühiselt ja kooskõlastatult toimingupiirangut eriti suures ulatuses. KarS § 121 lg 3 kohaselt on eriti suur süüteo ulatus, mis ületab 400 000 eurot. K. Rossmani ja O. Suti ametiseisund
29.Kristo Rossman oli kannatanu O. P juhatuse liikmeks, kellel oli lepingust tulenev õigus ja kohustus võtta vastu otsuseid kannatanu nimel (vt otsuse p 1.1., 14.1.). Kohtupraktikas on leitud, et ametiseisund saab tuleneda ka tehingust (RKKKo 1-19-10225/120, p 41). Ametiisiku keskne tunnus - ametiseisund - seisneb KVS § 2 lg 2 kohaselt õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses teha avaliku ülesande täitmisel otsus või toiming, sealhulgas osaleda otsuse tegemises või toimingus või nende sisulises suunamises. Samas peab KVS § 2 lg 1 nimetatud avalik ülesanne olema ette nähtud vahetult seadusega, seaduse alusel või tõlgendamise teel õigusnormist tuletatav (RKKKo 4-18-616/54, p 36, 37). Kohus nõustub prokuröriga, et O. P juhatuse liige K. Rossman ja arendusjuht O. Sutt täitsid oma ametiseisundist tulenevalt avalikku ülesannet.
29.1.Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) § 6 lg 1 järgi on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada vallas või linnas jäätmehooldust, mis tuleb sisustada jäätmeseaduse kaudu. Jäätmeseaduse 4. peatüki kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksuse poolt korraldatud jäätmehooldus, nähes § 66 lõikes 1 ette vallas või linnas korraldada jäätmevedu määratud jäätmekäitluskohta valitud ettevõtja poolt ning korraldab § 70 lõike 1 alusel jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise. Kohaliku omavalitsuse avalikuks ülesandeks on jäätmete käitlemine alates veost kuni kõrvaldamise ja taaskasutamise korraldamiseni. Eksitav on O. Suti kaitsja seisukoht, et O. P oleks eraõigusliku juriidilise isikuna osutanud kinnistute omanikele teenust, sest ülalnimetatud alustel on Pärnu linnal kohustus korraldada jäätmehooldus linna territooriumil, sestap on tegemist avaliku ülesandega.
29.2.11.05.2015 Pärnu Linnavalituse korraldusega nr 259 otsustati korraldada väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlusega riigihange „Pärnu linna korraldatud jäätmeveo jäätmekäitluskoha määramine“ Pärnu linna haldusterritooriumilt korraldatud jäätmeveo raames kogutavate jäätmete vastuvõtmise, töötlemise ja taaskasutamise teenuse kontsessiooni andmiseks ja jäätmete käitluskoha määramiseks. 14.12.2015 Pärnu Linnavalituse korraldusega nr 691 tunnistati edukaks O. P esitatud pakkumus. 15.01.2016 allkirjastati Pärnu linna ja O. P. , mida esindas juhatuse liige K. Rossman, vahel hankeleping 2-13.1/22/2016, mille objektiks on Pärnu linna haldusterritooriumilt korraldatud jäätmeveo raames kogutud jäätmete vastuvõtmise, töötlemise ja taaskasutamise teenuse osutamine. Töövõtja O. P kohustuseks oli hankida töö teostamiseks vajalikud töövahendid ja materjalid. Lepingus määrati töövõtja poolseks tööde esindajaks O. Sutt. Tunnistaja H. R ütlustest nähtub, et O. P võttis üle kohaliku omavalitsuse seadusest tuleneva kohustuse korraldada kogutud jäätmete vastuvõtmine, töötlemine ja taaskasutamise teenuse osutamine. Kohus nõustub prokuröriga, et hankelepingu
1-21-8803
sõlmimisega delegeeriti seaduse alusel kohalikule omavalitusele pandud avalike ülesannete täitmine O. P .
29.3.Seejuures kohus ei nõustu K. Rossmani kaitsja seisukohaga, mille järgi saaks K. Rossman vastutada ainult siis, kui ta oleks O. P nõukogu liige, seetõttu tulenebki seadusest riigi osaluse valitseja valitud nõukogu liikme kohustus järgida riigi huve. Kaitsja tugineb Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 05.10.2018 punktis 42 asjas nr 4-18-616, p 43 väljendatud seisukohale, mille järgi tuleneb seadusest riigi osaluse valitseja valitud nõukogu liikme kohustus tagada riigi kui aktsionäri huvide tõhus kaitse. K. Rossman ega O. Sutt ei ole olnud O. P riigi äriühingu nõukogu liikmeks, kuid see ei oma asjas tähtsust, sest sama Riigikohtu otsuses punktis 42 selgitatakse, et selline süüdistatava vastutuse küsimus tõusetub juhul, kui ta ei täida avalikke ülesandeid seadusest ega tehingust tulenevalt. Süüdistatav vastutaks nõukogu liikmena juhul, kui tal puuduksid lepingust ja ametijuhendist tulenevad kohustused avaliku ülesande täitmiseks, sest sellisel juhul seisneb avalik ülesanne äriühingus riigi huvide tagamises. K. Rossman juhtis O. P juhatuse liikmena igapäevast majandustegevust ja sõlmis vajalikud lepingud, et täita O. P poolt hankelepinguga võetud kohustused. K. Rossman oli seega KVS § 2 lg 2 p 1 ja 2 tähenduses ametiisikuks, kellel oli lepingust tulenevast ametiseisundist õigused ja kohustused teha otsuseid ja toiminguid avaliku ülesande täitmiseks.
29.4.Pärnu linna ja O. P sõlmitud hankelepingus oli osaühingu esindajaks märgitud Ott Sutt. Riigihanke lepingu sõlmise ajahetkel oli kehtiv O. Suti 01.02.2015 tööleping nr PP-36 ning 01.08.2014 tutvustatud ametijuhend. O. Sutiga sõlmitud töölepingust tulenevalt oli O. Suti kohustuseks teha kokkulepitud tööd ning erikorralduseta täita need ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust. O. Suti üheks olulisemaks töö eesmärgiks oli ametijuhendi kohaselt tagada ettevõtte probleemideta ja tulemuslik toimimine, sh oli tema ülesandeks korraldada O. P jäätmekäitlussüsteemide hooldust, arendamist ja täiendamist. O. Sutil oli seega O. P ülesannete täitmisel ametiseisund, sest ta võis hankelepingust tulenevat avalikku ülesannet täita läbi erinevate otsuste kui ka toimingute (KVS § 2 lg 2 p 1, 2). O. Suti puhul tuleb veel võtta arvesse seda, et ta ei saanud iseseisvalt O. P. rahalisi kohustusi võtta, seetõttu tuleb tema suhtes kõne alla ka otsuste sisuline suunamine. Rahalise kohustuse kaasa toova otsused tegemiseks pidi tal olema juhatuse liikme kooskõlastus. Seega oli O. Sutil pädevus mõjutada O. P rahaliste kohustuste võtmist (nt rendilepingud), et korralda jäätmekäitluse O. P asukohas (vt otsuse p 14.2). O. Suti tegevuse tulemusena sõlmiti X1ja X15 lepingud masinate rentimiseks. O. Suti poolt on korraldatud K. Rossmani poolt mitmete lepingute allkirjastamised (17.04.2017, 25.05.2017, 08.06.2017, 15.06.2018, 08.08.2019 O. Suti e-kirjad K. Rossmanile), 10.07.2019 kirjavahetus O. Suti ja R. I vahel, 04.10.2018 ja 07.03.2019 e-kirjad I. S. X1 hinna kohta ja personalirendist ning 04.10.2017 O. Suti ja K. Rossmani e-kirjad X15 üürilepingu sõlmimiseks. Kohus leiab, et O. Suti tööülesannete mahtu ja pädevuse ulatust arvestades tuleb tema osatähtsust O. P otsuste kujundamisel ja vastuvõtmisel lugeda oluliseks, s.t ametiisiku staatust loovana (RKKK 3-1-1-95-12, p 14.2).
29.5.O. Suti kaitsja esitatud vastuväite kohaselt sõlmiti O. Sutiga 28.06.2010 tööleping, millega Ott Sutt asus O. P. tööle 28.06.2010 keskkonnaspetsialisti ametikohale. Lepingus ei olnud märgitud, et O. Sutt oleks olnud ametiisik. Alates 01.08.2014 sõlmiti Ott Sutiga tööleping nr PP36, mille kohaselt asus Ott Sutt tööle arendusjuhi ametikohal. Töölepingut on täiendatud ja muudetud igal aastal alates 2016. a kuni 2019. a, mille üheks osaks on olnud arendusjuhi ametijuhend. O. Sutiga sõlmitud töölepingud ja tema allkirjastatud ametijuhendites ei ole märgitud, et O. Sutt oleks ametiisik, kuid see ei oma ka asjas tähtsust. Oluline on füüsilise isiku poolt äriühingus avalikke ülesannete täitmine, mis on antud juhul selgelt piiritletud (vt ülal).
29.6.O. Suti kaitsja on leidnud, et avalikes huvides tegutsemine ei ole piisav, et tegevust määratleda avaliku ülesandena. Nõustuda tuleb kaitsja seisukohaga, et avalikes huvides osutatud teenus peab olema selline, et teenuse toimimise eest jääb vastutama seaduse alusel riik või
1-21-8803
kohalik omavalitsus. Kuid O. P on eraõigusliku juriidilise isikuna võtnud endale kohustuse jäätmete käitlemiseks, millega on avalik ülesanne antud eraõiguslikule juriidilisele isikule. Äriühingu juhatuse liikmega K. Rossmaniga sõlmitud käsundusleping ja O. Sutiga sõlmitud töölepingust tulenevad kohustused süüdistatavatele, kes on vastutavad avaliku ülesande täitmise eest. Seega ei ole avaliku ülesande eest vastutavaks inimeseks kohaliku omavalitsuse ametnik, vaid süüdistatavad, kes olid kohustatud tegutsema O. P poolt hankelepinguga võetud kohustusi täites. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et O. Sutt võis olla (keelu)eksimuses, sest ei ta teadnud sellest, et ta on ametiisikuks. Kahtlemata teadis O. Sutt, et töölepingust ja ametijuhendist tulenes kohustus järgida O. P huve, täita hoolsusnõudeid ja lojaalsuskohustust, mis konstitueerib tema ametiseisundi, mistõttu on ainetu rääkida O. Suti teadmatusest. Äriühingute tegevused olid läbi põiminud selliselt, et X1 edukust mõjutasid O. P sõlmitud tehingud, mis oli O. Sutt äratuntav. Jälitusprotokollist nähtuvad kõned nt 30.07.2019 ja 22.07.2019, milles O. Sutt ja K. Rossman arutlesid omavahel, kuidas X1 tööd korraldada. Kohus leiab, et O. Sutt oli teadlik oma käitumise keelatusest, st süüdistatav oli teadlik oma ametiseisundist, mis kätkes kohustust järgida O. P huve.
29.7.Kohus leiab, et Pärnu linnaga sõlmitud hankelepingust tulenevalt ning O. P sõlmitud käsundus- ja töölepingu alusel tekkis nii K. Rossmanil kui ka O. Sutil õigus ja kohustus täita avalikku ülesannet. Ametiseisundist tulenevalt olid süüdistatavad ametiisikuteks KarS § 288 lg 1 ja KVS § 2 lg 2 tähenduses. Süüdistatavatega sõlmitud lepingutes oli sätestatud konkurentsikeeld ja kohustus olla lojaalne O. P , seega oli neile teada, et nad peavad O. P ning enda (sh endaga seotud juriidiliste isikute) vahelist huvide konflikti vältima. Toimingupiirangu rikkumine
30.Süüdistuse kohaselt on Kristo Rossmani otsusel ja Ott Suti suunamisel sõlmitud kannatanu O. P nimel süüdistatavatega seotud juriidiliste isikutega (X1 ja X57 ning X15 ) lepinguid, mille kogumaht ulatus oktoober 2019 seisuga üle eriti suure ulatuseni kokku summas 636 764,03 eurot. Lepingute sõlmimise eesmärgiks oli süüdistatavatele tehtud etteheite kohaselt O. Suti ja K. Rossmani enda majanduslik huvi, s.t saada lisatulu äriühingute varade arvelt vähemalt suures ulatuses.
30.1.Toimingupiirangut rikkudes on sõlmitud järgmised lepingud 1) X1 ja O. P vahelised lepingud:
01.02.2016 rendileping nr 19 koos rendi üldtingimustega ja 12.09.2016 lisaga nr 1 (Renault Kangoo, XXX ), 01.03.2016 teenuseleping P-16003 koos 01.09.2016 lisa nr 1 (heakorratööd), 01.05.2016 rendileping nr 23 koos rendi üldtingimuste ja 01.06.2017 lisaga nr 1 (sõiduauto Mercedes Benz Vito, XXX ), 01.09.2016 rendileping üldtingimuste (konkslift veoauto Iveco, XXX ) ja 01.04.2017 lisaga nr 1, 11.10.2016 teenusleping P-16013-1 üldtingimuste ja 01.04.2017 lisa nr 1 ja 01.07.2017 lisa nr 1 (ekskavaator-ümberlaadur Terex TM 180), 01.12.2016 rendileping üldtingimuste ja 01.04.2017 lisa nr 1 ning 01.06.2017 lisaga nr 2 (konkslift veoauto Scania, XXX ), 01.01.2017 teenuseleping AA-36 (sorteerimis- ja abitööde teostamine), 15.05.2017 teenuseleping P-17005 üldtingimustega (materjalikäitlus-ekskavaator
23.06.2017 rendileping üldtingimustega (konkslift veoauto Scania, XXX ), 01.09.2017 teenuseleping P-17006 üldtingimuste ning 01.11.2017 lisaga nr 1 ja 01.10.2018 lisaga 2 (traktor New Holland T7550),
1-21-8803
01.03.2019 teenusleping P-01-03-19 (ehitus- jm jäätmete sorteerimine), 07.03.2019 teenusleping P-190301 üldtingimustega (materjalikäitlus-ekskavaator Liebherr Litronic), 20.03.2019 teenuseleping P-190301-2 üldtingimustega (trummelsõel TIM ENVIPRO TS5220), 01.05.2019 teenuseleping P-190301-2 üldtingimustega (trummelsõel TIM ENVIPRO TS5220. Nimetatud lepingute alusel on X1 poolt esitatud O. P. arveid kokku summas 507 426,58 eurot. Tunnistajana üle kuulatud M. E ja W. S ütluste kohaselt on X1 ja O. P vahel sõlmitud lepingud sõidukite ja masinate rentimiseks, mida kasutati O. P platsil ja huvides, milles puudub ka vaidlus, mille kohta on teiste tunnistajatega haakuvaid andnud ütluseid kannatanu juhatuse liige S. N. O . X1 sõlmitud lepingute alusel tehti töid ka pärast K. Rossmaniga ja O. Sutiga lepinguliste suhete lõpetamist. 22.01.2020 teostatud vaatluse käigus selgus, et O. P territooriumil olid järgmised X1 renditud masinad: 1) materjalikäitlusmasin Terex Atlas TM 180; 2) ratasekskavaator Liebherr A924 C Litronic; 3) roomikekskavaator XXX; 4) materjalikäitlusmasin Terex-Fuchs XXX; 5) trummelsõel TIM Envipro TS5220. Puudub vaidlus selles, et X1 on osutanud teenuseid O. P .
2) X57 ja O. P vaheline leping:
01.03.2017 rendileping (roomikekskavaator (XXX) koos tingimustega.
Nimetatud lepingu alusel toimunud rendi eest tasus O. P kokku 51 009,60 eurot. 3) X15 ja O. P vaheline leping:
01.09.2017 teenusleping, mille alusel X15 müüb ja O. P ostab äriühingu poolt pakutavaid tehnika ja seadmete hoolduse ja remondiga seonduvaid varuosasid ja teenuseid. Lepingu alusel on O. P. esitatud arveid kokku summas 78 327,85 eurot. K. Rossmani ja S. N. O ütluste kohaselt on X15 kannatanule varuosasid müünud ja teenuseid osutanud.
30.2.Korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) § 11 lg 1 kohaselt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui: 1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes; 2) ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust; 3) ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. Antud juhul ei oma tähtsust K. Rossmani kaitsja seisukoht, mille järgi ei ole tuvastatud, et eelviidatud riigihankega ei kaasnenud õigust, kohustust ega pädevust rentida või hooldada eelimetatud masinaid. Toimingupiirangu rikkumise jaatamiseks pole oluline, mis toimingupiirangu rikkumisele järgnes või oleks võinud järgneda. Toimingupiirangut rikutakse juba ainuüksi ohu loomisega, ohu realiseerumine pole vajalik (RKKKo 1-19-5367/144, p 28, 29). KVS-i mõttest ja eesmärgist järeldub, et KVS § 11 lg-s 1 sisalduv keeld ja sellest tulenevalt KarS § 3001 lg-s 1 kirjeldatud objektiivse koosseisu täitmine ei eelda otsuse tsiviilõiguslikku kehtivust või toiminguga kaasnevate mõjude reaalset avaldumist. Piisab sellest, et ametiisik osaleb otsuse tegemisel, mis on suunatud temaga seotud isikule õiguste või kohustuste tekitamisele (RKKKo 3-1-1-98-15, p 92). Toimingupiirangu rikkumine pole tagajärjedelikt, vaid abstraktne ohudelikt. Seepärast on karistatav juba ainuüksi keelatud toimingu või otsuse tegemine ning suur ulatus selle normi mõttes pole mitte koosseisupärane tagajärg, vaid rikkumise kvantitatiivne mõõde (RKKKo 1-18-7408/62, p 18). Kaitsja poolt esile toodud argument, et X1 sõlmitud lepingud olid sõlmitud O. P. soodsatel tingimustele ei oma tähtsust, sest koosseisulise tagajärjena ei hinnata kannatanule kahju tekkimist. Kohus leiab, et toimingupiirangu rikkumise tuvastamiseks peab olema tuvastatud avaliku ülesande täitmisega seotud otsused või toimingud, mis antud juhul on hankelepingu eesmärgist lähtudes rendilepingu sõlmimine masinate ja seadmete kasutamiseks prügilas, mis toetas O. P tegevust jäätmete kõrvaldamiseks ja taaskasutamiseks.
1-21-8803
Kohus ei nõustu K. Rossmani kaitsja seisukohaga, et olukorras, kus eraõiguslikule juriidilisele isikule omistatakse avaliku ülesande täitmine läbi tehingu, peaks jaatama KVS § 2 lg 2 sätestatud otsuse või toimingu tegemist üksnes juhul, kui sellise otsuse või toimingu tegemise õigus või kohustus tekkis selle sama tehingu (hankelepingu) tagajärjel. Hankelepingu eesmärk oli prügi käitlemine ja jäätmete taaskasutusele võtmine, mille teostamiseks on otsuse 30.1. nimetatud lepingute sõlmimine vajalik, sest ilma masinateta ei ole võimalik Pärnu linna ees võetud kohustusi täita. Seega on need lepingud olemuslikud seotud hankelepingu täitmisega. O. Sutiga ja K. Rossmaniga seotud juriidilised isikud
31.1.X1 (uue nimega X21 ) juhatuse liige oli alates 30.08.2015 M. E . Kuigi äriregistri andmetel oli juhatuse liikmeks M. E , korraldas O. Sutt X1 majandustegevust ja K. Rossman toetas O. Suti tegevust seda heaks kiites (vt lähemalt süüdistatavate ja X1 seotuse kohta otsuse p-s 16.1.).
31.2.01.03.2017 sõlmiti X57 ja O. P vahel rendileping roomikekskavaatori JCB JS160 rentimiseks. Tunnistaja R. O ütluste kohaselt on nimetatud masina müünud X1 , mida esindas O. Sutt. 04.11.2019 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et O. Sutt on saatnud endale X57 arvet puudutavad andmed, et teha arve O. P . Samuti nähtub 25.11.2019 ja 28.10.2019 asitõendite vaatlusprotokollidest, et O. Sutt on saatnud 11.06.2018 e-kirja R. O , et ta allkirjastaks X57 ja O. P vahelise lepingu. M. E arvutist leiti dokument märkmetega, mille järgi tuleb saada tunnid O. P , seejärel teha arved X57 . Seega oli rendilepingu sõlmimine ja täitmine O. Suti poolt kontrollitud. X57 nimel on tehtud leping üksnes X1 seose varjamiseks. Roomikekskavaatori eest tasus O. P 51 009,60 eurot renti, millest X1 kanti kokku 49 423,80 eurot.
31.3.X15 (XXX ) juhatuse liige oli 18.07.2017 kuni 12.08.2020 M. R . Kohtuistungil on tunnistajana üle kuulatud X15 töötajad Z. A ja S. U , kelle ütluste kohaselt oli Ott Sutt oli X15 osanikule Z. A heaks sõbraks. O. Sutt aitas S. U raamatupidamisega ja tutvustas talle O. P tööolusid ja -protsesse. Tunnistaja S. U e ütluse kohaselt sai ta Z. A käest töökäske. X15 tegevus oli seotud O. P masinate hooldamisega ja tegi O. P asukohas nõrkvoolutöid, mille kohta on tunnistaja andnud ütluseid O. P tootmisjuht W. S . O. Suti kaitsjaga võib nõustuda, et Z. A oli tegev X15 , tehtud tööde eest on kannatanule esitatud arveid. Siiski asub kohus seisukohale, et Z. A oli üheks juhiks, kuid tema kõrval tegutses faktilise juhina O. Sutt, kes suunas X15 tegevust. O. Sutt omas juurdepääsu X15 asuvale pangakontole XXX SEB Pank AS-is. Samuti oli andis Z. A ütluseid selle kohta, et O. Sutil oli alates 16.08.2017 kuni 01.10.2019 internetipanga kasutamisõigus ning võis kasutada äriühingu pangakontoga seotud pangakaarti (07.08.2020 nr XXX AS SEB Pank vastus). Tunnistajana üle kuulatud Z. A selgitas, et O. Suti käes oli äriühingu pangakaart ja ta omas pangakontole juurdepääsu, seejuures aitas O. Sutt teha arveid. Tunnistaja Z. A ütluste kohaselt oli O. Sutt talle abiks. Ometigi oli O. Suti osatähtsus X15 suurem, sest O. Sutt leppis 16.08.2017 ja 21.08.2017 e-kirjavahetuses raamatupidajaga L. M kokku raamatupidamisteenuse osutamiseks (vt 04.11.2019 asitõendi vaatlusprotokoll). 31.10.2017 e-kirjavahetusest nähtuvalt täidab O. Sutt X15 nimelt dokumente volitatud isikute jaoks, lisades juurde „lisaks plaanin ettevõte käibemaksukohuslasena arvele võtta, tegin selle kohta samuti taotluse valmis“. Asjaolule, et X15 juhtimisel oli O. Sutil suure roll osutavad e-kirjad S. U e ja O. Suti vahel 07.05.2019, milles S. U küsib, mis hinnaga võib õli välja müüa. 22.05.2019 selgitab O. Sutt S. U , et viimane saadaks välja kordusarved. 10.06.2019 on O. Suti ja Z. A vaheline suhtlus, kus Z. A küsib, mis saab kompressorist. O. Sutt vastab: „Väiksem meile, suurem O. P “ seepeale Z. A küsib üle: „Meile, kas X1 või X15“, millele saab vastuseks „X1 “. Täiendavalt saab tuge seisukohale, et O. Sutt korraldab X15 majandustegevust vestlustest Z. A 26.07.2019 ja S. U ega 02.08.2019. Nendest kõnedest on näha, et O. Sutt ütleb, kuidas S. U ja Z. A peavad osaühingu huvides tegutsema, et X15 tööd saaks tehtud ja arved koostatud (vt 03.11.2020 jälitusprotokoll).
1-21-8803
O. Sutt oli seega isikuks, kes korraldas X15 majandustegevust olles sellega osaühingu üheks faktiliseks juhiks ja kasusaajaks. Kohus nõustub prokuröriga selles, et O. Suti seosest X1 ja X15 oli teadlik O. P juhatuse liige K. Rossman, aktsepteerides ja toetades O. Suti tegevust.
30.4.O. Sutt osales O. P arendusjuhina ja K. Rossman juhatuse liikmena otsuste tegemisel, millega renditi X1 tehnikat ja telliti teenuseid, mis olid vajalikud hankelepingu täitmiseks. Tunnistaja M. E ütluste kohaselt aitas O. Sutt X1 tööd organiseerida, et osaühing oleks O. P koostööpartneriks. Vaidlust ei ole selles, et X1 renditud tehnikat kasutati O. P , samuti kasutati renditööjõudu, mille kohta on andnud ütluseid K. Rossman (W. S ja E. A ütlused). Tööliste veoks renditi X1 busse. O. P koostööpartneriks oli ka X15 , et remontida X1 hankelepingu täimiseks renditud tehnikat ja O. P. kuuluvaid masinaid. K. Rossman ütluste kohaselt tagas X15 selle, et masinad oleksid töökorras. O. Sutt on kooskõlastatult K. Rossmaniga juhtinud X1 ja X15 , sest K. Rossman teades O. Suti poolt nimetatud osaühingute tegevuse juhtimisest ei takistanud seda ja lubas S. Sutil O. P lepinguid ette valmistada. Lepingud on sõlmitud allkirjaõigusliku isiku K. Rossman poolt, kuid O. Sutt kooskõlastas lepingute tingimused, osales hindade läbirääkimises ja kinnitas O. P. vajadust lepingu sõlmimiseks. Kui X1 ja X15 olid arved esitanud, oli O. Sutt ja K. Rossman pädevuses esitatud arvete õigsuse kinnitamine (28.04.2021 asitõendi vaatlusprotokoll). K. Rossmani sõnutsi oli O. Sutt tema „parem käsi“, kellelt sai otsuste tegemiseks vajaliku teabe. K. Rossman on saanud O. Sutilt vastutasuks kasutada osaühingute rahalisi vahendeid (vt otsuse p 31.1.). Seega on leidnud tõendamist, et K. Rossman poolt otsuste vastuvõtmine oli O. Suti suunamise tulemus. KVS § 7 lg 1 p 4 kohaselt on seotud isikuks isik, kelle tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab. X1, X57 ja X15 hea majandustulemus sõltus konkurentsieelisest, mis seisned süüdistatavatelt saadavast teabest (jäätmete vastuvõtu-, rendihinnad jne) ja O. Suti poolsest osaühingute majandustegevuse korraldamisest. Kohus leiab, et K. Rossmanil ja O. Sutil olid läbipõimunud majanduslikud suhted ja huvid X1 , X57 ja X15, mistõttu tuleb viimati nimetatud osaühinguid käsitleda seotud isikutena KVS § 7 lg 1 p 4 tähenduses. KVS § 11 lg 1 p 1 on ametiisikul keelatud otsuse või toimingu tegemine, kui otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes. Seega on O. Sutt ja K. Rossman rikkunud toimingupiirangut, sest K. Rossmanil ei võinud teha otsuseid (sõlmida lepinguid või korraldada lepingu sõlmimine volitatud isiku kaudu) ja O. Suti ei võinud osaleda ega suunata otsuste tegemist seotud isikute X1 ja X15 suhtes. O. Suti ja K. Rossmani majanduslikud huvid
31.KVS § 11 lg 1 p 2 alusel on ametiisikule keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust. Asjas on leidnud tõendamist, et lepingute sõlmimine X1ja X15 lähtus süüdistatavate majanduslikust huvist, sest nad said isiklikku kasu X1 ja X15 laekunud raha kasutades.
31.1.O. Sutt oli X1 ja X15 faktiliseks juhiks, kes korraldas osaühingute majandustegevust, samuti kontrollis raha kasutamist, mille kohta on esitatud kohtule tõendina 07.11.2019 asitõendi vaatlusprokolli lisa 2. Vaadeldi läbiotsimisel ära võetud O. Suti arvutist leitud faili, mis sisaldas tabelit O. Suti ja K. Rossmani isiklike kulutuste kohta (edaspidi: O. Suti tabel). Tabelis oli leht, kuhu oli kirjutatud: „Tabelisse on arvestatud pool summast, mis Ott peab Kristole andma, kuna 50% on Oti X58 või X59 “. Järgnevalt on tabelis näha rahasummad, mille järel oli „+“ või „-“ märk, viimasel märgistati K. Rossmanile üle kantud rahasummasid. Näiteks on tabelis 17.10 kuupäevaga kanne „-500 X Kr kanne 50%.“ X kontole on kantud 1000 eurot. Tabelis on summasid, mis on poolitatud nii, et väljaminekutest jaotuksid täpselt pool K. Rossmani ja O. Suti vahel. Näiteks on tabeli viiendas reas „40,84 X27 27 sep“, millele vastab X27 27.09.2018 arve A-180955868 summas 8,67 eurot ilma käibemaksuta (pool summast on 40,84 eurot). Iga tehtud kulust pooles summas sai O. Suti poolt peetud arvestuse järgi ka K. Rossman kätte oma
1-21-8803
osa X1 ja X15 rahadest. Kokku on K. Rossman saanud siis selle summa ulatuses oli K. Rossmanil õigus ka ise saada äriühingust hüve, s.o tabeli järgi kokku summas 6136,32 eurot.
X1 seotud majanduslikud huvid
31.2.Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest (arved, kviitungid) nähtub, et süüdistatav O. Sutt on maksnud X1 pangakaardiga endaga seotud kulutuste eest või on ta X1 kontolt tehtud ülekanded kulude eest, mis kajastuvad ka ülalnimetatud O. Suti tabelis. X1 raha on O. Sutt kasutanud enda tarbeks kokku summas 19 055 eurot järgmiselt: 1.) X28 05.07.2018 arve 041164 summas 477,34 eurot. Arve eest tasus O. Sutt X1 pangakaardiga. M. E ütluste kohaselt võis O. Sutt teha kulusid töömeestele kindlaid ja riideid ostes. Antud alusel osteti sportsokke, nokamüts, lühikesed sportpüksid, treeningsärk ja kaks paari tennise mängimiseks mõeldud jalanõusid. Tegemist ei olnud tööriietusega, mistõttu ei ole usutav, et see oli vajalik X1 töötajatele prügilas. Küll aga oli O. Sutt K. Rossmani ütluste järgi tennise huviline, millest ka O. Suti huvi spordiriiete vastu. 2.) O. Suti tabelist leiab ajavahemikul 08.10.2018 kuni 21.06.2019 kohta seoseid kuluarvestuse ja X12 arvete 27, 28, 29 ja 35 kokku summas 11 223,83 eurot. Arvetele märgitud summad on märgitud O. Suti tabelisse: 09.10 kuupäevaga sisse kantud summa 913,6 eurot, mis on pool arvel nr 27 summast koos käibemaksuga, arve nr 28 on kantud tabelisse kuupäevaga 03.11 ja summas 2362,62 eurot koos märkusega „oti maja ehitus,“ arve nr 29 on kantud O. Suti tabelisse kuupäevaga 05.12 ja summas 1088 eurot ja arve nr 35 on kantud O. Suti tabelisse kuupäevaga 21.06 ja summas 464,65 eurot. 3.) X27 20.09.2018 arve A-180954393 summas 26,57 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis kuupäevaga 20.09 ja summas 11,07 eurot ning arve sisuks märgitud PHL 45x45x3000 kuusk 27 JM. 4.) X27 20.09.2018 arve A-180954417 summas 4,65 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis kuupäevaga 20.09 ja summas 1,94 eurot, arve järgi on soetatud pintsel ja kiilankur. 5.) X29 24.09.2018 arve 22732763 summas 488,33 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis kuupäevaga 24.09 ja summas 203,47 eurot. 6.) X27 26.09.2018 arve 0762611 summas 8,13 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis kuupäevaga 26.09 ja summas 6,78 eurot. 7.) X27 27.09.2018 arve A-180955865 summas 98,00 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis kuupäevaga 27.09 ja summas 40,84 eurot. 8.) X29 28.09.2018 arve 22749643 summas 16,07 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis kuupäevaga 28.09 ja summas 6,7 eurot. 9.) X29 29.09.2018 arve 22750819 summas 20,13 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis kuupäevaga 29.09 ja summas 8,39 eurot. 10.) X29 30.09.2018 arve 22754478 summas 146,15 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis kuupäevaga 30.09 ja summas 60,9 eurot. 11.) X29 05.10.2018 arve 22770586 summas 600,00 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis kuupäevaga 05.10 ja summas 250 eurot, lisatud on märkus „oti värvid, pahtlid jm.“ 12.) X23 15.10.2018 arve 180230369 summas 1532,89 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis kuupäevaga 15.10 ja summas 638,71 eurot 13.) X30 29.10.2018 arve 077460 summas 31,26 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis kuupäevaga 29.10 ja summas 13,03 eurot. 14.) X31 31.10.2018 arve 177224 summas 29,83 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis kuupäevaga 31.10 ja summas 14,92 eurot.
1-21-8803
15.) X32 31.10.2018 arve 2015961 summas 360,00 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis kuupäevaga 31.10 ja summas 150 eurot 16.) X30 05.11.2018 arve 078984 summas 66,76 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis kuupäevaga 05.11 ja summas 33,38 eurot 17.) X33 05.12.2018 arve 18132 summas 834,00. X33 esindaja I. R. O poolt on menetleja edastatud kirjavahetuse G. D , milles viimane teatab 04.12.2018, et kaupade eest tuleb teha arve X1 ning märkida selgitused „puitdetailid“. Tunnistajana I. R. O ütluste järgi oli G. D mööbli tellijaks, kes soovis arve väljastamist X1 . Mööbel paigaldati I. R, O ütluste järgi aadressil X teel. Nimetatud arve on O. Suti tabelisse kuupäevaga 05.12 summas 208,5 eurot. 18.) X34 17.01.2019 arve 1047888 summas 301,80 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis kuupäevaga 17.01 ja summas 125,75 eurot koos märkusega „oti suusad.“ 19.) X35 21.01.2019 arve 29003248 summas 123,48 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis kuupäevaga 21.01 ja summas 51,45 eurot 20.) X28 15.03.2019 arve 045810 summas 117,50 eurot, millelt nähtub, et ostetud on juunior suurus ujumisprillid ja beebile kummikud, samuti S suurus riided ja jalatsid. 21.) X27 03.04.2019 arve A-190415506 summas 434,40 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis kuupäevaga 03.04 ja summas 181 eurot koos märkusega „ott terass“. Arvel on näha kauba nimetusena IM50x100x6000 ja IM50x150x6000. 22.) X36 18.04.2019 arve 3856899 summas 598,90 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis kuupäevaga 18.04 ja summas 299,5 eurot koos märkusega „Ott telefon huawei X“. Arvel on märgitud kauba saajaks Ott Sutt ning 15.10.2019 läbiotsimise ajal oli telefon G. D käes. 23.) X27 21.05.2019 arve A-190527308 summas 100,10 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis kuupäevaga 21.05 ja summas 41,71 eurot koos märkusega „oti puit“. Arvel on kaubana kirjas jooksvameetriga kuusk. 24.) X27 20.05.2019 arve A-190526775 summas 304,52 eurot, millele on märgitud kontaktiks X ning kaubaks terrassi ehituseks vajalik materjal. 25.) X30 21.05.2019 arve 022508 summas 158,40 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis kuupäevaga 21.05 ja summas 66 eurot koos märkusega „ott sokliplaadid.“ O. Suti seost kinnitab 21.05.2019 pealt kuulatud telefonivestlus Ä. G . 26.) X37 14.06.209 arve PF10446 summas 24,04 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis kuupäevaga 14.06 ja summas -10,02 eurot koos märkusega „topsid valgeranda, ott ostis pakendikeskusest.“ 27.) X38 16.06.2019 arve 112051012 summas 45,00 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis kuupäevaga 16.06 ja summas 18,75 eurot koos märkusega „aku otile.“ 28.) X30 29.06.2019 arve 072952 summas 477,99 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis kuupäevaga 29.06 ja summas 199,17 eurot koos märkusega „Ott akutikksaag ja akud.“ 29.) X27 10.07.2019 arve A-190740874 summas 94,68 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis kuupäevaga 10.07 ja summas 30,45 eurot koos märkusega „Oti terassilauad“. Arvel on näha, et materjali 28x120x3600 maksumuseks on 60,90 eurot. 30.) X39 10.07.2019 pakkumine P19127588 summas 81,74 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis kuupäevaga 10.07 ja summas 34,06 eurot selgitusega „kompressor Otile X68 -st.“ 31.) X40 16.07.2019 arve EL213 summas 257,52 eurot. Tunnistajana üle kuulatud Y. V ütluste kohaselt on arve alusel tehtud töid X asuvas korteris. Arve koostamiseks X1 nimele sai Y. V andmed E. A käest.
1-21-8803
32.) X41 05.08.2019 arve 107380 summas 175,00 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis kuupäevaga 03.08 ja summas 72,92 eurot koos märkusega „Ott aiavooliku rull, X69 “. Selline voolik asus ka O. Suti elukohas (04.08.2020 protokoll). Arvele on märgitud kontaktisikuks Ott Sutt. 33.) X27 12.08.2019 arve A-190849419 summas 9,36 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis kuupäevaga 12.08 ja summas 3,91 eurot koos märkusega „ott pintslid.“
31.3.O. Suti tabelis on lisaks eelnevale veel kandeid, mis selgelt tõendavad O. Suti ja K. Rossmani majanduslikke huve X1 , millest olulisemad on järgnevad:
2220 kr ümbrikust otile 12.okt 1159 venelase summa (pool) 12.okt -45 kr pliidipuud (kompostist) 12.okt 800 juhtmed, Sika.1600 kokku 30.nov -10,71 Kr bagi suunatuled, releed jms 13.dets -7,27 Kr mersu stabikad intercar 21.nov -107,86 Kr katusealuse puit 03.apr -50 konteinerite rent sula 100 -35 PR sulas saadud raha -50 kunni lihad Kr omad -48,13 Kr MB S-i piduri kettad 9,31 ott värvid, X68 -37 kr aia puit 17.juuli
Eeltoodu alusel on kohtu hinnangul tõendatud O. Suti poolt järjepidev X1 laekunud raha kasutamine ja arvestuse pidamine nii, et ka K. Rossman saaks oma osa tulust kätte. X1 varade eest on kantud järgmised O. Sutiga seotud kulud summas 19 268,34 eurot, millele lisandub O. Sutt poolt X1 pangakaardiga ajavahemikul 2018 veebruar kuni 2019 august sularaha väljavõtmised kogusummas 64 715 eurot ja ülekanded O. Sutile kuuluvatele pangakontodele summas 29 050 eurot (14.11.2019 vaatlusprotokoll). Tunnistajana on üle kuulatud O. Suti K. A , kelle ütluste järgi on ta andnud 50 000 eurot: ca 30 000 eurot (korteri müügist 2012. aastal), 20 000 eurot metsamüügist aastatel 2016-2017. Tuleb aga silmas pidada, et O. Sutt on aastatel 2015 kuni 2019 teinud oma kontole sularaha sissemakseid kogusummas 99 860,00 eurot. K. A poolt väidetavalt üle antud summad on ikkagi väiksemad, kui O. Sutil oli sularaha, mis suures osas pärines X1 .
31.4.Asjas on leidnud tõendamist, et O. Sutt on 09.04.2019 ostnud 6000 euro eest sularahas X linnas, X külas, X asuva korteri. Korteri remondiks on tehtud kulutusi X1 pangakontolt summas 4417,90 eurot (andmed on koondatud süüdistusakti lisa 6). 09.10.2019 asitõendi vaatlusprotokollis nähtub X1 poolt tasutud arved on seostatud korteris nähtavaga. Kohtule esitatud MTA vastusest 27.05.2021 nr 12.2-3/050708-30-1 nähtub, et X1 varade eest remonditi O. Sutile kuuluvat korterit. X1 juhatuse liikme M. E ütluste kohaselt on selles korteris remonti tehtud, mis oli mõeldud investeeringuna. Maksumenetluses koostas M. E arve X1 30.06.2020 arve nr 1933, millest nähtub korteriga kulutuste kandmine 8500 eurot, mille hüvitamist O. Sutilt nõutakse. Tunnistajana üle kuulatud M. E ütluste kohaselt nimetatud arvete tasumine X1 poolt olnud seotud Ott Sutile antud laenuga, mis on tagasi makstud. Teiste arvete puhul selgitatud, et tegemist on X1 ettevõtluskuluga. Arve on koostatud siis, kui maksumenetluses oli selgunud kulu, mis ei ole seotud X1 ettevõtlusega, seetõttu ei ole kohtu hinnangul usutavad M. E selgitused, et osaühingu huvides oli korteri edasimüügist tulu teenida. M. E ei omanud kulude tegemise ajal kontrolli O. Suti tegevuse üle. Kohtule on esitatud X1 ja Ott Sutt vahel sõlminud 05.03.2019 kokkuleppe, mille kohaselt teostab X1 oma vahendite eest korteri remonttööd ning see on käsitletav O. Sutile antud laenuna. Väidetav laen kuulus tagasimaksmisele pärast korteri
1-21-8803
müüki. Ilmselgelt oli aga O. Sutil majanduslik huvi X1 rahade kasutamiseks et teenida korteri edasimüügilt tulu.
31.5.Täiendavalt leiab asjas kinnitust asjaolu, et O. Sutt käsutas X1 rahalisi vahendeid, kogudes klientidelt jäätmete eest üle antud raha enda kätte. 10.03.2020 vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi O. P kaalumajaprogrammi koos O. Suti pangakonto väljavõttega, millest nähtus, et ta on võtnud summas 1094 eurot jäätmed O. P. vastu X1 nimel, mille eest füüsilistest isikutest klientidelt saadud tasu on O. Sutt lasknud kanda enda isiklikule pangakontole. O. Sutt on saanud enda kätte järgmised rahasummad: 1) 15.04.2019 kanti O. P. kaalumajaprogrammi X1 nimel 440 kg jäätmete toomine sõidukiga [XXX ] ja märkusega „Orunurga“. 02.05.2019 maksis Z. K teenuse eest O. Sutile 62,00 eurot (04.11.2019 asitõendi vaatlusprotokoll). Tunnistaja Z. K ütluste kohaselt toimus O. Suti kaudu konteineri tellimine. Jälitusprotokollis nähtub O. Suti ja Z. K vaheline suhtlus, mille järgi läks O. Sutt 02.05.2019 J. X juurde koju raha järgi. 2) 20.05.2019 kanti O. P. kaalumajaprogrammi X1 nimel 2660 kg jäätmete toomine sõidukiga [XXX ] ja märkusega „X“. Teenuse eest maksis N. O. O. Sutile sularahas 193 eurot. Konteineri tellimise teemal vestlesid O. Sutt ja N. O 06.05.2019 ning see saadeti X tänavale 16.05.2019. 24.05.2019 annab O. Sutt N. O teada, et talle tuleb tasuda 193 eurot sularahas. 3) 17.06.2019 kanti O. P. kaalumajaprogrammi X1 nimel 1640 kg jäätmete toomine sõidukiga [XXX ] ja märkusega „X“. Teenuse eest tegi 26.06.2019 P. A makse O. Suti pangakontole 171 eurot. Makse suuruse ja arveldusarve numbri andis talle teada O. Sutt SMS-iga. Tunnistaja P. A ütluste järgi toimus konteineri tellimine läbi O. Suti ning tasumist selle eest O. Suti kontole. 4) 17.06.2019 kanti O. P. kaalumajaprogrammi X1 nimel 1820 kg jäätmete toomine ja märkusega „X“. Teenuse eest tegi 26.06.2019 J. O makse O. Suti pangakontole 132,00 eurot. Tasumisele kuuluva summa ja arvelduarve numbri edastas O. Sutt SMS-ga. Tunnistaja J. O ütluste kohaselt telliti konteiner O. Sutilt ning raha tuli kanda viimase pangakontole. 5) 2019 juulis tõi O. P. jäätmeid V. M , tasudes selles eest O. Sutile 20.07.2019 sularahas 130 eurot. Tunnistaja V. M ütluste kohaselt telliti konteiner O. Suti kaudu. 2019 jäätme eest tasus tunnistaja O. Sutile 130 eurot, mida kinnitab ka O. Suti ja V. M vaheline 17.07.2019 telefonikõne, et tasuti sularahas. 6) 2019 augustis tellis E. N. I jäätmete äraveo O. P. , tasudes selle eest 23.08.2019 ülekandega O. Suti pangakontole selgitusega „X“ 30 eurot. Tunnistaja E. N. I ütluste kohaselt sai ta oma sõbralt teada, kuhu ta peab prügi eest maksma. 7) 07.05.2019 kanti O. P. kaalumajaprogrammi X1 nimel 5500 kg jäätmete toomine sõidukiga [XXX ] ja märkusega „X“. Teenuse eest tegi 09.05.2019 U. E. makse O. Suti pangakontole 325,00 eurot. 03.12.2021 vaatlusprotokollist nähtub, et sõidukiga XXX ja aadressiga X on soetud U. E . 8) 15.05.2019 kanti O. P. kaalumajaprogrammi X1 nimel 500 kg jäätmete toomine sõidukiga [XXX ] ja märkusega „U “. 17.05.2019 kanti O. P. kaalumajaprogrammi X1 nimel 360 kg jäätmete toomine sõidukiga [XXX] ja märkusega „U. E “. 29.05.2019 kanti O. P. kaalumajaprogrammi X1 nimel 160 kg jäätmete toomine sõidukiga [XXX ] ja märkusega „U “. 03.06.2019 laekus U. E poolt tehtud makse O. Suti pangakontole summas 51 eurot. Tunnistajana üle kuulatud Tunnistaja U. E andis ütluseid, mille kohaselt ta tellis O. Suti kaudu konteineri ja tema kaudu käis ka selle äraviimine. Teenuse eest tasus O. Sutile ülekandega O. Suti pangakontole. Lisaks nendele arvetele on tunnistaja U. E viinud ka ise prügi O. P prügilasse ja on O. Suti juhistel öelnud, et ta toob X1 jäätmeid, kuid seejärel on ta tasunud jäätmete eest O. Suti pangakontole.
1-21-8803
O. Suti kaitsja on seisukohal, et eelnimetatud kliendid ei ole tahtnud O. P. konteinerit, vaid mistahes ettevõtjalt. Antud juhul ei omagi kohtu hinnangul tähtsust see, et O. P nimelt ei ole tehinguid tehtud. Nendel puhkudel on O. Sutt suhelnud X1 esindajana, et viia jäätmed O. P. . Olulise asjaoluna leiab tõendamist see, et O. Sutt otsustas X1 nimel jäätmete vastuvõtmise ja ka hinna, mis tuli klientidel tasuda, mis täiendava toetab seisukohta, et O. Sutt oli X1 tegelikuks juhuks. Raha on O. Sutt saanud endale. M. E ütluste kohaselt on O. Sutt viinud sularaha kassasse, mis ei ole usutav, sest ebamõistlik oleks O. Sutil võtta enda isiklikult kontolt välja sinna laekunud raha, et see X1 kassasse viia, selmet raha kohe X1 kanda. Asjaolu, et sularaha viidi kassase on aktiivne kaitsja väide, mida kaitsja oleks saanud tõendada X1 kassa väljavõtte esitamisega või taotleda kohtu abi tõendite kogumisel, mida ta ei ole teinud (vt 3-1-1-120-03, p 29; 4-16-6037/46, p 20).
31.6.X1 pangakontolt on tasutud ka Kristo Rossmani seotud kulutused kokku summas 28 366,11 eurot alljärgnevalt: 1) X42 29.06.2016 arve MT010270 summas 690,00 eurot. 25.11.2019 asitõendi vaatlusprotokolli 3.9 ja 3.19 nähtub, et 22.06.2016 palus K. Rossman X42 hinnapakkumist mänguväljaku ostmiseks, see järel on K. Rossman 29.06.2016 palunud arve saaja märkida X1 , kauba saatmise aadressiks X linn ja enda isiklikud kontaktandmed. Arve saadeti K. Rossmanile 29.06.2019, mille saatis edasi O. Sutile maksmiseks. 14.10.2020 vaatlusprotokollist on mänguväljaku joonis, mis valmis tehtuna oli K. Rossmani elukoha hoovis. 2) X43 30.04.2018 arve 31-30-04-2018 summas 93,29 eurot. 25.11.2019 vaatlusprotokoll, 3.51 nähtub, et arve saatis 02.05.2018 K. Rossmanile tema X A. K sooviga, et mänguasjade eest ära maksta. 07.12.2021 vaatlusprotokollist nähtub, et selle arve eest tasumiseks teostati 03.05.2018 ülekanne X1 arvelduskontolt. 3) X27 13.12.2018 arve A-181272523 summas 210,00 eurot, mis on seotud 05.12.2018 tellimusega. Arve tasumine on kajastatud O. Suti tabelis kuupäevaga 05.12 summas -87,5 eurot. 4) X44 28.12.2018 arve 95654 summas 380,00 eurot. Arve on kajastatud O. Suti tabelis kuupäevaga 06.01 summas -158,34 eurot märkustega „arve nr 95654“ ja „Kr mersu rehvid era rehvid“. 28.05.2021 nõudekirjast selgub, et X44 arve nr 95654 on väljastatud X1 . 5) X45 02.01.2019 kinnitus tellimusele summas 445,34 eurot. Arve on kajastatud O. Suti tabelis kuupäevaga 06.01 summas -185,56 eurot märkustega „kinnitus tellimusele nr 0520757“ ja „kr katuse plekk X45 .“ X45 vastusest päringule selgub, et kinnituse tellimus nr 0520757 kliendiks oli X1 ning isikuna E. A . Kaubaks trapetsprofiili katus T20. X45 02.01.2019 arvest 1901072 summas 576,00 eurot nähtub, et tegemist materjaliga, mis on sama K. Rossmani katuse jaoks. 6) X3 19.02.2019 arve 3823539 ja 3823769 kokku 932,99 eurot. Arvetel kajastatud tehingu sisu osutab spordivarustusele, tegemist on Fuji Wendige 17 tollise raamiga jalgrattaga. Jalgratas asus läbiotsimise hetkel K. Rossmani elukohas (vt läbiotsimisprotokoll). 7) X46 arve summas 882,99 eurot. O. Suti tabelis on kajastatud, et kuupäevaga 29.03 kanne „441,5 kr lennupiletid, ESP“. Arve saatis aadressilt X edasi aadressile „raamatupidamine“ 22.05.2019 O. Sutt. Arvel on märgitud reisijate nimed – Rossman E. P Õ ja A. K , tasutud on kaardiga, mille lõpp on 4235 (04.03.2020 asitõendi vaatlusprotokoll) ning mis on panga poolt väljastatud O. Sutile (04.08.2020 protokoll, lisa 55). Kohus leiab, et on leidnud tõendamist, et K. Rossman ja O. Sutt lennukipiletite eest tasuti X1 arvelt. K. Rossmani ütluste kohaselt oli tegemist laenuga, sest tal tekkisid probleemid krediitkaardiga tasumisel, mis ei ole usutav. X1 pidigi arve eest tasuma, et süüdistatavad saaksid endale lennukipiletid, tegemist ei olnud ootamatu olukorraga, mis oleks tinginud vajaduse laenu võtmiseks. Kohtu järeldust ei väära ka käsikirjaline dokument, millest nähtub, et tegemist on laenuga. M. E polnud X1 tegelikuks juhiks, et laenu anda.
1-21-8803
8) Ajavahemikul 30.09.2018 kuni 01.11.2018 on tehtud kulutusi sõiduki Mercedes Benz S500 [XXX ] ja bagi Polaris Ranger RZR XXX 4x4 jaoks kokku vähemalt 14 000,00 eurot. Bagi ostmist K. Rossmanile tõendab salvestatud vestlus Y. S (06.03.2020 asitõendi vaatlusprotokoll), samuti on tunnistajana üle kuulatud Y. S andnud ütluseid selle kohta, et ta aitas K. Rossmanil lisaks bagile osta ka Mercedes Benz S500. O. Suti tabelist kajastub märge X i ülekande kohta. Samuti on 31.10 tehtud märkus „kr masina ost 6500 eur X1 st välja“. Maanteeameti vastusest kohaselt on Mercedes Benz S500 registreeritud 10.10.2018. Enne registrikannet on 30.09.2018 X1 kontolt võetud välja 3000 eurot ning 01.10.2018 veel 3500 eurot. Y. S ütluste kohaselt on maksis K. Rossman sõiduki eest 6000-7000 eurot sularahas. X1 kontolt X kontole 1000 eurot. 9) X47 pangakontole 28.04.2019 kantud X tee maja broneeringu summa 5000 eurot. 28.04.2019 kell 21:05 saadab O. Sutt K. Rossmanile ja maaklerile kviitungi, millel maksjaks X1 . Makse teostati 21:02:50 veel enne seda helistas K. Rossman 17:45 maaklerile, et teada anda, et raha on X47 kontole tulemas ühe firma kaudu (25.11.2019 protokoll, 3.11 ja 3.55). O. Suti tabelis kuupäevaga 28.04 on tehtud kanne „2500 Kr maja broneeringu raha (50%)“. Jälitusprotokollis on 28.04.2019 K. Rossmani kõne O. Sutile, et teada saada kui palju on X1 vaba raha. K. Rossmani sooviks on saada 5000 eurot, mida O. Sutt peab võimalikuks. O. Suti vestlusest 28.04.2019 K. Rossmaniga avaldab viimane, et maksab summa tagasi, mille peale teeb O. Sutt ettepaneku, et maksab siis tagasi nii palju kui vaja, et palgad saaks makstud. Samuti märgib O. Sutt ära, et „...ma olen nagu nii öelda sellest oma ehituse ajast sulle ka veel võlgu... kui ma ei pea sulle kõike tagasi, või ei pea X1 nagu, nii öelda tasaarveldan natuke“. Sellele vastab K. Rossman: „nojah, ei pea neid arveid tekitama ja jälle keeruline.“ Sellest kõnest saab kinnitust tõik, et O. Sutt omab X1 rahade üle kontrolli, kes võib enda äranägemise järgi otsustada raha ülekandmise. 10) X48 tasuti perioodil 27.03.2018 kuni 06.08.2019 kokku 5155,50 eurot. K. Rossmani tennise trennide eest tasus X1 , mida kinnitab 21.03.2018 kirjavahetus, kus K. Rossman küsib Z. K , et kas tal on vahet ka kui arve läheb firmale mitte eraisikule. O. Sutt selgitab e-kirjas, et arved tuleb teha X1 ja saata aadressile X ning „kui saab, siis pangu ruumi rent vms“. Kohtule esitatud arvetelt nähtuvad selgitused: „teenus,“ „turundusteenus“ või „turunduskonsultatsioon.“ 04.11.2019 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et Z. K 02.01.2019 arve viie eratrenni eest ja mitte X1 aadressile, vaid O. Suti ja K. Rossmanile. 25.11.2019 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et 04.02.2019 arvele on märgitud „turundusteenus“, kuid tegelikult oli 8 treeningut. Tunnistajana üle kuulatud Z. K ütluste kohaselt käisid trennis K. Rossman ja O. Sutt, kellel oli firma – X1 . K. Rossman ja M. E ütluste kohaselt on tegemist X1 korraldatud trennidega. Tegelikult oli trennid tellitud süüdistatavate poolt, X1 maksis selle kinni.
31.7.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et K. Rossman on investeerinud X1 raha oma A. K. äriühingusse A. K. S summas 8000 eurot. K. Rossmani elukoha läbiotsimisel leiti A. K. S osaluse omandamise kokkulepe, mille järgi andis X1 äriühingule 8000 eurot ajavahemikul veebruar kuni juuli 2018. Enne osaluse omandamist X1 rahade eest ostetud mängumaale esemeid. Enne X1 osalus omandamist 07.07.2020 kasutas A. K ostudeks X1 pangakaarti, mille kohta on tõendina 15.10.2019 sõiduki Škoda Superb [XXX ] läbiotsimise käigus pagasiruumist leitud paberist kott arvete ja tšekkidega (läbiotsimisprotokoll ja pakend 11). Dokumente on vaadeldud 22.10.2019 vaatlusprotokollis, millest järgi on kuludokumendid alates 2018 aasta maikuust. Kohus nõustub prokuröriga sellest, et O. Suti ja K. Rossmani majanduslikku huvide kohta X1 kinnitab asjaolu, et süüdistatavad soovisid liisida X1 rahade eest sõiduautosid. Liislepingute L19103430 ja L19103431 järgi olid liisinguesemeks sõidukid Škoda Kodiaq hinnaga 35 781,00 eurot ühe sõiduki kohta. 05.11.2021 vaatlusprotokolli kohaselt maksis O. Sutt X1 arveldusarvelt lepingute tasud summas 220 eurot ning ühe sõiduki sissemakse 4 472,63 eurot ja 14.08.2019 makse summas 532,27 eurot. Neid sõidukeid ei saanud O. Sutt ja K. Rossman kasutusse võtta, sest enne peeti nad kahtlustatavatena kinni. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et kaks
1-21-8803
sõidukit telliti korraga ainult sel põhjusel, et nii saab soodsamalt. Jälitusprotokollist nähtub 20.06.2019 vestlus M. E ja O. Suti vahel, mille käigus M. E küsib, kas Ott on Kodiaqid kätte saanud ja avaldas muret, et G. D peab seni jala kõndima. Sellele vastas O. Sutt: „ta veel ei teagi, et ta ei teagi üldse, et tuleb midagi“, misjärel M. E küsis järele, kas Kristo naine ka ei tea? O. Sutt selgitas, et „ei tea jah“ ning täpsustas „ikka üllatus, ikka mehed, mehed saavad korralikult pluss punkte“. Tunnistajana P. P ütluste järgi käis sõidukite liisinguga sõidukite müügiesinduses temaga suhtlemas O. Sutt. Seega on tõendatud, et nimetatud sõidukid oli mõeldud kasutamiseks süüdistatavatele.
X15 seotud majanduslikud huvid
31.8.14.11.2019 vaatlusprotokollist nähtub, et O. Sutt ise on võtnud X15 pangakontolt ajavahemikul 15.12.2017 kuni 02.05.2019 sularaha 19 055 eurot (XI kd, tl 91jj). Samuti on O. Sutt maksnud X15 rahade eest endaga seotud kulud kogusummas 3561,11 eurot, mille kohta on kohtule esitatud järgmised arved: 1) X22 13.09.2018 arve 18000819776 summas 86,70 eurot, millega on ostetud maja elektriarvesti. Samal perioodil on O. Sutt soetanud X1 arvelt ehitusega seotud materjale ning ka järgmised asjad X15 arvelt. 2) X23 20.09.2018 arve 180216446 summas 33,76 eurot. Arve on kantud O. Suti tabelisse kuupäevaga 20.09 ja summas 14,07 eurot ning soetatud on saunatoru, tunnistaja Z. A selgitas kohtus selle arve kohta, kuidas tema ostis tegelikult äriühingule tualettruumi ventilatsioonitoru. 3) X23 21.09.2018 arve 180216942 summas 28,28 eurot. Arve on kantud O. Suti tabelisse kuupäevaga 21.09 ja summas 11,79 eurot ning soetatud on ventilatsioonitoru koos kolmikuga. 4) X22 24.09.2018 arve 18000822719 summas 79,86 eurot. Arve oma sisult on seostatav O. Suti maja ehitusega 5) X23 25.09.2018 arve 180218531 summas 41,59 eurot. Arve on kantud O. Suti tabelisse kuupäevaga 25.09 ja summas 17,33 eurot 6) X27 13.10.2018 arve A-181059824 summas 82,88 eurot. Arve on kantud O. Suti tabelisse kuupäevaga 13.10 ja summas 34,54 eurot ning soetatud on kruve ja peesaetud krunditud puitmaterjali 7) X22 30.10.2018 arve 18000833603 summas 30,77 eurot, millega on ostetud elektritarveid, mis on seostatav O. Suti maja ehitusega 8) X22 07.11.2018 arve 18000836128 summas 282,05 eurot ja X22 08.11.2018 arve 1800083657.. summas 452,95 eurot. Arved on kantud O. Suti tabelisse kuupäevaga 14.11 ja summas 305 eurot, arvete sisuks on erinevad elektrikaubad. 9) X22 07.11.2018 arve 180008361130 summas 110,86 eurot. Arvelt nähtub kaup, mis on eelnevad arved ja mille osas on O. Sutt arvestust pidanud, seega on alust seostada ka sellel arvel olevad elektrikaubad O. Sutiga. 10) X22 09.11.2018 arve 18000836706 summas 22,32 eurot, tegemist on hämaralülitiga ning seostub teiste O. Suti jaoks soetatud elektrikaupadega. 11) X24 11.11.2018 arve 2792 summas 84,96 eurot. Arvel on kauba saajaks Ott Sutt ning tema kontaktandmed. Kaup saadeti X pakiautomaat. 12) X22 13.11.2018 arve 1800083780. summas 26,66 eurot, tegemist on elektrikaupadega, mis on seostatavad eelmiste arvetel kajastatud kaupadega ning seega O. Sutiga 13) X23 13.11.2018 arve 180246768 summas 76,16 eurot, arve oma sisult on seostatav O. Suti maja ehitusega
1-21-8803
14) X49 13.11.2018 arve 182181 summas 99,89 eurot, soetatud on elektrimaterjale samal perioodil teiste elektrikaupadega ning sarnast käitumismustrit arvestades on alust seda seostada O. Sutiga 15) X39 14.11.2019 arve 75-101000198486 summas 198,22 eurot, tegemist on sensoriga välisvalgustitega ning seostava O. Suti elukohaga. 16) X23 19.11.2018 arve 180249578 summas 84,06 eurot, arve oma sisult on seostatav O. Suti maja ehitusega. 17) X23 24.11.2018 arve 180252920 summas 48,00 eurot, arve on kantud O. Suti tabelisse kuupäevaga 24.11 ja summas 20 eurot, soetatud on liimi soojusplaadile 10 liitrit 18) X23 08.12.2018 arve 180260874 summas 59,71 eurot, arve oma sisult on seostatav O. Suti maja ehitusega. 19) X50 21.12.2018 arve 4619281 summas 5,09 eurot, arve on kantud O. Suti tabelisse kuupäevaga 21.12 ja summas 2,12 eurot. 20) X51 27.12.2018 arve MEC0061850 summas 559,98 eurot, arve on kantud O. Suti tabelisse kuupäevaga 15.09 ja summas 233,325 eurot. Arvel on kauba saajaks on G. D ja kättesaamise koht X tee 54, sügavkülmik AEG oli ka O. Suti elukohas. 21) X52 12.01.2019 arve 291087351 summas 32,07 eurot, arve on kantud O. Suti tabelisse kuupäevaga 12.01 ja summas 13,36 eurot koos märkusega „kirves jm otile“, 22) X53 16.01.2019 arve 21900223 summas 290,70 eurot, arvel on maksjaks O. Sutt ning tegemist on bagile Polaris RZR XXX sobiva katte või kastiga, mis osteti K. Rossmanile. 23) X49 21.01.2019 arve 190154 summas 63,84 eurot, arve on kantud O. Suti tabelisse kuupäevaga 21.01 ja summas 26,6 eurot koos märkusega „oti välisvalgustus, 4tk“ 24) X29 22.01.2019 arve 23114803 summas 4,94 eurot, arve on kantud O. Suti tabelisse kuupäevaga 22.01 ja summas 2,06 eurot koos märkusega „silikoon otile.“ 25) X30 10.02.2019 arve 082960 summas 78,05 eurot, arve on kantud O. Suti tabelisse kuupäevaga 10.02 ja summas 32,52 eurot. 26) X54 21.02.2019 arve summas 146,20 eurot, arvel on ehitusobjektiks X küla ja kontaktiks W. S. 27) X23 25.04.2019 arve 190051207 summas 53,86 eurot, arvele on märge „Ott“. 28) X22 25.04.2019 arve 19000878658 summas 89,34 eurot, tegemist on arvesti ja jõupesaga ning seostub remondi töödega. 29) X27 02.05.2019 arve 0765747 summas 2,05 eurot, ostetud on värvirulli ja ajaliselt kattub ka see arve X korteri remondiga 30) X27 29.05.2019 arve A-190529459 summas 127,41 eurot, arvel tehingu sisuks on terrassikruvid ja plaadid ning materjali jooksvameetriga, samal perioodil viidi O. Sutile ka X1 arvel sama materjali ja mille kohta on ta pidanud arvestust oma tabelis. 31) X39 4.06.2019 arve 75-102000251786 summas 7,12 eurot, arvel on tehingu sisuks värvimise vahendid ning ajaliselt seostatav X korteriga. 32) X25 07.06.2019 arve EE31190015189 summas 36,54 eurot, arvele on lisatud märkus „oti aknatõstuk.“ 33) X39 29.06.2019 arve 75-101000231465 summas 85,36 eurot, arvel on tehingu sisuks värvimise vahendid ning ajaliselt seostatav X korteriga.
1-21-8803
34) X22 04.07.2019 arve 19000897173 summas 15,00 eurot, arve sisu on seostatav X korteri remondiga. 35) X22 11.07.2019 arve 19000898698 summas 7,75 eurot, arve sisu on seostava X korteriga remondiga. 36) X26 26.07.2019 arve 19002859 summas 12,32 eurot, arvele on märgitud „Oti niiduk.“ 37) X27 29.08.2019 arve 0860145 summas 13,81 eurot, arvel on tehingu sisuks värvimise vahendid ning ajaliselt seostatav X korteriga.
31.9.Z. A on andnud ütluseid selle kohta, et tegemist on X15 ettevõttekuludega, nt X22 13.09.2018 arve 18000819776 summas 86,70 eurot on kolmefaasilise vooluarvestiga, mis on paigaldatud X15 kliendile. X23 20.09.2018 arve 180216446 summas 33,76 eurot, millel on märgitud kaubaartiklina saunatoru TS 125 L1400-2400mm teleskoop on tunnistaja Z. A ütluste kohaselt ventilatsioonitoru, mis on paigaldatud X asuvatesse ruumidesse. Z. A ütluste kohaselt on kõik kulud olnud seotud X15 ettevõtlusega. X24 arve osas on Z. A selgitanud, et ta palus Ott Sutil tellida endale kalapüügivahendeid, sest O. Sutile oli selleks aega ja tahtmist. Tunnistaja Z. A selgituste kohaselt oli mõnele arvele kirjutatud O. Suti nimi, kui O. Sutt läks kauba järele või maksis viimane arve eest, nt X53 16.01.2019 arvele 21900223 summas 290,70 eurot, X23 25.04.2019 arve 190051207 summas 53,86 eurot, X25 07.06.2019 arve EE31190015 l 89 summas 36,54 eurot. Kohus leiab, et tunnistaja Z. A ütlused ei ole tõesed, mille järgi olid O. Suti kulu oli ühtlasi O. P kulud. O. Sutt sai ise otsustada X15 arvel kulude tegemise osas, andes Z. A teada, mida tal on vaja ja millest on kulu tekkinud (nt 03.11.2020 jälitusprokolli kõned 04.06.2019 S. U ega). Kui arvel oli märge „Ott Sutt“ või sisaldas O. Suti tabel vastavat kulu, siis on see kohtu hinnangul seostatav süüdistatava O. Sutiga. Kulutused on seotud remonditöödega, mis ajaliselt toimusid O. Suti X korteris, mille kohta on arveid esitatud ka X1 . Kohus leiab, et need kulud on olnud seotud O. Sutiga, kes kasutas X15 pangakontot. Sellegipoolest tuleb võtta arvesse, et samal perioodil oli ka teisi kliente (ehitusobjekte), kellega seoses võisid kulud tekkida. Kohus leiab, et vastavatest kulureast tuleb arvata maha 18 arvet O. Suti seotud kulude hulgast kogusummas 1095,64 eurot, s.o järgmiste arvete osas: X22 arved 13.09.2018 nr 18000819776, 24.09.2018 nr 18000822719, 30.10.2018 nr 18000833603, 07.11.2018 nr 180008361130, 09.11.2018 nr 18000836706, 13.11.2018 nr 1800083780; 25.04.2019 nr 19000878658, 04.07.2019 nr 19000897173, 11.07.2019 nr 19000898698; X23 arved 13.11.2018 nr 180246768, 19.11.2018 nr 180249578, 08.12.2018 nr 180260874, X39 arved14.11.2019 arve 75-101000198486, 4.06.2019 nr 75-102000251786, 29.06.2019 arve 75101000231465, X49 13.11.2018 arve 182181 ja X27 arved 02.05.2019 nr 0765747, 29.08.2019 nr 0860145. Nende arvete sisu on liiga üldine ja puudub märge O. Suti kohta, et seda kindlalt O. Sutiga siduda, mistõttu arvab kohus eelnimetatud arved O. Sutiga seotud kulude hulgast välja.
31.10.Süüdistatava K. Rossmaniga seoses on X15 rahade eest tasutud X55 21.06.2019 arve 1346 summas 876 eurot, millega paigaldati K. Rossmani elukohta õhksoojuspump (VI kd, tl 33). Arve asus X15 ruumides, millele oli tehtud käsikirjaline märge „KRISTO“ (15.10.2019 läbiotsimisprotokoll, pakend 10). K. Rossmani ütluste kohaselt lasi ta kliimaseadme paigaldada kokkuleppel X15 . Z. A ütlustest järgi paigaldati seade kusagile majja, mingil põhjusel kirjutati arvele „Kristo.“ See, et O. Sutt on selle arvega tegelenud nähtub 02.12.2019 asitõendi vaatlusprotokollist. O. Sutt on X15 esindajana andnud X55 teada, et „tundub, et midagi on selle arve puhul valesti läinud.“ Kuna viimastel puudus teadmine, siis hakkas O. Sutt X15 nimel järelpärimisi tegema. 02.12.2019 asitõendi vaatlusprotokollis on 26.06.2019 e-kiri, mille kohaselt saadetakse 21.06.2019 X55 kiri K. Rossmanile, kes saadab 25.06.2019 kirja edasi O. Sutile. 04.11.2019 asitõendi vaatlusprokolli lisaks olevas kirjavahetusest nähtub, et kui O. Sutt saab teada, et arve on seadme paigaldamiseks asukohaga X, siis selgitab, et kõik on korras ja lubab arve eest maksta. Seejärel küsib O. Sutt S. U lt ja 26.06 kõnes M. R , kas nad teavad sellest arvest midagi. Jälitusprotokollist nähtub 19.06.2019 kõne I. U , kus ta ütleb: „klaariks
1-21-8803
ära ka selle, ma just hakkasin sõnumit kirjutama, et panen sulle sõnumiga selle arve saaja rekvisiidid ehk siis...“ X55 arve kohaselt oli paigaldamise maksumuseks 876 eurot (25.10.2019 vaatlusprotokoll, lisa 7), mille eest tasus X15 . K. Rossmaniga seotud kulude eest tasumist on olnud veelgi, nt, 30.08.2019 saadeti X56 poolt kiri A. K le koos arvega summas 1597,63 eurot, kes saatis selle edasi K. Rossmanile. Arvel oli maksjaks märgitud X15 (25.11.2019 vaatlusprotokolli). Seega tasuti X15 rahaga isiklike kulude eest. Kohus leiab, et asjas on leidnud tõendamist, et K. Rossman on ühiselt ja kooskõlastatult O. Sutiga saanud kasutada X15 raha, et isiklike kulutuste eest maksta. Eeltooduga ei leia kinnitust K. Rossmani ja Z. A ütlustes väidetu, et kokkuleppel X15 tasus arve eest, et siis 13.05.2019 tasutud summas tasaarvestada Z. A üle antud metalli maksumusega. Seega on leidnud tõendamist asjaolu, et süüdistatavad K. Rossman ja O. Sutt on saanud tulu X1 ja X15. Süüdistatavad oli huvitatud sellest X1 X15 saaksid võimalikud kasulikud lepingud O. P , sest osaühingute kasumlikkus oli ühtlasi süüdistatavate huvides.
32.KVS § 11 lg 1 p 2 kohaselt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsus. Perioodil 01.02.2016 kuni 01.05.2019 on K. Rossman ja O. Sutt on ühiselt omanud majanduslikke huve X1 ja X15, sest nad jaganud omavahel nende osaühingutele laekunud raha. Seega ei tohtinud O. Sutt osaleda otsuste tegemisega neid suunata ning K. Rossman ei tohtinud teha otsuseid lepingute sõlmimiseks ja arvete eest tasumiseks, mis olid seotud X1 , X57 ja X15 . Eelpool käsitletud tõenditest nähtub, et süüdistatavate tehtud otsused olid mõjutatud enda majanduslikust huvist, sest nad kasutasid X1 ja X15 rahalisi vahendeid. O. P. ametiseisundit omades oli neil pädevus suunata või otsustada X1 , X57 ja X15 lepingu- ja tasumise tingimuste üle, mis oli mõjutatud süüdistatavate isiklikest huvidest. Seejuures jätsid süüdistatavad täitmata KVS § 11 lg 2 sätestatud kohustuse teavitada oma vahetut juhti või ametiisiku ametisse nimetamise õigusega isikut või organit huvide konfliktist kannatanuga. KarS § 300 1 lg 2 subjektiivne koosseis
33.Kohus leiab, et süüdistatavad K. Rossman ja O. Sutt on kavatsetult rikkunud toimingupiirangut. Mõlemad isikud olles seotud hankelepinguga, teadsid, et on ametiisikuteks, kellel on pädevus võtta vastu otsuseid või osaleda otsuste tegemisel. Samuti olid nad teadlikud, et X15 ja X1 (sh X57 ) lepingute sõlmimine oli ühtlasi süüdistatavate majanduslikes huvides. Mõlema süüdistatava eesmärgiks oli saada lisatulu olemasolevale sissetulekule, mis mõjutas neid oluliselt otsuste tegemisel. Jagades O. P majandusliku hüve endaga seotud isikutele (p 1) ning omades endaga seotud äriühingutes lepingute täitmise vastu majanduslikku huvi (p 2), oli O. Suti ja K. Rossmani seadnud eesmärgiks lähtuda ametikohustuste täitmisel isiklikust huvist (kasust) mitte avalikest huvidest.
34.Kohus leiab, et Kristo Rossman on ühiselt ja kooskõlastatult Ott Sutiga rikkunud teadvalt korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangut, millega panid toime KarS § 300 1 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, sest O. P nimelt X1 ja X15 sõlmitavate tehingute kogumaht ületas 400 000 euro piirmäära. VI
Ott Sutile KarS § 4023 lg 1 järgi esitatud süüdistusest
35.Süüdistatavale Ott Sutile heidetakse süüdistuse kohaselt ette, et ta on 02.07.2019 O. P arendusjuhina võtnud vastu altkäemaksu oma pädevuse kuritarvitamise eest. O. Sutt oli O. P pädevaks isikuks, kelle ülesandeks oli O. P. oma vastutusalas oleva valdkonna lepingute sõlmimine, arvete kontroll ja nende õigsuse kinnitamine (vt otsuse 1.2., 14.2). O. Sutt sõlmis 11.03.2019 O. P arendusjuhina X61 teenuse osutamise koostöölepingu nr 1-03-2019, mille kohaselt osutati O. P. tööeenust (II kd, tl 56jj). O. P poolt oli lepingu täitmise kontrollijaks ja
1-21-8803
arvete esmaseks kinnitajaks O. Sutt. Kohus leiab, et O. Sutt oli eraõigusliku isiku (O. P. ) majandustegevuses tegutsemiseks pädevaks isikuks, sest O. Sutil oli kohustuseks kontrollida O. P. esitatud arveid ja kinnitada nende õigsust kannatanu raamatupidamisele. Ainult arve kinnitamise järel O. P tasus teenuse eest esitatud arvete alusel (vt otsuse p 1.3). B. S ütluste järgi määras O. Sutt O. P asukohas kindlaks X61 vahendatud töötajate hulga, töögraafiku ja töötasu vastavalt tehtud töötundidele. Samuti teostas O. Sutt kontrolli töö tegemise kvaliteeti ja tööle tegelikult kulunud tundide üle. Arve tasumiseks pidi B. S pöörduma esmalt O. Sutt poole, kes otsustas, kas O. P. tehtud töid ja töötunde aktsepteeritakse. Vastutasu pädevuse kuritarvitamise eest
36.1.Alates 01.04.2019 on X61 juhatuse liige B. S , kes esitas O. P. prügilas ehitusjäätmete sorteerimise teenuse eest järgmised X61 järgmised arved: 03.05.2019 arve 190003 summas 3451,00 eurot, tasumise tähtaeg 17.05.2019, 31.05.2019 arve 190016 summas 476,00 eurot, tasumise tähtaeg 07.06.2019 ja 31.05.2019 arve 190017 summas 571,20 eurot, tasumise tähtaeg 07.06.2019. O. Suti pädevuses oli hinnata tehtud tööde vastavust lepingule. O. P ei tasunud tähtaegselt arvete arved 190003 ja 190017 alusel osutatud teenuste eest, milles puudub ka vaidlus. Jälitusprotokollist nähtub 06.06.2019 kõne O. Suti ja B. S vahel selle kohta, et O. Sutt ütleb: „aga see teine arve, mis üleval on, see viimasest. Ma rääkisin Kristoga ära. Ütles, et kindlasti töö on tehtud, et ühesõnaga töö on tehtud ja ...aga Kristo on kindlasti seisukohal ikkagi veel, et igavese jama sa meile seal kokku keerasid ja mingi summa pead sa sealt maha võtma.“ /.../ „Sa saatsid miskipärast viivisarve. See lase kohe ära tühistada.“ O. Sutt on seega andnud teada, et arve eest ei tasuta seoses tehtud tööl ilmnenud puuduste tõttu, nõudes lisaks – „võta sealt tuhat eurot maha näiteks.“ B. S on soovinud probleemi lahendada öeldes: „Ott tead sa kuidas. Teeme niimoodi ma panen siis nagu eelmine kord. Ma annan sulle lihtsalt nagu sulas viis sotti endale. Sul kohvi jaoks või midagi sellist.“ O. Sutt vastas seepeale: „okei davai võib nii pidi ka teha“ /.../„Ma mainin ja loodan, et saab selle ühe arve makstud homme,“ jätkas O. Sutt / .../ „ma räägin raamatupidamises asjad ära ja arvan, et teevad ära.“ Antud kõnest nähtub O. Suti nõustumus aktsepteerida arve tasumine O. P poolt tingimusel, et ta saab vastu B. S pakutud hüve, millest ilmneb ebaõiguskokkulepe altkäemaksu võtja ja andja vahel, s.o vastutasu O. Suti poolt oma pädevuse kuritarvitamise eest (vt lähemalt – RKKKo 3-1-1-31-14, p 15jj). O. Sutt helistab seejärel 06.06.2019 K. Rossmanile, öeldes, et B. S arved võib ära kinnitada ning et summas viis sotti annab sulas tagasi. Järgmisel päeval 07.06.2019 helistas O. Sutt B. S le, selgitades viimasele, et ta saab rahad kätte, kui tööde vastuvõtuks on akt allkirjastatud. See olevat K. Rossmani seatud eelduseks ülekande tegemiseks. Samal päeval kell 15.42 helistab O. Sutt O. P raamatupidajale R. I le ja annab teada, et K. Rossman võib X61 arve ära kinnitada ja selle eest võib ära maksta. Omniva e-teeninduse väljavõtte järgi on O. Sutt kinnitanud arve kell 9:41, K. Rossman kell 15:51 ja R. I kell 15:55, seejärel on O. P kontolt tasutud 3452 eurot.
36.2.O. P ei tasunud tähtajaks 07.06.2019 X61 arve 190017 eest. B. S helistas 10.06.2019 O. Sutile, öeldes, et ei ole viimase arve eest raha kätte saanud. Kõne käigus on B. S O. Sutile lubanud, et „...ja nagu ma lubasin sulle, tuled ja võtad, no võtad oma asi, nii mis ma lubasin sul.“ Seejärel on O. Sutt helistanud 19.06.2019 B. S öeldes, et „kuule, pidime korra kokku saama ... selge, siis pane ümbrik valmis siis ja selle ...Kristo ütles, ta enne, enne ei taha seda viimast väikest arvet teha, nii et aga... tuled, siis helista mulle.“ 01.07.2019 helistas B. S O. Sutile andes teada, võtku tema käest oma asi ära ning palus väiksema arve eest tasumist summas 500 eurot. O. Sutt vastas: „nii nagu ma sulle eelmine kord ütlesin, nii kui on see teine asi meil lahendatud homme, siis siis läheb käiku ... meil oli jutt eelmine kord, see on lahendatud ja siis saab...ma räägin sulle, me leppisime kokku, suure arve, et tasun ära ja väikse arve siis kui on see tehtud. Meil oli see kokku lepitud.“ Jälitusprotokollist nähtub, et varjatud jälgimise tulemusena tuvastatakse 02.07.2019 B. S ja O. Suti kohtumine Pärnus Kaubamajaka parklas, mille käigus on näha P. B. S poolt O. Sutile ümbriku üleandmine. Seejärel läks O. Suti poolt
1-21-8803
pangaautomaadi juurde, pannes sularahas 140 eurot X1 arveldusarvele. Pärast seda, kui O. Sutt oli saanud O. B. S lt kätte 500 eurot tasus O. P 05.07.2019 X61-le 571.20 eurot.
36.3.B. S andis süüdistatavana 02.05.2022 kohtuistungil ütluseid, mille kohaselt on ta O. Sutile kahel korral andnud altkäemaksu, mõlemal korral valges ümbrikus 500 eurot – „ühel korral minu kodu juures, X tänav X ja teisel korral kaubanduskeskuse X juures.“ Põhjendusena selgitas B. S altkäemaksu andmist sellega, „et minu brigaadi töötunde ei vähendataks ja et arved oleksid õigeaegselt makstud.“ O. Suti kaitsja on leidnud, et B. S ütlused tuleb ebausaldusväärsetena tõendikogumist kõvale jätta, sest ta on andnud kohtueelses menetluses ütluseid, mis on vastuolus ristküsitluses antuga. B. S on kohtueelses menetluse eitanud altkäemaksu üleandmist. Kohtueelses menetluses andis B. S esimesel ülekuulamisel ütlusi selle kohta, et tema ei ole Ott Sutile altkäemaksu andnud. Alles hilisematel ülekuulamistel hakkas B. S andma kahtlustust toetavaid ütlusi. Kaitsjate hinnangul on B. S ütlused mõjutatud prokuröriga sõlmitud kokkuleppest, mille järgi on prokurör taotlenud B. S suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel pärast seda, kui viimane oli andnud O. Sutti süüstanud ütluseid. Kohus leiab, et B. S ütlused langevad täies ulatuses kokku jälitusprotokollis kajastatuga, sest ütlustest nähtub, et O. Sutt annab teada, et töötunde tuleb vähendada 1000 eurot võrra. Kui B. S oli sellest keeldunud, siis nõustus O. Sutt 500 eurot maksmisel korraldada kõigi X61 arvete eest tasumise. B. S ütlused eraldi võetuna tekitavad küsimusi, nt on B. S unustanud, et teda on karistatud 25.11.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-31, väites, et ta pole kunagi varem kriminaalmenetlusega kokku puutunud. B. S on selgitanud kohtule, et ta soovib anda tõeseid ütluseid, sest ta ei taha enam valetada, mida kohus peab usutavaks põhjenduseks. Kuigi B. S ütlustes on vastuolusid ja ta on oma versiooni sündmusest muutunud, on ta kohtu hinnangul andnud kohtuistungil tõeseid ütlused, sest need haakuvad teiste tõenditega. 02.05.2022 kohtuistungil eraldas kohus käesolevast kriminaalasjast välja B. S ja X61. Asja menetleti edasi kriminaalasjas nr 1-22-2774. Kahtlemata võis O. B. S t mõjutada süüdistust toetatavate ütluste andmisele prokuratuuri nõusolek menetluse lõpetamiseks, kuid see ei ole toonud kaasa olukorda, kus B. S ütlused oleks muutunud ebausaldusväärsemaks. B. S ei ole oma süüd üritanud vähendada ega hakanud silma muul viisil, millest kumaks läbi soov kahjustada O. Suti menetluslikku positsiooni. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole määravat tähendust B. S antud ütlustel, sest asjas on jälitusmenetlusega leidnud kinnitust, et O. Sutt on survestanud O. B. S t esmalt sellega, et arvete eest jäetakse tasumata ja olukord leebub B. S jaoks siis, kui viimane lubab teha nagu eelmine kord – anda üle hüve, mille eest tehaksegi vastutasuna X61-le ülekanded. B. S ütluste kohaselt oli O. P kontaktisikuks O. Sutt, kes otsustas töögraafikute ja -tundide kinnitamise ning arvete eest tasumise. Kõnedest nähtub, et O. Sutt käskis O. B. S l viivisarve tühistada ja hoiatas rikkumiste eest. B. S ei olnud nõus arve vähendamisega summas 1000 eurot, kuid see-eest oli nõus sellega, et „tehakse nagu varem.“ Varem on B. S ütluste kohaselt makstud samuti 500 eurot O. Sutile selle eest, et ta ei võtaks tehtud töötunde vähemaks. B. S on andnud ütluseid, et kõnedes nimetatud ümbrikus oli altkäemaks, mis anti 02.07.2019 üle O. Sutile, kuid ka varjatud jälgimine sedastab antud asjaolu. Kaitsja on selgitanud, et ümbrikus olid üksnes arved ja töödeaktid ei pea paika, sest pealkuulatud kõnedes räägitakse nn „kohviraha maksmisest“ O. Sutile. Pealegi nähtub jälitusprotokolli 07.06.2019 O. Sutti ja B. S kõnedest, et O. Sutt käskis viimasel O. P asukohas Raba tn ära käia ja anda allkiri aktidele. Seejärel on B. S samal päeval andnud teada, et ta käib ära, sest O. Suti jutu järgi ei ole võimalik enne midagi ära maksta, kui tööde aktid on allkirjastatud. 10.06.2019 küsib B. S O. Sutil üle, kas nüüd saab raha. Seega olid dokumendid allkirjastatud enne seda, kui 02.07.2019 altkäemaks üle anti, mistõttu ei leia kinnitust kaitsja väide, et 02.07.2019 kohtumise eesmärgiks oli ainult dokumentide vahetamine. Pädevuse kuritarvitamine
36.4.Kohus leiab, et altkäemaksu eest on O. Sutile kuritarvitanud oma pädevust, et kinnitas 07.06.2019 arve 190003 eest tasumise pärast seda, kui B. S oli lubanud tasuda 500 eurot
1-21-8803
altkäemaksu ning pärast 500 eurot kättesaamist kinnitas arve 190017 tasumise. O. Sutt oli arvete esmane kinnitaja, sest ta vastutas arve sisu õigsuse eest ja tunnistas arvel märgitud tööd tehtuks. Seega korraldas O. Sutt X61 esitatud arvete 190003 ja 190017 tasumise selliselt, et O. P juhtkond jätaks tähelepanuta tekkinud probleemid, mis olid tekkinud X61 poolt osutatud teenustega, ega kasutaks võlaõiguslikke õiguskaitsevahendeid, nt hinna alandamist või tasu maksmisest keeldumist. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate E. A ja V. M ütlustest nähtub, et B. S oli värvanud ukrainlased O. P. tööd tegema, kes ei olnud nõuetekohaselt tööle vormistatud, mistõttu tegid ametnikud O. P asukohas reide ebaseaduslike töötajate tabamiseks. Tunnistaja W. S ütluste kohaselt jooksid B. S töölised minema, kui nende töölube hakati kontrollima. Ka süüdistatava K. Rossmani ütluste kohaselt oli B. S juhitud X61 töötajatega, sest neil puudusid vajalikud dokumendid ja load. Tunnistajate ütluste kohaselt oli probleemiks tehtud tööde halb kvaliteet. Seega oli X61 töötajatega tõsised probleemid, millele O. Sutt ei pööranud O. P. vastutava isikuna (arendusjuhina) tähelepanu, et kokkulepitud tööd saaksid tehtud. Kokkuleppel B. S sai O. Sutt 500 eurot vastutasuks selle eest, et ta aktsepteeris X61 arveid täies ulatuses kogusummas 4022,20 eurot. Otsustades arvete tasumisele suunamise täies ulatuses, kuritarvitas O. Sutt talle O. P poolt antud õigusi ja kohustusi, loobudes vastutasu eest X61 esitatud nõude (arve) vähendamisest. Sellega rikkus O. Sutt ametijuhendist tulenevat O. P huvides tegutsemise kohustust (lojaalsus- ja hoolsuskohustus) ja kohustust hoiduda tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet, mis on sätestatud TLS § 15 lg 2 p 9. KarS § 402 3 lg 1 subjektiivne koosseis
36.5.Kohus leiab, et O. Sutt on pannud kuriteo toime kavatsetusega. Jälitusprotokollis kajastatud kõnedest nähtub, et O. Sutt on B. S t survestanud teatades viimasele, et tehtud töödega on tekkinud probleemid ja seekord tuleb töötunde vähendada. Kuid O. Sutt on jätnud tahtlikult O. P. teatamata X61 tekkinud probleemidest, millega rikkus töölepingus sätestatud kohustust informeerida tööandjat igast töötajale teadaolevast töö- või lepingudistsipliini rikkumisest ning majanduslikult kahjulikust tegevusest või toimingutest tööandja juures. Korrektselt käitudes oleks O. Sutt pidanud O. P. teada andma pretensioonide põhjused, miks tuleb vähendada võlgnetavat summast tervelt 1000 eurot. Selle asemel andis O. Sutt B. S pärast arve maksetähtaega teada, et tööde eest ei maksta. Jälitusprotokollist nähtub, et B. S l ei olnud võimalik O. Sutile vastu vaielda, seejärel toimub märgatav muutus, kui B. S lubab O. Sutile vastutasuks arvete aktsepteerimise eest maksta. Kohus leiab, et O. Suti eesmärk oli B. S käest altkäemaksu saada, mida kinnitab ka 19.06.2019 kõne O. Stutilt „pane ümbrik valmis siis.“ O. Sutt võttis vastu 500 eurot eesmärgiga aktsepteerida X61 arved täies ulatuses, millega kuritarvitas teadlikult enda pädevust kinnitada O. P poolt tasumisele kuuluvaid arveid.
36.6.Kohus leiab, et Ott Sutt on eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses tegutsemiseks pädeva isikuna vara küsimise ja vastuvõtmisega vastutasuna tema pädevuse kuritarvitamise eest, pannud toime KarS § 4023 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
37.Kohus leiab, et süüdistatavate Kristo Rossmani ja Ott Suti KarS § 201 lg 2 p 1 ja 2, § 217 2 lg 1, § 3001 lg 2, § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 402 3 lg 1 järgi kvalifitseeritavad teod on koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. Süüdistatavad on süüvõimelised ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Süüdistatavad on pannud toime talle etteheidetava kuriteod, seega tuleb nad süüdi tunnistada ning mõista neile ka karistus.
KARISTUS
38.Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust
1-21-8803
mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt RKKKo 3-1-1-63-14, p 15.2).
38.1.Tuleb võtta arvesse, et Tuleb võtta arvesse, et süüdistatavaid K. Rossmani ja O. Sutti ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Karistust kergendava asjaoluna võtab kohus K. Rossmani juures arvesse, et K. Rossman on osaliselt oma süüd tunnistanud ja on ka väikses osas kannatanule kahju hüvitanud. O. Suti suhtes puuduvad kergendavad asjaolud. Raskendava asjaoluna võtab kohus süüdistatavate suhtes arvesse KarS § 58 p 1 tähenduses kuriteo toimepanemist omakasu motiivil, sest süüdistatavate pikaajalise ja süsteemse kuritegeliku käitumise tõukejõuks on olnud soov rikastuda kannatanu O. P arvel. Süüdistatavatele on pannud toime teise astme kuriteod, mis näevad karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse. Kohus leiab, et O. Sutti ja K. Rossmani tuleb karistada vangistusega, sest süü suurust hinnates, eelkõige episoodide rohkus ja tekitatud kahju suurust, ei täidaks rahaline karistus oma eesmärke.
38.2.KarS § 201 lg 2 p 1, 2, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus üks kuni viis aastat vangistust. Kristo Rossman on O. P juhatuse liikmena pööranud ebaseaduslikult enda kasuks temale usaldatud võõrast vara kokku 3765,92 euro, erinevate kolmandate isikute kasuks kokku 13 937,10 euro, E. O. kasuks 2652 euro ja X17 kasuks 33 945,20 euro ulatuses. Sellest Ott Suti kaasabil on K. Rossman pööranud ebaseaduslikult talle usaldatud võõra O. P vara kokku 13 937,10 eurot erinevate kolmandate isikute kasuks. Omastamisega, dokumendi võltsimisega ja võltsitud dokumentide kasutamisega on kahju tekitatud paljude episoodidega kogusummas 54 300,22 eurot, millega on oluliselt kahjustatud kaitstava õigushüvena kannatanu omandit. Episoodide rohkus osutab õigushüve ründe intensiivsusele, sest nii K. Rossman kui ka O. Sutt olid motiveeritud kannatanu raha kasutamisele, nii enda kui ka kolmandate isikute huvides. Kuid arvestades kergendavaid asjaolusid, kohus leiab, et K. Rossmani süü kuriteo toimepanemisel on keskmisest sanktsioonimäärast madalam. O. Suti puhul tuleb arvestada sellega, et ta pani teod toime kaasaaitajana ja väiksemas mahus, mistõttu on ka tema karistus väiksem. Eeltoodut ja hinnates potentsiaalset mõju süüdistatavate hoiakute muutmisele ja käitumisele tulevikus ning üldpreventiivseid kaalutlusi arvesse võttes tuleb Kristo Rossmanile KarS § 201 lg 2 p 1, 2, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 ideaalkogumis mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Ott Suttile tuleb mõista KarS § 201 lg 2 p 1 – § 22 lg 1, 3, § 344 lg 1 - § 22 lg 1, 2 ja § 345 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 1 aasta vangistust.
38.3.KarS § 2172 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus üks kuni viis aastat vangistust. Süüdistatavad O. Sutt ja K. Rossman põhjustasid ajavahemikul 01.01.2016 kuni 15.10.2019 kannatanule kahju 98 176,10 eurot. Kuriteoga on põhjustatud kahju, mis ületab kahekordselt KarS § 121 p 2 sätestatud suure varalise kahju määra. Süüdistatava poolt toime pandud kuriteoga on kahjustatud õigushüve, s.o kannatanu varalisi huve kahjustatud olulisel määral. K. Rossman ja O. Sutt olid loonud süsteemi, mis nelja aasta jooksul võimaldas saada kasu kannatanu arvelt. Kannatanule kahju põhjustamine oli eesmärgipärane, raskendava asjaoluna tuleb võtta arvesse omakasu. Üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi arvesse võttes tuleb K. Rossmanile mõista karistusena vangistus keskmises sanktsiooni määras, s.o 2 aastat ja 6 kuud vangistust. O. Sutile tuleb mõista kergem karistus 1 aasta ja 6 kuud vangistust, sest ta on olnud kuriteole kaasaaitajaks (KarS § 2172 lg 1 - § 22 lg 1, 3).
1-21-8803
38.4.KarS § 3001 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus üks kuni kolm aastat vangistust. Kristo Rossmani otsusel ja Ott Suti suunamisel kannatanu O. P nimel sõlmitud süüdistatavatega seotud juriidiliste isikutega (X1 ja X57 ning X15 ) lepinguid, mille kogumaht ulatus oktoober 2019 seisuga üle eriti suure ulatuseni kokku summas 636 764,03 eurot. Nende lepingute sõlmimise eesmärgiks O. Suti ja K. Rossmani enda majanduslik huvi, sest niiviisi said nad teenida lisatulu. X1 ja X15 laekunud raha said süüdistatavad kasutada isiklikes huvides, mis oligi nende äriühingute eesmärk – teenida tulu korruptiivsetest tehingutest. Õigushüve riive on kohtu hinnangul arvestatav, seetõttu tuleb K. Rossmanile mõista karistusena vangistus keskmise sanktsiooni määras, s.o 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Ott Sutile tuleb KarS § 300 1 lg 2 järgi mõista karistuseks mõista 2 aastat vangistust, sest tema osa oli kuriteo toimepanemisel suurem. O. Sutt korraldas X1 ja X15 tegevust suuremal määral ja suunas K. Rossman tegevust otsuste teemiseks, et kannatanuga kahjulikke lepinguid sõlmida.
38.5.KarS § 4023 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viis aastat vangistust. Asjas on leidnud tõendamist, et O. Sutt võtnud 500 eurot altkäemaksu vastutasuna oma pädevuse kuritarvitamise eest. Saadud hüve ei olnud suur, kuid tuleb võtta arvesse, et O. Sutt on altkäemaksu saamiseks asunud teist ettevõtjat sihilikult survestama. See aga viitab ilmsele kavatsusele teenida lisatulu ebaseaduslikul viisil. Asjas on näha, et O. Sutt oli avatud kõigile võimalustele, mis aitasid tööandja huve kahjustades endale kasu kaasa Sellised süüdistatava hoiakud vajavad eripreventiivsetest kaalutlustest lähtudes arvesse võtmist. Siiski ei ole teo tulemusena tekkinud O. P. tekkinud märkimisväärset kahju, mistõttu kohus leiab, et süü suurust arvestades ja hinnates võimalust O. Suti käitumist mõjutada, peab karistus jääma sanktsiooni esimesse kolmandikku. Ott Sutile tuleb karistuseks mõista 6 kuud vangistust.
38.6.Kristo Rossmanile karistuse mõistmisel tuleb kuritegude reaalkogumit arvestades mõista liitkaristus. Liitkaristuse mõistmise aluseks tuleb võtta asperatsioonipõhimõte, sest toime pandud kuriteod on kaalult olulised, arvestades õigushüve kahjustamise ulatust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Kohus leiab, et mõistetud vangistus on piisav karistuse eri- ja üldpreventiivsete eesmärkide täitmiseks, mis peaks isikut suunama õiguskuulekale käitumisele, arvestades seejuures õiguskorra kaitsmise huvidega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.10.2019 – 06.11.2019, s.o 23 päeva. Seega kandmisele kuulub 2 aastat, 5 kuud ja 7 päeva päeva vangistust. Süüdistatav ei ole pärast süüdistuse esemeks olnud tegusid uusi rikkumisi toime pannud, mistõttu ei ole vangistuse täitmisele pööramine otstarbekas. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta kandmata vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Kristo Rossman ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
38.7.Ott Sutile karistuse mõistmisel tuleb kuritegude reaalkogumit arvestades mõista liitkaristus. Liitkaristuse mõistmisel tuleb lähtuda absorbtsioonipõhimõttega, sest O. Suti poolt toime pandud teod enamjaolt kuriteole kaasaaitamisena kvalifitseeritavad ja seetõttu on ka tema süü olnud väiksem. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning mõista Ott Sutile liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.10.2019 – 06.11.2019, s.o 23 päeva. Seega kandmisele kuulub 1 aasta, 11 kuud ja 7 päeva vangistust. Kohus leiab, et O. Suti vangistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas, sest isikut ei ole varem kriminaalkorras karistatud, mistõttu on lootust, et ta teeb süüdimõistmisest õiged järeldused ja suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta kandmata karistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Ott Sutt ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
1-21-8803
TSIVIILHAGI
39.Kannatanu O. P on esitanud Kristo Rossmani, Ott Suti ja tsiviilkostja E. O. vastu tsiviilhagi kahjuhüvitisena otsese varalise kahju, saamata jäänud tulu ja viivise hüvitamiseks. KrMS § 310 lg 1 alusel kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata ning KrMS § 310 lg 2 alusel kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse või lõpetab kriminaalmenetluse, jäetakse tsiviilhagi või avalikõiguslik nõudeavaldus läbi vaatamata.
Kuritegudega tekitatud kahju 40.1 Süüdistatav Kristo Rossman ja tema kaitsja on kohtuistungil hagi osaliselt õigeks võtnud. Kaitsja Sander Potisepp ei vaidlusta kuriteoepisoode ja sh kannatanu O. P tsiviilhagi rahuldamist K. Rossmani poolt kütuse tankimise nõude osas (nõue 133,50 eurot), samuti aga K. Rossmani enda kasuks pööratud või kolmandatele isikutele osutatud teenuste eest esitatud arvete tasumisega tekitatud kahju 4797,13 euro suuruses summas (K. Rossmani sõidukite remont X4 ja X7 arvete alusel, X11 ja X12 O. P varade arvelt kolmandate isikute kasuks tehtud väljamaksed). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus võtab süüdistatava õigeksvõtu vastu ja rahuldab kannatanute haginõuded K. Rossmani vastu 4797,13 euro ja 133,50 euro nõudes täies ulatuses. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast hagi õigeksvõtul põhinevast kohtuotsusest välja kohtuotsuse põhjendava ja kirjeldava osa. Nimetatud tsiviilhagi nõuete osas kohus kohtuotsuses seega kirjeldavat ja põhjendavat osa ei esita. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus O. P poolt esitatud tsiviilhagi K. Rossmani vastu O. P vara arvelt kolmandatele isikutele osutatud teenuste eest tasumisega tekitatud kahju 4797,13 euro ja O. P vara enda kasuks pööramisega tekitatud kahju 133,50 euro nõudes ning mõistab nimetatud kahjud K. Rossmanilt O. P kasuks välja.
40.2.O. P on esitanud tsiviilhagi Kristo Rossmani vastu KarS § 201 lg 2 p 1 ja 2 ja § 344 lg 1 sätestatud kuritegudega tekitatud kahju hüvitamiseks tegemiga kahjuliku kokkuleppe sõlmimise ja O. P vara arvelt väljamaksete tegemisega 97 055,32 euro nõudes (09.11.2022 hagi terviktekst ja 22.11.2022 esitatud haginõude vähendamise avaldus) ning alusetute transporditeenuste tasumisega tekitatud kahju 14 570 euro nõudes. Vastavate haginõuete endalt väljamõistmisega K. Rossman nõustunud ei ole, kuna ei ole ka konkreetse omastamise episoodidega seotud kuriteo toimepanemist tunnistanud. Kohus on tuvastanud, et K. Rossman on pannud O. P vara kolmanda isiku X17 kasuks pööramise läbi omastamisteo (vt otsuse p 4.13), s.o KarS § 201 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et K. Rossman ja X17 -i juhatuse liige R. D. sõlmisid 31.08.2019 tagantjärgi viitega kuupäevale 12.11.2017, st võltsisid, tegelikele asjaoludele mittevastava teenuslepingu teenuselepingu. Kohus on tuvastanud ka, et K. Rossmani käitumises puudusid õigusvastasust välistavad asjaolud. Lepingus oli mh tingimus, et lepingu mittetäitmise korral pidi kannatanu X17 -le maksma saamata jäänud tulu kompensatsiooni. K. Rossman ja R. D. allkirjastasid samal päeval, st 31.08.2019 teadlikult valeandmeid sisaldava teenuselepingu lisa 1, millega lepiti kokku kompensatsioon maksmises ja selle summas. Sellest tulenevalt pidi kannatanu tasuma X17 -le kompensatsiooni 96 880 eurot (lisandub käibemaks). Kannatanu tasus selle alusel põhjendamatult X17 -le kaks arvet nr 1907 ja 1908 kokku summas 19 375,20 eurot. Nimetatud arvete summa võrra (ilma käibemaksuta) on kannatanu vähendanud oma nõuet K. Rossmani vastu, kuna selles osas on tänaseks O. P. kahju hüvitatud vastavalt kannatanu, R. D. ja X17 i vahel sõlmitud kahju hüvitamise kokkuleppele, mis jõustus 16.11.2022.
1-21-8803
Lisaks tuvastas kohus, et K. Rossmani tegevuse tulemusena tasuti põhjendamatult kannatanu poolt transporditeenuse kulud X17 eest ilma vastava O. P kohustuseta (vt otsuse p 5.5.). Kokku tasus kannatanu perioodil märts 2017 – oktoober 2019 X19 esitatud arveid summas 14 570 eurot. Kuna tegemist oli arvetega, mis ei kajastanud O. P. osutatud teenust, pööras K. Rossman ebaseaduslikult O. P vara kokku 14 570 eurot X17 kasuks. X17 esitas kannatanu vastu nõude teenuslepingust tulenevate nõuete täitmiseks tsiviilasjas nr 220-16443. Tallinna Ringkonnakohus tegi 11.04.2022 otsuse, millega mõistis kannatanult X17 -i kasuks välja põhivõla 80 730 eurot ja viivised alates 10.11.2020 kuni nõude täitmiseni. Otsus jõustus 26.09.2022 ja kannatanu tasus 27.09.2022 X17 -ile põhivõla 80 730 eurot koos lisandunud viivisega alates 10.11.2020, so kokku 97 055,32 eurot (27.09.2022 maksekorraldus lisatud tsiviilhagile – lisa 1). Ringkonnakohus selgitas otsuse p-s 88 teenuselepingu ja selle lisa võltsimist järgnevalt: „Lisaks peab ringkonnakohus oluliseks märkida, et tsiviilasjas on varasema kuupäevaga dokumendi allkirjastamisel küll erinev tähendus ja erinevad tagajärjed võrreldes samale teole karistusõiguslikult antava hinnanguga, kuid see ei tähenda, et selliselt koostatud dokumendi kasutamisega tsiviilkohtumenetluse läbi saavutatud tulemus (hagi rahuldav kohtuotsus ja selle täitmisele pööramine) ei võiks hiljem olla hinnatav kahju tekitamisena, kui kriminaalmenetluses tuvastatakse asjaomaste kuritegude toimepanemine. Kannatanu saab sellisel juhul nõuda kahju hüvitamist nii kriminaalasjas kui ka hagimenetluses.“ Seega, kuna kohus luges käesolevas kriminaalasjas tõendatuks, et teenuseleping ja selle lisa on K. Rossmani ja R. D. poolt vormistatud tagantjärgi ja ebaõigetele andmetele tuginedes ning nende sõlmimisega on tekitatud kannatanule kahju, on kannatanul õigus nõuda kahju hüvitamist makstud summa ulatuses. Kannatanul on K. Rossmani vastu nõue koguulatuses 111 625,32 eurot. Sellest summast esimese osa moodustab Tallinna Ringkonnakohtu otsuse alusel tasutud X17 -i nõue summas 97 055,32 eurot. Teine osa kahjust on kannatanu tasutud 14 570 eurot transporditeenuse eest.
40.3.O. P on esitanud tsiviilhagi K. Rossmani ja O. Suti vastu solidaarselt ebasoodsatel tingimustel lepingute sõlmimisega tekitatud kahju 98 176,10 euro nõudes (vt 09.11.2022 hagi terviktekst). Tegemist tsiviilhagi nõudega, mis on seotud K. Rossmani poolt toime pandud KarS § 2172 lg 1 järgi ja O. Suti poolt toime pandud KarS § 217 2 lg 1 - § 22 lg 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteoga tekitatud kahju hüvitamisega. Vastava haginõude endalt väljamõistmisega K. Rossman ja O. Sutt nõustunud ei ole. Kohus on tuvastanud usalduse kuritarvitamise kuriteo toimepanemise (vt otsuse p 22.4), mis seisnes selles, et K. Rossman olles O. P juhatuse liige, kellel oli õigus vastavalt juhatuse liikme lepingule käsutada O. P. kuuluvat vara ning võtta äriühingule siduvaid kohustusi, ajavahemikul 16.11.2015 kuni 15.10.2019 sõlmis lepinguid või korraldas nende sõlmimise O. P esindajana äriühingu nimel, sh arendusjuhi O. Suti kaasabil, mille tulemuseks olid tehingud X21 (endine ärinimi X1 ) kasuks, tekitades nii O. P. suure varalise kahju kokku 98 176,10 eurot. Kohus tuvastas, et O. Sutt, töötades O. P arendusjuhina, korraldas samal ajal X21 majandustegevust, saades sellest ise kasu. X21 huvides oli jäätmete kogumine ning seejärel nende üleandmine kannatanule võimalikult madala hinnaga. Vastavad hinnad määras O. Sutt, kes samuti valmistas ette lepingud. K. Rossman nõustus isiklikku huvi omades O. Suti tegevusega, toetades seda kas ise O. P nimel kahjulikke lepinguid allkirjastades või lastes seda teha suuniste järgi oma töötajatel volituse alusel. Selliselt lepiti X21 huvides kokku O. P kohustusena võtta jäätmeid vastu turuhinnast madalama hinnamääraga, mis omakorda võimaldas X21 -l kehtestada enda klientidele jäätmete vastuvõtu hinna, mis oli O. P hindadest soodsam ja nii teenida vaheltkasu. X21 poolt O. P. toodavad ja üleantavad jäätmete mahud ei eeldanud taolisi hinnaalandusi ning olid ebaproportsionaalsed võrreldes teiste sarnaste
1-21-8803
klientidega. Nii kujunes nelja aasta keskmiseks olmejäätmete vastuvõtu hinnaks X21 -le keskmiselt ~30 eurot/tonn ja ehitusjäätmete nelja aasta keskmiseks hinnaks kujunes O. P hinnangul X21 ~28 eurot/tonn. X21 kokkulepitud hinnad olid oluliselt madalamad isegi kannatanu kõige olulisematest lepingupartneritest, X20 ja X64-ist. Seda, et X21 kokkulepitud hinnad ei vastanud turutingimustele, tõendab ka asjaolu, et saades teada kriminaalmenetlusest, tõsteti kostjate initsiatiivil 01.09.2019 lepingu muudatusega hindu oluliselt, olmejäätmete (20 03 01) puhul 29-lt eurolt 55 euroni/tonn (tõus ~90%) ja ehitus- ja lammutusjäätmete puhul (17 09 04) 28-lt eurolt 39 euroni/tonn (tõus ~39%). X21 toodud jäätmetele põhjendamatult madalates hindades kokkuleppimine ei olnud majanduslikult põhjendatud, mis tekitas kannatanule kahju. Kohus tuvastas, et süüdistatavate käitumises puudusid toimingupiirangu rikkumise kuriteo osas õigusvastasust välistavad asjaolud. Kannatanu selgitab tekitatud kahjusumma arvestuse osas, et O. P finantsjuht on koostanud tabelid (vt tsiviilhagi tervikteksti lk 5, samuti kriminaalasja tõendite hulgas 09.04.2021 asitõendi vaatlusprotokolli, millega tuvastatakse O. P prügila kaalumaja ja raamatupidamise programmi Tresoor alusel sisse veetud jäätmete kogused ja tasud selle eest kõrvutatuna teiste äriühingute hinnakirjadega), milles on välja toodud kannatanu olulisemad kliendid ning tasud, mida viimased maksid jäätmete äraandmise eest võrreldaval perioodil. Kõnealuse tabeli koostamise aluseks on kannatanu lepingupartnerite pingerida käibe alusel, mis selgitab vastava lepingupartneri olulisust tervikuna ja sellega kaasnevat hinda (tsiviilhagi lisa 2 – O. P 2019.a lepingupartnerite nimekiri). Iga lepingupartneri puhul on jäätmete ühe tonni hinna arvestamisel arvesse võetud aasta jooksul tarnitud jäätmekogused kokku ja selle eest väljastatud arvete summa. Mida suurema osakaaluga oli konkreetse kliendiga seotud käive kannatanu O. P majandusaasta kogukäibest, seda madalamat hinda oli kannatanu valmis konkreetsele tehingupartnerile pakkuma. Kannatanu on pidanud kahjusumma väljaarvutamisel võrreldava tehingu mahuga kliendiks X74 , millise äriühingu poolt üleantud jäätmete kogused olid kannatanu hinnangul kõige sarnasemad X1 . Kohus on K. Rossmani ja O. Suti KarS § 217 2 lg 1 süütegu puudutavas kohtuotsuse osas selgitanud, et ei pea põhjendatuks kahju ulatuse arvestamist X74 kehtinud hinnakirja alusel (vt lähemalt – otsuse p 22.3). Kohus leiab, et O. P kahju ulatuse arvestamisel tuleb X1 kokku lepitud hind ja tasutud summad kõrvutada tasuga, milline on arvestatud 2016 – 2019 .a aastate osas kõikide tabelis kajastatud jäätmetoojate keskmiste hindade alusel (v.a Green Marine AS). Ka VÕS § 127 lg 1 mõistes selgelt objektiivsema hinna saab kõikide vastavate jäätmeliikide tarnijate hindade keskmise tulemusena kui üksnes X74 kehtinud hindadega arvestatuna. Kannatanu enda poolt tabelis esitatud andmed võimaldavad vastavad arvestused teha. Nii kujuneb ehitusjäätmete (jäätmekood 17 09 04) osas hinnaks tabelis märgitud 50,125 asemel 2016.a 35,8 eur/t, 2017.a 39.6 eur/t, 2018.a 45,667 ja 2019.a 49,429 eur/t. Segaolmejäätmete (jäätmekood 20 03 01) osas aga tabelis märgitud 63,14 asemel 2016.a 44,6 eur/t, 2017.a 44,5 eur/t, 2018.a 52,4 ja 2019.a 54,857 eur/t. Kusjuures esitatud kujul on iga kalendriaasta osas lähtunud kohus kahju kindlaksmääramisel vastava kalendriaasta keskmisest hinnast. Nagu näha aastate lõikes hind kasvav, mis on ainuüksi inflatsiooni arvestades ka mõistetav. Kannatanu on enda poolt aga mõlema jäätmeliigi puhul tabelis lähtunud kõikidel aastatel (so aastatel 2016, 2017, 2018 ja 2019) nelja aasta keskmisest hinnast (vastavalt välja toodud 50,125 ja 63,14 eur/t), milline arvestuskäigust lähtumine põhjendatud ei ole. See omakorda tähendab, et KarS § 2172 lg 2 seotud kuriteoga kahju suure ulatuse määramisel kujunes X21 vastuvõetud ehitusjäätmetega seotud kahjuks: 2016.a tabelis märgitud 13 759,31 asemel 9827,1 – 6862,50 = 2964,60 (eur); 2017.a tabelis märgitud 56 315,94 asemel 44 490,996 – 30 557,34 = 13 933,66 (eur);
1-21-8803
2018.a tabelis märgitud 123 562,44 asemel 112 573,08 – 69 380,24 = 43 192,84 (eur); 2019.a tabelis märgitud 80 050,23 asemel 78 938,71 – 46 194,27 = 32 744,44 (eur). Kokku 92 835,54 Ning X21 vastuvõetud segaolmejäätmetega seotud kahjuks: 2016.a tabelis märgitud 1837,37 asemel 1297,86 – 891,14 = 406,72 (eur); 2017.a tabelis märgitud 295,5 asemel 208,26 – 131,96 = 76,3 (eur); 2018.a tabelis märgitud 3274,44 asemel 2717,46 – 1503,94 = 1213,52 (eur); 2019.a tabelis märgitud 9157,19 asemel 7955,91 – 4311,89 = 3644,02 (eur). Kokku 5340,56 Seega X21 põhjendamatult madalate hinnamäärade kehtestamisega iseendaga seotud äriühingu huvides, põhjustasid O. Sutt ja K. Rossman ajavahemikul 01.01.2016 kuni 15.10.2019 kannatanule kahju vähemalt 92 835,54 + 5340,56 = 98 176,10 eurot.
40.4.O. P on esitanud tsiviilhagi K. Rossmani ja O. Suti vastu solidaarselt kolme võltsitud arve maksmisega tekitatud kahju 4700 euro nõudes (vt 09.11.2022 hagi terviktekst). Tegemist tsiviilhagi nõudega, mis on seotud K. Rossmani poolt toime pandud KarS § 201 lg 2 p 1 ja 2 järgi ja O. Suti poolt toime pandud KarS § 201 lg 2 p 1 - § 22 lg 1, 3, § 344 lg 1 - § 22 lg 1, 2 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegudega tekitatud kahju hüvitamisega. Vastava haginõude endalt väljamõistmisega K. Rossman ja O. Sutt nõustunud ei ole. Kohus on tuvastanud, et K. Rossman on pannud T. L. O kolme arvega seoses toime O. P vara kolmanda isiku kasuks pööramise läbi omastamisteo (vt – otsuse p 3.1.5.), O. Sutt nimetatud omastamisteole kaasaaitamise, dokumentide võltsimisele kihutamise ja võltsitud dokumentide kasutamise (vt – otsuse p 10jj). Kuritegude tulemusena maksti kannatanu O. P nimelt alusetult T. L. O arved teenuste eest, mida kannatanule ei osutatud. I. D koostas T. L. O nimelt O. Suti kihutamisel kolm võltsitud arvet. Esiteks koostas ta 06.04.2019 arve nr 1904 summaga 2160 eurot selgitusega „XXX “ ja esitas selle 02.05.2019 kannatanule. O. Sutt ja K. Rossman kinnitasid arve ja 13.05.2019 tegi kannatanu T. L. O -le väljamakse 2160 eurot. Teiseks koostas I. D 16.05.2019 võltsitud arve nr 1906 summaga 1080 eurot selgitusega „XXX “ ja esitas selle 28.05.2019 kannatanule. O. Sutt ja K. Rossman kinnitasid arve ja kannatanu tegi 30.05.2019 väljamakse T. L. O -le 1080 eurot. Kolmandaks koostas I. D 11.07.2019 võltsitud arve nr 1910 summaga 2400 eurot selgitusega „liini ehitustööd“ ja esitas selle 25.07.2019 kannatanule. O. Sutt ja K. Rossman kinnitasid arve ja kannatanu nimelt tehtu T. L. O -le väljamakse 2400 eurot. Kohus on tuvastanud ka, et K. Rossmani ja O. Suti käitumises puudusid õigusvastasust välistavad asjaolud. Seega on kannatanul T. L. O -le kolme võltsitud arve tasumisega 4700 euro suurune kahju hüvitamise nõue O. Suti ja K. Rossmani vastu.
40.5.O. P on esitanud tsiviilhagi K. Rossmani, O. Suti ja tsiviilkostja E. O. (E. O. on tsiviilkostjana kriminaalmenetlusse kaasatud prokuratuur poolt 29.07.2021) vastu solidaarselt ebaõige väljamaksega tekitatud kahju 271,25 euro nõudes (vt 09.11.2022 hagi terviktekst). Tegemist tsiviilhagi nõudega, mis on seotud K. Rossmani poolt KarS § 201 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteoga tekitatud kahju hüvitamisega. Vastava haginõude endalt väljamõistmisega K. Rossman, O. Sutt ja E. O. nõustunud ei ole. Kohus on tuvastanud, et K. Rossman on pannud O. P vara kolmanda isiku kasuks pööramise läbi omastamisteo (vt – otsuse p 3.1.1.), s.o KarS § 201 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, kannatanu O. P nimelt maksti ebaõigesti X9 arve summas 325,50 eurot. E. O. saatis 14.12.2017 K. Rossmanile kirja, mille manuses oli 325,50 euro suurune X8 poolt väljastatud arve nr 1108086. Arve saaja, s.t isik, kes pidi arve maksma, oli tegelikult X9.
1-21-8803
O. Sutt ja K. Rossman kinnitasid selle arve, nagu kannatanul oleks lasunud kohustus arvet tasuda ning kannatanu tegi 14.12.2017 X8 väljamakse 325,50 eurot. Seega on kannatanul X9 -le esitatud arve tasumisega 271,25 euro suurune kahju hüvitamise nõue K. Rossmani, O. Suti ja E. O. vastu.
Süüdistatavate vastutus tekitatud kahju eest
41.Tsiviilhagis leitakse, et nõuete õiguslike alusena vastutab K. Rossman juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu VÕS § 115 lg 1 ja ÄS § 187 lg 2 alusel, O. Sutt töölepingu rikkumisest tulenevalt VÕS § 115 lg 1 alusel või alternatiivselt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 ja 8 alusel ning E. O. VÕS § 115 lg 1 ja ÄS § 327 lg 2 alusel koosmõjus § 189 lg 2 või alternatiivselt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 ja 8 alusel.
41.1.Kohus nõustub kannatanuga, et K. Rossman sai tsiviilhagi nõuete aluseks olevaid tegusid toime panna oma juhatuse liikme suhte tõttu kannatanuga. Lähtuvalt ÄS § 187 lg 2 peab osaühingu juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema tuvastatud, et juhatuse liige on rikkunud oma ametikohustusi ja rikkumise tõttu tekkis osaühingule kahju. Tuvastada tuleb nii rikkumine, kahju kui ka põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Nii VÕS § 620 lg 1 kui ka ÄS § 187 lg 1 nõuavad juhatuse liikmelt lojaalsust ja tegutsemist korraliku ettevõtja hoolsusega. K. Rossmani kui kannatanu juhatuse liikme ametikohustused tulenesid eelkõige seadusest, aga ka äriühingu põhikirjast ning ettevõtte ja juhatuse liikme vahel sõlmitud lepingutest. Osaühingu juhatuse liikme olulisimaks üldiseks kohustuseks on ÄS § 187 lg 2 järgi majanduslikult kõige otstarbekamal viisil tegutsemise kohustus ehk nn üldine hoolsuskohustus. See kohustus tähendab muu hulgas, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta osaühingule põhjendamatuid riske. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks, mis toob kaasa vastutuse ÄS § 187 lg 2 järgi. Süüdistatav K. Rossman jättis tagaplaanile juhatuse liikme kohustused O. P ega tegutsenud juhatuse liikmena ettevõtja vajaliku hoolsusega. Kannatanu nõue süüdistatava vastu on osaühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Sellise nõude õiguslik alus on ÄS § 187 lg 2 esimene lause, mille järgi vastutab oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud juhatuse liige tekitatud kahju hüvitamise eest. Vastutusest vabanemise alus on sätestatud sama lõike teises lauses ja selle järgi vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised (vt nt RKTKo 3-2-1-129-15, p 13, 3-21-54-17, p 10): 1) juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); 2) osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); 3) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); 4) juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, s.t ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Kuna süüdistatav pani rikkumise toime tahtlikult, ei aktualiseeru praegusel juhul küsimus korraliku ettevõtja hoolsusstandardi järgimisest (ÄS § 187 lg 2 ls 2).
41.2.TsÜS § 35 sätestatult peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Antud juhul on kriminaalmenetluse raames leidnud tuvastamist K. Rossmani poolt ühingu vara väärkasutamine, millega ta on juhatuse liikmena rikkunud
1-21-8803
hoolsuskohustust ettevõtte ees. Kohus on tuvastanud, et K. Rossmann teades, et tegelikkuses toimus O. P ja X17 vahel äriline koostöö ilma 40% sorteerimise tagamise kohustuseta ning kokkulepitud sanktsioonideta, lisas ta sellele vaatama koos R. D. lepingusse tegelikkusele mittevastava punkti 4 ja allkirjastas lepingu juurde kuuluva lisa, sooviga pöörata O. P vara ebaseaduslikult X17 kasuks 96 880 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks. Samuti teadis K. Rossman, et X17 -ile kuuluva kauba transpordikulud kannab ilma vastava kohustuseta O. P ning tegemist on arvetega, mis ei kajasta O. P. osutatud teenust. Transpordi arvete kinnitamisega pööras ta ebaseaduslikult O. P vara kokku 14 570 eurot X17 kasuks. K. Rossman rikkus juhatuse liikme kohustusi sellega, et sõlmis tagantjärgi teadlikult valeandmetega teenuselepingu ja selle lisa 1. K. Rossman ei tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. K. Rossmani hoolsuskohustuse rikkumise tingib ka see, et K. Rossman rikkus karistusõiguslikku kaitsenormi (pannes toime dokumentide võltsimisega KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo, vt otsuse p 72.jj), kuna dokumenti vale kuupäeva ja ebaõigete faktiväidete kandmise kaudu kahjustatakse dokumendiga seotud käibe usaldusväärsust. K. Rossman tekitas kannatanule põhjendamatu kohustuse maksta X17 -ile kompensatsiooni. Samuti rikkus K. Rossman juhatuse liikme kohustusi sellega, et lasi kannatanul tasuda X19 esitatud arveid summas 14 570 eurot teades, et nimetatud teenuseid ei osutatud kannatanule.
41.3.Samuti on kriminaalmenetluse raames leidnud tuvastamist K. Rossmani poolt ühingu vara väärkasutamine, millega ta on juhatuse liikmena rikkunud hoolsuskohustust ettevõtte ees. Kohus on tuvastanud, et K. Rossmani poolt X9 ja T. L. O arvete vastuvõtmist ja tasumisele suunamist kolmandate isikutega seotud kulude kandmiseks. Seega kuigi K. Rossman teadis, et nimetatud arvete arve puhul ei ole tegemist ei ole O. P kuluga, kinnitas ta raamatupidamise jaoks arvete tasumise tarvis arvete õigsust.
41.4.Kriminaalmenetluse raames on leidnud tuvastamist ka, et K. Rossmani tegevus tingis selle, et kannatanu nimel sõlmiti X1 (X21 ) lepinguid, mille tasumäärad olid põhjendamatult madalad. K. Rossman tegutses seejuures O. Sutiga kooskõlastatult ja ühtse tahtlusega, nõustus O. Suti tegevusega ning omas isiklikku huvi, sest ta osales X1 majandustegevuses ja sai sellest isiklikku kasu. K. Rossman allkirjastas kannatanule kahjulikke lepinguid ja ei järginud nende puhul kannatanu majanduslikke huve. Lepingud olid sõlmitud kannatanule ebasoodsatel tingimustel ja olid kannatanule majanduslikult kahjulikud ja ebamõistlikud. Teades, millised on mõistlikud ja tavapärased tasumäärad, tegi K. Rossman tegi X1 põhjendamatu erandi. Seega rikkus K. Rossman juhatuse liikme kohustusi, ta ei tegutsenud vastavalt korraliku ettevõtja hoolsusele, mh kannatanu parimat kasu silmas pidades. Kõigil kirjeldatud juhtudel ei juhindunud K. Rossman seejuures kannatanu majanduslikest huvidest ega tegutsenud vajaliku hoolega. K. Rossman tegevusega on O. P. tekitatud negatiivne varaline tagajärg otsese varalise kahju näol. Ka X21 seotud haginõude osas ei ole tegemist saamata jäänud tuluga (otsuse p 22.2). VÕS § 128 lg 3 tulenevalt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise. Vastavat tagajärge ei oleks tekkinud, kui K. Rossman ei oleks sõlminud X17 -iga ebasoodsa ja vääratel alustel põhineva lepingu koos lisaga, ei oleks kannatanu nimel sõlminud X1 lepinguid, mille tasumäärad olid põhjendamatult madalad ning tasunud O. P rahaliste vahendite arvelt teenuste eest, mida ettevõte tegelikkuses ei saanud. Seega põhineb K. Rossmani vastutus asjaoludel, mis on kahju tekitamisega sellises seoses, et kahju tekkimine on vastavate asjaolude tagajärg (VÕS § 127 lg 4).
41.5.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
1-21-8803
Kohus leiab, et varaline kahju summas 97 055,32 eurot, mille O. P on pidanud K. Rossmani poolt sõlmitud teenuslepingu ja selle lisa alusel X17 -ile tasuma ning transporditeenuse kulud summas 14 570 eurot, samuti varaline kahju 271,25 eurot ja kolme võltsitud arve maksmisega tekitatud kahju 4700 eurot, millised kulud O. P on pidanud K. Rossmani poolt kinnitatud arve alusel alusetult tasuma, on tekitatud O. P. õigusvastaselt ning tsiviilhagi aluseks oleva kahju tekkimine on otseselt seotud süüdistatava K. Rossmani poolt toimepandud omastamise kuritegudega. Kohus asub seisukohale, et nimetatud tsiviilhagi nõuded on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt K. Rossmanilt kannatanu kasuks väljamõistmisele. Samuti leiab kohus, et varaline kahju summas 98 176,10 eurot, milline on tekitatud X1 (X21 ) ebasoodsatel tingimustel lepingute sõlmimisega, on tekitatud O. P. õigusvastaselt ning tsiviilhagi aluseks oleva kahju tekkimine on otseselt seotud süüdistatava K. Rossmani poolt toimepandud usalduse kuritarvitamise kuriteoga. Kohus asub seisukohale, et nimetatud tsiviilhagi nõue on põhjendatud ja kuulub vastavalt ülaltoodule rahuldamisele osaliselt ning kohtu poolt väljatoodud ulatuses süüdistatavalt K. Rossmanilt kannatanu kasuks väljamõistmisele.
42.Kohus leiab, et O. Sutt sai tsiviilhagis kirjeldatud kannatanut kahjustavad teod toime panna oma töölepingulise suhte tõttu kannatanuga. Lähtuvalt TLS § 15 lg 1, § 16 lg 1, § 72, § 74 peab töölepingulise suhtes kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema tuvastatud, et töötaja on rikkunud oma töölepingust tulenevat kohustusi ja rikkumise tõttu tekkis osaühingule kahju. Tuvastada tuleb nii rikkumine, kahju kui ka põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Kannatanu ja O. Sutt sõlmisid 01.08.2014 töölepingu nr PP-36, mille juurde kuulus lisana ka ametijuhend (vt O. Suti töölepingud koos lisade ja muudatustega). O. Sutt rikkus töölepingust ja seadusest tulenevaid kohustusi, sh lojaalsuskohustust. Töölepingu p 3.1. kohaselt tuli O. Sutil juhinduda töö tegemise töölepingust, ametijuhendist ning kehtivatest õigusaktidest. Töölepingu p 3.4. järgi lasus O. Sutil kohustus informeerida kannatanut igast töö- ja lepingudistsipliini rikkumisest ning majanduslikult kahjulikest tegevustest või toimingutest. Töölepingute lisaks oleva ametijuhendi p-dest 4.2 ja 4.4 tulenevalt pidi O. Sutt vastutama tema kasutusse ja käsutusse antud vara säilimise, selle sihipärase, otstarbeka ja heaperemeheliku kasutamise eest. Ka TLS § 15 lg 1 kohaselt tuleb töötajal oma kohustusi täita tööandja vastu lojaalselt. Lojaalsuskohustust saab sisustada VÕS-s sätestatud hea usu põhimõttega ning kohustuse täitmise normistikuga (vt VÕS § 6 lg 1 ja § 76 lg 1), s.t töötajal tuleb tegutseda vastavalt lepingule ning seadusele ja heas usus. Heas usus tegutsemine tähendab mh seda, et töötaja täidab oma kohustusi tööandja huvisid arvestades ning väldib oma tegevusega tööandja kahjustamist. TLS § 16 lg 1 sätestab lisaks, et töötajal tuleb täita töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Heas usus ja tööandja huve järgiv tegutsemine hõlmab mh töötaja kohustust teavitada tööandjat sellest, kui tema või mõni teine töötaja tegutseb tööandja huvide vastaselt, ja teha omalt poolt kõik mõistlikult võimaliku, et seda takistada ja peatada.
42.1.Kohus on O. Suti süüditunnistamisel KarS § 217 2 lg 1 - § 22 lg 1, 3 järgi tuvastanud, et O. Sutt ei tegutsenud lojaalselt, tööandja kasu ning huve silmas pidades. O. Sutt kasutas ära oma positsiooni kannatanu arendusjuhina ning omades pädevust osaleda kannatanu tegevuse ja toimimise otsustamise protsessis ja mõju kannatanu juhatuse ainuliikme K. Rossmani üle, lasi sõlmida lepinguid X21 -ga, mis olid selgelt vastuolus kannatanu majanduslike huvidega. X21 sõlmitud lepingutes lepiti kokku põhjendamatult madalad tasumäärad, mis põhjustas kannatanule majanduslikku kahju. O. Sutt juhtis ja kontrollis X21 majandustegevust ja sai sellest isiklikku kasu. Kannatanule kahjulike lepingute sõlmimisel juhindus O. Sutt mitte tööandja O. P. , vaid enda isiklikest huvidest. Kirjeldatud asjaolud omavad tähtsust ka töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtudes TLS §-s 16 sätestatust. Hagejal õigus nõuda kostjalt
1-21-8803
kahjuhüvitist üksnes juhul, kui kostja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu (VÕS § 104 lg 2 ja TLS § 74 lg-d 1 ja 2). Kohtu hinnangul rikkus O. Sutt töölepingut tahtlikult, sest arvestades tema töösuhte olemust, tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja ametialaseid teadmisi jms, teadis O. Sutt, et tema tegevuse tulemusena tekib kostjale kahju. Seega olid O. Suti rikkumised olid hõlmatud lepingus ja ametijuhendis sätestatud kohustustega. O. Sutt rikkus oma tegevusega lojaalsuskohustust tööandja suhtes ning ta vastutab enda rikkumise eest VÕS § 103 lg 1 alusel. Kriminaalmenetluse raames on leidnud tuvastamist, et O. Suti rikkumisest tulenevalt X21 põhjendamatult madalate hinnamäärade kehtestamisel iseendaga seotud äriühingu huvides, põhjustas O. Sutt ajavahemikul 01.01.2016 kuni 15.10.2019 kannatanule kahju vähemalt 98 176,10 eurot. Seda kahju ei oleks tekkinud, kui O. Sutt ei oleks oma kohustusi rikkunud, sh ei oleks lasknud kannatanul sõlmida kahjulikke lepinguid ning oleks teavitanud tööandjat sellest, et selliseid lepinguid sõlmiti ning takistanud nende sõlmimist.
42.2.Kohus on tuvastanud ka O. Sutt rikkus töölepingut ning lojaalsuskohustust, kuna kinnitas X9 -le esitatud arve ja korraldas kannatanu varase arvelt T. L. O -le kolme võltsitud arve tasumise teenuste eest, milliseid kannatanu ei saanud, võimaldades seeläbi alusetute väljamakse tegemise. O. Sutt teadis, et kannatanu ei saanud arvetes kajastatud teenuseid ning arvete kinnitamisega pidi ta mõistma, et tekitab sellega tööandjale kahju. Hoolas ja lojaalne töötaja ei kinnitaks arveid, mille eest tööandja tegelikult teenust ei saa. Väljamakse tegemine ei olnud kooskõlas kannatanu majanduslike huvidega. Seega kuigi O. Sutt teadis, et X9 arve ja kolme T. L. O arve puhul ei ole tegemist ei ole O. P kuluga, kinnitas ta raamatupidamise jaoks arvete tasumise tarvis arvete õigsust. Kirjeldatud juhtudel ei juhindunud O. Sutt kannatanu majanduslikest huvidest ega tegutsenud vajaliku hoolega. O. Sutt rikkus enda töölepingust tulenevaid kohustusi. O. Suti tegevusega on O. P. tekitatud negatiivne varaline tagajärg otsese varalise kahju näol, sh X21 (X1 ) kahjustava tegevusega seotud haginõude osas (vt otsuse p 41.4). VÕS § 128 lg 3 tulenevalt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise. Tagajärge ei oleks tekkinud, kui O. Sutt ei oleks tulenevalt X21 -le põhjendamatult madalate hinnamäärade kehtestamisega iseendaga seotud äriühingu huvides põhjustanud kannatanule kahju ning kinnitanud ja T. L. O arvete puhul ka aidanud korraldada (sh läbi arvete võltsimisele kihutamise ja võltsarvete kasutamise) O. P rahaliste vahendite arvelt arvetega seotud teenuse tasumise, mida kannatanu tegelikkuses ei saanud. Seega põhineb O. Suti vastutus asjaoludel, mis on kahju tekitamisega sellises seoses, et kahju tekkimine on vastavate asjaolude tagajärg (VÕS § 127 lg 4).
42.3.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus leiab, et varaline kahju summades 271,25 eurot 4700 eurot, millised kulud O. P on pidanud O. Suti poolt kinnitatud arvete alusel alusetult tasuma, on tekitatud O. P. õigusvastaselt ning tsiviilhagi aluseks oleva kahju tekkimine on otseselt seotud süüdistatava O. Suti poolt toimepandud tegevuse, omastamisele kaasaaitamise, võltsimise ja võltsitud dokumentide kasutamise kuritegudega. Kohus asub seisukohale, et nimetatud tsiviilhagi nõuded on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt O. Sutilt kannatanu kasuks väljamõistmisele. Samuti leiab kohus, et varaline kahju summas 98 176,10 eurot, milline on tekitatud ebasoodsatel tingimustel lepingute sõlmimisega, on tekitatud O. P. õigusvastaselt ning tsiviilhagi aluseks oleva kahju tekkimine on otseselt seotud süüdistatava O. Suti poolt toimepandud usalduse kuritarvitamise kuriteoga. Kohus asub seisukohale, et nimetatud
1-21-8803
tsiviilhagi nõude on põhjendatud ja kuulub vastavalt ülaltoodule rahuldamisele osaliselt ning süüdistatavalt O. Sutilt kannatanu kasuks väljamõistmisele.
43.Kohus leiab, et E. O. sai tsiviilhagis arvega nr 1108086 kirjeldatud kannatanut kahjustava teo toime panna oma nõukogu liikme suhte tõttu kannatanuga. ÄS § 327 lg 2 ja § 189 lg 2 järgi peab osaühingu nõukogu liikme vastu kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema tuvastatud, et nõukogu liige on rikkunud oma ametikohustusi. Tuvastada tuleb rikkumine, kahju ning põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. E. O. oli kahju tekitava tegevuse ajal kannatanu nõukogu liige. E. O. kui kannatanu nõukogu liikme ametikohustused said tuleneda eelkõige seadusest, aga ka äriühingu põhikirjast. E. O. rikkus korraliku ettevõtja hoolsust (ÄS § 327 lg 1). See kohustus tähendab muu hulgas, et nõukogu liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta osaühingule põhjendamatuid riske. Kui nõukogu liige ei tegutse hoolsusega, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks, mis toob kaasa vastutuse ÄS § 327 lg 2 järgi.
43.1.TsÜS § 35 sätestatult peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Antud juhul on kriminaalmenetluse raames leidnud tuvastamist E. O. poolt O. P vara väärkasutamine, millega ta on nõukogu liikmena rikkunud hoolsuskohustust ettevõtte ees. Kannatanul ei olnud kohustust seda teha, mistõttu tekkis kannatanule kahju. E. O. mõjutas O. P juhatajat K. Rossmani ning aitas kaasa sellele, et kannatanu maksis kinni arve, mis ei olnud seotud tema majandustegevusega. Siinjuures märgib kohus, et kohtuistungil tajutu põhjal on K. Rossman ja E. O. omavahel selgelt heades suhetes. Kusjuures konkreetne tsiviilhagis käsitletav arve ei olnud ainus E. O. iga seotud arve, mille O. P K. Rossmani poolse vara kolmanda isiku kasuks pööramise tegevuse läbi O. P varade arvelt tasuda lasi (vt ülal K. Rossmani süüdistuse juures E. O. kasutuses olnud sõiduki Kia Sportage ́ga seotud kulutuste kandmist – otsuse p 11.1., nimetatud omastamise episoodidega tekitatud kahju on kannatanule hüvitatud). Seega kasutas E. O. võimalust O. P vara arvelt endaga seotud kulutuste kandmiseks korduvalt. Olles ise O. P nõukogu liige, omas E. O. positsiooni, mõjutamaks K. Rossmani omastamistegusid toime panema (kusjuures on kohtuistungil E. O. ka selgitanud, et oli O. P nõukogus juba K. Rossmani O. P juhatajaks valimise ajal, so osales K. Rossmani juhatajaks valimisel, vt 29.11.2022 istungi protokolli lk 2). Olles pikaaegne O. P nõukogu liige, teadis E. O. , et kannatanul ei ole kohustust maksta teise ja tema endaga seotud ühingu arvet. E. O. tegevus ei olnud kooskõlas nõukogu liikme kohustustega, kes pidi oma tegevuses järgima äriühingu huve ja mitte enda isiklikke huve. Kohus on tuvastanud, et K. Rossmani poolt arve vastuvõtmise ja tasumisele suunamise kolmanda isiku X9 -ga seotud kulude kandmiseks, millist äriühingut omakorda esindas E. O. Sealjuures muutis K. Rossmani arve raamatupidamisse saatmisel arve saaja X9 nime O. P . Seega kuigi E. O. teadis, et X9 arve puhul ei ole tegemist ei ole O. P kuluga, edastas ta arve, K. Rossmanile, et viimane kinnitaks raamatupidamise jaoks arve tasumise tarvis selle õigsust ning arve tasutaks.
43.2.E. O. ei juhindunud seejuures kannatanu majanduslikest huvidest ega tegutsenud vajaliku hoolega. E. O. tegevusega on O. P. tekitatud negatiivne varaline tagajärg otsese rahalise kahju näol. VÕS § 128 lg 3 tulenevalt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise. Vastavat tagajärge ei oleks tekkinud, kui E. O. ei oleks mõjutanud ja aidanud kaasa O. P rahaliste vahendite arvelt teenuste eest tasumisele, mida ettevõte tegelikkuses ei saanud. Seega põhineb E. O. vastutus asjaoludel, mis on kahju tekitamisega sellises seoses, et kahju tekkimine on vastavate asjaolude tagajärg (VÕS § 127 lg 4).
1-21-8803
43.3.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus leiab, et vastav solidaarse nõudena varaline kahju 271,25 eurot, millise kulu O. P on pidanud alusetult tasuma, on tekitatud O. P. õigusvastaselt ning tsiviilhagi aluseks oleva kahju tekkimine on otseselt seotud ka tsiviilkostja E. O. poolse kannatanut kahjustava tegevusega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on nimetatud nõude osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning tsiviilkostjalt E. O lt kannatanu kasuks väljamõistmisele.
44.O. Sutt ja K. Rossman põhjustasid ajavahemikul 01.01.2016 kuni 15.10.2019 X1 põhjendamatult madalate hinnamäärade kehtestamisega iseenda huvides, kannatanule kahju vähemalt 98 176,10 eurot. Seega vastutavad O. Sutt ja K. Rossman kahju eest VÕS § 65 lg 2 tähenduses solidaarselt. Kuna O. Sutt ja K. Rossman põhjustasid T. L. O kolme võltsitud arve tasumisega kannatanule 4700 euro suuruse kahju, vastutavad nad nimetatud kahju tekitamise eest samuti VÕS § 65 lg 2 alusel solidaarselt. O. Sutt, K. Rossman ja E. O. põhjustasid X8 poolt X9 -le esitatud arve tasumisega kannatanule 271,25 euro suuruse kahju, mille eest O. Sutt, K. Rossman ja E. O. vastutavad solidaarselt.
45.Käesoleva kohtuotsusega mõistis kohus Kristo Rossmani ja O. Suti õigeks süüdistuses KarS § 2172 lg 1 järgi episoodides, mis käsitlesid Kristo Rossmani allkirjastatud 29.06.2016 volituse alusel E. O. ja U. S. poolt O. P nimelt lepingute sõlmist X2ja kahe E. O. prügiveoga seotud arve tühistamist kogusummas 703,06 eurot. Lähtudes süüdistatavate õigeksmõistmisest viidatud süüteoepisoodides, jätab kohus KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata konkreetsete süüteoepisoodidega seotud kannatanu haginõuded, s.o Ott Suti, Kristo Rossmani ja E. O. vastu solidaarselt arvete tühistamisega tekitatud kahju 585,89 euro ja ebaõige väljamaksega tekitatud kahju 271,25 euro nõudes ning Kristo Rossmani ja E. O. vastu solidaarselt O. P vara arvelt kolmandatele isikutele osutatud teenuste eest tasumisega tekitatud kahju 3457 euro nõudes.
46.Kannatanu palub tsiviilhagis kostjatelt välja mõista viivise seadusjärgses intressimääras (8% +Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär) arvutatuna põhinõuetelt alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning sealt edasi protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tuginedes TsMS §-le 367, võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
46.1.Kuna kannatanu esitas tsiviilhagi 19.07.2021, siis tuleb vastavalt kannatanu sellekohasele taotlusele arvestada kahjunõudelt viivist alates sellest ajast. Kanatanu viivisearvestus kajastub tsiviilhagi teesides esitatud kahes tabelis (vt teeside lk 16-17). Esimene tabel hõlmab viivist, mis on arvutatud alates nõude tekkimisest (hagi esitamisest) kuni 01.07.2022, arvestades, et VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.07.2022 (ning ka sellele eelnenud perioodidel) oli 0% (vt Eesti Panga 01.07.2022 intressimäära teade. Arvutivõrgus https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=1943330). Lähtudes rahuldatud haginõuete ulatusest on põhjendatud antud tabeli põhjal viiviste väljamõistmine järgmiselt: põhinõue 128 420 on rahuldatud osaliselt summas 98 176,10 eurot ning viivis vastavalt summalt on 346 päeva eest on seega 7445,31 eurot; põhinõudelt 4700 eurolt 356,43
1-21-8803
eurot, põhinõudelt 271,25 eurot 20,57 eurot, põhinõudelt 14 570 eurolt 1104,93 eurot, põhinõudelt 4797,13 eurolt 363,80 eurot ja põhinõudelt 133,50 eurolt 10,12 eurot. Teine tabel hõlmab viivist, mis on arvutatud alates 01.07.2022 kuni tsiviilhagi teeside esitamiseni (30.03.2023), arvestades, et VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.01.2023 oli 2,50% (vt taas Eesti Panga 01.07.2022 intressimäära teadet arvutivõrgus). Nimetatud tabelis on kannatanu arvestanud viiviseid 272 päeva eest, so perioodil 01.07.2022 kuni 30.03.2023. Kuna TsMS §-le 367 alusel mõistab kohus viivised välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni, teeb kohus vastavas tabelis kajastuvatesse rahuldatud põhinõudeid puudutatavatesse viiviste arvestustesse korrektuurid ning arvestab viivised välja alates 01.07.2022 kuni otsuse kuulutamise kuupäevani 04.05.2023 ning seega 307 päeva eest. Lähtudes rahuldatud haginõuete ulatust on põhjendatud antud tabeli põhjal viiviste väljamõistmine järgmiselt: põhinõue 128 420 on rahuldatud osaliselt summas 98 176,10 eurot ning viivis vastavalt summalt on 307 päeva eest seega 8670,39 eurot; põhinõudelt 4700 eurolt 415,08 eurot, põhinõudelt 271,25 eurot 23,96 eurot, põhinõudelt 14 570 eurolt viivised 1286,75 eurot, põhinõudelt 4797,13 eurolt viivised 423,66 eurot ja põhinõudelt 133,50 eurolt viivised 11,79 eurot. 97 055,32 suuruse põhinõude on kannatanu esitanud K. Rossmani vastu 09.11.2022. Kohtuotsuse kuulutamise seisuga on nimetatud haginõude osas onud süüdistatav viivituses seega 141 + 35 = 176 päeva ning sissenõutavaks muutunud viivise summaks on 4913,90 eurot.
46.2.Samuti mõistab kohus vastavalt kannatanu taotlusele ja TsMS §-le 367 K. Rossmanilt, O. Sutilt ja E. O. lt kannatanu O. P kasuks välja käesoleva kohtuotsuse resolutsioonis märgitud rahuldatud kahjunõuete summadelt viivise alates 05.05.2023 kuni põhinõuete täitmiseni VÕS § 113 lõige 1 II lauses sätestatud määras.
ASITÕENDID
47.KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde DVD- ja CD-plaadid andmekandjatel asuvate digitaalsete salvestitega. DVD- ja CD-plaadid on menetlustoimingu protokollide lisadeks. Asitõendi puhul on oluline, et seadustik nõuab selle kajastamist uurimistoimingu protokollis ning järelikult ei saa asitõendit käsitleda lahus seda kajastavast protokollist. Seega antud andmekandjaid tuleb käsitleda koos protokollidega. Protokoll ja asitõend on üks tervik ning neid ei saa käsitleda üksteisest eraldi. Kuna uurimistoimingu protokollid asuvad kriminaaltoimikus, tuleb kriminaalasja juurde jätta ka DVD- ja CD-plaadid. Samadel põhjendustel tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde jätta uurimistoimingu protokollide ja ekspertiisiakti juurde kuuluvate tõenduslikult oluliste asitõenditena ka: - Pakend nr 2 - 25.10.2019 asitõendi vaatlusprotokolli juurde kuuluv lauakalender; - Pakend nr 9 - 25.10.2019 vaatlusprotokolli juurde kuuluvad kalendrid 2017 ja 2018; - Pakend nr 10 - 15.10.2019 läbiotsimisprotokolli juurde kuuluvad dokumendid; - Pakend nr 11 - 15.10.2019 läbiotsimisel ära võetud tšekid; - Pakend 13 - 12.05.2021 ekspertiisiakti nr 21E-DM0012 juures asuvad dokumendid; - 22.10.2019 vaatlusprotokollis vaadeldud dokumendid pakendis.
KONFISKEERIMISE ASENDAMINE
48.KarS § 831 lg 1 alusel konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. KarS § 84 moodustab kuriteoga saadud vara
1-21-8803
konfiskeerimise regulatsiooni (KarS § 831) suhtes erinormi, andes kohtule pädevuse kuriteoga saadud vara võõrandamise, äratarvitamise või selle äravõtmise võimatuse või ebaotstarbekuse korral mõista süüdlaselt välja summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Sarnaselt KarS §-dega 831 on konfiskeerimise asendamise eesmärk takistada süüdlase rikastumist süüteo toimepanemise tagajärjel. Kriminaaltulu äravõtmist puudutava regulatsiooni mõtte kohaselt ei tohi süütegude toimepanek osutuda süüdlase jaoks kasulikuks. Konfiskeerimise asendamine ei ole seega kuriteo eest ettenähtud iseseisev õiguslik tagajärg, vaid konfiskeerimise täitmise erivorm, mis peab tagama, et isik ei saaks kuriteo läbi kasu ka siis, kui kuriteoga vahetult saadud vara on võõrandatud või konfiskeerimiseks kättesaamatu. Konfiskeerimine ja selle asendamine (KarS §-d 83-84) on karistusõiguslikud mõjutusvahendid. Nii nagu kohus pole prokuratuuri taotlusega seotud karistust mõistes (RKKKo nr 3-1-1-91-07, p 6 jj), pole ta seda ka konfiskeerimise või selle asendamise üle otsustades. Kohus märgib esmalt, et KarS § 831 alusel konfiskeeritav vara, samuti vara, mille KarS § 83 1 alusel konfiskeerimise asendamiseks võib kohus isikult KarS § 84 alusel rahasumma välja mõista, peab pärinema sellest samast kuriteost, mis on konkreetse kriminaalmenetluse esemeks (vt RKKKo nr 3-1-190-11, p 22.1). KarS § 84 järgi konfiskeerimise asendamisel määratav summa peab vastama konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. K. Rossmani kriminaaltulu
49.1.Prokuröri taotluse kohaselt on menetluses tuvastatud, et KarS § 300 1 süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste realiseerimisega sai K. Rossman vara 37 242,11 euro väärtuses ning see tuleb KarS §-de 831 ja 84 alusel süüdistatavalt välja mõista, eesmärgiga takistada süüdlase rikastumist süüteoga, st süütegu ei tohi osutuda süüdlase jaoks kasulikuks.
49.2.K. Rossmani kaitsja on oma lõpukõne teesides (vt teeside p 3.5) konfiskeerimise asendamisele vastuväitena leidnud, et käesolevas asjas on KarS § 3001 üritatud sisustatud läbi erinevate tehingute, kus X21 ning X15 osutasid teenust O. P. ning O. P tasus sellise teenuse saamise eest. Selline konstruktsioon per se sisaldab vastusooritust, s.t O. P ei tasunud X21 -le ja X15 -le alusetult, vaid sai vastu teenust. Olukorras, kus O. P ei oleks vastusooritust saanud, oleks tegemist olnud KarS §-ga 201 või KarS §-ga 217 2. Seega ei ole KarS § 3001 väidetava toimepanemisega kellelegi kahju tekitatud – see ei ole ka KarS § 300 1 koosseisutunnuseks. Sellises olukorras ei ole teki kaitsja hinnangul kriminaaltulu.
49.3.Kohtu hinnangul on kaitsja esitatud argumentatsioonis jätnud eristamata kvantitatiivse mõõtmena toimingupiirangu rikkumise kuriteo (KarS § 3001) suure ulatuse (mis tõepoolest ei ole koosseisupärane tagajärg), mille kaudu on seadusandja piiritlenud vaadeldava kuriteokoosseisu ja KVS §-s 19 ette nähtud väärteokoosseisu objektiivsed tunnused ning toimingupiirangu rikkumise kuriteona saadud vara (KarS § 831). Rikkumine on koosseisupärane, kui ametiisiku enda või seotud isiku majanduslik huvi ületab rahalises väljenduses 40 000 eurot. Toimingupiirangu rikkumise kuriteoga saadud varana on aga käsitatav selline vara, mille toimepanija on omandanud toimingupiirangu rikkumisena käsitatava tegevuse tulemusena. Kohus on tuvastanud, et O. P nimelt lepingute sõlmimist X21 ja X15 mõjutas K. Rossmani ja O. Suti majanduslik huvi, mille suurus ületas rahalises väljenduses 40 000 eurot. Puudub aga alus eeldada, et kogu toimingupiirangu rikkumise tehingute summa on ühtlasi ka toimingupiirangu rikkumise tulemusena saadud vara KarS § 83 1 tähenduses. Näiteks heidetakse KarS § 3001 süüdistuses O. Sutile ja K. Rossmanile enda majanduslikes huvides soovi liisida X21 varade eest isiklikuks kasutamiseks sõiduautod (Liislepingute L19103430 ja L19103431 järgi olid liisinguesemeks sõidukid Škoda Kodiaq hinnaga 35 781,00 eurot üks sõiduk), vastava tehingu maksumus aga K. Rossmanilt konfiskeerimise asendamise korras väljamõistetavat rahasummat ei puuduta. Seega selleks, et praeguses kriminaalmenetluses oleks K. Rossmani
1-21-8803
suhtes oleks võimalik kohaldada konfiskeerimise asendamist (KarS § 84 ja § 83 1 lg 1), peab olema tuvastatud, et süüdistatav sai just toimingupiirangu rikkumise kuriteo tulemusena vara, mille ta on võõrandanud, ära tarvitanud või mille äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas.
49.4.Kohus tuvastas käesolevas otsuses KarS § 3001 lg 2 koosseisu täidetuse analüüsimise juures, et ajavahemikul 01.02.2016 kuni 01.05.2019 on K. Rossman ja O. Sutt ühiselt ja kooskõlastatult rikkunud toimingupiiranguid. O. Sutt oli X1 (X21 ) ja X15 tegelikuks äriühingute majandustegevust korraldavaks isikuks, kus tema tegevus oli pidev, mida võimaldas talle K. Rossmani heakskiit. K. Rossman ei takistanud O. Sutil tegeleda väljaspool OÜ-d X kõrvaltegevusega ning lõi sellega tingimused ja võimalused O. Sutil teenida nende mõlema huvides X21 ja X15 tegevuse kaudu varalist tulu. Seeläbi sai K. Rossman vastusooritust tegemata soetada endale esemeid või tasuda enda kohustuste eest, mis vastab KarS § 83 1 lg 1 tunnustele. Sellise majandusliku huvi olemasolu kinnitab O. Suti poolt X21 ja X15 varade kasumine K. Rossmani eest vähemalt 37 242,11 euro ulatuses. Kohus tuvastas täpsemalt, et X21 varade eest on kantud K. Rossmaniga seotud kulud summas 28 366,11 eurot (mänguväljaku soetamine K. Rossmani elukohta, K. Rossmani laste mänguasjade eest tasumine, K. Rossmani sõiduki Merdedes-Benz rehvide eest tasumine, K. Rossmani maja katuse jaoks materjali soetamine, jalgratta eest tasumine, K. Rossmani reisikulude kandmine, K. Rossmani sõidukite eest tasumine, K. Rossmani maja broneeringu tasu, tennise treeningute eest tasumine). Lisaks investeeris X21 K. Rossmani A. K. äriühingusse A. K. S 8000 eurot. Vt selles osas 07.07.2020 Osaühingu osa jagamine ja osa müügilepingut, mis kinnitab X21 poolt A. K S osa ostmist, ning X21 vara arvelt kulutuste tegemiseks 8000 eurot ulatuses A. K S kasuks. X21 vastav OÜ osalus vormitati 07.07.2020 ning seetõttu, et juba varasemalt oli A. K A. K. S esindajana oma ostudeks kasutanud X21 pangakaarti. A. K. S osaluse omandamise kokkulepe järgi andis X21 varasid äriühingule summas kuni 8000 eurot ja seda ajavahemikul veebruar kuni juuli 2018. Kuigi X21 omandas osaluse äriühingus 2020, s.o pärast kriminaalmenetluse avalikuks tulemist ning maksumenetluse ajal (kriminaalasja materjalide hulgas on esitatud kohtule X21 suhtes tehtud maksuotsus ja maksumenetluse dokumendid), on selge, et 2018 tehtud ostud ei olnud seotud X21 majandustegevusega, mistõttu soodustas K. Rossman ostude võimaldamise näol oma lähedase isiku A. K poolt toimingupiirangu rikkumise kuriteoga saadud vara kasutamist. Kohus tuvastas ka, et lisaks X21 on K. Rossmaniga seoses X15 varade eest tasutud X55 21.06.2019 arve 1346 summas 876,00 eurot K. Rossmani elukohta O. P varade arvelt omastatud õhksoojuspumba paigaldamise eest. Selliselt kehtestatud toimingupiiranguid rikkudes, tekkis K. Rossmanil lisatulu allikas, mis kuulub KarS § 831 mõttes süüteoga saadud varana konfiskeerimisele. Vara saamine kommenteeritava paragrahvi mõttes tähendab isikule kuuluva vara väärtuse suurenemist. Viimane võib seisneda aktivate väärtuse suurenemises või kohustuste mahu vähenemises, nt lennupiletite eest tasumine, kliimaseadme paigaldamise eest tasumine. Aktivate väärtuse suurenemine hõlmab omakorda nii mõne uue eseme (TsÜS § 48) omandamist, nt jalgratta ja sõidukite ost, kui ka isikule juba kuuluva eseme väärtuse kasvu, nt maja katusematerjali ost, sõidukile rehvide ost (vt RKKKo nr 1-20-3925, p 31).
49.5.Samuti on tuvastatav, et kogu laekunud rahalise hüve kasutas K. Rossman esemete soetamise, enda kohustuste eest tasumise või sõidukite ja kinnisvara parendamise läbi ära või lasi seda teha A. K , mis omakorda annab aluse konfiskeerimise asendamiseks (KarS § 84). Ehk saadud vara läks kohe ka tarbimisse, so ülal loetletud asjade soetamisele, segunedes K. Rossmani varaga, mistõttu seda sellisel kujul hetkel säilinud pole. Äratarvitamine on asja,
1-21-8803
õiguse või kasulike omaduste ammendamine (sh nt raha ärakulutamine), aga ka eseme (TsÜS § 48) segunemine muu varaga (TsÜS § 66).
49.6.Kaitsja vastuväide konfiskeerimise asendamisele on ka, et O. P sai X1 ja X15 -lt vastusoorituse, mida peab süüteoga saadud vara kindlakstegemisel arvesse võtma. Selgitada tuleb, et kui prokuratuur on esmase tõendamiskoormise § 83 1 kohaldamiseks täitnud, kuid võimaliku konfiskeerimisotsustuse adressaat leiab, et riikliku süüdistaja esitatud tõendid ei kajasta süüteoga saadud vara (sh nt vara saamiseks kantud kulu) õigesti, on tegemist aktiivse kaitseväitega, mille kinnituseks tuleb isikul esitada oma tõendeid. Alles siis tekib kohtul alus vaagida, kas ja missuguse kulu peab süüteoga saadud vara suuruse arvutamisel arvesse võtma (vt RKKKo nr 1-20-3925/21 p 34). Menetletavas asjas tõendeid, millest nähtuks, et K. Rossman ei oleks saanud KarS § 3001 seotud süüteoga 37 242,11 eurot X21 ja X15 varade arvelt niisama, esitatud ei ole.
49.7.Seega on menetluses on tuvastatud, et KarS § 300 1 süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste realiseerimisega sai K. Rossman vara 37 242,11 euro väärtuses, ning see tuleb KarS §-de 83 1 ja 84 alusel temalt välja mõista, eesmärgiga takistada süüdlase rikastumist süüteoga. O. Sutti kriminaaltulu
50.Prokuröri taotluse kohaselt on menetluses tuvastatud, ka et KarS § 3001 süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste realiseerimisega sai O. Sutt vara 67 973,48 euro väärtuses ning see tuleb KarS §-de 831 ja 84 alusel süüdistatavalt välja mõista, eesmärgiga takistada süüdlase rikastumist süüteoga, st süütegu ei tohi osutuda süüdlase jaoks kasulikuks.
50.1.Asjas on tuvastatud, et X21 varade eest on kantud O. Sutiga seotud kulud summas 19 268,34 eurot, tasudes tema eest arveid (O. Suti spordipoe ja suuskade ostuarvete tasumine, O. Suti maja ehitusega seotud kulud, mööbli tellimisega seotud kulud X teele X asuvasse majja, Telia Eesti AS-ist telefoni soetamine, topside ost X, autokaupade ja tööriistade soetamine). Lisaks võttis O. Sutt X21 deebetkaardiga 2018 veebruar kuni 2019 august välja sularahas 64 715 eurot ning kandis samal perioodil talle kuuluvatele pangakontodele 29 050 eurot (14.11.2019 vaatlusprotokoll O. Suti sissetulekute, sh sularahasissemaksete ja töötasu ning väljaminekute kohta). Kuigi tunnistaja K. A kinnitas kohtuistungil (vt 24.10.2022 istungi protokolli), et on oma poega O. Sutti majanduslikult toetanud, ei tõenda kohtu hinnangul tunnistaja ütlused sellise ulatusega summade andmist O. Sutile ning just viidatud sularaha väljavõtmiste ajaperioodil. Tunnistaja kinnitas, et sularahas on andnud O. Sutile umbes 30 000 eurot, sh pärines üle antud sularaha ka K. A ema korterimüügist, mis võis toimuda 2012 aastal. 20 000 eurot aga pärines metsamüügist, mis võis olla 2016-2017 ehk ajal, mil O. Sutt hakkas maja ehitama. Seega tunnistaja ütlustest ei tulene, et 2018-2019 toimunud sularaha sissemaksed samal ajal X21 kontolt sularaha võtmisega oleks olnud tegelikult pärit K. A.
50.2.Samuti on O. Sutt 09.04.2019 ostnud 6000 euro eest sularahas X linnas, X külas, X tee X asuva korteri, mille remondiks kasutas X21 varasid vähemalt 4417,90 euro ulatuses. X21 poolt tasutud arveid on seostatud korteris nähtavaga (vt 09.10.2019 asitõendi vaatlusprotokolli, milles vaadeldakse infot asuva korteri kohta koos arvetega). X21 juhatuse liige M. E on Maksu- ja Tolliametile esitanud arve nr 1933, millest nähtub O. Sutiga seotud Looga tee korteriga kulutuste kandmine 8500 euro ulatuses. M. E väidetav jutt selliselt kasumi teenimisest pole eluliselt usutav. See ei haaku esiteks nn O. Suti enda „raamatupidamisega“ ning teise arvega, mis O. Sutile esitati ning et need arved on väljastatud alles pärast menetluste avalikuks tulemist, mil oli mõistlik tehtud kulutused äriühingusse tagasi näidata, et mitte maksta tulumaksu.
50.3.Samuti kinnitab O. Suti soovi saada X21 -s isiklikku kasu see, et tema nõustudes erinevate isikute poolt prügi vastuvõtmisega O. P, lastes teenuse kirjutada X21 nimele, kuid selle eest
1-21-8803
tasutud summad kokku 1094 eurot jättis endale. Vastavad andmed tuvastati O. P kaalumajaprogrammist koos O. Suti pangkonto väljavõttega (vt 10.03.2020 vaatlusprotokolli, millega tuvastatakse O. P prügila kaalumaja kaalumistarkvara andmete ning O. Suti ja X21 pangakontole laekumiste alusel jäätmete toomised prügilasse, kuid tasumine O. Sutile või X21 le), lisaks andsid selle kohta ütlusi tunnistajad (vt otsuse p 31.5.). O. Suti kaitsja on soovinud läbi tunnistajate küsitluse kohut veenda, et O. Sutt ei jätnud seda raha endale. Vastupidist näitab aga ülekannete selgitusteks märgitud „tagasimakse“ või „tagasikanne“, mille sõna kasutamiseks O. Sutt ise soovituse annab. Selline ülekande tegeliku sisu varjamine ei kinnita O. Suti tahet tasuda summad X21 -le, mis on kaheldav juba seetõttugi, et O. Sutt kasutas ilma piiranguteta äriühingu varasid enda ja K. Rossmani huvides.
50.4.Samuti on süüdistusakti kohaselt X15 varade eest kantud O. Sutiga seotud kulud summas 3561,11 eurot, tasudes O. Suti kinnisasjadel tehtud töödega seotud arveid. Viimaste kulude osas on prokurör süüdistuskõnes märkinud (kõne lk 49), et iga konkreetse arve osas ei ole küll rida O. Suti „raamatupidamises“, kuid lähtudes O. Suti tehtud töödest enda kinnisasjadel ning vaadates nii arve sisu kui selle väljastamise aega, on käitumise viisi sarnasust arvestades kõik 3561,11 euro suuruse kulu moodustavad arved käsitletavad O. Suti tuluna X15 osanik Z. A selgitas kohtuistungil (vt 20.05.2022 istungi protokolli lk al 18), et tegemist on X15 ettevõttekuludega. Tunnistajale kohtuistungil presenteeritud arvetel oli kajastatud osaliselt tööstusautomaatikaga seonduvad esemed, mida ei saa eramajas kasutada . Nt X22 24.09.2018 arve 18000822719 summas 79,86 eurot, X22 25.04.2019 arve 19000878658 summas 89,34.
50.5.Kohtu hinnangul on O. Suti kuludega seotud arved, mis kajastuvad O. Suti tabelis või millisel arvel on temale nimeline viide. Z. A on kohtuistungil andnud küll selgitusi, et ka O. Sutiga seostatavad arved on X15 ettevõttekuludeks, selles osas ei ole tunnistaja andnud aga kohtu hinnangul tõeseid ütluseid. Näiteks on X22 07.11.2018 arve 18000836128 summas 282,05 euro osas, millisel on toote nimetusena märgitud SEDNA 1ne ppesa lk-ga, SEDNA 1ne ppesa IP44, SEDNA 1xRJ45 UTP pesa (kd 7 tl 64), tunnistaja Z. A on kinnitanud, et tegemist on X15 ettevõtlusega seotud kuluga, tegemist on elektrimootori kaitse lülitiga, kontaktoriga, mis lülitab selle elektrimootori käima, tegemist on täielikult tööstusautomaatikaga ning see on müüdud kliendile edasi (vt Z. A ütlused 20.05.2022 kohtuistungi protokoll, lk 19). Kohus märgib, et esiteks juba toote nimetusest tuleneb, et ostetud on enam kui üks ese, s.o tegemist ei saa olla ühe elektrimootori kaitse lülitiga. Samuti on kõikide arvel kajastatud esemete juures kirje „pesa“. tegemist on seinakontaktidega (vt arvutivõrgus https://www.vabadusepood.ee/pood/sedna-design-valge-pesa-1-ne-lk-ga/). Lühend UTP on aga kasutusel võrgukaablite puhul, ehk tegemist saab olla sidepesaga. On selge, et nimetatud detailid on eramaja ehitusel kasutatavad, mida kinnitab ka asjaolu, et arve on kantud O. Suti tabelisse kuupäevaga 14.11. Seega on tuvastatav, et Z. A ei ole andnud kohtuistungil kõikide arvete osas tõeseid ütlusi. Vaatamata väljatoodule on aga siiski usutav, et X15 on ehituse ja remondiga tegelev ettevõtte ning et O. Suti maja ehituse või korteri remondiga samal perioodil oli ettevõttel ka teisi kliente. Toodud põhjusel ei pruugi kõik prokuröri poolt välja toodud arved olla seotud O. Suti kinnisvara juures tehtud töödega. Kohus leiab, et vastavatest kulureast tuleb arvata maha 18 arve arvamine O. Suti kulude hulka kogusummas 1095,64 eurot, mis prokuröri seisukohast on üksnes ajaliselt või olemuselt seostatavad O. Suti majas või korteris teostatud töödega. Tegemist on järgmiste arvetega: 1) X22 13.09.2018 arve 18000819776 summas 86,70 eurot; 2) X22 24.09.2018 arve 18000822719 summas 79,86 eurot;
50.6.Kokkuvõttes ülalkirjeldatult rikkudes kehtestatud toimingupiiranguid, ehk siis pannes toime kuriteo, tekkis O. Sutil lisatulu allikas, mis kuulub KarS § 83 1 mõttes süüteoga saadud varana konfiskeerimisele. Vara saamine kommenteeritava paragrahvi mõttes tähendab isikule kuuluva vara väärtuse suurenemist. Viimane võib seisneda aktivate väärtuse suurenemises või kohustuste mahu vähenemises. Aktivate väärtuse suurenemine hõlmab omakorda nii mõne uue eseme (TsÜS § 48) omandamist nt spordipoe ostud, korteri ost, kui ka isikule juba kuuluva eseme väärtuse kasvu, nt maja ehitustööd ja korteri remonttööd (vt RKKKo nr 1-20-3925, p 31). Samuti on tuvastatav, et kogu laekunud rahalise hüve kasutas O. Sutt esemete soetamise, enda kohustuste eest tasumise endale esemete soetamise läbi või kinnisvara juures tehtavate ehitustööde käigus ära, mis omakorda annab aluse konfiskeerimise asendamiseks (KarS § 84). Ehk saadud vara läks kohe ka tarbimisse, so ülal loetletud asjade soetamisele, segunedes O. Suti varaga, mistõttu seda sellisel kujul hetkel säilinud pole. Äratarvitamine on asja, õiguse või kasulike omaduste ammendamine (sh nt raha ärakulutamine), aga ka eseme (TsÜS § 48) segunemine muu varaga (TsÜS § 66).
50.7.Seega on asjas tuvastatud, et KarS § 300 1 süüteokoosseisude objektiivsete tunnuste realiseerimisega sai O. Sutt vara süüdistusaktis nimetatud summa 67 973,48 – 1095,64 = 66 877,84 euro väärtuses, ning see tuleb KarS §-de 83 1 ja 84 alusel temalt välja mõista, eesmärgiga takistada süüdlase rikastumist süüteoga, st süütegu ei tohi osutuda süüdlase jaoks kasulikuks.
Kriminaalmenetluse tagamise vahendid
51.1.Konfiskeerimise asendamise ja tsiviilhagi tagamiseks on Kristo Rossmani osas asjas nr 1-218803 tehtud Pärnu Maakohtu 22.03.2023 määrusega seatud arest määruses märgitud 68 611 eurole, mis on kantud Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank;
1-21-8803
51.2.Asjas nr 1-19-8195 tehtud Pärnu Maakohtu 16.10.2019.a määrusega ja asjas nr 1-19-8341 tehtud Pärnu Maakohtu 21.10.2019.a määrusega (muudetud Pärnu Maakohtu 08.06.2021 määrusega nr 1-21-4036) on Kristo Rossmani osas seatud arestid tsiviilhagi tagamiseks sõiduautole MercedesBenz S500 reg märgiga XXX kood XXX ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks bagile Polaris RZR 4x4 VIN XXX ; 51.3 Tsiviilhagi tagamiseks on Kristo Rossmani osas asjas nr 1-21-4036 tehtud Pärnu Maakohtu 08.06.2021 määrusega seatud arest määruses märgitud 560 eurole, mis on kantud Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE932200221023778606 Swedbank;
51.4.Konfiskeerimise asendamise ja tsiviilhagi tagamiseks on Ott Suti osas asjas nr 1-21-4002 tehtud Pärnu Maakohtu 07.06.2021 määrusega seatud kohtulik hüpoteek kinnistule aadressil X tee X, X küla, X linn, hüpoteegisummaga 209 000 eurot.
51.5.Arvestades, et kohus rahuldas käesoleva kohtuotsusega kannatanu O. P tsiviilhagi enamikus ulatuses, samuti mõisteti K. Rossmanilt ja Ott Sutilt konfiskeerimise asendamise korras välja kriminaaltulu väärtusele vastavad summad, tuleb jätta KrMS § 1414 ja § 142 alusel eeltoodud Pärnu Maakohtu määrusega seatud tsiviilhagi ja konfiskeerimise asendamise tagamise abinõud muutmata ja varad aresti alla kuni nõuete täitmiseni. Kõrvutades K. Rossmani suhtes arestitud varade väärtust ning väljamõistetud nõudeid, ei esine kohtu hinnangul nõuete üle tagamist. Ott Sutilt konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetava summa vähendamise, samuti tsiviilhagi summa osalise välja mõistmata jätmise tõttu, ning vältimaks nõuete üle tagamist, vähendab kohus juhindudes KrMS § 1414 lg-st 3 KarS § 84 kohaldamise ja tsiviilhagi tagamiseks O. Suti kinnisasjale seatud kohtuliku hüpoteegi summat. Kohus määrab vähendatud hüpoteegisummaks 169 125,19 eurot (konfiskeerimise asendamise korras väljamõistetud 66 877,84 + tsiviilhagi kahjuhüvitisena välja mõistetud 102 247,35 eurot).
MENETLUSKULUD
52.KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 181 lg 1 alusel õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt tuleb kohtuotsuse tegemisel lahendada küsimus, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 60 lg-st 1 tulenevalt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Menetluskulu hüvitamise taotluses esitatud väidete tõendamine on taotluse esitaja kohustus.
53.Valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega, on KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt menetluskuluks. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulu üksnes valitud esindajale makstud selline tasu, mis on mõistliku suurusega. Õigusabitasu suuruse mõistlikkuse otsustamise juures tuleb silmas pidada nii õigusabi osutaja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Valitud kaitsjale makstav tasu on menetluskuluna käsitatav KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulude hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada selle hüvitamist (vt RKKKo nr 3-1-1-79-14, p 44).
54.K. Rossmanile on kriminaalasjas osutanud õigusabi kokkuleppel kaitsjatena advokaadibüroo Lextal advokaadid Kristi Rande, Sander Potisepp ja Magnus Braun. 31.03.2023.a esitatud menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt on kas K. Rossman ise või tema eest kantud kulutusi valitud kaitsjate osutatud õigusteenuse eest kokku 50 377,37 eurot, millistele kulutustele paluvad kaitsjad taotluses lisaks arvestada 30.03.2023 ja 31.03.2023 kohtuistungitele ja nende ettevalmistamisele kulunud aja. Osutatud õigusabi täpsem kirjeldus ja sisu on esitatud taotluses toodud tabelis.
1-21-8803
54.1.Järgnevalt käsitleb kohus neid taotluses välja toodud õigusteenuseid, mida kohus ei pea põhjendatuks ega vajalikuks või mis on ilmselgelt liialdatud. Tööaruandes on nimetatud 28.11.2019 õigusabi osutamisena lepingu muudatuse kokkuleppe koostamine 1h 15m ja 28.01.2022 kriminaalasja nr 20221000075 toimikuga tutvumine, õiguslik analüüs, prokuratuuri ja kliendiga suhtlemine 1,50. Kokku on vastavate kirjete alusel antud K. Rossmanile õigusabi 3:05 tunni ulatuses ja summades vastavalt 162,50 eurot ja 195 eurot. Kohus ei leia puutumust nimetatud kahe kulurea osas käesoleva kriminaalasjaga, sh ei viita kirje lepingu muudatused ühelegi menetlustoimingule ning kriminaalasja nr 20221000075 numbri näol ei ole tegemist konkreetse kriminaalasja kohtueelse numbriga. Ka ei leidnud kohus KIS Infosüsteemist vastava numbri järgi ühtegi teist kohtumenetluses olnud asja. Seega ei ole põhjendatud kaitsjate tööaruande 357,50 euro suurune osa. Tööaruandes on kaitsjate poolt esitatud erinevaid ettevalmistavaid tegevusi asja materjalidega tutvumisel, millised on seostatavad konkreetsete toimingutega kokku ajakuluna 29:34 tunni ulatuses. so Kahtlustuse analüüs, suhtlus prokuratuuriga e-kirja teel. Nõupidamine kliendiga Pärnu arestimajas. Vahistamistaotlusega tutvumine. Pärnu Maakohtus vahistamistaotluse läbivaatamisel osalemine. Määruse analüüs. 5h 24m; Suhtlus prokuratuuriga e-kirja teel. Tutvumine vara arestimise määrusega. Suhtlus kliendiga telefoni teel 0h 20m; Toimikuga tutvumine ja kaitseakti koostamine 10,00; Toimikuga tutvumine, tsiviilhagi vastuse koostamine, kaitseakti ettevalmistus 5,00; Tsiviilhagiga tutvumine ja nõuete väärtuse hindamine seoses pakutud loovutusega 1,00; Eraldi süüdistuse ja tsiviilhagiga tutvumine 3; Tunnistaja ütluste kasutamise õiguslik analüüs ja toimikuga tutvumine 1,25; Kannatanu tõenditega tutvumine 3,00; Tsiviilhagiga tutvumine 0,50. Samas on tööaruandes kaitsjate poolt esitatud ka erinevaid ettevalmistavaid tegevusi asja materjalidega tutvumisel, millised töökirjelduse põhjal konkreetsete toimingutega seostatavad ei ole ning seda kokku ajakuluna 34:15 tunni ulatuses: Toimikuga tutvumine 0,33 45 min; Toimikuga tutvumine ja nõupidamine 5,00; Materjalidega tutvumine, suhtlus kliendiga e-kirja teel 0,50; Kriminaalasja materjalidega tutvumine 15,00; Toimikutega tutvumine 5,00; Toimikuga tutvumine 0,50; Kriminaaltoimikuga tutvumine 2,50; Toimikuga tutvumine 5,00 Viidatud nimekirjale lisandub kaitsjate poolne lõputeeside koostamisega seonduv kulu 40 tunni ulatuses (vt menetluskulude hüvitamise taotluse tabelis 23.03.2023 – 27.03.2023 kuupäevade kuluread).
54.2.Kohtu hinnangul on viidatud ulatuses õigusabi osutamine kokku 103:49 tunni ulatuses selgelt ülemäärane ja liialdatud ning seda just toimiku või materjalidega tutvumisega seonduvalt, milline kulu kõigis väljatoodud kuluridades esineb. Kohtus loeb põhjendatuks väljatoodud konkreetsete toimingutega seostatavad ettevalmistavaid tegevused asja materjalidega tutvumisel (kahtlustuse analüüs, vahistamismäärusega tutvumine, vara arestimise määrusega tutvumine, toimikuga tutvumine ja kaitseakti koostamine, tsiviilhagi vastuse koostamine jms) kaitsjate poolt esitatud 29:34 tunni ulatuses. Ettevalmistavad tegevused toimikuga tutvumiste osas aga, millised ei ole seostatavad konkreetsel toiminguettevalmistamise või dokumendi koostamisega, on kohtu hinnangul põhjendatud ca 1⁄2 ulatuses, so 34:15 tunni asemel 17:15 tunni ulatuses. Kohtuvaidlusteks toimikuga tutvumise ja lõputeesidele koostamisele kulunud aeg on kohtu hinnangul põhjendantud 3⁄4 ulatuses, so 40 tunni asemel 30 tunni ulatuses. Kohus arvestab siinkohal ka, et kaitsjate poolt esitatud lõputeesid on küll põhjalikud ja hästi liigendatud, kuid sisaldavad olulises ulatuses väljalõikeid istungiprotokollidest, so teksti osa, mida kaitsja ise eraldi koostama ja sõnastama ei ole pidanud. Samuti ei järgne mitmel korral vastavate ütluste avamisele mingit õiguslikku analüüsi, vaid kaitsja on esitatu võtnud kokku vaid lühidalt, et seega avatud ütlused toetavad kaitsja ja K. Rossmani seisukohti. Seega leiab kohus, et väljatoodud kuluridadest tuleb maha arvata ettevalmistuskulu 27 tunni ulatuses summas 3680 eurot (arvestatuna taotluses märgitud tunnihindadest, so 17 tunni osas 140 eurose tunnihinnaga, kuna tegemist on S. Potisepa ja Kristi Rande poolt võrdselt osutatud
1-21-8803
õigusabiga (130 + 150 = 140 eurot tund) ning 10 tunni osas 130 eurose tunnihinnaga, kuna tegemist oli S. Potisepa poolt osutatud õigusabiga).
54.3.Ülejäänuid menetluskulude taotluses kajastatud toimingud on kohtu hinnangul, arvestades käesoleva kriminaalasja mahtu, sisu, keerukust jms, olnud vajalikud ja nendeks kulunud aeg põhjendatud. Ka tuleb vastavalt kaitsja taotlusele liita menetluskulude summale juurde kaitsja 30.03.2023 ja 31.03.2023 kohtuistungitel osalemisele ja istungite ettevalmistamisele kulunud aeg. Vastavalt kulu taotleb S. Potisepp, kes taotluse järgi on osutanud õigusteenust hinnaga 130 eurot tund. Kaks kohtuistungit kokku kestsid 11:45 tundi, millele kaitsja palub lisada ettevalmistusaja. Seega on konkreetse õigusabiga seotud põhjendatud kulu 18:45 x 130 = 2437,50 eurot.
54.4.Järgnevalt hindab kohus, kas lepingulise kaitsjate õigusabi tunnihinda 130-170 eurot, millele lisandub käibemaks, saab pidada mõistlikuks. Kriminaalasjas nr 1-16-8601 on Riigikohus oma 24.08.2018.a lahendis pidanud põhjendatuks kassatsioonimenetluse ajakuluks 6 tundi summas 1092 eurot (sh käibemaks) ehk 182 eurot (sh käibemaks) tunnis. 26.04.2019.a lahendi nr 1-16-4665 p-s 32 on Riigikohus märkinud, arvestades kassatsioonivastuse sisu ning selle esemeks oleva probleemi keerukust ja mahtu, loeb kriminaalkolleegium hüvitatavaks mõistliku suurusega tasuks kaitsjate viiele töötunnile vastava summa, s.o 960 eurot (sh käibemaks 160 eurot). Seega on Riigikohus mõistlikuks õigusabi tunnihinnaks pidanud 960 : 5=192 eurot (sh käibemaks). Arvestades viidatut, ei saa kohtu hinnangul õigusabi tunnihinda 130 - 170 euro vahemikus, millele lisandub käibemaks, pidada ülemäära suureks ega põhjendamatuks. Kohtu hinnangul on antud juhul kaitsjate õigusabi tunnihind mõistliku suurusega.
54.5.Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et õigusabiga seotud põhjendatud kulu K. Rossmani osas on 33 629 – 195 (kriminaalasjaga nr 20221000075 seotud kulu) – 3680 (27 tunni osas ettevalmistuskulu) + 2437,50 (30.03.2023 ja 31.03.2023 kohtuistungitega seotud kulu) = 32 191,50 eurot. Summale lisandub käibemaks 6440,60 eurot, mille tulemusena on õigusabikulude summa 38 632,10 eurot. Viimaseks lisandub summale K. Rossmani eest X62 kantud menetluskulud 5946,20 (käibemaksuta) – 162,50 (kohtu poolt põhjendamatuks loetud lepingu muudatuste kokkulepe) = 5783,70 eurot, K. Rossmani eest X63 kantud menetluskulud 3757,50 eurot (käibemaksuta) ning menetlusega seotud registripäringute ja transpordikuludena 77,71 eurot ja 241,16 eurot, kokku 48 492,17 eurot. Kohus leiab, et arvestades antud asja kriminaalmenetlust ja selle asjaolusid, sh mahtu, keerukust jms, saab viidatud summat ka tervikuna pidada mõistlikuks õigusabikuluks. Nimetatud summat ületav õigusabi osutamine on ülemäärane ja liialdatud ega ole seega käsitletav menetluskuluna.
54.6.Kriminaalmenetluse seadustik reguleerib eraldi süüdistatava süüküsimuse ja tsiviilhagi lahendamisel tekkinud menetluskulu hüvitamist. Süüküsimuse lahendamisega seotud menetluskulu hüvitamisel tuleb juhinduda KrMS § 180 lg 1 esimesest lausest ja §-st 181, tsiviilhagiga seotud menetluskulu hüvitamisel aga KrMS §-st 182 (RKKKo nr 1-19-4422/107, p 27). Kohus märgib, et K. Rossmani kaitsjad pole kohtule esitatud spetsifikatsioonides süüküsimuse ja tsiviilhagi lahendamisega seotud kulusid eristanud. Samas on kaitsjate tehtud toimingute (ja nende koostatud menetlusdokumentide) sisu vaadates selge, et kaitsjad tegelesid ka tsiviilhagile vastuväidete esitamisega. Kuna kohtule esitatud kuludokumentidest ei nähtu, milline osa kaitsjatele makstud tasust seostub süüküsimuse lahendamisega ja milline osa tsiviilhagiga, määrab kohus hinnanguliselt, et 3/4 valitud kaitsjate tasust on seotud süüküsimuse lahendamisega ja 1/4 valitud kaitsjate tasust tsiviilhagi menetlemisega (vt ka RKKKo nr 1-18-5732 p 104 jj). Kohus luges KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes mõistlikuks ja menetluskulu hulka kuuluvaks valitud kaitsjate tasu summas 48 492,17 eurot. Seega oli süüküsimuse lahendamisega seotud süüdistatava menetluskulu 3/4 x 48 492,17 € = 36 369,13 eurot ja tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulu 1/4 x 48 492,17 € = 12 123,04 eurot.
54.7.Arvestades, et K. Rossman mõistetakse KrMS § 2172 lg 1 järgi esitatud süüdistuses kahes episoodis õigeks, tuleb kaitsjate kulud vastavate süüteoepisoodide osas KrMS § 181 lg 1 alusel jätta
1-21-8803
riigi kanda. Kuna kohtule esitatud kuludokumentidest ei nähtu, milline osa kaitsjatele makstud tasust puudutab episoode, milliste osas kohus tegi K. Rossmani suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse, määrab kohus hinnanguliselt (arvestades K. Rossmani süüdistuse üldist mahtu, erinevate süüteoepisoodidega seotud kahju ulatust jm), et 1/10 36 369,13 eurosest süüküsimuse lahendamisega seotud valitud kaitsjate tasust on seotud nimetatud episoodide süüküsimuse lahendamisega. Seega leiab kohus, et KrMS § 181 lg 1 alusel tuleb välja mõista Eesti Vabariigilt KrMS § 175 lg 1 p-s 1 nimetatud menetluskulu, s.o valitud kaitsjate mõistliku suurusega tasu, K. Rossmani kasuks 3600 eurot.
55.Käesolevas kriminaalasjas on kohus rahuldanud järgmiste tunnistajate kohtusse ilmumise kulu järgmises ulatuses: M. S kulu summas 114,18 eurot, Y. S osas 35 eurot, V. M osas 60,88 eurot, U. S. osas 12.30 eurot, X. E osas 130,47 eurot ja U. E osas 468,73 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist olnud põhjendatud ja vajalike kuludega. Kuna tunnistajad andsid ütlusi seonduvalt süüdistusega, milles K. Rossman süüdi mõisteti, tuleb tunnistajate kulud, so KrMS § 175 lg 1 p-s 2 nimetatud menetluskulu, KrMS § 180 lg 1 alusel K. Rossmanilt välja mõista. Tunnistaja M. S andis kohtus ütlusi seonduvalt episoodiga, milles oli esitatud süüdistus vaid K. Rossmanile, teised tunnistajad aga seonduvalt nii K. Rossmanile kui O. Sutile esitatud süüdistustega. Seega tuleb K. Rossmanilt välja mõista M. S seotud kulu täies ning ülejäänud tunnistajate kulu 1⁄2 ulatuses, kokku summas 467,87 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on menetluskuluks määratud riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas on teostatud ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21EDM0012) maksumusega 304 eurot seonduvalt episoodiga, milles oli esitatud süüdistus K. Rossmanile ja R. D ile. Kuna ekspertiis teostati seonduvalt süüdistusega, milles K. Rossman süüdi mõisteti, tuleb ekspertiisikulu, so KrMS § 175 lg 1 p-s 3 nimetatud menetluskulu, KrMS § 180 lg 1 alusel K. Rossmanilt 1/2 ulatuses, so summas 152 eurot, välja mõista (ülejäänud 1/2 kulust on R. D. seotud menetluskulu). KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel kaasneb II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega sundraha 1,5 palga alammääras, s.o 1087,50 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb ka nimetatud kulu K. Rossmanilt välja mõista.
56.Tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest võib kohus vastastikused menetluskulu hüvitamise nõuded (v.a sundraha nõue) tasaarvestada (RKKKo nr 3-1-1-79-14, p 53). KrMS § 381 lg-st 6 ja TsMS § 445 lg 1 teisest lausest tuleneb samuti, et kohtulahendi resolutsioonis tasaarvestatakse poolte nõuded rahuldatud osas. Seetõttu tasaarvestab kohus K. Rossmani ja riigi vastastikused menetluskulu hüvitamise nõuded, mille tulemusel tuleb maksta Eesti Vabariigil K. Rossmani kasuks välja 2980,13 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks (st väljamõistetud 3600 eurot kaitsjate tasu vähendatuna riigil tekkinud nõuete 467,87 + 304 = 619,87 euro võrra).
57.O. Sutile on kriminaalasjas osutanud õigusabi kokkuleppel kaitsjatena advokaadibüroo Cuesta Advokaadibüroo vandeadvokaat Gretta Oltjer-Timberg. 31.03.2023.a esitatud menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt on O. Sutt kandnud kulutusi valitud kaitsja osutatud õigusteenuse eest kokku 58 934,80 eurot (sh käibemaks). Osutatud õigusabi täpsem kirjeldus ja sisu on esitatud taotluses toodud tabelis. Järgnevalt käsitleb kohus neid taotluses välja toodud õigusteenuseid, mida kohus ei pea põhjendatuks ega vajalikuks või mis on ilmselgelt liialdatud.
57.1.Tööaruandes on kaitsja poolt esitatud erinevaid ettevalmistavaid tegevusi nõupidamistena kokku ajakuluna 14:05 tunni ulatuses: Nõupidamine kliendiga. 4h 00m; Kohtumine kliendiga.1h 30m; Nõupidamine kliendiga. Materjalide analüüs, kriminaalasja toimik, kd 16,16 (1), 17. 5h 35m; Ettevalmistumine kohtumiseks.1h 10m; Kliendikohtumine, kohtumine Kristo Rossmani ja Sander Potissepaga Advokaadibüroos Lextal. Kohtumiseks ettevalmistumine. 4h 40m; Kliendinõupidamine. 30m; Kliendinõupidamine.2h 15m.
1-21-8803
Kohtu hinnangul on viidatud ulatuses nõupidamistega seotud õigusabi osutamine kokku 14:05 tunni osas selgelt ülemäärane ja liialdatud. Kusjuures osaliselt on samasisuline teenus kirjas ka kahekordselt, kui tabelis on eraldi kuluridadena esitatud 03.02.2022 nii Ettevalmistumine kohtumiseks.1h 10m ja kui samal kuupäeval 03.02.2022 Kliendikohtumine, kohtumine Kristo Rossmani ja Sander Potissepaga Advokaadibüroos Lextal. Kohtumiseks ettevalmistumine. 4h 40m. Neist esimest ettevalmistuskulu 1h 10 min ulatuses kohus põhjendatuks seetõttu ei pea. Kohus märgib, et arusaadavalt on klient kriminaalasja käigu üle mures, kuid pelgalt nõupidamistena 14 tunnise ajakulu menetluskulu hulka arvamine ei ole põhjendanud. Samuti nähtub K. Rossmani kaitsjate toimingutest, et nõupidamistele kliendiga, samuti kliendiga suhtlusele (nt telefoni teel), kulutatud aeg on kokku 7:00 tundi (vt K. Rossmani kaitsjate toimingud kuupäevadest 01.11.2019, 25.03.2021, 15.03.2022, 13.06.2022, 02.07.2021, 20.10.2022, 14.11.2022, 18.11.2022). Küll oli K. Rossmani süüdistuse maht mõnevõrra suurem (seda juba K. Rossmani suhtes menetluses olnud omastamise episoodide hulka arvestades), mistõttu saab piisavaks arutluse all olevateks toiminguteks lugeda ka O. Sutti puhul ajakulu samas suurusjärgus. Seega leiab kohus, et vastavatest väljatoodud kuluridadest ja 14:05 tunnisest kogukulust tuleb maha arvata nõupidamiskulu 7:05 tunni ulatuses (selle sees 1 h 10 minutit kulu, mida kohus põhjendatuks ei pidanud) ning seega summas 1062,50 eurot (arvestatuna 150 eurose tunnihinnaga). Tööaruandes on kaitsja poolt esitatud erinevaid korraldavaid tegevusi kohtuistungite ettevalmistamisel. Esitatud on selgelt põhjendatud kohtuistungite ettevalmistamise ajakulu (näiteks Pärnu MK 20.05.2022 istungi ettevalmistamine (H. K , S. U , Z. A S. U , K. E ristküsitlus) 55m või Pärnu MK 30.05.2022 istungi ettevalmistamine (Y. R , R. L , O. E. N ristküsitlus) 1h 10m), aga ka ajakulu, milline kohtu hinnangul põhjendatud ei ole. Kuna kohtuliku uurimise raames kohtuistungite toimumise ajaks oli kaitsja juba kriminaalasja materjalidega tutvunud (vt kaitsja toimingud kuupäevadest 28.06.2021 – 13.07.2021), peab kohus istungite puhul, millises kuulati üle suurem hulk tunnistajaid, põhjendatuks ettevalmistusaega kuni 2 tunni ulatuses ning istungite puhul, millises tuli uuriti kirjalikke tõendeid ning tunnistajaid küsitleti väiksemas määras, alla 2 tunni. Seega loeb kohus põhjendatud ajakuluks kaitsja poolt märgitud 02.05.2022 istungiks ettevalmistamise 2h asemel 1h; 02.09.2022 istungiks ettevalmistamise 2h asemel 1h 30min; 24.10.2022 02.09.2022 istungiks ettevalmistamise 2h 10min asemel 1h 10min, 07.11.2022 istungiks ettevalmistamise 2h 55min asemel 1h 30 min; 29.06-30.06.2022 istungiks ettevalmistamise 3h 25min asemel 2h; 27.09.2022-28.09.2022 istungiks ettevalmistamise 3h 55min asemel 2h. Seega leiab kohus, et vastavatest väljatoodud kuluridadest tuleb maha arvata kohtuistungiteks ettevalmistamise ajakulu 7:15 tunni ulatuses ning seega summas 1087,50 eurot (arvestatuna 150 eurose tunnihinnaga). Viidatud nimekirjale lisandub veel kaitsja poolne kohtuvaidluste ettevalmistamisega seonduv kulu 49 tunni ulatuses (vt menetluskulude hüvitamise taotluse tabelis 13.03.2023 – 29.03.2023 kuupäevade kuluread). Kohtuvaidlusteks ettevalmistamisele kulunud aeg on kohtu hinnangul põhjendantud 49 tunni asemel 30 tunni ulatuses ning seega samas määras, millise kohus K. Rossmanigi kaitsja osas põhjendatud ajakuluks luges (vt ülalpool). 49 tundi konkreetseks õigusabikuluks on selgelt ülemäärane ja liialdatud. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et vastavatest väljatoodud kuluridadest tuleb maha arvata ettevalmistuskulu 19 tunni ulatuses ning seega summas 2850 eurot (arvestatuna 150 eurose tunnihinnaga). Ülejäänuid menetluskulude taotluses kajastatud toimingud on kohtu hinnangul, arvestades käesoleva kriminaalasja mahtu, sisu, keerukust jms, olnud vajalikud ja nendeks kulunud aeg põhjendatud.
57.2.Järgnevalt hindab kohus, kas lepingulise kaitsja õigusabi tunnihinda 150 eurot, millele lisandub käibemaks, saab pidada mõistlikuks. Nagu K. Rossmani kaitsjate tunnihinna analüüsi juures märgitud, on Riigikohus mõistlikuks õigusabi tunnihinnaks pidanud 192 eurot (sh käibemaks). Arvestades viidatut, ei saa kohtu hinnangul õigusabi tunnihinda 150 eurot, millele lisandub käibemaks, pidada ülemäära suureks ega põhjendamatuks. Kohtu hinnangul on antud juhul kaitsja õigusabi tunnihind mõistliku suurusega.
1-21-8803
Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et O. Suti õigusabiga seotud põhjendatud kulu on 49 112.33 – 5000 (1062,50 + 1087,50 + 2850) = 44 112,33 eurot. Summale lisandub käibemaks 8822,47 eurot, mille tulemusena on õigusabikulude summa 52 934,80 eurot. Kohus leiab, et arvestades antud asja kriminaalmenetlust ja selle asjaolusid, sh mahtu, keerukust jms, saab viidatud summat ka tervikuna pidada mõistlikuks õigusabikuluks. Nimetatud summat ületav õigusabi osutamine on ülemäärane ja liialdatud ega ole seega käsitletav menetluskuluna. Ka O. Suti kaitsja pole kohtule esitatud spetsifikatsioonides süüküsimuse ja tsiviilhagi lahendamisega seotud kulusid eristanud. Samas on kaitsja tehtud toimingute (ja tema koostatud menetlusdokumentide) sisu vaadates selge, et kaitsja tegeles ka tsiviilhagile vastuväidete esitamisega. Kuna kohtule esitatud kuludokumentidest ei nähtu, milline osa kaitsjale makstud tasust seostub süüküsimuse lahendamisega ja milline osa tsiviilhagiga, määrab kohus hinnanguliselt, et 3/4 valitud kaitsja tasust on seotud süüküsimuse lahendamisega ja 1/4 valitud kaitsja tasust tsiviilhagi menetlemisega. Kohus luges KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes mõistlikuks ja menetluskulu hulka kuuluvaks valitud kaitsjate tasu summas 52 934,80 eurot. Seega oli süüküsimuse lahendamisega seotud süüdistatava menetluskulu 3/4 x 52 934,80 € = 39 701,10 eurot ja tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulu oli süüdistataval 1/4 x 52 934,80 € = 13 233,70 eurot.
57.3.Arvestades, et süüdistatav O. Sutt mõistetakse KrMS § 2172 lg 1 - § 22 lg 1, 3 järgi esitatud süüdistuses ühes episoodis õigeks, tuleb kaitsja kulud vastava süüteoepisoodi osas KrMS § 181 lg 1 alusel jätta riigi kanda. Kuna kohtule esitatud kuludokumentidest ei nähtu, milline osa kaitsjale makstud tasust seostub episoodiga, millise osas kohus tegi O. Suti suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse, määrab kohus hinnanguliselt (arvestades süüdistuse üldist mahtu, erinevate süüteoepisoodidega seotud kahju ulatust, samuti K. Rossmanile riigi poolt välja mõistetud kaitsjate tasu suurust ning seda, et K. Rossman mõisteti õigeks kahes episoodis), et süüküsimuse lahendamisega seotud valitud kaitsjate tasust (39 701,10 eurost) tuleb KrMS § 181 lg 1 alusel välja mõista Eesti Vabariigilt KrMS § 175 lg 1 p-s 1 alusel valitud kaitsja mõistliku suurusega tasu O. Suti kasuks summas 3000 eurot.
58.Kriminaalasjas on kohus rahuldanud järgmiste tunnistajate kohtusse ilmumise kulu järgmises ulatuses: M. S kulu summas 114,18 eurot, Y. S osas 35 eurot, V. M osas 60,88 eurot, U. S. osas 12.30 eurot, X. E osas 130,47 eurot ja U. E osas 468,73 eurot. Kõik tunnistajad peale M. S andsid ütlusi seonduvalt süüdistusega, milles O. Sutt süüdi mõisteti, mistõttu tuleb ülejäänud tunnistajate kulud, so KrMS § 175 lg 1 p-s 2 nimetatud menetluskulu, KrMS § 180 lg 1 alusel O. Sutilt välja mõista. Kuna tunnistajad andsid ütlusi seonduvalt nii K. Rossmanile kui O. Sutile esitatud süüdistustega, tuleb O. Sutilt välja mõista viie tunnistaja kulu 1⁄2 ulatuses, kokku summas 353,69 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel kaasneb II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega sundraha 1,5 palga alammääras, s.o 1087,50 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb ka nimetatud kulu O. Sutilt välja mõista.
59.Tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest võib kohus vastastikused menetluskulu hüvitamise nõuded (v.a sundraha nõue) tasaarvestada (RKKKo nr 3-1-1-79-14, p 53). KrMS § 381 lg-st 6 ja TsMS § 445 lg 1 teisest lausest tuleneb samuti, et kohtulahendi resolutsioonis tasaarvestatakse poolte nõuded rahuldatud osas. Seetõttu tasaarvestab kohus O. Suti ja riigi vastastikused menetluskulu hüvitamise nõuded, mille tulemusel maksta Eesti Vabariigil O. Suti kasuks välja 2646,31 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks (st väljamõistetud 3000 eurot kaitsja tasu vähendatuna riigil tekkinud nõuete 353,69 euro võrra).
60.31.03.2023.a esitas kannatanu O. P esindaja taotluse kannatanu menetluskulude väljamõistmiseks summas 82 315,20 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulu üheks alaliigiks valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. KrMS § 16 lg 2 kohaselt on kannatanu kriminaalmenetluses menetlusosaline.
1-21-8803
60.1.Advokaadibüroo Sorainen advokaatide Marcus Niine ja Norman Aasa taotluse ja sellele lisatud arvete kohaselt on osutatud O. P. õigusabi 397,10 tunni vältel, kusjuures ühe tunni maksumus on keskmiselt 206,58 eurot. Kohtule on esitatud menetluskulude spetsifikatsioonid, millest nähtuvad esindajate toimingud. Kohtu arvates tuleb esindajate poolt tehtud toiminguid ja neile kulutatud aega pidada üldiselt vajalikuks ja põhjendatuks. Mõistlikuks tuleb lugeda ka tunnihinda (vt siinkohal ülalpool tunnitasu põhjendatuse hindamist K. Rossmani kaitsjate tasu juures). Kohus ei pea põhjendatuks üksnes esindajate sõiduaja hüvitamist kokkulepitud tunnihinna alusel (vt selles osas Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr 1-19-9061 p 39 jj).
60.2.KrMS-is ei ole menetlusosalise ja tema esindaja sõidukulude hüvitamist üksikasjalikult reguleeritud. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29. septembri 2021. a määruses nr 2-14-63261 ei nõustunud kolleegium kostjaga selles, et hageja peab talle hüvitama esindaja sõiduaja kokkulepitud tunnihinna järgi. Tsiviilkolleegium märkis osutatud lahendis, et menetluskulud mõistetakse välja põhimõtteliselt samadel alustel kahjuhüvitise väljamõistmisega võlaõigusseaduse järgi, kuid menetluskulude väljamõistmiseks on ette nähtud eraldi menetlus, mille põhimõtted on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja muudes õigusaktides (vt ka Riigikohtu 9. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09, p 18). Kolleegium on varem kehtinud õigusaktide kohaldamisel leidnud, et menetlusosaliselt ei ole alust mõista välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest (vt Riigikohtu 3. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 17 ja 12. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13). Hiljem on kolleegium selgitanud, et TsMS-is ei ole menetlusosalise ja tema esindaja sõidukulude hüvitamist üksikasjalikult reguleeritud, kuid analoogia korras kohalduvad sõidukulude hüvitamisele riigi õigusabi osutanud advokaadi sõidukulude kohta väljendatud Riigikohtu seisukohad (Riigikohtu 5. veebruari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-14536/153, p 16). Samuti on Riigikohus leidnud, et sõidukulude hüvitamisel saab lähtuda analoogia korras valitsuse määrusest, millega on kehtestatud teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord (vt Riigikohtu üldkogu 26. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-15, p 70 jj). Kuna alates 1. augustist 2016 on advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord muutunud, saab alates sellest ajast analoogia korras sõidukulude hüvitamisel lähtuda justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast. Riigikohus leidiski selles lahendis, et kostja esindaja sõidule kulunud aja hüvitamist reguleerib korra § 151 lg 1 p 4, mistõttu ei ole alust lähtuda hüvitise väljamõistmisel kostja ja tema esindaja kokkulepitud tasu suurusest.
60.3.Kohus leiab, et samadest põhimõtetest saab juhinduda ka kriminaalmenetluses. Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt hüvitab menetluskulud KrMS-i järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega – kuna kannatanu esindajad taotlevad hüvitist nende tegevuskohaks oleva advokaadibüroo asukohast (Tallinn) kuuel korral õigusteenuse osutamise kohta (Pärnu linn) ja tagasi sõitmisele kulutatud aja eest (06.10.2022, 10.10.2022, 17.10.2022 24.10.2022, 09.01.2023 ja 09.03.2023 02.05.2022 kohtuistungi puhul), arvab kohus vastava esindajate aja kulu kannatanu menetluskuludest maha. Menetluskulude hüvitamise taotluse tabelis on iga vastava kulurea juures viide transpordile Tallinn-Pärnu Tallinn ning kohtuistungi kestuse ajaga võrrelduna täheldatav 3h suurune ajakulu lisa (kuluna 1h 30 minutit ühe vahemaa läbimisele). Seega tuleb maha arvestada nimetatud õigusteenuse ajakulu 6 x 3 = 18 tunni osas summas 3718,44 eurot (arvestatuna kannatanu enda poolt taotluses märgitud keskmise õigusteenuse keskmise hinnaga 206,58 eurot tund). Märkida tuleb ka, et vastav kulurida (Transport Tallinn-Pärnu-Tallinn) sisaldub lisaks 02.05.2022-gi kohtuistungit puudutava kirjelduse juures, kuid ajakulu juures vastavat lisa kohus ei täheldanud. So kohtuistung kestis nimetatud päeval 5:43, esindaja on arvestanud ka kohtuistungiks ettevalmistamisele ja menetlusdokumentidega tutvumisele kulunud aega ning märkinud kokku ajakuluks põhjendatult 6h. Seetõttu 02.05.2022 istungit puudutava osas kohus kannatanu taotletusse korrektuure ei tee. Tõsi, kliendiga kohtumise, ettevalmistuse või materjalidega tutvumise kulu õigusteenuse kirjeldus sisaldub ka teiste ja korrigeeritud ajakuluga kuue kohtuistungi spetsifikatsiooni juures, kuid ka 3 tunni sõiduaja kulu mahaarvamise korral jääb muudeks märgitud
1-21-8803
esindaja toiminguteks istungite kestuse kõrvalt ikkagi aega üle. Näiteks 24.10.2022 kulureal Kohtuistungil osalemine. Arutelu kliendi, kaitsjate ja prokuröriga kaasuse edasisest strateegiast. Transport (Tallinn-Pärnu-Tallinn) on esindaja arvestanud ajakuluna 9,5 tundi. Kohtuistung viidatud päeval kestis 4h 59 minutit. Seega kui ka kolmetunnine sõiduaeg maha arvata, jääb muudeks toiminguteks üle 1 h 30 minutit, mida saab pidada igati piisavaks.
60.4.Edasi lähtudes viidatud riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast ning kuna õigusabi osutamise koha kaugus lepinguliste esindajate tegevuskohast jääb ühte suunda arvestades 101–150 kilomeetri vahemikku (korra § 151 lg 1 p 3 järgi 25 eurot), arvestab kohus menetluskulude hulka kannatanu esindajate hüvitisena kohtuistungile sõitmise aja eest 300 eurot (6 korral edasi tagasi sõit, so 12 korda sõitu hinnaga 25 eurot ühe sõiduotsa kohta).
60.5.Järgnevalt hindab kohus, kas lepingulise kaitsjate õigusabi tunnihinda 206,58 eurot, millele lisandub käibemaks, saab pidada mõistlikuks. Nagu K. Rossmani kaitsjate tunnihinna analüüsi juures märgitud, on Riigikohus mõistlikuks õigusabi tunnihinnaks pidanud 192 eurot (sh käibemaks). Arvestades viidatut, ei saa kohtu hinnangul õigusabi tunnihinda 206,58 eurot, millele lisandub käibemaks, pidada ülemäära suureks ega põhjendamatuks. Kohtu hinnangul on antud juhul kaitsjate õigusabi tunnihind mõistliku suurusega.
60.6.Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et O. P õigusabiga seotud põhjendatud kulu on 82315,20 – 3718,44 + 300 = 78 896,76 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et arvestades antud asja kriminaalmenetlust ja selle asjaolusid, sh mahtu, keerukust, tsiviilhaginõuete suurust jms, saab viidatud summat ka tervikuna pidada mõistlikuks õigusabikuluks. Nimetatud summat ületav õigusabi osutamine on ülemäärane ja liialdatud ega ole seega käsitletav menetluskuluna.
60.7.Ka O. P esindajad pole kohtule esitatud spetsifikatsioonides süüküsimuse ja tsiviilhagi lahendamisega seotud kulusid eristanud. Samas on esindajate tehtud toimingute (ja nende koostatud menetlusdokumentide) sisu vaadates selge, et esindajad tegelesid ka süüdistuse toetamisega. Kuna kohtule esitatud kuludokumentidest ei nähtu, milline osa esindajatele makstud tasust seostub süüküsimuse lahendamisega ja milline osa tsiviilhagiga, määrab kohus hinnanguliselt, et 1/5 valitud esindajate tasust on seotud süüküsimuse lahendamisega ja 4/5 valitud esindajate tasust tsiviilhagi menetlemisega. Kohus luges KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes mõistlikuks ja menetluskulu hulka kuuluvaks valitud esindajate tasu summas 78 896,76 eurot. Seega oli süüküsimuse lahendamisega seotud kannatanu menetluskulu 1/5 x 78 896,76 € = 15 779,30 eurot ja tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulu oli kannatanul 4/5 x 78 896,76 € = 63 117,41 eurot.
61.1.K. Rossmani vastu oli kannatanu O. P kogunõude summa 253 990,09 eurot. K. Rossmanilt jäi välja mõistmata 585,98 + 3457 + 30 243,90 = 34 286,79 euro suurune summa. Seega rahuldas kohus O. P nõude K. Rossmani vastu 86,50 % ulatuses. Tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulu oli kannatanul 63 117,41 eurot. Seega jääb vastavast summast K. Rossmani kanda 86,50 % x 63 117,41 € = 54 596,56 eurot. Seoses K. Rossmani osalise süüdimõistmisega, jättis kohus 1/10 ulatuses K. Rossmani süüküsimusega seotud menetluskuludest riigi kanda. Seega 9/10 ulatuses K. Rossmani süüküsimusega seotud menetluskuludest jäävad K. Rossmani enda kanda (vt ülalpool). Samas ulatuses tuleb kohtu hinnangul jätta K. Rossmani kanda ka O. P süüküsimusega seotud menetluskulud. Ehk seoses K. Rossmani süüdimõistmisega, jääb tema kanda kannatanu süüküsimusega seotud menetluskuludest 9/10 x 15 779,35 = 14 201,42 eurot. Kokku jääb O. P menetluskuludest K. Rossmani kanda 54 596,56 + 14 201,42 = 68 797,98 eurot. Tegemist on menetluskulu summaga, mis kuulub K. Rossmani poolt osaliselt hüvitamisele solidaarselt O. Suti ja E. O. iga, sellest allpool.
61.2.O. Suti vastu oli kannatanu O. P kogunõude summa 133 077,14 eurot. O. Sutilt jäi välja mõistmata 585,98 + 30 243,90 = 30 829,79 euro suurune summa. Seega rahuldas kohus O. P nõude O. Suti vastu 77,27 % ulatuses. Tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulu oli kannatanul 63 117,41 eurot. O. P esitatud kogunõudest moodustas O. Suti vastu esitatud nõue 52,39 % (52,39 % 253 990,09-st = 133 077,14). O. P tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulust 63 117,41 eurost loeb kohus
1-21-8803
KrMS § 182 lg 3 ja TsMS § 165 lg 1 alusel seega O. Suti vastu esitatud nõudeid puudutavaks osaks 52,39 % (52,39 % 63 117,41-st = 33 067,21 eurot). Arvestades omakorda O. Suti vastu rahuldatud tsiviilhagi ulatust, jääb vastavast summast O. Suti kanda 77,27 % x 33 067,21 € = 25 551,03 eurot. Seoses O. Suti osalise süüdimõistmisega, jättis kohus ca 1/13 ulatuses (summas 3000 eurot) O. Suti süüküsimusega seotud menetluskuludest riigi kanda. Seega ca 12/13 ulatuses O. Suti süüküsimusega seotud menetluskuludest jäävad O. Suti enda kanda (vt ülalpool). Samas suurusjärgus tuleb kohtu hinnangul jätta O. Suti kanda ka O. P süüküsimusega seotud menetluskulud. Ehk seoses O. Suti süüdimõistmisega, jätab kohus tema kanda 14 201,42 eurost esindajate tasust 12 000 euro suuruse summa. Kokku jääb O. P menetluskuludest O. Suti kanda 25 551,03 + 12 000 = 37 551,03 eurot. Tegemist on menetluskulu summaga, mis kuulub O. Suti poolt hüvitamisele solidaarselt K. Rossmani ja osaliselt E. O. iga, sellest allpool.
61.3.Tsiviilkostja E. O. vastu oli kannatanu O. P kogunõude summa 4314,23 eurot. E. O. ilt jäi välja mõistmata 4042,98 euro (585,98 + 3457) suurune summa. Seega rahuldas kohus O. P nõude E. O. vastu 6,29 % ulatuses. Tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulu oli kannatanul 63 117,41 eurot. O. P esitatud kogunõudest moodustas E. O. vastu esitatud nõue 1,7 % (1,7 % 253 990,09-st = 4314,23). O. P tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulust 63 117,41 eurost loeb kohus KrMS § 182 lg 3 ja TsMS § 165 lg 1 alusel seega E. O. vastu esitatud nõudeid puudutavaks osaks 1,7 % (1,7 % 63 117,41-st = 1072,99 eurot). Arvestades omakorda E. O. vastu rahuldatud tsiviilhagi ulatust, jääb vastavast O. P menetluskulude summast E. O. kanda 6,29 % x 1072,99 € = 67,99 eurot.
62.Kuna tsiviilhagi nõuded olid esitatud süüdistatavate ja tsiviilkostja vastu solidaarselt, vastutavad väljamõistetud osas süüdistatavad ja tsiviilkostja ka haginõude täitmise eest vastavalt esitatud nõuetele solidaarselt. Seetõttu tuleb hüvitised tsiviilhagi menetlemisega seotud kannatanu menetluskulu katteks mõista välja süüdistatavatelt ja tsiviilkostjalt solidaarselt (vt RKKKo nr 1-202438, p 55). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus KrMS § 182 lg 3 alusel O. P kasuks valitud esindaja mõistliku suurusega tasu kogusummas 68 797,98 eurot, alljärgnevalt: 1) Kristo Rossmanilt välja mõista 31 179,46 eurot O. P kasuks; 2) Kristo Rossmanilt ja Ott Sutilt solidaarselt välja mõista 37 551,03 eurot O. P kasuks ja 3) Kristo Rossmanilt, E. O. ilt ja Ott Sutilt solidaarselt välja mõista 67,49 eurot O. P kasuks. KrMS § 180 lg 1, § 182 lg 3 alusel jätab kohus ülejäänud osas igal menetlusosalisel tekkinud menetluskulu tema enda kanda.
63.Kannatanu esindaja on esitanud ka taotluse tekkinud menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel viiviste väljamõistmiseks. Kohus leiab, et tulenevalt Riigikohtu 20.04.2015. a otsuse nr 3-1-1-23-15 punktis 78 väljendatud seisukohtadest ei kuulu viivisenõuded rahuldamisele. Nii on Riigikohus leidnud järgmist: „VÕS § 113 ei ole süüteomenetluses riigilt välja mõistetud menetluskulude hüvitise tasumisega viivitamisel vahetult kohaldatav. Riigikohus on varem selgitanud, et avalikõiguslikus suhtes on võimalik viivist nõuda riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS §-ga 113 RVastS § 7 lg-s 4 tehtud viite kaudu. Viivist on võimalik käsitada erilaadse kahjuhüvitisena, kui on täidetud RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud eeldused. (Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 27.11.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-66-14, p 19.) Selline nõue tuleb aga esitada riigi vastu eraldi ja viivitusintressi ei saa välja mõista etteulatuvalt menetluskulude hüvitamist ettenägeva kohtulahendiga, sest selle lahendi tegemise ajal ei ole RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud eeldused tuvastatavad. Eelmärgitust tulenevalt jääb kannatanu esindaja taotlus viiviste väljamõistmiseks menetluskuludelt rahuldamata.
64.Riigi kasuks välja mõistetud sundraha tasuda K. Rossmanil ja O. Sutil 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kui riigi kasuks välja mõistetud rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.