Kristo Rossmani süüdistuses KarS § 3001 lg 2, § 201 lg 2 p-de 1 ja 2, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 217 2 lg 1 järgi ja Ott Suti süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1 – § 22 lg-te 1 ja 3, § 2172 lg 1 – § 22 lg-te 1 ja 3, § 300 1 lg 2, § 344 lg 1 – § 22 lg-te 1 ja 2, § 345 lg 1 ja § 4023 lg 1 järgi (üldmenetluses)
Apelleeritud kohtuotsus
Pärnu Maakohtu 4. mai 2023. a otsus
Apellant
prokuratuur,
esindaja
Lääne
Ringkonnaprokuratuuri
ringkonnaprokurör Elle Keeman; kannatanu OÜ X, esindaja vandeadvokaat Norman Aas; süüdistatava Ott Suti kaitsja vandeadvokaat Gretta OltjerTimberg; süüdistatava Kristo Rossmani kaitsja Oliver Nääs Teised apellatsioonimenetluse pooled
Menetluse vorm
süüdistatav Ott Sutt (isikukood: 38808144224; elukoht: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; XXX; emakeel: eesti; töökoht: XXX; kehtivaid karistusi ei ole); süüdistatav Kristo Rossman (isikukood: 37903152224; elukoht: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; XXX; emakeel: eesti; töökoht: XXX; kehtivaid karistusi ei ole); tsiviilkostja R. J Kirjalik menetlus
Tühistada Pärnu Maakohtu 4. mai 2023. a otsus osaliselt, s.o: -
Kristo Rossmani süüditunnistamises ja karistamises KarS § 2172 lg 1 järgi;
-
Kristo Rossmanni süüditunnistamises ja karistamises KarS § 3001 lg 2 järgi;
-
Ott Suti süüditunnistamises ja karistamises KarS § 2172 lg 1 – § 22 lg 3 järgi;
-
Ott Suti süüditunnistamises ja karistamises KarS § 3001 lg 2 järgi;
-
Kristo Rossmanile KarS § 64 lg 1 järgi liitkaristuse mõistmises ja sellest tingimisi vabastamises, sh katseaja pikkuses;
-
Ott Sutile KarS § 64 lg 1 järgi liitkaristuse mõistmises;
-
OÜ X tsiviilhagi osalises rahuldamises ja Kristo Rossmanilt ning Ott Sutilt solidaarselt OÜ-ga K ebasoodsatel tingimustel lepingute sõlmimisega tekitatud kahju 98 176,10 eurot väljamõistmises koos hüvitisele lisanduva viivisega;
-
KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel Kristo Rossmanilt kriminaaltulu konfiskeerimises summas 37 242,11 eurot;
-
KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel Ott Sutilt kriminaaltulu konfiskeerimises summas 66 877,84 eurot;
-
konfiskeerimise asendamise tagamiseks Kristo Rossmanile kuuluva vara, s.o bagi Polaris RZR 4x4 VIN 4XAVE7EA4EB180989, aresti alla jätmises;
-
konfiskeerimise asendamise ja tsiviilhagi tagamiseks Ott Suti osas Pärnu Maakohtu 7. juuni 2021. a määrusega asjas nr 1-21-4002 seatud kohtuliku hüpoteegi kehtima jätmises summas 169 125,19 eurot;
-
KrMS § 181 lg 1 alusel Eesti Vabariigilt Kristo Rossmani kasuks menetluskulu, s.o valitud kaitsja mõistliku suurusega tasu ehk 3600 euro väljamõistmises;
-
Kristo Rossmanilt tunnistaja kohtusse ilmumise kulu väljamõistmises summas 467,87 eurot;
-
Kristo Rossmani ja riigi vastastikuste menetluskulu hüvitamise nõuete (v.a sundraha nõue) tasaarvestamises, mille tulemusena peab Eesti Vabariik tasuma Kristo Rossmanile 2980,13 eurot;
-
KrMS § 182 lg 3 alusel OÜ-lt X Kristo Rossmani valitud kaitsja tasu katteks 1636,61 euro väljamõistmises;
-
KrMS § 181 lg 1 alusel Eesti Vabariigilt Ott Suti kasuks menetluskulu, s.o valitud kaitsja mõistliku suurusega tasu ehk 3000 euro väljamõistmises;
-
Ott Suti ja riigi vastastikuste menetluskulu hüvitamise nõuete (v.a sundraha nõue) tasaarvestamises, mille tulemusena peab Eesti Vabariik tasuma Ott Sutile 2646,31 eurot;
2(66)
-
KrMS § 182 lg 3 alusel OÜ-lt X Ott Suti valitud kaitsja tasu katteks 3008,02 euro väljamõistmises;
-
KrMS § 182 lg 3 alusel Kristo Rossmanilt OÜ X kasuks 31179,46 euro väljamõistmises;
-
KrMS § 182 lg 3 alusel Kristo Rossmanilt ja Ott Sutilt OÜ X kasuks solidaarselt 37551,03 euro väljamõistmises;
-
KrMS § 182 lg 3 alusel Kristo Rossmanilt, Ott Sutilt ja R. Jlt OÜ X kasuks solidaarselt 67,49 euro väljamõistmises;
-
OÜ X nõude kriminaalmenetluses tekkinud menetluskuludelt viivise rahuldamata jätmises.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega; -
mõista Kristo Rossman õigeks KarS § 2172 lg 1 järgi;
-
mõista Kristo Rossman õigeks KarS § 3001 lg 2 järgi;
-
mõista Ott Sutt õigeks KarS § 2172 lg 1 - § 22 lg 3 järgi;
-
mõista Ott Sutt õigeks KarS § 3001 lg 2 järgi;
-
KarS § 68 lg 1 alusel arvata Kristo Rossmanile KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 2, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel mõistetud karistuse üks aasta kuus kuud vangistust hulka eelvangistuses viibitud aeg 15. oktoober 2019 – 6. november 2019, s.o 23 päeva, mistõttu kandmisele kuulub üks aasta viis kuud seitse päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta karistus täitmisele pööramata, kui Kristo Rossman ei pane kahe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lugeda katseaja algust alates maakohtu otsuse kuulutamisest ehk 4. maist 2023;
-
mõista Ott Sutile KarS § 64 lg 1 järgi liitkaristuseks üks aasta ja neli kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 15. oktoober 2019 – 6. november 2019, s.o 23 päeva, mistõttu kandmisele kuulub üks aasta kolm kuud seitse päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta karistus täitmisele pööramata, kui Ott Sutt ei pane kahe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lugeda katseaja algust alates maakohtu otsuse kuulutamisest ehk 4. maist 2023;
-
jätta läbi vaatamata OÜ X tsiviilhagi Ott Sutti ja Kristo Rossmani vastu solidaarselt OÜ-ga K ebasoodsatel tingimustel lepingute sõlmimisega tekitatud varalise kahju, s.o 128 420 euro nõudes;
-
välja mõista Kristo Rossmanilt ja Ott Sutilt kolme võltsitud arve maksmisega tekitatud kahjult, s.o 4700 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis alates hagi esitamisest 19. juulil 2021 kuni 4. maini 2023 summas 714,66 eurot ja alates
5.maist 2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.
jätta Ott Suti osas Pärnu Maakohtu 7. juuni 2021. a määrusega asjas nr 1-214002 seatud kohtuliku hüpoteegi kehtima summas 5500 eurot;
-
välja mõista Kristo Rossmanilt Eesti Vabariigi kasuks tunnistaja kohtusse ilmumise kulu 114,18 eurot;
-
välja mõista Eesti Vabariigilt Kristo Rossmani kasuks välja 29701,50 eurot, sealhulgas käibemaks, maakohtus valitud kaitsjale makstud kulu katteks; tasaarvestada Kristo Rossmani ja riigi vastastikused menetluskulu hüvitamise nõuded (v.a sundraha) ja mõista Eesti Vabariigilt Kristo Rossmani kasuks menetluskulu hüvitisena 29435,32 eurot, sealhulgas käibemaks, valitud kaitsjale makstud tulu katteks;
-
välja mõista Eesti Vabariigilt Ott Suti kasuks 38377,71 eurot, sealhulgas käibemaks, maakohtus valitud kaitsjale makstud kulu katteks;
-
välja mõista OÜ X kasuks K. Rossmanilt ja O. Sutilt solidaarselt 5522,75 eurot maakohtus süüküsimusega seotud kulude katteks;
-
välja mõista OÜ X kasuks K. Rossmanilt maakohtus tsiviilhagiga seotud kulude katteks 30296,36 eurot, millele lisandub viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;
-
välja mõista OÜ X kasuks K. Rossmanilt ja O. Sutilt solidaarselt maakohtus tsiviilhagiga seotud kulude katteks 1331,52 eurot, millele lisandub viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;
-
välja mõista OÜ X kasuks K. Rossmanilt, O. Sutilt ja R. Jlt solidaarselt maakohtus tsiviilhagiga seotud kulude katteks 67,09 eurot, millele lisandub viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
-
KrMS § 182 lg 5 alusel välja mõista Eesti Vabariigilt OÜ X kasuks maakohtus tsiviilhagiga seotud kulude katteks 31 422,44 eurot.
8.Välja mõista Eesti Vabariigilt Kristo Rossmani kasuks apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks 4880 eurot, sealhulgas käibemaks.
9.Välja mõista Eesti Vabariigilt Ott Suti kasuks apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks 6284,09 eurot, sealhulgas käibemaks.
4(66)
10.Välja mõista Eesti Vabariigilt OÜ X kasuks apellatsioonimenetluses valitud esindajale makstud tasu katteks 480 eurot.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval, kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas.
5(66)
SISUKORD
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK ......................................................................................
Kristo Rossmani süüdistus KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ja Ott Suti süüdistus KarS § 201 lg 2 p 1 - § 22 lg 3 järgi .....................................................................................
Kristo Rossmani süüdistus KarS § 2172 lg 1 järgi ja Ott Suti süüdistus KarS § 2172 lg 1 – § 22 lg 3 järgi .................................................................................................................
Kristo Rossmani ja Ott Suti süüdistus KarS § 3001 lg 2 järgi ........................................
Kristo Rossmani süüdistus KarS § 344 lg 1 järgi ............................................................
Kristo Rossmani süüdistus KarS § 345 lg 1 järgi ............................................................
Ott Suti süüdistus KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 2 järgi .........................................................
Ott Suti süüdistus KarS § 345 lg 1 järgi ...........................................................................
Ott Suti süüdistus KarS § 4023 lg 1 järgi ......................................................................... 19 Maakohtu otsus ....................................................................................................................
Prokuratuuri
apellatsioon ..................................................................................................... 22 O. Suti kaitsja vastus prokuröri apellatsioonile ..............................................................
K. Rossmani kaitsja vastus prokuratuuri apellatsioonile ...............................................
Kannatanu OÜ X apellatsioon ...................................................................................... 23 O. Suti kaitsja vastus kannatanu esindaja apellatsioonile ..............................................
O. Suti kaitsja apellatsioon ...................................................................................................
K. Rossmani kaitsja apellatsioon .........................................................................................
6(66)
Kannatanu OÜ X esindaja vastus O. Sutti ja K. Rossmani kaitsja apellatsioonidele .................................................................................................................
Menetlus
ringkonnakohtus ................................................................................................... 33 O. Suti kaitsja seisukoht .......................................................................................................
K. Rossmani kaitsja seisukoht ..............................................................................................
Süüdistus Kristo Rossmani süüdistus KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ja Ott Suti süüdistus KarS § 201 lg 2 p 1 - § 22 lg 3 järgi
1.Kristo Rossmani süüdistati kokkuvõtvalt selles, et olles OÜ X juhatuse liige, kellele oli usaldatud ettevõtte vara, kasutas ta seda volituseta enda või kolmandate isikute huvides. Nimelt kasutades ära oma õiguslikku võimu ehk õiguspädevust temale usaldatud võõra vara üle, korraldas K. Rossman ebaseaduslikult isiklike kulutuste tasumise OÜ X vara arvelt kokku 3765,92 euro ulatuses. Süüdistatav tegi seda järgmiselt. •
B AS esitas OÜ-le X 4. mail 2016 arve nr 3025641 summas 2126,42 eurot, mida tasuti samal päeval. Seda kajastati äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Tegelikkuses on tehingu sisuks erinevad jalgrattad, millest kaks soetas K. Rossman endale isiklikuks kasutamiseks. Sellega pööras K. Rossman ebaseaduslikult enda kasuks OÜ-le X kuuluvat vara 886,02 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 1063,20 eurot. K. Rossman hüvitas selle summa kannatanule menetluse käigus.
•
K OÜ esitas OÜ-le X 3. aprillil 2018 arve nr 933600 summas 336,75 eurot, mida tasuti
19.aprillil 2018. Seda kajastati äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Tegemist on K. Rossmanile kuuluvale sõidukile Mercedes-Benz ML 270 CDI (XXXXXX) tehtud remonttöödega. Kuigi tegemist oli K. Rossmani enda sõiduki remondiga, kinnitas ta OÜ-le X esitatud arve õigsust ning suunas selle raamatupidamisele tasumiseks. Seega pööras K. Rossman ebaseaduslikult enda kasuks talle usaldatud võõra vara 336,75 eurot.
•
N OÜ esitas 13. augustil 2018 arve nr 181592 summas 1814,40 eurot, mida tasuti 24. oktoobril 2018. Seda kajastati äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Tegelikkuses soetas toodetest ühe K. Rossman endale isiklikuks kasutamiseks, lastes selle paigaldada enda elukohta XXX eramu seinale. Sellega pööras K. Rossman ebaseaduslikult enda kasuks OÜ-le X kuuluvat vara kokku 598,80 eurot. K. Rossman hüvitas selle summa kannatanule menetluse ajal.
•
11.juunil 2019 ja 21. augustil 2019 soetas K. Rossman enda kasutuses olevasse sõidukisse kütust, tasudes selle eest C OÜ-le X väljastatud krediitkaardiga. C AS esitas OÜ-le X 30. juunil 2019 arve nr 800735689 summas 165,89 eurot, mille hulgas kajastub tehinguna 11. juunil 2019 98 milesPLUS kütuse tankimine 86,73 euro eest, mida tasuti 14. juulil 2019 ja kajastati äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Samuti esitas C AS OÜ-le X 31. augustil 2019 arve nr 800761912 summas 310,61 eurot, mille hulgas kajastub tehinguna 21. augustil 2019 Dmiles kütuse tankimine 72,50 euro eest, mida tasuti 16. veebruaril 2019 ja kajastati äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Sellise tegevusega pööras K. Rossman ebaseaduslikult enda kasuks OÜ X vara kokku 159,23 eurot.
9(66)
• B AS esitas OÜ-le X 21. augustil 2019 arve nr 3984224 summas 482,94 eurot, mida tasuti 17. septembril 2019 ja kajastati äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Tegelikkuses on tehingu sisuks jalgrattapukk, mille K. Rossman soetas isiklikuks kasutamiseks oma elukohas. Sellega pööras K. Rossman ebaseaduslikult enda kasuks OÜ-le X kuuluvat vara kokku 482,94 eurot. Jalgrattapukk tagastati kannatanule 11. juunil 2021. • A OÜ esitas OÜ-le X 31. mail 2019 arve nr 190173 summas 1125 eurot, mida tasuti 6. juunil 2019 ja kajastati äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Tegelikkuses ei remonditud OÜ X autot [XXXXXX], vaid K. Rossmaniga seotud Mercedes Benz sõidukit, kuid nii O. Sutt kui K. Rossman kinnitasid selle arve õigust kui äriühingu kulu. Sellega pööras K. Rossman O. Suti kaasabil ebaseaduslikult enda kasuks OÜ-le X kuuluvat vara kokku 1125 eurot.
2.Samuti kasutas K. Rossman ära oma õiguslikku võimu ehk õiguspädevust temale usaldatud võõra vara üle, korraldades ebaseaduslikult kolmandate isikute huvides nende kulutuste tasumise OÜ X vara arvelt kokku summas 50 534,30 eurot. Süüdistatav tegi seda järgmiselt. •
L OY esitas OÜ-le X 14. detsembril 2017 arve nr 11080086 summas 325,50 eurot, mida tasuti 14. detsembril 2017 ning kajastati raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Tehingu sisuna kajastatakse 3,5 tundi laadimist. Tegelikkuses esitati sama arve OÜ-le W tellingute elementide transpordi eest, mille R. J saatis edasi K. Rossmanile. Kuigi K. Rossman teadis, et tegemist ei ole OÜ X kuluga, kinnitas ta pärast arve tasumist raamatupidamise jaoks selle õigsust. Selliselt pööras K. Rossman ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara 325,50 eurot OÜ W kasuks.
•
OÜ S esitas OÜ-le X 21. mail 2018 arve nr W180503 summas 378 eurot, mida tasuti
8.juunil 2018 ja kajastati äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Tegelikkuses oli OÜ X kulu 18 eurot, aga 360 eurot tuli tasuda K. Rossmani elukaaslase MS äriühingule L OÜ osutatud teenuse eest seoses kodulehe loomisega. Kuigi tegemist ei olnud OÜ X kuluga, kinnitas K. Rossman raamatupidamise jaoks arve õigsust ning pööras selliselt ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara 360 eurot kolmanda isiku, s.o L OÜ kasuks.
•
OÜ S esitas OÜ-le X 1. septembril 2018 arve nr W180902 summas 60 eurot, mida tasuti 7. septembril 2018 ja kajastati äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Tegelikkuses oli tegemist K. Rossmani elukaaslase MS äriühingule L OÜ osutatud teenuse eest arve esitamisega. Kuigi tegemist ei olnud OÜ X kuluga, kinnitas K. Rossman raamatupidamise jaoks arve õigsust, saates selle tasumiseks ning pööras selliselt ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara 60 eurot kolmanda isiku, s.o L OÜ kasuks.
•
OÜ N esitas OÜ-le X 11. mail 2018 arve nr 19 summas 3874,80 eurot, mida tasuti 24. mail 2018 ja kajastati äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Tegelikkuses oli tegemist K. Rossmani elukaaslase MS äriühingu L OÜ mängutoaga
10(66)
seotud töödega. Kuigi tegemist ei olnud OÜ X kuluga, kinnitas K. Rossman raamatupidamise jaoks arve õigsust ning pööras selliselt ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara 3874,80 eurot kolmanda isiku, s.o L OÜ kasuks. •
T OÜ esitas OÜ-le X 25. juulil 2019 arve nr 2019497 summas 3600 eurot, mida tasuti
20.augustil 2019 ja kajastati äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Kuigi tehingu sisuks on „geodeetilised tööd Põlendmaa prügilas, leping/tellimus 2018TG346“, siis selliseid töid teostatud pole. Arvel näidatud summa oli mõeldud K. Rossmani toetusena S MTÜ-le. Kuigi tegemist ei olnud OÜ X kuluga, kinnitas K. Rossman raamatupidamise jaoks arve õigsust, saates selle tasumiseks ning pööras selliselt ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara 3600 eurot kolmanda isiku kasuks. OÜ T tagastas 3600 eurot OÜ-le X 30. oktoobril 2020.
•
T OÜ esitas O. Suti juhendamisel OÜ-le X 7. mail 2019 arve nr 2019300 summas 76,80 eurot, mida tasuti 15. mail 2019 ja kajastati äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Kuigi tehingu sisuks on „Pärnu linn Raba tn 34 geodeetilised tööd“, siis selliseid töid teostatud pole. Tegelikkuses tehti O. Suti soovil töid seoses Valgeranna projektiga, millest oli teadlik ka K. Rossman. Kuigi tegemist ei olnud OÜ X kuluga, kinnitasid O. Sutt ja K. Rossman raamatupidamise jaoks arve õigsust. Selliselt pööras K. Rossman O. Suti kaasabil ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara 76,80 eurot kolmanda isiku kasuks.
•
G OÜ esitas O. Suti juhendamisel OÜ-le X 26. aprillil 2019 arve nr 1904 summas 2160 eurot, mida tasuti 13. mail 2019 ja kajastati äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Kuigi tehingu sisuks on „Raba 34 teenindusväljaku truubi ja tee rajamine“, siis selliseid töid teostatud pole. Tegelikkuses tehti O. Suti soovil töid seoses Valgeranna projektiga, millest oli teadlik ka K. Rossman. Kuigi tegemist ei olnud OÜ X kuluga, kinnitas K. Rossman pärast O. Suti kinnitust raamatupidamise jaoks arve õigsust ning pööras selliselt ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara 2160 eurot G OÜ kasuks.
•
G OÜ esitas O. Suti juhendamisel OÜ-le X 16. mail 2019 arve nr 1906 summas 1080 eurot, mida tasuti 30. mail 2019 ja kajastati äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Kuigi tehingu sisuks on „Raba 34 teenindusväljaku truubi ja tee rajamine“, siis selliseid töid tehtud ei ole. Tegelikkuses tehti O. Suti soovil töid seoses Valgeranna projektiga, millest oli teadlik ka K. Rossman. Kuigi tegemist ei olnud OÜ X kuluga, kinnitas K. Rossman pärast O. Suti poolset kinnitust raamatupidamise jaoks arve õigsust ning pööras selliselt ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara 1080 eurot G OÜ kasuks.
•
G OÜ esitas O. Suti juhendamisel OÜ-le X 11. juulil 2019 arve nr 1910 summas 2400 eurot, mida tasuti 29. juulil 2019 ning kajastati äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Kuigi tehingu sisuks on „liini ehitustööd“, siis selliseid töid teostatud pole. Tegelikkuses tehti O. Suti soovil töid seoses Valgeranna projektiga, millest oli teadlik ka K. Rossman. Kuigi tegemist ei olnud OÜ X kuluga, kinnitas K.
11(66)
Rossman pärast O. Suti poolset kinnitust raamatupidamise jaoks arve õigsust ning pööras selliselt ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara 2400 eurot G OÜ kasuks. •
Samuti kasutas K. Rossman R. J kihutamisel ja O. Suti kaasabil ära oma õiguslikku võimu ehk õiguspädevust temale usaldatud võõra vara üle, korraldades ebaseaduslikult R. J huvides viimase isiklike kulutuste tasumise OÜ X vara eest. Nimelt soovis R. J, et tema kasutuses olnud sõiduki Kia Sportage (XXXXXX) remondi eest tasuks OÜ X. OÜ A esitas 2. augustil 2019 OÜ-le X arve nr 5 summas 1668 eurot selgitusega „turbo remont“. Nimetatud arve muudeti ära ning OÜ-le P esitati 11. juulil 2019 arve nr 190220 summas 1668 eurot. Pärast seda, s.o 14. augustil 2019 saadeti OÜ P nimelt O. Suti poolt korraldatuna OÜ-le X 31. juuli 2019. a arve nr 1260 summas 1698 eurot sisuga „reduktor ja liini tugirull“. Arve saabumisel kinnitas selle õigust O. Sutt ning K. Rossman, misjärel OÜ X tasus selle 29. augustil 2019. Lisaks esitas A OÜ 16. augustil 2019 sõiduauto Kia Sportage (XXXXXX) remonttööde kohta arve nr 190263 summas 675 eurot OÜ-le S, mille tasus 26. augustil 2019 OÜ W OÜ-st X laekuvate varade arvelt. Nimelt esitas OÜ S OÜ-le X 15. augustil 2019 arve nr 1921 summas 954 eurot selgitusega „remonttööd Põlendmaal“. Tegelikkuses selliseid töid OÜ-le X ei tehtud, kuid selle eest tasuti 26. augustil 2019 pärast O. Sutti ning K. Rossmani poolt tehingu õigsuse kinnitamist. 26. augustil 2019 tehti makse OÜ W pangakontolt summas 675 eurot OÜ-le A ning 28. augustil 2019 laekus OÜ W kontole OÜ-st S 675 eurot selgitusega „arve nr 190263 A OÜ eest“. Seega R. J kihutamisel ning O. Sutti kaasabil pööras K. Rossman ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara 2652 eurot kolmanda isiku, s.o R. J kasuks. Summa hüvitati kannatanu OÜ-le X 29. juulil 2021.
• Samuti kasutas K. Rossman DT kaasabil ära oma õiguslikku võimu ehk õiguspädevust temale usaldatud võõra vara üle, korraldades ebaseaduslikult DTga seotud äriühingu E OÜ (E) huvides transpordikulutuste kandmise ning kahe tegelikkusele mittevastava arve tasumise OÜ X vara arvelt. Nimelt esitas E X OÜ-le 31. augustil 2019 müügiarve nr 1907 summas 9687,60 eurot ja 24. septembril 2019 müügiarve 1908 summas 9687,60 eurot. Arvete sisuks on „materjalide sorteerimine“. Neid tasuti 20. septembril 2019 ja 11. oktoobril 2019 ning kajastati äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. 21. novembril 2019 edastas DT OÜ X raamatupidamisse arvetega seotud 12. novembri 2017. a teenuslepingu ja 31. augustil 2019 sõlmitud lepingu lisa 1. Esitatud lisa sisuks on OÜ X kohustus tasuda 12 kuu jooksul E -le kompensatsioonina 96 880 eurot, millele lisandub käibemaks. Selliseks nõudeks puudus seaduslik alus, mistõttu ei olnud ka arvete 1907 ja 1908 sisu õige. E transportis ajavahemikul november 2017 – oktoober 2018 OÜ-sse X sorteerimiseks plastjäätmeid kokku 1563,98 tonni. Esitatud lepingu järgi tuli OÜ-l X sellest välja sorteerida PE ja PP kõvaplasti kokku vähemalt 40% ulatuses kohale toodud plasti segamaterjalist, s.o minimaalselt 625,59 tonni. Sorteeritud materjal tuli anda E -ile üle pakendatuna transpordiks koos dokumentide vormistamisega. Tegelikkuses transporditi plastik OÜ X kuludega kas Leedu või Poola
12(66)
Vabariiki. Teenuslepingu lisa 1 sõlmimise ajahetkel andis OÜ X E -ile üle 464,7 tonni sorteeritud jäätmeid ja sorteerimine jätkus. Jäätmete riikide vahelise veo saatelehtede järgi nähtub, et OÜ-st X liikus välja E nimel viimase partneritele ajavahemikul 13. detsember 2017 kuni 10. august 2020 kokku 780 tonni plastikut. Kuigi OÜ X ja E vahel toimus äriline koostöö, ei olnud poolte vahel tegelikult kokkulepet 40% sorteerimise tagamise kohustuse kohta koos sanktsioonidega sellise kohustuse rikkumise eest. Üheaegselt, so 31. augustil 2019 koostatud lepingu ja selle lisa 1 eesmärgiks oli OÜ X vara kuni 96 880 euro ulatuses ebaseaduslikult E kasuks pööramine. Seda ajal, mil K. Rossman ei olnud võimeline täitma DT poolt M OÜ nimelt sõlmitud laenulepingus sätestatud kohustusi. Selleks, et OÜ X varade kasutamine kolmanda isiku huvides näiks seaduslik, koostati 31. augustil 2019 DT ja K. Rossmani ühisel kokkuleppel 12. novembri 2017. a teenusleping, kuhu märgiti 40% väljasorteerimise kohustus koos sanktsioonimääraga, mille järgi kohustuse mittetäitmise korral on tellijal õigus saamata tulu kompensatsioonile 280 EUR/t, millele lisandub käibemaks. DT ja K. Rossmani poolt sõlmitud lisa 1 pidi lisaks looma õigusnäivuse kompensatsiooniks summas 96 880 eurot. Arvestades, et koostatud dokumendid ei kajastanud tehingu tegelikku sisu, on tehingud näilikud ning 19 375,20 euro maksmiseks puudus õiguslik alus. K. Rossman soovis pöörata OÜ X vara ebaseaduslikult E kasuks 96 880 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks, kuid millest reaalselt jõuti üle kanda 19 375,20 eurot. Maksed tehti E kontole pärast seda, kui K. Rossman kinnitas arvete 1907 ja 1908 õigsust. • Samuti esitas B UAB OÜ-le X ajavahemikus 14. märts 2017 – 28. juuni 2019 arved transporditeenuse eest kokku summas 14 570 eurot, mida ka tasuti. Tegemist on E -ile kuulunud sorteeritud plastikuga, mis transporditi Leedu või Poola Vabariiki. OÜ-l X puudus lepingujärgne kohustus tasuda E -ile kuuluva kauba transporti. OÜ X raamatupidamisele esitatud B UAB arvetel puuduvad andmed selle kohta, mis kinnitaks tegelikku tehingut ehk E-ile kuuluva kauba vedamist, mistõttu arved tasus OÜ X ja seda kajastati raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Seda, et tegemist on OÜ X kuluga ning tehingute sisu õige, kinnitasid enne arvete tasumist tegelikke tehingu asjaolusid teades AV ja K. Rossman ning ühel korral O. Sutt. Sellise tegevusega pöörati ebaseaduslikult OÜ X vara kokku 14 570 eurot E kasuks.
3.O. Sutti süüdistatakse selles, et ta aitas K. Rossmanil korraldada viimasele usaldatud võõrast OÜ X varast ebaseaduslikult kolmandate isikute huvides järgmiste arvete tasumise, juhendades arvete koostamist ja kinnitades nende õigsust: •
T OÜ 7. mai 2019. a arve nr 2019300 summas 76,80 eurot;
•
G OÜ 26. aprilli 2019. a arve nr 1904 summas 2160 eurot;
•
G OÜ 16. mai 2019. a arve nr 1906 summas 1080 eurot;
•
G OÜ 11. juuli 2019. a arve nr 1910 summas 2400 eurot;
•
OÜ P 31. juuli 2019. a arve nr 1260 summas 1698 eurot; 13(66)
•
OÜ S 15. augusti 2019. a arve nr 1921 summas 954 eurot;
•
A OÜ 31. mai 2019. a arve nr 190173 summas 1125,00 eurot.
Kristo Rossmani süüdistus KarS § 2172 lg 1 järgi ja Ott Suti süüdistus KarS § 2172 lg 1 – § 22 lg 3 järgi
4.K. Rossmani süüdistati kokkuvõtvalt selles, et OÜ X juhatuse liikmena sõlmis ta ajavahemikus 16. november 2015 kuni 15. oktoober 2019 lepinguid OÜ-ga K ja OÜ-ga S või korraldas nende sõlmimise, samuti toimus tema heakskiidul R. Jle esitatud arvete tühistamine. Tegemist oli jätkuva teoga ja sellega tekitati OÜ-le X suure varalise kahju kokku 133 271,49 eurot.
5.O. Sutti süüdistati kokkuvõtvalt selles, et ta aitas kaasa K. Rossmani tegevusele OÜ K ja R. J puudutavas osas. Nimelt töötades OÜ X arendusjuhina, korraldas ta samal ajal OÜ K majandustegevust, saades sellest ise kasu. OÜ K huvides oli jäätmete kogumine ning seejärel selle üleandmine OÜ-le X võimalikult madala hinnaga. Vastavad hinnad määras O. Sutt, samuti valmistas ta ette lepingud. K. Rossman nõustus O. Suti tegevusega isiklikust huvist, kas ise OÜ-le X kahjulikke lepinguid allkirjastades või lastes seda teha suuniste järgi oma töötajatel volituse alusel. Samuti korraldas O. Sutt R. Jle esitatud arvete tühistamise. tehingud OÜ-ga K OÜ K ja OÜ X vahel sõlmiti ajavahemikus 16. november 2015 – 1. oktoober 2019 järgmised jäätmekäitlusega seotud lepingud: • 16. novembril 2015 sõlmiti leping P-15015, mille p-s 1.2 määrati jäätmete vastuvõtu hinnad, sh: -
segaolmejäätmed (20 03 01)
29 eur/tonn
-
ehitus- ja lammutusjäätmed (17 09 04)
25 eur/tonn.
Lepingu allkirjastas K. Rossman. • 1. aprillil 2016 sõlmiti leping P-16021, mille p-s 2.4 määrati jäätmete vastuvõtu hinnad, sh: -
segaolmejäätmed (20 03 01)
29 eur/tonn
-
ehitus- ja lammutusjäätmed (17 09 04)
eur/tonn
Lepingu
allkirjastas
K.
Rossmani volituse alusel MP. • 1. veebruaril 2017 sõlmiti leping P-16021, mille p-s 2.4 määrati jäätmete vastuvõtu hinnad, sh: -
segaolmejäätmed (20 03 01)
29 eur/tonn
-
ehitus- ja lammutusjäätmed (17 09 04)
28 eur/tonn
14(66)
Lepingut muudeti 1. septembril 2019 ja 1. oktoobril 2019 (lisa 2). Lisa 1 nägi ette muutuse punktis 2.3 ning lisa 2 alusel muudeti punkti 2.4 ning korrigeeriti jäätmete vastuvõtu hinda, sh järgmiselt: -
olmejäätmed (20 03 01)
55 eur/tonn
-
ehitusjäätmed (17 09 04)
39 eur/tonn
Lepingu allkirjastas K. Rossmani volituse alusel MP, lisad on allkirjastanud KG. Selliselt lepiti OÜ K huvides kokku OÜ X kohustusena võtta jäätmed vastu võimalikult madala hinnamääraga, mis omakorda võimaldas OÜ-l K kehtestada isikutele jäätmete vastuvõtu hinna, mis oli OÜ X hinnakirjast soodsam. OÜ K poolt OÜ-sse X toodavad ja üleantavad jäätmete mahud ei eeldanud tehtud hinnaalandusi ning olid seetõttu ebaproportsionaalsed võrreldes teiste klientidega. Nii näiteks kujunes nelja aasta keskmiseks olmejäätmete vastuvõtu hinnaks OÜ-le K 30 eurot/tonn, samas kui võrreldavate mahtudega jäätmeid üle andnud P OÜ keskmine hind oli 63 eurot/tonn. Ehitusjäätmete nelja aasta keskmiseks hinnaks oli OÜ-l K 28 eurot/tonn, aga võrreldaval kliendil 50 eurot/tonn. Kuigi üleantavate ehitusjäätmete kogused OÜ K poolt suurenevad 2018-2019 aastatel, on need võrreldes sarnase koguse üleandjale, so RagnSells AS-le kehtestatud hindadest jätkuvalt madalamad. Samuti ei muudetud OÜ-ga K jäätmete vastuvõtu hinda, kui samal ajal lepitakse kokku kõrgemad hinnad suurkliendile AS Eesti Keskkonnateenused. OÜ X põhikirjas on märgitud, et ühingu tegevuse eesmärgiks on majandustegevuse arendamine ja ühingu vahendite otstarbekas kasutamine ja aktiivne majandusliku tegevuse tulemusel ühingule maksimaalse kasumi saamine. Igapäevane majandustegevuse juhtimine on OÜ-s X juhataja ülesanne, millega tuleb tagada äriühingule parim tulemus. OÜ-le K jäätmete vastuvõtu hindades eelise andmine ei olnud eesmärgipärane, vaid kahjustas OÜ X majandustulemust. Seega OÜ-le K põhjendamatult madalate hinnamäärade kehtestamisega iseenda huvides, põhjustasid O. Sutt ja K. Rossman ajavahemikul 1. jaanuar 2016 kuni 15. oktoober 2019 OÜle X vähemalt suure varalise kahju summas 128 420 eurot. tehingud seoses OÜ-ga S K. Rossman allkirjastas 29. juunil 2016 volituse, mille kohaselt R. J ja MJ said sõlmida OÜ X nimel OÜ-ga S lepinguid. Samuti garanteeris OÜ X tasumise vastavalt lepingu tingimustele. Volituse andmise tingis asjaolu, et R. J ja MJ (OÜ W, OÜ R) ei vastanud OÜ S poolt kehtestatud krediiditaustale ega saanud rentida fassaaditellinguid ja tööriistu. Seega andis K. Rossman OÜ X majandustegevusega mitteseotult teistele isikutele õiguse nende endi huvides võtta OÜ-le X kohustusi. Kohustused võeti järgmiste lepingutega: -
26.septembril 2016 sõlmis R. J OÜ X esindajana rendilepingu 117666; - 31. mail 2017 sõlmis MJ OÜ X esindajana rendilepingud 134420 ja 134418; - 26. juulil 2017 sõlmis R. J OÜ X esindajana rendilepingu 139811.
Seoses volituse alusel sõlmitud lepingutega tuli OÜ-l X tasuda kolmandate isikute eest nende majandustegevusega seoses kokku 4148,43 eurot. Nimelt edastati OÜ-le X tasumiseks otse kolm arvet ning täiendavalt nõuded Kreedix OÜ kaudu järgmiselt:
15(66)
-
25.novembril 2017 tasuti 445,55 eurot arve nr R13807 alusel;
-
17.detsembril 2017 tasuti 416,94 eurot arve nr R19198 alusel;
-
8.jaanuaril 2018 tasuti 1244,65 eurot arvete nr R15140, R16199 ja R17214 alusel;
5.märtsil 2018 tasuti 539,86 eurot menetlus- ja sissenõudekulu; - 15.
märtsil
tasuti 238,07 eurot arve nr R21389 alusel. Volituse andmise ja sellega seoses tasumise garanteerimise kohustuse võtmisega kuritarvitas K. Rossman talle antud õigusi. Sellise kohustuse võtmine oli OÜ-le X kahjulik ning ilmselgelt R. J ja MJ tegevustele kasulik. OÜ-ga S tehtud tehingud ei ole kuidagi seotud OÜ X majandustegevusega ning seega on põhjendamatult kantud kolmandate isikute kulutusi. tegevus seoses R. Jga OÜ X koostas 5. detsembril 2018 R. Jle seoses ehitusjäätme vastuvõtuga arvet summas 425,30 eurot, mis koosnes kahest komponendist: ehitusjäätmete eest 245,30 eurot ja konteinerite tühjenduste eest 180 eurot. Kuigi K. Rossman andis samal päeval teada, et R. Jle ei tehtaks veel arvet, saadeti 6. detsembril 2018 OÜ X nimelt R. Jle
30.novembril 2018 koostatud müügiarve nr 181453 summas 245,30 eurot maksetähtajaga 10. detsember 2018. R. J nimel oleva arvega seoses andis O. Sutt 18. jaanuaril 2019 korralduse selle tühistamiseks raamatupidamisest. Seejärel koostati OÜ X nimelt
31.detsembri 2018. a kuupäevaga kreeditarve KR-181453 summas 245,30 eurot, mis saadeti R. Jle 18. jaanuaril 2019. Nii osaliselt arve esitamata jätmise kui esitatud arve tühistamisega tekitati O. Suti ja K. Rossmani tegevusega OÜ-le X kahju summas 425,30 eurot.
31.mail 2018 koostati OÜ X nimelt C OÜ-le müügiarve nr 180652 summas 277,76 eurot, maksetähtajaga 10. juuni 2018. Viidatud arvega seoses saatis R. J 26. juunil 2018 O. Sutile kirja meeldetuletusega arve annulleerimise kohta. Samal päeval andis O. Sutt kirja teel OÜ X personalijuhile MPle K. Rossmani teadmisel korralduse OÜ-ga C seotud kaalude kustutamiseks programmist ning arve annulleerimiseks. Vastavalt saadud korraldusele koostati
30.juunil 2018 OÜ X nimelt kreeditarve nr KR-180652 summas 277,76 eurot. Selliselt O. Suti poolt arve tühistamise korraldamisega K. Rossmani heakskiidul tekitati OÜ-le X kahju summas 277,76 eurot. Kristo Rossmani ja Ott Suti süüdistus KarS § 3001 lg 2 järgi
6.K. Rossmani ja O. Sutti süüdistati kokkuvõtvalt selles, et tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult (grupis) rikkusid nad ajavahemikus 1. veebruar 2016 – 1. mai 2019 kavatsetult KVS § 11 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud toimingupiirangut, mis seisnes OÜ X nimel lepingute sõlmimises OÜ-ga K (sh OÜ R kaudu) ja OÜ-ga P. Vastavate tehingute maht ületas 400 000 piirmäära ja süüdistatavate majanduslik huvi ületas rahalises väljenduses 40 000 eurot.
7.Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 ja jäätmeseaduse § 66 lg 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse ülesanne korraldada jäätmehooldust. Pärnu Linnavalitsuse
16(66)
11. mai 2015. a korraldusega nr 259 otsustati korraldada riigihange „Pärnu linna korraldatud jäätmeveo jäätmekäitluskoha määramine“ Pärnu linna haldusterritooriumil korraldatud jäätmeveo raames jäätmete vastuvõtmise, töötlemise ja taaskasutamise teenuse kontsessiooni andmiseks ja jäätmete käitluskoha määramiseks. Pärnu Linnvalitsuse korraldusega nr 691 tunnistati edukaks OÜ X esitatud pakkumus. 15. jaanuaril 2016 allkirjastati Pärnu linna ja OÜ X vahel vastav hankeleping. OÜ X nimel allkirjastas lepingu juhatuse liige K. Rossman. Lepingu kohaselt oli töövõtja esindaja tööde osas O. Sutt. Lepingu järgi oli OÜ X kohustus hankida kõik töö tegemiseks vajalikud töövahendid ja materjalid või korraldama nende hankimise täies ulatuses oma vahenditest.
8.Hankelepingu sõlmimisel delegeeriti kohalikule omavalitsusele pandud avalike ülesannete täitmine eraõiguslikule isikule, s.o OÜ-le X. K. Rossman vastutas lepingu kohase täitmise eest kui OÜ X juhatuse liige ja O. Sutt kui lepingujärgne töövõtja esindaja. Seega oli tegemist avalikku ülesannet täitvate ametiisikutega. Hankelepinguga võeti kohustus tegutseda ausalt ja üldistest huvidest lähtuvalt, mistõttu ei olnud juhatuse liikmel K. Rossmanil ja arendusjuhil O. Suttil lubatud teha otsuseid või osaleda otsuste tegemisel, lähtudes oma erahuvist. Samuti pidid nad järgima OÜ X huvisid, täites oma kohustusi vastavalt juhatuse liikme ja arendusjuhina, sh järgima konkurentsikeeldu. K. Rossman ja O. Sutt jätsid täitmata kohustuse tagada OÜ X rahaliste vahendite läbipaistev, säästlik ja sihipärane kasutamine.
9.Seoses sõlmitud hankelepinguga võttis K. Rossman vastu avaliku ülesande täitmisega seotud otsuseid ja O. Sutt osales nende suunamisel, mis mõjutasid nendega seotud äriühinguid, rikkudes sellega KVS § 11 lg 1 p 1 ja 2. Nimelt sõlmiti OÜ X ja K. Rossmani ning O. Sutiga seotud äriühingute (OÜ K, OÜ R ja OÜ P) erinevaid lepinguid, mille kogumaht ulatus oktoobris 2019 636 764,03 eurot, s.o eriti suures ulatuses. K. Rossman ja O. Sutt kinnitasid lepingute alusel esitatud arvete õigsust enne nende tasumist. Konkreetselt tehti tehinguid OÜ-ga K (erinevad rendi- ja teenuse osutamise lepingud) ajavahemikus 1. veebruar 2016 – 1. mai 2019, mille alusel esitati OÜ-le X arveid summas 507 426,58 eurot. Samuti korraldas O. Sutt OÜ-lt R ronimisekskavaatori soetamist OÜ-le K. Selleks, et mitte näidata rentimist OÜ-st K, lepiti kokku R OÜ juhatuse liikme HJga ja vormistati 1. märtsil 2017 leping OÜ K ja OÜ R vahel masina rentimise kohta. Seejärel rentis OÜ R sama masina 1. märtsil 2017 OÜ-le X, mille eest OÜ X tasus kokku 51 009,60 eurot, millest OÜ-sse K liikus 49 423,80 eurot. Samuti sõlmiti
1.septembril 2017 teenuse osutamise leping OÜ-ga P, mille kohaselt OÜ P müüb ja OÜ X ostab tehnika ja seadmete hoolduse ja remondiga seotud varuosi ja teenuseid. Selle lepingu kohaselt esitati OÜ-le X arveid kokku 78 327,85 euro väärtuses.
10.Majanduslik seotus väljendus järgmises. O. Sutt oli OÜ K ja OÜ P majandustegevust tegelikult korraldavaks isikuks ja seda võimaldas talle K. Rossmani heakskiit, kes ei takistanud tal tegutsemast väljaspool OÜ-d X kõrvaltegevusega ja lõi sellega võimaluse O. Sutil teenida nende mõlema huvides OÜ K ja OÜ P kaudu varalist tulu. OÜ K ja OÜ P puhul oli tegemist KVS § 7 lg 1 p 4 tunnustele vastava isikuga. Arvestades sõlmitud lepingute mahtu, on kinnitust saanud majanduslik huvi vähemalt 40 000 ulatuses. O. Sutt kasutas OÜ K ja OÜ R vara enda äranägemise järgi ja huvides vähemalt 38 423,48 euro ulatuses ning tegi enda pangakontole sularahas sissemakseid summas 29 050 eurot. Samuti kasutati äriühingute 17(66)
vara K. Rossmani huvides vähemalt 37 242,11 euro ulatuses. Lisaks juba realiseeritud kasule sõlmiti OÜ K nimel liisinglepingud sõidukite Škoda Kodiaq omandamiseks hinnaga 35 781 eurot sõiduki kohta eesmärgiga anda neid süüdistatavatele kasutamiseks. Kristo Rossmani süüdistus KarS § 344 lg 1 järgi
11.K. Rossmani süüdistati kokkuvõtvalt selles, et ta kihutas 23. juulil 2019 IS koostama tegelikkusele mittevastavat arvet, et pöörata OÜ X vara S MTÜ kasuks. Nimelt koostas IS K. Rossmani juhise järgi 25.07.2019 tegelikkusele mittevastava arve 2019497 summas 3600,00 eurot, kajastades tehingu sisuna „geodeetilised
tööd
Põlendmaa
prügilas,
leping/tellimus
2018TG346“.
Tegelikult
OÜ-le X sellist teenust ei osutatud. Arve koostamisel lähtus IS
23.juulil 2019 kell 11.32 saadetud K. Rossmani e-kirjast, kuhu oli märgitud „üks lubadus mul täitmata gravel grinder ürituse osas, millele lubasin 3000 toetust. Kas saaksin seda teha läbi sinu ettevõtte selliselt, et sina esitad mulle oma spetsialiteedist tuleneva arve?“.
12.Samuti süüdistati K. Rossmani selles, et X OÜ juhatuse liikmena ta koostas ja allkirjastas
31.augustil 2019 koos DTga 12. novembri 2017. a kuupäevaga teenuslepingu ja lepingu juurde kuuluva 31. augusti 2019. a lisa 1. Nende dokumentide järgi kohustus OÜ X tasuma E -ile kokku 116 256 eurot. Tegelikkuses selliseks nõudeks alus puudus. OÜ X ja E vahelises koostöös ei olnud algselt kokkulepitud 40% sorteerimise tagamise kohustust ning garantiina lepingu mittetäimise eest saamata jäänud tulu kompensatsiooni määraga 280 eurot tonni kohta (punkt 4.1). Dokument sellise punktiga koostati 31. augustil 2019 koos lisa 1 sõlmimisega, et luua õigusnäivus selle olemasolu osas. Samuti ei vasta tegelikkusele lisa 1 sisu, kuna 31. augusti 2019. a seisuga oli E -ile üle antud 464,7 tonni sorteeritud jäätmeid tulu teenimise eesmärgil ja ärikoostöö jätkus. Dokumentide koostamise eesmärk oli tekitada nõudeõigus E kasuks OÜ X vastu 96 880 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks. Selliselt jõudis OÜ X tasuda E -ile 31. augusti 2019. a müügiarve 1907 alusel 20. septembril 2019 summa 9687,60 eurot ja 24. septembri 2019. a müügiarve 1908 alusel 11. oktoobril 2019 summa 9687,60 eurot, lugedes summad ekslikult ettevõtlusega seotud kuluks. Kristo Rossmani süüdistus KarS § 345 lg 1 järgi
13.K. Rossmani süüdistati selles, et ta kasutas IS võltsitud 25. juuli 2019. a T OÜ arvet 2019497 summas 3600 eurot, esitades selle 9. augustil 2019 OÜ X raamatupidajale. Samuti kinnitas K. Rossman arve õigsust, misjärel selle alusel tehti
20.augustil 2019 makse T OÜ kontole summas 3600 eurot. Arvestades, et K. Rossman juhendas makse aluseks olnud arve 2019497 koostamist, oli ta teadlik arve võltsitusest. Võltsitud arve kasutamise eesmärk oli saada OÜ X vara summas 3600 eurot. Ott Suti süüdistus KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 2 järgi
14.O. Sutti süüdistati kokkuvõtvalt selles, et ta kihutas tahtlikult 22. aprillil 2019 IS koostama tegelikkusele mittevastavat arvet, mida kasutades sooviti OÜ X vara kasutada seoses Valgeranna projektiga. Nimelt koostas IS O. Suti juhise järgi 7. mail 2019 tegelikkusele mittevastava arve 2019300 summas 76,80 eurot, kirjutades sisuks „Pärnu linn 18(66)
Raba tn 34 geodeetilised tööd, leping/tellimus 2019TG172“. Tegelikult OÜ-le X sellist teenust ei osutatud, tegemist oli Valgeranna projekti raames tehtavate mõõdistustöödega. Arve koostamisel lähtus IS 22.04.2019 kell 16.12 ja 23.04.2019 kell 22.06 saadetud O. Suti ekirjadest, kuhu oli märgitud „oleks tarvis maha märgida Valgeranda (vana kämpingu ala, katastrinumber 15904:003:0527) ehitusalad. Minu joonisele on maha märgitavad alad näidatud punaste ringiga“ ning „pane arvele selgituseks raba 34 mõõdistustööd“. Seega koostas IS teadlikult ja tahtlikult tegelikkusele mittevastava arve O. Suti soovil, eesmärgiga kasutada OÜ X varasid kolmanda isiku huvides. Kuna O. Suti eesmärgiks oli suunata IS koostama valeandmetega arvet, on ta kihutamise teo toime pannud kavatsetult.
15.Samuti süüdistatakse O. Sutti selles, et ta kihutas tahtlikult OÜ G juhatuse liiget SR koostama enda juhiste järgi kolme tegelikkusele mittevastavat arvet: •
26.aprilli 2019. a arve 1904 summas 2160,00 eurot selgitusega „Raba 34 teenindusväljaku truubi ja tee rajamine“;
•
16. mai 2019. a arve 1906 summas 1080,00 eurot selgitusega „Raba 34 teenindusväljaku truubi ja tee rajamine“;
•
11. juuli 2019. a arve 1910 summas 2400,00 eurot selgitusega „liini ehitustööd“.
Tegelikult OÜ-le X selliseid teenuseid ei osutatud, tegemist oli Valgeranna projektiga seoses tekkinud kulude kandmisega. Seega koostas SR teadlikult ja tahtlikult tegelikkusele mittevastava arve O. Suti soovil, eesmärgiga kasutada OÜ X varasid kolmanda isiku huvides. Kuna O. Suti eesmärk oli suunata SR koostama valeandmetega arveid, on ta kihutamise toime pannud kavatsetult.
16.O. Sutti süüdistati ka selles, et ta kihutas tahtlikult OÜ P juhatuse liiget KT koostama enda juhiste järgi tegelikkusele mittevastavat arvet. Nimelt esitati OÜ P poolt OÜ-le X 31. juulil 2019 arve 1260 summas 1698,00 eurot selgitusega „reduktor ja liini tugirull“. Tegelikult OÜ X neid tooteid ei saanud, vaid nimetatud arve alusel kanti OÜ P kulud seoses R. J sõiduki remonttöödega, mille kohta oli esitatud A OÜ 11. juuli 2019 arve nr 190220 summas 1668,00 eurot. Seega koostas KT teadlikult ja tahtlikult tegelikkusele mittevastava arve O. Suti soovil, eesmärgiga kasutada OÜ X varasid kolmanda isiku huvides. Kuna O. Suti eesmärk oli suunata KTt koostama valeandmetega arvet, on ta kihutamise toime pannud kavatsetult. Ott Suti süüdistus KarS § 345 lg 1 järgi
17.O. Sutti süüdistati selles, et tema kasutas IS poolt võltsitud 7. mai 2019. a T OÜ arvet 2019300 summas 76,80 eurot, lastes selle esitada samal päeval OÜ X raamatupidamisele. Samuti kinnitas K. Rossman arve õigsust, misjärel arve alusel teostati 19. mail 2019 makse T OÜ pangakontole summas 76,80 eurot. Arvestades, et makse aluseks kasutatud arve 2019300 sisu ei vastanud tegelikkusele O. Suti enda juhistel, oli ta teadlik arve võltsitusest. Kuna O. Suti eesmärk oli võltsitud arve alusel saada kasutada OÜ X vara summas 76,80 eurot, on tuvastatud tema käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus.
19(66)
18.O. Sutti süüdistati selles, et tema kasutas SR poolt võltsitud G OÜ 26. aprilli 2019. a arvet 1904, 16.05.2019 arvet 1906 ja 11. juuli 2019. a arvet 1910, saates need edasi vastavat 2. mail 2019, 28. mail 2019 ja 25. juulil 2019 OÜ X raamatupidamisse tasumiseks. Samuti kinnitas K. Rossman arve õigsust, misjärel teostati maksed OÜ G pangakontole järgmiselt: -
13.mail 2019 summas 2160,00 eurot,
-
30.mail 2019 summas 1080,00 eurot ja -
mail
summas 2400,00 eurot. Arvestades, et maksete aluseks kasutatud arvete sisu ei vastanud tegelikkusele O. Suti enda juhistel, oli ta teadlik arve võltsitusest. Kuna O. Suti eesmärk oli võltsitud arve alusel saada kasutada OÜ X varasid summas 5640,00 eurot, on tuvastatud tema käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus.
19.Samuti süüdistati O. Sutti selles, et tema kasutas KT poolt võltsitud 31. juuli 2019. a arvet 1260 summas 1698 eurot, lastes KTl esitada selle 14. augustil 2019 OÜ X raamatupidamisele. Samuti kinnitas K. Rossman arve õigsust, misjärel arve alusel teostati 29. augustil 2019 makse OÜ P pangakontole summas 1689 eurot. Arvestades, et makse aluseks kasutatud arve 1260 sisu ei vastanud tegelikkusele O. Suti enda juhistel, oli ta teadlik arve võltsitusest. Kuna O. Suti eesmärk oli võltsitud arve alusel saada kasutada OÜ X varasid summas 1698 eurot, on tuvastatud tema käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Ott Suti süüdistus KarS § 4023 lg 1 järgi
20.O. Sutti süüdistati selles, et ta töötas OÜ-s X alates 28. juunist 2010 arendusjuhina, kes tegeles muuhulgas OÜ-sse X tööjõu värbamise ja töö kontrollimisega. O. Sutti kohustuseks oli selle valdkonna arvete esmane kontroll ja õigsuse kinnitamine, misjärel toimus teenuse eest esitatud arvete tasumisele suunamine. O. Sutt sõlmis OÜ X nimel arendusjuhina 11. märtsi 2019 Q OÜ-ga teenuse osutamise koostöölepingu nr 1-03-2019, mille kohaselt osutati OÜ-le X tööteenust. Alates 1. aprillist 2019 on Q OÜ juhatuse liige OP. Viimase kaudu esitati OÜ-le X prügilas ehitusjäätmete sorteerimise teenuse eest järgmised Q OÜ arved: -
3. mai 2019. a arve 190003 summas 3451,00 eurot, tasumise tähtaeg 17. mai 2019;
-
31. mai 2019. a arve 190016 summas 476,00 eurot, tasumise tähtaeg 7. juuni 2019; 31. mai 2019. a arve 190017 summas 571,20 eurot, tasumise tähtaeg 7. juuni 2019.
21.Kuigi arvete tasumise tähtajad olid saabunud, siis OÜ X ei maksnud saadud teenuste eest. O. Sutt teatas 6. juunil 2019 OPle tasumise keeldumisest OÜ X juhatuse liikme K. Rossmani poolt, sh nõudes viivisarve tühistamist ning arve vähendamist OÜ-l X töölistega tekitatud probleemide tõttu. OÜ X raamatupidamises on kajastatud kreeditarve 190016 summas 470 eurot. Seega jäid tasuda arved 190003 ja 190017, mille osas O. Sutt nõudis summa vähendamist 1000 eurot, kuna enne K. Rossman arvete tasumisega nõus ei ole. OP ei
20(66)
soovinud arveid muuta ja pakkus välja, et kui O. Sutt korraldab arvete tasumise, annab ta ise O. Suttile 500 eurot „kohvi jaoks või millekski selleks“. O. Sutt nõustus sellega, lubas raamatupidamises asjad ära rääkida ja võttis ühendust nii K. Rossmani kui raamatupidajaga, teatades, et arve 190003 võib tasuda. OÜ X poolt tasuti see arve 7. juunil 2019. Küll aga ei olnud O. Sutt nõus suunama tasumisse enne 500 euro saamist arvet 190017. Nimetatud arve tasus OÜ X 5. juulil 2019, s.o pärast OP kohtumist O. Sutiga Pärnus Papiniidu 8 asuvas Kaubamajaka parklas 2. juulil 2019, mil OP andis viimasele üle nõutava 500 eurot.
22.Seega andis OP O. Sutile 500 eurot selle eest, et viimane kasutaks ära oma pädevust ja korraldaks OÜ Q esitatud arvete 190003 ja 190017 tasumise nii, et OÜ X juhtkond jätaks esitamata nõude vähendada tekkinud probleemide tõttu teenuse eest esitatud summat. OP kui juhatuse liikme tegevuse eesmärk 500 euro andmisel oli see, et OÜ-le Q laekuks kogu tehingute summa, s.o 3451 eurot ja 571,20 eurot. Arvestades, et OP saadud vastuteeneks oli esitatud arvete täielik tasumine OÜ X poolt, tegutses ta OÜ Q huvides.
23.O. Sutt, nõustudes 500 euro eest OP huvidest lähtuvalt tegutsema, kasutas ära talle antud pädevust OÜ-s X ja andis pärast 500 eurot lubamist OP poolt 7. juunil 2019 K. Rossmanile teada, et arve 190003 võib tasuda ning pärast 500 eurot kättesaamist korraldas arve 190017 tasumise. Selliselt oli O. Sutti poolt OÜ-le Q täies ulatuses arvete eest tasumise korraldamine OP poolt tasustatud teene. O. Sutt oma tegevusega teadlikult ja tahtlikult rikkus enda töölepingus sätestatud kohustust informeerida tööandjat igast töötajale teadaolevast töövõi lepingudistsipliini rikkumisest ning majanduslikult kahjulikust tegevusest või toimingutest tööandja juures. Samuti võttes vastu altkäemaksu, rikkus O. Sutt OÜ X mainet, mille hoidmise kohustus tuleb temaga sõlmitud ametijuhendist. Maakohtu otsus
24.Pärnu Maakohtu 4. mai 2023. a otsusega mõisteti K. Rossman õigeks süüdistuses KarS § 2172 lg 1 järgi osas, mis puudutab K. Rossmani 29. juunil 2016 allkirjastatud volituse alusel R. J ja MJ poolt OÜ X nimelt lepingute sõlmimist OÜ-ga S ja kahe R. J prügiveoga seotud arvete tühistamist kogusummas 703,06 eurot. Sama otsusega mõisteti O. Sutt õigeks süüdistuses KarS § 2172 lg 1 – § 22 lg 3 järgi osas, mis puudutab R. J prügiveoga seotud arvete tühistamist. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et need teod ei moodustanud jätkuvat tegu OÜd K puudutava teoga, mistõttu ei ole nende puhul täidetud KarS § 217 2 lg 1 tunnus „suur varaline kahju“.
25.K. Rossman tunnistati süüdi KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 2, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Samuti tunnistati K. Rossman süüdi KarS § 2172 lg 1 järgi osas, mis puudutab tehinguid OÜ-ga K ja mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust. Lisaks tunnistati K. Rossman süüdi KarS § 300 1 lg 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti K. Rossmanile liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. Kohaldades KarS § 68 lg 1 arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 15. oktoober 2019 – 6. november 2019, s.o 23 päeva. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti kandmata karistuse osa, s.o 2 aastat 5 kuud 7 päeva vangistust tingimisi täitmisele pööramata, kui K. Rossman ei pane 3 aasta pikkuse
21(66)
katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.
26.O. Sutt tunnistati süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 – § 22 lg-te 1 ja 3, § 344 lg 1 – § 22 lg-te 1 ja 2 ning § 345 lg 1 järgi. KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. Samuti tunnistati O. Sutt süüdi KarS § 217 2 lg 1 – § 22 lg-te 1 ja 3 järgi osas, mis puudutab tehinguid OÜ-ga K ning mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Lisaks tunnistati O. Sutt süüdi KarS § 3001 lg 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust. Veel tunnistati O. Sutt süüdi KarS § 4023 lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti O. Sutile liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 15. oktoober 2019 – 6. november 2019, s.o 23 päeva. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti kandmata karistuse osa, s.o 1 aasta 11 kuud 7 päeva päeva vangistust tingimisi täitmisele pööramata, kui O. Sutt ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.
27.Kannatanu OÜ X tsiviilhagi rahuldas kohus järgmiselt: • O. Sutilt ja K. Rossmanilt mõisteti solidaarselt välja ebasoodsatel tingimustel lepingute sõlmimisega tekitatud kahju 98 176,10 eurot ja kolme võltsitud arve maksmisega tekitatud kahju 4 700 eurot ning viivis alates hagi esitamisest 19. juulil 2021 kuni 4. maini 2023 summas 16 887,21 eurot ning alates 5. maist 2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1
2.lauses sätestatud määras; • O. Sutilt, K. Rossmanilt ja R. Jlt mõisteti solidaarselt välja ebaõige väljamaksega tekitatud kahju 271,25 eurot ning viivis alates hagi esitamisest 19. juulil 2021 kuni 4. maini 2023 summas 44,53 eurot ning alates 5. maist 2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras; • K. Rossmanilt mõisteti välja alusetute transporditeenuste tasumisega tekitatud kahju 14 570 eurot, OÜ X vara arvelt kolmandatele isikutele osutatud teenuste eest tasumisega tekitatud kahju 4 797,13 eurot ja OÜ X vara enda kasuks pööramisega tekitatud kahju 133,50 eurot. Samuti mõisteti välja viivis alates hagi esitamisest 19. juulil 2021 kuni 4. maini 2023 summas 2777,39 eurot ning alates 5. maist 2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras; • K. Rossmanilt mõisteti välja E -iga kahjuliku kokkuleppe sõlmimise ja OÜ X vara arvelt väljamaksete tegemisega 97055,32 eurot ning viivis alates hagi esitamisest
9.novembril 2022 kuni 4. maini 2023 summas 4913,90 eurot ning alates 5. maist 2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõige 1 2. lauses sätestatud määras.
28.Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt jättis kohus seoses õigeksmõistmisega KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata kannatanu haginõuded, s.o O. Sutti, K. Rossmani ja R. J vastu solidaarselt arvete tühistamisega tekitatud kahju 585,89 euro ja ebaõige väljamaksega tekitatud kahju 271,25 euro nõudes ning K. Rossmani ja R. J vastu solidaarselt OÜ X vara
22(66)
arvelt kolmandatele isikutele osutatud teenuste eest tasumisega tekitatud kahju 3457 euro nõudes.
29.Seoses K. Rossmani süüditunnistamisega KarS § 3001 lg 2 järgi mõisteti talt KarS § 831 ja § 84 alusel 37 242,11 eurot. Seoses O. Suti süüditunnistamisega KarS § 300 1 lg 2 järgi mõisteti talt KarS § 831 ja § 84 alusel 66 877,84 eurot. Samuti lahendati kohtuotsusega menetluskuludega ja asitõenditega seonduvat. Prokuratuuri apellatsioon
30.Prokuratuuri apellatsioonis palutakse tühistada maakohtu otsus osas, milles K. Rossman ja O. Sutt mõisteti KarS § 2172 lg 1 järgi õigeks R. J ja OÜ-d S puudutavates tegudes ja jäeti kannatanu tsiviilhagi selles osas läbi vaatamata. Prokuratuur taotleb uue otsuse tegemist, millega mõista süüdistatavad selles osas süüdi, rahuldada tsiviilhagi ja jätta menetluskulud K. Rossmani ja O. Sutti kanda. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt süüdistatavate tegevus, millega pidevalt kahjustatakse enda otsustega kannatanu huve, eelistades isiklikke huve äriühingu omadele ja kasutades selleks ära saadud õiguspädevust, on käsitatav karistusõiguslikult ühe jätkuva teona. Kui süüdistatavad otsustasid rikkuda hoolsus- ja lojaalsuskohustust, ei mõjuta nende teo terviklikkusele antavat hinnangut asjaolu, et tegutseti erinevate isikute huvides. Seega maakohus jättis põhjendamatult summeerimata KarS § 2172 lg 1 järgi süüks arvatud kuriteo koosseisulise tagajärje tuvastamisel kahju summad, kohaldades sellega ebaõigesti materiaalõigust. Prokuratuur ei taotle suulist menetlust. O. Suti kaitsja vastus prokuröri apellatsioonile
31.Kaitsja vaidleb apellatsiooni rahuldamisele vastu. Prokuratuur ei ole näidanud, et K. Rossmanil või O. Sutil olnuks tahtlus jätkuva süüteo toimepanemiseks. Samuti ei esine väidetavate süütegude puhul Riigikohtu praktikas nõutavat sarnasust. Lisaks ei ole igal juhul põhjendatud O. Suti süüdistus R. J ja OÜ-ga C seotud osas, kuivõrd O. Sutt täitis endast kõrgemal positsioonil asuva nõukogu liikme korraldust ning selle nõukogu liikme korralduse aluseks olevad asjaolud tingisid arvete tühistamise põhjendatuse. Seejuures ei olnud arvete tühistamine tavapäratu, mistõttu ei tekitanud ainuüksi arve tühistamine O. Sutis kahtlust, et tegemist ei ole korrektse käitumisega. Maakohus ei ole rikkunud materiaalõigust, mõistes O. Suti selles teos õigeks ja prokuröri apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. K. Rossmani kaitsja vastus prokuratuuri apellatsioonile
32.Kaitsja taotleb jätta prokuratuuri apellatsioon läbi vaatamata kui ilmselt põhjendamatu. Kaitsja ei pea apellatsioonis esitatud üldistele argumentidele otsima konkreetseid vastuväiteid ning ringkonnakohus ei pea kohtumaterjalide hulgast otsima konkreetseid asjaolusid (teo jätkuvus on seotud tehioludega), mida prokuratuur ei ole oma apellatsioonis välja toonud. Kannatanu OÜ X apellatsioon
33.Kannatanu OÜ X apellatsioonis palutakse tühistada maakohtu otsus osas, milles K. Rossman ja O. Sutt mõisteti õigeks süüdistuses KarS § 217 2 järgi ja sellega seoses jäeti kannatanu tsiviilhagi osaliselt läbi vaatamata. Samuti palutakse tühistada maakohtu otsus osas, millega jäeti osaliselt rahuldamata (summas 30 243,9 eurot) OÜ X tsiviilhagi O. Suti ja
23(66)
K. Rossmani vastu OÜ-ga K ebasoodsatel tingimustel lepingute sõlmimisega tekitatud kahju väljanõudmises. Lisaks palutakse tühistada otsus osas, milles jäeti rahuldamata OÜ X nõue kriminaalmenetluses tekkinud menetluskuludelt viiviste väljamõistmiseks ja mõisteti KrMS § 182 lg 3 alusel välja OÜ-lt X K. Rossmani valitud kaitsja tasu katteks 1 636,61 eurot ja O. Sutti valitud kaitsja tasu katteks 3 008,02 eurot. Apellant taotleb uue otsuse tegemist, millega mõista süüdistatavad süüdi kogu süüdistuse mahus ja rahuldada kannatanu tsiviilhagi täies ulatuses, samuti lahendada menetluskulud. Kannatanu apellatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
34.Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, kuna K. Rossmani ja O. Suti KarS §
217 järgi kvalifitseeritud tegevus on käsitatav jätkuva teona. Alternatiivselt pidi maakohus iseseisvalt kontrollima, kas need teod võiksid olla kvalifitseeritavad omastamisena (KarS § 201). KarS §-de 2172 ja § 201 koosseisuelemendid on osaliselt kattuvad. Lisaks eeldab KarS § 2172 otsesõnu, et puuduks KarS §-s 201 sätestatud süüteokoosseis. Kuna OÜ-ga S seotud teo puhul kannatanu vara 4 148,43 eurot kanti ebaseaduslikult üle kolmandale isikule ning nn R. J prügiarvete tühistamise juhul loobuti ebaseaduslikult nõudeõigusest kolmanda isiku kasuks, siis täidavad need teod KarS § 201 koosseisu. Kuna maakohus eksis materiaalõiguse kohaldamisega ja mõistis ekslikult K. Rossmani ja O. Sutti õigeks R. J ja OÜ-ga S seotud tegudes, siis jättis kohus ebaõigesti läbi vaatamata kannatanu tsiviilhagi. Apellant ei nõustu maakohtu järeldusega, et tehingutes OÜ-ga K tuli lähtuda klientide keskmisest vastuvõtuhinnast, mis arvestaks nii suurte kui ka väikeste ettevõtjatega sõlmitud kokkulepetega. Kannatanu hinnangul pidanuks maakohus põhjendatud jäätmete vastuvõtmise hinna määramisel lähtuma kohtuteesides välja toodud H OÜ ja OÜ P hinnast. Keskmise hinna arvestamisel ei tohtinud maakohus arvesse võtta OÜ K hindu. Lisaks tuleb arvestada, et maakohus tugines keskmise hinna arvestusel vaid n-ö „top klientide“ andmetele (kuni 10 suurimat klienti), samas kui tegelike klientide arv oli sadades.
35.Maakohus, jättes kannatanu menetluskulude viivisenõude rahuldamata, tugines Riigikohtu 20. aprilli 2015. a otsuse nr 3-1-1-23-15 p-le 78. Kannatanu hinnangul on maakohtu viidatud kohtulahend asjakohatu, sest kannatanu ei esitanud avalik-õiguslikku nõudeavaldust. Tsiviilhagiga seotud menetluskulude puhul kohaldub TsMS § 177 lg 4, mis rakendub ka kriminaalmenetluses. Maakohus kohaldas materiaalõigust ebaõigesti ja maakohtu otsus kuulub selles osas tühistamisele. Kannatanu ei taotle suulist menetlust. O. Suti kaitsja vastus kannatanu esindaja apellatsioonile
36.Kaitsja esitas vastuse kannatanu esindaja apellatsioonile, milles palub jätta OÜ X apellatsioon rahuldamata ja süüdistatava menetluskulud OÜ X kanda. Vastuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
37.Süüdistuses KarS § 2172 järgi kvalifitseeritud teod ei ole käsitatavad ühe jätkuva teona. OÜ X leiab ekslikult, et R. J ja OÜ C arvete tühistamist puudutavas osas võiks tegemist olla omastamisega. Tegemist ei olnud vara enda või kolmandate isikute kasuks pööramisega. Kui ringkonnakohus peaks leidma, et maakohtu käsitlus ei ole õige, tuleb O. Sutt siiski õigeks mõista tulenevalt 19. mail 2022 kohtuistungil tsiviilkostja R. J antud selgitustest päikesepargi projekti konteinerite tellimise ja taaskasutatava materjali ladustamise kohta. Kuivõrd 24(66)
maakohus mõistis O. Suti vastavas teos õigeks, ei olnud võimalik maakohtul rahuldada vastavas osas ka OÜ X tsiviilhagi.
38.OÜ X tsiviilhagi osas seoses tehingutega OÜ-ga K ei ole apellandi hinnangul võimalik nõustuda maakohtu käsitlusega kahju ulatuse arvestamisel, lähtudes keskmistest hindadest. OÜ X ja maakohus leidsid erinevad viisid, mille alusel arvutada välja OÜ K jäätmete õiglane hind, kuid mõlemad on seejuures arvutamise meetodiga eksinud. OÜ-ga K sõlmitud hinnakokkulepped ei olnud majanduslikult kahjulikud, vaid OÜ-le X hoopis majanduslikult soodsad. Hinnakokkulepe OÜ-ga K võimaldas oluliselt laiendada OÜ X tööpiirkondi ja oli tingitud ka objektiivsest asjaolust, et OÜ K jäätmete kvaliteet oli keskmisest parem. Samuti olid kokkulepete osaks ka OÜ X jaoks soodsatel tingimustel sõlmitud rasketehnika seadmete ja sõidukite rendilepingud ja OÜ K tööjõu rendilepingud.
39.Maakohus jättis korrektselt rahuldamata OÜ X viivisenõude menetluskuludelt ja mõistis välja K. Rossmani ja O. Suti tasud. Menetluskulud apellatsioonimenetluses palub kaitsja jätta OÜ X kanda. O. Suti kaitsja apellatsioon
40.Kaitsja apellatsioonis palutakse tühistada maakohtu otsus osas, milles O. Sutt tunnistati süüdi KarS § 2172 lg 1 - § 22 lg 1 ja 3 järgi (tehingud OÜ-ga K); KarS § 201 lg 2 p 1 – § 22 lg 1 ja 3, KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 1 ja 2, KarS § 345 lg 1, KarS § 3001 lg 2 ja KarS § 4023 lg 1 järgi. Mõista O. Sutt tühistatud osas õigeks ja jätta OÜ X tsiviilhagi O. Suti vastu rahuldamata. Alternatiivselt taotleb apellatsiooni esitaja saata asi uueks arutamiseks Pärnu Maakohtule teises kohtukoosseisus. Kaitsja palub mõista Eesti Vabariigilt O. Sutti kasuks välja menetluskulud apellatsioonimenetluses summas 6 990 eurot (sh käibemaks). Apellatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
41.Omastamisele kaasaaitamise (süüdistus KarS § 201 lg 2 p 1 – § 22 lg 3 järgi) süüdistuses on maakohus kohaldanud valesti materiaalõigust ja rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust. O. Suti tegu, s.o arvete kinnitamine, ei küüni kaasaaitamiseni. Samuti jättis maakohus põhjendamatult ebausaldusväärsena kõrvale tunnistaja MK ütlused, mis kinnitavad asjakohaste tööde tegemist. Töö tegemise asjaolusid kinnitavad ka tunnistaja MT ütlused. Maakohus ei võtnud põhjendamatult arvesse tunnistaja MK selgitusi selle kohta, et tal on probleemid alkoholiga ja ta oli kohtueelse menetluse ajal tihti alkoholijoobes, mistõttu ei osanud ta tol ajal ka ütlusi anda. Tegemist on usutava väitega. Kokkuvõttes on tõendatud, et MK tegi töid X OÜ teenindusplatsil. Samuti on tõendatud, et MK tegi töid X OÜ sorteerimisliinil, seega on tehtud ka tööd, mis on kajastatud arvel nr 1910. Seda kinnitavad nii MK kui ka MT ja RR ütlused.
42.Samuti jättis maakohus põhjendamatult vastuolu tõttu kohtueelses menetluses antud ütlustega kõrvale süüdistatava K. Rossmani ütlused selle kohta, et tema esimene kokkupuude MKga toimus siis, kui Raba tn 39 kinnistul tehti kraavitöid ja paigaldati truupe X OÜ ülesandel. K. Rossmani 29. oktoobril 2019 kohtueelses menetluses antud ütlused on lubamatu tõend, kuna vastuolus KrMS § 45 lg 2 p-ga 4 ei osalenud ülekuulamisel kaitsja ja K. Rossmanil ei olnud võimalik kontrollida protokollis kajastatud ütluste õigsust. 25(66)
43.Samuti ei ole maakohus O. Sutti süüdimõistmisel põhjendanud, millistel kaalutlustel ei ole ta R. J ja K. Rossmani ütlustega lugenud tõendatuks asjaolu, et R. J kasutuses olnud sõiduk lõhuti ära X OÜ-s ja X OÜ vastutas temale tekkinud kahju eest. P OÜ arve nr 1260 selgitusega „reduktor ja liini tugirull“ ja Sampo Ehitus OÜ arve nr 1921 ei ole seotud R. J auto remondiga. Järelikult on asjakohatu väita, et selle sõiduki remondikulude kandmine on käsitatav omastamisena.
44.Samuti ei ole kaitsja hinnangul nõuetekohaselt tuvastatud asjaolu, et O. Sutt oleks kihutanud SR ja KT KarS 344 lg 1 sätestatud süüteokoosseisu toimepanemisele. Maakohus ei ole tuvastanud, kelle juhendamisel koostas SR OÜ G arved nr 1904, 1906 ja 1910, mistõttu on maakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Arve nr 1260 osas ei ole tõendatud selle seos R. J auto remondiga. Mõistes O. Sutti süüdi vastuolulise otsusega, kus on jäetud tuvastamata süüdistuse seisukohalt oluline asjaolu, rikkus maakohus põhjendamiskohustust KrMS § 339 lg 2 mõttes.
45.O. Suti teo osas, mida on süüdistuses käsitatud usalduse kuritarvitamisele kaasaaitamisena (süüdistus KarS § 2172 lg 1 – § 22 lg-te 1 ja 3 järgi) kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust.
46.Varaks ei saa pidada kannatanu pelka lootust, et tema vara tulevikus suureneb. Käesoleval juhul ei ole võimalik tuvastada, et OÜ-l X olnuks võimalik täiendavat tulu saada. K. Rossman selgitas kohtuistungil, et kui X OÜ oleks kohaldanud K OÜ-le kõrgemaid hindu, oleks K OÜ oma jäätmeid pakkunud hoopis X OÜ konkurentidele. Keskmisest hinnast lähtumine eeldab, et ei ole põhjendatud madalama hinnaga müük. OÜ X ei ole väidetava usalduse kuritarvitamise tulemusena varast ilma jäänud, vastupidi, OÜ K tõi OÜ-sse X jäätmeid, tasus nende eest ning OÜ X sai nende eest omakorda tulu. Asjaolu, et OÜ-le K kohaldatav hinnakiri oli keskmisest hinnast mõnevõrra madalam, on kriminaalasjas juba varasemalt põhjendatud seoses K OÜ poolt hangitavate jäätmete kvaliteedi, taaskasutuse ulatuse ning pooltevahelise koostöö olemusega. Kaitsja ei saa nõustuda ka maakohtu käsitlusega sellest, et käesoleval juhul on tekitatud OÜ-le X otsene varaline kahju, kuivõrd OÜ X on jäänud ilma õigusest saada jäätmete eest õigustatud tasu ja selle võrra on suurenenud OÜ K vara, mis seisneb säästetud kuludes.
47.Seoses segaolmejäätmetega on maakohus selgitanud, et kannatanu tabelist nähtub, et segaolmejäätmete osas olid Ragn-Sells AS ja Eesti Keskkonnateenused AS aastatel 2016 – 2019 sisendkäibe järgi kannatanu kõige olulisemad lepingupartnerid, millest tingituna olid nendega kokkulepe madamala hinna kohaldamiseks (vt p 20.1). Ragn-Sells AS ja Eesti Keskkonnateenused AS tarnisid kohaliku omavalitsusega sõlmitud riigihankelepingu alusel olmejäätmete koodiga inimeste kodudes tekkivat olmejäätmeid. K OÜ seevastu n-ö igapäevaseid olmejäätmeid ei kogunud, vaid K OÜ kaudu oli võimalik endale tellida konteiner kodu-, suvila- ja kontorikoristuse jäätmete jaoks, näiteks kui korteriühistu korraldas koristustalguid, toimusid garaažikoristused, kontorite koristused vms. Arusaadavalt on tegemist täiesti erineva sisu ja koostisega jäätmetega, viimati nimetatud jäätmete hulgas on suurel hulgal käsitsi sorteeritavat ja kõrge taaskasutusväärtusega materjali, riigihankelepingu alusel hangitud jäätmete seas on aga tavapärane kodus tekkiv jääde, kus olmeprügi on
26(66)
segunenud toidujäätmetega, see haiseb ja seda ei ole võimalik taaskasutada, isegi kui see sisaldab mingil määral taaskasutatavat materjali (näiteks toidujäätmetega määrdunud pappi ei ole võimalik taaskasutada); kuigi neid antakse üle sama koodiga.
48.Lisaks Ragn-Sells AS-le ja Eesti Keskkonnateenused AS-le on maakohus võrrelnud OÜ-d K Kudjape Ümberlaadimisjaam OÜ-ga (vt p 20.1-20.4), mis on Saaremaal olmejäätmete K, kellel on sama tekkega jääde, mis Ragn-Sells AS-l ja Eesti Keskkonnateenused AS-l ehk n-ö kodumajapidamisest pärinev igapäevane jääde, mida ei ole võimalik OÜ K poolt hangitava segaolmejäätmega võrrelda. Täiendavalt on maakohus toonud välja ka Eliitvedu OÜ, H OÜ, Käitlus OÜ ja Marico Metall OÜ, mille puhul ei ole tarnitavate segaolmejäätmete maht K OÜ poolt tarnitud jäätmete mahuga võrreldav. Kuigi P OÜ poolt tarnitavate jäätmete maht on OÜ K poolt tarnitavate jäätmetega võrreldav, on maakohus korrektselt märkinud, et jäätmete koostis ei olnud võrreldav. K OÜ-ga kõige sarnasema koostisega jäätmeid (kuigi väiksemas mahus) tarnis OÜ-le X Maasi Jäätmehoolduse OÜ, kellele kohaldati 2016. aastal hinda 32 eurot/tonn, mis on võrreldav OÜ-ga K kokkulepitud hindadega. Nimetatud ettevõtet ei ole maakohus oma analüüsis üldsegi käsitlenud.
49.Veelgi enam, arvestades, milline oli Ragn-Sells AS, Eesti Keskkonnateenused AS, Kudjape Ümberlaadimisjaam OÜ ning P OÜ poolt tarnitavate jäätmete osakaal segaolmejäätmete seas, isegi kui keskmise hinna aluseks võtmine kahju arvestamisel võiks olla asjakohane (mida ta ei ole), siis ei saaks võrrelda OÜ-le K kohaldatud hindu eelnimetatud ettevõtetega kokkulepitud hindadega, sest tegemist on täiesti erineva tekkega jäätmetega. Samas on nende jäätmete osakaal niivõrd suur, et nende lisamisel võrdlusesse läheb arvestus OÜ K kahjuks tasakaalust välja.
50.Maakohus leidis, et OÜ X kahjuna on käsitatav vahendustasu, mille K OÜ sai endale klientidelt kõrgemat hinda küsides (vt p 22). Käesolevas asjas ei ole uuritud tõendeid selle kohta, kas ja millist vahendustasu OÜ K oma klientidelt üldsegi küsis. See ei ole ega pole kunagi olnud kahju arvestamise aluseks ning ka lahendis endas on maakohus kahju hindamisel lähtunud keskmist hinda ületavast hinnast. Samuti on asjakohatu maakohtu etteheide selle kohta, et OÜ K on teeninud kasumit SV OÜ-lt saadavate jäätmete vahendamise eest (vt p 24.1). Tegemist on K OÜ kliendiga. Nimetatud tegevuse osas etteheidete tegemine kriminaliseeriks ärimudeli, kus tooteid ja teenuseid vahendatakse alltöövõtjate ja teiste ühingute kaudu.
51.Maakohus rõhutas, et madalat vastuvõtuhinda tuleb kohtu hinnangul käsitada kannatanule tekitatud kahjuna, kuivõrd OÜ X põhikirja järgi on tegemist kasumit taotleva ettevõtjaga, mistõttu arvestati hinna määramisel, et saadakse piisavalt rahavoogusid äriühingu majandamiseks ja tulu teenimiseks. Loomulikult olnuks X OÜ vara suurem, kui ta oleks küsinud oma klientidelt suuremat hinda, aga see ei tähenda, et olemasolevad hinnakokkulepped olid ebaseaduslikud või X OÜ jaoks kahjumlikud. Kui X OÜ küsinuks liiga suurt hinda, oleksid kliendid pöördunud teiste teenusepakkujate juurde ning X OÜ vara (või käive) oleks olnud oluliselt väiksem.
27(66)
52.O. Suti 17. septembri 2019 e-kirjast K. Rossmanile «Hindade korrigeerimised» nähtub, et klientidele pakutavad hinnad sõltuvad sellest, milline on taaskasutuse väljund mingile jäätmele ning milline on konkreetse jäätmete tarnija jäätmete kvaliteet. Põhjus, miks 2019. aastal OÜ K jäätmete vastuvõtu hindu tõsteti, seisnes selles, et mitmetel teistel tootjatel on hindu tõstetud ning seetõttu peaks ka OÜ-le K tegema hinnakorrektuure.
53.OÜ X pikaaegse nõukogu liikme tunnistaja ER ütlustest nähtub, et oluline on eristada mahupõhist ja kvaliteedipõhist hinda. Viimastel aastatel oli ehitusjäätmete sorteerimine suure kasvuga ja olmejäätmete osakaal on väga suur. Tunnistaja ML selgitas, et segaolmejäätmed ja segaehitusjäätmed olid perioodil 2016-2019 X OÜ jaoks prioriteetsed. Tunnistaja AV andis ütlusi selle kohta, et kuigi jäätmetel võib olla üks kood, ei tähenda see, et jäätmeliik on ühe ja sama koostisega. Mida rohkem on taaskasutatavaid materjale (plastik, metall, puit) koormas, mida ei pea ladestama ja mille pealt ei pea tasuma keskkonnatasu, seda soodsam on hind. Tunnistaja MP selgitas, et tema arusaamist mööda sõltus klientide kokku lepitav erihind jäätmete kvaliteedist: kas jäätmeid sai taaskasutada või läksid need otse mäkke. OÜ K ei olnud ainuke, millele pakuti n-ö põhihinnakirjast madalamat hinda, selliseks oli ka nt G OÜ ja teised ettevõtted, kellel oli hind 30 euro ringis.
54.Veel 2020. aasta alguses sõlmis OÜ X uus juhtkond uue lepingu G Grupp OÜ-ga, millel on sama juhatuse liige kui OÜ-l K, mille kohaselt oli ehitusjäätmete hinnaks 39 eurot, s.t sama hind, mis oli K OÜ-ga 2019. aastal sõlmitud lepingujärgne hind. Eeltoodu kinnitab ka X OÜ uue juhtkonna hinnastuse loogikat jäätmete kvaliteedist lähtuvalt, muul juhul oleks rakendatud hinnakirjajärgset väravahinda või minimaalset soodustust, kui materjal ei ole hea.
55.Tunnistaja RR kirjeldas, et OÜ H ehitusjäätmete kvaliteet ei olnud hea ning võimalusel saadeti see otse mäkke. Seda põhjusel, et H OÜ on tootmisettevõte ning jäätmed olid eelnevalt sorteeritud. K OÜ jäätmeid see-eest sorteeriti, vähem tuli neid saata liinile, enamasti sorteeriti käsitsi. Võrreldes samalaadsete klientidega olid K OÜ koormad hea kvaliteediga. K OÜ jäätmed olid tunnistaja sõnul vaieldamatult väärtuslikumad, sest jääde tuleb otse kliendi konteinerist ja seda ei ole eelnevalt sorteeritud. Tunnistaja selgitas, et H OÜ on tootmisettevõte, mis teeb maju. Kui jäätmete seas oli puitu, oli tegemist väikeste klotsidega ja väheses koguses, seal oli pahtliämbreid, liimi- ja värviämbreid, mis on määrdunud ehk mida ei saa taaskasutada. Tunnistaja võrdles K OÜ poolt toodavate ehitusjäätmete kvaliteeti Eesti Keskkonnateenused OÜ, AS RagnSells, GemiFin OY, Destaclean Oy, Maasi Jäätmehooldus OÜ, G, Käitlus OÜ, EliitVedu OÜ, Kudjape Ümberlaadimisjaam poolt toodavate ehitusjäätmete kvaliteediga ning iga näite puhul leidis tunnistaja, et K OÜ poolt toodavate jäätmete kvaliteet on parem, lisades, et K OÜ jäätmed olid head jäätmed.
56.Tunnistaja RL selgitas, et erinevad kliendid võivad tuua erineva kvaliteediga prügi. Prügi jäätmeliik on tekkepõhine ning see, mis seal tegelikult tekib, s.t mis on selle sisu, on väga erinev. Erinevate klientide puhul võib ka hind olla erinev isegi sama jäätmekoodi lõikes ning hind määratakse ikkagi sisu, mitte koodi järgi. Kõige kulukam on ladustada jäädet
28(66)
mäkke, mida rohkem saab taaskäidelda, seda madalam on hind. OÜ X pikaajaline nõukogu liige R. J selgitas, et nõukogu oli juhatuse jaoks jäätmete kokkuostuhinnad n-ö „vabaks lasknud“ ja juhatusel oli luba määratleda ise hindasid vastavalt situatsioonile. Samas OÜ K osas leidis R. J, et kuigi hinnad olid madalamad, oli kasum tõusnud, mistõttu oli tegemist ainuõige otsusega.
57.G AS tarnitavate jäätmete puhul jaatas maakohus soodsama hinna rakendamise vajalikkust, tuginedes asjaolule, et nimetatud jäätmed on keskmisest kõrgema kvaliteediga (vt p 20.1), kuid K OÜ puhul on kohus selle võimaluse kõrvale jätnud, kuigi jäätmete hea kvaliteedi osas on esitatud mitmeid tõendeid.
58.Kahju arvestamisel ei võtnud maakohus arvesse X OÜ ja K OÜ tehingute komplekssust. Tunnistaja RM ütluste kohaselt oli X OÜ jaoks kasumlik, et OÜ K rentis neile tehnikat ja tööjõudu, mida neil endal ei olnud. Tegemist oli vastastikuse abistamisega. OÜ X ja OÜ K vahel sõlmiti mitmeid lepingud, mille eest esitati OÜ-le X arveid kogusummas
426,58 eurot (vt 23. novembri 2021. a vaatlusprotokoll, 2021. a detsembri materjal, lisa 1, tl 6-18), sh heakorratööde teenusleping, sorteerimis- ja abitööde teostamise leping, ehitus- jm jäätmete sorteerimise leping, samuti mitmeid sõidukite rendilepinguid ning rasketehnika rendilepinguid.
59.Maakohus tugines väidetava turuhinna tuvastamisel lubamatule tõendile. Süüdistatavate poolt väidetav kahju tekitamine on prokuratuuri poolt tõendatud tabeliga, kus on võrreldud OÜ-le K pakutud erihindu teistele klientidele pakutud erihindade ja nende kogustega. Nimetatud tõendi lõi OÜ X ehk kannatanu töötaja ML, kes selgitas kohtuistungil, et ta vaatas tabelis klientidele, nende käibele ja kogusele peale ning otsustas ise, millised teised kliendid vastavasse tabelisse panna. ML poolt loodud tõend oli aluseks väidetava usalduse kuritarvitamise tulemusena tekkinud kahju suuruse hindamisel. Kahju olulisus on KarS § 2172 sätestatud süüteokoosseisu element ning seega on lubamatule tõendile tuginedes kohtu siseveendumus saanud mõjutada väga olulisel määral ning sellest tingituna võis tekkida põhjendamatu kohtuotsus.
60.Kokkuvõttes rikkus maakohus põhjendamiskohustust ja hindas tõendeid valesti, kuivõrd ta
ei
ole
põhjendanud,
miks
ta
leidis,
et RR,
K. Rossmani
ja
RM ütlused ei ole usaldusväärsed (vt p 19.1-19.2). Maakohus ei andnud õiget hinnangut asjaoludele, mis kinnitavad OÜ-le K pakutava hinna mõistlikkust, rikkudes sellega kriminaalmenetlusõigust.
61.Toimingupiirangu rikkumise episoodis (süüdistus KarS § 3001 lg 1 ja 2 järgi) kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust KarS § 288 lg 1 ja KVS § 2 lg 2 tähenduses, kuna O. Sutt ei vasta ametiisiku mõistele või vähemalt oli selles osas keelueksimuses. Maakohus rikkus ka kriminaalmenetlusõigust. Esmalt ei ole maakohus põhjendanud seda, miks ta ei ole pidanud JN ütlusi usaldusväärseks. Teiseks O. Sutt mõisteti süüdi vastuolulise süüdistuse pinnalt. Ühest küljest on O. Sutile esitatud süüdistus KarS § 300 1 sätestatud kuriteo, st toimingupiirangu rikkumise, toime panemise eest. Toimingupiirangu rikkumise objektiivne koosseis eeldab, et kuriteo on toime pannud ametiisik. Teisest küljest on O. Sutile esitatud 29(66)
süüdistus KarS § 4023 sätestatud kuriteo, s.t altkäemaksu võtmise eest erasektoris. Nimetatud kuriteokoosseis eeldab, et teo on pannud toime isik, kes ei ole ametiisik, altkäemaksu võtmine ametiisiku poolt on reguleeritud KarS §-s 294.
62.Maakohus on tõenditest ebaõigesti järeldanud, et K OÜ ja X OÜ ning P OÜ ja X OÜ vaheliste lepingute sõlmimine lähtus süüdistatavate majanduslikust huvist, sest nad said isiklikku kasu OÜ K ja OÜ P laekunud raha kasutades.
63.Erasektoris altkäemaksu võtmise episoodis (süüdistus KarS § 4023 lg 1 järgi) rikkus maakohus süütuse presumptsiooni põhimõtet, tuginedes O. Suti süüditunnistamisel kaassüüdistatava OP ütlustele, mis ei ole erapooletud ega usaldusväärsed. Rikkudes O. Suti süütuse presumptsiooni, on maakohus rikkunud kriminaalmenetlusõigust oluliselt. Tuginedes O. Suti süüditunnistamisel kahele tõendile – OP ütlused ja jälitustoimingu protokollid – mis on mõlemad lubamatud ja mis on kohtu siseveendumust kujundanud, on maakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Esinenud rikkumine mõjutas otseselt tõendite hindamist ning maakohtu poolt tehtud järeldusi kohtuotsuses, mistõttu võis sellega kaasneda põhjendamatu kohtuotsus.
64.Kaitsja ei nõustu tsiviilhagi rahuldamisega. O. Sutilt välja mõistetud konfiskeerimise asendamise summal on n-ö karistuslik element, mis ei ole lubatud. Lisaks prokurör ei ole konfiskeerimisele kuuluva vara suurust hinnates võtnud arvesse tehingud, mille eest OÜ X on tasunud, kuid saanud ka vastusoorituse ning sellisel juhul ei ole kriminaaltulu tekkimine võimalik. Maakohus on konfiskeerimisel KarS § 831 lg 1 alusel rikkunud materiaalõigust.
65.Kaitsja palub lugeda põhjendatuks maakohtu rahuldamata jäetud O. Sutile osutatud õigusabikulu 7 tundi nõupidamistena ja 19 tundi kohtuvaidlusteks ettevalmistamisele kulunud ajan. Kõik nõupidamised on olnud vajalikud ning teostatud vajalikus mahus ning ulatuses. Tulenevalt asja keerukusest, asja mahukusest, kohtuistungite hulgast ning vajadusest kohtuistungitel ülekuulatud tunnistajate ütlustele kohtuvaidluste ajal viidata, on tegemist põhjendatud ajakuluga. Juhindudes KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 185 lg 1 palub kaitsja mõista Eesti Vabariigilt O. Suti kasuks menetluskulud apellatsioonimenetluses summas 6 990 eurot. Apellant soovib asja arutamist kirjalikus menetluses. K. Rossmani kaitsja apellatsioon
66.Kaitsja apellatsioonis palutakse tühistada maakohtu otsus osas, milles: • K. Rossman tunnistati süüdi KarS § 300 1 lg 2, KarS § 2172 lg 1, KarS § 344 lg 1 ja KarS § 345 lg 1 alusel; • K. Rossman tunnistati süüdi KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel seoses järgmiste tegudega: B AS 4. mai 2016. a arve nr 3025641 osaliselt summas 1063,20 eurot (2 jalgratast); B AS 21. augusti 2019. a arve nr 3984224 summas 482,94 eurot (rattapukk); E OÜ 31. augusti 2019. a arve 1907 summas 9687,60 eurot, 24. septembri 2019. a arve 1908 summas 9 687,60 eurot ja 27. septembril 2022 E -ile täiendavalt 97055,32 eurot tasumine (E-i leping); B UAB arved perioodil 14. märts 2017 – 28. juuni 2019 summas 14 570 eurot (E-i lepingu eseme järgne transport);
30(66)
• kohaldati konfiskeerimise asendamist; • vähendati kindlaksmääratava lepingulise esindaja menetluskulude summat ning jäeti need osaliselt K. Rossmani kanda; • jäeti OÜ X menetluskulud niivõrd suures ulatuses K. Rossmani kanda; • rahuldati tsiviilhagi E -i ja OÜ-ga K seoses;
67.Kaitsja palub teha nimetatud osas uus otsus, millega: • mõista K. Rossman õigeks KarS § 300 1 lg 2, KarS § 2172 lg 1, KarS § 344 lg 1 ja KarS § 345 lg 1 alusel esitatud süüdistuses; • mõista K. Rossman õigeks KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel esitatud süüdistuses tühistatavas osas; • jätta konfiskeerimise asendamine kohaldamata; • määrata kindlaks lepingulise esindaja põhjendatud kulud suuremas ulatuses ja mõista need suuremas ulatuses välja riigilt või OÜ-lt X; • määrata kindlaks OÜ X menetluskulud väiksemas ulatuses ja jätta need suuremas ulatuses OÜ X enda või riigi kanda. • jätta esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata E -i ja K OÜ-ga seotud tegudes või, alternatiivselt, E -i nõudega seoses. Jätta esitatud tsiviilhagi rahuldamata osas, kus K. Rossmanilt mõisteti välja võltsitud dokumentidega tekitatud kahju; • määrata kindlaks apellatsioonimenetlusega seotud K. Rossmani menetluskulud ning mõista need Eesti Vabariigilt või OÜ-l X K. Rossmani kasuks välja.
68.Kaitsja ei nõustu Pärnu Maakohtu 4. mai 2023. a otsusega, kuna kohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 338 p 3 ja § 339 lg 2 mõttes. Need rikkumised raskendasid K. Rossmani olukorda KrMS § 340 lg 1 mõttes järgnevatel põhjustel.
69.Jälitustegevus oli õigusvastane. 22. aprilli 2019. a kohtumääruses nr KM7566/2019, 20. juuni 2019. a kohtumääruses nr KM7915/2019 ja 22. augusti 2019. a kohtumääruses nr KM8180/2019 puuduvad ultima ratio-põhimõtte piisavad põhjendused. Sellist eksimust ei ole võimalik Riigikohtu praktika kohaselt kohtulikus järelkontrollis kõrvaldada, mistõttu on jälitustegevusega kogutud tõendid KrMS 1261 lg 4 kohaselt lubamatud.
70.K. Rossmanil puudus tahe pöörata enda kasuks kahte jalgratast ja jalgrattapukki (KarS § 201 lg 2 p-d 1 ja 2 teod, s.o B AS 4. mai 2016. a arve nr 3025641 ja
21.augusti 2019. a arve nr 3984224). Maakohus jättis tähelepanuta kaitsja väited selle kohta, et K. Rossman ei varjanud jalgrataste ja jalgrattapuki asukohta ning need olid OÜ X bilansis arvel. Maakohus hindas tõendeid üksnes süüdistuse võtmes, jättes kaitseargumente kinnitavas osas tõenditest nähtuva tähelepanuta.
71.OÜ X ja E vahel sõlmitud 12. novembri 2017. a kuupäeva kandev teenusleping ja 31. augusti 2019. a teenuslepingu lisa 1 ei olnud näilikud. Maakohus tuvastas ebaõigesti, et pooltel puudus 40% sorteerimiskohustuse kokkulepe. Maakohus tuvastas ebaõigesti, et 31(66)
tegelikult anti OÜ X poolt E -ile rohkem sorteeritud plastmaterjali. Maakohtu otsus läheb vastuollu Tallinna Ringkonnakohtu 11. aprilli 2022. a otsusega tsiviilasjas 2-20-16443 E vs. OÜ X. Realiseerumas on haruldane juhus, kus samadele faktilistele asjaoludele ja sarnasele tõendikogumile antakse hinnang nii tsiviilkohtumenetluses kui ka kriminaalmenetluses. Tsiviilkohtumenetluses peavad pooled ise oma väiteid tõendama, kuid kriminaalmenetluses kehtib in dubio pro reo-põhimõte. E -ga tehtud tehingud ei olnud KarS § 201 mõttes ebaseaduslikud, kuivõrd need olid OÜ X jaoks majanduslikult mõistlikud. OÜ X sai vastusoorituse ning E -l oli OÜ X vastu kehtiv nõue. Seejuures ei saa üksnes ebaõige kuupäeva märkimine 12. novembri 2017 kuupäeva kandvas teenuslepingus tuua kaasa süüdimõistmist KarS § 201 ega ka KarS § 344 alusel. Maakohus on ülalkirjeldatud faktiliste asjaolude puhul hinnanud üksnes süüdistuse võtmes, jättes kaitseargumente kinnitavas osas tõenditest nähtuva tähelepanuta. OÜ X poolt sorteeritud materjali transpordi eest tasumine oli kokkuleppe osa (KarS § 201 lg 2 p-d 1 ja 2, nn E iga seotud tegu). Maakohus tuvastas ebaõigesti, et OÜ X ei pidanud sorteeritud materjali transpordi eest tasuma. Kaitsja hinnangul ei saa jõuda in dubio pro reo-põhimõttest lähtudes järeldusele, et kokkulepet transpordihinna tasumise osas ei olnud. Sellist võimalust kinnitas vaid TL, kelle ütlused olidki ainus tõend, millise pinnalt maakohus eitas vastavasisulist kokkulepet.
72.KarS § 344 lg 1 ja KarS § 345 lg 1 alusel esitatud süüdistus on põhjendamatu. Kaitsja ei vaidlusta maakohtu poolt T OÜ 25. juuli 2019. a arve nr 2019497 seoses tuvastatud faktilisi asjaolusid. Samas KarS § 344 ja 345 mõttes ei ole võimalik panna toime intellektuaalset võltsimist (kirjalik valetamine). Tegemist on materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega KrMS § 338 p 2 mõttes.
73.E-iga seotud KarS § 344 lg 1 ja 345 lg 1 aluseks olevad dokumendid ei sisalda ebaõigeid andmeid. Maksukohustust ei ole võimalik deklareerida ilma dokumendi koostamise ja esitamiseta. E 12. novembri 2017 kuupäeva kandva teenuslepingu ja 31. augusti 2019 nimetatud teenuslepingu lisa 1 ei sisaldanud ebaõigeid andmeid, v.a 12. novembri 2017. a kuupäeva kandva teenuslepingu kuupäev. Olukorras, kus kohus tuvastab, et 12. novembri 2017 kuupäeva kandev teenusleping on võltsitud üksnes ebaõige kuupäeva tõttu, tuleb K. Rossman nimetatud episoodis KarS § 345 esitatud süüdistuses õigeks mõista – E -il oli kehtiv nõue OÜ X vastu. Maakohus on ülalkirjeldatud faktiliste asjaolude puhul hinnanud üksnes süüdistuse võtmes, jättes kaitseargumente kinnitavas osas tõenditest nähtuva tähelepanuta.
74.OÜ X ei käidelnud K OÜ prügi alla turuhinna (KarS § 2172 lg 1 tegu). Maakohus tuvastas ebaõigesti kahjuliigina otsese varalise kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes. Teoreetiliselt võimaliku kahjuliigina saaks kõne alla tulla üksnes saamata jäänud tulu VÕS § 128 lg 4 mõttes. Tegemist on materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega KrMS § 338 p 2 mõttes. Süüdistusakt ei sisalda saamata jäänud tulu tuvastamiseks vajalikke faktilisi asjaolusid.
75.KarS § 3001 alusel esitatud süüdistus on põhjendamatu. Toimingupiirangu rikkumist sisustavate otsuste või toimingute (KVS § 2 lg 2) osas ei saa jaatada ametialast pädevust Tegemist on materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega KrMS § 338 p 2 mõttes. Apellatsiooni esitaja on seisukohal, et õigus teha toiming või otsus peab tulenema sellest
32(66)
tehingust, millise alusel jaatatakse ametiseisundit. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole õigustatud kuriteokoosseisude ülemäära lai tõlgendamine. KarS § 3001 alusel kriminaaltulu konfiskeerimine on põhjendamatu, kuivõrd väidetava kuriteo ja väidetava kriminaaltulu vahel puudub individualiseeritav seos.
76.Maakohus vähendas põhjendamatult K. Rossmani lepingulise esindaja kulusid ja jättis need K. Rossmani enda kanda suures ulatuses. Kannatanu kulud jäeti põhjendamatult suures ulatuses K. Rossmani kanda. Maakohus ei ole arvestanud sellega, et kannatanu vähendas nõudeid ja loobus Kristo Rossmani vastu esitatud 31. augusti 2019. a arve 1907 summas 9687,60 eurot ja 24. septembri 2019. a arvega summas 9 687,60 eurot seotud nõudest (E-i tegu). Kaitsja palub määrata kindlaks K. Rossmani menetluskulud suuremas ulatuses ning mõista sellest tulenevalt proportsionaalselt K. Rossmani kasuks välja suuremas ulatuses menetluskulud.
77.Kaitsja palub E -iga ja K OÜ-ga seotud nõuded jätta KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata. KrMS § 310 lg 2 kohaselt, kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse või lõpetab kriminaalmenetluse, jäetakse tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus läbi vaatamata. Apellant ei soovi asja arutamist suulises menetluses. Kannatanu OÜ X esindaja vastus O. Suti ja K. Rossmani kaitsja apellatsioonidele
78.Kannatanu esindaja esitas vastuse kaitsjate apellatsioonidele, milles taotles jätta apellatsioonid rahuldamata.
79.Apellandi väide on, et kannatanu ja E -i vaheline koostöö hõlmas 40% väljasorteerimise kokkulepet, sest kannatanu pidi E -ile pakkuma mingitki tagatist, et tehing E -i jaoks kasumlik oleks. Kannatanu selle käsitlusega ei nõustu ja vaidlus 40% osas väidetava kokkuleppe osas juhib tähelepanu kõrvale sellest, et tegelikult oli see tehing kannatanu jaoks selgelt kahjumlik igal juhul. Teenuselepingust tulenev E -i majanduslik kasum ei sõltunud niivõrd mitte kannatanu poolt väljasorteeritud jäätmete kogusest, vaid eelkõige väljasorteerimise hinna (üldjuhul 30 eurot/tonn väljasorteeritud plasti eest) ning edasimüüdava sorteeritud väljundmaterjali hinna (280 eurot/tonn) vahest. Kannatanu teenis sorteerimise tagajärjel pidevalt kahjumit. K. Rossmani kaitsja väidab, et kannatanule tekkinud kahju summas 97 055,32 seoses E tehinguga ei ole tagajärjena K. Rossmanile normatiivselt omistatav. K. Rossmani kohustus vastav kahju kannatanule hüvitada baseerub tsiviilõiguslikul vastutusel, mille Pärnu Maakohus on õigesti sedastanud oma 4. mai 2023. a otsuse punktis
80.OÜ K eelistamist prügijäätmete vastuvõtmisel alla turuhinna mõjutas ka omakasu eesmärk. K OÜ-le kehtivate hindade kahjumlikkus kannatanule selgub niisamuti ka järsust jäätmete vastuvõtu hinnatõusust vahetult pärast seda, kui kostjad said teada nende suhtes toimetatavast kriminaalmenetlusest. Seega kostjad olid kogu aja teadlikud, et K OÜ-le kehtivad hinnad olid oluliselt alla turutingimustes kujunenud hindu ning olid seetõttu vastuolus kannatanu majanduslike huvidega. Menetlus ringkonnakohtus
33(66)
81.Tallinna Ringkonnakohtu 12. veebruari 2024. a määrusega võeti menetlusse kannatanu, kaitsjate ja prokuröri apellatsioonid ning tehti apellatsioonimenetluse pooltele ettepanek avaldada taandusi, taotlusi ja kirjalikke seisukohti kuni 6. märtsini 2024. Muu hulgas tehti süüdistatavatele ja nende kaitsjatele ettepanek esitada seisukoht selles osas, kas K. Rossmanile ja O. Sutile esitatud süüdistuses KarS § 217 2 järgi kvalifitseeritud teod, milles neid mõisteti maakohtu otsusega õigeks, vastavad KarS § 201 süüteokoosseisu tunnustele. O. Suti kaitsja seisukoht
82.O. Suti kaitsja esitas 6. märtsil 2024 taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks kokku summas 7544,09 eurot. K. Rossmani kaitsja seisukoht
83.K. Rossmani kaitsja esitas 6. märtsil 2024 kirjaliku seisukoha, milles kokkuvõtvalt nõustub Pärnu Maakohtu 4. mai 2023. a otsuses sedastatud seisukohtade ja põhjendustega, mille kohaselt KarS § 2172 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod (OÜ-ga S ja R. Jga seotud teod) ei ole käsitatavad jätkuva süüteona isegi tegude tõendatust jaatades. Samuti ei ole vastavad teod isegi nende tõendatusse korral kvalifitseeritavad omastamisena.
84.OÜ X tsiviilhagi seoses tehingutega OÜ-ga K tuleb jätta rahuldamata, sest K. Rossman tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kaitsja ei nõustu OÜ-ga K seonduvate tehingutega tekkinud väidetava kahju osas OÜ X ega maakohtu seisukohtadega. OÜ K jäätmete õiglase hinna arvutamisel on mõlemad arvutusmeetodi valikul eksinud. Kuigi maakohus märkis, et K OÜ hindu ei saa võrrelda H OÜ või P OÜ-ga arvestas kohus siiski nende äriühingute hinnad keskmisesse hinda. Seega kaitsja nõustub maakohtuga, et OÜ K hindu ei saa võrrelda H OÜ või P OÜ-ga, kuid leiab, et seega ei tohiks nende äriühingute hindasid ka keskmise hinna arvutamisel arvesse võtta. Vähemalt KrMS § 7 lg 3 tõendamiskoormist arvestades ei ole võimalik tuvastada, et OÜ K tehingutega tekitati OÜle X kahju. Sellised väited tuginevad tegelikkuses üksnes ML tabelile, mille koostamise kohta ütlusi andes ML kinnitas, et ta ei arvestanud prügi kvaliteeti. Sisuliselt võrreldi omavahel võrreldamatuid juhtumeid, kus teenuse hind sõltus suuresti kliendi sisendist. Tuvastades prügi erinevast kvaliteedist tingitud erineva hinna, ei ole võimalik KarS § 217 2 mõttes saldopõhimõttest lähtudes tuvastada hoolsuskohustuse rikkumist (ebamõistlikult madal hind) ja sellest tekkinud kahju. Samamoodi ei ole võimalik tuvastada saamata jäänud tulu, kuivõrd süüdistusakt ei sisalda vajalikke faktilisi asjaolusid.
85.VÕS § 113 ei ole süüteomenetluses vahetult kohaldatav ning seega viivisenõuded välja mõistetud menetluskuludelt ei kuulu süüteomenetluses rahuldamisele. Kaitsja palub ringkonnakohtul jätta apellatsioonimenetlusega seotud K. Rossmani menetluskulud OÜ X (KrMS § 185 lg 2 järgi) ja Eesti Vabariigi (KrMS § 185 lg 1 järgi) kanda. Kokkuleppeline tasu apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest käesolevas kriminaalasjas on 5000 eurot, millele lisandub käibemaks ehk kokku 6100 eurot (lisa 1 – Advokaadibüroo LEXTAL 6. märtsi 2024. a arve). Kannatanu seisukoht
34(66)
86.Kannatanu esitas 6. märtsil 2024. a taotluse määrata kindlaks OÜ X menetluskulud kokku summas 7097,5 eurot ja mõista need solidaarselt välja süüdistatavatelt ja tsiviilkostjalt. Hüvitisele lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Prokuratuuri seisukoht
87.Prokuratuur palub jätta maakohtu otsus K. Rossmani ja O. Suti süüditunnistamises ja karistamises ning konfiskeerimise asendamise osas muutmata ja kaitsjate apellatsioonid rahuldamata.
88.Kriminaalasjas tehtud jälitustegevus oli seaduslik. Kohtumääruses KM7566/2019 ei ole avaldatud kuriteokahtlust seoses OPilt altkäemaksu võtmisega, kuivõrd põhjendatud kuriteokahtlus esines seoses isikute poolt toimepandud omastamistega. Kohtumääruses KM7915/2019 on aga välja toodud, et jälitustoimingute käigus on tuvastatud, et tõenäoliselt tegelevad K. Rossman ja O. Sutt altkäemaksu võtmisega ning esitatakse faktilised asjaolud, mis selliseks kahtluseks aluse on andnud ning et sellise teo tõendamiseks on vajalik tõendite kogumine jälitustoimingutega. Seega on alates 23. juunist 2019 teostatud jälitustoimingute aluseks olnud kohtumääruses selgelt väljendatud põhjendatud kahtlus altkäemaksukuriteo kohta, sõltumata sellest, et tol hetkel see kvalifitseeriti KarS § 294 lg 1 järgi. Kohtumääruse KM7566/2019 alusel kogutud tõend aga pole lubamatu põhjusel, et selles puudub viide altkäemaksukuriteo toimepanemisele. Kuna menetlustoimingu käigus alles avastati uuele kuriteole osutav teave, mille kohta enne menetlustoimingule tegemisele asumist info puudus, ei saanud sellest tulenevalt kuriteo toime pannud isik ega selle kuriteo kvalifikatsioon olla jälitustoimingu tegemiseks väljastatud loas. Tegemist ei ole sellise seaduserikkumisega, mis toob endaga automaatselt kaasa teabe tõendina kasutamise lubamatuse. Jälitustoimingu käigus ilmnenud uus kuritegu, nn juhuleid, vastab KrMS § 1261 nõuetele.
89.See, et OÜ X raamatupidamises tuli jalgrattad võtta arvele, ei välista kuidagi K. Rossmani tahet tasuda endale soetatud kahe jalgratta ja jalgrattapuki eest OÜ-le X kuuluva varaga. Seega, kuigi B AS arved olid väljastatud OÜ-le X, kajastas see tegelikkuses K. Rossmanile soetatud vara. Lisaks leiti K. Rossmani kodust ka teine OÜ X kuludega soetatud jalgratas.
90.K. Rossmani apellatsioonis leitakse, et OÜ X ja E vahel sõlmitud 12. novembri 2017. a kuupäevaga teenusleping ja 31. augusti 2019. a teenuslepingu lisa 1 ei olnud näilikud. Tallinna Ringkonnakohus ei tuvastanud tsiviilasjas tehingu näilikkust, kuna kohtu hinnangul OÜ X ei tõendanud kohtumenetluses, et kokkuleppest (s.o lisa 1) tulenevaid kohustusi OÜ-l X E -i ees ei ole. Kohtuotsuses on mh välja toodud, et OÜ X sorteeris hagejale PP ja PE kõvaplasti 317,41 tonni, mille eest OÜ X esitas ise E -ile arved. Samuti leidis kohus, et kuigi OÜ X väidab, et anti üle rohkem segamaterjali kui ametlikus dokumentatsioonis on kajastatud, ei ole neid asjaolusid seostatud lepingu ja kokkuleppega. Erinevalt tsiviilkohtumenetlusest on käesolevas asjas kohtutoimikusse esitatud dokumendi, mis kinnitavad enam kui 317,41 tonni materjali üleandmist teenuslepingu alusel. Samuti sai kinnitust, et E -i nõude kinnitamisega olid seotud DT, K. Rossman, O. Sutt ja AV. Kuigi kolme viimase isiku puhul oli tegemist endiste OÜ X töötajatega, oli nende rolliks
35(66)
tsiviilvaidluses toetada E -i nõuet, mitte seista OÜ X huvide eest. Eelkõige väljendub see asjaolus, et OÜ X uued juhid jäeti nimetatud isikute poolt ilma vajaliku teabeta, mistõttu ei ole jõudnud ka kogu teave tsiviilkohtuni. Alles 24. oktoobril 2022 avas DTi kaitsja enda tõendite esitamisega pooltele selle, millist teavet E tegelikult selle tehinguga seoses valdas. Samuti on ringkonnakohus tsiviilasjas eeldanud, et OÜ X töötajad olid arvete kinnitamisel veendunud, et alus (algdokument) arvete tasumiseks esines. Kohtulikul uurimisel käesolevas asjas selgus, et TKi kinnitas tehingu üksnes selle põhjal, mida oli talle kinnitanud K. Rossman ja rääkinud AV. Kuigi TKi küsis juhatajalt korduvalt lepingut, siis seda talle ei edastatud. AV aga kinnitas, et lisas 1 hüvitise määramise juurde teda ei kaasatud, temalt ei küsitud ka üleantud koguste kohta. Samuti selgitas tunnistaja, et kui tulid lisa 1 alusel esitatud arved talle kinnitamiseks, siis ise ta mingit kontrolli sellele ei teinud, ei hankinud lisadokumentatsiooni ega infot. Arved kinnitas ta põhjusel, et usaldas seda, mida K. Rossman oli rääkinud. Seda, et AV ei teadnud midagi, kinnitab ka ML, kes arvetest teadlikuks saades uuris nende kohta AVlt ning millele viimane vastas, et ta ei tea midagi trahvist ega sellest kujunenud trahvi arvutuskäigust. Seega erinevalt tsiviilmenetluses tuvastatust, ei teadnud isikud arveid kinnitades tehingu tegelikke asjaolusid. Neil põhjustel ei saa üksnes Tallinna Ringkonnakohtu 11. aprilli 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-16443 tõendada fakti, et tehingud ei olnud näilikud.
91.Erinevalt kaitsja väitest tuli uuritud tõenditest, et ka sorteerimisjäägile otsiti E -i nimelt ostjat (DTi ja O. Suti 14. märtsi 2018. a kirjavahetus). Samuti ei tasunud E kogu 1563,98 tonni sorteerimise eest. Kuigi OÜ-l X oli kohustus sorteerida materjali täismahus, tasuti osutatud teenuse eest üksnes liikideks sorteeritud kõvaplasti tonne arvestades. Olulisem on aga see, et kahjunõuet ei saanud E -il koguste osas tekkida, kuna üle anti materjali rohkem kui väidetavad 317 tonni. Sorteerimisteenuse pakkumine jätkus ka pärast lisa 1 allkirjastamist ja 2019. aastal anti veel üle 104,50 tonni materjale. K. Rossman selgitas, et E -iga sooviti saavutada kompromissi, kus üheks võimalikuks lahenduseks oli ka asendusmaterjali pakkumine ning et lahendusi otsiti ka pärast lisa 1 allkirjastamist. Viidatud ütlused koos dokumentaalsete tõenditega kinnitavad, et teenuslepingu alusel anti 2019. aasta lõpuks OÜ X poolt sorteeritud materjale üle kokku 597,3 tonni. Sellele vaatamata esitati 9. novembril 2020 E -i nimelt Pärnu Maakohtule hagiavaldus nõudega mõista välja OÜ-lt X E -i kasuks võlg, kus selle aluseks esitati lisa 1. Hagis väideti, et teenuslepingu alusel anti E -ile üle sorteeritud plasti vaid ca 20% mahus kohale toodud kogusest (1564 tonnist ca 313 tonni). Ilmselgelt ei ole tegemist õige väitega, kuna juba üksnes 2019. a lõpuks oli selleks koguseks tegelikult 597,30 tonni. Kuid ka 2020. aastal anti E -ile üle kokku 176,30 tonni sorteeritud plastikut, kus viimaseks korraks oli 31. juuli 2020, s.o kolm kuud enne hagi esitamist.
92.Kaitsja asub seisukohale, et in dubio pro reo-põhimõttest lähtudes tuleb tõlgendada teenuselepingu väliseks mahud, mis on teise hinna või selgitusega. Selle väite lükkab ümber DTi kaitsja poolt kohtutoimikusse esitatud DTi, O. Suti ja K. Rossmani vaheline kirjavahetus, kus DT 7. jaanuaril 2018 kirjutab: „Mis on saanud nov jäägist? Tänane arveldatud nov tulemus on ca 90 tonnist 17 tonni,“! Lisaks sellele kirjale on uuritud arvet 171244-T (19.12.2017), kus kajastatakse plasti tonni hinnaga 35 eurot ning mille juurde kuulub Annex EU 2017-69, kajastades 17780 kg liikumist Poola äriühingule AKPOL Adams
36(66)
Kus. Kaitsja ei ole kaebuses välja toonud seda, miks need tõendid pole lubatud ning mistõttu neile tuginedes on ekslik tõlgendus, et 17780 kg puhul on tegemist kogusega, mis anti üle teenuslepingu alusel. Samuti kinnitavad DTi kaitsja poolt esitatud Annexid EU 2018-46 ja 2018-56, millega on seotud arved 18860-R (7. augustist 2018) ja 18118-R (30. septembrist 2018), et teenuslepingu alusel anti üle koguseid tonnihinnaga 15 eurot ja 10 eurot. Kuigi
24.oktoobri 2022. a istungiprotokoll kajastab kaitsja taotlust kokkuvõtlikult, on helisalvestise 33:17 minutist kuulda kaitsja taotlus tõendi vastu võtmiseks, mille kohaselt vastavad arved ja Annexid puudutavad vaidlusalust lepingut. Edasi jätab kaitsja vaid ühe Annexi tõendite nimekirjast üle andmata (EU 2017-69), kuna kontrolli tulemusena olevat selgunud, et see ei ole asjakohane (samas esitas selle koorma kohta kirjavahetuse, mis kinnitab seost lepinguga). Seega pole kaitsja poolt tõendite esitamisel tegemist ebaõnnestunud sõnastusega, vaid esitati tõendeid selle kohta, mis oligi tegelikult toimunud, kuid tähelepanuta jäi see, et neid tõendeid ei esitatud tsiviilkohtumenetluses, kuna need poleks toetanud esitatud nõuet. Seoses aga väitega tehingutest, mis olid toimunud väljaspool teenuslepingut, on uuritud 8. märtsi 2017 (17158-T), 31. märtsi 2017 (17239-T), 10. augusti 2017 (17704-T) ja 8. septembri 2017 (17846-T) arveid ning neid ei ole ka koguste tuvastamisel arvesse võetud. Samuti pole loetud teenuslepinguga seotuks arvet 201094-R (12. august 2020) ning arvet 101838 (plastiku veo kohta 11. august 2020). Rohkem teenuslepingu väliseid tehinguid tõendatud pole.
93.Apellatsioonis tuuakse välja, et uuritud kirjavahetus viitab üheselt sellele, et OÜ X ja E -i vahel oli 40% plastiku väljasorteerimise kohustuse kokkulepe. Kaitsja aga ei ole kuidagi ümber lükanud väidet, et seda kokkulepet ei olnud 12. novembril 2017, s.o ajal, mil väidetavalt oli leping poolte vahel sõlmitud, kuid mis allkirjastati 31. augustil 2019. Selliste lepingupunktide lisamisega 31. augustil 2019 oli K. Rossmani ja DTi soov luua näilik õiguslik alus lisa 1 sõlmimiseks, millele omakorda tuginedes tekkis võimalus OÜ X vara pöörata E -i kasuks. Seega lisaks sellele, et 12. novembri 2017. a teenusleping vormistati tagantjärgi teadlikult allkirjastades selle varasema kuupäevaga, muudeti ka dokumendis algselt kokkulepitud tehingu sisu. Ehk siis 31. augustil 2019 allkirjastatud teenuslepinguga sooviti varjata tegelikult 12. novembril 2017 sõlmitud lepingut ning lisa 1 alusel tegelikult E -i nõuet OÜ X vastu ei esinenud.
94.Kuigi kaitsja ei nõustu sellega, et OÜ-l X puudus B UAB poolt esitatud arvete tasumise kohustus, kinnitavad tõendid vastupidist. Kauba omanik ja müüja välisriiki oli E . Seega võimalik DAP tarneklausel saigi olla kehtiv E -i ja ostja vahel. Sel põhjusel ka ostja ei tasunud veoteenuse eest. See oli E -i kohustus. Kuivõrd aga saatedokumendid valmistati ette ja transport E -i jaoks telliti OÜ X poolt, esitati viimasele ka arve. Kuna arvetel puudusid viited E -i kaubale, tasuti need küsimusi esitamata OÜ X kuludest ning kajastati ettevõtlusega seotud kuluna, mida need tegelikult ei olnud. Arvestades, et K. Rossman teadis, et E -i kulud kannab ilma vastava kohustuseta OÜ X ning tegemist on arvetega, mis ei kajasta OÜ-le X osutatud teenust, pööras ta ebaseaduslikult OÜ X vara kokku 14 570 eurot E -i kasuks.
95.Erinevalt O. Suti kaitsja seisukohast on otsuses jälgitav, et O. Sutt oli isik, kelle ettepanekul koostati K. Rossmanile kuulva sõiduki remonttööde eest A OÜ arve OÜle X ning sellele lisati viide valele sõidukile. Samuti kinnitas O. Sutt selle arve õigsuse kui OÜ X kulu, mida see polnud. Kohus on märkinud, et sellise raamatupidamise jaoks nn sobiliku sisuga 37(66)
arve muretsemise ja kinnitamisega osutas O. Sutt ainelist ja füüsilist kaasabi, et arve saaks liikuda väljamakseni. O. Suti kaasaaitamise tegu on põhjalikult analüüsitud otsuse leheküljel
36.Seoses T OÜ arvega on kohus tuvastanud, et O. Suti soovil kajastatakse sellel arvel tehingu sisu tegelikkusele mittevastavalt, et oleks võimalik OÜ X varade arvelt kanda O. Sutiga seotud Valgeranna projekti kulu. Ka selle arve kinnitas O. Sutt kui OÜ X ettevõtlusega seotud kulu, mida see polnud. O. Suti selliste tegevuste tuvastamisel on kohus õigesti kohaldanud tema süüdimõistmisel KarS § 22 lg-le 3 sätteid.
96.Samuti jättis kaitsja apellatsioonis täielikult tähelepanuta isikute vahelise suhtluse, kus O. Suti saadab 28. mail 2019 K. Rossmanile sõnumi: „Arve nimega G OÜ mis Omnivas kinnitamisele sul tuleb on valgeranna terrassi ehitustööde makse“. Enne seda, s.o 8. aprillil 2019, saatis O. Sutt aga kirja, kust nähtub Valgeranna projektis tehtavate töödena truubi ja tee rajamine ning kohviku terrassi ehitamine, kus nende tööde eest on vastutavaks isikuks O. Sutt. Lisaks on saadetud arved 1904 ja 1906 O. Sutile viitega „arve terrassi kohta“. Maakohus on kõiki tõeneid kogumis hinnanud ning jõudnud järeldusele, et OÜ G arved tehingu sisult ei vastanud tegelikkusele, ning selliseid töid OÜ-le X teostatud pole. Kaitsja poolt ei ole esitatud argumente, mis selle kohtu järelduse kummutaks.
97.Seoses P OÜ arvega 1260 leiab O. Suti kaitsja, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust, kui väitis, et R. J sõiduki remondikulude kandmine OÜ X poolt oli ebakorrektne. Samas ei too kaitsja apellatsioonis välja seda, miks on kohtu poolt lubamatu sellisele järeldusele jõudmine teistele tõenditele tuginedes, kui on seda R. J ja K. Rossmani poolt antud ütlused. Mobiiltelefonist leitud vestlus, salvestatud telefonikõned, arvete ümbervormistamised ning nendega seotud asjaajamine ei kinnita OÜ X töötajate poolt sõiduki lõhkumist. Mis aga arveid puudutab, siis selle kohta andis K. Rossman andnud ütlused: „Nende Sampo ja Remondimeistri arve ei vasta tegelikkusele. Need olid jah R. J auto remondiga seotud siis arved“.
98.Riigikohtu praktika järgi on arvele ebaõigete andmetega majandustehingu kandmine selline tegevus, mis vastab dokumendi võltsimisele. K. Rossmanile ja O. Sutile on esitatud süüdistused selliste arvete võltsimises ja kasutamises, kus ühelgi arve esitajal (T OÜ, E , OÜ G, OÜ P) ei olnud õigust nõuda OÜ-lt X arvel märgitud summa tasumist.
99.Võltsimise süüdistusega seoses on O. Suti kaitsja apellatsioonis märkinud, et OÜ-le X esitatud arve 1260 vastab tegelikkusele, tööd on reaalselt teostatud ning arve on põhjendatud. Selle kinnituseks toob kaitsja välja JN ja TN ütlused. Samas on kohtus selle arve kohta andnud selgitused K. Rossman, kes kinnitas, et arve on tegelikult seotud R. J auto remondiga, millega oma ülekuulamisel nõustus ka R. J ise. Nimetatud põhjustel ei saa nõustuda kaitsjaga selles, et arve pole võltsitud ning selle alusel ei omandatud OÜ X vara. Kaitsja on õigesti märkinud, et kohus on tuvastanud, et SR koostas arveid MK juhendamisel ning Valgeranna projektiga oli seotud O. Sutt. Täiendavalt on kohus lk 41 märkinud: „on usutav, et kõik kolm G OÜ arvet on koostatud just O. Suti soovitusel ning just tema on olnud see, kes neid enda huvides kasutas /.../“. MK selgitas kohtus, kuidas tema tegi väidetavalt kõik need tööd, aga lasi OÜ G nimelt arved esitada SRl. Samas sai selgeks ka see, et kõikide nende töödega oli seotud O. Sutt. OÜ 38(66)
X arendusjuhina oli O. Sutt teadlik, milline tehingu sisu tuleb arvele kanda selleks, et tema poolt kinnitatuna saaks kõik need arved OÜ X raamatupidamises kajastada kui ettevõtlusega seotud kulu. Seega kuigi SR hakkas arveid koostama siis, kui seda ütles MK, on eluliselt usutav, et just tehingu kirjeldus arvetele on antud O. Suti poolt. Samamoodi andis O. Sutt nn õige sisu T OÜ arve 2019300 koostamiseks ning OÜ G 16.05.2019 arve nr 1906 teavitab K. Rossmani, et „Arve nimega G OÜ mis Omnivas kinnitamisele sul tuleb on valgeranna terrassi ehitustööde makse“. Kaitsja pole vaidlustanud nende tõendite usaldusväärsust. G OÜ arvetega seotud asjaolud langevad kokku T OÜ arvega, mistõttu võimaldab see järeldada kuritegude toimepanemist sama isiku, so O. Suti poolt. K. Rossmani seos ja teadmine Valgeranna projektiga seotult on tuvastatud teiste kirjalike tõendite alusel, eelkõige tema enda kirjavahetusega.
100.O. Suti kaitsja apellatsioonis leitakse, et kohus on väljunud süüdistuse piiridest, kui põhjendab kahju tekitamist sellega, et O. Sutt ning K. Rossman kasutasid ära OÜ-d K. K. Rossmanile ja O. Sutile esitatud süüdistuses usalduse kuritarvitamises on märgitud, et see on seotud isiklikust huvist ja kasu saamisest OÜ-st K. O. Suti ja K. Rossmani seos OÜ-ga K detailselt avatud süüdistuse osas, mis on kvalifitseeritud toimingupiirangu rikkumise alla. Seega on tegemist faktiliste asjaoludega, mida menetluses on arutatud, kuna see on olnud kohtus arutatava kriminaalasja esemeks. Kohus ei ole rajanud süüdimõistvat otsust uutele, süüdistatavatele üllatuslikult teatavaks saanud asjaoludele. Kuigi ei saa välistada, et detailsem OÜ-ga K seos avamine usalduse kuritarvitamise juures võinuks lihtsustada isikute arusaamist süüdistuses, ei ole see kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine, mis oleks kaasa toonud ebaseadusliku ja põhjendamatu kohtuotsuse. Kaitsja rõhutab, et hinnad ei ole omavahel võrreldavad. Samas iseloomustavad isikute suhtumist ja eesmärki OÜ-d X kahjustada väga hästi OÜ K ja OÜ SV vahelised tehingud, kus 28. aprillil 2019 O. Suti ja K. Rossmani vahelisest telefonivestlusest võib järeldada, et tehingud toimusid O. Suti kontrolli all, kuid OÜ K nimelt. Analüüsides aastat 2016, toodi OÜ-sse K OÜ SV nimelt jäätmeid 145 tonni ja samal perioodil on OÜ K kontole laekunud 7314,05 eurot, s.o 50 eurot iga tonni eest, kus OÜ K andis sama jäätme enda nimelt üle OÜ-le X hinnaga 25 eurot tonni kohta. 2018. aasta summadeks tuleb vastavalt 48 eurot ja 27 eurot. Arvestades, et O. Sutt tegi tehingud läbi OÜ K ja mitte otse OÜ-ga X, kinnitab see OÜ K rolli vaheltkasu teenimiseks. Just sel põhjusel oli vaja OÜ-le K määrata ka madalamad nn väravatasud, mis tõi omakorda endaga kaasa OÜ X tulu vähenemise. Kaitsja leidis apellatsioonis, et ehitusjäätmete mahu suurendamine oli omaette eesmärk. OÜ X tegutses konkurentsiolukorras, kus pikaajaline strateegia oli suurendada ehitusjäätmete sorteerimise võimekust ning seeläbi suurendada käivet. Uuritud tõendid aga kinnitavad, et samal ajal O. Sutt ja K. Rossman tegutsesid selles suunas, et OÜ K saaks Keskkonnaameti loa jäätmete sorteerimiseks. Selleks oli valmis ehitatud OÜ X territooriumile viimasele kuuluva vastutusega vajalik sorteerimisliin OÜ K jaoks. Seega, kuigi OÜ X eesmärk oli ehitusjäätmete mahu suurendamine, siis samal ajal tehti O. Suti eestvedamisel tööd selleks, et OÜ K hakkaks ise jäätmeid sorteerima OÜ X territooriumil. 101. O. Suti kaitsja toob oma apellatsioonis välja O. Suti 17. septembri 2019. a kirja. Kui varem pole isikute vahel ühtegi kirjavahetust hindade määramise kohta, siis saades teada, et toimub uurimine seoses OÜ-ga K, on selles kirjas eriline rõhk pandud just OÜ-le K varasemalt määratud hindade selgitusele. Kriminaalmenetlus ongi kinnitanud, et prügi 39(66)
vastuvõtmise tehingutes OÜ-ga K olid hinnad määratud madalamad kui teistele tehingupartneritele. Tehingute puhul, kus tasumise kohustus oli OÜ-l X, liikusid summad OÜsse K, kus osaliselt seda raha hakkasid enda huvides kasutama O. Sutt ja K. Rossman. Arvestades prügilas kasutatavate masinate eripära, ei ole tõendamist leidnud, kas nimetatud tehingud oli OÜ X kasulikud või kahjulikud. Võrreldavaid pakkumisi kohtutoimikusse esitatud pole. Samuti pole uuritud asjaolusid, millele tuginedes saab väita, et OÜ K vahendas renditöölisi väga soodsatel tingimustel.
102.Tunnistaja SL selgitas kohtus, et on teinud tehinguid OÜ-ga K, kus äriühingut esindas O. Sutt, kelle kaudu toimus kogu suhtlus. Tunnistaja JT aga oli see, kes selgitas, et tema on olnud OÜ-s K tööl ning ehitustöid, mida teha tuli, andis talle O. Sutt. Lisaks oli O. Sutt see, kes tegi temaga töölepingu ning sularahas palka maksis. Mõlemad tunnistajad kuulati üle 20. mail 2022 järjestikku. Kuigi kohus on eksinud kohtuotsuses tunnistaja nimes, ei muuda see tuvastatud fakti O. Suti seoste kohta OÜ-ga K. Samuti toob kaitsja apellatsioonis välja, et OÜ-l K oli eraisikutest kliente, kellelt kogutav jääde oli parema kvaliteediga. Samas kaitsja ei analüüsi väidet, et eraisikutest klientidelt sai OÜ K jäätmeid kodumajapidamisest üksnes 2,3%. 2016 aastal sai OÜ K ehitus- ja lammutusprahti kokku 271,480 tonni, kuid sellest vaid 3,020 pärines kodumajapidamisest ehk eraisikutelt, 2017 aastal oli see vastavalt 1105,670 tonni ja 17,840 tonni. 2018 aruandes on nendeks numbriteks 2456,566 tonni ja 8,520 tonni, ning 2019. aastal vastavalt 1496,552 tonni ja 94,100 tonni.
103.Kohtulikul uurimisel avaldati 9. aprilli 2021. a asitõendi vaatlusprotokoll, kus vaadeldavaks objektiks oli MK poolt üle antud tabel, kuid andmeid koguti OÜ X serveris olevast kaalumaja programmi aruannetest prügilasse toodud jäätmete ning raamatupidamise programmist tehingute väärtuste kohta, lisaks vaadeldi hinnakirju aastatel 2016-2019. Kogutud andmed võimaldavad analüüsida, millised äriühingud millistes kogustes on jäätmeid uuritaval perioodil toonud ning kui palju selle eest tuli OÜ-le X tasuda. Seejärel aga saab seda võrrelda OÜ K andmetega.
104.KVS § 11 lg 1 sisalduv keeld ja sellest tulenevalt KarS § 300 1 lg-s 1 kirjeldatud objektiivse koosseisu täitmine ei eelda otsuse või toimingutega kaasnevate mõjude reaalset avaldumist. Sel põhjusel renditud masinate kasutamine ja remontimine lisaks väljaspool hanget ei välista toimingupiirangu rikkumist. Erinevalt kaitsja seisukohast täitis OÜ X avalikku ülesannet. Seega on hankelepingu sõlmimisega Pärnu linna poolt delegeeritud seaduse alusel kohalikule omavalitusele pandud avalike ülesannete täitmine eraõiguslikule isikule, s.o OÜ-le X kohustusega avalikku võimu seoses jäätmete vastuvõtmise, töötlemise ja taaskasutamise teenuse osutamisega teostada ausalt ja erapooletult. Seega hankelepingust tulenevalt ning OÜ X töökorraldust arvestades tekkis nii K. Rossmanil kui O. Sutil õigus ja kohustus täita avalikku ülesannet, mis moodustas nende ametiseisundi, mistõttu olid nad ametiisikud KarS § 288 lg 1 ja korruptsioonivastase seaduse § 2 lg 2 mõttes.
105.Isegi kui O. Sutt ei teadnud konkreetset seadusesätet, on oluline see, kas ta teadis, et teatud tegevus on talle keelatud. O. Suti töölepingus oli sätestatud keeld mitte osutada OÜ-le X konkurentsi lepingu kehtivuse ajal ja mitte töötama ilma tööandja loata konkureerivas äriühingus. Seda, et mõlemad süüdistatavad said aru oma tegevuse keelatusest, kinnitab mh K.
40(66)
Rossmani kodust leitud O. Suti seletuskiri. Dokument kannab 11. septembri 2019 kuupäeva, s.o pärast MT kõnet 30. augustil 2019 O. Sutile selle kohta, et üks ametkond uurib nii O. Suti kui K. Rossmani kohta. Viidatud kirjas O. Sutt tunnistab enda poolset abi pakkumist teistele majandusettevõtetele, rõhutades tasu mitte saamist ega soodustingimuste andmist. Samuti kinnitas K. Rossman, et teadmine seostest teiste äriühingute huvide konflikti kontekstis oli tal olemas. Seega oli O. Sutt teadlik oma kohustustest vaatamata sellele, et tal võis puududa teadmine „ametiisiku“ mõistest KarS § 288 tähenduses.
106.O. Sutt ei ole süüdi mõistetud vastuolulise süüdistuse pinnalt. Igal üksikjuhul tuleb hinnata, kas isik täidab avalikku ülesannet või mitte. Toimingupiirangu rikkumine on toime pandud hankelepinguga pandud ülesannete täimisel. Erinevalt aga sellest ei ole kriminaalmenetluses saanud kinnitust, et OPlt vastutasu eest oma pädevuse kasutamine oleks olnud seotud kohaliku omavalituse üksuse poolt delegeeritud avaliku ülesande täimisega. Sel põhjusel ei saa O. Sutti altkäemaksu võtmisel käsitada ametiisikuna.
107.O. Suti kaitsja jätab aga tõendina käsitlemata ega tõstata 7. novembri 2019. a asitõendi vaatlusprokolli ja selle lisa 2 usaldusväärsuse küsimust. Tegemist on O. Suti arvutis asunud failiga, kus oli leht nimetusega „Ott-Kr“ ning kus on tabel kirjaga „Tabelisse on arvestatud pool summast, mis Ott peab Kristole andma, kuna 50% on Oti K-OÜ-st või PR OÜ-st“ (K on K ja PR on P). Selline arvestuse pidamine kinnitab, et süüdistatavad kasutasid äriühingute vara enda huvides, mitte ei võetud rasketel hetkedel laenu või et osteti asju kas RM või JN palvel äriühingutele, kuna oldi parasjagu linnas asju ajamas või ringi liikumas. O. Sutt pidas täpset arvestust, mida soetati endale äriühingute arvelt. Tabelit uurides on võimalik tuvastada, et summad, mis on pluss märgiga, on seotud O. Suti endaga ning miinusmärgiga peeti arvestust selle üle, kui palju on raha saanud K. Rossman, kuna tal oli õigus saada 50% sellest, mida O. Sutt sai.
108.KarS §-de 831 ja 84 eesmärk on takistada süüdlase rikastumist süüteoga, s.t süütegu ei tohi osutuda süüdlase jaoks kasulikuks. Kohtuotsuses on välja toodud asjaolud, mis võimaldasid hinnata, kas ja kui, siis millises ulatuses said süüdistatavad kuriteoga vara KarS § 831 tähenduses. Maakohus mõistis KarS § 84 järgi välja rahasummad, mis pärinesid samast kuriteost, mis on kriminaalmenetluse esemeks. K. Rossman ja O. Sutt said OÜ-s K ja OÜ-s P isiklikku lisatulu, kuna rikkusid toimingupiirangut. Tulu teenimine oli ka põhjuseks, miks juhinduti otsuseid tehes erahuvidest, mitte kohustusest tegutseda OÜ X nimel ja huvides. Seega rahasummad, mis kriminaaltuluna on välja mõistetud KarS § 84 alusel, on toimingupiirangu rikkumise tulemusena otseselt saadud tulu ehk süüteoga saadud varaks KarS § 831 lg 1 tähenduses.
109.Kohtutoimikusse on esitatud OPiga seotult karistusregistri väljatükk, mis kinnitab, et isik on varem kriminaalkorras karistamata. Juba 2. mai 2022. a kohtuistungil selgus, et tegemist on tühistatud kohtuotsusega. OP mõisteti 5. märtsil 2019. a Tallinna Ringkonnakohtu otsusega õigeks. Seega ei ole õige kaitsja väide, et isik kahtlustuse esitamise ajal viibis parajasti vabaduses tingimisi ning oli mõjutatud andma O. Suti jaoks kahjulikke ütlusi. Ka ristküsitlusel OP kinnitas kaitsjale, et tal ei ole ega olnud kahtlustuse esitamise ajal kehtivat karistust. Sarnaseid ütlusi andis OP ka kahtlustatavana ülekuulamisel.
41(66)
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
Jälitustegevuse seaduslikkus
110.Esmalt käsitleb ringkonnakohus O. Suti ja K. Rossmani kaitsja väidet jälitustegevuse ebaseaduslikkusest. Kolleegium nendib, et maakohus kontrollis kohtumenetluse käigus jälitustegevuse seaduslikkust ja leidis, et jälitustoimingute taotlemisel ja nendeks lubade andmisel ei ole seadust rikutud, muu hulgas on järgitud ka ultima ratio-põhimõtet. Samuti põhjendas maakohus oma seisukohta, mille kohaselt oli õigustatud andmete osaline tutvustamine. Vastavaid põhjendusi esitas maakohus 30. mail 2024 toimunud kohtuistungil.
111.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et praeguses kriminaalasjas ei ole jälitustoiminguteks loa andmisel (ega jälitustoimingute protokollide koostamisel) rikutud kriminaalmenetlusõigust. Jälitustoimingu load sisaldavad piisavaid põhjendusi ultima ratiopõhimõtte järgimise tuvastamiseks. Kolleegium põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
112.Esmalt võib möönda, et Pärnu Maakohtu 22. aprilli 2019. a määrus KM7566/2019 sisaldab küll ulatuslikult kohtule esitatud taotluse põhjendusi, kuid samas võrdlemisi lühidalt kohtu enda seisukohta. Siiski on selle pinnalt võimalik mõista, et kohtunik võttis ultima ratiopõhimõtte hindamisel arvesse nimelt taotluses esitatud ja põhjalikult kirjeldatud konkreetse kriminaalasja asjaolusid. Selleks ajaks oli kriminaalasjas kogutud objektiivseid andmeid äriühingute ja isikute vaheliste seoste kohta, sh tuvastatud raha liikumine äriühingute vahel ja oli vaja selgitada välja isikute rollid ja omavahelised kokkulepped eeskätt võimaliku omastamiskuriteo toimepanemisel. Samuti nähtusid taotlusest põhjendused, millega nõustus ka maakohus, miks ei saanuks neid asjaolusid teada avalike menetlustoimingutega. Maakohus viitas sellele, et teo toimepanemine toimus kitsas isikuteringis omavaheliste kokkulepete ja käitumisjuhiste alusel ning rõhutas ka selle käitumise konspiratiivsust.
113.Samuti ei ole välistatud selle jälitustoimingu loa alusel koostatud jälitustoimingu protokolli kasutamine tõendina O. Sutile etteheidetud KarS § 402 3 lg 1 järgi kvalifitseeritud süüteo tõendamiseks, kuigi jälitustegevuseks väljastatud loas ei olnud esmalt kirjeldatud kahtlust, et O. Sutt pani toime altkäemaksukuriteo (erasektoris). Vastav kahtlus ilmnes jälitustoimingu käigus, mis tehti seaduslikul alusel väljastatud jälitustoimingu loa alusel. Nimelt on erasektori altkäemaksu puhul tegemist KrMS § 126 2 lg-s 2 nimetatud kuriteoga. Senises kohtupraktikas on märgitud, et kui õiguspäraselt tehtava jälitustoimingu käigus avastatakse mõnele muule kuriteole viitav teave, saab selle uue kuriteo menetlemisel tugineda seniste jälitustoimingutega kogutud tõenditele juhul, kui ka uue kuriteo puhul oleks jälitustoimingute tegemine lubatud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-28-14, p 17.1).
114.Juba järgmises kohtu loas ehk 20. juuni 2019. a määruses nr KM7915 on vastavat kahtlust ka käsitletud. Ka selles jälitustoimingu loas on käsitletud jälitustoimingute tegemise vajalikkuse küsimust, mh viitas kohtunik vajadusele selgitada välja omastamise ja ka altkäemaksu andmise kuritegude meetodid, teo maht ja muud täpsemad asjaolud. Lõpuks ka 22. augusti 2019. a jälitustoimingu loas nr KM8180/2019 analüüsis kohtunik
42(66)
seni tuvastatud asjaolusid, seostades neid kuriteo toimepanemise kahtlusega ja leidis põhistatult, et jälitustoimingute jätkamine on õigustatud. Omastamine, dokumendi võltsimine ja võltsitud dokumendi kasutamine
115.Järgnevalt hindab kolleegium apellatsioonide väiteid, mis puudutavad K. Rossmani ja O. Suti süüditunnistamist vastavalt KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning KarS § 201 lg 2 p 1 – § 22 lg 3 järgi.
116.K. Rossmani kaitsja vaidlustab kaitsealuse süüditunnistamist omastamises osaliselt. Esmalt ei nõustu kaitsja K. Rossmani süüdimõistmisega enda kasuks OÜ X vara pööramises ehk B AS 4. mai 2016. a arve nr 3025641 tasumises summas 1063,20 eurot (2 jalgratast) ja B AS 21. augusti 2019. a arve nr 3984224 tasumises summas 482,94 eurot (rattapukk). Teiseks vaidlustab apellant E OÜ (E) kasuks vara pööramist, s.o teenuslepingu ja selle lisa 1 sõlmimine ja selle alusel E -ile maksete tegemine ning B UAB arvete perioodil 14. märts 2017 – 28. juuni 2019 summas 14 570 eurot tasumine (E-ile kuuluvate esemete transport).
117.Kahe jalgratta ja rattapuki osas (B AS) tugineb kaitsja apellatsioonis sellele, et ei ole tuvastatud nende pööramine enda kasuks, kuna need esemed olid kantud OÜ X bilanssi ja süüdistatav ei varjanud nende asukohta.
118.Kolleegium nendib, et KarS § 201 sisaldab kaks süüteokoosseisu alternatiivi – valduses oleva võõra vallasasja ja süüdistatavale usaldatud võõra vara pööramine enda kasuks. K. Rossmanile heideti süüdistuses ette talle kui juhatuse liikmele usaldatud OÜ X vara pööramist enda kasuks ehk äriühingu vara arvelt tasumist esemete eest, mis olid vajalikud tema isiklikuks kasutamiseks, seega koosseisu teise alternatiivi täitmist. Vaidlust ei ole selles, et K. Rossmanile kui OÜ X juhatuse liikmele oli usaldatud äriühingu vara, s.t tal oli õigus seda käsutada (mh anda korraldusi äriühingule esitatud arvete tasumiseks), järgides seejuures äriühingu varalise huve, maakohus viitas selle tuvastamisel asjakohaselt ka K. Rossmaniga sõlmitud juhatuse liikme lepingutele. Raamatupidaja TK
28.septembril 2022 kohtuistungil antud ütlused kinnitavad, et rataste eest tasumine oli K. Rossmani käsk ja neid tuli võtta arvele väikevahenditena, kusjuures raamatupidaja ei teadnud, kelle kasutusse need lähevad. Ka rattapuki ostmisel märkis K. Rossman Omniva eteeninduses (arvete kinnitamise süsteemis), et ta annab selle arve info ja kinnituse, kulu põhjendustes oli märgitud „Raba haldus“. Seega kasutas K. Rossman raamatupidajat arvete tasumisel vahendina. Maakohus analüüsis põhjalikult tõendeid, mis viitavad sellele, et arvete tasumine B AS-le toimus K. Rossmani vahetul korraldusel ja jalgrattad ning rattapukk olid mõeldud ja läksidki kohe K. Rossmani isiklikku kasutusse. Samuti kinnitas TKi, et ei teadnud esemete asukohta – aasta inventuuri tehes oli vaja välja selgitada, kus jalgrattad ja rattapukk asuvad, sest K. Rossman ja O. Sutt olid selleks ajaks töölt lahkunud. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Seega toimus vara enda kasuks pööramine juba siis, kui K. Rossman edastas raamatupidamisele korralduse tasuda jalgrataste ja rattapuki ostu eest, mis pidid minema tema isiklikku kasutusse, ja arve tasuti.
43(66)
119.Riigikohtu hiljutises praktikas on leitud, et muu võõra vara omastamisest saab tulenevalt vara mõistest KarS § 201 kontekstis rääkida siis, kui kannatanu vara väärtus teo tagajärjel väheneb. Omastamisega ei pruugi olla tegemist, kui keegi küll käsutab ebaseaduslikult talle usaldatud võõrast eset (TsÜS § 48), mis ei ole vallasasi, kuid tema teo tulemusel saab kannatanu vastusoorituse, mille reaalväärtus katab täielikult kaotatud eseme väärtuse ja kannatanu vara väärtus tervikuna ei muutu või see isegi suureneb. Neil juhtudel tuleb vastusoorituse hindamisel arvestada ka kannatanu huvi selle soorituse suhtes. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. juuni 2024. a otsus kriminaalasjas nr 1-20-3103/99, p 109). Formaalselt saab praegusel juhul nõustuda kaitsja argumendiga, et OÜ X sai vastutasuks B AS arve tasumise eest enda omandisse jalgrattaid ja rattapuki – esemed olid kantud äriühingu bilanssi. Samas tuleb kolleegiumi hinnangul vääramatult võtta arvesse seda, et OÜ X tegevus prügi käitlemisel ei seondu ühelgi viisil vajadusega jalgrataste ja rattapuki järele ning seda väidet ei ole menetluses ka ümber lükatud. Samaväärseks vastusoorituseks ei saa lugeda täiesti tarbetu asja üle formaalse omandiõiguse saavutamist, seda eriti siis, kui juriidiline isik ei saa ilmselgelt asja soetamisväärtuses võõrandada ega ka sisuliselt oma omandiõigust teostada, sest omandatu on K. Rossmani ainukasutuses. Samuti ei olnud OÜ-s X kehtestatud mingit regulatsiooni, mis annaks õigusliku aluse ostmaks töötajatele sportimisvahendeid nende isiklikku kasutusse, mistõttu ei ole seda sel viisil kajastatud ka raamatupidamises. Seega ei olnud kannatanul huvi vastava soorituse vastu, mida kinnitab ka tõsiasi, et K. Rossman ostis jalgrattad kriminaalmenetluse käigus kannatanult välja. Kokkuvõtlikult pööras seega K. Rossman enda kasuks OÜ X varalisi vahendeid, mille arvelt osteti talle endale jalgrattad ja rattapukk ning seda sõltumata sellest, et esemed jäid (formaalselt) OÜ X omandisse.
120.E-iga seotud omastamise puhul tugineb K. Rossmani kaitsja sellele, et maakohus tuvastas ebaõigesti, et lepingud olid näilikud, pooltel puudus 40% sorteerimiskohustuse kokkulepe ja tegelikult andis OÜ X E -ile rohkem sorteeritud plastmaterjali kui märgitud lisas
1.Kaitsja viitab sellele, et Tallinna Ringkonnakohtu 11. aprilli 2022. a otsusega tsiviilasjas nr 2-20-16443 ei tuvastatud E -i ja OÜ X vahel sõlmitud lepingute näilikkust osas, mis puudutab äriühingute vahelist kokkulepet plastjäätmete 40% sorteerimise tagamise kohustuse kohta koos sanktsiooniga sellise kohustuse rikkumise eest. Samuti leiab kaitsja, et OÜ-l X oli igal juhul kohustus hüvitada E -ile tekitatud kahju, mistõttu ei olnud tegemist vara ebaseadusliku pööramisega kolmanda isiku kasuks.
121.Riigikohus on tõepoolest selgitanud, et võimalusel tuleb vältida kohtumenetluses kriminaalasja ja tsiviilasja lahendamisel niisugust üksteisega seotud asjade lahendamise tulemust, kus veenvate põhjendusteta on tuvastatud üksteist välistavad asjaolud, sest selline vastuoluline tulemus poleks kooskõlas kohtulahendi põhjendatuse ja veenvuse nõudega ning kahjustaks õigusemõistmise ja kohtu usaldusväärsust. Nimelt tuleb vältida olukorda, kus kriminaalasja lahendamise seisukohalt tähtsust omavate tõendite suhtes kujunevad tsiviilkohtu- ja kriminaalmenetluses teineteisest põhjendamatult lahknevad kohtu hinnangud. Viimatiöeldu ei tähenda seda, et kriminaalasja lahendav kohus oleks järelduste tegemisel seotud tsiviilkohtumenetluses tehtud järeldustega, küll aga ei või kriminaalasja lahendav kohus jätta kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavate asjaolude kohta
44(66)
tsiviilkohtumenetluses tehtud maakohtu järeldusi põhjenduseta tähelepanuta (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-46-10, p 8.3.3.). Seega ei ole tsiviilkohtumenetluses tehtud kohtuotsus praeguses asjas maa- ega ringkonnakohtule iseenesest siduv, kuid tuleb selgitada tehtavate järelduste erisusi.
122.Tsiviilasjas nr 2-20-16443 asus ringkonnakohus seisukohale, et kuigi on tuvastatud, et nii teenusleping kui ka selle lisa 1 (kokkulepe) on koostatud 31. augustil 2019, siis teenusleping ja selle lisa 1 (kokkulepe) ei ole käsitatavad näilike tehingutena ja seetõttu ei ole alust kõneleda ka nende tehingute tühisusest. Lähtuda tuleb poolte tegelikust tahtest ja ei ole tõendeid selle kohta, et seda tahet ei kajasta teenusleping ja selle lisa 1. Samuti ei pidanud ringkonnakohus tuvastatuks seda, et K. Rossman rikkus juhatuse liikmena teenuslepingu lisa 1 (kokkuleppe) sõlmimisel ÄS § 187 lg-t 1, mis võimaldaks OÜ-l X kokkulepet tühistada. Kuna OÜ X (kostja) kolm töötajat (TK, O. Sutt, AV) ja juhatuse liige (K. Rossman) kinnitasid hageja arved nr 1907 ja 1908, saab eeldada, et OÜ X töötajad olid veendunud vastava õigusliku aluse olemasolus. Isegi kui töötajad ei teadnud lepingu p-st 4 (40% garantiikohustus) ja kompensatsiooninõudest, ei muuda see lepingut tühiseks. Arvetel olnud viide materjalide sorteerimisele on kooskõlas lepingu esemega. OÜ X (kostja) ei ole tõendanud väidet, et DT andis K. Rossmanile majaostuks laenu samal perioodil, kui sõlmiti leping ja kokkulepe. Kohus ei pidanud oluliseks ka asjaolusid, mille kohaselt jäätmete käitlemine ei toimunud tavapärases korras (jäätmed ei läbinud kaalumaja, puudub ülevaade jäätmejäägist, OÜ X andis üle rohkem segamaterjali, kui seda näitab ametlik dokumentatsioon). Kokkulepe (ehk teenuslepingu lisa 1) on käsitatav deklaratiivse võlatunnistusena. Eeltoodu tõttu mõistis ringkonnakohus kostjalt (OÜ X) hageja (E) kasuks põhivõla 80730 eurot koos viivistega.
123.Maakohus leidis praeguses kriminaalasjas seevastu, et kuigi DT ja K. Rossman jaatavad lepingu olemasolu (DT küll möönab kohtumenetluses antud ütlustes, et leping sõlmiti hiljem, kui selles märgitud aeg), siis muud kogutud tõendid kinnitavad, et 2017. a novembris ei olnud lepingupooled teadlikud sellest, kui suures koguses õnnestub toodud jäätmetest kõvaplasti välja sorteerida, mistõttu ei saanud sel ajal kokku leppida 40% plasti väljasorteerimise kohustust ega selle rikkumise eest makstava hüvitise suurust 280 eurot/tonn. Maakohtu hinnangul lõi K. Rossman teenuslepingu ja selle lisa 1 abil õigusliku aluse kannatanu X OÜ raha kolmanda isiku (E) kasuks pööramiseks – tegemist oli näiliste lepingutingimustega. Seetõttu oli näiline ka kokkulepe leppetrahvi tasumises. Isegi kui nõustuda kaitsjaga selles, et poolte vahel eksisteeris kokkulepe 40% kõvaplasti väljasorteerimiseks, kajastavad teenusleping ja selle lisa 1 ebaõigeid andmeid üleantud kõvaplasti koguse ja lepingu lõppemise kohta veebruaris 2019. Nimelt andis OÜ X lisa 1 sõlmimise hetkeks E -ile üle 492,80 tonni, s.o oluliselt suuremas mahus jäätmeid kui 279,59 tonni nagu võiks järeldada leppetrahvi summast. Lisaks tuvastas maakohus, et 2019. aastal anti sama lepingu alusel E -ile veel 104,44 tonni kõvaplasti ja 2020. aastal 175,90 tonni. Muude kokkulepete olemasolu kohta tõendid puuduvad. Väidetava kohustuse puudumist tõendavad maakohtu hinnangul ka muud asjaolud – nõukogu liikmed ER ja RL kinnitavad, et nad ei olnud teadlikud E -i nõudest OÜ X vastu ja sellest pidanuks nõukogu teavitama, kuigi DT väitel arutati lisa 1 sõlmimist umbes pool aastat enne selle
45(66)
elluviimist. Kannatanu raamatupidamises lepingut ei olnud, vastavaid dokumente leiti 15. oktoobril 2019 K. Rossmani elukoha läbiotsimisel ja OÜ X sai neist teadlikuks 21. novembril 2019, kui neid edastas DT. Lepingu varjamisega välistas K. Rossman selle kontrollimist ja vaidlustamist. K. Rossmani enda ütluste kohaselt sõlmiti hüvitise kokkulepe, et vältida kohtusse minekut, milleks E -i esindaja oli valmis. Jälitustoimingu protokollis kajastatud K. Rossmani vestlustest ajavahemikus 22. aprill 2019 – 22. oktoober 2019 ei nähtu, et K. Rossman ja DT oleks arutanud hüvitise maksmist. Midagi sellist ei nähtu ka K. Rossmani arvutist leitud kirjavahetustest. Samas on kriminaalasjas esitatud laenuleping, mille kohaselt M OÜ, mida esindas DT, andis K. Rossmanile 23. mail 2019 laenu summas 30 000 eurot, mille tagastamise tähtaeg oli 31. juulil 2019. K. Rossmani kirjavahetusest panga ja DTga ja K. Rossmani ning DT vahelistest vestlustest nähtub, et vastav rahasumma on käsitatav K. Rossmani tuluna, mitte laenuna.
124.Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus praeguses kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt, et OÜ-s X sorteeriti E -i tellimusel plasti segamaterjalist PE ja PP kõvaplasti ja seda ei ole ka vaidlustatud. Seejuures tegi maakohus kindlaks, et E tõi ajavahemikus 1. november 2017 – 4. oktoober 2018 OÜ-sse X 1563,98 tonni plasti segamaterjali (23. aprilli 2021. a asitõendi vaatlusprotokoll, mis kinnitab Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse AS plastiku vedu – kd 16, tl 42-126). Märkimisväärselt oli teenuslepingule märgitud sõlmimise kuupäevana 12. november 2017 ehk veodokumentide kohaselt alustati vedu juba enne (väidetavalt) lepingu sõlmimist, mida ei saa lugeda tavapäraseks ärikäitumiseks. Tsiviilasjas E -i esitatud kirjavahetus, mis toimub ajavahemikus 2018. aastal ja milles osalevad muu hulgas DT, O. Sutt, AV ja K. Rossman, kinnitab samuti seda, et OÜ-s X toimus E -i tellitud plasti segamaterjali töötlemine ja välja saab lugeda sedagi, et DTi ootus oli 40% kõvaplasti väljasorteerimise osas (vt kd 17, tl 112-122). Sama nähtub kriminaalasjas esitatud kirjavahetusest (vt 3. novembri 2020. a asitõendi vaatlusprotokoll, kd 16, tl 171-195), milles O. Sutt muu hulgas teatab, et mõni koorem on „väga must“, sisaldades palju sorteerimiseks sobimatut materjali. Samas ei mainita nendes vestlustes OÜ X kohustust hüvitada E -ile saamata jäänud tulu või leppetrahvi. O. Suti kirjadest nähtub, et jaanuaris-veebruaris 2018 veel testitakse väljundit. DT on mures selle pärast, et väljasorteeritu kogus ei ole ootuspärane ja uurib, mida saaks teha olukorra parandamiseks (10. jaanuari 2018. a kiri) ja seejärel nt mais 2018 järeldab DT pettunult, et ilmselt tuleb plasti vedu ära lõpetada, sest 18% ei vasta ootustele, tulud on vaid pisut suuremad kui kulud. Seejärel teeb O. Sutt ettepaneku, et võiks proovida müüki „mixina“, mis annaks 20 eurot/tonn. DT on nõus kõigega, mis võimaldab kasumit teenida. Kordagi ei meenuta DT OÜ X esindajatele, et neil on teenuslepingust tulenevalt kahju hüvitamise (leppetrahvi tasumise) kohustus ega maini nõude esitamist. Vastava kohustuse olemasolul ei pidanuks DT üldse muretsema sellepärast, kas OÜ X suudab piisavalt kõvaplasti välja sorteerida – vastupidi, kohustuse täitmata jätmisel saaks ta (väidetavasti kogu aeg eksisteerinud lepingu alusel) kerge vaevaga puuduoleva kõvaplasti eest kompensatsiooni. Seega ei nähtu ka E -i tsiviilasjas esitatud meilidest eraldivõetuna, et OÜ-l X oli kohustus välja sorteerida 40% ehk vastupidiselt kaitsja väidetule ei olnud tegemist vaid DT (E-i) ootusega ja eeldatava tulemusega, mis võis iseenesest tugineda varem OÜ-s X tehtud testidele. Tema ootusi võisid jagada ka OÜ-s X töötavad 46(66)
inimesed, kellega DTl olid ilmselgelt sõbralikud suhted ja koostöö (nagu nähtub kirjavahetuse mitteformaalsest stiilist), kuid see ei tähenda, et juriidiline isik võttis endale siduva kohustuse. Veelgi vähem tuleneb nendest meilidest, et OÜ-l X oli kohustus hüvitada E -ile saamata jäänud tulu või maksta leppetrahvi ning selle kohta eksisteerib kokkulepe juba 12. novembrist 2017. Seejuures asusid nii tsiviilasja lahendanud ringkonnakohus kui maakohus praeguses kriminaalasjas seisukohale, et on tuvastatud teenuslepingu sõlmimine hoopis 31. augustil 2019 ehk samal päeval kui sõlmiti lepingu lisa 1, milles lepiti kokku hüvitise maksmises (vt ekspertiisiakt kd 16, tl 51-64). Kolleegiumi hinnangul ei ole lõppkokkuvõttes ühtegi mõistlikku põhjendust sellele, et vastav teenusleping sõlmiti alles 31. augustil 2019 (ja varasema kuupäevaga), kui tegelikult eksisteeris vastav kokkulepe juba 2017. a novembrist. Selle kirjalikust vormistamisest ja seeläbi teatava õigusliku kindluse saamisest enne koostöö algust pidanuks olema huvitatud eeskätt DT E -i esindajana.
125.Lisaks uuris maakohus kriminaalasjas tõendeid, mida ei esitatud tsiviilasjas. Muu hulgas n-ö negatiivse tõendina ei nähtu K. Rossmani meilivahetusest ja jälitustoimingu protokollidest DT ning K. Rossmani vahelisi vestlusi või kirju kahju hüvitamise või leppetrahvi tasumise teemal, kuigi nii K. Rossman kui DT väidavad kohtumenetluses antud ütlustes, et vastav arutelu oli. Loomulikult ei saa välistada, et arutelu toimus viisil, mida ei jäädvustatud jälitustegevuse käigus, kuid igal juhul ei ole tuvastatud kirjaliku pretensiooni või nõude esitamist OÜ-le X, mis annaks K. Rossmanile aluse astuda DTga läbirääkimistesse ja sõlmida kompromissi. Samuti ei ole ühtegi kirjalikku jälge läbirääkimiste pidamise käigust. Lisaks kuulati kriminaalasjas üle mitmeid tunnistajaid. Äriühingu raamatupidaja TK ja finantsjuht ML kinnitasid, et nad ei teadnud lepingust ega kahju hüvitamise kohustuse olemasolust. Veelgi enam, raamatupidaja TK kinnitas kohtumenetluses ülekuulamisel, et küsis pärast E -ilt arvete saamist K. Rossmanilt korduvalt lepingu olemasolu kohta ja süüdistatav kinnitas, et leping on olemas, kuid ei toonud seda raamatupidamisse. OÜ X müügijuht AV kinnitas kohtumenetluses 28. septembril 2022 antud ütlustes, et ta lähtus E -i arvete kinnitamisel K. Rossmani selgitustest. AV küll väitis, et ta on jooksvalt koostanud ka arvestusi sorteeritud materjali kohta ja seda tuli vähem kui algselt oodatu, kuid ei seosta neid kuidagi kahju hüvitamise vajadusega. Kuigi tunnistaja kinnitas, et nägi ka lepingut, mille alusel jäätmeid sorteeriti, ei suutnud ta samas vähegi täpsemalt selgitada, millal see toimus ja millised olid selle lepingu sisu ja tingimused. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb selles osas nõustuda maakohtu tuvastatuga, et AV ütlused lepingu varem nägemise kohta ei ole usaldusväärsed. Esiteks on need vastuolus ekspertiisiaktiga, mille kohaselt on teenusleping koostatud samal ajal lisa 1-ga ehk alles augusti lõpus 2019 ja teiseks viitab ebausaldusväärsusele just ütluste üldine iseloom ja tunnistaja ütluste oletuslikkus. Muu hulgas on tunnistaja väitnud sedagi, et leping pidi kindlasti olema sõlmitud selleks ajaks, kui plastjäätmeid hakati tooma OÜ-sse X, kuigi juba lepingu väidetavast kuupäevast nähtub, et see pidi olema sõlmitud pärast jäätmete toomise algust. Lisaks kinnitab AV, et lepingu sõlmiti kindlasti pärast sorteerimisteste, kui oli ülevaade sellest, mida on võimalik saada, kuid O. Suti kirjadest nähtub, et vastavaid teste tehti veel 2018. aasta alguses (seda toob iseenesest välja ka kaitsja oma apellatsioonis). Üle kuulatud on nõukogu liikmed, kes ei olnud teadlikud OÜ-l X lasuvast rahalisest kohustusest. Lisaks esitas DT kaitsja tõendeid väljasorteeritud plastmaterjali üleandmise kohta E -i klientidele ja maakohus tuvastas just nende abil 47(66)
(transpordiarved ja nende lisad), et plastjäätmete sorteerimine E -i huvides ja viimasele sorteeritud materjali üleandmine toimus ka pärast lisa 1 sõlmimist ja tegelikult oli ka lisa 1 sõlmimise ajaks E -ile üle antud rohkem materjali kui dokumendis väidetud. OÜ-le X esitatud arvetest ei nähtunud, et tegemist on kahju hüvitamisega, mis võinuks äratada nt raamatupidaja või finantsjuhi tähelepanu, viidatud oli „materjali sorteerimisele“ kui teenuse osutamisele ja arvele oli lisatud ka käibemaks (kahju hüvitamine ega leppetrahv käivet ei loo, tegemist ei ole kauba ega teenuse võõrandamisega). Lisaks saab ringkonnakohtu hinnangul kriminaalasjas vähemalt osaliselt kasutada ka modus operandi-põhimõtet, võttes arvesse, et K. Rossmani puhul on tuvastatud (suuremas osas ka vaidlustamata) käitumine, mille puhul pööratakse OÜ X vara enda või enda lähedaste või tuttavate kasuks, kasutades selleks ka valeandmete kandmist raamatupidamisdokumentidesse.
126.Seoses kaitsja väitega, et DT ütluste kohaselt toimus lisas 1 nimetamata plastmaterjali üleandmine E -ile suuliste kokkulepete alusel AVga ja tegemist ei olnud lepinguga hõlmatud materjaliga, nendib kolleegium, et maakohus lükkas seda väidet ümber DT enda kaitsja kirjalike tõenditega, mille kaitsja esitas kinnitamaks lepingujärgset materjali üleandmist. K. Rossman küll kinnitas oma ütlustes, et võis toimuda ka teisi tehinguid, kuid ei osanud seda väidet vähimalgi määral täpsustada (liikide või koguste osas). AV möönis seejuures oma ütlustes, et kõvaplasti üleandmist tõendavad arved ja nende lisad võisid kajastada ka n-ö lepinguvälist plasti, kuid ei suutnud jällegi seda väidet konkretiseerida ega selgitada, miks toimus üleandmine sellisel segasel viisil ja kuidas saanuks siis üldse eristada lepingu järgi ja selle väliselt üleantud materjali. Kolleegiumi hinnangud ei ole need ütlused usaldusväärsed, vaid on tingitud isikute soovist tagantjärgi selgitada koostööd E -iga, mis ei olnud OÜ X raamatupidamises nõuetekohaselt kajastatud ja varjata puudujääke ka enda tegevuses. Ühtegi kirjalikku dokumenti selle kohta esitatud ei ole (v.a DT enda koostatud tabel, mis ei ole käsitatav isiku ütlustest sõltumatu tõendina). Veelgi kummastavam ja seega ka ebausutav on (väidetavalt) selline suuliste kokkulepete alusel tegutsemine olukorras, kus OÜ X ja E -i vahel oli vaidlus senise lepingu täitmise üle.
127.Eeltoodu tõttu leiab ringkonnakohus, et 31. augustil 2019 üheaegselt nii teenuslepingu kui ka selle lisa 1 sõlmimisega lõi K. Rossman õigusliku aluse ja tõendi, mille abil tekkis E -il õigus nõuda OÜ-lt X lisas 1 nimetatud summa tasumist. K. Rossmani ja DTi ühine huvi ja tahe oligi OÜ X vara sel viisil (tasuta) E -ile üleandmine. Selline tegevus ehk vara tasuta üleandmine hüvitisena ei olnud aga kuidagi OÜ X huvides, seega vastuolus K. Rossmani kui äriühingu juhatuse liikme kohustusega käituda äriühingule lojaalselt ja järgides selle majanduslikke huve (TsÜS § 35 ja ÄS § 187 lg 1). Seejuures tõendab lojaalsuskohustuse rikkumist ka esmakordselt kriminaalasjas esitatud 23. mail 2019 sõlmitud laenuleping K. Rossmani ja M OÜ (esindaja DT) vahel (vt kd 16, tl 33-34), mille kohaselt pidi K. Rossman tagastama laenu hiljemalt 31. juulil 2019. Seega olukorras, kus K. Rossman esindas OÜ X huve, oli tal samal ajal rahaline kohustus äriühingu ees, mida esindas E -i juhatuse liige, mis võis paratamatult mõjutada tema soovi luua õiguslik alus teise DT juhitud äriühingu rikastamiseks. Muu hulgas nähtub 3. novembri 2020. a jälitustoimingu protokollist, et K. Rossman pöördus 23. mail 2019 ise DT poole sooviga saada laenu (vt kd 18, tl 25 – 27). Seejärel pangaga suhtlemise järel pöördus K. Rossman uuesti DT poole, kes 48(66)
oli valmis pangale kinnitama ka seda, et tegemist ei ole laenuga (kd 18, tl 47-49) – ehk siis edastama K. Rossmanile sobivaid andmeid.
128.K. Rossmani kaitsja väitel oli OÜ-l X seejuures igal juhul kahju hüvitamise kohustus, mistõttu ei ole tegelikult oluline teenuslepingu sõlmimise aeg. Ringkonnakohus nendib, et saamata jäänud tulu hüvitamise kohustus saigi tuleneda väidetavast kokkuleppest OÜ X ja E i vahel (eeskätt 40% väljasorteerimise kohustus, aga ka sorteeritud kõvaplasti tegelik kogus ja lepingu lõppemise tähtaeg) ning vastava kohustuse puudumisel ja tegeliku koguse kohta valeandmete esitamisel ja sorteerimise jätkumisel, mida E aktsepteeris, (nagu seda on praegusel juhul tuvastatud) ei olnud OÜ-l X ka vastavat kohustust. Puutuvalt kaitsja väitesse, et OÜ-l X oli võimalik teenida täiendavat tulu jäätmete töötlemise kohta tõendite esitamisel või plastjäätmete jäägi müügist, mistõttu oli leping neile siiski kasulik, ei mõjuta see kolleegiumi hinnangul omastamise süüdistuse asjaolusid.
129.Maakohus leidis põhjendatult sedagi, et alusetu oli ka K. Rossmani korraldusel E -i eest plastikjäätmete transpordikulu tasumine, sest OÜ-l X sellist kohustust ei olnud. K. Rossman väitis, et sellega tegeles AV. AV ütlused ei kinnita kohustuse olemasolu, sest tunnistaja seostas vastavat kohustust lepinguga, kuigi ka ta enda sõnul ei tea ta kindlalt, et selline kohustus lepingus oli, vaid peab seda võimalikuks, sest see oli eriline olukord. Kaitsja taotleb selles osas tõenditele teistsuguse hinnangu andmist, selgitamata, milles seisnes selles osas maakohtu rikkumine tõendite hindamisel või sedagi, millest võiks tuleneda OÜ X kohustus tasuda E -ile kuuluva kauba transpordi eest. Ainuüksi tõsiasi, et sorteeritud plastik oli OÜ X valduses, ei tekita kohustust tasuda selle transpordi eest E -i klientidele. Vastavat kirjalikku kokkulepet tuvastatud ei ole. Maakohus selgitas oma seisukohta, et sorteeritud plastik kuulus E -ile (seda ka ei vaidlustata), mistõttu on arusaamatu, miks pidanuks selle transpordi eest kolmandatele isikutele tasuma OÜ X.
130.Eeltoodu tõttu tuleb ringkonnakohtu hinnangul jätta muutmata maakohtu otsus osas, mis puudutab K. Rossmani süüditunnistamist KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi E -iga seotud tegudes.
131.Ühtlasi on maakohtu otsus õige ka osas, mis puudutab K. Rossmani süüditunnistamist KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi.
132.Süüdistatava kaitsja ei tugine sellele, et T OÜ arvete osas tegu kui selline ei ole faktiliselt tõendatud, vaid taotleb õigeksmõistmist tulenevalt sellest, et tegemist on n-ö intellektuaalse võltsimisega ehk dokument ei ole järele tehtud või muudetud, vaid selle tegelik koostaja on kandnud sellesse ebaõigeid andmeid (makse põhjenduse kohta). Kolleegium nendib, et Riigikohtu praktikas on järjepidevalt leitud, et olukord, kus dokumendi koostajana näidatud ja selle koostamiseks õigustatud isik kannab formaalselt autentsesse dokumenti sisult ebaõigeid andmeid, vastab dokumendi võltsimise ja sellise dokumendi kasutamise tunnustele (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. juuni 2018. a otsus asjas nr 1-16-10888/62, p 50 – arve võltsimine). Ringkonnakohus ei pea praeguses kriminaalasjas vastavast kohtupraktikast irdumist vajalikuks ega õigustatuks.
133.Lisaks leidis kolleegium eelnevalt, et E -iga sõlmitud teenusleping on ebaõige sisuga nii teenuslepingule märgitud kuupäeva (ehk vastava kokkuleppe sõlmimise aja) kui ka 49(66)
(vähemalt) 40 % väljasorteerimiskohustuse rikkumisega kaasneva hüvitise osas. Lisaks on lisasse 1 kantud ebaõiged andmed selleks ajaks sorteeritud plastmaterjali koguse kohta, mis oli kahju hüvitamise aluseks.
134.O. Suti kaitsja leiab, et süüdistatavale O. Sutile KarS § 201 lg 2 p 1 - § 22 lg 3 alusel tehtud etteheide, mis seisneb arvete koostamise juhendamises ja nende õigsuse kinnitamises, ei küüni materiaalõiguslikult omastamisele kaasaaitamiseni (T OÜ ja G OÜ arved – nn Valgerannaga seoses ja R. J autoremondiga seotud arved). Samuti leiab kaitsja, et ei ole selles osas tõendatud O. Suti tegevus, mis on kvalifitseeritud KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 2 ja § 345 lg 1 järgi.
135.Kolleegium ei nõustu selle seisukohaga. Kaasaaitamisena on materiaalõiguslikult käsitatav tegu, millel puudub küll kaastäideviimise kvaliteet, kui mis on põhjuslikus seoses täideviimisteoga. Kaasaaitaja tegu peab avaldama mõju põhjusliku seose ahela arengule ning toetama selle arengut, kuid pole nõutav, et ilma osavõtuteota oleks põhitegu üldse ära jäänud – tegemist ei pea olema täideviimisteo absoluutse eeldusega. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-54-16, p 17). Maakohus selgitas põhjalikult, miks ta leiab, et O. Sutil oli oluline roll süüdistuses nimetatud arvete n-ö sobiva sisu loomisel ja nende edastamisel OÜ-le X tasumiseks, samuti kinnitas O. Sutt tulenevalt OÜ X töökorraldusest (arvete kinnitamise süsteem) nende arvete õigsust enne seda, kui neid kinnitas lõplikult K. Rossman. Võttes arvesse O. Suti ametikohta äriühingus oli äriühingutele n-ö arvete jaoks sobiva sisu loomine ja seejärel saadud arvete õigsuse kinnitamine ilmselgelt looma muljet, et tegemist on tõepoolest OÜ-ga X seotud äritegevusega ja kohustusega, mis omakorda soodustas arvete tasumist ja seega vara pööramist (alusetult) kolmandate isikute kasuks.
136.O. Suti kaitsja vaidlustab eeskätt G OÜ arvete osas ka teo tõendatust, leides, et maakohus jättes põhjendamatult ebausaldusväärsena kõrvale tunnistaja MK ütlused. Esmalt nendib kolleegium, et kaitsja põhjendused on selles osas vastuolulised, kuna ka apellatsioonist tulenevalt tunnistab MK, et arved nr 1904 ja 1906 esitas G OÜ, mitte Valgerand OÜ (kuigi töid tegi viimane), kuivõrd Valgerand OÜ oli väidetavasti G OÜ-le võlgu ja tegemist pidi olema tasaarvestusega. Seega nähtub ka tunnistaja ütlustest, et vastavad summad olid seotud Valgerand OÜ vajadustega, kellega OÜ-l X ärisuhteid ei olnud. MK ütlusi ei kinnita ei sündmuskoha vaatluse ega olustiku ütlustega seostamise protokoll. Samuti on maakohus analüüsinud tõendikogumit tervikuna ja põhjendas, miks tõendid viitavad sellele, et G OÜ arvetel märgitud summad olid mõeldud tasuna nimelt Valgerand OÜ huvides tehtud tööde eest. Maakohus põhjendas seda muu hulgas suhtlusega O. Suti ja K. Rossmani vahel, mille kohaselt saatis O. Sutt 28. mail 2019 K. Rossmanile sõnumi: „Arve nimega G OÜ mis Omnivas kinnitamisele sul tuleb on valgeranna terrassi ehitustööde makse“. Tegemist ei ole kuidagi mitmeti mõistetava sõnumiga. Enne seda ehk 8. aprillil 2019, saatis O. Sutt aga kirja, kust nähtub Valgeranna projektis tehtavate töödena truubi ja tee rajamine ning kohviku terrassi ehitamine, kus nende tööde eest on vastutavaks isikuks O. Sutt. Lisaks on saadetud arved 1904 ja 1906 O. Sutile viitega „arve terrassi kohta“. Maakohus on kõiki tõendeid kogumis hinnanud ning jõudnud järeldusele, et OÜ G arved tehingu sisult ei vastanud tegelikkusele, ning selliseid töid OÜ-le X teostatud pole ja eesmärk 50(66)
oli see, et OÜ X tasuks Valgeranna tööde eest. MK ütluste usaldusväärsuse hindamisel võttis maakohus muu hulgas arvesse sedagi, et kohtueelse menetluse käigus ei osanud tunnistaja midagi rääkida nn ehitusjäätmete sorteerimisliini ehitusest (arve nr 1910). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole veenev põhjendus, mille kohaselt tunnistaja oli kohtueelse menetluse toimumise perioodil tihti alkoholijoobes. Esmalt ei ole selline väide millegagi tõendatud ja pealegi just selle konkreetse asjaolu ununemine vahepealse alkoholi tarvitamise tõttu ei ole kuidagi usutav. Ka muus osas on maakohus põhjendanud oma seisukohta, et tõendatud on O. Suti kihutamistegu dokumentide võltsimisele, kuna just tema korraldas ühest küljest Valgeranna projekti ja samas teadis, mis selgitusi tuleks lisada arvetele, et need vastaks OÜ X raamatupidamise nõuetele. 137. Samuti saab maakohtuga nõustuda selles, et K. Rossmani kohtumenetluses antud ütlused OÜ G arvete kohta ei ole usaldusväärsed nende vastuolu tõttu kohtueelses menetluses antud ütlustega (milles isik kinnitas enda teadlikkust sellest, et tegemist on nn Valgeranna terrassi ehitusega). Kuigi maakohtu otsus on selles osas tõepoolest mõneti eksitava sõnastusega, ei ole siiski alust järeldada, et maakohus tugines vahetult süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlustele. Maakohus tunnistas süüdistatava ütlusi selles osas ebausaldusväärseks ja kolleegium nõustub selle seisukohaga. Apellatsioonis tugineb O. Suti kaitsja ka sellele, et kohtueelses menetluses antud ütlused on lubamatud, kuna K. Rossmani ülekuulamisel ei osalenud kaitsja, kuigi O. Sutil oli sel ajal kaitsja olemas (KrMS § 45 lg 2 p 4). Nagu maakohus õigesti viitas, siis Riigikohtu praktika kohaselt on osutatud sätte eesmärk tagada, et kahtlustatavad (mõnel juhul ka süüdistatavad), kelle huvid on omavahel vastuolus, oleksid kriminaalmenetluses võrdses olukorras. Kaitsjaga kahtlustatav on enda huvide kaitsmisel eelisolukorras võrreldes kaaskahtlustatavaga, kellel kaitsjat ei ole. Vältimaks olukorda, kus kaitsjaga kahtlustataval õnnestub oma eelisseisundit kasutades kahjustada kaaskahtlustatava õigusi (nt põhisüüd menetletava kuriteo eest alusetult tema kaela veeretades), näebki KrMS § 45 lg 2 p 4 ette kaitsjasunni. KrMS § 45 lg 2 p 4 kaitse-eesmärk hõlmab üksnes selle isiku huve, kellele tuleb osutatud sätte kohaselt kaitsja tagada, ega laiene tema kaaskahtlustatavale. Teisisõnu ei anna KrMS § 45 lg 2 p 4 kahtlustatavale, kellel on kaitsja, subjektiivset õigust, et kaitsja oleks ka temaga huvide konfliktis oleval kaaskahtlustataval. Vastupidise tõlgenduse korral tekiks mh ebaloogiline olukord, kus kaitsja olemasolu annaks kahtlustatavale õiguse nõuda kaitsjat ka kaaskahtlustatavale. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. juuni 2023. a otsus kriminaalasjas nr 1-21-1421, p 73). Seejuures nentis maakohus õigustatult, et K. Rossmani ülekuulamise ajaks ei olnud O. Sutt ütlusi andnud, mistõttu ei olnud tegemist olukorraga, mida KrMS § 45 lg 2 p 4 on mõeldud ära hoidma.
138.Ringkonnakohtu hinnangul on ka tuvastatud, et S. Raadik tegutses O. Suti juhiste ja korralduste kohaselt, mistõttu vastab O. Suti tegevus selles osas dokumendi võltsimisele kihutamisele. O. Suti tihe suhtlus SRga tuleneb ka 3. novembri 2021. a jälitustoimingu protokollist. Kuigi on võimalik, et SR hakkas tegutsema siis, kui arved palus esitada MK, tuli vajalik arvete sisu O. Sutilt. Seda kinnitab ka tõsiasi, et (nagu eespool viidatud) just O. Sutt teatas K. Rossmanile, et OÜ G arved puudutavad tegelikult Valgerannas tehtud töid.
51(66)
139.Samuti tuvastas maakohus, et O. Sutt korraldas ise ka OÜ P (KTe) tegevust. Just O. Sutil oli olemas teadmine, mil viisil peaks vormistama arveid n-ö OÜ-s X kinnitamiseks sobivalt. Muu hulgas viitas maakohus selles osas 2. detsembri 2019. a asitõendi vaatlusprotokollile, milles vaadeldakse aadressidel [email protected] ja [email protected] olevat kirjavahetust ja dokumente, millest nähtub, et O. Sutt oli teadlik A OÜ 11. juuli 2019. a arve 190220 saamisest ja tasumisest. O. Sutt selgitas OÜ P töötanud TNle, et arve tuleb teha OÜ-le X. Seejuures TN ütlusi luges maakohus ebausaldusväärseks just põhjusel, et need ei haaku uuritud kirjavahetusega.
140.R. J autoga seotud arvete võltsituse osas andis ütlusi ka süüdistatav K. Rossman, kes kinnitas, et arvete selgitused on valed ja arved puudutasid R. J auto remonti. Seda möönis ka R. J ise. Ringkonnakohtu hinnangul ei lükka maakohtu otsuses tehtud järeldusi ümber ka kaitsja viited sellele, et R. J ja K. Rossman andsid kohtumenetluses ütlusi selle kohta, et R. J kasutuses olnud sõiduk lõhuti X OÜ-s, mistõttu pidi OÜ X tasuma ka selle remondi eest. Vastavat sündmust ja sellega kaasnevaid sõiduki vigastusi ei ole mingilgi viisil objektiivselt fikseeritud ja R. J ei ole vastavat nõuet OÜ-le X esitanud. Sellise nõude puudumisel ei ole kahju hüvitamiseks alust. Olukorras, kus tegemist olnuks tõepoolest OÜ X vastutusega, saanuks selle nõude ka äriühingule esitada, mistõttu puudunuks igasugune vajadus arvetele valeandmete kandmiseks. Jällegi jätab kaitsja tähelepanuta maakohtu põhjendusi tervikuna. Maakohus viitas otsuse tegemisel põhjalikult R. J ja K. Rossmani vahelisele suhtlusele ja tunnistajate ütlustele, millest nähtub arvete loomise protsess ja selle varjamine, et töid tehti R. J autole. Kui tegemist olnuks tegeliku nõudega, polnuks sellise käitumise järgi vajadust. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid maakohtu põhjendusi korrata ja nõustub nendega täielikult.
141.Eeltoodu tõttu jääb maakohtu otsus KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel muutmata osas, mis puudutab isikute süüdimõistmist KarS § 201, § 344 ja § 345 järgi. Samuti leiab kolleegium, et maakohus on põhistanud süüdistatavatelt omastamisega ja dokumentide võltsimisega seoses ka tekitatud kahju väljamõistmist OÜ X kasuks ja selles osas ei ole alust maakohtu otsust muuta. Usalduse kuritarvitamine
142.Kannatanu ja prokurör taotlevad maakohtu otsuse tühistamist osas, milles maakohus mõistis K. Rossmani ja O. Suti õigeks usalduse kuritarvitamises seoses OÜ-ga S tehtud tehingutega ja R. Jle ning OÜ-le C arvete esitamata jätmise ning tühistamisega. Kolleegium leiab, et ka selles osas ei ole maakohtu otsuse tühistamiseks alust.
143.Esmalt nõustub ringkonnakohus maakohtu ja kaitsjatega selles, et süüdistuses kirjeldatud K. Rossmani ja O. Suti tegevuse puhul, mis on kvalifitseeritud KarS § 217 2 järgi, ei olnud tegemist ühe (jätkuva) teoga. Riigikohtu praktika kohaselt on jätkuv süütegu ühtsest tahtlusest kantud, reeglina ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toimepandud süütegu. Praegusel juhul heidetakse süüdistatavatele kokkuvõtvalt ette kolm tegu: OÜ K ja OÜ X vahel ajavahemikus 16. november 2015 – 1. oktoober 2019 korduvalt jäätmekäitlusega seotud lepingute sõlmimine; K. Rossmani
52(66)
poolt 29. juunil 2016 volituse allkirjastamine, mille kohaselt R. J ja MJ said sõlmida OÜ X nimel OÜ-ga S lepinguid, kusjuures OÜ X garanteeris tasumise vastavalt lepingu tingimustele; O. Suti ja K. Rossmani tegevuse tulemusena detsembris 2018 – jaanuaris 2019 R. Jle esitatud arve tühistamine ja osaliselt arve esitamata jätmine ja 31. mail 2018 C OÜ-le esitatud arve tühistamine. Kuigi võib nõustuda, et kõigi tegudega kahjustati OÜ X varalisi huve, ei ole tegemist sarnasel viisil toimepandud süüteoga – ühel juhul oli tegemist liigmadala hinnaga prügi käitlemise lepingu sõlmimisega, teisel volituse andmisega teise äriühinguga lepingu sõlmimiseks ja tasumise garanteerimisega ning viimaks hoopis R. Jga seotud prügiarvete tühistamisega. Juba võttes arvesse usalduse kuritarvitamise koosseisu alternatiive, oli esimesel juhul tegemist nn ärakasutamiskoosseisuga (kahjuliku tehingu tegemine) ja teisel ning kolmandal juhul pigem äriühingu varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumisega. Teod ei olnud omavahel ka ajaliselt lähedased. Eeltoodu tõttu ei ole põhjust lugeda kõiki toiminguid üheks (jätkuvaks) teoks.
144.Tagajärjetuks jääb ka kannatanu taotlus kvalifitseerida teod omastamisena. KarS § 201 näeb ette karistuse valduses oleva vallasasja või isikule usaldatud vara pööramiseks enda või kolmanda isiku kasuks. Seega on teo objekt vallasasi või isikule usaldatud vara, millega tehakse omakorda toiminguid, mis on käsitatavad omandiõiguse manifesteerimisena. Kolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist sellise olukorraga. Esmalt ei ole teisele isikule äriühingu nimel tegutsemise volituse andmise puhul tegemist (veel) konkreetse vara käsutamise alustamisega isegi juhul, kui volitusega kaasneb võimalike kohustuste tasumise garantii. Muu hulgas ei ole sel hetkel kindlaksmääratud kuriteo objekti – ehk vara ulatust, mida omastatakse. Lisaks ei väljendu selles teos n-ö võõra vara omastamistahte manifestatsiooni. Samuti ei pööranud K. Rossman O. Suti kaasabil kolmanda isiku kasuks OÜ X vara, loobudes R. J ja OÜ C vastu nõude esitamisest – ehk jättes arve esitamata ja tühistades juba esitatud arve. Kui käsitada varana OÜ X nõuet isikute (R. J ja OÜ C) vastu, ei saa samal ajal asuda seisukohale, et seda nõuet pöörati nende samade isikute kasuks ehk nad muutusid selle nõude omanikuks. Eeltoodust tulenevalt jätab kolleegium maakohtu otsuse KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel selles osas muutmata.
145.Järgnevalt käsitleb kolleegium kaitsjate apellatsioonide väiteid, mille kohaselt ei ole ka OÜ-ga K (maakohtu otsuse tegemise ajal RCP7 OÜ, praegusel ajal äriregistri andmete kohaselt H OÜ) tehtud tehingute puhul tegemist usalduse kuritarvitamisega ja ka kannatanu apellatsiooni väidet, mille kohaselt tekitati teoga suuremat kahju, kui seda tuvastas maakohus.
146.Ringkonnakohus nendib alustuseks, et kriminaalasjas esitatud süüdistus on OÜ-ga K seotud tehingute osas usalduse kuritarvitamise koosseisu sisustamisel võrdlemisi lakooniline, seda eriti tekitatud kahju kujunemise osas. Tegemist on koosseisutunnusega, mistõttu kahju aluseks olnud faktilisi asjaolusid tuleb süüdistuses käsitleda piisava põhjalikkusega. Praegusel juhul toob süüdistus välja OÜ-ga K jäätmekäitluseks sõlmitud lepingud ja nendega määratud jäätmete vastuvõtu hinnad, mida võrreldakse olmejäätmete osas P OÜ-ga ja ehitusjäätmete puhul „võrreldava kliendiga“ ehk H OÜga. Samuti nenditakse, et kuigi ehitusjäätmete maht suureneb 2018-2019. aastatel, on 53(66)
hinnad madalamad kui võrreldava koguse üleandjale ehk Ragn-Sells AS-le kehtestatu. Lisaks ei muudeta OÜ K jäätmete vastuvõtu hinda, kui samal ajal lepitakse kokku kõrgemad hinnad suurkliendile AS Eesti Keskkonnateenused. Lõpuks märgitakse, et OÜle K kehtestatud hindade puhul oli tegemist põhjendamatu eelisega, mis kahjustas OÜ X majandustulemusi, mistõttu K. Rossman ja O. Sutt põhjustasid OÜ-le X vähemalt suure varalise kahju „kannatanu hinnangul“ 128 440 eurot. Kolleegium märgib selles kontekstis, et süüdistuses on kohatu viidata „kannatanu hinnangule“, sest süüdistus peab rajanema asjaoludele, mida prokuratuur peab tõendatuks. Koostoimes kannatanu tsiviilhagiga on võimalik aru saada, et kahju kujuneski summadest, mida OÜ K maksis süüdistuses nimetatud ajal sõlmitud lepingute alusel jäätmete üleandmise eest võrdluses teise kliendiga. Süüdistus ei täpsusta seejuures kahju liiki, kuid tsiviilhagi kohaselt on tegemist OÜ X saamata jäänud tuluga.
147.Maakohus leidis, et tegemist oli KarS § 2171 lg 1 esimese alternatiivi ehk nn ärakasutamiskoosseisuga. K. Rossmanil OÜ X juhatuse liikmena ja O. Sutil arendusjuhina oli kohustus tegutseda OÜ X huvides lojaalselt ja selle majanduslikes huvides. Lisaks kehtis mõlemale nende töölepingutest tulenevalt konkurentsikeeld. K. Rossman juhatuse liikmena otsustas lepingus kajastuvat hinda, O. Sutt valmistas lepinguid ette ja määras n-ö OÜ-le K sobivat hinda. Seejuures tegutsesid mõlemad isiklikust huvist tingitult, kuna O. Sutt korraldas OÜ K majandustegevust ja sai selle tulemusena ka tulu ning võimaldas tulu saamist ka K. Rossmanil. Maakohus tuvastas, et süüdistuses nimetatud hindadega lepinguid sõlmides rikkusid nii K. Rossman kui ka O. Sutt oma lepingutest tulenevaid kohustusi ja põhjustasid kannatanule otsest varalist kahju. Seejuures viitas maakohus asjaolule, et OÜ K puhul oli tegemist n-ö ebavajaliku vahelüliga, mistõttu saanuks OÜ X teenida suuremat tulu prügi vahetult vastu võttes. Kahjusummat arvutades lähtus maakohus siiski mitte OÜ X ja OÜ K prügi vastuvõtmise hinnavahest, vaid OÜ X suuremate klientidega sõlmitud lepingute keskmisest hinnast.
148.Ringkonnakohus nendib, et maakohus on põhjendatult tuvastanud, et OÜ X ja OÜ K vahel sõlmiti jäätmete vastuvõtmise lepingud ja seda fakti ei ole apellatsioonimenetluses ka vaidlustatud. Puutuvalt apellatsiooni väitesse, et süüdistuse faktilised asjaolud ei käsitle selles osas üksikasjalikult süüdistatavate seost OÜ-ga K, siis tuleb sellega iseenesest nõustuda. Siiski tuleneb ka süüdistusest, et tehingu hind oli kantud O. Suti ja K. Rossmani isiklikust huvist. Kohtul on võimalik vastavaid faktilisi asjaolusid kaaluda hindamaks usaldussuhte rikkumise – ehk põhjendamatult madala hinnaga lepingute sõlmimise – põhjuseid, mida maakohus ongi praegusel juhul teinud, seostades seda kasuga, mida O. Sutt ja K. Rossman said OÜ-st K. Kuigi tuleb nõustuda O. Suti kaitsjaga, et maakohus tõepoolest viitab sellele, et OÜ X jäi ilma n-ö võimalikust kasust tingitult sellest, et prügi üleandmiseks kasutati vahendina OÜ-d K (ja seda väidet ning vastavat kahjuarvutust süüdistuses ei ole), ei lähtu maakohus ka ise vastavatest summadest lõpliku kahjusumma arvutuses, mistõttu ei saa seda lugeda selliseks rikkumiseks, mis mõjutas kohtuotsuse järeldusi.
149.Põhivaidlus on kriminaalasjas aga selles, kas, millist ja millises ulatuses tekitati praeguses kriminaalasjas kahju OÜ-le X. Selles osas erines maakohtu seisukoht ka 54(66)
süüdistuse ja kannatanu seisukohast. Esmalt leiab ringkonnakohus, et maakohus tuvastas kahju liigina ebaõigesti otsese varalise kahju, kuna selline hinnang ei tulene ühelgi viisil süüdistuses kirjeldatud asjaoludest ega selles esitatud kahjusummast. VÕS § 128 lg 3 näeb ette, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud. Süüdistuses ei ole väidetud, et süüdistatavate tegevuse tulemusena vähenes OÜ X vara näiteks seetõttu, et nad pidid kandma omavahenditest OÜ K üleantud prügi käitlemise kulu ehk lihtsustatult – et OÜ X jaoks oli OÜ-lt K prügi vastuvõtmine kahjumlik. Olukorras, kus OÜ X teenis OÜ-lt K prügi vastuvõtmisel ja selle eest tasu saamisel tulu, ei ole tegemist otsese varalise kahjuga.
150.KarS § 2172 hõlmab kahju liigina ka saamata jäänud tulu (vt selles osas nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. mai 2014. a otsust kriminaalasjas nr 3-1-1-23-14, p 11.1). Varaks ei saa seejuures pidada kannatanu pelka lootust, et tema vara tulevikus suureneb, saati siis teoreetilist võimalust teenida olemasolevat varalt teatud tehingute tegemise teel raha. Vara suurenemise ootused saab lugeda varaks üksnes juhul, kui nende realiseerumine on sedavõrd kindel, et neile tuleb omistada majanduslik väärtus. Ka tsiviilõiguses on leitud, et saamata jäänud tulu tuleb hüvitada vaid siis, kui vara omanikul oli kavatsus ja võimalus tulu saada (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. mai 2009. a otsus asjas nr 3-2-1-46-09, p 14 ja 8. jaanuari 2013. a otsus asjas nr 3-2-1-173-12, p 20). Kuna tihti on saamata jäänud tulu täpse suuruse tõendamine äärmiselt keeruline, peab VÕS § 128 lg 4 esimese lause järgi kahjustatud isik tõendama üksnes need asjaolud, millest nähtub tulu saamise tõenäosus, s.t et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (vt nt Riigikohtu 19. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-08, p 12; 21. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11, p 12; 9. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10013, p 13; 21. aprilli 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-146942/143, p 13.2). Seejuures karistusõiguslikult peab siiski menetlejal esinema piisavalt kindel veendumus, et teoga põhjustati vähemalt suurt kahju ehk 40 000 eurot ja et see on vahetult tingitud süüdistatava(te) tegevusest.
151.Kolleegium leiab, et praegusel juhul need tingimused ei ole täidetud ja põhjendab seda järgmiselt. Saamata jäänud tulu teenimine OÜ-ga K sõlmitud lepingutest oleks OÜ X jaoks praegusel juhul võimalik vaid juhul, kui eeldada, et lepingu sõlmimine OÜ-ga K jäätmete üleandmise kohta kõrgema hinnaga või ka muul viisil OÜ K lepingu järgi üleantavate jäätmete saamine kõrgema hinnaga olnuks OÜ X jaoks niivõrd kindel, et sellele tuleks omistada majanduslik väärtus. Selliseid asjaolusid süüdistusest ei nähtu.
152.Esmalt ei ole praeguses asjas süüdistuses üldse nimetatud vastavate jäätmete majanduslikult mõistlikku hinda. Selline mõistlik hind võib olla turuhind, kui ei ole tuvastatud asjaolusid, mis tingivad selles osas erisuste tegemist. Turuväärtuseks loetakse TsÜS § 65 kohaselt asja harilikku väärtust, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus omakorda on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Seega on harilik väärtus see hind, mille eest on konkreetset eset tavapäraselt võimalik müüa. Praeguses kriminaalasjas ei ole aga süüdistuses ära näidatud ei jäätmete turuhinda 55(66)
ega sellest kõrvalekaldumist põhistavaid asjaolusid. Nagu eespool mainitud, lähtub süüdistus ilmselgelt kannatanu tsiviilhagis toodud arvutustest, mis on sisuliselt võrdlus teise (kannatanu hinnangul) samaväärse kliendiga. Samas lähtub vastav kannatanu hinnang vaid sellest, et tegemist on ligilähedalt sarnast jäätmete kogust üleandnud kliendiga. Maakohus kasutas vastava (turu)hinna leidmisel valikut kannatanu klientidele pakutavatest hindadest, mis nähtusid kannatanu andmebaaside vaatlusest (vt 9. aprilli 2021. a vaatlusprotokoll, kd 12, tl 152-168). Märkimisväärselt on igal juhul tegemist (valikuliste )andmetega äriühingute kohta, kellega OÜ-l X on aastatel 2016-2019 olnud sõlmitud üldtingimustest (hinnakirjast) erinevad olme- ja ehitusjäätmete vastuvõtmise hinnakokkulepped. Ka kannatanu ise viitab apellatsioonis, et vastavaid kokkuleppeid oli tegelikult rohkem. Juba erikokkulepete olemusest ja tunnistajate ning ka süüdistatava K. Rossmani ütlustest tuleneb, et sellise kokkuleppe sõlmimist võis tingida eeskätt jäätmete maht (osakaal käibest) ja ka jäätmete kvaliteet, samuti võisid rolli mängida ka muud ärilised kaalutlused. Samas ei ole kohtule esitatud hindade kujunemise kriteeriume, mis võimaldaksid objektiivselt hinnata hinnakujundusmehhanismi ja võrrelda erinevatele äriühingutele erikokkuleppena pakutavaid hindu nendest kriteeriumitest lähtuvalt – mis omakorda võimaldaks teha objektiivseid järeldusi ka OÜ-le K pakutava hinna mõistlikkuse kohta. Iseenesest on erikokkuleppena pakutav hind igal juhul soodsam kui n-ö üldhinnakirja järgi pakutav hind, kuid sellest ei saa veel järeldada, et ühele või teisele äriühingule pakutava hinna (või nende keskmise) puhul on tegemist vastava jäätmetonni turuhinnaga. Muu hulgas ei saa OÜ X andmed ammendavalt kajastada turul olme- ja ehitusjäätmete eest makstavat hinda, tegemist ei ole ka turumonopoliga (v.a Pärnus korraldatud jäätmevedu puudutavas osas). Võttes arvesse, et kriminaalasjas tuvastatud asjaolude kohaselt ei tegutsenud OÜ K vaid Pärnus, ei ole põhjendatud asjakohase turu piiramine ka näiteks Pärnu maakonnas tegutsevate jäätmejaamadega. Igal juhul ei ole asjakohaseid andmeid (jäätmetonni mõistliku hinna kohta) kriminaalasjas esitatud ega tõendatud.
153.Veelgi olulisemaks tuleb aga kolleegiumi hinnangul saamata jäänud tulu kui KarS § 2172 lg 1 kahju tunnuse sisustamisel pidada tõsiasja, et OÜ-l X ei saanud olla kindlusega piirnevat ootust, et OÜ K sõlmib kannatanuga ühe või teise hinnaga lepingut jäätmete üleandmiseks. Vastupidi, isegi maakohtu põhjendustest tuleneb, et OÜ K ärimudel oli üles ehitatud võimalusele võtta jäätmed vastu klientidelt kallima hinnaga ja anda neid OÜ-le X üle odavama hinnaga. Sellest järeldub loogiliselt aga ka see, et OÜ-le K kõrgema hinna pakkumisel (ehk süüdistatavate tegevuse äramõtlemisel) ei pruukinuks äriühing üleüldse vastavaid jäätmeid OÜ-le X tuua – ei saa välistada, et äriühing ei oleks vastavas valdkonnas tegutsenud või oleks viinud jäätmeid teistesse jäätmejaamadesse. Sellise võimaluse eitamine ei ole süüdistuses esitatud asjaolude pinnalt võimalik. Kolleegiumi arvates on selles kontekstis oluline tõsiasi, et äriregistri andmete kohaselt asutati OÜ K
1.juulil 2015. aastal, s.o võrdlemisi vahetult enne OÜ-ga X esimese lepingu sõlmimist 16. novembril 2015. Äriregistri andmetel esitati viimane majandusaasta aruanne aastal 2019. Seega ei ole võimalik tõsikindlalt järeldada, et OÜ K äri(mudeli) jätkusuutlikus ei seondunud võimalusega anda jäätmed üle OÜ-le X soodsa hinnaga. Samuti ei saa piisava kindlusega 56(66)
järeldada, et OÜ K kliendid viinuks selle äriühingu n-ö vahelt äramõtlemisel jäätmed OÜ-le X (nt üldhinnakirja järgse või ka muu hinnaga). Muu hulgas ei ole kriminaalmenetluses kogutud vähimalgi määral andmeid selle kohta, et OÜ K kliendid (füüsilised või juriidilised isikud) tõid enne OÜ K tegevuse alustamist või pärast selle lõpetamist oma jäätmeid otse või teise äriühingu vahendusel OÜ X jäätmejaama.
154.Eeltoodu tõttu leiab kolleegium, et praeguses kriminaalasjas ei ole võimalik järeldada, et süüdistatavate K. Rossmani ja O. Suti tegevuse tulemusena jäi OÜ-l X saamata tulu ulatuses, mis ületab 40 000. Seega ei ole KarS § 217 2 lg 1 koosseis täidetud. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 338 p-st 2 tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse, millega K. Rossman tunnistati süüdi KarS § 2172 lg 1 järgi ja O. Sutt KarS § 2172 lg 1 - § 22 lg 3 järgi ning mõistab süüdistatavad selles osas õigeks, Kannatanu tsiviilhagi tuleb jätta selles osas läbi vaatamata. Toimingupiirangu rikkumine
155.K. Rossmanile ja O. Sutile heidetakse ette ka toimingupiirangu rikkumist, mis seisnes OÜ X ja OÜ K (sh OÜ R kasutades) ning OÜ P vahel sõlmitavate lepingute ettevalmistamises (O. Sutt) ja lepingute sõlmimises (K. Rossman). Maakohus leidis, et korraldatud jäätmeveoga kogutud jäätmete käitlemise koha määratlemise hankelepinguga anti OÜ-le X avalik ülesanne, millega kaasnes kohustus tegutseda ausalt ja omakasupüüdmatult.
156.Esmalt leiab kolleegium, et maakohus on ammendavalt ja viidetega kriminaalasjas esitatud tõenditele põhjendanud oma seisukohta, et nii K. Rossman kui ka O. Sutt olid majanduslikult seotud OÜ-ga K ja OÜ-ga R, seega tegutsesid äriühinguga lepingute ettevalmistamisel ja nende sõlmimise korraldamisel huvide konfliktis. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata.
157.Samas tuleb lahendada küsimus sellest, kas K. Rossman ja O. Sutt on käsitatavad ametiisikutena. Süüdistus ei tugine ühelgi juhul sellele, et K. Rossmani ja O. Suti ametiseisund võiks tuleneda sellest, et OÜ X osalus kuulub kohalikule omavalitsusele ja nad käsutasid tehingute tegemisel avalikke vahendeid. Sellest tulenevalt on asjassepuutumatud süüdistuses sisalduvad viited sellele, et tehingutega rikuti moel või teisel süüdistatavate lojaalsuskohustust OÜ X ees. Seega on maakohus iseenesest õigustatult analüüsinud seda, kas süüdistatavate ametiseisund saab tuleneda sellest, et OÜ X täidab avalikku ülesannet.
158.Kui avaliku ülesande täitmine on delegeeritud eraõiguslikule juriidilisele isikule, kaasneb füüsilisele isikule ametiseisund KVS § 2 mõttes üksnes vahetult selle avaliku ülesande täitmisega. Näiteks on avalik ülesanne eraõiguslikul juriidilisel isikul, kes müüb vanglas kaupu (vt VangS § 48 lg 1 ja Riigikohtu erikogu 16. veebruari 2010. a määrus asjas nr 3-3-41-10, p-d 5 ja 6). Igati mõeldav on see, et vanglale poeteenuse osutamine on üksnes väike osa selle eraõigusliku juriidilise isiku tegevusest (nt on tegemist suure poeketiga). Üksnes avaliku ülesande täitmise fakt ei tähenda, et sellise eraõigusliku juriidilise isiku nimel tegutsevatel isikutel oleks ametiseisund ka muudel juhtudel. Selline käsitlus tooks eesmärgipäratult kaasa kõikide KVS-s sätestatud piirangute kohaldumise, mis riivaks ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust. Toodud näites on riigi huvi selles, et kokku lepitud hinnaga müüdaks kinnipeetavatele kokkulepitud kaupa. Toimingupiirangud kohalduksid
57(66)
üksnes vahetult selle teenuse osutamisega seoses (nt kinnipeetavaga müügitehingu tegemisel), mitte aga selle teenuse osutamiseks eelduste loomisel. Nii võib toimingupiirangu kohaldamist kartmata palgata poemüüjaks ka eraõigusliku juriidilise isiku juhatuse liikmega seotud isiku. Samuti on Riigikohus selgitanud, et kui avaliku võimu kandja seisund suhtes teise isikuga on olemuslikult, mitte ainult väliselt või vormiliselt, samaväärne seisundiga, milles võivad olla eraisikud, räägib see suhte eraõiguslikuks kvalifitseerimise kasuks. Sellisel juhul ei ole põhjust asendada eraõiguslikku regulatsiooni avalik-õiguslikuga. (Vt Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi erikogu otsus asjas nr 3-3-1-15-01, p 11).
159.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et KOKS § 6 lg 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse ülesanne korraldada vallas või linnas jäätmehooldust. JäätS § 66 lg 2 kohaselt korraldab kohaliku omavalitsuse üksus oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka teisi olmejäätmete liike või muid jäätmeid, kui see on vajalik käesoleva seaduse nõuete täitmiseks või seda tingib oluline avalik huvi. JäätS § 70 lg 1 näeb omakorda ette, et kohaliku omavalitsuse üksus korraldab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise ja võib korraldada ka muude jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist. Tegemist on seadusega sätestatud kohaliku ülesande ehk avaliku ülesandega (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 15. jaanuari 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-68-14, p 19).
160.Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktika kohaselt on avalikud ülesanded vahetult seadusega või seaduse alusel riigile, kohalikule omavalitsusele või muule avalik-õiguslikule juriidilisele isikule pandud ülesanded. Avaliku ülesande täitmisega on tegu ka siis, kui pädev asutus on eraõiguslikule isikule õigusakti või lepinguga andnud volituse või pannud kohustuse osutada avalikes huvides sellist teenust, mille toimimise eest vastutab seaduse järgi lõppkokkuvõttes riik või mõni muu avalik-õiguslik juriidiline isik. Avalik ülesanne KVS § 2 lg 1 mõttes hõlmab avaliku võimu kandja ülesandeid, olenemata sellest, kas ja kui, siis millisel viisil nende täitmine mõjutab kolmandaid (haldusväliseid) isikuid. Samas peab KVS § 2 lg-s 1 nimetatud avalik ülesanne olema ette nähtud vahetult seadusega, seaduse alusel või tõlgendamise teel õigusnormist tuletatav. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. oktoobri 2018. a otsus kriminaalasjas nr 4-18-616, p 37).
161.Kokkuvõtlikult nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et hankelepinguga, millega määrati Pärnu linna korraldatud jäätmeveo jäätmekäitluskoht, pandi OÜ-le X avalik ülesanne, mis seisneb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemises (taaskasutamine või kõrvaldamine). Kolleegium märgib, et Pärnu linna ja OÜ X sõlmitud lepingu kohaselt kohustus OÜ X võtma vastu Pärnu linna haldusterritooriumilt korraldatud jäätmeveo raames kogutud jäätmeid, neid töötlema ja taaskasutama. OÜ X nimel sõlmis lepingu K. Rossman ja töövõtja esindajaks tööde tegemisel määrati O. Sutt. Vaidlusküsimus on praeguses asjas selles, et kas avaliku ülesandega on hõlmatud ka süüdistuses kirjeldatud lepingud OÜ-ga K, OÜ-ga R ja OÜ-ga P. Süüdistuses kinnitatakse, et lepingute eesmärk oli rentida OÜ-lt K tehnikat ja kasutada teenuseid, mis olid vajalikud hankelepingu täitmiseks. Leping OÜ-ga R oli vajalik varjamaks tegelikku tehingut OÜ-ga K ja lepingud OÜ-ga P olid omakorda vajalikud selle tehnika remondiks ehk kaudselt (saab süüdistusest järeldada), et samuti hankelepingu täitmiseks. 58(66)
162.Kolleegiumi hinnangul tuleb avaliku ülesande mõistet korruptsiooniseaduse ja karistusseadustiku tähenduses tõlgendada viisil, mille tulemusena ei hõlmata sellega tegevusi, mis on avaliku ülesande seisukohalt vaid abistava või subsidiaarse iseloomuga. Praegusel juhul nähtub hankelepingust, et OÜ X kohustus hankima kõik töö teostamiseks vajalikud töövahendid ja materjalid või korraldama nende hankimise täies ulatuses oma vahenditest. Sellest võib järeldada, et kohalik omavalitsus ei sea nende vahendite hankimisele mingeid täiendavaid tingimusi ja ei ole ka avalikku huvi selle vastu, et selle käigus oleks järgitud avaliku võimu teostamise põhimõtted (sh korruptsioonivastane seadus). Sellisest tingimusest ei saa järeldada, et vajalike töövahendite hankimise puhul oli tegemist samuti olemuslikult seadusega kohalikule omavalitsusele pandud avaliku ülesandega, mille kohalik omavalitsus oleks üle andnud OÜ-le X. Kolleegiumi arvates avaliku ülesande täitmiseks vajalikke materiaalsete vahendite või muu vajalikku hankimine on avaliku ülesande täitmise seisukohalt vaid abistava iseloomuga tegevus – ei ole näiteks välistatud olukord, mil riigihanget võitnud äriühingul on juba vastavad tehnilised vahendid olemas. Analoogne olukord tekib juhul, kui kohalik omavalitsus delegeerib avaliku ülesandena korraldatud jäätmevedu JäätS § 66 lg 1 alusel – ka sel juhul ei ole põhjendatud ettevõtjalt nõuda, et näiteks vajalike jäätmeveoautode ja muu tehnika hankimisel järgiks konkreetne ettevõtja avalikule võimule ja konkreetselt ametiisikule korruptsioonivastases seaduses sätestatud piiranguid. Seda seisukohta kinnitab lisaks ka tõsiasi, et OÜ X osutas jäätmekäitlusteenuseid ka väljaspool Pärnu linna territooriumil korraldatud jäätmevedu (mh ka OÜ-le K). Kriminaalmenetluses ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hangitud tehnikat saaks kasutada või oleks tegelikult kasutatud ainuüksi hankelepingu täitmise eesmärgil.
163.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 1g 1 p-st 4 ja § 338 p-st 2 leiab kolleegium, et K. Rossman ja O. Sutt ei vastuta süüdistuses kirjeldatud osas KarS § 300 1 lg 2 järgi, kuna tegemist ei olnud nendele etteheidetavate tegude osas ametiisikutega, mis tingib maakohtu otsuse tühistamise selles osas ja süüdistatavate õigeksmõistmise.
164.Süüdistatavate õigeksmõistmise tõttu tuleb maakohtu otsust tühistada ka süüdistatavatelt kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise osas ja vastavas osas ka konfiskeerimise asendamise tagamise meetmete kohaldamises. Selles osas peab kolleegium vajalikuks täiendavalt märkida järgmist. See, et KarS § 300 1 on iseenesest formaalne süüteokoosseis ehk ei eelda tagajärje saabumist, ei tähenda loomulikult seda, et süüdistatav ei võiks toimingupiirangu rikkumise tulemusena teenida kuritegelikku tulu. Siiski eeldab vara konfiskeerimine KarS § 831 alusel põhjuslikku seost toimingupiirangu rikkumise ja saadud tulu vahel. Seejuures selgitas Riigikohus, et prokuratuuril lasub kohustus tõendada süüteoga saadud vara väärtust. Kriminaalmenetluses peab prokuratuur esitama konkreetse juhtumi tehiolude kontekstis piisavad tõendid, näitamaks usutavalt ära kuriteo tagajärjel aset leidnud toimepanija või kolmanda isiku vara väärtuse suurenemine ja selle ulatus. Kui prokuratuur on esmase tõendamiskoormise KarS § 831 kohaldamiseks täitnud, kuid võimaliku konfiskeerimisotsustuse adressaat leiab, et riikliku süüdistaja esitatud tõendid ei kajasta süüteoga saadud vara (sh nt vara saamiseks kantud kulu) õigesti, on tegemist aktiivse kaitseväitega, mille kinnituseks tuleb isikul esitada oma tõendeid. (Vt mutatis mutandis
59(66)
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. detsembri 2020. a määrus kriminaalasjas nr 1203925/21, p 26 jj). Praeguses kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et OÜ K ei saanud OÜ-le X väidetavalt toimingupiirangu rikkumisega sõlmitud lepingute alusel vara tasuta ehk ilma vastusoorituseta. Seega on loogiline, et äriühingul pidid seoses sellega tekkima kulud. Vastavat arvutust ei ole süüdistuses esitatud. Veelgi enam, süüdistuses esitatud asjaolude pinnalt ei ole võimalik väita, et O. Suti ja K. Rossmani vara, mille nad said omakorda OÜ-st K, pärines just nimelt toimingupiirangu rikkumise tulemusena saadud tehingutest (mitte näiteks OÜ K tegevusega seoses jäätmete käitlemisest); välja toodud ei ole ka näiteks võimalikku protsenti käibest, mis võimaldaks arvutada võimalikku seost toimingupiirangu rikkumisega. Sellest tulenevalt ei võimalda süüdistuses esitatud ja kohtumenetluses tuvastatud asjaolud igal juhul konfiskeerimist ja selle asendamist kohaldada. Erasektori altkäemaks
165.Kaitsja vaidlustab ka O. Suti süüditunnistamist KarS § 402 3 lg 1 järgi, asudes seisukohale, et maakohus rikkus süütuse presumptsiooni põhimõtet, tuginedes O. Suti süüditunnistamisel kaassüüdistatava (altkäemaksu andja) OP ütlustele, kelle kriminaalasi eraldati eraldi menetlemiseks. Lubamatu tõend on ka jälitustoimingu protokoll. 166. Kolleegium märgib, et kaitsja ei ole selgitanud, miks OP kohtumenetluses antud ütlused on lubamatu tõend. Süüdistatav OP kuulati üle 2. mail 2022 toimunud kohtuistungil, kus ta kinnitas, et andis O. Sutile kahel korral altkäemaksu (mõlemal korral valges ümbrikus 500 eurot) selleks, et tema brigaadi töötunde ei vähendataks ja arved oleks õigeaegselt makstud. Süüdistatava OP ülekuulamise käigus avaldati vastuolude kõrvaldamiseks tema kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamise protokoll (8. novembrist 2019), kus süüdistatav eitas teo toimepanemise täielikult. Samas kinnitas ka süüdistatav OP ise kohtuistungil, et algselt eitas ta teo toimepanemist, kuid juba teisel ülekuulamisel „pärast asja ülevaatamist“ ta mõistis teo tõsidust ja tunnistas tegu (15. ja 16. novembril 2019). Seejuures eitas süüdistatav igasugust mõjutamist uurimisasutuse ja prokuratuuri poolt. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole iseenesest tavapäratu, et esimesel kahtlustatavana ülekuulamisel eitab isik tegu, kuid hiljem, oma menetlusliku positsiooni ümber hinnates, hakkab andma (ennastsüüstavaid) ütlusi. Olukorras, kus ei ole tuvastatud näiteks kohatut mõjutamist, ei anna vastavad asjaolud alust pidada kohtus antud ütlusi a priori ebausaldusväärseks või veel vähem lubamatuks tõendiks. Süüdistatav OP kinnitas kohtuistungil, et talle ei ole lubatud kindla sisuga ütluste andmise eest kergemat karistust või muud paremat menetluslikku tulemust. Kuigi samal istungil taotleti kriminaalasja eraldamist oportuniteedi kohaldamise eesmärgil, ei saanud OP olla kindel, et vastav otsustus tema suhtes ka vastu võetakse. Samuti ei ole O. Suti kaitsja toonud välja asjaolusid, mis viitaks sellele, et OP ütlused on kantud kättemaksust või muul põhjusel tingitud soovist O. Suti rõõnata. Ainuüksi tõsiasi, et OP ei soovinud detailselt rääkida varasemast kriminaalmenetlusest enda suhtes (kuigi ei keeldunud ütluste andmisest), ei tingi samuti tema ütluste ebausaldusväärsena kõrvalejätmist. OP ütluste usaldusväärsuse hindamisel hindas maakohus ka nende kooskõla teiste tõenditega, sh eeskätt 3. novembri 2020. a jälitustoimingu protokolliga (kd 18, tl 35-100). Jälitustoimingu protokollist nähtub muu hulgas selgelt 6. juunil 2019 OP lubadus anda O. Sutile „sulas viis sotti endale...kohvi jaoks või midagi 60(66)
sellist“, et O. Sutt korraldaks Q OÜ arvete tasumist täies ulatuses. Järgmisel päeval helistab O. Sutt K. Rossmanile ja annab teada, et arve võib kinnitada ja OP annab selle eest viis sotti sulas tagasi. 10. juunil 2019 räägib OP O. Sutiga jälle arvest ja OP kinnitab, et „ülejäänud nagu ma lubasin sulle, tuled ja võtad, võtad oma asi“. O. Sutt nõustub. 19. juuni 2019. a vestluses ütleb O. Sutt OPile: „pane ümbrik valmis“. Seejärel nähtub üleandmise korraldamine ajavahemikus 1. juuli 2019 – 2. juuli 2019 toimunud vestlustest ja 2. juulil 2019 varjatud jälgimisega on tuvastatud O. Suti ja OP kohtumine ning valge ümbriku üleandmine OPilt O. Sutile. Ringkonnakohus on eespool juba käsitlenud küsimust jälitustegevusega saadud tõendite lubatavusest.
167.O. Suti tegu vastab seejuures KarS § 4023 lg 1 tunnustele ehk O. Sutt OÜ X arendusjuhina võtab kavatsetult OPilt vastu vara viimase juhitud äriühingu arvete kinnitamise eest. Teole antud õiguslikku hinnangut kaitsja ka eraldivõetult ei vaidlusta. Seega jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse selles osas muutmata. Karistused
168.Kuna maakohtu otsus tühistatakse K. Rossmani süüditunnistamises ja karistamises KarS § 2172 lg 1 ja § 3001 lg 2 järgi, tuleb tühistada ka süüdistatavale KarS § 64 lg 1 järgi mõistetud liitkaristus ja sellest tingimisi vabastamine. Samas ei muuda kolleegium K. Rossmanile maakohtu otsusega KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 2, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel mõistetud karistust üks aasta ja kuus kuud vangistust, mille hulka tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg 23 päeva. Ringkonnakohus leiab, et on põhjendatud jätta see karistus KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui K. Rossman ei pane kahe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust loetakse maakohtu otsuse tegemisest, s.o 4. maist 2023.
169.Samuti tühistatakse maakohtu otsus ka O. Sutile süüditunnistamises ja karistamises KarS § 2172 lg 1 ja § 3001 lg 2 järgi, tuleb tühistada ka O. Sutile KarS § 64 lg 1 järgi mõistetud liitkaristus. Samas ei muuda kolleegium O. Sutile maakohtu otsusega KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 2 – § 22 lg-te 1 ja 3, § 344 lg 1 – § 22 lg-te 1 ja 2 ja § 345 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel mõistetud karistust üks aasta vangistust ning KarS § 402 3 lg 1 järgi mõistetud karistust 6 kuud vangistust. Seega tuleb mõista O. Sutile uus liitkaristus KarS § 64 lg 1 alusel. Võttes arvesse, et teod on suunatud küll mõneti erinevate õigushüvede vastu, kuid taanduvad sisuliselt äriühingu majandusliku huvide rikkumisele, suurendab ringkonnakohus osaliselt raskemat karistust ja mõistab liitkaristusena üks aasta neli kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistuse hulka lugeda eelvangistuses viibitud aeg 23 päeva, s.o jääb üks aasta kolm kuud seitse päeva vangistust. Ringkonnakohus leiab, et on põhjendatud jätta see karistus KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui O. Sutt ei pane kahe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust loetakse maakohtu otsuse tegemisest, s.o 4. maist 2023. Kriminaalmenetluse tagamise vahendid
170.Seoses sellega, et ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse konfiskeerimise asendamise osas, tuleb tühistada ka selle tagamiseks kohaldatud meetmed, s.o Kristo Rossmanile 61(66)
kuuluva vara, s.o bagi Polaris RZR 4x4 VIN 4XAVE7EA4EB180989, aresti alla jätmine ja konfiskeerimise asendamise ning tsiviilhagi tagamiseks O. Suti osas Pärnu Maakohtu 7. juuni 2021. a määrusega asjas nr 1-21-4002 seatud kohtuliku hüpoteegi kehtima jätmises summas 169 125,19 eurot. Võttes arvesse, et O. Suti vastu on jätkuvalt suunatud OÜ X tsiviilhagi nõue, tuleb jätta vastav kohtulik hüpoteek kehtima summas 5500 eurot, mis vastab ligilähedaselt alles jäänud nõude summale (koos praeguseks tekkinud viivisega). Ka muud K. Rossmani vastu tsiviilhagi tagamiseks kohaldatud meetmed tuleb jätta muutmata. Menetluskulud
171.Esmalt käsitleb ringkonnakohus maakohtus väljamõistetud menetluskuludega seotud küsimusi.
172.Kannatanu esitas apellatsioonis taotluse mõista tema kasuks TsMS § 177 lg 4 alusel süüdistatavatelt menetluskulud koos viivisega. Maakohus leidis, et viivisnõue ei kuulu rahuldamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-2315, p 78). Kolleegium nendib, et viidatud lahend puudutab viivisenõuet avalikõiguslikus suhtes (riigilt välja mõistetavad menetluskulud). Kannatanu aga taotles menetluskulude väljamõistmist ka süüdistatavatelt, sh tsiviilhagi puudutavas osas. KrMS § 38 1 lg 6 näeb ette, et kriminaalmenetluse seadustikus reguleerimata küsimuse lahendamisel tsiviilhagi menetlemisel lähtutakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust. Ringkonnakohus leiab, et ei ole alust kohelda kannatanu tsiviilhagiga seotud küsimustes erinevalt tsiviilkohtumenetluses sätestatud reeglitest. Tegemist ei ole küsimusega, mis oleks reguleeritud kriminaalmenetluse seadustikus. Seega tuleb kannatanu menetluskulud, mis seonduvad tsiviilhagi menetlemisega, mõista süüdistatavalt välja koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
173.Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus menetluskulude suuruse määramisel, seejuures kaitsjate kulude põhjendatuse hindamisel. Maakohus selgitas muu hulgas ammendavalt, miks loetakse kaitsjate tasud põhjendatuks osaliselt ja apellatsioonis ei ole esitatud uusi väiteid, mis tingiks selles osas maakohtu otsuse muutmist. Siiski eeldavad ringkonnakohtu otsustused isikute õigeksmõistmisel ja tsiviilhagi osaliselt läbi vaatamata jätmisel menetluskulude jaotuse muutmist.
174.K. Rossmani osas luges maakohus põhjendatuks valitud kaitsja kulu kokku 48492,17 eurot. Seejuures süüküsimusega seotud süüdistatava menetluskulu oli 36369,13 eurot ja tsiviilhagiga 12123,04 eurot. Arvestades, et K. Rossman mõistetakse õigeks KarS § 217 2 lg 1 tervikuna ja lisaks ka KarS § 3001 lg 2 järgi, tuleb KrMS § 181 lg 1 alusel riigilt süüdistatava kasuks välja mõista arvestuslikult ligi 65 % süüküsimusega seotud kuludest, s.o kokku 23640 eurot. Tsiviilhagiga seotud kuludest tuleb riigilt välja mõista 50% kuludest, s.o 6061,50 eurot. Seega kokku tuleb riigilt süüdistatava kasuks välja mõista 29701,50 eurot.
OÜ-ga S) kulu summas 130,47 eurot ja MR (prügikonteiner) kulu summas 468,73 eurot. RP ütlused seonduvad K. Rossmani süüdistusega, milles süüdistatav tunnistati ka süüdi (omastamine, jalgratta treeningpuki ost), seega tuleb vastava kulu ehk 114,18 eurot K. Rossmanilt välja mõista nagu maakohus tegigi. Teiste tunnistajate ütlused puudutavad tegusid, milles K. Rossman mõistetakse õigeks, mistõttu tuleb vastav kulu jätta riigi kanda ja tühistada maakohtu otsus osas, milles kulu mõisteti välja K. Rossmanilt. Maakohtu otsus jääb muutmata süüdistatavalt ekspertiisikulu summas 152 eurot ja sundraha väljamõistmist puudutavas osas.
176.Ringkonnakohus peab võimalikuks tasaarvestada riigi ja süüdistatava nõudeid (v.a sundraha), mille tulemusena tuleb süüdistatavale hüvitada 29 435,32 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
177.O. Suti osas luges maakohus põhjendatuks valitud kaitsja kulu kokku 52934,80 eurot. Seejuures süüküsimusega seotud süüdistatava menetluskulu oli 39701,10 eurot ja tsiviilhagiga 13233,70 eurot. Võttes arvesse süüdistuse mahtu, milles O. Sutt õigeks mõistetakse, leiab kolleegium, et KrMS § 181 lg 1 alusel tuleb riigilt süüdistatava kasuks välja mõista arvestuslikult ligi 65 % süüküsimusega seotud kuludest, s.o kokku 25 805,71 eurot. Tsiviilhagiga seotud kuludest tuleb riigilt välja mõista 95% kuludest, s.o 12572 eurot. Kokku seega tuleb riigilt süüdistatava kasuks välja mõista 38377,71 eurot.
178.Eelpoolviidatud tunnistajate ütlused puudutavad süüdistuse osa, milles O. Sutt mõisteti õigeks, mistõttu tühistatakse maakohtu otsus osas, milles talt mõisteti välja tunnistajate kulu summas 353,69 eurot. Vastav kulu jääb riigi kanda. Maakohtu otsus jääb muutmata süüdistatavalt sundraha väljamõistmist puudutavas osas.
179.Kannatanu OÜ X mõistlikuks kuluks luges maakohus 78896,76 eurot, millest süüküsimuse lahendamisega seotud kuluks 15779,30 eurot ja tsiviilhagiga seotud kuluks 63117,41 eurot. K. Rossmani vastu oli kannatanu OÜ X kogunõude summa 253990,09 eurot, O. Suti vastu 133 977,14 eurot ja R. J vastu 4314,14 eurot. Kannatanu OÜ X tsiviilhagi jääb lõpptulemusena läbi vaatamata järgmistes osades: O. Sutti, K. Rossmani ja R. J vastu varalises nõudes summas 585,89 eurot, K. Rossmani ja R. J vastu varalises nõudes summas 3 457 eurot, O. Sutti ja K. Rossmani vastu varalises nõudes summas 128 420 eurot. KrMS § 182 lg 5 kohaselt, kui tsiviilhagi jäetakse läbi vaatamata õigeksmõistmise tõttu, kannab vastava kulu riik.
180.Seoses K. Rossmani süüditunnistamisega jääb tema kanda kannatanu OÜ X süüküsimusega seotud kuludest 35% ehk 5522,75 eurot ehk samas ulatuses, milles jäid tema kanda tema enda menetluskulud. K. Rossmanilt jäi tsiviilhagi välja mõistmata kokku summas 132 462,89 eurot. Seega rahuldas kohus OÜ X nõude 48% ulatuses. Kuna tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulu oli kannatanul 63 117,41 eurot, siis jääb vastavast summast K. Rossmani kanda 30296,36 eurot, millele lisandub viivis alates kohtuotsuse jõustumisest. Osaliselt kuulub menetluskulu hüvitamisele solidaarselt O. Suti ja R. Jga.
181.Seoses O. Suti süüditunnistamisega jääb tema kanda kannatanu OÜ X süüküsimusega seotud kuludest 35 % ehk 5522,75 eurot ehk samas ulatuses, milles jäid tema kanda tema
63(66)
enda menetluskulud. O. Suti vastu oli kannatanu OÜ X tsiviilhagi 133 977,14 eurot, millest jäi välja mõistmata 129005,89 eurot. Seega rahuldas kohus OÜ X nõude 4% ulatuses. Tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulu oli kannatanul 63 117,41 eurot. OÜ X esitatud kogunõudest moodustas O. Suti vastu suunatud nõue 52,74% (33288,12 eurot). Arvestades omakorda O. Suti vastu rahuldatud tsiviilhagi ulatust, jääb vastavast summast O. Suti kanda 1331,52 eurot. Osaliselt kuulub menetluskulu hüvitamisele solidaarselt O. Suti ja R. Jga.
182.Tsiviilkostja R. J vastu oli kannatanu OÜ X tsiviilhagi nõue 4314,23 eurot. R. Jlt jäi välja mõistmata 4042,89 eurot. Seega rahuldas maakohus OÜ X nõude R. J vastu 6,29% ulatuses. Tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulu oli kannatanul 63117,41 eurot. OÜ X kogunõudest moodustas tsiviilkostja vastu suunatud nõue 1,69% (1066,68 eurot). Arvestades omakorda rahuldatud tsiviilhagi ulatust, jääb OÜ X menetluskuludest R. J kanda 67,09 eurot.
183.Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et süüdistatavate süüdimõistmisega seotud kuludest tuleb OÜ X kasuks välja mõista K. Rossmanilt ja O. Sutilt solidaarselt 5522,75 eurot. Tsiviilhagiga seotud kuludest tuleb menetluskulu välja mõista järgnevalt: -
K. Rossmanilt 30296,36 eurot, millele lisandub seadusjärgne viivis alates kohtuotsuse jõustumisest;
-
K. Rossmanilt ja O. Sutilt solidaarselt 1331,52 eurot, millele lisandub seadusjärgne viivis alates kohtuotsuse jõustumisest;
-
K. Rossmanilt, O. Sutilt ja R. Jlt solidaarselt 67,09 eurot, millele lisandub seadusjärgne viivis alates kohtuotsuse jõustumisest.
184.KrMS § 182 lg 5 kohaselt tuleb kannatanu tsiviilhagiga kaasnevad kulud, mis jäeti õigeksmõistmise tõttu süüdistatavatelt välja mõistmata, mõista välja riigilt, s.o kokku summas 31422,44 eurot.
185.Ringkonnakohtus tekkinud menetluskulude osas märgib kohus järgmist. KrMS § 185 lg 1 kohaselt kui apellatsioonimenetluses tehakse üks käesoleva seadustiku § 337 lõike 1 punktides 2–4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Muul juhul jääb menetluskulu apellandi kanda.
186.O. Sutil tekkis apellatsioonimenetluses menetluskulu järgmiselt. Talle osutas õigusabi kaitsja G. Oltjer-Timberg tunnihinnaga 150 eurot ja jurist hinnaga 100 eurot (vastus OÜ X apellatsioonile). Kaitsja kulud olid järgmised: -
osalemine Pärnu Maakohtu istungil (kohtulahendi kuulutamine), telefoninõupidamine kliendiga, apellatsiooniteate koostamine – 1 tund 5 minutit – 162,50 eurot;
-
apellatsiooni koostamine ja sellega kaasnevad toimingud kokku – 35 tundi ja 40 minutit – 5350 eurot;
64(66)
-
vastuse koostamine prokuratuuri apellatsioonile – 2 tundi 5 minutit – 312,50 eurot; vastuse koostamine OÜ X apellatsioonile – 4 tundi – 454,17 eurot. Kokku taotleb kaitsja hüvitada süüdistatavale 7544,09 eurot, sealhulgas käibemaks.
Kolleegiumi hinnangul on kaitsja taotlus põhjendatud, v.a osas, mis puudutab osalemist Pärnu Maakohtu istungil. Selle kulu pidanuks kaitsja esitama (kas või arvestuslikult) Pärnu Maakohtule. Kuna täpne istungi kestus ei ole KIS-i pinnalt tuvastatav, loeb kolleegium, et telefoninõupidamine kliendiga ja apellatsiooniteate koostamine võttis 30 minutit. Ringkonnakohus rahuldas kaitsja apellatsiooni ja tühistas maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse osaliselt. Samuti jättis kolleegium rahuldamata prokuröri kassatsiooni ja suuremas osas rahuldamata kannatanu apellatsiooni. Seetõttu loeb kohus kulu hüvitamise seisukohalt põhjendatuks kuluks kokku 30 tundi apellatsiooni koostamiseks ja 6 tundi 5 minutit prokuratuuri ja OÜ X apellatsioonile vastamiseks. Seega tuleb apellatsioonimenetluses hüvitada O. Sutile kokku 5400 eurot (sh käibemaks) seoses apellatsiooni koostamisega, 330 eurot (sh käibemaks) seoses prokuratuuri apellatsioonile vastamisega ja 554,09 eurot (sh käibemaks) seoses kannatanu apellatsioonile vastamisega. Kokku tuleb seega Eesti Vabariigil hüvitada O. Sutile apellatsioonimenetlusega seotud kulusid summas 6284,09 eurot.
187.K. Rossmanil tekkis apellatsioonimenetluses menetluskulu järgmiselt. Kokkuleppeline tasu apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest käesolevas kriminaalasjas on 5000 eurot, millele lisandub käibemaks ehk kokku 6100 eurot (lisa 1 – Advokaadibüroo LEXTAL 06.03.2024 arve). Õigusabi sisuks oli apellatsiooni ja seisukohtade koostamine. Õigusabi osutasid vandeadvokaat Oliver Nääs ja advokaat Sander Potisepp, keda abistas jurist Annabel Saluri. Kolleegiumi hinnangul on tasu põhjendatud. Ringkonnakohus rahuldas kaitsja apellatsiooni ja tühistas maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse osaliselt. Samuti jättis kolleegium rahuldamata prokuröri apellatsiooni. Seega loeb ringkonnakohus kulu hüvitamise seisukohalt põhjendatuks kuluks 4000 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 4880 eurot. 188. Kannatanul OÜ X tekkis apellatsioonimenetluses menetluskulu järgmiselt. Kannatanule on apellatsioonimenetluses kokku osutatud õigusabi 26,7 tunni ulatuses, keskmise tunnihinnaga 265,82 eurot. Teenust osutasid kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses Advokaadibüroo Sorainen OÜ: - vandeadvokaat Norman Aas, mahus 10,9 tundi; - vandeadvokaat Marcus Niin, mahus 0,5 tundi; - vandeadvokaat Piret Schasmin, mahus 7,2 tundi; - advokaat Steven Andrekson, mahus 8,1 tundi. Kannatanu on menetluskulusid kokku kandnud summas 7097,5 eurot (ilma käibemaksuta). Sellest on kohtuotsusega tutvumise ja apellatsiooni koostamisega tekkinud kulu kokku 14,4 tundi tunnihinnaga 265,82 eurot.
189.Ringkonnakohus nendib esmalt, et võttes arvesse kannatanu apellatsioonis tõstatatud õiguslikke küsimusi, saab põhjendatud tunnihinnaks lugeda 240 eurot/tunnis. Seda ületav tasu ei ole enam põhjendatud, võttes arvesse ka tunnihinda, millega osutati teenust maakohtus. Võttes samuti arvesse kannatanu apellatsiooni osa, mida kohus pidas põhjendatuks (menetluskulult viivise väljamõistmine), tuleb põhjendatuks kuluks apellatsioonimenetluses lugeda 2 tundi, s.o 480 eurot.
65(66)
(allkirjastatud digitaalselt) Tühistatud osaliselt Riigikohtu 23.12.2024 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 4. juuli 2024. a otsus, välja arvatud käesoleva resolutsiooni punktis 2 nimetatud osas.
2.Jätta ringkonnakohtu otsus muutmata osas, millega ringkonnakohus: 1) jättis maakohtu otsuse muutmata; 2) tühistas maakohtu otsuse Kristo Rossmani ja Ott Suti süüditunnistamises ja karistamises KarS § 3001 lg 2 järgi ning mõistis süüdistatavad selles süüdistuses õigeks; 3) tühistas maakohtu otsuse süüdistatavatelt konfiskeerimise asendamiseks raha väljamõistmise ja konfiskeerimise asendamiseks Kristo Rossmani bagi Polaris arestituks jätmise kohta ning vabastas bagi aresti alt; 4) mõistis Kristo Rossmanilt ja Ott Sutilt solidaarselt kannatanu kasuks välja viivise 4700 euro suuruselt kahju hüvitamise nõudelt; 5) mõistis riigilt süüdistatavate ja kannatanu kasuks välja apellatsioonimenetluse kulu hüvitise.
3.Saata kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
4.Kassatsioonid rahuldada osaliselt.
5.Mõista Eesti Vabariigilt menetlusosaliste kassatsioonimenetluse kulu katteks välja järgmised summad: 1) 1384 eurot 70 senti Kristo Rossmani kasuks; 2) 1500 eurot Ott Suti kasuks; 3) 5000 eurot OÜ X kasuks.
66(66)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.