Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamine
1-21-8803 23. detsember 2024 Eesistuja Paavo Randma, liikmed Velmar Brett ja Juhan Sarv Kriminaalasi - Kristo Rossmani süüdistuses KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 2, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 2172 lg 1 ja § 3001 lg 2 järgi; - Ott Suti süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1 – § 22 lg 3, § 344 lg 1 – § 22 lg 2; § 345 lg 1, § 2172 lg 1 – § 22 lg 3, § 3001 lg 2, ja § 4023 lg 1 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 4. juuli 2024. a otsus - Kannatanu OÜ Paikre, esindaja vandeadvokaat Norman Aas - Prokuratuur, esindaja Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Elle Keeman - Kristo Rossmani kaitsja vandeadvokaat Oliver Nääs - Ott Suti kaitsja vandeadvokaat Gretta Oltjer-Timberg 27. november 2024, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 4. juuli 2024. a otsus, välja arvatud käesoleva resolutsiooni punktis 2 nimetatud osas.
2.Jätta ringkonnakohtu otsus muutmata osas, millega ringkonnakohus: 1) jättis maakohtu otsuse muutmata; 2) tühistas maakohtu otsuse Kristo Rossmani ja Ott Suti süüditunnistamises ja karistamises KarS § 3001 lg 2 järgi ning mõistis süüdistatavad selles süüdistuses õigeks; 3) tühistas maakohtu otsuse süüdistatavatelt konfiskeerimise asendamiseks raha väljamõistmise ja konfiskeerimise asendamiseks Kristo Rossmani bagi Polaris arestituks jätmise kohta ning vabastas bagi aresti alt; 4) mõistis Kristo Rossmanilt ja Ott Sutilt solidaarselt kannatanu kasuks välja viivise 4700 euro suuruselt kahju hüvitamise nõudelt;
1-21-8803 5) mõistis riigilt süüdistatavate ja kannatanu kasuks välja apellatsioonimenetluse kulu hüvitise.
3.Saata kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
4.Kassatsioonid rahuldada osaliselt.
5.Mõista Eesti Vabariigilt menetlusosaliste kassatsioonimenetluse kulu katteks välja järgmised summad: 1) 1384 eurot 70 senti Kristo Rossmani kasuks; 2) 1500 eurot Ott Suti kasuks; 3) 5000 eurot OÜ Paikre kasuks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Süüdistus
1.Kriminaalasjas anti kohtu alla 1) Kristo Rossman süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 201 lg 2 p-de 1 ja 2, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 2172 lg 1 ja § 3001 lg 2 järgi ning 2) Ott Sutt süüdistatuna KarS § 201 lg 2 p 1 – § 22 lg 3, § 344 lg 1 – § 22 lg 2, § 345 lg 1, § 2172 lg 1 – § 22 lg 3, § 3001 lg 2 ja § 4023 lg 1 järgi.
2.K. Rossmani süüdistatakse KarS § 2172 lg 1 järgi OÜ Paikre usalduse kuritarvitamises ja O. Sutti KarS § 2172 lg 1 – § 22 lg 3 järgi sellele kuriteole kaasaaitamises järgmistel asjaoludel. K. Rossman oli OÜ Paikre juhatuse liige. O. Sutt töötas samas äriühingus arendusjuhina, juhtides samal ajal ka OÜ Koguja majandustegevust. OÜ Paikre sõlmis aastatel 2015–2017 OÜ-ga Koguja kolm jäätmekäitluslepingut, millest viimast muudeti aastal 2019. Nende lepingutega kohustus OÜ Paikre võtma OÜ-lt Koguja vastu jäätmeid hindadega, mis olid võrreldes OÜ Paikre teiste klientide hindadega põhjendamatult madalad. Nelja aasta keskmine olmejäätmete vastuvõtuhind, mis OÜ Koguja pidi OÜ-le Paikre tasuma, oli 30 €/t. Võrreldavas mahus jäätmeid üle andnud teine äriühing tasus keskmiselt aga 63 €/t. Ehitusjäätmete nelja aasta keskmine vastuvõtuhind oli OÜ-le Koguja 28 €/t, võrreldaval kliendil 50 €/t. OÜ-ga Paikre kokku lepitud hinnad võimaldasid omakorda OÜ-l Koguja kehtestada klientidele jäätmete vastuvõtuhinnad, mis olid OÜ Paikre hinnakirjast soodsamad. OÜ Koguja üle antud jäätmete hulk ei õigustanud niisugust hinnaalandust. OÜ Paikre küsitud hinnad määras ja lepingud OÜ-ga Koguja valmistas ette O. Sutt ja need sõlmis K. Rossman kas ise või lasi seda teha volitatud töötajal. Süüdistatavad kehtestasid OÜ-le Koguja põhjendamatult madalad vastuvõtuhinnad isiklikes huvides, tekitades OÜ-le Paikre vähemalt suure varalise kahju, kannatanu hinnangul 128 420 eurot.
3.KarS § 3001 lg 2 järgi süüdistati K. Rossmani OÜ Paikre nimel tehingute tegemises osaühingutega Koguja ja Pärnu Remondimeister, O. Sutti aga samade tehingute sisulises suunamises järgmistel asjaoludel. Pärnu linn ja OÜ Paikre sõlmisid 15. jaanuaril 2016 lepingu, mille kohaselt osutas OÜ Paikre teenust, mille sisuks oli Pärnu linna territooriumilt korraldatud 2(16)
1-21-8803 jäätmeveo raames kogutud jäätmete vastuvõtmine, töötlemine ja taaskasutamine. Selle lepinguga delegeeriti OÜ-le Paikre Pärnu linna avaliku ülesande täitmine. Lepingu järgi pidi OÜ Paikre hankima tööks vajalikud töövahendid ja materjalid enda kulul. Kõnesolevast lepingust tulenevalt tekkis K. Rossmanil ja O. Sutil õigus ja kohustus täita avalikku ülesannet. Seega olid nad hankelepingu täitmisega seotud otsuste tegemisel ja suunamisel ametiisikud korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 2 lg 1 mõttes. Aastatel 2016–2019 langetas K. Rossman O. Suti sisulisel suunamisel otsuseid, mille alusel tegi OÜ Paikre 636 764 euro 3 sendi ulatuses tehinguid osaühingutega Koguja (sh tehing, mille pool oli näiliselt OÜ RemHar) ja Pärnu Remondimeister. Nendelt äriühingutelt soetati Pärnu linnaga sõlmitud lepingu täitmiseks vajalikke kaupu ja teenuseid. Samas olid OÜ-d Koguja ja Pärnu Remondimeister süüdistatavatega KVS § 7 lg 1 p 4 mõttes seotud isikud. Mõlema äriühingu majandustegevust korraldas K. Rossmani teadmisel ja nõusolekul O. Sutt. Süüdistatavad teenisid äriühingute tegevusest olulises ulatuses isiklikku tulu. Seega rikkusid süüdistatavad nende äriühingutega OÜ Paikre nimel tehinguid tehes või suunates KVS § 11 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud toimingupiiranguid. Tsiviilhagi
4.Kannatanu OÜ Paikre esitas tsiviilhagi, milles ta muu hulgas palus mõista K. Rossmanilt ja O. Sutilt solidaarselt välja 128 420 eurot (lisaks viivise) kahju eest, mis tekitati talle OÜ-ga Koguja sõlmitud lepingutes jäätmete vastuvõtmise eest põhjendamatult madala hinna sätestamisega. Maakohtu otsus
5.Pärnu Maakohus tegi 4. mail 2023 otsuse, millega ta: 1) tunnistas süüdi K. Rossmani KarS § 2172 lg 1 järgi käesoleva otsuse punktis 2 kirjeldatud usalduse kuritarvitamises ja O. Suti KarS § 2172 lg 1 – § 22 lg 3 järgi sellele kuriteole kaasaaitamises. K. Rossmani karistati vangistusega kaheks aastaks ja O. Sutti üheks aastaks ja kuueks kuuks. Samas mõistis kohus süüdistatavad õigeks kahes neile täiendavalt esitatud usalduse kuritarvitamise või sellele kaasaaitamise episoodis; 2) tunnistas nii K. Rossmani kui ka A. Suti süüdi KarS § 3001 lg 2 järgi, karistades K. Rossmani ühe aasta ja kuue kuu pikkuse ning O. Sutti kaheaastase vangistusega; 3) tunnistas K. Rossmani süüdi KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 2, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning karistas teda KarS § 63 lg-t 1 kohaldades vangistusega üheks aastaks ja kuueks kuuks; 4) tunnistas O. Suti süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 – § 22 lg 3, § 344 lg 1 – § 22 lg 2 ja § 345 lg 1 järgi ning karistas teda KarS § 63 lg-t 1 kohaldades vangistusega üheks aastaks; 5) tunnistas O. Suti süüdi KarS § 4023 lg 1 järgi ja karistas teda vangistusega kuueks kuuks; 6) mõistis KarS § 64 lg 1 alusel K. Rossmanile liitkaristuseks vangistuse kaheks aastaks ja kuueks kuuks ning O. Sutile vangistuse kaheks aastaks. Mõlema süüdistatava karistus, millest arvati maha eelvangistus, jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata. K. Rossmani katseajaks määras kohus kolm ja O. Suti katseajaks kaks aastat; 7) rahuldas osaliselt kannatanu tsiviilhagi. Muu hulgas mõistis kohus K. Rossmanilt ja O. Sutilt solidaarselt välja 98 176 eurot 10 senti selle kahju katteks, mis tekitati kannatanule OÜ-ga Koguja ebasoodsatel tingimustel sõlmitud jäätmekäitluslepingutega, samuti viivise sellelt nõudelt; 3(16)
1-21-8803 8) mõistis K. Rossmanilt välja 37 242 eurot 11 senti ja O. Sutilt 66 877 eurot 84 senti toimingupiirangu rikkumisega saadud vara konfiskeerimise asendamiseks; 9) kohaldas abinõusid tsiviilhagi ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks ja tegi menetluskulu hüvitamise otsustuse, jagades menetluskulud riigi, süüdistatavate ja kannatanu vahel. Usalduse kuritarvitamine ja sellega seotud haginõue
6.Maakohus tuvastas, et OÜ Paikre sõlmis OÜ-ga Koguja süüdistuses märgitud lepingud jäätmete vastuvõtuks kannatanu käitatavasse Paikre prügilasse. OÜ Koguja oli O. Suti tegeliku juhtimise ja kontrolli all. K. Rossman teadis, et OÜ Koguja majandustegevust juhib O. Sutt ja toetas tema tegevust. O. Sutt jagas OÜ Koguja tulu regulaarselt K. Rossmaniga. Sisuliselt oli OÜ Koguja nn puukfirma, mille abil K. Rossman ja O. Sutt võtsid endale osa OÜ Paikre potentsiaalsest tulust.
7.OÜ Paikre lepingud OÜ-ga Koguja valmistas ette, sh jäätmete vastuvõtuhinna määras O. Sutt. Lepingud sõlmis K. Rossman või tema suunistel tegutsenud volitatud isik. Lepingud olid OÜ-le Paikre kahjulikud, sest OÜ Koguja jäätmete vastuvõtuhinnad olid võrreldes OÜ Paikre teistele klientidele kehtinud hindadega ebaproportsionaalselt madalad. Sellise hinnaga lepinguid sõlmides rikkus K. Rossman kavatsetult käitumisstandardit, mis tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 35 ja äriseadustiku (ÄS) § 187 lg-s 1 sätestatud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustusest. Süüdistatav käitus OÜ Paikre seisukohalt majanduslikult ebaotstarbekalt ja oli äriühingule ebalojaalne, soodustades alusetult OÜ-d Koguja, mille tegelik kasusaaja ta ise oli. Määrates OÜ Paikre arendusjuhina enda juhtimise ja kontrolli all oleva OÜ-ga Koguja sõlmitavate lepingute hinna ja valmistades lepingud sõlmimiseks ette, aitas O. Sutt K. Rossmani tegevusele tahtlikult kaasa. Sel moel rikkus O. Sutt töölepingust ja ametijuhendist tulenevaid kohustusi, sh lojaalsuskohustust OÜ Paikre ees ja seega ka töölepingu seaduse (TLS) § 15 lg-t 1 ja § 16 lg-t 1.
8.OÜ-s Paikre kehtib jäätmete vastuvõtmisel nn väravatasu (tavahinnakiri), kuid pikaajaliste klientidega lepitakse kokku soodsamad hinnad. Need määrab juhatus olenevalt kliendi tarnitavate jäätmete kogusest ja liigist. Mida suurem on kliendi jäätmevoog, seda madalamat vastuvõtuhinda talle pakutakse. OÜ Paikre kõige olulisemad kliendid olid Ragn-Sells AS, kellelt saadud tasu moodustas 2019. aastal OÜ Paikre käibest 23%, ja Eesti Keskkonnateenused AS, kes andis 11% OÜ Paikre käibest. OÜ Koguja oli pingereas 12. kohal, andes umbes 1% OÜ Paikre käibest.
9.OÜ-ga Koguja kokku lepitud ehitus- ja lammutusjäätmete vastuvõtuhind oli soodsam isegi hinnast kahele suurkliendile, kelle jäätmemahud ületasid OÜ Koguja jäätmemahtu (5460 tonni) kordades. OÜ Paikre väiksemate klientide makstud hinnaga võrreldes oli OÜ-ga Koguja kokkulepitud hind silmatorkavalt madal. Sellist hinnavahet ei õigustanud ka väidetav erinevus jäätmete kvaliteedis ega muud asjaolud. OÜ Paikre kahju suuruse kindlakstegemisel ei saa siiski lähtuda sellest, et OÜ Koguja pidanuks maksma ehitusjäätmete vastuvõtmise eest sama palju kui OÜ Harmet. OÜ Harmet toodud jäätmete maht jäi süüdistuses märgitud perioodil OÜ Koguja jäätmemahule ligi kaks korda alla. Kahjuarvestuses tuleb aluseks võtta OÜ Paikre keskmine ehitusjäätmete vastuvõtuhind, mis hõlmab nii suurklientidele kui ka väiksemas mahus ehitusjäätmeid toonud klientidele kehtinud hinda.
10.Ka segaolmejäätmete puhul olid OÜ-ga Koguja kokku lepitud hinnad võrreldes OÜ Paikre teiste klientide makstud hinnaga põhjendamatult madalad. Siiski ei saa nõustuda, et OÜ Koguja pidanuks maksma segaolmejäätmete vastuvõtmise eest vähemalt sama palju kui OÜ Pärnu Haldusteenused. Nende kogutavate jäätmete profiil oli erinev ja OÜ Koguja toodud jäätmete hulgas võis olla rohkem taaskasutatavat materjali. Seetõttu tuleb ka segaolmejäätmete madala vastuvõtuhinnaga tekitatud kahju tuvastamisel lähtuda OÜ-le Koguja kehtestatud hindade 4(16)
1-21-8803 võrdlusest OÜ Paikre keskmise vastuvõtuhinnaga, mis arvestab nii suurte kui ka väikeste ettevõtjatega tehtud hinnakokkuleppeid.
11.Usalduse kuritarvitamisega tekitatud varalise kahjuna tuleb käsitada summat, mille võrra OÜ Koguja maksis OÜ-le Paikre jäätmete vastuvõtmise eest vähem, kui ta oleks pidanud tasuma lähtudes OÜ Paikre keskmisest vastuvõtuhinnast. Kui süüdistatavad ei oleks teinud tehinguid OÜ Koguja vahendusel, vaid lõppkliendid oleksid pöördunud jäätmete äraandmiseks vahetult kannatanu poole, siis saanuks kannatanu kõrgemat tasu. Sel viisil tekitasid süüdistatavad OÜ-le Paikre aastatel 2016–2019 kahju kokku 98 176 eurot 10 senti.
12.Tsiviilõiguslikult peab K. Rossman ÄS § 187 lg 2 alusel ning O. Sutt TLS § 74 lg 1 alusel hüvitama OÜ-le Paikre 98 176 euro 10 sendi suuruse kahju, mis tekitati OÜ-ga Koguja põhjendamatult madala hinnaga jäätmekäitluslepinguid ette valmistades ja sõlmides. Toimingupiirangu rikkumine ja konfiskeerimise asendamine
13.Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 ja jäätmeseaduse (JäätS) § 66 lg 1 ning § 70 lg 1 panevad Pärnu linnale avaliku ülesande korraldada linnas jäätmehooldust, sh jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist. 15. jaanuaril 2016 sõlmisid Pärnu linn ja OÜ Paikre lepingu, mille objektiks on Pärnu linna haldusterritooriumilt korraldatud jäätmeveo raames kogutud jäätmete vastuvõtmise, töötlemise ja taaskasutamise teenuse osutamine. Lepinguga delegeeriti kohaliku omavalituse üksuse avaliku ülesande täitmine OÜ-le Paikre. OÜ Paikre kohustus muu hulgas hankima töö tegemiseks vajalikud vahendid ja materjalid.
14.K. Rossman juhtis OÜ Paikre juhatuse liikmena igapäevast majandustegevust ja sõlmis vajalikud lepingud, et täita OÜ-le Paikre võetud kohustusi. O. Sutil oli oluline roll OÜ Paikre otsuste kujundamisel. Seega oli mõlemal süüdistataval Pärnu linnalt üle võetud avaliku ülesande täitmisel ametiseisund ja nad olid KVS § 2 lg 1 mõttes ametiisikud.
15.K. Rossmani otsusel ning O. Suti suunamisel soetas OÜ Paikre 636 764 euro ja 3 sendi eest Pärnu linnaga sõlmitud lepingu täitmiseks vajalikke kaupu ja teenuseid osaühingutelt Koguja ning Pärnu Remondimeister. Näiteks renditi prügilas jäätmete käitlemiseks tarvilikke masinaid ning telliti nende hooldus- ja remonditeenust. Nende kaupade ja teenusteta polnuks OÜ-l Paikre võimalik täita linna ees võetud kohustusi. Lepinguid sõlmides rikkusid süüdistatavad KVS § 11 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud toimingupiiranguid, sest osaühingud Koguja ja Pärnu Remondimeister olid süüdistatavatega KVS § 7 lg 1 p 4 kohaselt seotud. O. Sutt juhtis nende osaühingute majandustegevust ja kontrollis raha kasutamist. Mõlemad süüdistatavad said osaühingutest Koguja ja Pärnu Remondimeister isiklikku tulu. Toimingupiirangu rikkumise tulemusena sai K. Rossman vara 37 242 euro 11 sendi väärtuses ja O. Sutt 66 877 euro 84 sendi väärtuses. Need summad tuleb süüdistatavatelt KarS §-de 84 ja 831 alusel välja mõista. Apellatsioonid ja ringkonnakohtu otsus
16.Maakohtu otsuse vaidlustasid K. Rossmani ja O. Suti kaitsjad, prokuratuur ja kannatanu järgmises ulatuses: 1) prokuratuur ja kannatanu taotlesid süüdistatavate süüditunnistamist ka nendes usalduse kuritarvitamise või sellele kaasaaitamise episoodides, milles maakohus süüdistatavad õigeks mõistis, samuti sooviti süüdistuse kõnesoleva osaga seotud kannatanu haginõude rahuldamist. Lisaks palus kannatanu rahuldada OÜ-ga Koguja tehtud hinnakokkulepetega põhjustatud kahju hüvitamise nõude täiendavalt 30 243 euro 90 sendi ulatuses, mõista kannatanu kasuks 5(16)
1-21-8803 välja viivis menetluskulu hüvitiselt ja jätta kannatanult välja mõistmata osa süüdistatavate menetluskulu hüvitisest; 2) K. Rossmani kaitsja taotles enda kaitsealuse täielikku õigeksmõistmist KarS § 2172 lg 1, § 3001 lg 2, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning osalist õigeksmõistmist KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi; tsiviilhagi osalist rahuldamata ja osalist läbi vaatamata jätmist, sh OÜ-ga Koguja seotud nõuete osas; konfiskeerimise asendamise kohaldamata jätmist ja menetluskulu hüvitamise otsustuse muutmist; 3) O. Suti kaitsja taotles enda kaitsealuse täielikku õigeksmõistmist ja tema vastu esitatud tsiviilhagi rahuldamata jätmist või alternatiivselt kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist.
17.Tallinna Ringkonnakohus tegi 4. juulil 2024 otsuse, millega ta: 1) tühistas maakohtu otsuse K. Rossmani süüditunnistamises ja karistamises KarS § 2172 lg 1 järgi ning O. Suti süüditunnistamises ja karistamises § 2172 lg 1 – § 22 lg 3 järgi ning mõistis süüdistatavad selles süüdistuses õigeks; 2) tühistas maakohtu otsuse süüdistatavate süüditunnistamises ja karistamises KarS § 3001 lg 2 järgi ning tegi ka selles osas õigeksmõistva otsuse; 3) mõistis O. Sutile KarS § 64 lg 1 alusel uue liitkaristuse ja tühistas K. Rossmani liitkaristuse, lühendades ka tema katseaega; 4) tühistas maakohtu otsuse osas, millega K. Rossmanilt ja O. Sutilt mõisteti kannatanu kasuks välja 98 176 eurot 10 senti OÜ-ga Koguja ebasoodsatel tingimustel lepingute sõlmimisega tekitatud kahju katteks, samuti nõudelt arvestatav viivis. Ringkonnakohus jättis tsiviilhagi selle nõude osas läbi vaatamata, kuid mõistis süüdistatavatelt välja viivise kannatanu 4700 euro suurusele haginõudelt; 5) tühistas maakohtu otsuse konfiskeerimise asendamise ja selle tagamise osas ning muutis konfiskeerimise asendamise ja tsiviilhagi tagamiseks seatud kohtuliku hüpoteegi summat; 6) muutis maakohtu menetluskulu hüvitamise otsustust ja mõistis riigilt välja hüvitise menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulu katteks 7) jättis muus osas maakohtu otsuse muutmata.
18.Ringkonnakohus leidis, et süüdistus usalduse kuritarvitamises, mis puudutab OÜ Paikre tehinguid OÜ-ga Koguja, on lakooniline, seda eriti koosseisulise kahju osas. Süüdistuses ei ole väidetud, et lepingud OÜ-ga Koguja olnuksid OÜ-le Paikre kahjumlikud. Olukorras, kus OÜ Paikre teenis OÜ-lt Koguja prügi vastu võttes tulu, saab ebasoodsate hinnakokkulepetega tekitatud kahjuks olla üksnes saamata jäänud tulu. OÜ-l Paikre jäi OÜ-ga Koguja sõlmitud lepingute tõttu tulu saamata vaid juhul, kui OÜ Koguja tarnitud jäätmete eest kõrgema hinna saamine oli niivõrd kindel, et sellele on omistatav majanduslik väärtus.
19.Süüdistuses ei ole märgitud jäätmete majanduslikult mõistlikku vastuvõtuhinda. Selline mõistlik hind võib olla turuhind (TsÜS § 65), kui ei ole tuvastatud erisusi. Süüdistuses ei ole märgitud jäätmete turuhinda ega sellest kõrvalekaldumist põhistavaid asjaolusid. Süüdistus lähtub OÜ-le Koguja kehtinud hinna võrdlusest hinnaga, mis oli kokku lepitud ligilähedalt sama jäätmekoguse üle andnud kliendiga. Maakohus võttis aga võrdlusena aluseks valiku kannatanu klientidega 6(16)
1-21-8803 kokku lepitud hindandest. Neid kokkuleppeid oli aga rohkem. Erikokkuleppe tegemine olenes eeskätt tarnitavate jäätmete mahust ja kvaliteedist, samuti võisid rolli mängida muud ärilised kaalutlused. Samas ei ole kohtule esitatud hindade kujunemise kriteeriume, mis võimaldaksid hinnata OÜ-le Koguja kehtinud hinna mõistlikkust. Kokkuleppehinnad olid igal juhul soodsamad üldhinnakirjast. Sellest ei saa aga veel järeldada, et ühele või teisele äriühingule pakutud hind või nende keskmine ongi turuhind. OÜ Paikre andmed ei saa ammendavalt kajastada turul olme- ja ehitusjäätmete vastuvõtmise eest makstavat hinda. Kuna OÜ Koguja tegutses ka väljaspool Pärnut, ei ole põhjendatud käsitada asjakohase turuna näiteks ainult Pärnu maakonnas tegutsevaid jäätmejaamu. Kriminaalasjas ei ole esitatud ega tõendatud andmeid jäätmetonni mõistlikku vastuvõtuhinna kohta.
20.OÜ-l Paikre ei saanud olla kindlusega piirnevat ootust, et OÜ Koguja sõlminuks kannatanuga jäätmete üleandmiseks lepingud kõrgema hinnaga. Kui OÜ Paikre oleks nõudnud OÜ-lt Koguja kõrgemat hinda, ei oleks OÜ Koguja pruukinud OÜ-le Paikre jäätmeid tuua. Ei saa välistada, et OÜ Paikre polekski siis jäätmekäitlusega tegelenud või oleks viinud klientidelt kogutavad jäätmed teistesse jäätmejaamadesse. OÜ Koguja asutati vahetult enne OÜ-ga Paikre esimese lepingu sõlmimist. Äriregistri andmetel esitati viimane majandusaasta aruanne aastal 2019. Seega võis OÜ Koguja ärimudel rajaneda võimalusel anda jäätmed OÜ-le Paikre soodsa hinnaga. Samuti ei saa piisava kindlusega järeldada, et OÜ Koguja puudumisel viinuksid tema kliendid jäätmed OÜ-le Paikre ja maksnuks kõrgemat hinda. Kriminaalmenetluses ei ole andmeid, kuhu viisid OÜ Koguja kliendid jäätmed enne ja pärast osaühingu tegutsemist.
21.Neil põhjustel ei ole võimalik järeldada, et K. Rossmani ja O. Suti tegevuse tulemusena jäi OÜ-l Paikre saamata tulu ulatuses, mis ületab 40 000 eurot. Järelikult ei ole usalduse kuritarvitamise ega sellele kaasaaitamise koosseis täidetud ja süüdistatavad tuleb kõnesolevas süüdistuses õigeks mõista. Tsiviilhagi jääb OÜ-lt Koguja jäätmete vastuvõtmist puudutavas osas läbi vaatamata.
22.Toimingupiirangu rikkumises mõistis ringkonnakohus süüdistatavad õigeks põhjusel, et tegemist ei olnud ametiisikutega KVS § 2 lg 1 mõttes ja seega ei laienenud neile ka KVS §-s 11 sätestatud toimingupiirangud. Pärnu linna ja OÜ Paikre vahel sõlmitud lepinguga pandi viimasele avalik ülesanne võtta vastu Pärnu linna territooriumilt korraldatud jäätmeveo raames kogutud jäätmeid, neid töödelda ja taaskasutada. Lepingu kohaselt pidi OÜ Paikre hankima kõik töö tegemiseks vajalikud vahendid ja materjalid enda kulul. Pärnu linn ei seadnud töövahendite hankimisele tingimusi ega olnud ka avalikku huvi, et OÜ Paikre oleks seda tehes järginud korruptsioonivastast seadust. Töövahendite hankimine on avaliku ülesande täitmise seisukohalt abistava iseloomuga. Üksnes avaliku ülesande täitmise fakt ei tähenda, et eraõigusliku juriidilise isiku nimel tegutsevatel isikutel oleks ametiseisund ka muudel juhtudel. Selline käsitlus tooks eesmärgipäratult kaasa kõikide korruptsioonivastases seaduses sätestatud piirangute kohaldumise, mis riivaks ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust. Näiteks juhul, kui eraõiguslikule isikule delegeeritakse korraldatud jäätmeveo kui avaliku ülesande täitmine, ei ole põhjendatud nõuda, et ettevõtja järgiks nt jäätmeveo-autode hankimisel korruptsioonivastast seadust. Ei ole välistatud, et riigihanke võitjal on lepingu täitmiseks vajalikud töövahendid juba olemas.
23.Mõistes süüdistatavad KarS § 3001 lg 2 järgi õigeks, tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse ka selle kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamises, märkides lisaks, et ei ole ka tuvastatav, et vara, mille süüdistatavad said OÜ-lt Koguja, pärines just süüdistuses märgitud tehingutest.
7(16)
1-21-8803
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
24.Ringkonnakohtu otsuse vaidlustasid kannatanu ja prokuratuur. Kannatanu kassatsioon
25.Kannatanu taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega süüdistatavad mõisteti õigeks OÜ-ga Koguja jäätmekäituslepingute sõlmimist puudutavas usalduse kuritarvitamises või sellele kaasaaitamises, samuti osas, milles tsiviilhagi jäeti nende lepingutega põhjustatud kahju hüvitamise nõudes läbi vaatamata. Kassaator palub jõustada maakohtu otsuse K. Rossmani süüditunnistamises ja karistamises KarS § 2172 lg 1 järgi ning O. Suti süüditunnistamises ja karistamises KarS § 2172 lg 1 – § 22 lg 3 järgi. Ringkonnakohtus läbi vaatamata jäetud haginõude kohta palub kannatanu teha uue otsuse ja rahuldada see nõue täies ulatuses ehk summas 128 420 eurot, millele lisandub viivis. Alternatiivina tsiviilhagi rahuldamisele taotleb kassaator selle ringkonnakohtule uueks arutamiseks saatmist. Lisaks soovib kannatanu menetluskulude hüvitamise otsustuse muutmist.
26.Ringkonnakohtu järeldus, et hinnad, millega OÜ Paikre klientidelt jäätmeid vastu võttis, ei vastanud turuhinnale, oli pooltele üllatuslik. Olukorras, kus ringkonnakohus soovis tugineda sellele, et kahju kindlakstegemisel pidanuks arvesse võtma ka teiste prügilate vastuvõtuhindu, tulnuks kohtul kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 3051 lg 2 kohaselt anda pooltele võimalus kõnesoleva asjaolu kohta arvamust avaldada ja tõendeid esitada.
27.Ringkonnakohtu käsitlus jäätmete vastuvõtu turuhinna tuvastamisest ei võta arvesse selle teenuse eripära. Eestis on viis tavajäätmeprügilat ja kliendid lähtuvad prügila valikul valdavalt läheduse printsiibist. Lääne-, Hiiu-, Saare-, ja Pärnumaal pole prügilate konkurentsi ja seega on Paikre prügila seal eelistatud seisundis. Järelikult määrab selles piirkonnas jäätmekäitluse turuhinna just Paikre prügila, mitte kõigi Eesti prügilate hinnatase. Paikre prügila väravatasud olid võrdluses teiste prügilate tasudega madalamate seas. Kannatanu kahjuarvestus lähtub kokkuleppehindadest, millega olid nõus OÜ Paikre kliendid, kes tarnisid jäätmeid sarnastes kogustes ja samas piirkonnas, nagu seda tegi OÜ Koguja.
28.Süüdistatavate teadlikkust sellest, et OÜ-ga Kogujaga kokku lepitud hinnad ei vasta turutingimustele, kinnitab asjaolu, et saades teada kriminaalmenetlusest, tehti süüdistatavate initsiatiivil kiiresti uus hinnakokkulepe. Sellega tõsteti OÜ Koguja jaoks olmejäätmete vastuvõtuhinda umbes 90% ning ehitus- ja lammutusjäätmete vastuvõtuhinda umbes 39%. Isegi pärast sellist hinnatõusu jäi OÜ Koguja ärimudel kasumlikuks.
29.Ringkonnakohus alahindas kannatanu tulu teenimise tõenäosust olukorras, kus süüdistatavad ei oleks OÜ-ga Kogujaga lepinguid sõlminud. OÜ Koguja ärimudel põhines K. Rossmani ja O. Suti huvide konfliktis määratud vastuvõtuhindadel. Seetõttu sai OÜ Koguja pakkuda kannatanu mõjupiirkonnas klientidele jäätmete vastuvõtutasusid, mis olid turuhinnast soodsamad. Nii saadud konkurentsieelis võimaldas OÜ-l Koguja teenida vaheltkasu, mis jõudis lõpuks süüdistatavate kasutusse. OÜ Koguja korjas jäätmeid kokku piirkondadest, mis jäid Paikre prügila mõjualale ja seega polnud kannatanul äriliselt mõistlikku põhjust leppida OÜ-ga Koguja kokku oluliselt soodsamaid hindu kui teiste klientidega.
30.Õige on ringkonnakohtu järeldus, et kui OÜ Paikre oleks nõudnud OÜ-lt Koguja jäätmete vastuvõtu eest turuhinda, ei oleks OÜ Koguja tõenäoliselt tegutsenud. Samas ei tekitanud OÜ Koguja jäätmeid ise, vaid kogus need kokku klientidelt. Need kliendid asusid üldjuhul samas piirkonnas, kus teenust pakkus ka kannatanu. Seega olnuks kannatanul OÜ Koguja puudumisel 8(16)
1-21-8803 võimalik teenida tulu, võttes viimase tarnitud jäätmeid vastu teistelt vahendajatelt, kes oleksid maksnud suuremat tasu kui OÜ Koguja, või otse eraisikutelt, kes oleksid maksnud veelgi kõrgemat nn väravahinda. Paikre prügilale lähim prügila asub Väätsal. Jäätmeid sinna viies lisandunuks iga prügikoorma käitluskulule transpordikulu ligi 200 km pikkuse veo eest. Seega on alust arvata, et isikud, kelle jäätmeid OÜ Koguja kannatanule vahendas, toonuksid samad jäätmed OÜ Koguja puudumisel kas ise või mõne teise vahendaja kaudu just Paikre prügilasse. Prokuratuuri kassatsioon
31.Prokuratuur taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega ringkonnakohus mõistis süüdistatavad õigeks, jättis kohaldamata konfiskeerimise asendamise ja jättis läbi vaatamata tsiviilhagi. Tühistatud osas palub prokuratuur jõustada maakohtu otsuse.
32.Vaidlustades süüdistatavate õigeksmõistmist usalduse kuritarvitamises või sellele kaasaaitamises, märgib prokuratuur järgmist. Seda, et OÜ-l Paikre oli kindlusega piirnev ootus, et OÜ Koguja sõlmib lepingud ka kõrgemate hindadega, kinnitab O. Suti kiri OÜ-le Koguja hindade tõstmise kohta pärast seda, kui saadi teada kriminaalmenetlusest. Kuivõrd O. Sutt oli OÜ-ga Koguja seotud, siis kirjutas ta need hinnad sisuliselt iseendale. Seega lähtus ta sellest, et OÜ Koguja jätkab tegevust ka uute ja märksa kõrgemate hindadega. OÜ Paikre oleks võinud saada OÜ-lt Koguja sellele suuremale hinnale vastavat tasu juba varem. Siis olnuks OÜ Paikre tulu 59 600 eurot suurem. OÜ Koguja viis jäätmeid üksnes Paikre prügilasse. Väätsa prügila asub 95 km kaugusel. Seega on tõenäoline, et kui süüdistatavad poleks teinud tehinguid OÜ-ga Koguja, saanuks kannatanu rohkem tulu.
33.Süüdistatavad olid ametiisikud ja nad tuleb süüdi tunnistada ka toimingupiirangu rikkumises. OÜ Paikre lepingud osaühingutega Koguja ja Pärnu Remondimeister ei olnud üksnes abistava iseloomuga. OÜ Paikre ülesanne oli jäätmete vastuvõtmine, töötlemine ja taaskasutamine. Selleks oli tal vaja tehnikat, mida renditi OÜ-lt Koguja ja mida parandas OÜ Pärnu Remondimeister. Mõlemad äriühingud olid seotud O. Sutiga ja mõlemad süüdistatavad said nendelt äriühingutelt lisasissetulekut. Süüdistatavate OÜ Paikre nimel tehtud otsused, mis olid seotud mh avaliku ülesande täitmisega, olid seega mõjutatud O. Suti ja K. Rossmani isiklikust majandushuvist. Järelikult oli korruptsioonioht, mille tõttu oli nende otsuste tegemine keelatud. Süüdistatavad said toimingupiirangu rikkumisega vara, mistõttu tuleb kohaldada konfiskeerimise asendamist. K. Rossmani kaitsja kassatsioonivastus
34.Kaitsja palub jätta kassatsioonid rahuldamata.
35.Kriminaalmenetluslikku tõendamisstandardit järgides ei ole tuvastatav, et OÜ-l Paikre olnuks võimalik võtta OÜ Koguja tarnitud jäätmeid vastu kõrgema hinnaga. Prokuratuur ega kannatanu ei ole esitanud tõendeid, mille põhjal saaks hinnata OÜ Paikre hinnakujundusmehhanismi ja võrrelda OÜ-le Koguja määratud hindu teiste klientide hindadega. Kui OÜ Paikre ei oleks OÜ-lt Koguja jäätmeid vastu võtnud, oleks viimane viinud jäätmed kannatanu konkurendile ja kannatanu oleks tasust üldse ilma jäänud.
36.Väär on kannatanu seisukoht, et ringkonnakohus oleks pidanud andma pooltele võimaluse esitada usalduse kuritarvitamise koosseisulise kahju kohta täiendavaid seisukohti ja tõendeid. Niisugune kohtu selgitamistegevus läinuks vastuollu võistlevuse põhimõttega.
37.Ringkonnakohus leidis õigesti, et OÜ-le Paikre Pärnu linnaga sõlmitud hankelepingu täitmiseks vajalike töövahendite hankimine ei olnud avalik ülesanne. 9(16)
1-21-8803 O. Suti kaitsja kassatsioonivastus
38.Kaitsja palub jätta kassatsioonid rahuldamata.
39.OÜ Koguja tasus kannatanule tarnitud jäätmete eest ja viimane sai sellest tulu. OÜ-l Paikre polnud kindlusega piirnevat ootust, et OÜ Koguja sõlminuks temaga lepingud kõrgema hinnaga. Kõrgema hinna küsimisel pakkunuks OÜ Koguja jäätmeid mõnele kannatanu konkurendile ja kannatanu tulu olnuks väiksem. Asjaolu, et OÜ-le Koguja määratud hind oli keskmisest hinnast mõnevõrra madalam, on põhjendatav sellega, et OÜ Koguja tarnitud jäätmed olid kvaliteetsed ja ta rentis kannatanule soodsalt tehnikat ja tööjõudu. Samuti soovis OÜ Paikre suurendada jäätmekäitluse mahtu, mistõttu pakutigi OÜ-le Koguja sobivaid hindu. 2019. aastal tõsteti OÜ-le Koguja hindu, kuna enne seda oli nii toimitud ka teiste klientide puhul. Pole alust väita, et kannatanu võinuks sama hinda küsida juba lepingute kehtivuse algusest. Kannatanu kahjuarvestus, millele prokuratuur tugineb, ei arvesta erinevust klientide toodud jäätmete kvaliteedis, sorteeritud materjalidest saadavas tulus ega ladestamiskuludes. OÜ Paikre ei olnud monopoolses seisundis ega kujundanud turuhinda. Pärnu teeninduspiirkonnas elavad või asuvad isikud ei olnud kohustatud kasutama OÜ Paikre teenuseid. OÜ Koguja kogus jäätmeid otse lõpptarbijatelt ja edastas need OÜ-le Paikre, võttes enda kanda jäätmete kogumise ja sorteerimise kulu. Ilma selleta poleks samad jäätmed pruukinud OÜ Paikre prügilasse jõuda.
40.Nõustuda ei saa kannatanu väitega, et ringkonnakohtu otsus oli üllatuslik. Jäätmekäitluse turuhind on olnud kohtumenetluses keskseid vaidlusküsimusi. Kannatanul oli võimalus esitada turuhinna kujunemise kohta seisukohti ja tõendeid.
41.O. Sutt ei olnud ametiisik ja talle ei laienenud toimingupiirangud. Tema tööülesanded OÜ-s Paikre ei võimaldanud tal teha kolmandate isikute suhtes siduvaid otsuseid või toiminguid ega osaleda nende kujundamises. Ühtlasi ei ole toimingupiirangu rikkumise süüdistuses nimetatud OÜ Paikre lepingute sõlmimine hõlmatud avaliku ülesande täitmisest.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
(I) Usalduse kuritarvitamisest ja tsiviilhagist
42.K. Rossmani süüdistatakse KarS § 2172 lg 1 järgi ja O. Sutti KarS § 2172 lg 1 – § 22 lg 3 järgi kokkuvõtlikult selles, et nende hoolsus- ja lojaalsuskohustusest tuleneva käitumisstandardi tahtliku rikkumise tõttu sõlmis OÜ Paikre lepingud, millega kohustus võtma OÜ-lt Koguja enda käitatavasse prügilasse jäätmeid põhjendamatult madala hinnaga. Selle tagajärjel jäi OÜ-l Paikre OÜ Koguja tarnitud jäätmekoguselt saamata tulu summas, mis ületab suure varalise kahju piirmäära.
43.Ringkonnakohus mõistis süüdistatavad õigeks, kuna leidis, et süüdistuses kirjeldatud asjaolude põhjal ei saa piisava kindlusega järeldada, et K. Rossmanile ja O. Sutile etteheidetava tegevuseta saanuks OÜ Paikre vähemalt suurele kahjule vastava summa võrra rohkem tulu. Nii heitis teise astme kohus süüdistusele ette, et selles ei ole kirjeldatud asjaolusid, mis võimaldaksid kontrollida OÜ-ga Koguja kokkulepitud hindade majanduslikku mõistlikkust (nt vastavust turuhinnale). Samuti pidas apellatsioonikohus kuriteo koosseisulise kahju tuvastamise takistuseks seda, et süüdistuses toodud asjaolude põhjal ei saa järeldada, et ka siis, kui OÜ Paikre küsinuks OÜ-lt Koguja kõrgemat hinda või kui OÜ Koguja poleks tegutsenud, jõudnuksid süüdistuses nimetatud jäätmekogused Paikre prügilasse. Kolleegium ringkonnakohtu käsitlusega ei nõustu ja seda järgmistel põhjustel.
10(16)
1-21-8803
44.Esmalt on apellatsioonikohus tõlgendanud liiga kitsalt kohtuliku arutamise piire (KrMS § 268 lg-d 1 ja 5). Sisuliselt heitis teise astme kohus süüdistusele ette põhjenduse puudumist selle kohta, miks on kahjuarvestuse aluseks võetud just niisugused võrdlushinnad ja miks saab pidada tõenäoliseks, et OÜ Koguja klientide jäätmed jõudnuksid (kõrgema vastuvõtuhinnaga) kannatanu prügilasse ka süüdistatavatele etteheidetava tegevuseta. Riigikohus on selgitanud, et süüdistuses tarvis asjakohaselt välja tuua isikule süüksarvatava kuriteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Samas ei pea süüdistus sisaldama ega saagi sisaldada asjaolusid, millest oleks tuletatav isiku karistamise aluseks olevate asjaolude olemasolu põhjendus. (Vt lähemalt RKKK 20.03.2024, 1-23-1763/24, p-d 21–23.) Kolleegiumi hinnangul ei välju usalduse kuritarvitamisega väidetavalt tekitatud kahju tuvastamine K. Rossmanile ja O. Sutile esitatud süüdistuse piiridest.
45.Nagu apellatsioonikohus õigesti märkis, võib varaline kahju KarS § 2172 lg 1 mõttes seisneda ka saamata jäänud tulus (RKKK 02.05.2014, 3-1-1-23-14, p 11.1). Saamata jäänud tulu kui kuriteo koosseisulise tunnuse sisustamisel on lähtepunktiks võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 4. Selle kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (ls 1). Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises (ls 2). Siiski saab vara suurenemise ootuse lugeda varaks üksnes juhul, kui selle realiseerumine on sedavõrd kindel, et niisugusele ootusele on omistatav majanduslik väärtus (viidatud 3-1-1-2314, p 11.1).
46.Tsiviilõiguses lähtutakse arusaamast, et kuna saamata jäänud tulu täpse suuruse tõendamine on tihti äärmiselt keeruline, peab VÕS § 128 lg 4 esimese lause järgi kahjustatud isik tõendama üksnes need asjaolud, millest nähtub tulu saamise tõenäosus, st et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (RKTK 21.04.2021, 2-14-6942/143, p 13.2). Tulu saamise tõenäosus ja kannatanu kavatsus ning võimalus tulu saada on keskse tähtsusega ka saamata jäänud tulu kui kuriteo koosseisulise tunnuse kindlakstegemisel. Küll peab nende asjaolude tuvastamisel arvestama kriminaalmenetlusliku tõendamiskoormisega (vt ka RKKK 28.11.2022, 1-21-697/63, p-d 40–42). Saamata jäänud tulu kui koosseisutunnuse olemasolu ja suuruse peab tõendama prokuratuur, kusjuures kõrvaldamata kahtlused küsimuses, kas ja kui palju tulu oleks kannatanu süüdistatava õiguspärase käitumise korral saanud, tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks (RKKK 19.11.2004, 3-1-1-109-04, p-d 19–25). Teisalt tuleb silmas pidada, et ehkki in dubio pro reo-põhimõttest (KrMS § 7 lg 3) juhindudes tõlgendatakse tõsiselt võetavad kahtlused süüdistatavale soodsamas suunas, ei tohi tõendatusele esitada ülemäära rangeid nõudeid (RKKK 12.02.2021, 1-20-1301/35, p 12; 04.10.2024, 1-22-6710/83, p 23).
47.Saamata jäänud tulu on alati hüpoteetiline ja see mõjutab ka niisuguse kahju kui süüteo koosseisulise tunnuse kindlakstegemist (vrd tagajärje tuvastamisega materiaalse tegevusetusdelikti korral, vt nt RKKK 29.12.2017, 1-15-6223/49, p 15; vt ka RKTK 08.01.2013, 3-2-1-173-12, p 20). Muu hulgas on saamata jäänud tulu (eelduste) tuvastamisel tavapärasest suurem roll normatiivsel hinnangul. Samas peab saamata jäänud tulu suuruse arvestamise metoodika vastama selle kuriteokoosseisu, mille tunnuseks saamata jäänud tulu on, kaitseeesmärgile.
48.Süüdistuse väide, et K. Rossmani ja O. Suti tegevuse tagajärjel jäi OÜ-l Paikre saamata 128 420 eurot, põhineb OÜ-ga Koguja sõlmitud lepingutes sätestatud jäätmete vastuvõtuhinna võrdlusel hindadega, mille olid samal perioodil kannatanuga kokku leppinud kliendid, kes tarnisid Paikre prügilasse sarnases koguses sama liiki jäätmeid. Nendeks olid OÜ Harmet ehitusjäätmete puhul ja OÜ Pärnu Haldusteenused segaolmejäätmete puhul. Väidetavalt oli tegemist n-ö kliendiprofiililt OÜ-le Koguja kõige lähedasemate OÜ Paikre lepingupartneritega. Niisugune 11(16)
1-21-8803 saamata jäänud tulu arvestamise metoodika vastab praeguse juhtumi asjaoludel esmapilgul seaduse nõuetele. Vastupidise tõendamise koormis lasub järgmistel põhjustel ennekõike kaitsepoolel.
49.KrMS §-s 7 ette nähtud süütuse presumptsioon ei välista teatud juhtudel tõendamiskoormise üleminekut süüdistatavale (RKÜK 17.02.2004, 3-1-1-120-03, p 29 ja RKKK 28.10.2011, 3-1-149-11, p 25). Näiteks peab kohtupraktika kohaselt enda väiteid tõendama või vähemalt menetlejale selleks reaalse võimaluse looma süüdistatav, kes tugineb sellele, et •
ta kasutas äriühingust nõuetekohaste algdokumentideta välja makstud raha äriühingu huvides (RKKK 22.02.2015, 3-1-1-109-15, p 145);
•
tema tehingutel, mis ei vastanud turu tunnustatud tavale või olid eksitavad, leidusid siiski õigustavad põhjendused (RKKK 10.11.2011, 3-1-1-70-11, p 18.2);
•
tal oli hoolimata sellest, et raamatupidamisandmed viitasid tema juhitava äriühingu püsivale maksejõuetusele, põhjendatud alus arvata vastupidist (viidatud 3-1-1-49-11, p 25).
50.TsÜS § 35 sätestab juriidilise isiku juhtorgani liikme lojaalsuskohustuse juriidilise isiku ees. Töötaja lojaalsuskohustus tööandja ees on ette nähtud TLS § 15 lg-s 1 ja § 16 lg-s 1. Eeskätt keelab lojaalsuskohustus juhtorgani liikmel ja töötajal tegutsemise huvide konfliktis enda käsundivõi tööandjaga (vt ka RKTK 15.03.2017, 3-2-1-152-16, p 14). Esmalt peab niisugune keeld ennetama ohtu, et juhatuse liige või töötaja kasutab talle ametialaselt antud otsustusruumi iseenda või kolmanda isiku, mitte aga käsundi- või tööandja huvides ja tekitab nii viimasele kahju (vt ka RKTK 22.11.2019, 2-17-1725/117, p 15.1). Samal ajal teenib huvide konfliktis tegutsemise keeld ka eesmärki vältida tõendamisraskusi, mis tekivad olukorras, kus tuleb hinnata, kas ja kuivõrd kahjustas usaldussuhte ühe poole huvide konflikt teist poolt. Tsiviilõiguses väljendub see põhimõte osaühingu juhatuse liikme puhul näiteks ÄS § 181 lg 3 esimeses lauses, mis sätestab, et osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu (vt ka RKTK 26.04.2017, 3-2-1-26-17, p 10). Kolleegiumi hinnangul mõjutab tahtlik huvide konflikt üldjuhul ka kriminaalmenetluslikku tõendamiskoormist nende faktide osas, mida huvide konfliktis tegutsemise keeld on määratud ära hoidma.
51.Kohtute tuvastatu kohaselt tegutses OÜ Koguja K. Rossmani heakskiidul O. Suti tegeliku juhtimise ja kontrolli all ning selle äriühingu varast tehti märkimisväärses summas väljamakseid mõlemale süüdistatavale. Seega tegutsesid süüdistatavad OÜ-ga Koguja jäätmekäitluslepingute sõlmimist korraldades, sh jäätmete vastuvõtuhinda määrates ilmses ja tahtlikus huvide konfliktis, rikkudes lojaalsuskohustust OÜ Paikre ees. Eeltoodust tulenevalt mõjutab see ka tõendamiskoormist küsimuses, kas ja kui, siis millise kahju kannatanu OÜ-ga Koguja sõlmitud jäätmekäitluslepingute tõttu sai.
52.Olukorras, kus prokuratuur tõendab, et OÜ Paikre võttis OÜ-lt Koguja jäätmeid vastu oluliselt madalama hinnaga, kui ta küsis sarnastel asjaoludel mõnelt teiselt kliendilt, tähendab tuginemine OÜ-ga Koguja kokku lepitud hinna majanduslikule põhjendatusele aktiivset kaitseväidet. Selle tõendamise koormis lasub süüdistatavatel ja kaitsjatel. Järelikult on alusetu ringkonnakohtu etteheide, et prokuratuur ei ole esitanud kohtule piisavalt andmeid jäätmete vastuvõtu majanduslikult mõistliku hinna kohta. Praeguses asjas peavad sellised andmed esitama süüdistatavad ja kaitsjad, kui nad soovivad süüdistuses toodud kahjuarvestuse asjakohasuse kahtluse alla seada.
12(16)
1-21-8803
53.Menetletavas asjas ongi esitatud kaitseversioon, mille kohaselt oli OÜ-le Koguja määratud madalam vastuvõtuhind äriliselt põhjendatud. Seda ennekõike OÜ Koguja tarnitud jäätmete kvaliteedi ja koguse tõttu, samuti tulenevalt OÜ Paikre soovist suurendada enda jäätmekäitluse mahtu ja geograafilist haaret. Lisaks olevat kokkulepitud hinda õigustanud lepingupoolte õigussuhete komplekssus, nt OÜ Paikre võimalus rentida OÜ-lt Koguja soodsalt tööjõudu ja seadmeid.
54.Maakohus tuvastas, et väide OÜ Koguja tarnitud jäätmete kõrge kvaliteedi kohta on ülepaisutatud ega vasta tõele ja järelikult ei saa sellega õigustada ka madalamat vastuvõtuhinda. Niisamuti kummutas esimese astme kohus kaitseargumendi, et OÜ-le Koguja määrati keskmisest oluliselt madalam jäätmete vastuvõtuhind selleks, et OÜ Paikre saaks hõivata uusi teeninduspiirkondi. Kaitsjad vaidlustasid maakohtu need järeldused apellatsioonides, kuid ringkonnakohus OÜ-le Koguja määratud hinna ärilist põhjendatust sisuliselt ei analüüsinud, viidates ekslikult seda takistavatele puudustele süüdistuses.
55.Ringkonnakohtu argumendi kohta, et süüdistuses nimetatud jäätmekäitluslepinguteta ei pruukinuks OÜ Koguja tarnitud jäätmed üldse Paikre prügilasse jõuda ja OÜ-l Paikre jäänuks sellelt jäätmekoguselt tulu teenimata, märgib kolleegium järgmist. Apellatsioonikohus ei lükanud ümber maakohtu järeldust, et OÜ Koguja oli sisuliselt nn puukfirma, mille abil süüdistatavad toimetasid osa OÜ Paikre potentsiaalsest tulust enda kontrolli alla. Sellest tulenevalt oli süüdistatavatele kättesaadav ka teave OÜ Koguja klientidest, kes soovisid prügilasse viimiseks jäätmeid ära anda. Käitunuksid süüdistatavad OÜ Paikre suhtes lojaalselt, saanuksid nad kõnesolevat teavet kasutades tarnida OÜ Koguja vahendatud jäätmed Paikre prügilasse ka muul viisil, kui OÜ Koguja majandustegevust arendades. Leides, et kõrgema vastuvõtuhinna korral ei oleks OÜ Koguja pruukinud jäätmeid Paikre prügilasse tuua, jättis ringkonnakohus käsitlemata ka maakohtu tuvastatu, et saades teada kriminaalmenetlusest, tõstsid süüdistatavad järsult OÜ-le Koguja kehtivaid jäätmete vastuvõtuhindu.
56.Neil põhjustel rikkus ringkonnakohus KrMS § 339 lg 2 mõttes oluliselt kriminaalmenetlusõigust (KrMS § 268 lg-t 1 ja 5 ning § 7 lg-t 3), kui ta leidis, et süüdistuse põhjal ei saa kontrollida, kas ja kui, siis millise kahju süüdistatavad OÜ-ga Koguja jäätmekäitluslepingute sõlmimist korraldades kannatanule põhjustasid. Seetõttu tuleb süüdistatavate õigeksmõistmine vaidlusaluses usalduse kuritarvitamises ja sellele kaasaaitamises tühistada. Ühtlasi tuleb tühistada ka ringkonnakohtu otsustus kannatanu tsiviilhagi osalise läbi vaatamata jätmise kohta.
57.Samas ei saa kolleegium rahuldada kassaatorite taotlust maakohtu otsuse osaliseks jõustamiseks. Kaitsjate apellatsioonides on usalduse kuritarvitamist puudutavaid väiteid, mida ringkonnakohus süüdistatavaid selles kuriteos õigeks mõistes ei käsitlenud, kuid mida tuleb kriminaalasja õigeks lahendamiseks hinnata. Riigikohtu poolt maakohtu otsuse jõustamise korral jääksid apellantide need väited vastuseta, sest Riigikohtul puudub pädevus asuda ise apellatsioone läbi vaatama. Ühtlasi on asjas vaja tuvastada faktilisi asjaolusid, mida Riigikohus KrMS § 363 lg 5 kohaselt teha ei või. Lisaks palub kannatanu teha osas, milles ringkonnakohus jättis tsiviilhagi läbi vaatamata, uue otsuse, millega rahuldataks hagi suuremas summas, kui seda tegi maakohus, s.o kannatanu apellatsioonis taotletud ulatuses. Sisuliselt taotleb kannatanu seega enda apellatsiooni läbivaatamist kassatsioonimenetluses. Nagu märgitud, sellist võimalust seadus ette ei näe. Neil põhjustel tuleb kriminaalasi usalduse kuritarvitamise süüdistuse vaidlusaluses osas, samuti küsimustes, mille lahendus ripub ära selle süüdistuse saatusest, tagastada uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
58.Kriminaalasja uuel arutamisel on tarvis silmas pidada muu hulgas järgmist. Maakohus luges usalduse kuritarvitamisega tekitatud kahju suuruseks 98 176 eurot 10 senti, mis on süüdistuses 13(16)
1-21-8803 märgitust 30 243 euro 90 sendi võrra vähem. Erinevalt prokuratuurist vaidlustas kannatanu apellatsioonis maakohtu kahju arvestamise metoodika. Seda aga vaid tsiviilhagi rahuldamise ulatuse, mitte usalduse kuritarvitamise koosseisulise kahju tuvastamise kontekstis. Seetõttu ei ole ringkonnakohus ka kannatanu kahjuarvestusega nõustumise korral menetluslikult pädev tunnistama süüdistatavaid süüdi usalduse kuritarvitamises suuremas ulatuses, kui seda tegi maakohus, sest niisuguse otsustuse tegemist pole üheski apellatsioonis taotletud (vt lähemalt RKKK 28.06.2024, 1-20-3101/99, p-d 115–119). Samas ei ole välistatud tsiviilhagi rahuldamine kuriteo koosseisulist kahju ületavas summas (RKKK 16.11.2010, 3-1-1-83-10, p 32 ja 27.03.2014, 3-1-1-13-14, p 19).
59.Enne käesolevat otsust ei pruukinud tõendamiskoormise jagunemine praeguses kriminaalasjas olla kohtumenetluse pooltele üheselt arusaadav. Seetõttu tuleb kriminaalasja uuel arutamisel ausa ja õiglase menetluse tagamiseks anda kohtumenetluse pooltele mõistlik võimalus arvestada käesoleva otsuse seisukohtadega, sh esitada täiendavaid argumente ja neid kinnitavaid tõendeid (vrd RKKK 10.05.2023, 1-20-2143/156, p 30). (II) Toimingupiirangu rikkumisest
60.Prokuratuuri taotlus tühistada kasseeritud kohtuotsus ka osas, millega K. Rossman ja O. Sutt mõisteti õigeks KarS § 3001 lg 2 järgi, jääb tagajärjetuks. Ringkonnakohtu seisukoht, et OÜ Paikre majandustegevuseks – sh Pärnu linnaga sõlmitud halduslepingu täitmiseks – vajalike kaupade ja teenuste soetamine ei olnud osa äriühingule delegeeritud avalikust ülesandest, vastab täielikult nimetatud lepingule ja KVS § 2 mõttele. Nõustudes seega, et süüdistatavad ei olnud süüdistuses märgitud tehingute ettevalmistamisel ja tegemisel ametiisikud (KVS § 2 lg 1), ei korda kolleegium ringkonnakohtu asjakohaseid põhjendusi (vt kokkuvõtlikult käesoleva otsuse punkt 22). KrMS § 363 lg 4 p-st 1 juhindudes lisab kolleegium vaid järgmist.
61.Kõige üldisemalt peab korruptsioonivastane seadus tagama, et nii avalikku võimu ja sellel põhinevat mõju ning teavet kui ka avalikke ressursse kasutataks üksnes avalikes huvides, s.t korruptsioonivabalt (RKKK 11.12.2015, 3-1-1-98-15, p 61). Olukorras, kus avaliku ülesande täitmine on delegeeritud halduslepinguga eraõiguslikule isikule, saab selle ülesande täitmisena käsitada ennekõike eraõigusliku isiku niisuguseid otsused ja toiminguid, mis mõjutavad kas ülesande delegeerinud avaliku võimu kandja või puudutatud kolmandate isikute (nt avaliku teenuse tarbijate) huve. Avalikku ülesannet täitva eraõigusliku isiku majandustegevuse korraldamine osas, mis ei mõjuta vahetult halduslepingu teise poole ega puudutatud kolmandate isikute õigusi, ei ole avaliku ülesande täitmine KVS § 2 mõttes. Seda isegi mitte siis, kui eraõiguslik isik korraldab enda niisugust tegevust, mis on vajalik avaliku ülesande täitmiseks. Nagu ringkonnakohus õigesti selgitas, tähendaks vastupidine seisukoht ebaproportsionaalset sekkumist ettevõtlusvabadusse.
62.Pärnu linn delegeeris 15. jaanuari 2016. a lepinguga OÜ-le Paikre KOKS § 6 lg-st 1 ja JäätS § 70 lg-st 1 tuleneva avaliku ülesande osutada Pärnu linna haldusterritooriumilt korraldatud jäätmeveo raames kogutud jäätmete vastuvõtmise, töötlemise ja taaskasutamise teenust. Kohtud on tuvastanud – ja seda ei vaidlusta ka prokuratuur –, et lepingu kohaselt pidi OÜ Paikre hankima kõnesoleva teenuse osutamiseks vajalikud töövahendid ja materjalid enda kulul. Järelikult ei saanud asjaolu, et OÜ Paikre hankis nimetatud töövahendid ja materjalid süüdistatavatega seotud äriühingutelt, mõjutada halduslepingu teise poole (Pärnu linna) ega korraldatud jäätmeveo raames jäätmeid tarnivate isikute huve.
63.Mõistes süüdistatavad toimingupiirangu rikkumises põhjendatult õigeks, toimis ringkonnakohus seaduslikult ka konfiskeerimise asendamist tühistades ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks 14(16)
1-21-8803 arestitud K. Rossmani bagi aresti alt vabastades. Küll aga tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada mh osas, millega vähendati O. Suti kinnisasjale seatud kohtuliku hüpoteegi summat maakohtu otsuses määratud 169 125 eurolt 19 sendilt 5500 eurole. Nimelt tagab see kohtulik hüpoteek ka ringkonnakohtu poolt läbi vaatamata jäetud OÜ Paikre haginõuet, mille kolleegium otsuse I osas märgitud põhjustel teise astme kohtule uueks arutamiseks saadab. Hüpoteegisumma tuleb paika panna kriminaalasja uuel arutamisel, olenevalt tsiviilhagi kohta tehtavast otsustusest. (III) Kokkuvõte ja kassatsioonimenetluse kulu
64.Eeltoodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 4. juuli 2024. a otsuse osaliselt ja saadab kriminaalasja tühistatud osas uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
65.Nagu eespool selgitatud, tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada K. Rossmani õigeksmõistmises KarS § 2172 lg 1 järgi ja O. Suti õigeksmõistmises KarS § 2172 lg 1 – § 22 lg 3 järgi osas, mis puudutab osaühingute Paikre ja Koguja jäätmekäitluslepingute ettevalmistamist ja sõlmimist. Ühtlasi tuleb tühistada ka ringkonnakohtu otsustus jätta KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata kannatanu haginõue OÜ-ga Koguja sõlmitud jäätmekäitluslepingutega tekitatud kahju hüvitamiseks.
66.Lisaks tingib eelmärgitu ringkonnakohtu otsuse tühistamise osas, millega apellatsioonikohus tühistas süüdistatavatele maakohtu otsusega KarS § 64 lg 1 mõistetud liitkaristused, mõistis O. Sutile uue liitkaristuse ja määras K. Rossmanile uue katseaja ning vähendas tsiviilhagi tagava kohtuliku hüpoteegi summat maakohtu otsusega määratud 169 125 eurolt 19 sendilt 5500 eurole. Samuti tuleb tühistada ringkonnakohtu menetluskulu hüvitamise otsustus osas, mis puudutab enne apellatsioonimenetlust tekkinud kulusid.
67.Ringkonnakohtu otsus jääb muutmata osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata, mõistis süüdistatavad KarS § 3001 lg 2 järgi õigeks, tühistas konfiskeerimise asendamise ja vabastas K. Rossmani bagi aresti alt, samuti mõistis süüdistatavatelt välja viivise kannatanu 4700 euro suuruselt kahju hüvitamise nõudelt. Kolleegium ei muuda ka ringkonnakohtu apellatsioonimenetluse kulude hüvitamise otsustust, kuna ringkonnakohus tuvastas õigesti KrMS § 185 lg 1 kohaldamise eeldused ja kolleegium ei pea vajalikuks muuta hinnangut apellatsioonimenetluse kulu suurusele.
68.Kannatanu ja kaitsjad taotlevad menetlusosaliste kassatsioonimenetluse kulu – valitud kaitsjale või esindajale makstud tasu – hüvitamist. Kannatanu palub riigilt välja mõista 10 456 eurot (summa käibemaksuta, sest kannatanu on käibemaksukohustuslane). K. Rossmani kaitsja palub hüvitada enda kaitsealusele 1384 eurot 70 senti ja O. Suti kaitsja enda kaitsealusele 3361 eurot 10 senti. Kolleegium leiab, et K. Rossmani kaitsja taotlus tuleb rahuldada täies ulatuses, kannatanu ja O. Suti kaitsja taotlus aga osaliselt.
69.Arvestades kassatsioonimenetluse mahtu ja kannatanu kassatsiooni argumentatsiooni keerukuse astet, ei saa KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistlikuks pidada ei selle kaebuse koostamise ajakulu (48,5 tundi) ega õigusteenuse tunnihinda (215,59 eurot ilma käibemaksuta). Lisaks nähtub taotlusest, et kassatsiooni koostamisega tegelesid kolm advokaati. Vaatamata kinnitusele, et advokaadid üksteise tööd ei dubleerinud, ei nähtu taotlusest ega selle lisast seda kinnitavaid andmeid, samuti ei viita kassatsiooni sisu põhjendatud vajadusele kasutada selle koostamiseks meeskonnatööd. KrMS § 175 lg 2 välistab võimaluse hüvitada kannatanule mitmele esindajale sisuliselt samade ülesannete täitmise eest makstud tasu (vt ka viidatud 1-20-3101/99, p 127). Lisaks tuleb arvestada, et kannatanu esindaja on osalenud kohtumenetluses algusest peale ja oli 15(16)
1-21-8803 seega kriminaalasja asjaoludega kursis. Kassatsioonimenetluse väliselt kohtutäituri pöördumisele vastamiseks kasutatud õigusteenuse maksumus, mille hüvitamist kannatanu samuti taotleb, ei ole kassatsioonimenetluse kulu KrMS § 186 mõttes. Kokkuvõttes peab kolleegium kannatanu kassatsiooni koostamise eest mõistliku suurusega esindajatasuks 5000 eurot (ilma käibemaksuta).
70.O. Suti kaitsja kassatsioonivastus põhineb suures osas varasematel menetlusdokumentidel (kaitsja maakohtus peetud kohtukõne teesidel ja apellatsioonil). Sealjuures on kassatsioonivastuses korratud isegi mõningaid selliseid seisukohti, mis puudutavad tegusid, milles O. Sutt on ringkonnakohtu otsusega lõplikult õigeks mõistetud ja mille osas pole kassatsiooni esitatud. Samuti on vastuse mitmel leheküljel refereeritud tunnistajate ütlusi. Kassatsioonivastuses on asjatuid kordusi, näiteks argumenti, et OÜ-le Koguja määratud hindu õigustas tema tarnitud jäätmete kõrge kvaliteet, on veidi varieeruvas sõnastuses taasesitatud üha uuesti ja uuesti. Kokkuvõttes loeb kolleegium mõistlikuks tasuks kassatsioonivastuse koostamise ja esitamise eest 1500 eurot.
71.Neil põhjustel mõistab kolleegium KrMS § 186 lg 1 alusel riigilt kassatsioonimenetluse kulu katteks välja 5000 eurot kannatanule, 1384 eurot 70 senti K. Rossmanile ja 1500 eurot O. Sutile.
(allkirjastatud digitaalselt)
16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.