1-18-2232 5. november 2018 Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Paavo Randma Jaan Saadi (Saat) vahistuse elektroonilise valvega asendamata jätmine Tallinna Ringkonnakohtu 25. juuli 2018. a määrus Vaidlustatud kohtulahend Jaan Saadi kaitsja vandeadvokaat Paul Järve, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse Lääne Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kaido Tuulemäe pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja 17. oktoober 2018, kirjalik menetlus viis Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 25. juuli 2018. a määrus ja saata Jaan Saadi kaitsja vandeadvokaat Paul Järve määruskaebus Pärnu Maakohtu 15. juuni 2018. a määruse peale Tallinna Ringkonnakohtule sisuliseks arutamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohtu 16. märtsi 2018. a määrusega anti Jaan Saat kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku § 184 lg 21 järgi, jäeti muutmata tema suhtes tõkendina kohaldatud vahistamine ja määrati eelistung 24. maiks 2018.
2.18. mail 2018 esitas J. Saadi kaitsja vandeadvokaat Paul Järve maakohtule taotluse vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega.
3.Pärnu Maakohtu 15. juuni 2018. a määrusega jäeti kaitsja taotlus rahuldamata. Samas märgiti, et maakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu kümne päeva jooksul alates päevast, millal isik sai määrusest teada või pidi teada saama.
4.J. Saadi kaitsja P. Järve esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotles määruse tühistamist ja vahistamise asendamist elektroonilise valvega.
5.Tallinna Ringkonnakohtu 25. juuli 2018. a määrusega jäeti kaitsja kaebus läbi vaatamata. Ringkonnakohus selgitas, et kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 385 p 20 kohaselt ei saa määruskaebust esitada kohtumenetluses kohtumenetluse poole taotluse lahendamise määruse peale.
1-18-2232 Kuigi Riigikohus jõudis 27. veebruari 2012. a määruses nr 3-1-1-9-12 järeldusele, et maakohtu määrus, millega jäetakse rahuldamata poole taotlus vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega, on erandina määruskaebe korras vaidlustatav, pole see seisukoht enam asjakohane. Alates
1.novembrist 2017 kehtiv KrMS § 1371 lg 9 redaktsioon sätestab, et kohtueelses menetluses kohaldatakse elektroonilise valve kohaldamisele või kohaldamisest keeldumisele ja valve kohaldamise põhjendatuse kontrollile kautsjoni kohta kehtivaid sätteid. KrMS § 1371 ei viita enam vahistamise sätetele ja seletuskirjast nähtuvalt soovis seadusandja muuta elektroonilise valve taotluse menetlemise kautsjoniga sarnasemaks. Riigikohus on leidnud sedagi, et edasikaebeõigust puudutavate erandite puudumisel tuleb juhinduda KrMS §-st 385 kui üldnormist. Olukorras, kus varem tulenes edasikaebeõigus elektroonilise valve võrdsustamisest vahistamisega ja kehtiv seadus ei näe seda enam ette, tuleb kohaldada KrMS § 385 p-s 20 sätestatud kaebeõiguse piirangut.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
6.Ringkonnakohtu määruse peale esitas kaebuse J. Saadi kaitsja P. Järve, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja maakohtu määruse peale esitatud kaebuse ringkonnakohtule sisuliseks arutamiseks saatmist. Alternatiivselt palub kaitsja asendada J. Saadi vahistamine elektroonilise valvega, märkides kokkuvõtlikult järgmist.
6.1.Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis 27. veebruari 2012. a määruses nr 3-1-1-9-12, et kuigi määruskaebe korras pole võimalik vaidlustada kohtumäärust, millega jäetakse rahuldamata taotlus vahistamise asendamiseks kergemaliigilise tõkendiga, pole elektroonilise valve puhul põhjust sellest arusaamast juhinduda. See eiraks seadusandja tahet tagada elektroonilise valve sätestamisel senisest enam vabadusõiguse riive proportsionaalsust ega arvestaks menetlusõiguslikku tegelikkust – seda, et kohtuliku arutamise katkematuse põhimõtte kohaldamine on tekitanud olukorra, mille tõttu viibivad süüdistatavad kuude kaupa vahi all põhiliselt vaid kohtuistungi algusaega oodates (vt viidatud lahendi p 11).
6.2.Samas määruses selgitas Riigikohus sedagi, et seletuskirjas eelnõu nr 562 SE III juurde on märgitud, et KrMS § 1371 lg 7 sätestab nõude, et „kahtlustatav või süüdistatav vabastatakse vahi alt pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist või kõrgema astme kohtus tehtud kohtumääruse jõustumist. See on vajalik selleks, et tagada nii prokurörile kui ka kaitsjale võimalus kaevata EV kohaldamata jätmine või kohaldamine edasi kõrgemasse kohtusse”. Kolleegiumi arvates tuleb seadusandja selget tahet – võimaldada vaidlustada elektroonilise valve kohaldamata jätmist – arvestada ka seadustehniliselt mitte kõige õnnestunuma KrMS § 1371 lg 9 tõlgendamisel. Arvestades täiendavalt seadusandja poolt KrMS § 1371 lg 7 sisustamisest lähtuvat teleoloogilist argumenti, võimaldab KrMS § 1371 lg 9 määruskaebe korras vaidlustada elektroonilise valve kohaldamata jätmist analoogiliselt sellega, nagu on lubatud vaidlustada vahistamise kohaldamata jätmist (vt viidatud lahendi p 12).
6.3.1. novembril 2017 jõustunud seadusemuudatuse pinnalt pole selge, kas seadusandja soovis eelkirjeldatud olukorda muuta. KrMS § 1371 lg 9 kehtiv redaktsioon sätestab, et kohtueelses menetluses kohaldatakse elektroonilise valve kohaldamisele või kohaldamisest keeldumisele ja valve kohaldamise põhjendatuse kontrollile kautsjoni kohta kehtivaid sätteid. Samas nähtub KrMS § 1371 lg-st 7, et kahtlustatav või süüdistatav vabastatakse vahi alt ning talle kohaldatakse elektroonilist valvet pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist või kõrgema astme kohtus tehtud kohtumääruse jõustumist. Seletuskirjas pole märgitud, et elektroonilise valve taotluse menetlemise korda taheti muuta kautsjoniga sarnasemaks.
2(4)
1-18-2232
7.Määruskaebusele esitas vastuse Lääne Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kaido Tuulemäe, kelle arvates jättis ringkonnakohus maakohtu määruse peale esitatud kaebuse õigesti läbi vaatamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.KrMS § 1371 lg 9 algne redaktsioon sätestas, et elektroonilise valve kohaldamise tähtajale, samuti elektroonilise valve kohaldamisele või kohaldamisest keeldumisele, elektroonilise valve tähtaja pikendamise või sellest keeldumise vaidlustamisele ning valve kohaldamise põhjendatuse kontrollile kohaldatakse vahistamisele kehtestatud nõudeid. KrMS § 136 alusel võis prokuratuur, vahistatu või tema kaitsja esitada vahistamise või vahistamisest keeldumise, samuti vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise peale määruskaebuse kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükis sätestatud korras. KrMS § 1371 lg 7 kohaselt vabastatakse kahtlustatav või süüdistatav vahi alt ning talle kohaldatakse elektroonilist valvet pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist või kõrgema astme kohtus tehtud kohtumääruse jõustumist. Eelnevat arvestades asus Riigikohtu kriminaalkolleegium 27. veebruari 2012. a määruses nr 3-1-1-9-12 seisukohale, et elektroonilise valve kohaldamata jätmine on vaidlustatav analoogiliselt vahistamise kohaldamata jätmisega (vt viidatud lahendi p 12).
9.1. novembril 2017 jõustunud KrMS § 1371 lg 9 redaktsioon näeb ette, et kohtueelses menetluses kohaldatakse elektroonilise valve kohaldamisele või kohaldamisest keeldumisele ja valve kohaldamise põhjendatuse kontrollile kautsjoni kohta kehtivaid sätteid. Seega ei reguleeri KrMS § 1371 lg 9 enam elektroonilise valve kohaldamist kohtumenetluses. Seletuskirjas eelnõu nr 328 SE (Riigikogu XIII koosseis) juurde on märgitud, et seoses kohtueelses menetluses vahi all pidamise tähtaegade ja korra muutumisega ning elektroonilise valve põhiõigusi vähem riivava olemusega ei ole elektroonilisele valvele vahistamise sätete kohaldamine põhjendatud. Elektrooniline valve sarnaneb rohkem kautsjoniga (vt seletuskirja lk-d 17–18). Kuna kohtueelses menetluses vahi all pidamise tähtaegade ja korra muutmine ei mõjuta kohtumenetlust, pole seletuskirjas esile toodud kaalutlused üle kantavad kõnealusele menetlusetapile. Teisisõnu ei paku seletuskiri tuge seadusandja tahte väljaselgitamisel kohtumenetluse osas.
10.KrMS § 1371 reguleerib elektroonilise valve kohaldamist kohtumenetluses niipalju, et nimetatud sätte 1. lõige lubab lisaks eeluurimiskohtunikule ka kohtul asendada süüdistatava või prokuröri taotlusel ja vahistatu nõusolekul vahistamise elektroonilise valvega ning KrMS § 1371 lg 4 esimesest lausest tulenevalt kohaldatakse elektroonilist valvet kohtumäärusega. Kuigi KrMS § 385 p 20 kohaselt ei saa määruskaebust esitada kohtumenetluses kohtumenetluse poole taotluse lahendamise määruse peale, nähtub KrMS § 1371 lg-st 7, et kahtlustatav või süüdistatav vabastatakse vahi alt ning talle kohaldatakse elektroonilist valvet pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist või kõrgema astme kohtus tehtud kohtumääruse jõustumist. Kuna KrMS § 1371 lg 7 osutab süüdistatava suhtes tehtava kohtumääruse vaidlustamise võimalusele, pole seaduse pinnalt üheselt arusaadav, kas kohtumenetluses on elektroonilise valve kohaldamisest keeldumise määrus alates 1. novembrist 2017 jätkuvalt vaidlustatav.
11.Olukorras, kus pole selge, kas seadusandja soovis kohtulahendi edasikaebevõimalusi piirata, tuleb kolleegiumi hinnangul lähtuda senisest menetluskorrast. Seega on kohtumäärus, millega jäetakse kohtumenetluses rahuldamata poole taotlus vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega, jätkuvalt määruskaebe korras vaidlustatav. Riigikohus on ka varem tõlgendanud KrMS § 383 lg-s 1 sätestatud edasikaebeõigust laiendavalt, eitades võimalust vaidlustada kohtumäärus üksnes juhul, kui kaebeõiguse piirang nähtub expressis verbis seadusest ja kohtu otsustus on olemuslikult selle piiranguga hõlmatud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. detsembri 2016. a määrus nr 3-1-1-
3(4)
1-18-2232 103-16, p-d 14–15; 20. detsembri 2017. a määrus nr 1-17-3758/52, p 14; 7. juuni 2018. a määrus nr 1-17-1205/147, p-d 20-21 ja 13. juuni 2018. a määrus nr 1-17-11509/10, p-d 6–7).
12.Jättes maakohtu määruse peale esitatud kaebuse ekslikult läbi vaatamata, rikkus ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Selle vea tõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada. Kuna käesoleva määruskaebemenetluse esemeks on küsimus ringkonnakohtu otsustuse seaduslikkusest jätta läbi vaatamata maakohtu määruse peale esitatud kaebus, pole Riigikohtul võimalik J. Saadi vahistuse elektroonilise valvega asendamata jätmise õiguspärasust kontrollida. Menetlusõiguse rikkumise kõrvaldamiseks tuleb maakohtu määruse peale esitatud kaebus saata ringkonnakohtule sisuliseks arutamiseks.
13.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6, § 362 p-st 2 ja § 339 lg-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 25. juuli 2018. a määruse ja saadab J. Saadi kaitsja P. Järve määruskaebuse Pärnu Maakohtu 15. juuni 2018. a määruse peale Tallinna Ringkonnakohtule sisuliseks arutamiseks. Riigikohus rahuldab kaitsja määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.