lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-16823/64

Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu tsiviilkolleegium · 03.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-16823/64
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.04.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1559
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 72 lg 1Kaasomandi valdamine ja kasutamineAÕS § 74 lg 1Kaasomandi käsutamine tervikunaTsMS § 174 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 688Kassatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-16823/35Viru Maakohus Narva kohtumaja08.06.20182-17-16823/53Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium31.10.20182-17-16823/71Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.08.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (20)

lahend.ee
3-25-4492/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja28.04.20262-22-14923/25Viru Maakohus Narva kohtumaja30.06.20252-23-8817/10Viru Maakohus Narva kohtumaja13.03.20252-22-6096/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.03.20252-23-11155/37Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium17.02.20252-23-2819/17Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium01.09.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-17-16823

Otsuse kuupäev

Tartu, 3. aprill 2019

Kohtukoosseis

Eesistuja Malle Seppik, liikmed Ants Kull ja Jaak Luik

Kohtuasi

Liidia Popova hagi Narva linn, P. Kerese tn 6 korteriühistu vastu 13. aprilli 2016. a üldkoosoleku otsuse tühiseks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2018. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Liidia Popova kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Hageja Liidia Popova, esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev Kostja Narva linn, P. Kerese tn 6 korteriühistu, esindaja vandeadvokaat Deniss Matvejev

Asja läbivaatamise kuupäev

18. märts 2019, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-16823 muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Riigikohtus kantud menetluskulud Liidia Popova kanda.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 17.08.20262-25-6084/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20262-26-10703/5Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-24-17076/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-24-4648/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-24-8928/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-25-10376/15Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
2-19-6710/111
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
09.06.2023
2-19-9173/42Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium31.05.2023
2-21-143230/20Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja20.03.2023
2-22-106961/28Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium20.12.2022
2-22-7787/32Harju Maakohus Tallinna kohtumaja20.12.2022
2-19-19446/64Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium01.07.2022
2-19-12978/20Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.06.2022
2-19-12978/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja31.05.2021
2-20-16222/18Harju Maakohus Tallinna kohtumaja29.01.2021
2-16-10803/94Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.05.2020
2-17-19144/26Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.04.2020
2-18-10073/22Riigikohtu tsiviilkolleegium27.11.2019
2-19-8802/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.08.2019
2-18-10073/16Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium08.05.2019
3.
Arvata kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Liidia Popova (hageja) esitas 9. novembril 2017 Viru Maakohtule hagi Narva linn, P. Kerese tn 6 korteriühistu (kostja) vastu, milles palus tunnistada tühiseks kostja 13. aprilli 2016 üldkoosoleku otsuse. Hagiavalduse kohaselt otsustas kostja 13. aprilli 2016. a üldkoosolek korraldada sõiduautode parkimise elumaja taga kostja haljasalal. Hageja vaidlusalusel koosolekul ei osalenud ja sai kostja
13.aprilli 2016 otsusest teada teiselt korteriomanikult 10. augustil 2017. Kostja üldkoosoleku vaidlusalune otsus tuleb tunnistada tühiseks, sest otsust ei võtnud vastu kõik korteriomanikud, vaid

2-17-16823 see võeti vastu üldkoosolekul osalejate häälteenamusega. Sõiduautode parkimise korraldamine elumaja taga kostja haljasalal on maatüki otstarbe oluline muutmine ja parkla ehitamiseks peab olema kõigi korteriomanike nõusolek.

2.Kostja ei tunnistanud hagi, leides, et vaidlusaluse otsuse sai vastu võtta kaasomanike häälteenamusega. Maatüki majanduslikku otstarvet ei muudeta, autode parkimine elamu juurde jääb elamu juurde kuuluva maa tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse.
3.Viru Maakohus jättis 8. juuni 2018. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise otsustas maakohus lahendada eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. Maakohus tuvastas, et kostja üldkoosoleku päevakorra p 5 järgi arutati sõiduautode parkimise korraldamist kostja territooriumil ning üldkoosolek otsustas „korraldada sõiduautode parkimine elumaja taga korteriühistu haljasalal“. Otsuse poolt hääletas kostja 33 liikmest 18, vastu oli 0 ja erapooletuks jäi 0 liiget. Kostja üldkoosoleku vaidlusalune otsus ei ole tühine. Pooled ei vaidle ning kohus ei tuvastanud, et kostja oleks rikkunud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Samuti ei tuvastatud muid mittetulundusühingute seaduse §-s 241 sätestatud korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseid. Kostja üldkoosoleku otsust ei muuda tühiseks ka see, et otsus võib olla vastuolus asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-ga 1. Viidatud säte ei näe rikkumise korral ette korteriomanike otsuse tühisust. Kuna hageja soovib tuvastada üldkoosoleku vaidlusaluse otsuse tühisust, ei saa kohus anda hinnangut selle otsuse seaduslikkusele või ebaseaduslikkusele (vt AÕS § 72 lg 1 ja korteriühistuseaduse § 13 lg 3). Kostja üldkoosoleku otsuse sõnastusest ei ole üheselt arusaadav, kas ja kuidas otsustati sõiduautode parkimist maja taga korraldada. Selliselt ei ole parkla rajamise otsust vastu võetud. Elanike sõiduautodele paremate parkimisvõimaluste loomine ei muuda kinnistu sihtotstarvet. Asja materjalidest ei saa järeldada, et parkla rajamine tooks kaasa sedavõrd olulise majandusliku otstarbe muutmise, mis annaks alust kohaldada AÕS § 74 lg-t 1. Isegi juhul, kui kostja üldkoosolekul vastuvõetud otsus muudaks oluliselt korterelamu teenindamiseks vajaliku maa majanduslikku otstarvet ning selle vastuvõtmisel ei osalenud kõik kaasomanikud, ei tooks see kaasa nimetatud otsuse tühisust.
4.Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tartu Ringkonnakohus jättis 31. oktoobri 2018. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse esitamisega kaasnenud menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt taotleb hageja kostja üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist, leides, et otsus on vastuolus AÕS § 72 lg-ga 1 ning § 74 lg-ga 1, kuna selle vastuvõtmiseks ei olnud kõigi korteriühistu liikmete nõusolekut. Kostja üldkoosolekul ei ole võetud vastu sellist otsust, mida saaks pidada parkla ehitamise otsustamiseks, seega kaasomandis oleva asja otstarbe muutmiseks. Ka hageja ise leiab, et otsusest ei ole võimalik aru saada, et tegemist oleks sõidukitele parkla ehitamise otsustamisega.

2(4)

2-17-16823 Hageja viidatud sätete rikkumine ei too kaasa vaidlusaluse otsuse tühisust. Juhul kui asja või selle majanduslikku otstarvet on ilma kõigi kaasomanike kokkuleppeta oluliselt muudetud, on kaasomanikel kahju hüvitamise nõue võlaõigusseaduse § 115 alusel. Seega isegi juhul, kui vaidlusalune otsus muudaks oluliselt korterelamu kasutuses oleva maa majanduslikku otstarvet ning otsuse vastuvõtmisel ei osalenud kõik kaasomanikud, ei tooks see kaasa nimetatud otsuse tühisust. Maakohus jättis õigesti hagi rahuldamata. Hageja ei ole menetluses esitanud nõuet teiste kaasomanike vastu kaasomandis oleva asja valdamise ja kasutamise reguleerimiseks. Maakohus leidis aga ekslikult, et kuna hageja soovib tuvastada kostja üldkoosoleku vaidlusaluse otsuse tühisust, ei saa kohus anda hinnangut selle otsuse seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse kohta. Kohtul tuleb kontrollida, kas vaidlustatud tehing võib olla tühine seaduses toodud keelu rikkumise tagajärjel (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 87). Eeltoodu ei ole aluseks maakohtu otsuse tühistamisele. Hageja tugines üksnes kaasomanike kokkuleppe puudumisele, mille õigusliku tagajärje kohta on ringkonnakohus hinnangu andnud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks lahendamiseks. Ringkonnakohus rikkus otsuse põhjendamise kohustust ning ei hinnanud tõendeid nõuetekohaselt. Ringkonnakohtu otsus on ka vastuoluline. Nii leidis ringkonnakohus, et ei ole alust tunnistada vaidlusalust üldkoosoleku otsust tühiseks, kuid osutas samas, et kui asja või selle majanduslikku otstarvet on muudetud ilma kõigi kaasomanike kokkuleppeta, on kaasomanikel kahju hüvitamise nõue. Vaidlusalune üldkoosoleku otsus ei saanud olla seaduslik. Sõiduautode parkimise korraldamine elumaja taga kostja haljasalal on maatüki otstarbe oluline muutmine ja parkla ehitamiseks peab olema kõigi korteriomanike nõusolek.
7.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsust tühistada. Ringkonnakohtu otsus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 1 alusel muutmata ning kassatsioonkaebus rahuldamata.
9.Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja kostja 13. aprilli 2016. a üldkoosoleku otsuse, millega otsustati „korraldada sõiduautode parkimine elumaja taga korteriühistu haljasalal“, tühiseks (kehtetuks) tunnistamist.
10.Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus rikkus asja lahendamisel otsuse põhjendamise kohustust ning ei hinnanud tõendeid nõuetekohaselt. Maakohus tuvastas esitatud asjaolude alusel, et kostja üldkoosolek ei ole parkla rajamise otsust vastu võtnud. Ringkonnakohus nõustus maakohtu järeldusega, osutades lisaks sellele, et ka hageja ise leiab, et vaidlusalusest otsusest ei ole võimalik aru saada, et tegemist oleks parkla ehitamise otsustamisega (vt hageja väited, I kd, tl 13, tl 27 ja tl 117). Kolleegium ei tuvastanud, et seejuures oleks rikutud menetlusõiguse norme. Tulenevalt TsMS § 688 lg-test 3–5 ei tuvasta kolleegium ise asjaolusid ega hinda tõendeid. Kolleegium jätab eeltoodut arvestades ringkonnakohtu otsuse muutmata.
11.Kolleegium märgib korteriühistuga valitsetava kortermaja korteriomanike otsustatavate küsimuste kohta lisaks, et esmalt tuleb hinnata, kas korteriomanike lahendatavat küsimust saab üldse otsustada 3(4)

2-17-16823 korteriühistu liikmete üldkoosolek ning kas otsuse saab teha põhikirjajärgse häälteenamusega või on tegemist kaasomandi kasutamise keskse küsimusega, milleks on vajalik kaasomanike kokkulepe asjaõigusseaduse järgi. Korteriühistu liikmete üldkoosolek ei saa otsustada häälteenamusega küsimusi, milleks on vajalik korteriomanike kui kaasomanike kokkulepe (vt nt Riigikohtu

13.veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 21). Olukorra kohta, kus korteriomanikud otsustavad korteriomanike sõiduautodele parkla ehitamise või laiendamise üle, selgitab kolleegium järgmist. Vaidlus parkla laiendamise üle ei ole korteriomandi valitsemise küsimuseks, mida sätestab korteriomandiseadus (vt Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-15, p 11) (alates 1. jaanuarist 2018 sätestab korteriomandi valitsemise küsimusi korteriomandi- ja korteriühistuseadus). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde, lisades, et korteriomandi valitsemise küsimuseks ei ole ühtlasi ka vaidlus parkla ehitamise üle. Sellise vaidluse lahendamisel kohalduvad asjaõigusseaduse kaasomandit reguleerivad sätted. Praegu kehtiva AÕS § 72 lg 1 esimese ja teise lause järgi valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel ning kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. AÕS § 74 lg 1 järgi võib kaasomandis oleva asja võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Kolleegium leidis viidatud tsiviilasjas nr 3-2-1-29-15 tehtud otsuse p-s 12, et selles asjas tuvastatud asjaoludel ei olnud parkla laiendamisel (parkla laiendamiseks vähendati haljasala 2,5 m pikkuse riba võrra) tegu korterelamu juurde kuuluva maa majandusliku otstarbe olulise muutmisega, mistõttu AÕS § 74 lg 1 ei kohaldu ja seda küsimust võis otsustada AÕS § 72 lg 1 järgi korteriomanike enamuse otsusega. Mis puudutab hoone ümberehitamist, siis on kolleegiumi hinnangul tuvastatud asjaoludel nõutav kaasomanike kokkulepe AÕS § 74 järgi pööningu väljaehitamise otsustamiseks (vt Riigikohtu 4. aprilli 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-12, p 15). Samuti on kolleegium leidnud, et kaasomanike kokkulepe on tuvastatud asjaoludel AÕS § 74 järgi nõutav ruumi majandusliku otstarbe muutmiseks (vt Riigikohtu 9. oktoobri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-02, p 8). Kolleegium rõhutab, et selle üle, millal on tegemist AÕS § 72 lg 1 ja § 74 lg 1 järgi kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega või kõigi kaasomanike kokkuleppel tehtava otsusega, tuleb otsustada asjaolude alusel. Nii sõltub ka parkla ehitamise või laiendamise üle otsustamisel viidatud sätete kohaldamine sellest, kui suur on tuvastatud asjaoludel parkla kaustusse minev maa-ala, milline on selle maa-ala varasem majanduslik otstarve ja kas seda muudetakse vms. Kolleegium märgib lisaks, et AÕS § 74 lg 1 kohaldamisel tuleb hinnata nii seda, kas asja oluliselt muudetakse, kui ka seda, kas asja majanduslikku otstarvet oluliselt muudetakse. Neid kriteeriume ei saa samastada. Nii võib nt asja otstarbe muutmine küll kaasa tuua ka asja olulise muutmise, kuid mitte alati (vt Riigikohtu 10. detsembri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-03, p 20).
12.Kuna ringkonnakohtu otsus jääb muutmata ja hageja kassatsioonkaebus rahuldamata, tuleb menetluskulud Riigikohtus jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 174 lg 4 järgi kindlaks maakohus.
13.Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse. Malle Seppik

Ants Kull

Jaak Luik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.08.20262-26-8778/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-25-14764/28Riigikohtu tsiviilkolleegium