Kaija Kaijanen, Villem Lapimaa ja Vahur-Peeter Liin
Määruse tegemise aeg ja koht
14.05.2020, Tallinn
Kohtuasja number
2-17-13391
Kohtuasi
XX hagi KÜ Virbi 18 vastu üldkoosoleku 07.06.2017 otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks ja küsimustele vastamiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.02.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), volitatud esindaja vandeadvokaat Rait Kaarma Kostja Korteriühistu Virbi 18 (registrikood 80272468), volitatud esindaja Igor Sumarok
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 11.02.2019 määrus ning saata asi kohustamisnõude osas samale maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Rahuldada XX määruskaebus.
3.Võtta asja lahendamise juurde XX määruskaebusega koos esitatud täiendav tõend. Selgitus Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.
XX (hageja) esitas 08.09.2017 Harju Maakohtule Korteriühistu Virbi 18 (kostja) vastu hagi, milles palus: - tunnistada kehtetuks 07.06.2017 toimunud Korteriühistu Virbi 18 üldkoosoleku otsuste
2-17-13391
-
(päevakorra punkti järgi) 1–6 (kostja juhatuse 2016. a majandustegevuse aruande kinnitamine, revisjonikomisjoni 2016. a aruande kinnitamine, ühistu 2016. a majandusaasta aruande kinnitamine, 2017. ja 2018. a eelarvete kinnitamine, juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete valimine) või alternatiivselt tuvastada nimetatud otsuste tühisus; tuvastada üldkoosoleku otsuste, millega otsustati üldkoosolek pidada vene keeles ning keelata üldkoosoleku filmimine ja hagejal üldkoosolekul osalemine, õigusvastasus; kohustada kostjat vastama hageja poolt 20.06.2017 esitatud küsimustele korteriühistu üldkoosoleku pidamise ja ühistu kulutuste kohta.
2.Harju Maakohus keeldus 07.05.2018 määrusega üldkoosoleku filmimise keelamise õigusvastasuse tuvastamise nõude osas hagi menetlusse võtmisest. Muude nõuete osas võttis maakohus hagi 30.05.2018 määrusega menetlusse.
3.Harju Maakohus kohaldas kostja taotlusel aegumist ning lõpetas 11.02.2019 otsusega asja menetluse 07.06.2017 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise ja kehtetuks tunnistamise nõuete osas. Esimese astme kohtu määrus
4.Harju Maakohus jättis 11.02.2019 määrusega hagi läbi vaatamata kostja kohustamise nõudes vastama hageja küsimustele. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole hageja tõendanud hagiavalduses loetletud küsimuste esitamist kostja juhatusele. Samuti pole hageja tõendanud küsimustele vastamise korra rikkumist ega seda, et kostja juhatuse poolt vastu võetud reeglid ühistu liikmete küsimustele ja kaebustele vastamiseks on seadusega vastuolus. Riigikohus on 15.04.2015 otsuses asjas nr 3-2-1-29-15 märkinud, et mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 28 lg 5 kohaselt peab juhatus andma mittetulundusühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. See säte kohaldub korteriühistuseaduse (KÜS) § 1 lg 2 järgi ka korteriühistu liikme õigusele saada ühistult teavet. Hagi esitamise ajal kehtinud KÜS ja MTÜS ei näinud ette võimalust esitada nõue korteriühistu juhatuse kohustamiseks vastama hageja küsimustele. Seega ei ole kohustamisnõudega võimalik hageja soovitud eesmärki saavutada ning selles osas tuleb hagi jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
5.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu 11.02.2019 määrus. Määruskaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, rikkunud menetlusõiguse norme ning hinnanud ebaõigesti tõendeid. MTÜS § 28 lg 5 järgi peab juhatus andma ühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel asjaomase aruande, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kostja põhikirjas on sätestatud korteriühistu liikme õigus saada juhatuselt teavet. Hageja nõue on menetletav ja TsMS § 423 lg 2 p 2 pole praeguses asjas kohaldatav.
2-17-13391 Kohus ei ole kohaselt täitnud TsMS § 351 lg-st 1 tulenevat selgitamiskohustust. Kohtumäärus on hagejale üllatuslik. Arvestades, et maakohus oli hagi menetlusse võtnud, ei saanud hageja eeldada, et hagi jäetakse eelmenetluses läbi vaatamata põhjusel, et kostja eitab hageja väidetud faktilist asjaolu (hageja esitatud küsimuste kättesaamist). Kohus oleks pidanud põhjendama, miks ei ole hagejal oma väite kinnituseks võimalik täiendavaid tõendeid esitada ning selgitama, et tõendite esitamata jätmise korral jäetakse hagi läbi vaatamata. Maakohtu määrus on põhjendamata ja vastuoluline. Kohus on Riigikohtu otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-29-15 tsiteerides jaatanud hageja õigust nõuda kostjalt teavet, kuid teisalt on kohus leidnud, et KÜS-st ega MTÜS-st ei tulene kohtule alust kohustada kostja juhatust hageja küsimustele vastama.
6.Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Kostja arvates ei ole kohustamisnõue esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse kaitseks. Hageja ei ole esitanud kostjale küsimusi ega ole nende esitamist tõendanud. Kostja juhatus sai hagis esitatutele sarnased küsimused enne üldkoosoleku toimumist teiselt ühistu liikmelt ning vastas neile 07.06.2017 üldkoosolekul. Kuna hageja viibis 07.06.2017 üldkoosolekul, sai ta seal vastused oma küsimustele. MTÜS § 28 lg-st 5 ega muudest õigusnormidest ei tulene, et korteriühistu juhatus peaks alati reageerima ühistu liikme mistahes pöördumisele. Korteriühistu juhatusel on õigus ka ilma sellekohase kirjalikult vormistatud juhatuse või üldkoosoleku otsuseta jätta reageerimata pöördumistele, mis ei ole seotud korteriühistu juhtimisega või mis ei saa mõjutada ühistu liikme õigustatud huve. Korteriühistu juhatusel ei ole kohustust põhjendada kirjalikus vormis igale korteriühistu liikmele otsustusi, mille tegemine on juhatuse pädevuses (Tartu Ringkonnakohtu 28.08.2015 otsus tsiviilasjas nr 2-138500). Kostja juhatus ei ole kunagi keeldunud andmast hagejale selgitusi suulises vormis. Juhatus on hagejale korduvalt selgitanud, kus ja kuidas on tal võimalik tutvuda ühistu dokumentatsiooniga.
7.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada ning asi tuleb saata maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
9.Maakohus jättis ebaõigesti hagi kohustamisnõude osas TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata põhjendusel, et hageja ei tõendanud küsimuste kostja juhatusele esitamist ega küsimustele vastamise korra rikkumist. TsMS § 423 lg 2 p 2 annab kohtule õiguse jätta hagi läbi vaatamata, kui selle esitamine on õiguslikult võimatu. Kohus ei saa hagi perspektiivikuse üle otsustades hinnata tõendeid. Kohus peab nimetatud sätte kohaldamisel lähtuma eeldusest, et hagis esitatud faktilised asjaolud vastavad tõele (vt Riigikohtu 18.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p-d 12 ja 13). Maakohus ei saanud seega jätta hagi läbi vaatamata, tuginedes hageja nõude tõendamatusele. Maakohtul tuleb kohustamisnõude aluseks olevate asjaolude ning eelduste tõendatust hinnata asja sisulisel lahendamisel.
2-17-13391
10.Maakohus leidis ekslikult, et kohus ei saa kohustada kostjat hageja küsimustele vastama. Hageja saab MTÜS § 28 lg 5 ning KÜS § 1 lg 2 järgi nõuda kostjalt juhtimise kohta teavet. MTÜS § 28 lg 5 ei näe ette kohtule nõude esitamise korda juhuks, kui kostja ei täida teabenõuet. See ei tähenda, et hageja ei saa teabenõude täitmist kohtu kaudu kostjalt nõuda. Seaduse mõttega ei oleks kooskõlas välistada korteriühistu liikme õigus nõuda teavet kohtu kaudu juhul, kui korteriühistu ei täida liikme teabenõuet. TsMS § 3 lg 1 kohaselt võib isik pöörduda kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Korteriühistu tegevus mõjutab ka ühistu liikme õigusi ning huve. KÜS § 2 lg 2 kohaselt on korteriühistu eesmärgiks korterihoonestusõiguste eseme osaks olevate hoonestusõiguse mõtteliste osade ühine majandamine. Sealhulgas võib korteriühistu teha tehinguid vara arvel, mis on tekkinud liikmete osamaksudest (KÜS § 6). Teabenõue esitamine võimaldab ühistu liikmel välja selgitada, kas ühistu tegutseb liikme õigusi ja huve järgides ning teabe saamisel enda õigusi kaitsta. Ka äriühingute puhul saab paluda kohtul kohustada juhatust andma teavet (äriseadustiku § 166 lg 3 ja § 287 lg 3; tulundusühistuseaduse § 28 lg 4). Õigus esitada teavet ning seda kohtu kaudu nõuda on sätestatud ka 01.01.2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 45 lg-s 3. Alates uue korteriomandi- ja korteriühistu seaduse jõustumisest esitatud korteriomanike teabenõudeid tuleb seega lahendada vastavalt KrtS-is sätestatud korrale. Eelnevat arvestades on MTÜS § 28 lg-st 5 tuletatav hageja õigus nõuda kohtu kaudu kostjalt teavet, kui kostja on selle andmisest keeldunud.
11.Ringkonnakohtu arvates ei ole praegusel juhul hageja teabenõue ka sisuliselt perspektiivitu. Hageja nõuab, et kostja vastaks 44 küsimusele, mille ta väidetavalt esitas kostja juhatusele 20.06.2017 ning millele kostja ei ole vastanud. Küsimused 1–8 puudutavad 07.06.2017 üldkoosoleku pidamist ning enne selle kokkukutsumist esitatud teavet (päevakord, aruanded); küsimused 9–40 ja 42–44 puudutavad korteriühistu 2016. a kulusid – hageja soovib teada, kes tegi otsuse vastava kulu kandmise kohta, millal vastav otsus jõustus, kes teostas tööd jms; küsimuste p 41 on hageja kommentaar korteriühistu kulude suurusele. Suurem osa küsimustest puudutab korteriühistu (juhatuse) tegevust ning samuti ei ole alust väita, et hageja on eranditult nõudnud teavet, mida kostjal ilmselgelt olla ei saaks. Ka kostja ei ole väitnud, et tal ei ole hageja nõutud teavet. Seega on hageja küsitud teabe nõudmine kohtu kaudu põhimõtteliselt võimalik.
12.Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel vastu hageja määruskaebusega koos esitatud täiendava tõendi (e-kiri).
13.Kuna ringkonnakohtu määrus ei ole asjas menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause tähenduses, jaotatakse määruskaebuse menetlemise kulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest.
14.Kohtunik Liis Arraku ajutise töövõimetuse tõttu asendab teda Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p 17 alusel kohtunik Villem Lapimaa. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.